tutulus toekas, näopoolses osas äärega, teravatipulist tiaarat meenutav peakate. Kübarat kandsid etruskid vajaduse korral peamiselt sõdalased ja talupojad väljas viibides, ülejäänud mehed kandsid erineva kõrgusega baretitaolisi mütse. Kanti ka petasost. 8 VANA-ROOMA Selle tsivilisatsiooni juured ulatuvad umbes 700 eKr. Areng oli algselt mõjutatud iidsest Kreekast, dominantsus saabus alles hiljem. Roomlased ei jaganud Kreeklastele omast meeste ülistamist iluga. Meeste jaoks oli oluline väärikus mitte ilu. Samuti peeti sündsaks pea katmist kui liiguti avalikes kohtades. Samas muutus impeeriumi ajal oluliseks isikukultus ning hakati järgima keiserliku perekonna rikkaliku ja dekadentlikku stiili. Soengumood muutus naiste hulgas väga oluliseks ja see muutus kiiresti. On isegi oletatud, et naised ajasid ennast kiilaks, et kiiresti panna pähe soovitult ja moodsalt
taksonoomiline kontoiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. Ökoloogiline ordinatsioon- e konitiinum. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. 55. Dominantsus e. katvus ühe taimeliigi isendite maapealsete elusate osadega hõivatud pindala ja prooviruudu pindala suhe väljendatuna protsentides. 1 56. Looduslik tsonaalsus. e. vööndilisus nähtuste või asjade paiknemine tsooniti vöötmetena, vöönditena või vöödena. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Isikute tuvastamine: DNA fingerprinting. Nt kurjategijate, aga ka katastroofiohvrite tuvastamine. Isadustestid. Meditsiinis: geenmutatsioonid, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika (ka nt Downi sündroomiga lapsest loobumine), vähialased uuringud. Tänu geneetika arengule on alus pandud ka geneetiliste haiguste diagnostikale (+ ravi arenenud). DNA analüüsimise tulemusel mutantsete geenide ja seega võimalike haiguste tõenäosuse tuvastamine. Nt Huntingtoni tõbi, Alzheimer, naistel rinnavähki soodustava BRCA1 ja BRCA2 analüüsid rinnavähi ennetamiseks. + vähirakkude uurimine tõhusama vähiravi väljatöötamiseks. Lisaks ravieesmärgid: diabeetikutele bakterirakkude kaudu insuliini tootmine. Kasvuhormooni tootmine puudulike geenidega lastele. (BIOLOOGILISED PREPARAADID) Geeniteraapia immuunpuudulikkusega toimetulekuks. 2. Kaasaegse geneeti...
Fenotuubiline lahknemissuhe on 3:1. Kuna homosugootsed isendid moodustavad ainult uht tuupi sugurakke (B boi b), siis on esimese polvkonna hubriidid koik uhesuguse genotuubiga heterosugootsed (Bb). Seega kehtib siin Mendeli I seadus e esimese polvkonna ristandite uhetaolisuse e uhtlikkusseadus homosugootsete isendite ristamisel saadakse esimeses polvkonnas (F1) koik uhetaolised jarglased. Uhetaolisus kehtib nii genotuubi kui ka fenotuubi kohta. Kui dominantsus puudub, on F1-hubriidid kahe vanema vahepealsed; sel juhul raagitakse heterosugootsuse intermediaarsest fenotuubilisest avaldumisest (intermediaarsusest). Kui omavahel ristata heterosugootseid (Bb) F1 hubriide, siis nende jarglaskonnas (F2) toimub tunnuste lahknemine: jarglastel ilmnevad F1 hubriidide vanemate (P generatsiooni) tunnused. Tunnuste lahknemine tuleneb sellest, et heterosugootsed F1 hubriidid moodustavad kaht tuupi sugurakke (B ja b), mis viljastumisel kombineeruvad juhuslikult
1. kontrolltöö 1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid Geneetika on bioloogia haru, mis uurib pärilikkust, geenide struktuuri, fn-i, päriliku varieerumise mehhanisme & selle seaduspärasusi, põhjusi ja ulatust. Molekulaargeneetika – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise). Samuti mutatsioone. Tsütogeneetika - tegeleb pärilikkusega raku tasemel. Uuritakse rakuorganellide (kromosoomide, ribosoomide, mitokondrite) osa gen. info säilitamisel ja realiseerimisel; kromosoomiarvu ja karüotüübi erinevusi eri liikidel. Organismi tasemel – kasutatakse hübridoloogilisi meetode (ristamiskatseid). Gen. info pärandumise seaduspärasuste uurimine. Populatsioonigeneetika – produkti...
