Keskaegsed kloostrid hariduse andjana. Dominiiklased. Koostajad: Kerli Karuks, Eret Niinemets Varakeskajal olid kloostrid hariduskeskused ja peamised kirjaoskajad olid vaimulikud hariduse eesmärgiks oli õpetada hirmu tundma Jumala ees Kloostrite juures suured kirikud Kloostrid asusid linnades kloostrikool tegeles tulevaste vaimulike ettevalmistamisega Dominiiklased Esimesed dominiiklased tulid siia õige varakult koos Taani kuninga väega Tallinnasse asusid dominiiklased 1229, Tartusse 1300, mõnevõrra hiljem ka Narva Oskasid hästi eesti keelt, olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed Tegelesid hariduse andmisega Nõudsid munkadelt eesti (kohaliku) keele oskamist Rändasid igal pool maal ringi ja jutlustasid, tegid misjonitööd Kloostrite asukoht rajati eranditult linnadesse kloostrid paiknesid linnaservas keset
Nad rajasid kloostreid asustamata paikadesse, et ilmaelust eemale tõmbuda ja nad tegid oma kätega tööd, harisid maad ja ehitasid. Nad kandsid valget mungarüüd, mis oli kui puhtuse ja rikkumatuse märk. Lisaks neile ekstsisteerisid veel frantsisklaste kloostrid, kus pöörati suurt rõhku haridusele. Sinna kuuluvad inimesed idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Dominiiklased ehk Jumala ustavad koerad rajasid ka omad kloostrid, kes panid samuti suurt rõhku haridusele. Nende peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks. Ühesõnaga olid kloostrid keskaja inimestele olulised, kuna siis oli kõigi jaoks usk väga tähtis. See oli paik, kus sai ennast jumalale pühendada ja tegeleda usuga seonduvada. Seal tehti ka tööd omandati haridus ja seal oli ka elada rahulik ja katus oli peakohal. .
valgest tuunikast, sama värvi skapulaarist ja kapuutsist. Peal kantakse musta lahtist kapuutsiga mantlit (cappa) seetõttu on dominiiklasi kutsutud ka mustadeks munkadeks.1232 sai ordu inkvisitsiooni juhtimise õiguse ning saavutas ühtlasi juhtkoha ketserluse- ja nõidadevastases võitluses. Vennad tegelesid laialdaselt misjonitööga ja edendasid haridust oma ülikoolides Bolognas, Kölnis, Oxfordis jm. Tohutu panuse katoliikliku teoloogia ja filosoofia arengusse on andnud dominiiklased Albertus Magnus, Thomas Aquinost ja Meister Eckhart. Ka ehituskunstis etendasid dominiiklased märkimisväärset osa. Kirikud ehitati suured, et võimalikult palju inimesi mahuks jutlust kuulama.Kloostrid ehitasid nad tavaliselt linna rahvarohketesse piirkondadesse,et rahvaga tihedalt suhelda. Dominikaanlased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Nende jõudmist Liivimaale vaid
Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus, aiakultuur+ esimesed vesiveskid. vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi, nii et peagi kujunesid tsisterlased ikkagi talupoegadelt kogutud andamitest elavateks suurmaavaldajateks. Sellega kaasnes paraku ka usuelu allakäik. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased jäid ankrusse Tallinna ja Tartusse, ning frantsisklased Viljandisse, Trtusse, ja Rakverre. Erinevalt tsist. püüdlesid domin. ja frant. suuremale avatusele. Põhitegevuseks oli neil jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ja panid suurt rõhku haridusele. Suuri maavaldusi kerjusmungaordudel ei olnud, kloostrid elasid munkade kogutud annetustest. Tsisterlaste ordu oli läbinisti
Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel k6rgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomh2rrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), v6imaldas saada ylevaadet jumalas6na kuulutamisest ja rahva 6petamisest preestrite poolt ning ka usuelu v22rn2htustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu ...
Põhimõteteks oli neil rahvavagaduse äratamine ning teaduslik töö, täieliku vaesuse nõue. Dominiiklased Selle asutas Caleruega Dominicius. Põhimõtted on võidelda ketseritega (eelkõige albilastega), tegema nende seas misjonitööd ja allutama nad taas kirikuhierarhiale. Nende põhiülesanne on rändjutustamine, inkvisitsiooni korraldamine. See on karjusmungaordu. Nad elasid linnades. Pidid demonstreerima oma kerjuslikkust, näidati seda ka välja. Õpetasid teisi, dominiiklased rajasid koole. Naised tahtsid näida lahked ja õiglased, seega nad jagasid palju toitu. Parim variant oli anda toitu kerjusmunkadele, kust dominiiklased saidki oma põhitoidu kätte. Romaani stiil Keskaegne kirik on ida-lääne suunas. Uks on tavaliselt lääne poole, altar ida poole. Basiilikutel on külgköövid. Kirikutel nelitis, mille kohal on suur torn. Muidu on vähe torne. Aeg 10-12 sajand.
Nad olid tuntud ka kui hallid vennad. · Aja jooksul tekkisid ka nendel kloostrid, nad hakkasid pöörama rõhku haridusele. Dominiiklased: · Ordu rajas Hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus. Paavst andis ordule oma õnnistuse 1216. aastal. · Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Iseloomuliku musta kuue järgi nim neid ka mustadeks vendadeks. · Dominiiklased panid suurt rõhku haridusele. Nende kloostrikoolis olid kõrgelt hinnatud ja nende seast võrsus mitu keskaja silmapaistvat õpetlast. Mis on sakramendid? Sakrament ehk püha toiming oli toiming, mille täitmisel oli osa saada Jumala armust. Nende toimingute hulka kuulusid ristimine, usukinnitus ehk konfirmatsioon, armulaud, pihtimine, viimne võidmine enne surma, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Ilma tarvilike sakramentidega polnud surmajärgsed õndsust loota.
