küüsis vaevlevat ühiskonda, kelle jõud on suunatud erinevuse lämmatamisele. Teine osa romaani moraalist on pessimistlik nägemus sellest, missugused on loodusseaduste rikkumise tagajärjed. ,,Nähtamatu" on hea ulmekirjanduse musternäide. Raamatu probleemid seisnesid inimeste mõistmatuses haruldase nähtuse üle, nähtamatu mitte aktsepteerimises, Griffini raskes ja õnnetus elus, üksinduses ja reetmises. Tähtsamad tegelased raamatus on Meditsiinitudeng Griffin, doktor Kemp, Thomas Marvel, härra ja proua Hall, politseiülem Adye. Raamatu tegevuskäik lühidalt: Griffin (nähtamatu mees) ilmub väiksesse külalistemajasse Ipingusse lumetormi ajal. Kuna ta on üleni täielikult kaetud riietesse, kaasarvatud kogu ta nägu, tõmbab ta väga palju tähelepanu. Ta on väga ebaviisakas, aga kuna ta pakub külalistemaja perenaisele proua Hallile väga palju kulda, hoiab proua Hall hambad ristis ja on temaga viisakas
Palat nr. 6 Tegelased: Ivan Dmitrits Gromov, Moisseika; vahimees Nikita; doktor Andrei Jefimõts Ragin; Mihhail Averjanõts, Hobotov Haigemaja hoovis seisab väike maja, kuhu on paigutatud vaimuhaiged. Kogu haigla majandus on räpane ja kõle, ebainimlik ja kannatamatu. Haiglatöötaja elavad haigetega samades ruumides, parasiidid jooksevad vabalt ringi ja nakkushaigused levivad nagu tuli. Doktor Jefimõts Ragin asus ühel päeval tööle lootusega seda kõike muuta. Avastades, et süsteemi vastu ei saa, kaotab ta igasuguse huvi ja tahte tööl käia. Sõpru tal napib, sest ta peab lugu vaid mõtlevatest vaimuinimestest, mitte praktilistest härradest. Ühel päeval hullumajja astudes avastab ta ühes patsiendis kõrge vaimu. Mõtleva inimese, kellega on tõepoolest huvitav ja arendav rääkida.
KEHA MÕISTMINE 16. sajandi Belgia anatoom Andreas Vesalius oli esimene, kes näitas, kus asetsevad kehas luud, lihased, veresooned ja siseelundid. Siis avastas Inglise arst William Harvey (1578-1657), et verd pumpab kehas ringi süda. Ja kui 19. sajandi teadlased näitasid, et haigusi võivad põhjustada mikroobid (mikroskoopilised organismid, näiteks bakterid), sai meditsiinist kaasaegses mõistes teadus. DIAGNOOSI PANEMINE Haiguse äratundmine ehk diagnoos algab sellest, kui doktor paneb kirja haigusloo. See tähendab, et arst küsib haigelt, milliseid haigusi on varem põdenud ning millised on tema eluviisid. Siis teeb arst haigele läbivaatuse. See võib tähendada ka patsiendi rinna ja kõhuõõne põhjalikku kuulamist stetoskoobiga, erinevate siseorganite, näiteks maksa kompamist läbi kõhunaha ning silmade, kõrvade ja kurgu uurimist spetsiaalsete selleks ettenähtud instrumentidega. Enamiku haiguste äratundmiseks piisabki haigusloost ja läbivaatusest
Micheli ja Olga Wormser Migo . Seda filmi näidati miljonitele koolilastele üle maailma . 2)8.000.000 see arv tuuakse 31.12.1945a. prantsuse ,,Sõjakuritegude uurimise büroo" ja prantsuse ,,Sõjakuritegude informatsiooni keskuse" poolt . 3)7.000.000 toob keegi Raphael Feigelson 1945a. koos prantsuse ,,Sõjakuritegude uurimise büroo" ja prantsuse ,,Sõjakuritegude informatsiooni keskusega" . 4)6.000.000 selle arvu toob Tibere Kremer , raamatu ,, Auschwitzi doktor ,, eessõnas 1951a. , kirjutatud Miklos Nyiszli poolt , kes rääkis , et tema oli juudi -doktoriks , kes töötas Auschwitzis koletisest doktor Josef Mengele alluvuses . 5)5.000.000 5.500.000 -see arv tuuakse 1945a. Bernard Gzardyboni poolt Kraakowis peetud kohtuprotsessil Rudolf Hoessi üle . 6)5.000.000 - see number figureerib 20.04.1978a. prantsuse päevalehes ,,Le Monde ,, . Seesama arv antakse ka 23.01.1995a. saksa päevalehes ,,Die Welt ,, . Pöörake tähelepanu sellele , et 01.09
Tom teeb aga ka palju pahandusi ja saab nende eest ka oma tädi Pollylt karistada. Üks päev kohtub ta Huckleberry Finniga, kes elab tänavatel ja ei suhtle oma vanematega. Ükski selle linna lapsevanem ei taha, et nende laps suhtleks Huckiga. Ükspäev kui Tom kohtub Huckiga saavad nad sõpradeks ja hiilivad iga öö väljas. Neil tuleb mõte vaime välja kutsuda ja nad võtavad vajalikud asjad ning lähevad surnuaeda. Surnuaias nad näevad 3-e inimest : Doktor, Muff Potter ja Indiaani Joe. Nad hakkavad Doktori jaoks hauda lahti kaevama (tol ajal oli keelatud uurida anatoomiat inimeste laipade kaudu ja sellepärast pidi seda tegema salaja). Järsku läksid nad kaklema vana juhtumise pärast. Potter ja indiaani Joe läksid doktorile kallale ja kui doktor lõi Potteri hauakiviga oimetuks, kasutas Joe võimalust ja läks doktorile noaga kallale. Sealsamas suri doktor ära ja poisid pistsid elu eest plehku. Kui Potter teadvusele tuli,
KOLME KATKU VAHEL Jaan Kross (Balthasar Russowi romaan) Lehekülgede arv: 266 Kujundanud: U.Ploomipuu Tegelased: Pall (Balthasar Russow), Paap, Härra Henrik Claesson Horn, Soome Hertsog Johan, härra Henning, härra koadjuutor, Kaspar, kaupmees Kyrö, Epp, Kati- tädi, Jakob, Jürgen, Kimmelpenning Meus, Annika, Märten, Katharina, Rissa Siimon, Doktor Friesner. 1.Ennustamine Millest võiks raamat rääkida? Millest raamat tegelikult rääkis? Kuna jutt oli Balthasar Russowist, Jutt käis ühest eesti soost poisist, kes õppis Tallinnas koolis, arvasin, et tegu on omaaegse kus õppisid enamjaolt sakste lapsed. Sõltumata sellest, et kangelasega ja raamat räägib tema ta oli kehvemast rassist, õppis ta hästi ja suutis end vägitegudest
