Ristiusk ja kirik §12 Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstlusele alusepanija apostel Peetrus Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks. Gregorius Suur. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis) Kiriku korraldus Kristlik maailm jagatud piiskopkondadeks. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal-toomkirik. Ilmalik maaisand määras preestri ametisse, kuid piiskop pidi selle valiku kindlalt kinnitama. Preestril oli ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Preester oli tuntud ka kui hingekarjane. Piiskop kontrollis oma peapiiskopkonna vaimulike tegevust ja korra...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva...
Haridus levis lihtrahva seas. Jumalateenistused toimusid eesti keeles ja piibel tõlgiti eesti keelde. Kristlike tavasid hakati maarahvale õpetama. Wandrat ja Koelli tõlkisid selle eesti keelde. Milline oli erinevate mungaordude mõju ja roll ühiskonnas? Tsitertslased- Nende vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi uus põlluharimisviis ja nemad püstitasid esimesed vesiveskid. Paiknesid Padisel ja Tartu lähistel Kärtnas. Kerjusmunga ordud- Jagunesid kaheks: Dominiiklased ja Frantsisklased, paiknesid linnades. Nende eesmärk oli jutustada ja rahva vaimuelu harida. Ja nemad oma kloostritele ehitasid võimalikult suured linnad, et võimalikult palju inimesi kirikut külastaks. Iseloomusta eestlaste kristianiseerimist. Kuna MVV's eestlased kaotasid ristiusu jumalale, siis kõigepealt loobusid nad oma Taarast ja selle asemel hakkasid uskuma kristlaste jumalat, samas, aga väikseid jumalusi ja haldjaid austati veel pikka aega
Saksa ordu tahtis maad juurde, kus ristiusku kehtsetada. 2. Jüriöö ülestõus kukkus läbi: Tallinn, Virumaa ja Läänemaa läks Saksa ordule. Ordu kontroll Saare-Lääne piiskopkonna üle. 4 kuningat tapeti- sõjavägi lagunes laiali. 3. Jüriöö-müüt on kui rahvustloov jutt. Eestlased püüdlesid iseseisvuse poole. Kerjusmunga ordud: Tsistertslased Frantsisklased-Kärkna, Paide Benediktlased- benedektiin Dominiiklased Pidalitõbi ehk leepra- leprasoorium (haigla) Kirikkihelkond 13 saj.- 1917 Missa (ladina keeles liturgia (sõnaline osa) Kirjaoskamatud maalide ja skulptuuride järgi. Katoliiklus Sakraalarhitektuur- kiriku oma Toomkirik (Tallinnas, Tartus, Haapsalus)- Gooti stiil Jaani kirik Oleviste, Niguliste kirik Kärkna, Pirita, Padise klooster Ilmalikarhitektuur- ühiskondlikud hooned Suurgildi hoone Tallinna raekoda
Bernt Notke surmatants, niguliste altarimaal. Ordud ja kloostrid keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Koos ristiusuga tulid Liivimaale tsistertslased, kes osalesid aktiivselt misjoniseerimisel. Rajasid oma kloostrid Padisele ja Kärknasse. Nende vahendusel jõudis rahvani nii mõnigi uus põllukultuur, käsitööoskus jne. Küllap ka ehitasid nad esimesed vesiveskid. Vasallide annetustest said peagi suurmaavaldajateks. Õige pea saabusid ka kerjusmungaordud, dominiiklased jäid Tallinna ja Tartusse ning frantsisklased Viljandisse, tartusse ja Rakvere. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, suur rõhk haridusele. Kui tsitserslased oli aristokraatlik ja aadlikelembe, siis kerjusmungaordud olid aga eelkõige mõeldud tavalisee rahvale. Rajati ka naiskloostrid, mis eelkõige olid hooldusasutused leskedele. Kronoloogia · 1227 - Suvel novgorodlaste rüüsteretk Karjalasse.
saj keskpaigast-15sajandini Jan Amos Komensky · 14.saj-17sajandini · Thomas More 4.mungaordu, mis on tuntud kui ,,jutlustavate 17.John Locke(1632-1704) pooldas vendae ordu", on: kehalises kasvatuses: · Tsistertslased · Kasulikkuse printsiipi · Jesuiidid · Võistluslikkust · Dominiiklased · Lapse sünnipäraste võimete arendamist 5.kirjeldada hariduse andmist keskaegsestes kloostrikoolides 18.J.H. Pestalozzi asutas orbude ja Keskaegsetes kloostrikoolides õpetati usust tulenevate kodutute laste varjupaiga(1774): vooruste aineid. Voorusi oli seitse: lugemine, kirjutamine, · Neuhofis
klooster oligi esimene kloosterlik institutsioon (rajatud 1205-1208), millele tuginedes tsistertlased oma ekspanisiooni ka Eestimaale laiendasid ja siia kloostreid rajama asusid. (Tamm, 2002: 10). Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglist, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Selle ordu esimese kloostri asupaik oli Citeaux. (Piirimäe, 2000: 90). Eestimaa kristianiseerimisel eriti aktiivsust üles näidanud dominiiklased rajasid esmakordselt oma kloostri Tallinna Toompeale 1229. (Tamm, 2002: 11). Dominiiklaste ordu rajas hispaania vaimulik Dominicus. Dominiiklased paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal. (Piirimäe, 2000: 91). Mujal Baltimaadel küllaltki varakult ja usinasti tegutsenud frantsisklased jõudsid Eesti aladele alles 15. sajandi teisel poolel, mil ordu oli juba sisuliselt reformitud. (Tamm, 2002: 11).