Loomade elupaikade kaitsmist tähistab termin biotoobikaitse. Kasvukohakaitse haruldaste ja ohus olevate taimede kaitsmine neile omaste kasvukohtade, keskkonnaolude ja koosluste säilimise varal. Loomade elupaikade kaitsmist tähistab termin biotoobikaitse. Kasvukoht 1. taime, seene v. substraadile kinnitunud looma asukoht elupaigas. Kasvukohta iseloomustavad keskkonnategurid. 2. taimekoosluse kasvukoht, sama, mis ökotoop. Katvus dominantsus, katteväärtus, ühe taimeliigi isendite maapealsete elusate osadega hõivatud pindala ja prooviruudu pindala suhe, väljendatuna harilikult protsentides või pallides. Keemiline degradatsioon mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel ebaõige väetamise ja mürkainete kasutamisega. Keskkond tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (nt. vesi,
Koht: munajuhas Spermide eluiga: ~kuni 72h Munarakk: ~kuni 36h Viljastus: 13...14% Mendeli II seadus: Heterosügootide ristamisel antud alleeli barjääri suhtes ilmneb järglaspõlvkonnas lahknemine. Fenotüübi suhtes 3:1, genotüübi suhtes 1:2:1 Alleelide koostoime: 1) Intermediaarsus/semidominantsus tunnuste vahepealne avaldumine 2) Kodominantsus korraga avalduvad mõlema vanema tunnused Monohübriidsed tunnused inimestel: Tunnus Dominantsus Retsessiivsus Tedretähnid Olemasolu Puudumine Põselohud Olemasolu Puudumine Huulte paksus Paksud Õhukesed Juuste kasvupiir laubal v-tähe kujuline Sirge Kõrvanibu asend Vabalt Kokkukasvanud Juuste värv Brünett Blond
taimede pikkus, seemnete värvus. · Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega ning järglaskond oli kõrgekasvuline, olenemata, kuidaspidi tolmeldamist läbi viidi. Siis aga ristas ta omavahel esimese järglaskonna taimi ning sai üle 1000 teise järglaskonda kuuluva taime seas tunnuse lahknevuse: 3:1 (vastavalt kõrge- ja kääbuskasvulised taimed). · Siit tuletas Mendel 2 printsiipi: dominantsus (heterosügootides esineb üks alleelidest varjatud kujul) ja segregeerumine ( kaks erinevat alleeli segregeeruvad heterosügootide gameetide moodustumisel). · Siit tulenevad Mendeli I ja II seadus: Mendeli I seadus ehk ühetaolisuse seadus: Erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese järglaskonna kõik isendid ühetaolised heterosügoodid sõltumata ristamise suunast.
