lubjakivi. NUHTLUS põllu peal oli palju kive mida pidi 2. Täienda skeemi: koguaeg koristama. PAEKIVI 10. Paekivi kasutamine Muistsed kasutusalad- kalmistud Dolokivi Mergel Lubjakivi 13. sajand linnused 19.-20. saj. - kirikud 3. Selgita väidet- paekivi on biokeemiline setend. 400 mln aastat tagasi elanud organismid on Kaasajal paberi ja tselluloosi tehasesse kivistunud paekiviks. 4. Lubjakivis (CaCO3 ) sisaldub kuni 56% CaO ja 11. Meie rahvussümboolika
skulptuure. Paekivi ja kasutusalad. Paekivist Sepikoda Eesti Vabaõhumuuseumis. Sepikoda pärineb Oluva talust Kahala külast, Kuusalu kihelkonnast Ehitatud 18. sajandi alguses. Muuseumis alates 1964. Paekivi Eesti sümboolikas Halli paepinda sümboliseerib hõbedane palk Keila valla vapil Heraldilised lipukesed Paide vapil sümboliseerivad paekivi Kaarma dolokivi Lasnamäe lubjakivi Orgita dolokivi Selgase dolokivi Ungru lubjakivi Vasalemma lubjakivi Tagavere dolokivi (antiikpind) Võhmuta karplubjakivi
Tekib moondel, kõrgel temperatuuril ning rõhul Koosneb tumedast moondekivimist ja heledast tardkivimist. Migmatiit on Eesti kivistel rannikutel väga tavaline kivim MIGMATIIDI LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level DOLOKIVI Karbonaatkivim Koosneb peamiselt mineraalist dolomiit (Ca-Mg- karbonaat) Kasutusalad: - Täitematerjalina kasutatav dolokivi - Tehnoloogiline dolokivi - Ehitusdolokivi - Viimistlusdolokivi DOLOKIVI LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level MARMOR Laialt levinud moondekivim
kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim Savikilt koosneb valdavalt silikaatseist purdsetteist Koostismineraalidest domineerivad savimineraalid, kvarts ning päevakivid Dolokivi Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim Seda kivimit nimetatakse reeglina dolomiidiks Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja hüdroksiidid Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Aitäh lugemast!
Imavere kihistud, mis on kaetud Kvarternaarisetete kihiga. Ehituskivi lasund lasub 1,5 -5.7 m paksuse kattekihi all, mille keskmiseks paksuseks on 2,9 m s.h kasvukiht 0,3 m ja kaljukatend 0.6 m. Ülejäänud 2,0 m koosneb munakatega liivsavimoreenist ja karbonaatse rähaga lokaalmoreenist. Kasuliku kihi keskmine paksus on mäeeraldise äärealadel 10 m ja keskosas 6 m, keskmiselt 8 m. Kasuliku kihi väiksem paksus taotleva mäeeraldise keskosas on tingitud piirkonna dolokivi kulutatusest ja katendi paksuse suurenemisest sellel alal. Mõhküla kihistu ja Imavere kihid moodustavad mäeeraldise piires ühtse kompleksi, kus eristatakse kolme kivimitüüpi (ülalt alla): 1. Dolokivi laiguline, kirjuvärviline (beezid, roosad, sinakashallid toonid), peene- kuni keskmisekristalliline. Tekstuur ebaselge, keskmise- kuni paksukihiline, õhukeste domeriidikelmetega. Esinevad suured kavernid, korallide fragmendid, püriidikristallid. 2
tootmiseks. Paekivist tehakse suveniire ja on hakatud valmistama ka ehteid. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Paasi omadused Paekivi ehk paas on lubjakivi, dolokivi ja mergli üldnimetus. Paekivi kõige levinum vorm on lubjakivi. Lubjakivi on kaltsiumi süsihappesoolast (CaCO3) moodustunud kivim. Puhas lubjakivi sisaldab 56% CaO ja 44% CO2. Tavaliselt esineb lisanditena dolomiiti, savi, glaukoniiti, raudhüdroksiide. Värvuselt on lubjakivi valge, kollakas, roosakas või hall, olenevalt lisanditest. Lubjakivi sisemine ehitus ulatub peitkristallilisest kuni jämedateraliseni. Koostisosade suuruse põhjal jaotatakse lubjakivi afaniitseks ehk
jäänuseid. GRAFIIT GRANIIT, BASALT, LUBJAKIVI e PAEKIVI, GNEISS, MARMOR, RABAKIVI, VULKAANILINE LIIVAKIVI, KRIIT, KVARTSIIT, GRAFIIT KLAAS e OBSIDIAAN, PÕLEVKIVI, KIVISÜSI, VULKAANILINE TUFF, PRUUNSÜSI, PIMSS DIKTÜONEEMAKILT e GRAPTOLIITARGILLIIT, FOSFORIIT, DOLOKIVI e DOLOMIIT, SINISAVI NB! Tabelis on alla joonitud Eestis paljanduvad kivimid. TARDKIVIMID GRANIIT Koosneb kolmest mineraalist: punane päevakivi, hall kvarts, must biotiit GRANIIT T RABAKIVI - rabakivi (soome rapakivi) nimetus tuleneb kivimi rabedusest.