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕ...
Oli raske leppida uue usuga. Aga siiski lepiti kristlaste Jumalaga. Aga ikkagi jäi ka usk ebamaisusesse. Nüüd küll mitte haldjatesse vaid pühakutesse. Ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma, Tsistertslaste vahendusel jõudis maarahvani tõenäoliselt nii mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus või aiakultuur. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ja panid suurt rõhku haridusele. Leseks või vallaliseks jäänul naisel võis olla kloostrikogukonna liikmeks saamine pea ainsaks väärikaks väljapääsuks. Nii täitsid naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Reformatsioon jõudis vaid linnadesse. Ja juba seal hakati seda hävitama. Nii ei jõudnudki reformatsioon lõpuni. VARAUUSAEG Õp. lk 127 1
6. sajandil kehtestas Püha Benedictus kloostrireeglid. Kasinus, kuulekus (abtile või abtsissile), vaesus. Päev tuli võrdselt jagada palvetamise ja töö vahel. Tegeleti põllundusega, loomakasvatusega, aiandusega. Tähtsamad ordud olid benediktlased ja tsistertslased. Inimesed läksid kloostrisse, sest lootsid saada lunastust või haridust. Kerjusmungaordude teke oli vastukaaluks jõukuse kasvamisele. Rajati linnadesse. Elatasid ennast kerjamisest. Jutlustasid. Frantsisklased ja dominiiklased. Ülikoolide teke Algul kirikukoolid ja kloostrikoolid. Õpiti seitset vaba kunsti: grammatika (ladina keel), retoorika (kõnekunst), dialektika (väitluskunst), aritmeetika (, geomeetria, muusika, astronoomia (ka liikuvad kirikupühad). Esimeste ülikoolide teke jääb 11-13 sajandisse. 1119 Bologna ülikooli asutamise ürik vmi. Eestis sellel ajal piirdus haridus kodus õpitu ja nähtuga. Ülikoolis kunstiteadus, arstiteadus, õigusteadus, usuteadus. Pidi alustama kunstist. Hakati
keskpaik 100 000, 16saj. keskpaik 300 000. 21saj. algus 1 300 000. 13. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa ´´Viljaait´´? Sest Lääne Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Sest siit viidi vilja välja. Rehielamud aitasid kaasa vilja kvaliteedile. 14. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis? Teraviljad, vaha, karusnahka, rasva, lina, kanepit, soola, soolaheeringat, kalevit, veine. 15. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal? tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased ja augustiinlased. 16. Mis oli usupuhastuse eeldused? 17. Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-) 1525. aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat eesti-,liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga. See oli esimene teadaolev eestikeelne trükis, mis pole siiski meieni jõudnud, sest kogu tiraa hävitati tollal veel katoliiklust pooldanud Lübecki rae käsul. Usupuhastus oli
Tsistertslased Padise ja Tartu lähedal Kärkna * kloostrielu reformimine * Liivimaa misjoneerimine * mungad pidid elama lihtsat elu ja ise end toitma Dominiiklased Tallinnas ja Tartus tegutsesid * elama vaesuse ja sõnakuulekuses * kohaliku keele oskamine * suur rõhk haridusel * võitlus ketserite vastu
Konspekt muistse Eesti kohta LIIVIMAA RISTISÕJAD • 1208 - 1227 • 1210 ÜMERA LAHING • 1217 MADISEPÄEVA LAHING • 1219 EESTI TAANILE • 1224 TARTU LANGEMINE • 1227 SAAREMAA LANGEMINE • 1238 STENSBY RAHU • 1170 Fulco “eestlaste piiskop” • Aleksander III ristisõjaüleskutse eestlaste vastu • Baltikumist rüüsteretked Läänemere läänekaldale • Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala • Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon • Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil • Sundis võõra võimuga leppima lüüasaamine ja vajadus toetuseks kohalikes konfliktides • Pantvangide andmine • Saksamaal ristisõdijate värbamine • Riia linna rajamine 1201 - Liivimaa kristlik ja majanduslik keskus • 1202 Mõõgavendade ordu - tugev poliitiline jõud • Kaupo PÕHJUSED • Piiskopivõim • Uute koormiste kehtestamine • Ristiusu levitamine (Saksa ristirüütlid), eestlased taarausku • Maade juurde sa...