• Ei ole migratsiooni: kui on, siis võib vabalt genotüüpide sagedus juhuslikult muutuda ja populatsioon ei jõua H-W tasakaalu, kui migratsioon toimub pidevalt (nii sisse- kui väljavool). • Ei ole mutatsioone: mutatsioonide tõttu võib alleelisagedus muutuda ja seega ka genotüüpide sagedus. • Ei ole looduslikku valikut: kui on, siis võib nt heterosügootsus olla eelistatud (sirprakuline aneemia, dominantseid homosügoote vähem, aga dominantsus ära ei kao ka.) 5. Kirjelda Hardy Weinbergi tasakaaluvõrrandi peamiseid kasutusalasid tänapäeval. Milline on üldine empiiriline tähelepanek, mis lubab HW-d kasutada suurte populatsioonide (nagu inimene) struktuuri uurimisel? Mis võiks selle põhjus olla? (Sille) Tohutute andmehulkade juures mida täna produtseeritakse on HWE üks kvaliteedi kontrolli etappe. Kui ikka
A2 A2 A1 A 2 A1 A1 -a 0 d +a 1 Oletame, et tunnust määrab kaks alleeli A , mis on efektiivne (dominantne, suurendab keskmist fenotüübiväärtust) ja mitteefektiivne alleel A 2 (retsessiivne, vähendab keskmist fenotüübiväärtust). Heterosügootsete isendite (A1A2) keskmine genotüübiväärtus oleneb dominantsusest (d). Kui dominantsus puudub (A1=A2), siis heterosügootsete isendite väärtus on kahe vanema vahepealne (joonisel nullpunkt) ja d=0. Täieliku dominantsuse korral d=+a ja osalise dominantsuse puhul d>0. 2) geenisagedusest Mida suurem on efektiivsete geenide sagedus, seda suurem on ka populatsiooni keskmine genotüübiväärtus ja vastupidi. 3) geeniväärtusest ehk geeniefektist, Geeniväärtus oleneb sellest millise efekti kutsub esile ühe alleeli asendumine teisega
-teiste tundmine Tehnilised oskused -erialased teadmised -teadmine, millal ja kuidas neid kasutada Eestvedamise põhitoimingud -tegutsemiskeskkonna kujundamine -teabe jagamine -heakskiidu saavutamine -koostöö kindlustamine -korralekutsumine ja hüvitamine 1.1. Isiksuseomaduste teooriad ·Gary A. Yukl: edukate liidrite omaduste loetelu -kohanemisvõime, sotsiaalne tundlikkus, kõrge saavutusvajadus, enesekehtestamise oskus, koostöövalmidus, dominantsus, enesekindlus, stressitaluvus, soov vastutada Keith Davis: -intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motiveeritus, inimsuhete tähtsustamine 1.2. Karismaatilise liidri omadused -enesekindlus -domineerimine -paindlik rollide valdamine -endast mulje kujundamine -isiklik veetlus ja külgetõmme 1.3.Isiksuseomaduste teooriad ·Kokkuvõtteks võib tuua: -intelligentsus -suur energiapotentsiaal 2.1. Käitumisteooriad Rensis Likert (1947): 1
1. PPT 1. Geeniused ja geenid geen (ingl. Gene): Spetsiifilise bioloogilise funktsiooniga geneetiline determinant. Pärilikkuse ühik, mis asub kromosoomi kindlas punktis (lookuses). DNA segment, mis kodeerib mingit kindlat RNA-d ja mRNA kaudu kindlat polüpeptiidi ning mida saab eksperimentaalselt eristada cis- trans- või komplementatsioonitestiga. Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringu...
KLASSIKALINE GENEETIKA 1. Kas tütarkromatiidid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? On, sest nad tekkisid replikatsiooni tulemusel (samad geenid, samad alleelid). 2. Kas homoloogilised kromosoomid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? Ei, sest üks on saadud isalt ja teine emalt. 3. Millisteks osadeks jaotub rakutsükkel? Interfaas (G1, S, G2), profaas, metafaas, anafaas, telofaas (meioosi puhul jagunemisi 2). 4. Mis on mitoosi bioloogiliseks funktsiooniks? Organismi kasv, mittesuguline paljunemine, hävitatud rakkude asendamine; geneetiliselt identsete tütarrakkude saamine. 5. Mis on meioosi bioloogiliseks funktsiooniks? Geneetilise materjali ümberkombineerimine suguliselt sigivatel organismidel. 6. Miksa on mehed geneetiliselt kaitstud, naised aga mitte? Geneetiline konsultatsioon. Naistel munarakkude eellasrakkude arv määratud juba sünnihetkel ja elu jooksul neid juurde ei moodustu, seega vib sinna kuhjuda kikvimalikke muta...