– refektoorium- söögisaal – dormitoorium- magamise ruum – kapiitlisaal- istungite saal Kloostrid Tallinnas: kus kloostrid asususid, mis sajandil asutati, mille poolest need religioossed ordud üheteisest erinesid? Kloostrid asusid vastavalt ordule kas linna sees(dominiiklased)vüi linnast väljas (tsisterlased). Need ordud erinesid üksteisest nende töö kaudu. Laiemalt ehitati kloostrid eraldatud maa-alale, mille lähedal oli vesi, et saaks põldu harida. Dominiiklased olid keskendunud neid ümbritsevate inimeste harimisele. Nad pidasid jutluseid ning jagasid rahvale õpetust. Tsisterlased seetõttu hoidsid pigem rahvast eemale ning tegelesid raske füüsilise (nt põllutööga) tööga. Need kaks ordut olid pigem mõeldud meestele ehk munkadele, ning neile vastukaaluks saabus Eestisse mõne aja pärast birgitiinide ordu, mis oli suunatud pigem naistele, nunnadele. Kloostrid asutati Eestis 14. sajandil. Kes olid dominiiklased
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1) FEODAALNE KILLUSTATUS ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad 2) RISTISÕJAD · Mõiste- Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096-1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud · Sajandid- 11.13. sajandil ( 1096-1270 ) · Ajendid- 1) paavsti võimu laiendamine(paavst soovis ülemaailmset paavstiriiki) 2) Kaitsta kristlikku tsivilisatsiooni (peatada moslemite edasitung Euroopa suunas) 3) Majanduslik aspect (Saada ida rikkused enda kontrolli alla ) 4) Kirik ja feodaalid soovisid saada enda alla kaubateid 5) Taheti vabastada Püha Maa, kus oli kristuse haud · Tagajärjed- 1) Jeruus...
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
tsistertslased algul olid kloostrid maal (Kärkna, Padise); nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumalateenimisele ning lisaks sellele tegelesid nad ka põllunduse, aianduse ja karjakasvatusega; naisharul olid kloostrid ka linnades. dominiiklased kerjusmungaordu; kuulutasid jumalasõna ja tegelesid hariduse andmisega; kloostrid linnades. frantsisklased kerjusmungaordu; tegelesid rändjutlustamisega kohaliku rahva hulgas; kloostrid linnades. augustiinlased tegutsesid alates 15.saj. algusest Pirita kloostris, mis oli ainus segaklooster Eesti alal.
perkondlik seis, varanduslik seis, rahvus, isiklik huvitatus ja õpihimu Praost juhtis kapiitli majanduselu ja oli varavalitseja Dekaan valvad korra järele Skalastik toomhärradest üks mõjukamaid, korraldas noorte õpetamist Paavst - Riia peapiiskop Tartu piiskop Toomkapiitel kihelkonna preestrid Toomkirik piiskopkonna peakirik Visitatsioon kontroll kiriku üle Missa pisulik jumalateenistus Mille poolest sarnanesid ja erinesid Dominiiklased ja Tsistertslased? Levitasid ristiusku, dominiiklased rajasid oma kloostrid eraldatult aga teised rajasid need tsivilisatsiooni Martin Luther õndsaks saab jumala armust usu läbi, kristlik usk põhineb üksnes pühakirjal
Kirik kõrg- ja keskajal 9.-10. Sajandil iseloomustas katoliku kirikut üldine langus, mis puudutas tervet koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu. See langus jätkus ka järgmisel aastajal. Kõrgkeskajal hakkasid tekkima relformid. Vastukaaluks langusele tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Selle eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Üks kuulsaim kirikureformidest oli Gregoriuse reform. Selle asutajaks oli paavst Gregorius VII. Tema nime järgi nimetati ka reformi nimi. Paavst Gregorius VII otsutas asutada laiaulatuslikke reforme, et taotleda distsipliini tugevdamist ja et tõsta jumalateenistuse tähtsust, ta tahtis vabastada ilmaliku võimu mõju alt ja keelata simoonia ja perekonnaelu. Investituuritüli (1075-1077) toimus paavst Gregoriuse VII ja Henry vahel. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud. Sell...
Nägemuse tähendus oli ema meelest lihtne: tema poeg hakkab valgustama maailma (must - pimedus, valge valgus). Dominicuse ja koera seostamise põhjuseks on sõnamäng: ladinakeelne väljend domini canes tähendab tõlkes ,,Issanda koerad", mis kujuneski dominikaanide hüüdnimeks. Püha Dominicus suri 6. augustil 1221 Bolognas. Ta kuulutati pühakuks 3. juulil 1234. Dominikaani mungad rajasid ka Eestisse oma kloostri juba 1246. aastal. Oma mõju suurendamise ja järelkasvu huvides asutasid dominiiklased Tallinna kloostri juurde üsna varsti kooli, kus said ka eesti soost poisid ladinakeelset haridust. Klooster oli erinevate kultuuride sõlmpunkt ja eestikeelse koolihariduse häll ja on ainulaadne arhitektuurimälestis kogu Põhja-Euroopas. Püha Dominicus on astronoomide kaitsepühak. Tema atribuutideks on liilia, musta-valge kirju koer, tõrvik suus, vahel ka käpp raamatul, mille kohal seitsmeharuline täht. Dominicuse pühakupäevaks on 8. august. 1
Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius lll ajal Kuuria paavsti õukond, kirikuelu keskvalitsus Legaat paavsti volitatud esindaja teistes maades Kirikukogu eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu Bullad paavsti ametlikud seisukohavõtud Kümnis kirikumaks kiriku ülalpidamiseks Benediktlased: · 6. Sajand · Püha Benedictus · Kanti musta rüüd · Elati rangelt kloostris, päevaplaani järgi · Füüsiline töö · Kõik pidid alluma kloostriülemale Tsistertslased: · 11. Sajand · Nime sai Citeaux kloostri järgi · Kanti valget rüüd · Lähtuti Benedictuse reeglitest · Nõuti luksusest loobumist · Karmimad kombed · Järjekindel füüsiline töö Fransisklased · 13. Sajand · Franciscus · Kandsid jämedakoelist pruuni või hallikat rüüd · Idealiseeriti kasinust · Lihtne eluviis · Kuulutasid jumalasõna · Hakati rõhku pöörama haridusele Dominiiklased · 13. Sajand · Dominicus · K...