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
14. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal. Kreeka katoliku kiriku ja Roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu, sest kombestik erines , mõlemad soovisid laiendada oma võimu Euroopas. Mitra-vaimuliku võimu sümbol, Tiaara-ilmaliku võimu sümbol. Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja pal...
saj üldkiriklikud reformipüüdlused. Koos ristiusuga tulid ka tsistertslased. Rajasid oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele. Algselt olid neil omad põllud ja elatasid endid ise, aga kui vasallid hakkasid kloostrile rohkelt annetama, jäi põllundus soiku. Tsistertslased elatusid vaid annetustest. Sellega käis usuelu alla. Eestisse saabusid kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid linnades. Dominiiklased jäid Tallinnasse ja Tartusse, frantsisklased Viljandisse, Tartusse ja Rakverre. Nende eesmärk oli rahvast vaimulikult hooldada. Suur rõhk haridusel. Elatusid annetustest. Naiskloostrid täitusid leskede või vallalistega (<- nunnad). Hooldusasutus. PILET 8 1) Eestlaste eluolu ja ühiskondlikud suhted muinasaja lõpul (Õ lk 31-35) Elamuks oli suitsutuba – palkidest hoone, millel polnud korstent. Sees oli ahi. Vilja
Rüütlid ei osanud kirjutada, aga nad oskasid hästi laulda ja tantsida ja seda nad tegid selleks, et südamedaamidele meeldida. Rüütel käis sõjakäikudel ja pidas jahti. 8. Keskaegsed mungaordud: Tsistertslased – kujunes Prantsusmaal Citeaux’s, kandsid valget kuube Benediktlased – rajas Benedictus 6.saj, kandsid ainult musta Frantsisklased – rajas Fransiscus, riietusid ainult halli Dominiiklased – rajas Dominicus, valge rüü, mille peal must kuub. 9. Araabiamaailmaga seotud mõisted: Allah – ainujumal moslemite jaoks Koraan – islami püharaamat, sisaldab allahi ilmutusi muhamedile Meka – moslemite pühalinn, sinna toimub palverännak Mošee – islamiusu pühakoda Muhamed – Allahi prohvet Beduiin – rändkarjakasvataja Muhamed – prohvet Medres – poistekool Šariaat – islami seadus Dirham – hõberaha Burka – naiste riietus, katab tervet keha, koti sarnane
asju ajamas. Kirikukogu -tähtsamate küsimuste arutamiseks eri maade kõrgvaimulike ühendus. Bulla paavsti ametlikud seisukohavõtud. Kümnis kiriku ülalpidamiseks kirikumaks, üks kümnendik maksja sissetulekust. Vaimulikud ordud. Benediktlased (6.saj-Püha Benedictuse reeglid) ja tsistertslased (11.saj-Citeaux' klooster, Prantsusmaa) olid paiksed ordud. Frantsisklased (13.saj-Franciscus Assis P-Itaaliast) -hallid vennad/kerjusmungad ja dominiiklased (munk Dominicus, jutlustajavennad). Abt-suuremates kloostrites lisaks ka prior (abiline, ld k esimene). Abbas-isa. Kerjusmunkade kloostriülemat nimet. ainult prioriks. Pühakute kultus. Pühakutel oli vaga elu, jõud kannatusteks ja märtrisurmaks, nad kaitsesid surelikke. Varakristlikud märtrid (apostlid Peetrus ja Paulus), kiriku juhtkujud (püha Benedictus ja paavst Gregorius Suur), jutlustajad (keiser Constantinus). Kristuse ema neitsi Maarja e Jumalaema
Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia ...
Tekkisid 12.saj lõpus.nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine. Frantsisklaste ordu rajas Franciskus Assist, jõuka kaupmehe poeg kes jättis oma varanduse ja pillava eluviisi ning pühendas end täielikult jutlustamisele ja elas vaesuses. Nad kandsid jämedat pruunikat v halli kuube mis oli vöötatud kareda vööga. Dominiiklaste ordu rajas hispaania vaimulik Dominicus. Lõi uue ordu, et pöörata paganad ja ketserid jumalasõnaga mitte relva toel. Dominiiklased paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Kloostrite elukorraldus tähtsaima osa iga kloostri päevakavast moodustasid nn tunnipalvused. Kirjutai ümber ramatuid eraldi ruumis- skriptooriumis. Ordureeglitest olenevalt magati kas ühiskongides või ühises magamisruumis- dormitooriumis. Söödi enamasti koos refektooriumis. Ristisõjad Ristisõdade põhjused
või kirikukogule. 11.Vaimulikud ordud (4 ordut) Benetiktlased: Rajaja oli Benedictus 520-530 ekr. Riietus must, tegevuseks vannete andmine. Tsistertslased: Rajaja Bernhard 1098, riietus must või valge tegevuseks aiandus ja muud majapidamist, nad ei tohtinu suheda välismaa ilmaga. Frantsisklased asutajaks Franciscus Assistst 1223, riietus jäme pruun või hall kuub võõtatud nööriga, tegevuseks haridusele tähelepanu pööramine ning omad õpetused olid neil. Dominiiklased rajas Dominicus, riietus must kuub, paistsid silma hariduse ja sõnaosavusega. 12.Elukorraldus kloostrites -Eri ordude kloostrite elukorralduses esines vastava ordu reeglist tulenevaid lahknevusi, ent oli ka päris palju ühisjooni. Tähtsaima osa iga kloostri päevakavast moodustasid nn.tunnipalvused. Väga oluline roll oli ka raamatute ümberkirjutamisel.Ümber ei kirjutatud mitte ainult pühakirja vaid ka muid teadusi puudutavaid teoseid ning ilukirjandust, ning antiikkirjandust