pühakut Patrick`ut. Kindel on, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid ja destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu. Tava hakata maitsestama alkoholi kadakamarjadega pärineb hollandlastelt. Dzinni ristiisaks tulebki tunnistada 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud väljapaistev õppejõud ja arst, doktor Franciscus de la Boë. Doktor Sylvius`e nime all ajalukku läinud nimetas jooki geniévreks, ning kasutas jooki puhtmeditsiinilistel kaalutlustel. Odava ja puhastava toonikumina. Rääkides aga dzinni nimest tuleb märkida, et hollandlaste kõnepruugis teisenes prantsusekeelne geniévre (kadakas) genever' iks, mille inglased hiljem omakorda gini`iks mugandasid. Sellenimelisena tunneb kogu inglisekeelne maailm seda jooki tänase päevani. Liigitus
Faust J. W. Goethe Tegelased: Peategelaseks raamatus ,,Faust" on nimitegelane Faust. Faust on haritud, palju õppinud doktor, kes on aga tüdinud elust, nägemata oma teadmistel, ja ka elul, enam mõtet. Ta oskab manada vaime ja tunneb erinevaid nippe, muuhulgas suudab ta ka Kuradit vangistada. Ta haaras kohe kinni pakkumisest minna reisile, et leida elu mõte. Faust oli valmis end tapma, kuid siis meenus talle tema nooruspõlv. Fausti huvitavb üldpilt, mitte detailid. Ta on kindel oma põhimõtetes ja ta ei kaldu teelt kõrvale.
Paan Knut Hamsun Peategelased : Leitnant Glahn, Edvarda, Doktor, Härra Mack, Eeva Tegelased : Koer Äsop, Sepp, Parun Tegevus toimub Norras Nordlandi ja Sirisundi kandis. Endine armeelane Leitnant Glahn elab eraklikku ja looduslähedast elu Nordlandi metsades, kus tal on oma hütt ja koer nimega Äsop. Nad käivad koos jahil ja kalal, et ära elada: ,,Ma ei lase mitte selleks, et tappa, ma lasen selleks, et elada. Täna on mul tarvis üht metskitse, sellepärast ei lase ma mitte kaht, vaid teise lasen homme. Miks peaksin ma mitu tükki laskma
REMBRANDT ANNA-MARIA OTSA ELUST • SÜNDIS 15. JUULI 1606 LEIDENIS • SURI 4. OKTOOBRIL 1669 AMSTERDAMIS • HOLLANDI MAALIKUNSTI TUNTUIM ESINDAJA AUTOPORTREE SASKIAGA • 1637 • ÕLIMAAL LÕUENDIL • REMBRANDTI ON KUJUTATUD NOORE PIDUTSEVA MEHENA NING SASKIAT PROSTITUUDINA DOKTOR TULPI ANATOOMIALOENG • 1632 • REMBRANDTI ESIMENE GRUPIPORTREE NING ESIMENE TÖÖ, MILLE TA SIGNEERIS OMA TÄISNIMEGA • KUNSTNIK TÕESTAS MAALIGA ENDA MEISTERLIKKU VALGUSE KÄSITLEMISE OSKUST NING TÕI VALGUSE ABIL ISIKUPÄRASELT ESILE KIRURGIDE NÄOD BELSATSARI PIDUSÖÖK • 1935 • ÕLIMAAL LÕUENDIL • DANAE • 1636 • ÕLIMAAL LÕUENDIL • • ÖINE VAHTKOND • 1642 • PEETAKSE TEMA KUULSAIMAKS TEOSEKS JUUDI PULM • 1665 • ÕLIMAAL LÕUENDIL KADUNUD POJA TAGASITULEK • 1669 • VIIMANE PÜHAKIRJALE TOETUV MAAL
Autori kirjeldused on pikad ja põhjalikud, kirjeldatakse detailselt, mida üks või teine inimene tunneb. Teos on filosoofiline, tegevus jääb pigem tagaplaanile, esineb pikki monolooge ja kahekõnesid, näiteks kirikuõpetaja Paneloux’ jutt jumalast ja katkust. Palju on ka otsekõne. Teoses on üks tegevusliin, kirjeldatakse linnakese elu üsna pika aja jooksul. Lugu jutustatakse kolmandas isikus, kuid lõpuks selgub, et jutustajaks on romaani peategelane doktor Bernard Rieux ise. Sellest hoolimata teose lõpus mainib ta, et katsus kõigest hingest objektiivne tunnistaja olla. Ta püüdis jääda võimalikult tagasihoidlikuks, oma isiklikest ootustest ja katsumustest pidi ta vaikima. Märgata võib ka kroonikalikku laadi – sündmuseid edastatakse väga täpselt, faktid on konkreetsed, näidatakse numbrites palju inimesi regulaarselt sureb. Tegelasi kujutatakse väga tõetruult, siin puhul on ka hästi näha, kuidas inimesed katku ajal muutuvad
ettearvamatu, kummaline, massist erinev ning humaanne. Ta uskus, et kõik inimesed on võrdsed, olenemata sellest, mis positsioonil on nad ühiskonnas, ning ta ei kartnud oma mõtteid jagada ka keisriga. Eriti meeldis mulle Timo käsikiri keisrile, kuna see oli väga põhjendatud ning asjalikus laadis. Huvitav oligi jälgida, millist inimest peeti ligi 180 aastat tagasi hulluks. Teine petegelane Jakob oli minu jaoks Conan Doyle kuulsa detektiivi S.Holmesi abilise doktor Watsoni prototüüp. Seda seetõttu, et alati sattus ta sündmuste keskele, võttis iga saladust kui lahendamata mõistatust ning nägi lahendust lihtinimese pilguga. Meelde jäi ka huvitav lahkhelide lahendamise viis: kutsuda kolmas isik konfliktis olijate arvamusi hindama ning probleemile objektiivset lahendust andma. Üldiselt oli tegu loetava raamatuga, sest autori kirjutusstiil oli kergelt loetav ning jälgitav. Kui