trassid ) 2.4.2 Settekivimid Mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete jooksul moodustunud poorsus. Iseloomustab kihiline struktuur ja poorsus , A)keemilised setted kivimid, mis välja sadestunud veekogus lahustunud mineraalidest. Sageli on kivimite tekkimisel oma osa olnud nii keemilistel kui orgaanilistel teguritel - siis nim neid biokeemilisteks settekivimiteks. NT: Anhüdriit , Kipskivi, Dolokivi ANHÜDRIIT kristalne struktuur, suhteliselt pehme, tihedus 2000-2900 kg/m3, survetugevus 20-50 MPa, veeimavus 10-20 % Kasutusala- siseviimistlus, dekoratiivsed elemendid , KIPSIKIVI kihiline, väikseteraline, Mohs'i pinnakõvadus 1,5-2 , tihedus 2200-2400 , välitingimustes mittepüsiv Kasutusala- siseviimistlus, dekoratiiv elemendid, suur valtkond- tooraine ehituskipsi ja portlandtsemendi valmistamisel natuke DOLOKIVI tihedus 2350-2520 , survetugevus 60 -120 MPa, veeimavus 2-20%
Ragnar Tuisk 11HA PTG Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Leidub:Kohtla-Järvel. Kaardil: Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Leidub: Narvas Harkus Kundas Maardus Kaardil: Fosforiit Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Leidub: Põhja Eesti paekaldal Kaardil: Dolokivi ehk dolomiit Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim. Kasutatakse magneesiumi tootmiseks, väetiste valmistamiseks. Leidub: loode Saaremaal Mustjala vallas Kaardil: ...
Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
N mõõtmed (mm) math (cm3) mass (g) (0) r. (kg/m3) 1 Teras 54 10 10 5.4 42,5 7870,37 2 Kuusk 60 39 40 93,6 42 448,72 3 Mänd 60 39 39 91,26 45,2 495,3 4 Dolokivi 98 99 14 135,8 372 2739,3 5 Vahtplast EPS 155 80 21 260,4 7,5 28.8 6 Klaasviil KLS-1-50 240 136 55 1795,2 52 29 7 Kõva puitkiud plaat 150 99 6 89,1 85,6 960,7 8 Fibo 3 160 40 38 243,2 152 625 9 Poorbetoon AEROC 163 40 39 254,3 134 527
4. Pärlite kasutamine 5. Eesti rahvuskivist pärlini Paekivi ehk Eesti rahvuskivi Eesti paekivi on väga mitmevärviline ja mitmesordiline-helevalgest karmiinpunaseni, vetik-rohelisest sokolaadpruunini.Kivi sees on loomakesed: peajalgsed molluskid ning sammalloomad brüozoad,korallid ja karbid ning mudaloom,kelle singerdused kivisse käigud on jätnud. Täiesti puhas paekivi sisaldab 56% CaO + 44% CO.Kui paekivi sisaldab lisandeid,siis on tegemist dolokivi,savika lubjakivi,glaukoniidirikka lubjakivi ja kirjuvärvilise lubjakiviga (sisaldab Fe-ioone).Dolokivi võib lisaks sisaldada MgO (sisaldus kuni 21.7%). Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka:on kujunenud siin- setes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil.Eesti paekivi on ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalises Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi ning on seotud peamiselt Ordoviitsiumi ja Siluri ajastuga.Põhja-Eestis tekkis
EESTI KIVIMID Ø Dolokivi ehk dolomiit ..On valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim mis on aluspõhja kivimiks. VÄRVUS: Valge, hall, helepruun, punakasvalge. OMADUSED: Peene kihisusega, tuhkjas, maa seest murdes pehme, õhu käes kõvenev kivim. KASUTAMINE: Hoonete kattematerjalina ja hauaplaatide, kujude ja nipsasjakeste valmistamisel. Dolomiit (Ca-Mg-karbonaat) Kaardil: Ø DOLOMIIT ON ÜLERIIGILISE TÄHTSUSEGA MAAVARA e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee ase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Ø GRANIIT Graniit on sügaval maakoores tekkinud ränihapperikas tar...