Liivimaal ning Venemaa ohtu. Juhtis Liivimaad sõjas Venemaaga 1501-03. Ristiusk Eestis Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks (Tallinna; Tartu ja Saare-Lääne), missuguste kõrgem juht oli Riia peapiiskop ja kes omakorda allus Rooma paavstile. Piiskopkondade keskustes, kus asusid toomkirikud, loodi nn. toomkoolid. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid – Dominiiklased ja frantsiskaanid olid kerjusmungad, kes liikusid palju rahva hulgas ringi ja suhtlesid inimestega. Tsistertslased oli mõnevõrra suletumad ja elitaarsemad, paistes silma saavutustega põlluharimises ja aianduses. 1407 - 1436 ehitasid nn. brigitiinid Tallinna lähedale suurima Eesti kloostri - Pirita kloostri Eesti maarahvas uut usku täielikult omaks ei võtnud ja kujunes omamoodi segu risti ja maausu vahel – rahvausk, mis kujundas tänaseks peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja
Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta seda, mida austasid". Kloostrikoolid: seitse vaba kunsti. Püha Benedictus- uus kloostri põhikiri. Benediktlaste ordu. Rändmunkade ordud: augustiinlased, karmeliidid (Karmeli mäel Palestiinas klooster; ristisõdijate järeltulijad), dominiiklased, frantsisklased. Linnakultuur "Draama sündis linnaväljakul..." -Puskin Keskaegne draamakunst sündis karnevalist. Linnas eri tüüpi kultuuride tihe kokkupuude. Kirikliku ja linnakultuuri vastasseis. Linnaväljakul rahvalik draama: rändüliõpilased e vagandid parodeerisid kirikut. Linn hakkas õppima: linnakoolid, ülikoolid. Kirjanduszanrid: fabiloo(elukondlik stseen), proosanovell, romaan, loomaeepos. Rüütlikultuur Õitseng 12. sajand. Maise elu jumaldamine, armastus naise vastu.
saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus) o liitumine saksa kultuuriruumi (kabelite ehitamine, vägivaldne ristimine – katoliku vaimulikud rootslased, taanlased, saklased, kloostrite rajamine) o tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased, augustiinlased juurutati uusi viljasorte kolmeväljasüsteemi levitamine esimesed koolid esimesed vesiveskid käsitöö arendamine kirjutati raamatuid ümber, seega aidati kaasa kirjasõna levikule naised aitasid epideemiate ajal inimesi ravitseda reformatsioon 16. saj 1523-1525 o pildirüüste
jõukusele, mis linnades hakkas tekkima. Nende ideaaliks oli elatuda ainult kerjamisest. Vaimulike ordude liikmed ei lahkunud üldiselt oma kloostriseinte vahelt, kerjusmungaordu liikmed aga rändasid ringi (vahepeal pöördusid kloostrisse tagasi ka ikka). Vaimulikuo suletud, kerjusmungao avatud. Kerjusmungao liikmed õppisid selgeks ka kohaliku keele, seetõttu jõudis ka usk paremini kohalikeni. Üheks kerjusmungaorduks oi dominiiklaste ordu. Teine frantsisklased. Dominiiklased pöörasid eriti tähelepanu ketserlusele ja hakkasid tegelema inkvisitsioonile (kiriku kohus, mis tegeles ketserlaste väljaselgitamisega). Väga paljudest kerjusmungao liikmetest said õppejõud ülikoolides. (Benediklaste ordu tekkis juba 6ndal sajandil) PAAVSTIDE JA KEISRITE VÕIMUVÕITUS See väljendus kõige paremini investituuritülis (ühelt poolt tähendab investituur maavalduse üleandmist, teiselt poolt ametikoha üleandmist). 962.a oli tekkinud suhteliselt nõrk moodustis
A. esimene ümbermaailmareis; 1519. B. Trükikunsti leiutamine; 1440 C. Ameerika avastamine Kolumbuse poolt; 1492. D. reformatsiooni algus Saksamaal; 1517 E. meretee avastamine Indiasse. 1497-1499 Vastus B, C, E, D, A Tõmba maha sõna/nimi, mis ei sobi loogiliselt teistega kokku! Põhjenda oma otsust! 1. Franciscus Assisist, Aquino Thomas, Jeanne d`Arc, Martin Luther Sest teised olid kristlikud õpetajad aga d'Arc oli rahvuskangelane 2. jesuiidid, kalvinistid, frantsisklased, dominiiklased Teiste puhul on tegemist katoliku kiriku ordudega, kalvinistid aga protsestantlikud 3. ümarkaar, vitraaz, teravkaar, vertikaalsus Teiste puhul on tegemist Gooti stiiliga, ümarkaare puhul romaani stiiliga 4. Ivan IV, Otto I, Innocentius III, Ivan III Teiste puhul on tegemist riigi valitsejatega, Innocentsius III oli paavst Leia sõna (mõiste, väljend), mis eelnevaid ühendab! 1. paavst, pühakud, kloostrid, missa KATOLIK KIRIK 2
saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus) o liitumine saksa kultuuriruumi (kabelite ehitamine, vägivaldne ristimine katoliku vaimulikud rootslased, taanlased, saklased, kloostrite rajamine) o tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased, augustiinlased juurutati uusi viljasorte kolmeväljasüsteemi levitamine esimesed koolid esimesed vesiveskid käsitöö arendamine kirjutati raamatuid ümber, seega aidati kaasa kirjasõna levikule naised aitasid epideemiate ajal inimesi ravitseda · reformatsioon 16. saj 1523-1525 o pildirüüste