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutradit...
selle tulemusena selgub parim valik. Enamasti tehakse palju vigu sest puudub kogu info. Milles seisneb normatiivse otsustamise olemus? Keerukad otsused tuleb jagada väiksemateks osadeks, hinnata osade väärtust ja nende kohta eksisteerivaid uskumusi, arvestada lõppotsuse tegemisel kõikide alaosade tõenäosust ja väärtust. Kasulikkuse alusel on otsustamise aluseks: alternatiivide järjestamine, transistiivsus (järjestus domineerib), väärtuse dominantsus, väärtuse ignoreerimine, järjepidevus, invariantsus Milliseid normatiivse otsustamise põhimõtteid inimesed eirama kipuvad? - Transistiivsuse eiramine – sageli tuuakse alternatiivide kaalumisel sisse kolmas muutuja mis võiks olla esmapilgul sekundaarne, ent teatud juhudel võib primaarse tunnuse erinevuse jätta tahaplaanile - Otsustamisel ignoreeritakse väärtuste erinevust – inimesed ei võta otsustamisel arvesse
Etoloogia Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. Etoloogia kui käitumisökoloogia uurib loomade välist käitumist peamiselt nn. musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade ...
korrigeerimine. See tuleneb nn. Interfentsist ehk sellest, et kui üks RS on toimunud, siis see takistab teise RS teket I = 1 C, kus C on tegeliku ja oodatava suhe Tetraad analüüs haploidsete garnituuride korral eukarüoodil. Tetraad tähendab meioosi tulemusena moodustunud nelja gameeti. Tetraad võib olla kindla järjestusega (Neurospora) või mittejärjestatud (pärmid). Haploidsetel organismidel fenotüüp vastab alati genotüübile (retsessiivsus ja dominantsus puudub)). Haploidsus kergendab oluliselt geneetilise geenikaardi koostamist. Kolm enamkasutatud organismi: (kõigil neil nii suguline kui mittesugu´line paljunemine): Pärmid (Saccharomyces cerevisiae); Rohevetikas (Chlamydomonas reinhardtii); Leivahallitus (Neurospora crassa). Geeni konversioon: Väga lähedaste geenide korral võib toimuda mitte vastastikune vahetus. Seda nimetataksegi geeni konversiooniks. Esineb kui tetraadsete gameetide genotüübid on 3:1
3.2. Semidominantsus ja kodominantsus · Mõnel juhul on heterosügootide (Aa) fenotüüp homosügootide (AA) fenotüübist erinev. Osaliselt dominantset alleeli, mis avaldub heterosügootides nõrgemini, nimetatakse semidominantseks alleeliks. (fenotüübilisi erinevusi saab seletada, näiteks geeniprodukti hulga kvantitatiivse erinevusega) · Juhul kui heterosügootides avalduvad mõlemad tunnused, dominantsus puudub. Sel juhul nimetatakse alleele kodominantseteks. Näiteks on inimese LM veregrupid. Kodominantsuse puhul avalduvad alleelid teineteisest sõltumatult. (kodominantsuse puhul ekspresseeruvad mõlemad alleelid sõltumatult) · 3.3. Mitmealleelsus (polüalleelsus) Geen võib esineda rohkem kui kahe erisuguse alleelina. (Mitmese allelismi
hinnata osade väärtust ja ennde kohta eksisteerivaid uskumusi ning arvestada lõppotsuse tegemisel kõikide alaosade tõenäosust ja väärtust Kasulikkuse alusel otsustamise aluseks: - Järjestada alternatiivid kaslikkuse alusel (võivad olla võrdse kasulikkusega, ei saa olla olukorda kus otsustamine pole võimalik) - Transitiivsus – järjestus peab jääma domineerima kõikides seostes - Väärtuse dominantsus – kui 2 alternatiivi on võrdsed ja üks neist on kolmandast parem siis tuleks valik langetada ühe omaduse poolest kaslikma kasuks - Väärtuse ignoreerimine – kui alternatiividel on sama tõenäosusega sarnased tulemid peaks tulemse kaslikkust otsustamisel mitte arvestama - Järjepidevus – inimeste eelistus peaks alati kuuluma riskile kui suurepärase tulemuse saavutamise tõenäosus on piisavalt kõrge võrreldes kindla peale saavutatava rahuldava