FALGI TÄNAVA AVAMUSED(V.T JOONIS 2) Joonis 2 Falgi tänava avamused [2] Tabel 2 Falgi tänava avamused [2] Indeks Nimetus Definitsioon Kood juhendis Stratigraafilin Väo kihistu Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väo kihistu 13122 e indeks O2vä. lubjakivi, detriitne lubjakivi, dolokivi (ehituslubjakivi). Stratigraafilin Türisalu, Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Türisalu, 13118 e indeks O1tr- Varangu ja Varangu ja Leetse kihistu glaukoniitlubjakivi lt. Leetse kihistu ja glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit, aleuroliit ning savi. Stratigraafilin Ülgase, Tsitre, Kambriumi ladestu Furongi ladestiku Ülgase 13116
niiskust. Hooldamine: Tavalises puhastuses kasutatakse puhastusainet, mille pH on 9,5 ja mis sisaldab nii sünteetilisi tensiite (pesevad pinnalt puhtuse) kui ka seepi (kirgastab pinna ja laseb kivi värvil esile tulla). Vee kogus valitakse selle järgi, millist mustust eemaldada vaja on. Hapete kasutamisel peab olema ettevaatlik, lühike mõjuaeg, kiire loputamine ja neutraliseerimine. Eriti nõrk on hapete suhtes dolokivi (dolomiit), kõige vastupidavam aga graniit. Kaitsmine: Kivikaitseained täidavad vaid poorid ja ei muuda kivi pinda libedaks; vesivaha täidab poorid ja jätab pinnale libeda kihi, pind muutub libedaks ja eriti ohtlikuks märgudes. Kivipind ei tohi libe olla! Küll aga tuleb kivipinnad kaitsta kohe uutena, sest mustus on kiire pooridesse tungima ja hiljem on seda sealt väga raske ( kui mitte võimatu) kätte saada. Enne kaitsekihiga katmist tuleb lasta korralikult kuivada!
kaevandamisseadusega. Põlevkivi kohta käivatest aktidest on olulised veel välisõhu kaitse seadus ja jäätmeseadus, mis reguleerivad põlevkivi kasutamist põletusseadmetes ja õli tootmisel. Kinnitatud on ,,Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 20082015" ja Vabariigi Valitsuses on heaks kiidetud ,,Eesti elektrimajanduse arengukava 20082018". Valmimas on ,,Ehitusmaavarade arengukava aastateks 20102020", mis käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi (Eestis peamiselt graniit), liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. Põlevkivi kasutamise kaks peamist suunda on põletamine ja utmine. Põletamine toimub õhu keskkonnas, utmine - ilma õhuta. Põletamisel saadakse soojusenergia. Seda kannab kaugkütte puhul kuum vesi, termilis-kineetilise energia korral veeaur, mis käitab elektrijaamade turbiine. Utmise energeetilised produktid on õli ja gaas.