Jumalale lähemale pääsemiseks. Kõige lähedasemaks said rahvaga kerjusmungaordud: dominiiklased ja frantsisklased. Nende liikmetelt nõuti kloostri poolt kohaliku keele oskamist, et talurahvaga suhtlemine hõlpsam oleks ja et jumalasõna nende seas kiiremini ja arusaadavalt leviks. Samuti panid kerjusmungaordud suurt rõhku haridusele ja ilmselt olidki just nemad need, kes viisid kirjaoskuse talupoegadeni. Teiseks suureks põhjuseks, miks dominiiklased ja frantsisklased olid põlisasunikega nii headel suhetel, oli fakt, et kerjusmungad olid sama vaesed või isegi vaesemad kui talupojad ise. Nad elatusid armuandidest, mida kogusid oma rännakutel ja lisaks kõigele oli nende klooster avatud kõigile, kes sellega soovisid liituda, oli too inimene siis talupoeg või aristokraat. Enne reformatsiooni saabumist Liivimaale andis meile palju mõjutusi katoliku usk, mille varred ulatuvad tänasesse päevagi
1186, 1199, 1201, 1202, 1208, 1210, 21.09.1217, 1219, 1227, 1236, 1238, 1242, 1248, 1290, 23.04.1343, 1346, 1397, 1523, 1524, 1535. NB Ei piisa ainult sündmuse nimetamisest vaid õpilane peab teadma ka selle sisu ja tausta. Meinhard, Berthold, Albert, Lembitu, Valdemar II, Aleksander Nevski, Valdemar IV. 1) Ristisõja põhjused. 2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses. 3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust. 4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. 6) Vana-Liivimaa maapäev. 7)Millised ohud varitsesid Vana-Liivimaad 15.-16. sajandil? Ordud ja kloostrid Vana-Liivimaal. Tsitertslased- Padise, Kärkna. Asusid eraldatud kohtades ja olid tugevasti kindlustatud. Küllap ehitasid tsistertslased siinmail esimesed vesiveskid. Dominiiklased- Tallinn, Tartu. Suurem avatus kui tsistertslased. Frantsisklased- Viljandi, Tartu, Rakvere. Jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine (...
Keskaaja kaupmeeskonda iseloomustas ebapüsiv koosseis Hoogustus sisekaubandus Ordud ja kloostrid Ristiusuga jõudsid Liivimaale tsitertlased, osalesid Liivimaa misjoneerimisel Rajasid kloostrid, nende ümber põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid Usuelu allakäik, kuna tsitertlased said vasallide annetuste tõttu suurmaavaldajateks Kerjusmungaordud, hea kontakt talupoegadega, avatud linnlastele Dominiiklased, fransisklased jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kloostris avarad kirikud. Dominiiklased nõudsid liikmelt kohaliku keele oskamist, tähtsustasid haridust Tsitertlaste ridades vaid aadlikud Naiskloostrid täitsid hooldusasutuste rolle, kuna lesestunud naisele võis olla see ainus väärikas väljapääs Reformatsioon Eestis Usupuhatuse e reformatsiooni algatas Martin Luther
teinud Kölnis keskaja ühe kuulsaima õpetlase Albertus Magnuse käe all ja täiendanud end ka Pariisis. 15. sajandi lõpust on pärit mõningad eestikeelsed märkmed kloostri raamatukogus hoitud käsikirja serval. See võib kajastada 1422. aasta maapäeva otsust laiendada eesti keele kasutamist jumalateenistustel ja laste kristlikul õpetamisel. 16. sajandi algusest on säilinud esimese eestikeelse pikema tekstina mõnede palvete ja usutunnistuse kohmakad tõlked. 15. sajandil pidasid dominiiklased oma kirikus ka eestikeelseid jutlusi. 1 13. sajandi ehitistes võib täheldada romaani stiili segunemist gootikaga. Gooti katedraalid muutusid hiiglaslike skelettide sarnasteks. Tornid ja löövid muutusid kõrgemaks, sambad sihvakamaks, ümmarguse kaare vahetas välja iseloomulik teravkaar. Siiski ei puudunud Eesti kirikutest omalaadne karge võlu ja suurejoonelisus
unarusse. - 15.saj. alates hakatakse Riia kirikukogu soovitab alustama emakeelse jutlusega, et talurahvast rohkem kiriku külge liita. - Saare-Lääne piiskopkond hakkab korraldama visitatsioone, et anda juhiseid maarahva õpetamiseks. Kloostrid ja ordud - Tsistertslaste ordu- kloostrid Padisel ja Kärknas. - Tänu tsistertslastele jõudis maarahvani vesiveski, uued aiakultuurid, uuemad põlluharimisviisid. - Dominiiklased ja frantsiskaanid- kerjusmungad. - Dominiikslastelt nõuti kohaliku keele oskust ja seetõttu said hea kontakti talurahvaga. - Tsistertslased võtavad liikmeteks aadlikke, ..... Katoliku usk ja talupojad - Koos kristluse vastuvõtmisega austati edasi oma jumalaid ja haldjaid. - Nende kõrvale tõusid kristlikud, pühakur, aga ka neile kanti üle mainasusu jumalatele. - Iseloomujooni. - Austatakse edasi pühasid hiisi, allikaid, aga ohvriande viiakse ka kabelisse ja kirikusse