Alber Camuse raamatus ,,Katk". Teoses on märgata inimtundeid, vägivalda ja lootust kohesele pääsemisele. Nagu eelnevalt sai juba märgitud, on inimtunded väga hästi märgata. Seda seetõttu, et tundeid saab väga hästi kirjeldada. Inimese tuumaks loetakse kohusetunnet, seega on enamus inimesi valmis ka appi tõttama temale tundmatule inimesele. Suureks ühiskonna heategijaks kujunes välja doktor Rieux, kes hakkas ravima epideemia patsiente juba katku algusest peale ning püüdis aidata mingisuguselgi korral linnas säilima jääda. Muidugi mõsta oli peale Rieuxi veel paljusid inimesi, kes tegelesid katku ning tema loodud kaosega. Inimesed olid kohati kurvad ja sealt samast ka rõõmsad, aga ma arvan, et see rõõmsus tuli liigsest alkoholist, mida terve ühiskond tarbis alalõpmata. Alkohol kaotas mured neil isikutel, kellel kadus töökoht, kes
peidab endas sügavat allteksti ning iroonilist suhtumist kirjaniku kaasaega. 19. Kust on M.Zostsenko saanud paljude följetonide ainestiku ? Följetonide ainestiku on saanud ajalehtedele ja ajakirjadele saadetud lugejakirjadest. 20. Miks on Zostsenkol palju lugejaid? Ta kirjutab väga kokkusurutult. Tema laused on lühikesed. Vaestele mõistetavad. 21. Millest eelkõige on Pasternaki romaan Doktor Zivago ? Doktor zivago ongi eelkõige romaan Pasternaki tõekspidamistest, tema vaadetest elule , kunstile, jumalale. 22. Missugused on Brodski luuletused? Tema luuletused on ebatavaliselt paljusõnalised. Ta kasutab tavatult pikki lauseid, mille ülesehitus on väga keerukas ja kujunditerohke. 23. Nim vene kirjanikke, kes on saanud Nobeli preemia. Ivan Bunin, Mihhail Solohhov, Aleksandr Solzenitsõn, Boriss Pasternak, Jossif Brodski 24
Kui professor rääkis, siis tundsid kõik end natuke õnnetuna ja kurnatuna. Tema naine oli armunud hoopis Astrovisse. Sonja oli abivalmis, kuid ei aidanud professorit just meeleldi. Ivan ja Sonja töötasid professori heaks ja austasid teda ning olid tema teaduse üle uhked, kuid seda esines enim nooremas eas. Vana lapsehoidja arvas, et professoril on õigus ja teab, mis on hea ning mis halb. Varasemalt suhtuti temasse lugupidavamalt kui hetkel. 3. Kuidas suhtusid doktor Astrov ja professor Serebrjakov metsa kasutamisse? Astrovi meelest raiuti metsa liiga palju ja selleks ei olnud tegelikult põhjust, seda peaks tegema vaid siis, kui see on hädavajalik. Ta istutab iga aasta uut metsa juurde ning on saanud selle eest isegi medali. Arvab, et metsad on väga vajalikud ja on kaunistavad. Uskus, et puitu on rumal kasutad niisama kütmiseks ja ehitamiseks. Professor arvas, et metsa ei ole mõistlik püüa, sest see ei taga piisavalt kindlat head sissetulekut
Alfredo duellile. Violetta püüab Alfredo ja Doupholi vahelist duelli ära hoida, kartes, et see võiks olla ohtlik Alfredo elule. Noormees püüab Violettat veenda endaga kaasa tulema, kuid Violetta jääb kindlaks Germont'ile antud lubadusele ja väidab, et ta armastab nüüd Douphol'i. Raevunult visakab rahahunniku Violetta jalge ette, öeldes, et maksab kinni naise armastuse. III vaatus Violetta on raskesti haige ja üksi. Ainus kes temast veel hoolib on truu teenijanna Annina. Saabub doktor, kes lubab Violettale kiiret paranemist, aga Anninale ütleb, et Violettal on elada jäänud mõned tunnid. Ka Violetta ise aimab seda. Vahepeal on Alfredo teada saanud Violetta ohvrist ja tuleb teda vaatama. Koos unistavad noored oma elust üksteisega. Saabub ka Germont, kes kahetseb tehtut ja annab noortele abiellumisloa. Kuid on liiga hilja, Violetta sureb oma armastatu käte vahel. Tuntumad laulud La Traviata- Brindisi http://www.youtube.com/watch?v=uDo8Iz8LzW4
kärata ning minimaalsete kulutustega, aga et noor ema saaks laboris edasi töötada, võeti amm, mis kulutusi siiski suurendas. Siiski jätkus Marie´l tähelepanu ka lapse jaoks, lähenedes emadusele nagu teadusele, märkides üles lapse kasvunäitajad, pea suuruse, hammaste tuleku ja asjadest kinnihaaramise oskuse kujunemise. [1, 3] Kaks nädalat pärast tütre sündi suri Pierre´i ema, kes oli juba pikka aega haige olnud. Et Pierre´i isa üksildust ja valu hajutada, kutsusid nad doktor Curie (Pierre Curie isa) enda juurde elama. Kuna vana korter jäi väikeseks, kolisid nad tagasihoidlikku majja boulevard Kellermannil. Doktor Curie´st oli palju abi, ta veetis suurema osa ajast koos oma lemmik lapselapse, Iréniga ning neist said parimad sõbrad. [1, 2] 2.2 Raadiumi avastamine 1897. aastal sattus Marie lugema prantsuse füüsiku Henri Berquereli töid, mis olid selleks ajaks juba aasta vanused. Töös oli Berquerel uurinud haruldase metalli, uraani,
talle vitraazil. Keskaegne vitraaz Pisa Katedraali Kellatorn Mainz´i Katedraal (romaanistiil) (romaanistiil) Gooti Stiilis Kirikutorn · NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 1415AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT * ÜLIKOOLI JUHTIS REKTOR * ÕPPEJÕUD OLI DOKTOR * VANEMAD ÜLIÕPILASED EHK BAKALAUREUSED (KES VÕISID KA JUBA ÕPETADA * NOOREMAD ÜLIÕPILASED
Kuressaare Gümnaasium Rembrandt Harmenszoon van Rijn Referaat Koostaja: Juhendajad: Klass : 11a Kuressaare 2010 Sissejuhatus Autor valis omale selle kunstniku just sellepärast, et oli kuulnud sellest mehest juba ennem. Soovis teada saada lähemalt Rembrandti elust ja tema loomingust, ning teadis ka, et 11-da klassi õpikus on Rembrandt juba tuntud nimi ja õpitakse temast niivõinaa. Ja sooitasid ka tuttavad, kes olid ennem lugenud ja uurinud tema teoste kohta ja see ...