Liivakivi on enamasti kihiline. Liivakivi sisaldab tihti kivistisi, ehk kivimitest on reeglina säilinud vaid fragmendid. Liivakivi moondumise tulemusel tekib kvartsiit. Suur osa Eesti aluspõhjast koosneb Devoni ajastul ladestunud liivakivist Liivakivi • -on punaka või kollaka värvusega • -settekivim • -koosneb kvartsist • -kasutatakse ehituses, tööstuses, klaasi tegemisel Liivakivi leiukohad Dolokivi ehk Dolomiit • Dolomiidi lähtematerjaliks on peamiselt laguunide setted, sest tema peamise komponendi, samanimelise mineraali sadestumiseks vajalik kõrge magneesiumikontsentratsioon tekib vee aurumisel. Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja -hüdroksiidid. Purdmaterjali ja organismide jäänuseid on dolomiidis vähem kui lubjakivis. Dolomiit • -settekivim • -karbonaatkivim • -tekkinud lubjakivist
töötlemine. Põllumajanduses, mis on tavapäraselt olnud Eesti tähtsaim majandusharu, on pärast riigi iseseisvumist tootmismahud oluliselt vähenenud, kuid paljudes piirkondades (näiteks Järvamaal) on piima- ja lihakarjandusel ning teraviljakasvatusel endiselt tähtis osa. Lääne- ja Põhja-Eestis tegeldakse ka kalandusega. Tähtsaim kaevandatav maavara on põlevkivi, sellel põhineb Eesti elektrienergeetika. Kaevandatakse ka dolokivi, turvast, kruusa, liiva ja savi ning varutakse ravimuda. Varem on kaevandatud ka fosforiiti. KOKKUVÕTE Eesti on väike riik Läänemere kaldal oma kauni looduse ja omapärase kultuuripärandiga. Eesti on parlamentaalne vabariik, kus elab üle 1, 356 miljoni elanikku Eesti on Euroopa Liidu liige, Nato liige, ÜRO liige ja WTO liige. Eestis on kasutusel EURO. Eesti on parlamentaarne vabariik kus on 15 maakonda. Eesti üks tähtsamaid ekspordi ja importi partereid on Soome
koostamiseks ning märkida GPS koordinaadid ning koostada plaan (joonis 4). Seal me võtsime paljandist viis punkt(kõrgus, kaugus ja nurk). Kasutatavad mõõtevahendid olid GPS, laserkaugus- ja nurgamõõtja, mõõdulint, foto ja videoaparaat, pliiats. Kuna keelatud oli viibida ohtliku nõlva all, siis pidime mõõtmisi teostama distantsilt. Teiseks ülesandeks oli vaja määrata kivimeid nende välitunnuste järgi. Abivahenditeks olid: Lahjendatud soolhape. Meil oli 2 kivi lubjakivi ja dolokivi. Lubjakivi peal hakkas soolhape vahutama. Dolokivil ei kihisenud soolhape. Sellest saab järeldada, et dolokivi on palju kõvem, kui lubjakivi. Peale seda katset hindasime ka silma järgi erinevaid kihte. Lubjakivi kiht oli paks ja näis väga kihiline. Seal oli erinevat värvi lupja. Rohekat, pruunikat kui ka hallikat. See kõik sõltub kivimi keemilisest koostisest. Kolmandaks ülesandeks oli visandada objekti skeem (joonis 5). Tüüpilisemad elemendid on astang, lagi,
aprillil 1992.aastal asutati Kuressaare lossis Eesti Paeliit. Seda et paekivi on Eesti tähtsaim kivim näitab välja ka otsuses, kui 4.mail 1992 kuulutati paekivi meie rahvuskiviks. Selle tulemusena on 4.mai muutunud paepäevaks. Antud referaadi põhimõte on pakkuda lühiülevaadet Kagu-Eesti paekivist. Rääkida lähemalt paekivi tekkepõhjustest ning missugune on koostis ning välimus ning milleks teda üldjuhul toodetakse. 2. PAEKIVI OMADUSED Paekivi ehk paas on lubjakivi, dolokivi ja mergli üldnimetus. Paekivi kõige levinum vorm on lubjakivi. Lubjakivi on kaltsiumi süsihappesoolast moodustunud kivim. Puhas lubjakivi sisaldab 56% CaO ja 44% CO2. Lubjakivis on paekivi algne struktuur kõige paremini säilinud. Kivimi struktuur on tingitud koostisosade absoluutsest ja suhtelisest suurusest. [1] Üldiselt on paekivi Eestis väga hea ning tugev materjal, mida saab laialdaselt kasutada ehituses kui ka mujal. Allolevalt pildilt (Pilt.1) on näha, et Eesti paekivi on tugev
nad tõmbuvad kokku. Lõhed ei ulatu tavaliselt pooluste lähedal on liustike levikule kaasa aidanud – Proterosoilistel magma- ja moondekivimitel vee aurumisel. (Tegelikult on see dolokivi, eriti sügavale, sest aurumine on kõige n Proterosoikumi jäätumine c 600 milj at ehk nn põiksusega. Samal ajal kujunes lõunapoolkeral intensiivsem sette pinnakihtides.Kui lõhenenud dolomiit on mineraal, mis dolokivis leidub). Lumepallimaa
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimaine...
