mutantne geen autosoomides. 56. Mis on Robertsoni translokatsioonid? Struktuur, mis tekib siis kui mittehomoloogiliste kromosoomide osade liitumine toimub tsentromeeride vahendusel. Tekib 1 pikkade õlgadega kromosoom ja 1 lühikeste õlgadega kromosoom (võib ära kaduda). Kromosoomid ühinevad ka otsapidi. 57. Mis on geenide komplementaarne toime ja millised lahknemissuhted tekivad? Komplementaarsus - e. üksteist täiendavad geenid on tavaliselt dominantsed. Koos esinedes (genotüüp A-B-) phjustavad nad uue tunnuse arengu, mida vanematel (aaBB ja AAbb) ei esine. Komplementaarsed geenid annavad fenotüübilisteks lahknemissuheteks dihübriidide ristamisel 9:3:3:1, 9:7, 9:6:1 vi 9:3:4. Esimese lahknemissuhte (9:3:3:1) näiteks vib tuua harjavormide päritavuse kanadel (Heinaru). 58. Mis on geenide epistaatiline toime? Epistaas - üks geen surub alla teise (teiste) geeni avaldumise. Epistaas jaotatakse dominantseks ja retsessiivseks epistaasiks
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - ...
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
lugu pidama ja oma õiguste ning majandusliku edu eest võitlema. Romantiline ajalookujutus E. Bornhöhe ja A. Saali teoste näitel Bornhöhe Tasuja Salumäe võrdleb Dumas' Wilhelm Telliga. - Romantiline, järelromantiline. - Lühikesed, lihtsad, rahvapärased, kompaktsed. - Enne tegevuse algust ajalooline ülevaade. o Eestlaste olukord 13. sajandil. o Mässumeelne olukord Sveitsis. - Armastuslugude käsitlused võitlused pole dominantsed. - Erilist tählepanu saavad isikliku vastuolu kirjeldamine peategelase ja võimu vahel, - Vabadusvõitlus, mida peetakse kunagi vaba olnud väikerahva eest. - Peateglane saanud hariduse erakõpetlase juures. o Ajlugu peategelased tipavad ajaloo loogikast. - Peateglase välimus: suled kübara peal (kullisuled WT-l, kukesuled T-l). - Põhimotiivina tahe kätte maksta oma isa eest.
Juhtimise eksam 1.Mis on organisatsioon? Miks on juhi osa oluline organisatsiooni edukaks tegevuses? Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. Org. on : kindel eesmärk, liikmed ja kord. Org. edu tagab õige juhtimine. Juht koordineerib teiste tööd ja muudab selle tervikuks Planeerib, motiveerib, organiseerib, kontrollib -> terviklik juhtimine 2. Kuidas on juhi töö (oskused) seotud tema juhtimistasemega organisatsioonis? Tippjuhtimine- üldised strateegilised eesmärgid ja üldine suunamine Täideviiv juhtimine- korraldav, juhendav, kontrolliv tegevus alumistel juhtimistasanditel, et tippjuhtimise poolt kavandatutu ellu viia. Ka spetsialistid ja tehnilised näitajad. On strateegilised juhid- tippjuhid- äriideed, eesmärgid, sihid, võistlusstrateegiad Operatiivne juhtimine- kõik tasemed- tulemuste saavutamine...
79. Komplementatsioonitesti rakendus, selle erinevus rekombinatsioonitestist. Komplementatsioonitesti piirangud. Komplementatsioonitest näitab, kas mutatsioonid paiknevad samas geenis e. kas nad on alleelsed. Rekombinatsioonitesti abil uuritakse, kas mutatsioonid on aheldunud ja kui on, siis kui kaugel nad asuvad teineteisest kromosoomis. Piirangud: Komplementatsioonitesti ei saa kasutada, kui mutatsioonid on dominantsed või kodominantsed. Tulemuste analüüs on raskendatud epistaatiliste mutatsioonide puhul, kus üks mutatsioon mõjutab teise avaldumist Polaarsete mutatsioonide puhul mõjutab mutatsioon mitte üksnes selle geeni avaldumist, kus ta asub vaid ka külgnevate geenide avaldumist. 80. Komplekssed seosed geenide ja polüpeptiidide vahel: alternatiivne splaissing, immuunvastuse kujunemise geneetiline taust.