Kogu tähtsam tegevus toimub ainult kahe- nelja päeva jooksul. Autor räägib osavalt, kuidas korraga õpetab Caldwell tundi Altoni linnakoolis, kuid samas oleks see nagu Cheironi õpetamine vanakreekas, kangelaste lapsi. Aga nende väheste päevade jooksul on Peteri ja Georgi elu täis sündmusi, mis õpetavad mõlemile elutõdesi. Raamatus on ka teisi vanakreeka mütoloogiategelasi: koolidirektor Zimmerman- peajumal Zeus; garaaziomanik Hummel- tule-ja sepakunstijumal Hephaistos; doktor Appleton- tervise-ja päikesejumal Apollon; võimlemisõpetaja Vera- armastusjumalanna Venus. Kõik need ameeriklased- jumalad mängivad nende päevade jooksul peategelaste eludes suuremat või väiksemat rolli. Kui Peter esimese päeva hommikul üles ärkab tundub talle, et ta ei satu pika aega oma koju. Millest selline tundmus? Kuid ta läheb oma arvamisega täppi. Imelike vahejuhtumite tulemusena ei satu ta koos oma isaga koju kaks ööd.
Goethe peateos, elutöö, mille loomine kestis umbes 60 aastat, on värsstragöödia "FAUST" (I osa ilmus 1808 (G 59a); II osa 1832, Goethe surma-aastal). Teos on vaimukas tihe, muutudes järk-järgult filosoofilisemaks vastavalt sellele, kuidas kasvas Goethe elutarkus. 1773.a sai Goethel valmis nn "Alg-Faust", mis oli tol ajal vaid armastuslugu. 1790.a ilmus trükis "Faust. Fragment". See hõlmas nii armastuslugu kui ka noorendamise osa. 1808.a ilmus "Faust I", millele oli autor lisanud ka pühenduse, teatristseeni jms. "Faust II" ilmus alles 1832.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism. Materjal on pärit 16.sajandil Saksamaal ilmunud rahvaraamatust "Doktor Faust" ning Marlowe "Doktor Faustuse traagilisest loost". Sisu ülevaade: Epiloog: Tegevus toimub Taevas, kus vestlevad põrguingel Mefistofeles ja taevane Jumal. Mefistofeles ei usu inimesesse, nimetades teda kirgede ja pahede orjaks. Issand välje...
Järk-järgult saab tõvest kõike ja kõiki ümbritsev reaalsus , mis paiskab ohvrid kannatustesse, hullustesse ja kaastundesse. Esmalt kirjeldatakse linna inetuna, millega tutvumise tuleb tundma õppida kuidas seal töötatakse, armastatakse ja surrakse. Omapärasem linna juures on see, et seal on vahel väga keeruline surra, sest haige tunneks seal ennast üksikuna ja ilma toetava abita. l osa Raamat algab üksiku kõledust tekitava vihjega, kuidas raamatut kõige kesksem tegelane doktor Bernard Rieux astub ühel aprillikuu hommikul oma kabinetist välja ja astub peaaegu peale lõpnud rotile. Algselt ta ei osanud sellest mingit numbrit teha, mis siis et ta nägi samal õhtul oma maja trepikojas rotti, kellel poolavatud suust tilkus verd. Päevad möödusid ja rotid tulid karjadena tänavatele, tehastesse jne igale poole surema, 25.aprillil oli üles korjatud juba 6131 rotti, kes läksid kõik põletamisse, mõni päev hiljem oli neid juba 8 tuhat.
Huvitavamateks kõrvaltegelasteks võib pidada inspektor Tobias Gregsonit ja inspektor Lestrade'i. Nad mõlemad on Scotland Yardi detektviivid. Neid on raamatus kujutatud natuke rumalatena, sest nad sattusid alati valedele jälgedele. Nad olid teineteise peale kadedad ning üritasid alati üksteisele "ära teha". Nad mõlemad austasid Holmesi väga, kuid alati olid nemad need, kes said kuritöö lahendamise eest tunnustust. Lühidalt süzee: Raamat on kirjutatud minavormis Doktor Watsoni poolt, kes oli sõjaväearst Afganistanis. Londonisse naastes saab ta juhuslikult oma korterinaabriks Sherlock Holmesi, kes teenib elatist nõuandja-detektiivina. Ühel ööl toimus Lauristoni pargis mõrv, kus tapeti Enoch J. Drebber. Holmes kutsub Watsoni kaasa sündmuspaigale, leides, et sellest võiks talle kasu olla. Pärast lühikest uurimist, jõuab Holmes paljudes asjades selgusele. Peamine fakt oli see, et tapjal oli punakas nägu, millest tuleneb ka raamatu pealkiri
Arthur Conan Doyle Sündis 22.mail 1859 Sotimaal Edinburghis. Ta õppis arstiteadust ja avas 1882. aastal oma praksise. Kuid patsiendid ei kiirustanud noore doktor Doyle´i juurde ja ta hakkas pikkadel ootetundidel jutustusi kirjutama. Kuigi Doyle´i esimesed jutustused ei olnud edukad, saavutas tema esimene Sherlock Holmesi romaan "Etüüd punases" jalamaid edu. Holmesi prototüübina kasutas Doyle üht oma õppejõudu, dr. Joseph Belli. Bell ei olnud silmapaistev mitte üksnes oma patsientide haiguste diagnoosimises, vaid ka nende välimuse, tausta ja kommete põhjal nende kohta järelduste tegemises. Belli tähelepanuväärse vaatlus- ja
Figaro pulm 1.Tegelase:abiellujad Susanna ja Figaro, majapidajanna Marcellina, Krahv Almaviva, Doktor Bortolo Macellina austaja, paaz Cherubino, muusikaõpetaja Basilio,Krahvinna ja aednik. 2.Tegevus toimub krahv Almaviva lossis Sevilla lähedal. 3.Toimuma peaks Susanna ja Figaro pulm, kuid seda soovib takistada Krahv ja majapidajanna Marcella, kelle vastutegevus luhtub.Toimub suur sekeldus ja kavaldamine, kuid lõpuks tuleb välja, et Figaro on Marcellina ja Bartolo poeg.Ja ka krahv mõistab, et tema vastutegevus on nüüdseks lõppenud. 4.Tegevus toimub 18.sajandi keskel. Hommikust-Õhtuni välja ehk terve päeva. 5."Figaro pulma" mõtteks on õnne poole püüdlemine. Pulm on järsk suunamuutus elus, uue maailma sündimine asjade senist korda muutes. Aga sära, mis kiirgab armunud inimese hingest, torkab nõelana südamesse igaühele, kes ei ole suutnud saavutada hingelist rahu, sundides mõtlema käestlastud a...