pärast geoloogilise uuringu tulemusi. (Filippov 2011) Keskkonnaministeeriumi nõunik Rein Raudsep ütles, et kaitseala ei saa luua ainult selleks, et peatada kaevandustegevus. Kaevandusvõimaluste üle otsustatakse pärast keskkonnamõjude hindamise protsessi. (Filippov 2010) Täiendavad uuringud ja käesolevad tegevused Heaks on kiidetud ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava aastani 2020, mis käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristallilise ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. Arengukavas on kirjas ka Nabala varud, kuid Jaanus Tamkivi sõnul nimetatud maardlat dokument eraldi ei käsitle, varud on lihtsalt üles loetletud. (Kaljuvee 2011). Eesti mäetööstusettevõtete liidu juhatuse esimees Rein Voog juhib tähelepanu asjaolule, et kui varud maapõues on keskkonna-registris ja maavarade registris, ei tähenda see seda, et neid maavarasid hakatakse kohe kaevandama
Elva Gümnaasium ,,Ida-Virumaa, Põlevkivi" Referaat keemiast Raidy Mägi 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1 lk Tiitelleht 2 lk - Sisukord 3 lk - Ida-Virumaa 5 lk Statistika 7 lk põlevkivi 8 lk paekivi * lubjakivi 10 lk kasutatud kirjandus 2 Ida-Virumaa Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20. s...
Eesti paekivi ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalise Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi. Paekivi mahukaal jääb vahemikku 2200 - 2650 kg/m³. [1] Pilt 1 Lubjakivi Osmussaarel [2] Pilt 2 Dolomiidi karjäär Sopimetsas [2] PAEKIVI OMADUSED Paekivi on hinnaline maavara. Olenevalt paekivi keemilisest koostisest ja füüsikalis-mehaanilistest omadustest on välja kujunenud tema kasutusvaldkonnad. Lubjakivi ja dolokivi kasutatakse ehituskivina, tehnoloogilise kivina, lubja põletamiseks ja tsemendi tootmiseks. Paekivist tehakse suveniire ja on hakatud valmistama ka ehteid. [3] Eestis on nii lubjakivi ( Joonis 1) maardlaid kui ka dolomiidi maardlaid ( Joonis 2). Ehitusmaterjalide hulgas on nii lubja- kui dolokive. Head ehituslubjakivid on kihipaksusega 10-20 cm. Lasnamäe ehituslubjakivis, rõngaspaes, Ungru lubjakivis ning Vasalemma "marmoris" leidub ka 30 cm paksusi ja paksemaid kihte
bakterioloogiliselt saastunud peamiselt varakevadel enne kaevandamise algust. 4 Maardlad Eestis 2013. aasta lõpu seisuga oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 893 maardlat. Kehtivaid maavara kaevandamise lube oli üle 600. Kõige enam kaevandati 2013. aastal põlevkivi (ligikaudu 19 miljonit tonni), liiva ja kruusa (kokku ligikaudu 5,9 miljonit kuupmeetrit), lubjakivi ja dolokivi (kokku ligikaudu 2,9 miljonit kuupmeetrit) ning turvast (ligikaudu miljon tonni). Väiksemas koguses kaevandati ka savi, meremuda ja järvemuda. Üleriigilise tähtsusega meremuda maardlad on Haapsalu (Tagalaht), Kuressaare (Mullutu- Suurlaht) ja Käina laht (joonis), meremuda koguvaruks hinnatakse 3022300 tonni. Mudakiht lasub suhteliselt madalas vees 0,7–2,0 meetri paksuse kihina. 2009. aastal ammutati 100 tonni