nukleotiidne koostis. Ühe geeni eri alleelide järgi sünteesitud valgud kujundavad ühe tunnuse eri vorme: nt silmavärvuse puhul sinine ja pruun. Dominantne alleel- määratud tunnused avalduvad alati Retsessiivne alleel- tunnus avaldub dom. Alleeli puudumisel Polüalleelsus- tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli nt veregrupp Homosügootsus- homoloogiliste kromosoomide samades lookustes on ühe geeni samad alleelid: mõlemad dominantsed või retsessiivsed ( AA või aa) Heterosügootsus- homoloogiliste kromosoomide samades lookustes on erinevad alleelid, üks dom. ja teine rets. (Aa) Monogeenne tunnus- ühe tunnuse määrab ära üks geen Polügeenne tunnus- ühe tunnuse määrab ära palju geene Genotüüp e. genoom- organismi kromosoomides olev kogu geneetilise materjali kogum ( ei ole vaid geenide kogum) Fenotüüp- avalduvate tunnuse kogum Genofond- liigi või populatsiooni kõigi geenide ja alleelide kogum 8
• See oli Natsi-Saksamaa rassiideoloogia – massiliselt hukati ja steriliseeriti juute, et need ei seguneks aaria rahvaga 24. Mis on kaksikute meetod? Mida selle järgi teada saab? • Meetod, kus uuritakse ühemunarakukaksikuid, kes on kasvanud eri peredes. Sellega soovitakse teada, kui suur on neile keskkonna mõju ja kui palju neid mõjutab pärilikkus. 25. Suguliiteline pärandumine. Osata nedega ülesandeid lahendada a) X-liitelised dominantsed tunnused (kellel ja millal avalduvad?) • Avalduvad tütardel. Kui emal esineb üks dominantne alleel, pärivad lapsed selle 50% tõenäosusega. Kui isal esineb vastava tunnuse dominantne alleel, pärivad selle kõik tema tütred b) X-liitelised retsessiivsed tunnused (kellel ja millal avalduvad?) NT. värvipimedus ja hemofiilia • Naised, kellel on vastava tunnuse retsessiivne alleel, on kandjad, kellel endal tunnus ei avaldu. Meestel avaldub samal
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I arvestuseks 2017 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud monomeeridest (nukleotiididest). Nt nukleiinhapped. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri bioploümeere nukleiinhappeid (DNA, RNA). Nukleotiidid koosnevad lämmastikalusest(adeniin, tümidiin, duaniin, tsütosiin; AT GC), suhkrust(pentoos, riboos, desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhape moodustub korduvatest nukleotiididest. On kahte liiki nukleiinhappeid: 1)DNA-desoksüribonukleiinhape 2)RNA-ribonukleiinhape 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahelate antiparalleelsus? Komplementaarsusprintsiip- Kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate läm...
Pärilikkuse põhimõisted : ____________________________________ 59 Gregor Mendeli seadused : __________________________________ 59 Monohübriidne ristamine : ___________________________________ 60 Dihübriidne ristamine:_______________________________________ 61 Vererühmade geneetika : ____________________________________ 61 Geenide koostoime : _______________________________________ 62 Inimese dominantsed ja retsessiivsed tunnused : _________________ 62 Mendeli seaduste kehtivuse eeldused : _________________________ 62 Mendelismi põhiseisukohad : _________________________________ 62 Soo geneetika : ___________________________________________ 62 Organismide jaotus soolisuse alusel : __________________________ 63 Sugutunnused ja soost sõltuvad tunnused :______________________ 63
retsesiivsed(aa, dd, ww jne). Enamus tõugusid on must värvus olemas, aga vaid vähestel see avaldub. Kõrb Kõrvi värvuse määrab ära aguuti geen. Värvuse valem peab olema E-;A-;CC;dd;ww jne. CC geen jaotab värvuse ühtlaselt kogu kehale. Raudjas peab olema homosügootselt retssesiivne. ee,aa,CC,dd,ww jne. Valge laka määravad ära ,,flaksini" homosügootne retsessiivne geen ff. ww geen on valge geen ja gg geen on hall. Kuid kui nad oleksid heterosügootsed siis oleks nad dominantsed. Ülejäänud geenid saab jagada kahte gruppi: 1. Lahjendus geenid Siia kuuluvad: a. Hiirjas Dd põhjustab ulukvärvuse mustal hobusel. Tekivad kaitse karvad. Selleks peab olema E-,aa,CC,D-,ww,gg. Üks must(E) ja hall(D) peavad olema dominantsed. b. Tuhkur c. Võik kui ka aguuti on dominantne E-,A-,CC,D-,ww,gg, siis on võik. Kui on kõrbi
Nt Habsburgide dünastia liikmetle iseloomulik etteulatuv lõug avaldus indiviiditi erinevalt. 8 11. Mõisted epistaas ja pleiotroopsus. Tooge mõni näide. EPISTAAS – Ühe geeni mahasuruv (tõkestav, varjutav) toime teise geeni avaldumise suhtes. Geenid, mida alla surutakse on hüpostaatilised. NÄIDE: epistaas lillherne õievärvuse kujunemisel. Õie värvust määravat pigmenti antotsüaani sünteesitakse vaid siis, kui ainevahetusahela mõlematel geenidel esinevad dominantsed alleelid. Kuivõrd geenid C ja P kodeerivad erisuguseid antotsüaniini sünteesi etappe, siis purpurne värvus saab esineda vaid mõlema geeni funktsionaalsete produktide olemasolul (alleelid C ja P). PLEIOTROOPSUS – Kui geen mõjutab mitme teise geeni avaldumist, nimetatakse seda geeni pleiotroopseks. NÄIDE: fenüülketonuuria puhul on esmasefekti põhjustajaks retsessiivne mutatsioon, mis tingib