AB-vererühm). Intermediaalsuse puhul on heterosügootide fenotüübiks mõlema vanema vahepealne tunnusevariant (nt roosaõielised lõvilõuad, kui vanemad on punase- ja valgeõielised). Mendeli 3. seadus: Erinevate geenide alleelid lahknevad sõltumatult teineteisest. Seadus kehtib ainult sel juhul, kui geenid, mis vastutavad tunnuse kujunemise eest, ei ole aheldunud. Tuntakse ka kui sõltumatu lahknemise printsiibina 72. Dominantsus, retsessiivsus, kodominantsus, semidominantsus Dominantne geenialleel avaldub fenotüübis ning varjutab teise alleeli fenotüübilise tunnuse Retsessiivne geenialleel ei avaldu fenotüübis teise, dominantse, alleeli esinemise korral Kodominantsuse korral mõlemad geenialleelid osalevad fenotüübilise tunnuse avaldumises teineteisest sõltumatult, andes iseseisva tunnuse Semidominatsuse (ka intermediaarsus) korral avaldub vahepealne tunnus 73
Liidri isiksuseomaduste teooria püüab välja selgitada, kuidas on seotud juhi tegevuse tulemuslikkus tema isiksuseomadustega. Isiksuseomaduste all mõeldakse püsivaid, ainult sellele inimesele omaseid käitumis- ja reageerimisviise. Nende abil saab ennustada inimese käitumist mitmesugustes olukordades. (Alas, 2004) Liidrite omadused: Gary A. Yukl - kohanemisvõime, sotsiaalne tundlikkus, kõrge saavutusvajadus, enesekehtestamisoskus, koostöövalmidus, dominantsus, enesekindlus, energilisus, stressitaluvus, soov vastutada (Vadi, 1997, viidatud Alas, 2004 järgi). Keith Davis - intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motiveeritus, inimsuhete tähtsustamine (Davis, 1977, viidatud Alas, 2004 järgi). Enamik eestvedamise varaseid käsitlusi asetasid keskpunkti tugeva üksikisiku - nn suurmehe kui tegevuste käivitaja. Suurmeheteooria alusel joonistab välja kaks eestvedaja tüüpi:
Tark kreeka k sophos. Pythagoras väitis, et ta pole tark, vaid kõigest püüdleb selle poole. Seega sai mõiste algul tagasihoidlikkust tähistama. Kreeklased pidasid philosophiaks algul positiivseid mõtisklusi. Elu mõtte otsingutega tegeles poeesia. Elufilosoofias on näha kaht valdkonda: · egoistlik ja püüd olla alati kõiges parim, see kohandub ka aristokraatliku vaimuga; auahnus ja individualism. · mõõdukuse tee, mis rõhutas, et liigne dominantsus toob kaasa jumalate viha, konfliktid ja hybrise(ülbus, kõike liiga palju). Üks mõõdukuse eredamaid esindajaid on Solon. Kujunes traditsioon seitsmest targast. Nad olid riigimehed, kes väljendasid mõõdukuse ideoloogiat. Nad on sophos e targad. Üks neist oli Solon.; Thales; Periandros. Neid ühendas lugu, et kalurid leidsid merest kuldnõu ja seal oli kirjas, et viige see kõige targemale. Ja nii viidi see ühele targale ja see tark saatis edasi.
Osa teadlasi ei pea õigeks maa-aluste rinnete eristamist, kuna suurem osa juuri asub küllaltki maapinnalähedases kihis. Liigilise koosseisu iseloomustamiseks määratakse kindlaks dominantliik. Dominant mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult rinnete kaupa eraldi. Peamise rinde dominanti nimetatakse edifikaatoriks. Katvus e. dominantsus s.o. ühe taimeliigi isendite maapealsete elusate osadega hõivatud pindala ja prooviruudu pindala suhe väljendatuna protsentides. Horisontaalstruktuuri tähtsamateks osadeks on mikrotsönoosid ja mikrorühmitused. Mikrotsönoos taimekoosluse väikesepinnaline osa (osakooslus), mis moodustub koosluse mitmest (kuid mitte tingimata kõigist) omavahel ökoloogiliselt tihedas seoses olevast sünuusist. Mikrotsönoos on näiteks turbasammalde jm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