Haigus avaldub puberteediea alguses. Poisid on pikka kasvu (keskmiselt 177 cm), pikkade käte ja jalgadega. Puberteediga ei alga tavapärast mehelikku karvaksvu. Kalduvus on rasvumisele. Suur rinnavähi esinemise sagedus (66 korda sagedamini kui tervetel meestel). Poisid on viljatud ehk nad ei saa järglasi. Esinevad psüühikahäired ja antisotsiaalne käitumine. Vaimselt on IQ 8590. Click icon to add picture Kelle järgi on nimi pantud ? Nimi on pantud Doktor Harry Klinefelteri järgi, kes esimesena kirjeldas seda sündroomi aastal 1942. Kuidas saab ravida ? Kasutatakse meessuguhormooni asendusravi alates varasest puberteedieast, (1112 aastaselt) et kujuneks mehelikum kehaehitus. Ravi tehakse kas lihasesiseste süstidena, nahale asetatavate plaastrite või kreemidena. Psühhiaatriline nõustamineon samuti olulised, et muuta antisotsiaalset käitumist. Kasutatud materjal: http://www.inimene.ee/?
CV-Polkovniku lest Tegelase nimi Kangelanna korjas autor kokku mitmetest osadest paljudelt inimestelt, ta voolis ta nagu savist, andis talle näo ja vormi. Tegelane on tehtud justkui, kelle nimeks üldiseks nimeks sai Polkovniku lesk. Haridus Väga väikene kooliharidus. Ise mainis, et ta võiks olla lausa doktor arstide rumaluse alal. (... ma tegin neile selgeks, mida võib saavutada nõrk väikese kooliharidusega naine, kui tal on intelligentsi...) Töökäik /amet Polkoviniku lesk, varem oli polkovniku naine. Polkovnik oli ta elukutse, armastus, sõda ja rahu, ta oli temale kõik. Lisaks oli ta ka mittesuitsetaja. Oskused/ võimed Oskus või võime tüüdata ning närvi ajada kõik kes ta ümber on. Võime mõelda välja millised haigused tal on. Võime väga palju loviseda
· Paneloux vahetas elukohta · Preester jäi haigeks, kuid lootis et see ei ole katk ning ei tahtnud arsti juurde minna · perenaine kutsus siiski vastu preestri tahtmist Rieuxi · Rieux ei leinud enda üllatuseks katku sümptomeid · Paneloux leiti surnuna, poolest kehast üle voodiääre · hilissügine soojus oli asendunud jahedusega · surnutepüha sel aastal oli kui maskeeritud nüüd oli iga päev surnutepüha · doktor Richard langes katku ohvriskjs jäi haigeks · Castel jätkas oma seeriumi tootmist · epideemia uus vorm suurendas nakkusohtu · personal kandis maski · ajalehed püüdsid siiski inimestes optimismi säilitada · staadionil olevad sajad punased telgid ja tribüün täis rahvast · novembrikuu lõpul muutusid ilmad juba õige külmaks · Tarrou jutt oma isast ja lapsepõlvest
) Vahetatakse viisakussõnu. Rank jätab endast kui sümpaatse inimese mulje. Krogstadist räägib aga kahtlevalt, et pole nagu hea inimene. Nora pakub mandlikooki, öeldes, et need sai ta Lindelt, kes on silmnähtavalt üllatunud. (Helmer, palitu käe peal ja kübar käes, tuleb oma kabinetist.) Nora kostab Linde eest, et tal läheks tööd vaja. Helmer on nõus aitama. (Üldise jutuajamise saatel minnakse esikusse. Väljast trepilt kostab laste hääli. Lapsehoidja Anne-Marie tuleb lastega. Doktor Rank, Helmer ja proua Linde lähevad trepist alla. Lapsehoidja tuleb lastega tuppa. Samuti Nora, sulgedes esikusse viiva ukse.) Nora hellitab lapsi ning asub nendega mängima. Teda segab Krogstad. Hüppab karjatades üles ning küsib, et mida teine tahab temast. Mees räägib, et ta on pangast minema kihutatud ning tema koha on saanud endale proua Linde. Nüüd tahab mees oma kohta tagasi saada või räägib Helmerile ära, et tema naine talt raha laenas. Noral on nutt kurgus
eeskujude järele. Kõik ju tahavad, et nende tütardest kasvaksid naiselikud naised tõelised daamid ja poegadest mehelikud mehed tõelised härrasmehed. Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja tütred õpivad isa kaudu tundma meherolli. Isa lähedust vajavad kõik lapsed, aga eriti vajavad seda poisid. Meeste arusaam isarollist võib olla väga erinev ja sellest tulenevalt on isasid ka väga erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: 1. Geneetiline ehk bioloogiline isa on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; 2. Juriidiline isa mees, kes on seadusjärgselt lapse isa, juriidilise isadusega kaasnevad teatud seadusejärgsed õigused ja kohustused lapse suhtes; 3. Sotsiaalne isa mees kes jagab oma igapäeva elu lapsega; elab temaga koos ja hoolitseb tema eluliste vajaduste rahuldamise eest; 4
südamehaigustesse haigestumist, ent sama mõju saadakse ka näiteks tumeda viinamarjamahla joomisel. Alkoholi tarvitamine mõõdukas koguses tõstab HDL-kolesterooli hulka ja pidurdab seega ateroskleroosi arengut, nagu mõõdukas ja regulaarne kehaline koormuski. (,,Alkoholi kasulikkuse müüt", 25.07.2008, www.kalev.ee, viimati alla laetud 27.03.2010). USA teadlaste uurimus selgitas, et õlu on hea vahend ära hoida mitut haigust, näiteks infarkti, diabeeti, dementsust ja hüpertooniat. Doktor Norman Kaplan, kes on professor Texase ülikooli Dallases asuvas meditsiinikeskuses, on alkoholi mõju jälginud kui üht osa oma nelikümmend aastat kestnud hüpertooniauuringutest. Tema kommentaar: "Mõõdukalt tarbitava alkoholi kasulikkus tervisele pole vaidlusküsimus." Õlu kohta on mehel välja tuua hiljutine ulatuslik eksperiment. Selle puhul uuriti kokku 70 000 meditsiiniõde, kellest osa jõi õlut ning ülejäänud kas veini või viina, loomulikult väikestes kogustes.