või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu. Feen geneetiliselt kontrollitav fenotüübi väikseim osis, mis võib individuaalselt muutuda geenmutatsiooni tagajärjel ja kombineeruda teiste feenidega Alleel geeni teisend, mis asub ühe liigi isenditel homoloogiliste kromosoomide samas lookuses. Alleelid tekivad mutatsioonide tagajärjel. Populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ristumise tulemusel võib sündida homosügootseid (retsessiivsed või dominantsed alleelid) ja heterosügootseid isendeid. Vt geneetiline struktuur! Homosügoot isend, kellel on lookuses (mõlemas kromosoomis) identsed alleelid: AA, aa, AA bb. Heterosügoot isend kellel on lookuses geeni erinevad alleelid: Aa, AA Bb, Aa Bb. Geneetilise muutlikkuse allikaks on: 1. mutatsioonid st tekivad uued geenid või alleelid. * Kahjulikud mutatsioonid (avalduvad fenotüübis) * Neutraalsed mutatsioonid * Kasulikud mutatsioonid ( vastupidavus haigustele jne)
Ultaviolett- kiirgus Radioaktiivne kiirgus Mutageenide erivormiks on kantserogeen mutageen, mis põhjustab halvaloomulisi kasvajaid. Mutatsioonide olemus Mutatsioonide olemus Geenmutatsioonid Teke: Tekitavad suhteliselt nõrgad mutageenid, mis mõjutavad DNA koostist nukleotiidide tasandil. Mutatsiooniks on tavaliselt muutus nukleotiidipaariga. Muutused võivad olla: Nukleotiidipaari väljalangemine, kahekordistumine, ümber paiknemine. Geenmutatsioonide jaotus olemuse alusel: Dominantsed geenmutatsioonid, mis avalduvad alati ning retsessiivsed, mis avalduvad teatud juhtudel. Somaatilised (keharakkudes) ja generatiivsed (sugurakkudes) Pärilikud ja mittepärilikud. Kasulikud (1%) ja kahjulikud (90%) Autosoomsed ja suguliitelised (x või y kromosoomis) Kromosoommutatsioonid Muutused kromosoomide struktuuris. Neid teke on tavaliselt seotud füüsikaliste energiaküllaste mutageenidega. Jaotus: Muutub materjali hulk
Eriti puudutab selline konkurents sigimispartnereid. Sageli saab karja kõige tugevam isane endale märksa rohkem sigimispartnereid kui teised. Sellised hierarhilised süsteemid on levinud näiteks punahirvedel, kus isased võitlevad positsiooni pärast karjas ja tugevamad saavad endale emastest koosneva haaremi. Edutud isased elavad väikeste karjadena või üksikult ja proovivad vahel ka emastega paaruda kui õnnestub see väga harva. Huntidel näiteks esinevad hoopis dominantsed emased, kes votavad suure osa karja sigivusest endale. Teiste emaste pojad, mis sünnivad niigi harva, hukatakse sageli domineeriva emase poolt. Nagu juba eespool mainitud kuldnokkadel, on grupieluviisist saadav kasu sageli eluperiooditi, aastaajati või paiguti erinevad. 50. Hõimuvalik ja egoistlikud geenid? Hõimuvalik on piltlikult öeldes teooria, kus tasub ennast ohverdada lähisugulaste eest. Näiteks kahe venna või kaheksa onupoja eest, kuna venna genoom sisaldab u ½ samu geene ja
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
tekke. Radioaktiivse kiirguse mõjul ja immuunpuudulikkussündroomi (AIDS) korral väheneb kaitsvate leukotsüütide ja antikehade teke, millest tulenevalt võib avalduda või ägeneda mistahes haigusetekitajate poolt põhjustatud haigus. 4. Organismi omaduste tähtsus haiguste tekkes Üheks haiguste teket mõjutavaks organismi omaduseks on pärilikkus, see on geneetiliselt kaasa antud organismi omaduste kogumik. Pärilikud haigused on geneetiliselt edasi antavad haigused. Need võivad olla kas dominantsed või retsessiivsed. Dominantne haigus avaldub juba siis, kui see esineb ainult ühel vanemaist, retsessiivne aga tavaliselt siis, kui abielluvad omavahel kaks sama retsessivset geeni kandvat inimest. Seetõttu on tõenäosus haigestuda suurem suguluses olevate mehe ja naise järglastel. Pärilikke haigusi tuleb eristada kaasasündinud haigustest. Need on tingitud rasedus- või sünnikahjustusest (ka mõned päevad pärast sündi tekkinud kahjustusest)
nad asuvad üksteisest kromosoomis. Komplementatsioonitest näitab kas ristamisel saadud heterosügoodid on mutantse fenotüübiga või metsiktüüpi fenotüübiga.Rekombinatsioonitest võib toimida nii komplementeerivate kui ka mittekomplementeerivate tunnuste korral kuid seda erineva sagedusega. Rekombinatsioonitesti puhul ei teki rekombinante. Komplementatsioonitesti piiranguteks on:*uuritavad mutatsioonid ei tohi olla dominantsed või kodominantsed;*ei ole rakendatav siis kui toimub geenisiseste mutatsioonide komplementatsioon. Komplementatsioonitesti kasutamist on trakendatud polaarsete mutatsioonide puhul. 80)Kompleksed seosed geenide ja polüpeptiidide vahel: alternatiivne splaissing, immuunvastuse kujunemise geneetiline taust. Alternatiivne splaissing on see kui erinevate eksonite kombinatsioonid kodeerivad erinevate omadustega valke. Alternatiivset splaissingut on kirjeldatud imetajate -globiini puhul ja kanade
Käitumuslikud vastused: peatu, vaata, kuulata, siis kas põgene või võitle, juhul kui sind kinnipüütakse tekib tooniline liikumisvõimetus. · Hirmu tekitavad tegurid 1) kiskjad kaitsemehhanismiks tavaliselt põgenemine, vahel ka võitlemine või surnu teesklemine (kanad, pardid, sisalikud); 2) looduskatastroofid (maavärin, vulkaanipursked, tulekahjud jne) kabuhirmus põgenemine 3) sama liigi dominantsed isendid taandumine, alistumine 4) neofoobia, häirimine uute objektide ja situatsioonide kartus. Nt lammaste hirm värava ees · Hirmutunnet mõjutavad tegurid 1) Aeg - öö ja päeva vaheldumine (taalamuse lähedal ajus keskus, mis mõjutab hirmutunnet öösel ja päeval); sesoonsus (sigimine vs. mittesigimine, kui sigimise ajal hirmutatakse, siis stressitase tõuseb)