Keskaegsed kerjusmungaordud ning nende poolt rajatud kloostrid. Mungaordude tegevus. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Liivimaale jõudsid tsistertslased. Mungad rajasid kloostrid Padisele ja Tartu lähedale Kärknasse. Kloostrite umber olid põllud, heinamaad, sest põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise tööga toitma. Tsistertslaste kaudu jõudis maarahvani uus põlluharimisviis, käsitööoskus. Seejärel saabusid Eestisse kerjusmungaordud dominiiklased ja frantsisklased. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kloostritele ehitati avarad kirikud (linnarahvas peab ka jutlust kuulata saama), kuna viimased kaks püüdlesid avatuse poole. Dominiiklased nõudsid kohaliku keele oskamist, suur rõhk haridusel. Tsistertslaste ordu (Kärkna ja Padise klooster; nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas). Frantsisklaste ordu (kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis)
4. Vana-Liivimaa välispolitiline olukord XIV-XVI sajandil: miks see halvenes, miks oli Vana-Liivimaa naabermaadele kerge saak; Wolter von Plettenberg ja tema koht ajaloos; Ivan III ja tema tegevus Vana- Liivimaa suhtes (1492. a Ivangorodi ehk Jaanilnna kindluse rajamine Narva jõe idakaldale Hermanni kindluse vastu). 5. Kirikuelu: kloostrid keskajal, millised katoliku kiriku kloostrid olid keskajal Eestis (tsistertslased, dominiiklased ja frantsisklased ning augustiinlased /birgitiinid/); kirikueluga seonduvad mõisted kirikukatsumised ehk visitatsioonid, missa, sinod, toomkapiitel ja toomkirik. 6. Reformatsioon: mis see oli, millal ja kus algas, kes alustas, kuidas jõudis Eestisse, pildirüüsted, Melchior Hoffmann; Reformatsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed; eestikeelse trükisõna teke (Wanradt-Koelli katekismus); Hans Susi ja tema koht Eesti ajaloos. 7
alt vabanemisel Cluny munkade seisukohtadele · 25.2 XI sajand tsistertslased · Tsistertslased nõudsid füüsilist tööd, rajasid kloostrid asustamata paikadesse kus harisid ise maad ja ehitasid kloostrihooneid · Tsistertslaste kloostritest kujunesid suured majanduskeskused, mis rikastusid oma toodangu müügist · Bernard Clairvaux`st õhutas ristiretki ja jutlustas jumala sõna jõudmist inimeseni müstilise meditatsiooni kaudu · 25.2 XIII sajand frantsisklased ja dominiiklased · Frantsisklased levitasid jumalasõna lihtrahva seas, lihtsad ja vähenõudlikud · Dominiiklased jutlustasid usu kaitseks, panid suurt rõhku haridusele · Kerjusmungaordud rajati linnadesse, tsistertslased rajasid kloostrid maale · Kõik pidasid oluliseks ustavust ja alandlikkust · 25.3 · Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid nii maises elus kui pärast surma · Pühakud vahendasid Jumala armu ja pühadust · Pühakutega seotud esemed
php 2. http://www.hot.ee/kloostri/muuseum/muuseumi%20info.htm 3.http://www.neitsimaarja.ee/index.php?ava=eestpalved&kuu=08 4. http://www.meistermichel.ee/est/meister.html 5. http://www.abcgallery.com/saints/dominic.html 6. ,,Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest kuni tänapäevani", Argo, 2005 7. "Pühakute raamat Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid" Tallinn ,,Perioodika", 1995 Kristi Tarand 8. ,,Tuna ajalookultuuriajalugu", 2001 9. ,,Tallinna Dominiiklased kloostrimõtisklusi", Tallinna linnaarhiiv TÄNAN KUULAMAST
tallinn, tartu, haapsalu Tartu toomkirik oli vana-liivimaa suurim ehitis haapsalu ja tallinna igal piiskopil 1 toomkirik toomkoolid juhatas üks toomhärradest - skolastik korraldatud toomkapiitli poolt et koolitada järelkasvu inimeste ettevalmistamine vaimulikuks tööks (õpetaja jne) ladina keel, teoloogia, filosoofia, muusika tallinnas konflikt dominiiklastega (kerjusmungaordu liikmed) dominiiklased asutasid koole jne lõpuks jätkasid tegevust samaviisi neile meeldis koole asutada, inimesi õpetada kirikukihelonnad muinaskihelkondade alusel jaotati väiksemaks igale territooriumile kirik järva-madise püha Mattheuse kirik oli järva-madise kihelkonna kirik nimesid pandi kirkikutele pühakute järgi territoriaalsed kogudused, mida teenisid kogudusepreestrid reformipüüdlused juba reformatsiooni eel
Uus õpetamise meetod oli vastuolus kloostrikooli vaimsusega. Kloostriõpetlaste püüdlused võttis hästi kokku Canterbury Anselm oma kuulsa fraasiga „usk, mis otsib mõistmist”. Siin oli esikohal usk, mitte mõtlemine. Skolastika aga püüdis mõistust ja usku omavahel lepitada ning asetas suuremat rõhku just mõistmisele, ratsionaalsele tunnetusele ja maailma paremale tundmaõppimisele. Enamik 13. sajandi kuulsamatest skolastikutest olid siiski mungaseisusest, frantsisklased või dominiiklased. Seega ei olnud skolastika vastuolus munkluse kui sellisega, vaid selle konservatiivsemate suundadega. Frantsisklased ja dominiiklased tegutsesid peamiselt linnades ning oskasid selle kiiresti muutuva keskkonnaga hästi arvestada. Seevastu paljud vanad vaimulikud ordud ei suutnud 12.– 13. sajandil toimunud arenguga nii kiiresti kohaneda. Skolastikal oli algul palju vaenlasi just tsistertslaste seas. 8. Vaatle maali Aquino Thomasest ja teksti abil "A.T. triumf " leia maalil kujutatud tegelased