nr a b h m V ρ 147,8 100 29,1 1 Ekstruuderpolüstüreen 148 99,8 29 19,8 0,00042 47 148,3 100 29,1 98,8 98 98,7 2 Dolokivi 98,9 98,6 98,3 2117,2 0,00096 2208 98,9 99,1 98,3 149 198 48,8 3 Klaasvill 150 198,5 50,3 100,8 0,0015 67 150 198 50,3 119,1 249 87,4
Nidusus vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust. Pinnase omadused sõltuvad poorides oleva vee hulgast. MAAVARAD Kõik see mis asub maa all ja maa pea ja mida pole loonud inimene kuid mida kasutatakse majandustegevuseks. Keskkonnaregistris arvelevõetud. Loodusvarad : taasutuvad ja taastumatud (turvas- pruunsüsi kivisüsi antratsiit) Eesis: Kaevandatakse põlevkivi, liiv,kruus,savi, turvas, lubjakivi, dolokivi, meremuda. (vanasti veel sool, kips, fosfotiir, uraan) Maailma mastaabis suurim põlevkivitööstus ning euroopa suurim fosforiidimaardla. · Põlevkivi energeetika (90%), põlevkiviõli tootmine (8%), Jääkide kasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks (2%) · Fosforiit suletud, 2 maardlat kaitsealal, kolmandas vähe · Lubjakivi toorainena nõutud tema puhtuseaste kõrge (vähe lisandeid)
Hüdrogeoloogia II KT Kordamisküsimused teemale 5: 1. Millist vett loetakse maapinnalähedaseks? Maapinnalähedane põhjavesi – vesi, mis asub kõige ülemises maakoore kihis ega ole pealt kaetud vettpidava kivimikihiga. Sellised on pinnasevesi, mullavesi ja soovesi. 2. Mis iseloomustab kõige enam mullavett? Mullaveele on iseloomulik: 1. sesoonne esinemine, 2. temperatuuri järsud muutused, suvel võib temperatuur tõusta üle 40° C, talvel külmub jääks, 3. mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine. Mullaveed ei kõlba tehniliseks veevarustuseks ja joogiveeks, kuigi üleniiskuse all kannatavatel aladel, nagu Eesti, on nad magedad. 3. Mis annab sooveele omapärase lõhna ja maitse? V: Sood on alad, kus muld on suurema osa aastast niiskusega küllastunud, madalamatel kohtadel sageli veega kaetud. Soos kasvavad niiskuselembelised taimed. Liigniiskuse tõttu õhk ei pääse turba...
kasvatamise, kasutamise ja ka müügiga. 4. OÜ Eesti keskkonnauuringute keskus 1) Keskus teeb füüsikalisi ja keemilisi laborianalüüse ning geotehnilisi uuringuid. 5. OÜ Eesti Geoloogiakeskus 1) Laboris tehakse keemilisi ja lõimise analüüse. 2) Tehakse kompleksanalüüse ja üksikute komponentide ja elementide määranguid. 3) Analüüsitakse põhja-, pinna- ja joogivett, pinnase, liiva, kruusa, savi, lubja- ja dolokivi, sette ja kivimi proove. 6. AS Eesti Kaardikeskus 1) Eesti Kaardikeskus AS põhitegevusaladeks on kartograafilised, seal hulgas fotogramm- meetrilised tööd ja teatavas mahus kartograafiliste tööde tarbeks vajaminevad geodeetilised tööd. Eesti Kaardikeskus AS tehnilised vahendid võimaldavad tööde täitmist kaugseire meetodil ehk klientidele vajaliku geoinfo tootmist ja töötlemist aeropildistamise ning satelliitinformatsiooni baasil. 7. AS Ökosil
Eesti ja 1 Maaülikool Põllumajandus- Referaat aines Sander Kamenik LU1 Hiiumaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatu ............................ ............................ ............................ ............................ ........ 3 Loodusgeograafiline ............................ ...............................