koerahuviline vaatama enda koera pesakonna vanemate terviseuuringute tulemusi. Kõik terviseuuringute tulemused, seal hulgas ka PRA testi tulemused, on võimalik näha Eesti Kennelliidu online registris(juhul, kui nad on tehtud). Hoolimata sellest, et paljude tõugude aretusnõuetes ei ole silmahaiguste test kohustuslik, teeb enda tõugu austav kasvataja sellegi poolest Eesti Kennelliidu usaldusarsti, doktor Ülle Kella, juures pärilikkude silmahaiguste testi veendumaks, et sündivad kutsikad sünniksid tervetena. Progreseeruv võrkkesta atroofia ehk PRA Eesti Kennelliidu ainus silmauuringute alal pädev olev usaldusarst, doktor Ülle Kell, kirjutas 15.06.12 Eesti Päevalehe poolt avaldatud artiklis, ,,Pärilikud silmahaigused võivad võtta koeralt alatiseks nägemise," järgnevalt: ,,PRA on pärilik silmavõrkkesta haigus, mille puhul
Jaan Krossi loomingu ülevaade Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: · "Söerikastaja" · "Kivist viiulid" · "Lauljad laevavööridel" · "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" · "Michelsoni immatrikuleerimine" · "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma...
märtsil 1934 vabadussõjalaste võimule saamise vältimiseks üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Alates 24. aprillist 1938 Vabariigi President Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. Seoses Eesti okupeerimisega Nõukogude Liidu poolt, Konstantin Päts vahistati ja saadeti koos perega Venemaale. Konstantin Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas 1. jaanuarist 1955. aastast kuni 18. jaanuarini 1956, mil ta seal suri. Aastal 1988 otsisid Eesti NSV RJK töötajad üles Konstantin Pätsi haua Kalinini (nüüd Tveri oblastis), see leiti Tverist 15 km kaugusel asuvas külas, Buraševos, kus asus haigla, mille üks patsient oli olnud Päts. Peagi sõideti taas Buraševosse ja 22. juunil 1990 kaevati üles säilmed ning tehti
Jaan Krossi loomingu ülevaade Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: "Söerikastaja" "Kivist viiulid" "Lauljad laevavööridel" "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" "Michelsoni immatrikuleerimine" "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjuta...
planeerima. Järsku ilmus restorani rõdule aluspükste väel Bezdomnõi, kes utsitas inimesi professorit (konsultant, spioon jne) üles otsima, kuna tema olevat Berliozi mõrvas süüdi. Inimesed üritasid teda rahustada, rääkides, et ta olevat kõigest sokis ja et see on täiesti normaalne. Bezdomnõi ärritus selle peale, tekkis mäss ja mehele kutsuti järgi auto, millega ta toimetati vaimuhaiglasse. VI peatükk Tegelased: poeet Rjuhhin, Nikolajevist (23-aastane), doktor Rjuhhin jõudis koos Nikolajevitsiga hullumajja. Tuli doktor, kes uuris Nikolajevitsi. Alguses teda vaimuhaigeks ei peetud, aga kui Nikolajevits rääkis neile konsultandist ja et too olevat kohtunud Pontius Pilatusega, siis pandi talle diagnoos: skisofreenik. Nikolajevits kutsus endale politsei järgi ja tahtis lahkuda, kuid talle tehti uinutav süst ja viidi palatisse. Rjuhhin lahkus hullumajast ning naases restorani, oli juhtunust nördinud. VII peatükk Tegelased: Stjopa Lihhodejev e
kaitsta(hoiatada oma de Faust eest) oma de, kakleb Mephistofelesega ja Faustiga ning Faust tapab ta. ldplaanis on ta surmas sdi Margareta. Marta-Margareta naaber Fausti CV Nimi Johann Heinrich Faust Haridus: Krgharidus: magister-doktor, usuteadus, gusteadus, filosoofa Pritolu Sakslane, arstide perekond, alkeemiku poeg, pole aadlik ega mingi krgemast soost Vanus alguses 50-60 aastane, prast noorendamist umbes 30. Perekonnaseseis vallaline Aeg, maa Saksamaa 15-16 sajand Tkik doktor, filosoof, arst, lektor, petaja, tlkija, maag, alkeemik Iseloomustus: Ta oli koos oma isaga olnud pikka aega arst ja inimesed austasid teda. Ta ise arvas, et ta on rohkem inimesi tapnud( enda rohtudega mrgtanud)kui aidanud. Ta vihkas ennast ja elu. Ihkas hauaund. Tal oli plaanis lestusmisphal enesetapp teha(see oleks nagu uus vimalus, uuesti alustamne, kuid kuuleb inglite laulu ning see pstab ta).Ta polnud naistest eriti huvitatud. Tal oli vga krge haridus ja teda huvitas pigem vaimne elu
"naist, kes kaldus kõrvale" või "eksinut". Ooper oli kolmes vaatuses koos kahe vaheajaga. Etenduse kogupikkus oli 3 tundi. Lauldi itaalia keeles, kuid tekst jõudis minuni läbi eestikeelsete tiitrite. Tegelased olid: Violetta Valéry (Aile Asszonyi), Flora Bervoix (Riina Airenne), Viloetta teenijanna (Juuli Lill), Alfredo Germont (Mart Madiste), Georges Germont, tema isa (Jassi Zahharov), Gaston (Aleksander Arder), Parun Douphal (Väino Puura), Markii d'Obigny (Pavlo Balakin), Doktor Grenvil (Priit Volmer), Joseph, Violetta teener (Rostislav Gurjev), Komissionäär (Aare Kodasma), Balletisolistid (Urve-Ly Voogand, Aleksandr Prigorovski). Muusikaline pool: Rahvusooper Estonia koor ning orkester. Külalisena oli dirigent Kaisa Roose. ,,La Traviata" jutustab loo kahest armunust, kelle vahel on palju armastust, intriige, kui ka kurbust. I vaatus - Kauni kurtisaani Violetta Valéry salongis toimus luksuslik ball. Pärast haigust