Keskajal olid kõik inimesed usklikud ja väljaspool kirikut ei olnud inimestel võimalik eksisteerdida. Kiriku ülesanded: 1) krik oli koht kuhu registeeriti sünnid,surmad ja abielud 2)kirik tegeles hariduse andmisega. KIRIKUÕPETUS-Põhines piiblil õpetas ,et siin maailmas tuleb olla alandlik ja kannatada ja oma tsau ,elatud elu eest saame pärast suma. SAKRAMENT-keskajal oli seitse sakramenti , sakrament on õnnistatud tegevus. PÄRISPATT-sünniga kaasa saadav kurjus ,mida inimene peab kogu elu kahetsema. 1054-kirikulõhe ida ja lääne kirik läksid lepitamatult tülli. Kiriku võim Euroopas. Paavstid määrasid kohalike valitsejate õigusel võimul püsida PIISKOP-paavstivõimu esindaja kohapeal,kes määras ametisse preestrid ja kontrollis maksude laekumist. Innocentius III (paavst)-teda peetakse kõige aegade võimsamaks paavstiks ,kes algatas ka eesti alade ristiusustamise VAIMULIKUD ORDUD- Benecliktiinid ,Tsistertslased,dominiik...
· Eesti keelde tõlkis Johann Koell (jutustaja), Wandrat pani selle kokku · Piibli tõlkimine eesti keelde (Hans Susi). Lõpetas vaeste poiste kooli. Sai katku. Tallinn ostis selle pooliku piibli talt ära · 1773. a täielik piibel · 14. saj tekib koduõpetaja. Rikkad õpivad kodus, vaesed koolis · Raamatuid oli vähe, ajalehti polnud. Ei saanud kuskilt lugeda ega õppida Kloostrid · usuelu-, haridus-, meditsiini- ja vaestekeskus dominiiklased -(usuline ordu) Tallinn, Tartu · frantsisklased- Tallinn, Tartu · benediktlased Tallinn, Tulid Itaalia mägedest ja aretasid kloostrites benhardiini koeri ja kasutasid ravimina maarohtudest valmistatud napsu ravimina . · Birgitta ordu Pirita (tegutseb siiani) mungad+nunnad · Katolik ja vene usk (kloostrid , ntks Kuremaa klooster on vene õigeusu klooster ) · 1578.a Balthazar Russow kroonika Usupuhastus ja reformatsioon
nunn Voolud, seos Eestiga hinajaana (väike vanker), sunniidid, siiidid, dervisid, erinevad mungaordud, n. vanausulised kalvinism, anglikaani kirik, mahajaana (suur vanker) islamifundamentalism dominiiklased, õigeusklikud baptism, metodism, tsistertslased, jesuiidid jt. osa kirikuid allub adventism, mormoonid, kirik Tartus Konstantinoopoli, osa hernhuutlus jt.
Mustpeade vennaskonna asutamisürik, kui ta kunagi ehk olemas oligi, pole säilinud. Vanim originaaldokument, milles mustpäid mainitakse, on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märtsist 1400. aastast. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. On arvatud, et lepingu sõlmimine kirikuga, kui vennaskonna tegevuse seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisdaatum paigutatud lepingu sõlmimisest mõned kuud varasemasse aega, s.o. ca 1399. aastasse. See aastaarv jääb siiski pelgalt oletuslikuks. Võimalikuks on peetud ka seda, et Mustpeade vennaskond võis tekkida umbes ühel ajal
tapetud neli eestlaste vanemat (Lembitu jne) 4.Kuidas mõjutas katoliiklus Eesti kultuurielu? Too 2 näidet. 1)Loodi koole (toomkoolid) haridust saanud inimeste hulk oli väike 2)Vaimulikud kandsid linnades edasi ideid, moode, uudiseid 3)Mõjutas arhidektuuri lasti ehitada kirikuid 5.Loetle 4 mungaordu nimetust ja too 2 näidet neile kuuluva mõne Eesti alal asuva kloostri kohta. Tsistertslased, frantsisklased, dominiiklased, augustiinlased. Tsistertslased Kärkna, Lihula, Tallinn 6.Mille poolest on sõjaajalukku läinud 1410.aastal toimunud Grünwaldi ehk Tannenbergi lahing? See lahing tähistas Leedu suurvürstiriigi poliitilise ja sõjalise võimsuse tippu.Saksa ordu sai Poola-Leedult lüüa, algas Saksa ordu allakäik. 7.Kuidas mõjutasid talupoegade olukorda Vana-Liivimaa maapäevad? Seal arutati talupoegade kohustusi ja koormisi ning ka seisuste vahelisi kohustusi. 8
Vallutajate kultuuri mõju Eesti kultuuri arengule Eestis algas keskaeg maa vallutamisega ristisõdijate poolt 13. sajandi alguses. Eesti aladele on tunginud mitmed rahvused, nagu näiteks rootslased, taanlased, lätlased, poolakad, sakslased. Kõige mõjukamad neist olid sakslased, sest nad suutsid eesti rahva lõplikult alistada. Sakslased tõid meie kultuuri erinevaid uuendusi, nagu näiteks uued saksapärased nimed, keelearengu, arendasid haridust jms. Siit tekib küsimus, kas sakslaste kultuuri mõju oli positiivne või negatiivne? Sakslaste kultuuri mõju sai alguse ristisõdadega. Taheti, et eestlased jätaksid usu loodusjõududesse ja hakaksid uskuma õiget Jumalat. Eestlastele suruti ristiusku peale, kuid see andis ka positiivset mõju. Näiteks hakkas arenema eestlaste haridus, keel jms. Arvan, et ristiusu Eestisse sissetoomine oli vajalik, muidu poleks eestlaste kultuur arenenud. Linnade ja kiriku, hiljem ka mõisate kaudu j...