kilt c. Settekivimid - kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt. lubjakivi ja liivakivi 3. Kirjelda kivimiringet 4. Eesti geoloogiline ehitus joonise põhjal mis kivimikihid, mis ajastul tekkinud joonis 5. Kuidas erinevad Eesti ja Skandinaavia kivimikihid? 6. Tunda Eestile tüüpilisi kivimeid (neid, mida tunnis vaatasime, esitlus Teras) Liivakivi, lubjakivi, graniit, amfiboliit, gneiss, neugrundbretsa, gabro, kukersiit, fosforiit, graptoliitargilliit, sinisavi, purd- ja karplubjakivi, dolokivi 7. Mis on laamad ja miks nad liiguvad? laam - triivivad plaadid litosfääris väiksema tihedusega massid liiguvad maapinna poole, suurema tihedusega massid liiguvad planeedi sisemuse poole. (soojusringlus) 8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited. ookeanilaamade lahknemine e spreeding - laamad liiguvad üksteisest eemale, magma tõuseb ja jahtub vees ära, Põhja-Ameerika ja Euraasia laama lahknemisel keskahelikus on noored kivimid
taaskasutust ning vähendada tekkivate jäätmete ohtlikkust. Eesmärkide täitmiseks,kirjutatakse jäätmelubadesse keskkonnanõuded,antakse keskkonnaalaseid kooskõlastusi,tehakse ettepanekuid seadusandlusesse muudatusi teha ja teavitatakse avalikkust. Eestis leidub mitmeid majandusliku tähtsusega maavarasid, mille kaevandamisest ja kasutamisest on huvitatud paljud ettevõtted. Enam huvipakkuvamad neist on põlevkivi, dolokivi, lubjakivi, turvas, kruus, liiv ja ka savi. Lisaks on päevakorda tõusnud kristalliinse ehituskivi kaevandamise võimalus.Enamik praegu Eestis kasutatavatest maavaradest on nö taastumatud. Sellest tulenevalt peame tagama nende jätkusuutliku kasutamise ja olemasolu ka tulevikus. Kokkuvõte Igaühel meist on kanda oluline roll elurikkusele soodsa kultuurilise ruumi loomisel ja edendamisel. Probleeme ei ole võimalik lahendada, kui neid ei tunnistata
1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Kaarma valla loodus ja keskkond............................................................................................... 7 Turismitalud kaarma vallas.......................................................................................................14 Tegevus Saaremaal ...................................................................................................................20 Fotod Kaarma vallast................................................................................................................ 24 Kokkuvõte..................................................
Eestis ei paljandu aluskorra kivimid kusagil, küll aga Soomes. Eesti geoloogiline ehitus hõlmab mitmeid erinevatel ajastutel tekkinud kivimikihte, Skandinaavias pole neid nii palju. 6. Tunda Eestile tüüpilisi kivimeid (neid, mida tunnis vaatasime, esitlus Teras) Tardkivimid: Graniit, gabro ehk must graniit Moondekivimid: gneiss, amfiboliit Settekivimid: kukersiit, fosforiit, graptoliitargilliit, sinisavi, liivakivi, lubjakivi, purdlubjakivi, karplubjakivi, dolokivi 7. Mis on laamad ja miks nad liiguvad? Laamad on litosfääri jaotavad mitmesuguse suurusega plaadid, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamad liiguvad, sest nende suurus, tihedus ja raskus on erinev, seega Maa gravitatsiooni jõul liiguvad suurema tihedusega ainemassid planeedi sisemuse poole. Samuti põhjustavad liikumist konvektsioonivoolud ehk kivimite pidev ringlus(sulamine, jahtumine). 8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