Benediktlased ja tsistertslased ei lahkunud oma kloostrite piiretest, aga kerjusmungad rändasid palju ringi. Frantsisklaste ordu Jõuka kaupmehe poja poolt loodud ordu. Ta ei plaaninud algul eraldi ordut luua, aga tegi seda paavsti soovil. Frantsisklased olid oma vaesuse ja lihtsuse tõttu rahava hulgas väga populaarsed. Dominiiklaste ordu Dominicuse poolt loodud ordu, et pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga mitte relva toel. Dominiiklased paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal. Skriptoorium ruum, kus mungad tegid ümberkirjutustöid. Dormitoorium ühine magamisruum ordus. Peatükk 16-17 Jumalarahu kiriku püüd pudurdada relvakandjate agressiivsust, mis nägi ette karistuse pühapõhipaikades ja avalikes kohtades vägivallatsemise eest. Paremini aitas sõjakuse väljapoole kanaliseerimine (ristisõjad).
10b humanitaarklassi ajaloo üleminekueksami piletite vastused Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants | Lääne- ja Ida-Rooma provintside erinevused; Constantinus Suure tegevus, impeeriumi lõplik jagunemine; Lääne Rooma lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur. Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne- Rooma aladele. Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim-langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ...
majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi. Nunnad ja mungad, kloostri juhtis abt või prior. 29) Kuidas aiatasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) majandus keskaegsed kloostrid pakkusid äraelamisvõimalust paljudele inimsetele. eriti tsistertslaste ja benediktlaste kloostreid võiks nimetada eeskujulikeks põllumajanduslikeks suurettevõteteks. b) haridus dominiiklased paistsid silma oma haritusega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal ja sellest on võetus eeskuju. Kloostrid olid varakeskajal peaaegu ainukesed teaduse ja kirjakultuuri kandjad. c) kultuur oluline oli kloostrite roll raamatute ümberkirjutamisel. Ümber kirjutati pühakirju, teoloogilisi töid, muid teadusi puudutavaid töid, ilukirjandust. Märkimisväärne osa antiikkirjanduse tekstidest ongi
Eestlased muutusid usklikeks ja talupoegade seast valiti preestritele ka abilisi, keda nimetati vöörmünderiks (talupoja soost preestri abiline). Ärksam talupoeg, veidi lugemisoskust, sai usust aru. Tema ülesandeks oli esialgu selgitada ülejäänud kihelkonna rahvale usku. Preestrid esialgu ei osanud eesti keelt ja selleks , et usk jõuaks iga inimeseni oli vaja seda selgitada. Haridus rootsi ajal. Keskajal linnades koolid, kloostrikoolid jne. Jesuiidid ja dominiiklased õpetasid talurahvast lugema. Kuid väga vähe osati. Tekkis aga vajadus, et talupojad oskaksid lugeda, sest see oli üks lutheri põhimõtetest. Talulapsi sai õpetada aga vaid siis, kui on talurahva koolid ja õpetajad. Seda alustas Bengt Gottried Forselius. Rootsi ja soome päritolu, kuid sündinud Harju-Madisel Paldiski lähedal. Tema isa oli kohalik preester, oskas eesti keelt. Ka tema isa oli veendunud selles, et talurahvas suudabõppida lugema
sobivat) eluviisi. Nunnad ja mungad, kloostri juhtis abt või prior. 29) Kuidas aiatasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) majandus – keskaegsed kloostrid pakkusid äraelamisvõimalust paljudele inimsetele. eriti tsistertslaste ja benediktlaste kloostreid võiks nimetada eeskujulikeks põllumajanduslikeks suurettevõteteks. b) haridus – dominiiklased paistsid silma oma haritusega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal ja sellest on võetus eeskuju. Kloostrid olid varakeskajal peaaegu ainukesed teaduse ja kirjakultuuri kandjad. c) kultuur – oluline oli kloostrite roll raamatute ümberkirjutamisel. Ümber kirjutati pühakirju, teoloogilisi töid, muid teadusi puudutavaid töid, ilukirjandust. Märkimisväärne osa
: Kadrina - püha Katariina Järva Jaani - ristija Johannes Pärnu-Jaagupi - apostel Jaakob Martna - püha Martin Katoliilus segunes varasema muinasusuga - parim näide olekski pühakute austamine Katariina - kadripäev Ristija Johannes - jaanipäev püha Laurentius - lauritsapäev Eestisse kandsid oma tegevuse üle ka mungaordud, tekkisid erinevate mungaordude kloostrid, nt: tsistertslaste ordu. Kerjusmungaordud - frantsisklased ja dominiiklased REFORMATSIOON EESTIS Reformatsiooniideed jõudsid luterlike jutustajate kaudu eestisse. Esmased teadmised neist pärinevad Riia linnast aastal 1521. 1523. aastal on teada juba rändjutustajate tegevusest Eesti aladel. Linnades said need ideed eriti kiire poolehoiu. Linnade raed läksid ka ideed kaasa ja kuulutasid linnad luterlikeks. Kloostrid pandi kinni, kirikud, mis olid seni olnud katoliku kirikud, muudeti luterlikeks kirikuteks. Samal ajal toimus ka
1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.) Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel. Rippuvad aiad ja paradiis: Rippuvad aiad paigutati iidse Babüloonia linna kindluse sisse. Paradiisi aed loodi loodusliku maailma tõlgendusena linnakeskuse kontekstis. Eufrati jõgi suunati ümber, et kontrollida voolu ning ka...