aastal Riia reformaator Andreas Knopken Tallinnast teateid 1524. aasta algusest Nõuti lähtumist ainult piiblist Ainult usk teeb õndsaks Martin Lutheri õpetused leidsid viljaka pinnase, sest ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrad olid juba varem pingestatud Rahutused ja reform Sooviti kirikut ja ühiskonda veelgi radikaalsemaks muuta Rahutused Tartus, Tallinnas ja Riias Linnade raed võtsid kirikuelu enda kätte Pagendati dominiiklased Moodustati nn jumala-laegas Jumalateenistused Saksa keeles Eestlasetele seati sisse eraldi kirik, Püha Vaimu kirik Tallinnas Reformatsiooni takerdumine Liivimaa maahärrade otsustusvõimetus pärssis levikut maal Nappis võimu uue usu staatuse üle Reformatsioon sai oluliseks teemaks maahärrade ja seisuste vahelises võimuvõitluses 1525. a Pildirüüste Tartus Liivi sõda 1558. a alanud sõjas varises Liivimaa ordu ja piiskoriikide süsteem
kristlikud nimed (Elisabeth, Joosep, Johannes). Kultuuris ei muutunud elutingimused, ehitati endiselt rehielamuid, ilma korstnata, tehti palju villaseid riideid, meeste käsitöö töödeks jäid endiselt sepatööd ning puunikerdus, kasutati vanu sümboleid, ehteid anti edasi põlvest põlve. Muutustest: tekkisid uued sõnad, kloostrikoolid- kui tahtsid sinna minna, siis pidid oma nimest ja keelest loobuma, eestlasi õpetasid dominiiklased. Muutustest veel hakati haudadele panema kiviriste, hakati ehitama kiviehitisi (Tallinn ehitati paekivist ning Tartu savitellistest). Mina arvan, et Liivimaa ristisõda oli pöördepunkt Eesti ajaloos, sest muutusi oli rohkem kui vanu asju. Muutused majanduses, ühiskonnas, linnades, usus, kultuuris on olnud tugev põhi meie praegusele seisule. Näiteks: maju hakati ehitama kivist ning ehitati kirikud, mis säilinud tänapäevani ja palju muud
Vakused-koormiste üleandmiseks korraldatud pidu Tsunft-käsitööliste liit Skraa-tsunfti põhikiri Indulgents-patulunastuskiri Pildirüüste-reformatsiooni käigus kirikuvara lõhkumine. Mitu linna oli Eestis keskajal? Eestis oli 9 linna, 4 hansalinna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 4.Kuidas oli seotud sunnismaisuse teke linnastumisega Lääne-Euroopas? 5.Mis ül olid keskaegsetel kloostritel? Haridus, jumalateenimine, aiandus/käsitöö 6.Keskaegsed mungaordud: Frantsiskaanid, dominiiklased, augustiinlased 7.Usupuhastuse põhjused: kirik rikastus, hakati müüma indulgentse 8.Reformi põhiideed: 1. Inimene saab õntsaks usu läbi 2. Ainsaks usulistõe allikaks on piibel 9.Millal, kelle poolt ja kus algas reformatsioon?- 1517, Martin Luther, Saksamaa 10.Kuidas toimus reformatsioon Eesti linnades ja kuidas maal? Linnas oli pildirüüste ja maal kelle võim, selle usk 11.Liivisõja põhjused: 1.Venemaa soovis Liivimaal turvaliselt kaubelda 2.Liivimaal oli kerge saak 12
kristlikud nimed (Elisabeth, Joosep, Johannes). Kultuuris ei muutunud elutingimused, ehitati endiselt rehielamuid, ilma korstnata, tehti palju villaseid riideid, meeste käsitöö töödeks jäid endiselt sepatööd ning puunikerdus, kasutati vanu sümboleid, ehteid anti edasi põlvest põlve. Muutustest: tekkisid uued sõnad, kloostrikoolid- kui tahtsid sinna minna, siis pidid oma nimest ja keelest loobuma, eestlasi õpetasid dominiiklased. Muutustest veel hakati haudadele panema kiviriste, hakati ehitama kiviehitisi (Tallinn ehitati paekivist ning Tartu savitellistest). Mina arvan, et Liivimaa ristisõda oli pöördepunkt Eesti ajaloos, sest muutusi oli rohkem kui vanu asju. Muutused majanduses, ühiskonnas, linnades, usus, kultuuris on olnud tugev põhi meie praegusele seisule. Näiteks: maju hakati ehitama kivist ning ehitati kirikud, mis säilinud tänapäevani ja palju muud
ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud) 1630.50. aastail hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga Kultuur ja usuelu Peamisteks kultuurikandjateks keskajal olid vaimulikud asutused Eesti alal tekkisid esimesed koolid ilmselt just kloostrikoolidena, tõenäoliselt juba 13. sajandil Üheks silmapaistvamaks õppeasutuseks oli Tallinna toomkool Kõige enam tegid vaimuelu edendamiseks ära dominiiklased, kes pidasid pikki eestikeelseid jutlusi nii linnas kui ka maal ja sattusid tihti vastuollu kogudusevaimulike, mõnikord ka linnavalitsusega Kiriklikult jagunes Eesti ala kihelkondadeks, mille eesotsas seisis preester Esialgu vastasid nende piirid üldjoontes muinaskihelkondadele, kuid aja jooksul kirikukihelkondade hulk kasvas ja piirid muutusid Suuremates linnades, Tallinnas ja Tartus, oli mitu linnakihelkonda Kirikukihelkonnad olid Eesti ala kõige püsivamateks haldusüksusteks, kestes 13