- Harvad, tavaliselt patogeensed. Tihti vähirakkudes ja tavalisemad kui somaatilised mutatsioonid. 27 Transversioonid on pürimidiinide asendused puriinidega ja puriinide asendused pürimidiinidega. Transitsioonid (sagedad) on pürimidiinide asendused pürimidiinidega ja puriinide asendused puriinidega. Mutatsioonide klassifikatsioon: ·Funktsiooni kaod (peamiselt retsessiivsed mutatsioonid)loss of function. ·Muutunud funktsioonid (peamiselt dominantsed mutatsioonid)gain of function. Funktsiooni kaod: · Geeni deletsioon · Osaline geeni deletsioon · Geenistruktuuri muutus (translokatsioon, inversioon) · Insertsioon geeni sisse · Transkriptsiooni takistamine · Promootormutatsioonid · mRNA stabiilsuse muut · Doonor splaisingu saidi muutus · Inaktiveeri splaisingu aktseptorsait · Aktiveeri krüptiline splaisingu sait · Lugemisraami nihke teke · Stopp koodoni teke · Vajaliku aminohappe asendus · Takistada protsessing
on kirjas seadustes (bürokraatia) kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus o traditsiooniline põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest (Patriarhaat); o karismaatiline põhineb juhi erakordsel võimel või ideede erakordsusel, korraldust täidetakse, sest usutakse ja usaldatakse juhti. Institutsionaliseeritud võim: võim annab suhetele kindla suuna, eraldab dominantsed ja alluvad grupid, ta on ühiskonnas institutsionaliseeritud kindlatesse struktuuridesse ja organiseeritud kindlal viisil. Institutsionaliseeritud võimu monopoolseks kandjaks on riik. 5. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. (lk.17-22) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Põhimõtted: o Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas.
10. Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus? Alleel on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid. Dialleelsus- geeni esinemine 2 alleelina, diploidne organism. Polüalleelsus- geeni esinemine mitme alleelse vormina, populatsioon. Oma toimelt jagunevad alleelid kaheks: dominantsed alleelid ja retsessiivsed alleelid. Dominantset alleeli tähistatakse tavaliselt suure, retsessiivset väikese tähega. Tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Retsessiivne tunnus (sh defekt, haigus) avaldub ainult homosügootsuse (alleelipaari aa) korral. Retsessiivsus saab avalduda ainult dominantsuse puudumisel. Homosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund,
kromosoome, nukleiinhappega. 1910. a - Kossel aga leidis, et kromatiini koostises on nukleiinhapped. 1944. a eri teadlased avaldasid artikli, et pärilikkuse kandja on valkude asemel DNA. Morgani panus on, et kromosoomidel pakinevad geenid ja on olemas sugukromosoomid. 1902. a käidi välja kromosoomiteooria Mendel seotud kromosoomidega. Gameetides on poole vähem kromosoome. 16. Mille seletasid ära Godfrey Hardy ja Wilhelm Weinberg 1908. a? Algsetel mendelistidel oli mure, et dominantsed tunnused peaksid lõpuks ülekaalu saavutama ja retsessiivsete tunnustega isendid välja surema. Nad vastasid nii, et alleelisagedused säilivad mendellikus ideaalpopulatsioonis (ei mõju mingit evo tegurit) muutmatult läbi põlvkondade. Andsid välja eraldi Hardy-Weinbergi seaduse, et panmiktilises populatsioonis säilivad alleelisagedused ja genotüübisagedused muutumatuna põlvkondade vältel. 17. Vali 2 darvinismi ja mendelismi peamist ühendajat 1930. 40
Lämmastik võib akumuleeruda mullas ja seda eelkõige primaarsete suktsessioonide jooksul. Lämmastiku vähesus mullas soodustab selliseid taimede omadusi nagu toitainete säilitamine võime ja suur juurte mass. Valgus teistes suktsessioonides limiteerivaks faktoriks. Valguse piirangud soodustavad selliste taimede levikut, millel on kas suuremad seemned, suurem lehtede valgussisaldus või fotosünteesi kiirus maksimaalne. Taastumispiirangud enamikes kliimakskooslustes dominantsed taimeliigid kas puuduvad või on siis haruldased. Põhjuseks on see, et need liigid ei talu häireid, mis on aga suktsessioonide järgnevuse põhjuseks. Nimetatud taimeliigid pole võimelised asustama suktsesseeruvaid alasid, st nad on taastumispiirangutega. 20. Suktsesioonide arengu mehhanismid: hõlbustamine, tolerantsus, pärssimine. Hõlbustamine suktsessioonirea algul kasvavad taimeliigid on võimelised taluma karme tingimusi. Aja jooksul tingimused muutuvad
pere liikmetega koos, tähtsustavad vaba aega Vaba aeg, pere kohanemine ja interaktsioon pereliikmete vahel: seose jagatud vaba aja tegevuste ja positiivsetee tunnete vahel abielupartneriga, tajutud rahuoluga kooselus *emotsionaalne seotus paarisuhetes ja pere liikmete vahel (eriti naistel, eriti abielu alguses) *individuaalsed vaba aja tegevused iseenesest ei mõjuta negatiivselt abikaasade emotsionaalset seotust, kui mõlemad dominantsed, siis mõjutab Vaba aja tegevused, kus toimub vähe või ei toimu üldse kommunikatsiooni (paraleelsed tegevused) ei soodusta pere liikmete emotsionaalset seotust, kui jagatud vaba aja tegevused koos avatud (eriti mitteverbaalse) hooliva kommunikatsiooniga soodustavad pere liikmete emotsionaalset seotust Kõrge tase pere emotsionaalses interaktsioonis ja kommunikatsioonis seotud vaba aja tegevustega väljas /õues.