- tõid Eesti alale palju kasulikke uuendusi (uued maaharimisviisid, viljapuu- ja aedviljasordid, uued käsitööoskused, vesiveski, ravimisvõtted jm) - hariduse edendamine (kloostrikoolid) mungaordud - Eestis tegutsesid birgitiinlaste, tsistertslaste, frantsisklaste, augustiinlaste ja dominiiklaste ordud, neist viimane olid populaarseim just seetõttu, et jutlustasid eesti keeles ja pidasid üleval koole. - tsistertslased - dominiiklased - frantsisklased - augustiinlased Isikud, nende tegevus (M. Luther, Bernt Notke, Hermen Rode, Hans Susi, Melchior Hoffmann, Balthasar Russow). M.Luther saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning ta on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ning skulptor
Kehtib t s ö l i b a a t ( abielukeeld). Vaimuliku tunnuseks on t o n s u u r ( paljakspöetud laik lagipeas). M u n g a - ja n u n n a s e i s u s tähistab pühendumist Jumala teenimisele kindlate reeglite järgi ( ordueeskirjad, kloostrikord). Rohkearulistest katoliku ordudest on tähtsamad : 1) benediktlased. Elavad kloostreis, tegelevad palvetamise ja kehalise tööga; 2) frantsisklased. Peavad elama lihtsuses ja vaesuses, tegelevad põetamise, hoolekande ja loodushoiuga; 3) dominiiklased. Preestriordu, siis neil pole kloostreid. Küll aga peavad jesuiidid ülal rohkeid haridus- ja teadusasutusi. Enamikul mungaordudest on olemas ka nais- ja ilmikharu. Ka katoliku kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Kirikud peavad olema avatud iga päev koidust ehani. Olulisel kohal on Neitsi Maarja ja pühakute austamine. Katoliku õpetuse kohaselt on Kristuse ristisurmast ja pühakute heategudest kogunenud nn jumalik armuvara, mida kirik jagab eelkõige 7 sakramendi näol
aastal rajas Püha Birgita Püha Birgitta Ordu. Ta oli rootsi aadlidaam, kes lõi oma kloostri. Püha Birgitta ühendas munkade ja nunnade kloostreid, kes jagasid ühte kirikut. Birgitta ordus töötasid mungad kaplanitena ja nunnad abtsissidena. Nunnad juhtisid munki Birgitta ordus. Kerjusordud 13. sajandi alguses, üleminekul kõrkeskajal hiliskeskajale, algass munkluse ajaloos taas uus ajastu. Tekkisid poolreligioossus ja kerjusordud (mendikandid), kellest tähtsaimad olid dominiiklased ja frantsisklased. Nad leidsid viisi kuidas tollal uued rahva- ja vagadusliikumised siduda kirikuga. Kerjusordud valisid uue eluviisi: vastupidiselt benediktlastele, kes omasid vandetõetust, et jäävad eluksajaks ühte kloostrisse, siis mungaordud liikusid ringi linnades ja jutlustasid seal, kus nägid misjonivajadust. Kloostrid rajati linnadesse, samal ajal kui varasemalt oli eelistatud üksildust. See oli kardinaalne muutus: vendadele oli küll
Mitmed mungaordud rajasid keskajal siia oma kloostrid. Vanim Eestiasse asunud mungaordudest on tsistertslased kloostrid Kärknas ja Padisel, hiljem rajati ordus naisharu, mille kloostrid rajati Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Dominiiklaste kerjusmungaordu (jutlustajad vennad) asutas kloostrid Tallinnas ja Tartus, XVI saj. ka Narvas. Frantsisklaste kerjusmungaordul (hallid vennad) olid kloostrid Tartus, Viljandis ja Rakveres. Dominiiklased ja frantsisklased levitasid jumalasõna oma kerjamisrännakutel. Rännates vajasid nad kohaliku rahva keelt (dominiiklaste ordul oli see üks elukorralduse nõuetest). Nii muutusid nad omamoodi rahvaõpetajateks. Oma Tallinna kloostreis pidasid nad jumalateenistusi nii saksa kui eesti keeles. Munkadel oli kohalike märgatav poolehoid. 1407.a. hakati ehitama augustiinlaste ordu kloostrit Eestis. Selleks oli Püha Brigittale ja Neitsi