-: - sool, heeringas -> Liivimaale Liivimaalt vili, kala, hülgerasv -> Venemaale -:- vili, nahad, hauakivid -> Lääne-Euroopasse Venemaalt sibul, kapsas -> Liivimaale -:- metall, kanep, rasv, vaha, nahad -> Lääne- Euroopasse Hansalinnad: 9. Kiriku valitsemine Diaakon(pole vaja teada) -> preester -> piiskop -> peapiiskop -> kardinal -> paavst 10. Kloostrid ja vaimulikud ordud Tsitertslased, dominiiklased, augustiinlased 11. Reformatsiooni sisu ja tegevus Eestis Reformatsioon- usupuhastus
Mustpeade vennaskonna asutamisürik, kui ta kunagi ehk olemas oligi, pole säilinud. Vanim originaaldokument, milles mustpäid mainitakse, on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märtsist 1400. aastast. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. On arvatud, et lepingu sõlmimine kirikuga, kui vennaskonna tegevuse seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisdaatum paigutatud lepingu sõlmimisest mõned kuud varasemasse aega, s.o. ca 1399. aastasse. See aastaarv jääb siiski pelgalt oletuslikuks. Võimalikuks on peetud ka seda, et Mustpeade vennaskond võis tekkida umbes ühel ajal
Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajalikku hoolduasutuse funktsiooni (kloostrikogukonna liikmeks said enamik leseks vöi vallaliseks jäänud naisi, kuna nad ei suutnud end ise elatada). Kloostri/tsistertslaste vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus vöi aiakultuur (nt. esimesed vesiveskid). Kerjusmungaordud keskendusid rohkem rahva öpetamisele; ehitati avaramad kirikud, et linnarahvas mahuks jumalateenistustel osalema; dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ning suurt röhku pöörati haridusele. Miks jäi reformatsioon 16.sajandil talupoegadele suhteliselt kaugeks? Uue usu jutlustajad leidsid linnades väga kiiresti poolehoidu, kuna linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide vöi munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ka ei viidud Liivimaal reformatsiooni löpule. Eestlastest puutusid evangeelse öpetusega eelkõige kokku linnaelanikud. Maal elavad
Simoonia-vaimuliku koha omandamine raha eest.Konklaav-paavsti valimine kinnises ruumis. Rooma paavst-rooma katolikiu kiriku pea.Konstantinoopoli patriarh-kreeka katoliku kiriku pea. Ketser-inimene,kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.Katarite liikumine-lõuna-prantsusmaal levinud ketserite liikumine.Inkvisitsioon-katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle,eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd...
Ajaloo kontrolltöö Keskaeg ja uusaeg Keskaeg - feodaalsuhete kujunemine, kirik ja kiriku roll keskajal, vaimulikud ordud, ristisõjad. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas seda, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vasall vandus senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osales senjööri nõukogus ning vastutasuks andis senjöör talle lääni. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti ehk investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall oma tulevasele isandale ustavust Feodaalsuhete kujunemise põhjused · Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke · Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia: · Ku...
valis piiskopid Kirikukihelkond Piiskopkonnad olid jagatud kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudusteks mida teenisid preestrid 34. Vana-Liiivimaa haridus keskajal. Toomkoolid. Toomkoolid rajati uute vaimulike väljaõpetamiseks, aga seal said õppida ka linnalapsed. Eesti esimesed haridusasutused Tallinna Toomkool 13. sajand 1939 Ka Haapsalus oli heal tasemel toomkool 35. Kloostrid vana-Liivimaal keskajal. Dominiiklased, frantsiskaanid, tsistertslased. Kloostrikoolid. Kloostrid olid olulised kultuurikeskused, seal tegutsesid kloostrikoolid ja raamatukogud Dominiiklased kerjusmungad, rikkaim ja mõjuvõimsaim klooster Tallinnas, nende jaoks oli haridus väga oluline ning tänu neile tekkis esimene ilmalik kool Frantsiskaanid - kerjusmungad, kloostrid Tallinnas ja Tartus Tsistertslased esimene mungaordu Eestis, tähtis roll külade rajamisel,
Bütsantsi e Ida-Rooma keisririigi püsimajäämise põhjused: *Sõjaväe ülesehitus rohkesti vabu talupoegi, kes koos käsitöölistega maksid makse sõdurite palkamiseks, riigil polnud vaja varvata sõjaväkke germaanlasi *kaubanduselu jätkus kaubateede ristumiskoht Vahemerelt Mustale merele meretee, maismaatee Väike-Aasiast Euroopasse. *Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta, pikka aega kasutatavaim raha Vahemere ääres *Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes pidurdas põllumajanduse langust. Riigkorraldus: *Riigipea oli keiser e Basileus seadusandlik ja kohtuvõim tema valduses, sõjaväe kõrgeim juht, piiramatu võimuga *piiratud volitustega riiginõukogu ja senat *keisrile allusid kõrgemat usujuhid, hiljem ei pidanud Rooma paavst ennast alluvaks, Konst patriarh jäi siiski truuks *eksisteerisid keiser Justinianuse ajal Tsirkusepartei e deemosed e Hipodroomiparteid, vankri juhte pooldavatest linnaelanikud moodustasid erine...