polüpeptiidist. Kui tegemist on valguga, mis koosneb sama geeni poolt kodeeritud polüpeptiididest (homodimeer, homotetrameer jne.), võivad kaks erinevat mutatsiooni sisaldavat polüpeptiidi ühe valgu koostises olles teineteise defekte osaliselt või täielikult komplementeerida 11.10. Komplementatsioonitesti kasutamise limitatsioonid Komplementatsioonitest ei ole rakendatav sel juhul, kui uuritavad mutatsioonid on kas dominantsed või kodominantsed (avalduvad heterosügootses olekus), või kui on tegemist eelpoolkirjeldatud juhtumiga, kus toimub geenisiseste mutatsioonide komplementatsioon. Komplementatsioonitesti tulemuste analüüs on raskendatud ka epistaatiliste mutatsioonide puhul, kus üks mutatsioon mõjutab teise avaldumist. Epistaasi saab kindlaks teha cis-testi abil: epistaasi puhul on cis-heterosügoodid metsiktüüpi fenotüübi asemel mutantse fenotüübiga.
Kanserogeen mutageenide erivorm, mis põhjustab halvaloomulisi kasvajaid. Geenmutatsioonid: Muutused DNA nukleotiidses koostises, mis haaravad tavaliselt ühe nukleotiidipaari. Sünonüümmutatisoonid. Olemuselt saab jagada: 1) nukleotiidipaari kadumine 3) kahekordistumine 2) ümberpaiknemine 4) asendumine 5) lämmastikaluste keemiline muutus nukleotiidipaarides. Geenmutatsioonide erinevad rühmitusvõimalused: 1) dominantsed ja retsesiivsed geenmutatsioonid. Dominantne geenmutatsioon üldjuhul avaldub ja retsesiivne geenmutatisoon avaldub vaid homosügootses olekus. 2) Spontaansed ja indutseeritud . DNA vead spontaansed. Indutseeritud esilekutsustud mutageeni poolt. 3)Somaatlised ja generatiivsed keha ja sugurakkudes. 4) Pärilikud ja mittepärilikud. Vegetatiivsel paljunemisel päranduvad ka somaatilised mutatsioonid.
Illustreerimaks nende omaduste avaldumist, kasutagem Sylvia Rimmi (1995) näiteid. Ta on andekate laste ja nende õpetajate ning perede nõus- tamise pikaajaliste kogemuste põhjal kirjeldanud tüüpilisemaid andekaid alasooritajaid. Rimm on aluseks võtnud isiksuseomadused konformsuse- mittekonformsuse ja sõltuvuse-domineerimise telgedel. Sellest lähtuvalt eristab ta nelja alasooritajate põhitüüpi: • sõltuvad konformistid, • dominantsed konformistid, • sõltuvad mittekonformistid, • dominantsed mittekonformistid. Vaatleme neid tüüpe lähemalt, kasutades S. Rimmi värvikaid kirjeldusi. Sõltuvad konformistid. Sellesse kategooriasse kuluvad lapsed, keda iseloomustavad sõnad “perfektsionism”, “passiivsus”, “nõjatumine”. Perfektsionistist alasooritaja on tavaliselt edukas niikaua, kuni üles-
Heteroosi ja inbriidingudepressiooni nähtusel on tõenäoliselt sama geneetiline põhjus s.o. homo- ja heterosügootide vahekorra muutumine. Homosügootsuse suurenemine inbriidingu tagajärjel süvendab inbriidingudepressiooni ja heterosügootsuse tõus autbriidingul põhjustab heteroosi tekke. Heteroosi seletamiseks on kaks hüpoteesi: 1) dominantsete geenide hüpotees 2) üledominantsuse hüpotees. DOMINANTSETE GEENIDE hüpoteesi järgi toimivad dominantsed geenid isendi arengule alati soodsalt. Evolutsiooni käigus on kujunenud nii, et kahjulike dominantsete geenidega loomad eemaldatakse populatsioonist loodusliku valiku teel. Retsessiivsed kahjuliku toimega geenid aga säilivad heterosügootides. Inbriidingul moodustuvad retsessiivsed homosügootsed isendid, kellel esinevad inbriidingudepressiooni nähud. Homosügootsete isendite ristamisel saadud järglastel suureneb heterosügootsus ja dominatseid geene on neil tavaliselt rohkem kui vanematel:
’Temporaalsagara isiksus’ - mis juhtub kui temporaalsagar kahjustada saab - kõige väljapaistvamad jooned: hüpermoralism, viha, huumoripuudus, obsessiivne kordamine Frontaalsagara kajustus ja emotsionaalsusega seotud muutused käitumises ahvidel - inimestel väga lai spekter muutusi, raske üldistada Ahvidel: - vähenenud sotsiaalne suhtlemine – tagasitõmbunud, loomulikus keskkonnas üksik - sotsiaalse domineerimise kadu – dominantsed isendid langevad hierarhias - ebakohane sotsiaale käitumine – ei oska alistumis- või dominantseid märke välja saata, võib tingida teiste loomade agressiivse käitumis - muutused sotsiaalsetes eelistustes – seltskond muutub - vähenenud afekt – pokkerinäod, emotsioonide väljendamine harvemaks - häälitsuste vähenemine Kahetsus – sotsiaalne kognitsioon? - Otsustusprotsessid ja hasrtmängukatse - Kõrgema taseme emotsioon mis nõuab palju mõtlemist