kirikute ehitamise traditsiooni pikkus näitab kristluse tugevust. Kaarli kirik on krohviga katmata puhaslaos müüritisena, mille materjaliks põhja-eestile iseloomulikult oli mõistagi paekivi.see on esimene paekivi ilu julgelt eksponeeriv sakraalhoone. Kaarli kiriku müüride ehituspaekivina kasutati selle kivimiliigi kolme välimuselt erinevat tüüpi: heledat halli lubjakivi, erksa roostepruuni püstakmustriga halli lubjakivi ja põhjapunastest kihtidest pärinevat roostepruuni dolokivi. Roomaani kirikuehituses oli tähtis koht tornidel. Kaarli kirk ehitati eestis haruldase kahe kõrge läänetorniga. Torn täidab enamasti ainult eeskoja ülesannet ja kampaniiliga itaalia krikute puhul on see maaliline märk, millel on ainult kunstiline mõju. Kirikul karniis viilu allosas puudus, katusekarniis liigub horisontaalselt üle torni nurga ning alles seejärel tõuseb diagonaalselt üles, moodustades viilu. Kaarli kirikul on suured ümarkaarsed aknad, mis valgustavad kogu kirikut
Kuid tänapäeval kasutamata seisvad maavarad, nt fosforiit, võidakse tehnoloogia arenedes kasutusele võtta tulevikus. Eestis kasutatavad maavarad on seotud pealiskorra kivimite ja pinnakattega. Peamine maavarade kaevandamise ala on välja kujunenud Kirde-Eestis. Seal leidub energiamajandusele ja keemiatööstusele sobivat põlevkivi. Olulised on ka tööstuses ja ehituses vajatavad looduslikud ehitusmaterjalid lubjakivi, dolomiit ehk dolokivi, liiv, savi jt. Tähtsamad maavarad on veel fosforiit, graniit, mere- ja järvemuda, mineraalvesi jt. Oluline ekspordiartikkel on aiandusturvas. Eesti tähtsaim maavara on kukersiitpõlevkivi. See on settekivim, mis koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest. Nimetus kukersiit tuleb kunagise Kukruse küla ja mõisa järgi, mille lähistel 1916. aastal kaevandamist alustati. Põlevkivi on tekkinud Ordoviitsiumi ajastul enam kui 450 miljoni aasta eest soojemapoolses madalmeres
Maksustatavad jäätmed on tavajäätmed, ohtlikud jäätmed, olmejäätmed, püsijäätmed. Pakendiaktsiis - Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis täidetud, teisest Euroopa liikmesriigist soetatud ja imporditud pakendit (klaas, keraamika, plastik, metall, paber, kartong ja muu pakend). Maavara kaevandamisõiguse tasu - Maavara kaevandamisõiguse tasuga maksustatakse riigile kuuluva maavaravaru kaevandamist, kasutamist ja selle kasutuskõlbmatuks muutmist. Maksustatud maavarad on dolokivi, kruus, liiv, lubjakivi, põlevkivi, savi, turvas, fosforiit, kristalliinne ehituskivi. Vee erikasutusõigus - Vee erikasutusõigusega maksustatakse pinnavee- ja põhjaveevõttu, kui ööpäevas võetakse vähemalt 30 kuupmeetrit pinnavett või 5 kuupmeetrit põhjavett (v.a mineraalvee korral). Peale joogi- ja tehnoloogilise vee on maksustatud ka kaevandus- ja karjääri- ning jahutusvesi. Kalapüügiõiguse tasu - Kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda veekogudest kalu või
(1) Maavara kaevandamisõiguse tasu makstakse riigile kuuluva maavaravaru kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest. (2) Maavara kaevandamisõiguse tasumäärad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kaevandamisõiguse tasumäär kehtestatakse maavaravaru tonni või kuupmeetri kohta, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alam- ja ülemmääradest. (3) Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäärad on: 1) dolokivi 0,76 ja 5,24 eurot kuupmeetri eest; 2) fosforiit 1,53 ja 3,19 eurot tonni eest; 3) kristalliinne ehituskivi 1,27 ja 2,57 eurot kuupmeetri eest; 4) kruus 0,57 ja 3,38 eurot kuupmeetri eest; 5) liiv 0,25 ja 3,19 eurot kuupmeetri eest; 6) lubjakivi 0,83 ja 5,11 eurot kuupmeetri eest; 7) põlevkivi 0,92 ja 6,39 eurot tonni eest; 8) savi 0,51 ja 1,91 eurot kuupmeetri eest; 9) turvas 1,15 ja 2,87 eurot tonni eest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