o Eesmärgiga kontrollida kui palju on õpetatud usuõpetust (vaimulike töö kontroll) o Sinodid (kõrgemate vaimulike kogu), kus anti õpetusi, juhtnööre maarahva õpetamiseks · Maarahvas ja katoliku usk o Koos kristlaste jumalaga austasid eestlased edasi oma jumalaid ja haldjaid o Nende kõrvale tõusid kristlikud pühakud, kellele kanti üle muinasusundi tähendusi · Majandust mõjutavad tsistertslased · Usuelu dominiiklased · Bernt Notke ,,Surmatants" o Surmatants populaarne alatarimaali piltmotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal · Reformatsioon e. usupuhastus o Sai alguse 1517. a Saksamaal Wittenbergis, algatas Martin Luther o 1521 a. Riiga esimesed jutlustajad o 1523 a. jutlustajad Liivimaale o Tartus alustas tegevust Lutheri õpilane Herman Marsow o Ordumeister Plettenberg saatis Tallinnasse manitsuskirja
Piiskopkondade keskus oli toomkirik, seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli. Toomkiriku juures oli toomkool. 15.Ordud ja kloostrid. Padise ja Kärkna klooster, nende ümber olid põllud, heinamaad, tiigid pidid elama lihtsat elu ja ise end oma tööga ära toitma. Tsistertslaste vahendusel uus käsitööoskus ja põlluharimisviis. Esimesed vesiveskid, kerjusmungaordud. Naisklooster lesk või isiklik kutsumus. Dominiiklased ja frantsisklased suuremad avastused, jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kohaliku keele oskus, haridus. 16.Haridus Vanal-Liivimaal. Üldharidus puudus, kättesaadav vähestele, kogu hariduselu oli allutatud kirikule, preestritele keeleoskusnõue. Toomkoolid, kloostrikoolid, ladinakoolid ehk linnakoolid. 17. Eesti keelse trükisõna algus. Esimene eesti keelne raamat 1525 Lüübek jumalateenistuse
Järjest rohkem hakati haridust andma ka ilmalikele. Õpetati seitset vabat kunsti. Triivium (grammatika, loogika ja retoorika) ning kvadriivium (aritmeetika, astronoomia, muusika ja geomeetria). Kõrgeimat haridust pakkus toomkool või ülikool. Talupoegadele eraldi koole polnud, sest seda polnud vaja. Eestis tegutsesid ka munga-ja nunnaordud. Tsistertslased paiknesid Kärknas ja Padises (olid paiksed). Nad eeldasid, et inimesed on haritud. Dominiiklased olid liikuv ordu, kelle ideaaliks oli vaesus ja omandipuudumine. Paiknesid Tallinnas ja Tartus. Frantsisklased leivisid Liivimaal 15. sajandi lõpul. Paiknesid Rakveres, Tartus ja Viljandis. Liivimaal oli ka naisklooster - Pirita klooster. Seal elasid koos mugad ja nunnad, kuigi nad ei puutunud üksteisega kokku. Nad pidasid jumalateenistust ka lihtrahvale. Maarahvas seas levis sünkretism ehk erinevad usundid, õpetused ja maailmavaated segunesid
Kloostreid rajati tsivilisatsioonist eemale ning elati kasinat elu. Kloostrite tekkimisega suurenesid aga tsisterslaste rikkused, mistõttu kujunesid ka tsisterslastest majapidamismungad. Töödel kasut ilmikvendasid. Tsisterslased muutusid keskaja lõpul poolkapitalistlikeks asutusteks. Eestis oli Padise klooster tsisterslaste klooster. Kuna kloostrite ideoloogiline puhtus jätkuvalt oli ähmane, tekkisid veelgi radikaalsemad liikumised e kerjusmungaordud. Tuntumateks olid frantsiklased ja dominiiklased, mis kujunesid 12. ja 13. saj vahendusel. Frantsiskaani ordu rajajaks oli Assisi Franciscus, kes rändas kerjusmungana mööda Itaaliat. 13. saj algul kujundati frantsiklastest paavsti kaitse all olev ordu. Ordu põhinõudeks oli vaesuse nõue, kus kehtisid mitmed tabud. Hiljem kadusid õilsad põhimõtted, hakati mood kloostreid (eeskätt linnades), mis tõi kaasa lõhesid endi hulgas. Dominiiklaste
Nende populaarsus tõi kaasa majandusliku õitsengu, sellega kaasnes majanduslik mõtlemine. Sellega muutusid paljud Tsistertslaste kloostrid äriasutusteks. Tsistertslaste ordu esialgne vaimustus hääbus, hakati kasutama talupoegi, jaguneti täismunkadeks ja poolmunkadeks. Üha enam hakati sarnanema benediktiini kloostriga. Lisaks neile kujunes ka mitmeid teisi kloostreid. Kaks tuntumat kerjusmunga ordut olid Frantsisklased ja Dominiiklased. Frantsisklased olid Franciscuse järgijad, tal ei olnud küll ideed oma kloostrit asutada aga ta leidis endale palju järgijaid. Ketserlikest liikumistest ta palju ei erinenud, aga kirik mugandas ta ametlikuks liikumiseks. Sellest liikumisest kujunes mungaordu kus oli vaesusenõue. Frantsisklased 13.saj jagunesid kaheks põhiharuks, ühed olid puhtad kerjusmungad, teised rajasid kloostreid. Dominiiklased said alguse Dominicusest nende eesmärgiks sai kristluse