Hapnikuga kupli all jooksis hiir vilkalt ja väsis hiljem. Kui ta hiire kupli alt välja võttis, siis too toibus mõne aja pärast. Priestley oli hämmingus: üks hiir elas õhus 15 minutit, teine aga elas hapnikus kaks korda kauem. Ta hingas ka ise uut õhku ja koges, et hingata on kergem. · Rooma õhk Läbi Reutersi saame teada, et peale kõikide teede Rooma viimise seostub Roomaga ka fakt, et sealne õhk on täis erinevate joovet tekitavate ainete osakesi. Asja uurinud doktor Angelo Cecinato sõnul on leitud õhust kokaiini, marihuaanat, kofeiini ja nikotiini osakesi ning suurim kontsentratsioon olevat narkootilistest ainetest Sapienza ülikooli ümbruses. Siiski ei tasuvat sellest uurimusest järeldust teha sealsete tudengite harjumuste kohta. Taoline uurimus kokaiiniosakeste õhus leidumise kohta on maailmas esimene ning selle käigus uuriti Roomast, Toronto lõunaosast ja Põhja Aafrikast võetud õhunäidiste koostist. Kõigist kolmest
Lapsepõlv: Sibelius sündis rootsi keelt rääkivas peres Hämeenlinnas. Ta isa Cristian Sibelius oli linnaarst. Jean Sibelius oli pere teine laps. Perekonnaringis kutsuti teda Janneks aga õpinguaastail hakkas ta kasutama oma nime prantsuskeelset hääldust „Jean“, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Perekond elas väikses renditud majas, kus doktor Sibeliusel oli ka vastuvõturuum. 1868. sai doktor Sibelius ühelt oma patsiendilt tüüfuse ja perekond pidi kolima elam proua Sibeliuse ema Juliana Borgi majja. Õpingud: Sibeliuse õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis Perekond leidis, et Sibelius tuleb saata soomekeelsesse kooli ning kaheksandast eluaastast käis ta soome õppekeelega ettevalmistuskoolis. Aastatel 1876-1885 õppis Sibelius Hämeenlinna Lütseumis.
Selline loogiline järjestus on oluline, et katkust ning selle mõjust inimestele kõige paremini aru saada – muidugi on tekstis ka tegelaste minevikust juttu ning meenutusi (nt Tarrou mälestus isast), kuid need ei sega kuidagi teksti kulgevust ning on väga sobilikult ning oskuslikult jutu sisse kirjutatud. Ajaline distants sündmuste ja jutustamise vahel on väike – raamatu päris lõpus tunnistab jutustaja, et ta on doktor Rieux ning ta otsustas n-ö kroonika kirjutada just viimasel tegevusel, mis raamatus on kirjeldatud. Nimelt siis, kui ta istus astmaatiku rõdul, kus oli kord varem katku surnud Tarrouga olnud. Pärast seda kogus arst allikaid ning alustas kirjatööga. Üheks allikaks oligi Tarrou tekstid, mida ta kirjutas kuni surmani. Autori soov oli kirjeldada sündmusi võimalikult objektiivselt ning samuti kirjutada kõigest, mille kohta on tõene
mõjusfööri langemist külma sõja ajal. Ameerika, kujutatud kui USA kongressi doktorina, üritab päästa lääne euroopat nõukogude liidu käest. Nõukogude liidu/ kommunismi ähvardus on kujutatud kui kuri beebi trasporditakse kommunistliku kotka abil. Kotkas lendab Lääne Euroopa suunas, mis näitab seda, et kommunism levis üle terve euroopa ja tõi kaasa kaose. Lääne euroopa poole sõidab ka USA kongressi doktor. Karikatuurile on kirjutatud, astu peale, doktor, mis näitab seda, et nad võistlevad omavahel kumb saab lääne euroopaga liitlaseks. See karikatuur on pigem suunatud lääne euroopa poliitikutele ja kodanikele. See on selleks, et veenda lääne euroopat, et nad vajavad abi ameerikalt, et nõukogude liit neid ei valitseks. Sellekssoovitakse, et Lääne euroopa liituks NATOga. 1948 Sel pildil on kujutatud Berliini blokaadi
Ekspressionism Ekspressionismi iseloomustab atonaalsus (helistiku puudumine, seeriatehnika, ilusa harmoonia puudumine). Sai alguse 20. sajandi alguses Saksamaal ja Austrais. Tunti süvendatult huvi inimese sisemaailma vastu. Doktor Freudi nihestunud inimese teooria on pärit sellest ajast. Ekspressionismi iseloomustab mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid. Ekspressionism üritas leida selle kõige varjatud poolt ehk ilu inetuses ja üritas seda mõista. Narrikultus, naer läbi pisarate, grotesk. Muusika: üliintensiivne, sageli pingutatud, forsseeritud. Esimesed ilmingud olid juba Straussi ja Mahleri loomingus. Suurim muutus: donaalsus kaob täielikult ja kasutatakse seeriatehnikat. Arnold Schönberg (1874-1951)
Videvik- Stepheine Meyer Põhitegelased: Bella Charlie Eric Jessica Edward Cullen Emmet Cullen Rosalie Cullen Jasper Cullen Alice Cullen Esme Cullen Doktor Cullen Billy Jacob Renee Mike Laurent Viktoria James Lühikokkuvõtte Ema sõidutas Bellat lennujaama, et Bella saaks lennata Bella isa juurde Forksi veidikeseks elama. Bella isa elas ikka seal väikeses majas Forksis, kus ema Bellaga põgenes, kui Bella väike oli. Charlie e. Bella isa andis Bellale ühe vana auto, mille Jacob oli korda teinud. Bellale anti see selleks, et Bella saaks kooli sõita ja koolist tagasi, kuna kooli oli pikk tee. Järgmisel päeval, kui ta kooli läks ei tundnud ta oma klassikaaslasi. Kuna Jacob ei käinud temaga koos ühes koolis. Ja ta ei ole üldse peagu siin Forksis käinud. Aga selle eest ta sai kohe esimesel päeval endale klassist palju tuttavaid. Talle hakkasid kohe imelikuna tunduma Cullenid ja ta armus ühesse Cullenisse, kelle nime...