Mutatsiooni ja mutageeni mõiste võttis kasutusele hollandi botaanik Hugo de Vries XX-sajandi alguses. Töötas oma teooria välja kuningakepi peal. Mutatsioonide jaotused: Geenmutatsioonid- muutused nukleotiididega ühe geeni piirkonnas. 1. Nukleotiidipaari väljalangemine; 2. Nukleotiidipaari ümberpaiknemine; 3. Nukleotiidipaari asendumine; 4. Nukl. paari lisandumine; 5. Paaridest koosneva lõigu ümberpööramine. Geenmutatsioonide jaotus: 1. Dominantsed ja retsessiivsed mutatsioonid: dominantsed avalduvad tunnusena, retsessiivsed avalduvad vaid siis kui dominantset normaalset pole; 2. Generatiivsed ja somaatilised, päranduvad mõlemad juhul kui pole täpsustatud organismi; 3. Spontaansed (organismis isekujunevad, ilma 55 oluliste väliste mõjudeta) ja indutseeritud (tuvastavatest mutageenidest tingitud); 4. Kahjulikud ja kasulikud, enamik tunnusena avalduvaid mutatsioone on organismile suuremal või vähemal määral
KORDAMISKÜSIMUSED Talpsep 1. Millisel juhul on LCR eelistatud meetod PCR ga võrreldes LCR on suurema spetsiifilisusega kui PCR. Seda on kaval kasutada tuntud järjestuste ja punktmutatsioonide tuvastamiseks kui kasutada oleva DNA kogus on limiteeritud. 2. Milline meetod võimaldab RNA amplifitseerimist DNA juuresolekul? NASBA on RNA tuvastamiseks eriti hea meetod: RNA ahelale saab panna pöördtranskriptaasiga praimeri juurde, sünteesitakse uus ahel, RNAas lõhutakse H-ga ära ja sünteesitakse uuesti jne kuni saadakse detekteeritav kogus nukleiinhappe molekule. Tal on ka see omadus, et töötab DNA juuresolekul ei pea proovi ära puhastama, mis RNA puhul on väga keeruline. Kasutatakse ka ekspressiooniproduktide määramiseks. 3. Millised ensüümid on vajalikud TMA meetodil amplifitseerimiseks? TMA- transcription mediated amplification. RNA polümeraas ja pöördtranskriptaas ...
Kui kiskja tunnetab, et saakloom on surnud, siis kiskja matab selle looma maha Tihtipeale surnumängimine kiskjale mõju ei avalda Ürgne instinkt: passiivse seisundi teesklemine päästab elu Mis tekitab hirmu? · Kiskjad o Kaitsemehhanismiks põgenemine, surnu teesklemine, võitlemine · Looduskatastroof (nt metsapõleng) o Ainus pääsetee põgenemine · Sama liigi dominantsed isendid o Mõttekas taandumine, alistumine (teha organiseeritult, et ei jääks arguse muljet) · Neofoobia, häirumine o Uute asjade ees hirm, nt lammast hirm värava ees, ei julge üks suurde maailma minna o Alalhoidlikkus · Irratsionaalsed hirmud (nt avaliku esinemise ees) ainult inimestel pole seotud otsese ohuga Hirmu tundmine · Hirmustressi mõõtmine o Käitumine hea ülevaade tema seisundist
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...
vilekoori). Sama seisundi efekt tekib teadmisest, et ka teised rühma liikmed viibivad samalaadsetes tingimustes või on lahendamas sama ülesannet. Nähtuse seletamiseks on välja pakutud 3 seletust: Drive (Zajonc, 1965). Teiste juuresolek tingib meil erutusseisundi tõusu ja ühtlasi tugevneb ka meie motivatsioon. Selle tulemusena üritame me ülesannet lahendada tugevamini. Selles erutuse tõusus hakkavad domineerima peamiselt tugevamad või dominantsed vastused võrreldes nõrgemate vastustega. Hinnang (Cottrell). Toetudes oma eelnevale kogemusel seostame oma tegevuse resultaate hinnanguliste situatsioonidega. Kui me mängime hästi, saame soodsa hinnangu ja positiivse resultaadi. Kui me mängime halvasti, on hinnang ebasoodus ja resultaat negatiivne. Tähelepanu kõrvalejuhtimisest tingitud konflikt (Baron, 1986; Sanders, 1983) Tekib siis kui pööratakse tähelepanu nii ülesandele kui ka inimestele. See aga vähendab tegevuse efektiivsust.