vahendusel. `Feodaalkord-ühiskonnakorraldus, kus feodaalide maal, harivad põldu talupojad jne Feood-maatükk Feodaal-maaomanik Aadel-suursuguste sõjameeste seisus. 8.Mille poolest erinesid mungaordu liikmed rüütliordu liikmetest? Mungaordu liikme olid nii mungad kui ka rüütlid. 9.Nimeta keskaja rüütliordusid ja mungaordusid? Rüütliordud--> Saksa ordu, mõõgavendade ordu, templiordu Mungaordud-->Benediktlased, dominiiklased, tsisterlased, frantsiklased 10.Miks tekkis pärisorjus? Selgita mõistet. Pärisorjus-talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust kus talupoeg kuulus isandale koos maaga. Euroopas tekkis pärisorjus varakeskajal peale orjandusliku korra üleminekut feodalismile 11.Millised olid talupoja koormised isanda ees? Pidi andma peaaegu pool enda saagist isandale Kohustus teha mõisapõllul tööd 12Miks kasvas katoliku kirik tähtsus Rooma impeeriumi langedes? Katolikus kirikus nähti ühendavat jõudu
– Suurgild – Mustpeade vennaskond – Väikegild • Tsunftid – tsunftisundus, tsunftijänes – skraa Kaubandus • Hansa Liit – Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu • Vahenduskaubandus – teravili välja – Euroopast sool, tekstiil, metall – Venemaalt karusnahad, vaha Kirikuelu • Piiskop – Tallinn – Tartu – Saare-Lääne • Toomkapiitel • Sinod • Visitatsioon • Mungaordud – tsistertslased – dominiiklased – frantsisklased – augustiinlased Reformatsioon • 1517 reformatsiooni algus • 1523 Marsow Tartus ja Tallinnas • sept 1524 pildirüüsted Tallinnas • jaan 1525 pildirüüsted Tartus – M. Hoffmann • 1525 Liivi ordu iseseisvus Kasutatud allikad • http://wiwapia.com/wikipedia/commons/thumb/b/b5/Medieval_Livonia_1260.svg/350px-Medieval_Livonia _1260.svg.png 23.09.2009 • http://lh3.ggpht
Napoli ülikoolis õppides astus Thomas aga dominiiklaste ordusse. Tegemist oli hiljuti asutatud uut laadi orduga – rändjutlustajate orduga. Et see ei olnud perekonnale meelepärane, siis võtsid vennad teel RoomaThomase kinni ning tõid ta tagasi vanemate juurde. Teda hoiti üks või kaks aastat kinni San Giovanni lossis, et sundida teda oma sihtidest taganema. Varajaste elulugude järgi toodi ahvatluseks kohale isegi prostituut, kelle Thomas aga ära ajas. Lõpuks andis perekond järele ja dominiiklased saatsid Thomase õppima Kölni Albert Suure juurde. Sinna jõudis ta tõenäoliselt 1244. aasta lõpus. Koos Albertiga läks Thomas 1245 Pariisi ülikooli ning jäi sinna koos oma õpetajaga kolmeks aastaks. 1248.aastal naasis ta koos Albertiga Kölni. Ta jäi veel mitmeks aastaks Alberti juurde, samal ajal arvatavasti õpetades. Albertilt sai Thomas mitmekülgse hariduse ning Albert tegi Thomasest ka Aristotelese õpetuse veendunud pooldaja. Aastal 1252 läks
Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. 21. Milles avaldus mustpeade kunstimetseenlus ? Vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märts 1400.a. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama 22. Keila kiriku altari ja kantsli valmistas ...? Millal? Tobias Heintze , umbes 1632 aastal. 23. Polükroomia on ...? Puunikerduskunst. 24. Maailma kuulsaimaks maaliks renessansist peetakse ? Praegu asub see (kus?) ''Mona Lisa'', mis asub Pariisis Louvre's Maarja Pent 11 klass 2012 25. Kes tegi Sixtuse kabeli laemaali? Michelangelo
Eesti ajalugu Muinasajast 19.sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, fran...
Mauritiuse järgi, kes on ka vennaskonna kaitsepühak. Vanim dokument Mustpeade vennaskonna kohta pärineb 1400 aastast, mis on leping vennaskonna ja dominiiklaste kloostri vahel. Lepingu sõlmimine kirikuga oli vennaskonna tegutsemise kohta oluline sündmus, mis toimus vahetult pärast liidu tekkimist. Pärast lepingu sõlmimist oli liidul omandiõigus kõigile kirikuriistadele. Nüüd olid mustpead kohustatud ehitama Neitsi Maarja altari, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. Nagu iga keskaegset vennaskonda, nii iseloomustas ka mustpäid tugev ühtehoidmine. Oma vennaskonnakaaslaste au ning heaolu eest seismine kuulus nende moraalinormide hulka.Mustpeadel on värvikas osa Tallinna ajaloos.Nende sõjaline üksus osales Tallinna kaitselahingutes 16.sajandil Liivimaa sõja ajal.1788. aastal asustatud tuletõrjekomando oli esimene vabatahtlik tuletõrjeühing tollases Vene riigis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