Kerjusmungaordud tegelesid linnades keset pulbitsevat elu, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetusesele. Frantsisklaste ordu rajas Franciscus Assisi. Frantsisklased olid tuntud oma lihtsuse ja alandlikkuse poolest, kandsid halli kuube ja neid kutsuti hallideks vendadeks. Soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Neist peeti lugu justnimelt nende lihtsuse tõttu. Pöörasid tähelepanu haridusele. Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu munk Dominicus. Dominiiklased kandsid musta ja olid tuntud kui jutlustajavennad. Samuti panid suurt rõhku haridusele. Nende kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud. Jumala armu ei vahendanud ainult katoliku kirik, vaid ka pühakud. Need olid surnud või elavad inimesed, kelle tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Nad olid otsekui eeskujud, kaitsjad, kes aitasid surelikel taevariiki pääseda. Reliikviad olid pühakutega seostatavad esemed, kas nende säilmed või muud asjad
laiusid põllud, heinamaad ja kalatiigid, sest mungad pidid elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi põlluharimisviis või käsitööoskus. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased (on religioosne ordu katoliku kirikus) jäid Tallinnasse ja Tartusse, frantsisklased (Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku vaimuliku ordu liikmeid) jäid Viljandisse, Tartusse ja Rakverre. Dominiiklased ja frantsisklased püüdlesid suuremale avatusele, põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Keskaegses ühiskonnas olid naised oma isa või abikaasa eestkoste all. Leseks või vallaliseks jäänud naisel võis olla kloostrikogukonna liikmeks saamine ainsaks väärikaks väljapääsuks, nii täitsid naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Maarahvas ja katolik usk-eestlaste kujutelmi mõjutas tõsiasi, et muistses vabadusvõitluses
vastu. Teien võimalus oli ketserluse vastu loodud institutsioon ehk inkvisitisioon ehk kirikukohus. Inkvisitsioonikohus kujunes välja 13.saj. Tema ülesandeks oli välja selgitada, kes on ketser ja ta pöörata õigele teele või karistada, kui see võimalik polnud. Karistuse elluviimisega tegeles ilmalik võim. Kõige rängem karistus oli tuleriidal põletamine surnukskägistatult. Inkvisitsiooniliikmed olid eeskätt dominiiklased. 20. Keskaja haridus ja teadus Esmased koolid varakeskajal olid kloostri- ja toomkoolid. Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne-Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja ainsateks hariduskeskusteks klootrid. Kloostrikoolides valmistati ette vaimulikke. Haridus, mida anti, oli vaimulik. Toomkooli said astuda ka mittevaimulikud. Erilist tähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele ning ladina keelele
1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA ...
AJALOO ARVESTUS TH 2009/2010 1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Col...
Algselt pidid nad elama ainult kerjamisest. Nemad ei olnud suletud kloostri müüride vahel, vaid võisid sealt lahkuda. Kerjamise ajal pidid nad tegelema ka jumala sõna kuulutamisega. Nad rändasid palju ringi. Kerjusmungaordude kloostrid tekkisid eeskätt ikkagi linnades. Hiljem kerjamise osatähtsus vähenes. Olulisemad kerjusmungaordud: 1. Frantsisklased Nime on saanud asutaja järgi. Tekkis 13. sajandil. Tegutsesid hästi aktiivselt hariduse alal. 2. Dominiiklased Nime on saanud samuti asutaja järgi ja tekkis 13. sajandil. Tegutsesid hästi aktiivselt hariduse alal ja keskaegsetes ülikoolides olid tihti just dominiiklased õppejõud. Inkvisitsioon (eesmärk ketserite (ei uskunud õiget usku) välja selgitamine) läks nende kontrolli alla. Ketserlikud liikumised tekkisid pigem Lõuna-Euroopas, sest sealne areng oli kiirem (linnad arenesid kiiremini, muutusid jõukamaks) ja tekkis kiriku suhtes rohkem kriitikat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