T-rakud tunnevad (peptiid+MHC). Esitletav peptiid on sisemine , lineaarne. Epitoobid on kattuvad, mittekattuvad, allosteerilised (kui üks antigeen on juba seondunud, siis teise kohta teine ei saa). Lineaarsed (järjestatud aminohapped); konformatsioonilised -(denaturatsioonil kaovad). Neoantigeenid tekivad valkude modifitseerimisel. Multivalent.antigeen =palju ühesuguseid epitoope = tugev im. vastus. B-raku epitoobid on lahustuvad kättesaadavad ja immunoloogiliselt dominantsed. Väikeste peptiidide epitoobid seostuvad antikeha paratoobi pilusse (N: octapeptiid hormoon angiotensiin II; 8 aa). Suuremad, globulaarsed valgud (N: hen egg-white lysozyme + anti-HEL MKA ) seostumine toimub suuremal pinnal - 15-22 AH-d on kontaktis antikehaga, seostumine komplementaarne. T raku epitoobid muutuvad immuunsüsteemile kättesaadavaks antigeeni protsessingu käigus (endo-ja eksogeenne), mil toimub valgu fragmenteerimine väikesteks peptiidideks. Need peptiidid ühinevad raku
vilekoori). Sama seisundi efekt tekib teadmisest, et ka teised rühma liikmed viibivad samalaadsetes tingimustes või on lahendamas sama ülesannet. Nähtuse seletamiseks on välja pakutud 3 seletust: Drive. Teiste juuresolek tingib meil erutusseisundi tõusu ja ühtlasi tugevneb ka meie motivatsioon. Selle tulemusena üritame me ülesannet lahendada tugevamini. Selles erutuse tõusus hakkavad domineerima peamiselt tugevamad või dominantsed vastused võrreldes nõrgemate vastustega. Hinnang. Toetudes oma eelnevale kogemusel seostame oma tegevuse resultaate hinnanguliste situatsioonidega. Kui me mängime hästi, saame soodsa hinnangu ja positiivse resultaadi. Kui me mängime halvasti, on hinnang ebasoodus ja resultaat negatiivne. Tähelepanu kõrvalejuhtimisest tingitud konflikt. Tekib siis kui pööratakse tähelepanu nii ülesandele kui ka inimestele. See aga vähendab tegevuse efektiivsust. 42. SOTSIAALNE PÄRSSIMINE
Epistaas: Uut fenotüüpi ei teki, sest üks geen (epistaatiline) surub maha teises lookuses oleva geeni (hüpostaatiline), maskeerides sellega teise geeni olemasolu. Retsessiivne epistaas, kus retsessiivid (aa) ühes lookuses suruvad maha teise lookuse dominandi (B.)Võib toimuda mõlemas suunas, nii A kui B peab olemas olema. Dominantne epistaas, A surub maha B. Kahe valgeõielise suhkrupeedi ristamine: pigmendi sünteesiks vajalikud mõlemas lookuses korras dominantsed geenid. Kui üks lookus retsessiivne homosügoot, siis pigmenti ei sünteesita . Essentsiaalsed geenid ja letaalsed geenid: Essentsiaalsed geenid = produkti puudumise tulemus on letaalne fenotüüp. Letaased alleelid alleli olemasolu on letaalne ( võib olla nii dominantne kui retsessiivne) Domintsed letaalid Aa ja AA letaalsed Retsessiivid aa letaalsed Võib juhtuda ka nii, et alleelil on suur deletsioon, mistõttu see seondub kõrvaloleva geeni
mõningaid külgi, jättes tagaplaanile mõned teised objektiivse reaalsuse küljed; on inimmõistuse looming, selleks et aru saada ühiskondlikest protsessidest. Ideaaltüüpi pole ühiskonnas reaalselt olemas, et teda saaks käega katsuda. Läheneb sellistele nähtustele nagu füüsikas absoluutselt must keha. Ideaaltüüp tuleneb epohhihuvist (ajastu huvist) igal ajastul on ühiskonnas olemas omad dominantsed väärtused; need väärtused, mis on ühes ühiskonnas konkreetsel ajahetkel olulised, tekitavad ideaaltüübi mõiste. Eesti ühiskonnas on väga pop olla rikas, haritud ja edukas (vahendeid valimata) jne. Selle teadmisega me justkui looks järjest realistlikumat ühiskonda. Ideaaltüübi kõrval teiseks oluliseks mõisteks on sotsiaalne käitumine leiab aset ühiskonnas. Weber ütles ka, et see on mõtestatud ja motiveeritud
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
kogemuslikult erinev kui algtekstiks on näiteks Disney animaversioon Lumivalgekesest. Disney muinasjuttude animaversioonid on lastekirjanduse 7 intertekstuaalsuse uurijatele eriti huvitavad, kuna popkultuuri ikoonidena peegeldavad nad viisi, milles iga põlvkonna muinasjuttude ümberjutustustes on esiplaanil kindla ajaloolise hetke dominantsed kultuurilised koodid ja väärtused: näiteks Disney toob esile Lumivalgekese hea välimuse tema moraalse kõlbluse ja headuse kõrval, mis olid olulised varasemas kirjalikus versioonis. (Wilkie-Stibbs 2005: 174). Eesti lastekirjandusse on sama nähtus jõudnud raamatutega ,,Lepatriinude jõulud", ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Leiutajateküla Lotte", ,,Limpa ja mereröövlid". Kui varem oli tavaline teha raamatu järgi film, siis kõigil neil juhtudel oli varem olemas visuaalse
grupp genereerib ideid pool tundi ja järgmine pool tundi kritiseerib, teine grupp teeb vastupidi. Tabel 9. Grupi otsustamise eelised ja puudused (Miller, Catt, Carlson, 1996, viidatud Alas, 2004 järgi) Eelised Puudused ideede ja ettepanekute mitmekesisus; otsustamine võtab märksa rohkem aega; alternatiivid pakutakse välja erinevate mõned grupi liikmed ei pruugi otsust kogemuste ja erineva taustaga inimeste toetada; dominantsed isikud võivad otsuse poolt mitmest vaatenurgast nähtuna; on vastuvõtmist mõjutada; mõned võimalik koguda ja läbi vaadata suur hulk grupiliikmed võivad oma huvid infot; töötajate otsustamisse kaasamine ülimuslikuks seada ja grupi huvid nendele tagab otsuste aktsepteerimise nende poolt; allutada; mõned osavõtjad võivad mitte osavõtjatel on võimalik heita pilk väljendada oma tegelikku arvamust, kartes probleemile igakülgselt
I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus). eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaal...
tänase teema juures nt hoiakud ja väärtused. Väärtusi omavad: üksikisikud, sotsiaalsed grupid, ühiskond, riik (riiklikud väärtused). Siit probleem, ühiskonna väärtused ei pruugi riigi omadega alati kokku sobida. Konkreetset väärtuste loetelu iga omaja pinnalt esitada - väärtus on oluline asi, mille poole püüelda, tuum selles, et mistahes on korrapära, need väärtused on hierarhiliselt reastatud olulised, hästi olulised jne. Riigi, sotsiaalsete gruppide jne dominantsed väärtused nende vahel tekkib konflikt (väärtuste kokkupõrge), prioriteedid on erinevad. Hoiakud, väärtused hakkavad meie õigusteadvust kujundama, nad tulenevad: nt inimene kõigepealt sünnib, arenedes võtab omaks erinevaid nt vanemate hoiakuid, väärtusi. Protsess ise, väärtuste, hoiakute kogumine kanna nimetust sotsialiseerimine. Sotsialiseerimisagendid, need on vanemad, sõbrad, kool jne, kes kujundavad väärtusi ja hoiakuid, inimene kohaneb
Sama seisundi efekt tekib teadmisest, et ka teised rühma liikmed viibivad samalaadsetes tingimustes või on lahendamas sama ülesannet. Nähtuse seletamiseks on välja pakutud 3 seletust: · Drive (Zajonc, 1965)- Teiste juuresolek tingib meil erutusseisundi tõusu ja ühtlasi tugevneb ka meie motivatsioon. Selle tulemusena üritame me ülesannet lahendada tugevamini. Selles erutuse tõusus hakkavad domineerima peamiselt tugevamad või dominantsed vastused võrreldes nõrgemate vastustega. · Hinnang (Cottrell)- Toetudes oma eelnevale kogemusel seostame oma tegevuse resultaate hinnanguliste situatsioonidega. Kui me mängime hästi, saame soodsa hinnangu ja positiivse resultaadi. Kui me mängime halvasti, on hinnang ebasoodus ja resultaat negatiivne. 37
Ühiskonnast tema konkreetse arengu hetkel pole võimalik aru saada ilma sellise mõisteta nagu ideaaltüüp kujutab endast mõttelist konstruktsiooni, mis eristab ja tugevdab reaalsuse mõningaid külgi, jättes mõned teised reaalsuse küljed varju. Ideaaltüüp näitab selgelt ära, millised on konkreetse ühiskonna põhiväärtused antud ajahetkel.Väärtused tekivad epohhihuvist igale epohhile on omased teatud dominantsed väärtused, kusjuures need väärtused ja huvid moodustavad alati hierarhilise süsteemi. Ideaaltüübi kõrval on oluliseks nähtuseks sotsiaalne käitumine, mille olulisim aspekt on see, et inimese käitumine üldse, sealhulgas sotsiaalne käitumine on alati motiveeritud käitumine. Sotsiaalne käitumine tähendab, et on üksikisik, kes oma 18
1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobiva...
Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x...
ülekaalukat tunnet harmooniast ja ühtsusest. Püha Markuse basiilika on rikkalikult ornamenteeritud Bütsantsi struktuur, mida iseloomustab sibulakujuline kuppel. See on nii suure piazza kui ka piazzetta fookuseks. Kujunduse omadused: · "Regulaarselt ebaregulaarne mitteväljakulik väljak." · Ootamatult üllatava ruumi, valguse ning regulaarsuse kogemine. "Plahvatav" avastus. · Lähenemise piiramine ja väljaku avatus. · Dominantsed ja alistuvad ruumid - üks väljak kahe osaga. · Arhitektuuriline tornelement kinnitab ruumid hingedega kokku. · Korduv servamotiiv loob regulaarsust, et koondada perimeetrid kokku ning viia taas eri suundadesse. · Vaated piazza ning piazzetta suunas "tabatakse" laiendatud arhitektuuriliste elementide kaudu. Koostanud: 60Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