Varsti pärast linnuse rajamist tekkis piiskopilinnuse juurde alev, mis sai Riia linnaõiguse 1279. Haapsalu sõbruslinnad 1. Rendsburg, Saksamaa 6. Uman, Ukraina 2. Hanko, Soome 7. Fundão, Portugal 3.Haninge, Rootsi 8. Eskilstuna, Rootsi 4. Loviisa, Soome 9. Petlemm, Palestiina 5. Greve in Chianti, Itaalia Haapsalu kuurort Haapsalu on vaikne suvituskoht Haapsalu lahe ääres, mis tänu oma madalale veele soojeneb suhteliselt kiiresti. Doktor Karl Abraham Hunnius võttis kasutusele Haapsalu ravimuda. Haapsalu ravimuda ja meri on siia puhkama meelitanud paljud https://et.wikipedia.org 220px-Haapsalu_coat_of_arms.svg
ka Aleksandrias elanud alkeemikud. Ühe versiooni kohaselt peetakse selle kunsti avastajaks koguni iiri pühakut Patrick`ut. Kindel on, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid ja destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu. Dzinni ristiisaks tulebki tunnistada 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud väljapaistev õppejõud ja arst, doktor Franciscus de la Boë. Rääkides aga dzinni nimest tuleb märkida, et hollandlaste kõnepruugis teisenes prantsusekeelne geniévre (kadakas) genever' iks, mille inglased hiljem omakorda gini`iks mugandasid. Dzinnil on enam kui värvikas ajalugu, millele pani aluse hollandlane William III, kes 1689. aastal Inglise troonile istudes tõi kaasa ka oma dzinnilembuse. Just tema muutis selle joogi ametlikuks Hampton Courti lossis, mille banketisaali
12.Miraakli mõiste ja iseloomulikud jooned. Milline oli kõige kuulsam süzee? Vastus: Miraakel - religioosse näidendi üks liik. Miraakli allikaks olid legendid jumalaema ja pühakute imetegudest, kasutati ka olustikusüzeid. Miraakleid esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides ja rohke butafooriaga ning nende usuline sisu hakkas varakult ähmastuma, omandades ilmalikke ja realistlikke jooni. Tuntuim süzee seondub Doktor Faustiga, see ilmus kirjandusse 16.sajandi lõpul ühes saksa rahvaraamatus ja sealt ainet ammutanud inglise kirjaniku Christopher Marlowe' näidendis "Doktor Faustuse traagiline lugu". 13.Farsi mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus: Farss (pr farce - täidis) oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenes 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Farss sarnaneb fablioode ja svankidega ning Reinuvader Rebase juttudega. Kujutamisobjektiks on argielu,
Jutustuse `'Stepp'' peategelane on 9-aastane Jegoruska, kelle onu viib linna gümnaasiumisse õppima. Jutustustes `'Tuled'', `'Kihlvedu'' ja `'Igav lugu'' kajastab kirjanik selle ajastu vene intelligentsi elu ja vaimseid otsinguid. `'Palat nr. 6'' Jutustuse tegevus toimub ühes Venemaa kolkaküla vaimuhaigete palatis nr. 6. Rämpsuhunnikul lesib nürimeelne erusoldat Nikita, kes peab valvama vaimuhaigete järele. Haiglat on juhatanud juba kakskümmend aastat pehmeloomuline ja intelligentne doktor Ragin. Ta mõistab üha selgemini, et see asutus on kõlblusvastane ja elanikkude tervisele äärmiselt kahjulik. Ragin saab kõigest aru, kuid ei oska ega tahagi midagi muuta. Siis kohtub ta vaimuhaige Gromoviga palatist nr. 6. Mees põeb jälitusmaaniat, aga haigushoogude vahel käitub normaalselt ja avaldab väga õigeid mõtteid. Doktori abi, võhikust arst Hobotov, kes unistab Ragini kohast, levitab kuuldusi, et haigla juhataja on ise hulluks läinud. Jutustuse mõte, et elu koledusi mitte
BAROKK · 17.saj ja 18.saj esimesel poolel ei kujunenud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. · Umbes 1600-1750 valitses Euroopa kunstis barokk. (Barokk- it. keeles barocco- eriskummaline, portugali keeles- ebareeglipärane, poolümmargune pärl). Barokk oli algselt juveeliäri termin. · Barokk tekkis Itaalias, arenes hoogsalt Hispaanias ja Saksamaal. · Tunnused: 1) Liikuvus, rahutus 2) Teatraalsus 3) Tundepaisutatus 4) Väline hiilgus · Barokikirjanduses on teravad kontrastid, dramaatilised situatsioonid, erakordsed kangelased, raskepärane stiil, reegleid ei tunnistata. · Vastandite kunst- ühendab ilu ja inetust, voorust ja pahesid. · Dramaatilised situatsioonid, metafoorne väljendusviis, mängulisus, jõulisus, tundeküllus. · Kirjanikud: 1) Hispaaniast: a. Lope de Vega (1562-1653)- rahvusliku draama looja, kes võitis sümpaatia rahvalike komöödiatega. Kirjutanud komöödiaid, luuletusi, romaane ja novelle. b. Tirso de Molina (1571- 1648)-...
Rembrandt Harmenszoon van Rijn Elulugu 15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam. Rembrant oli hollandi barokk-kunstnik, keda peetakse üheks paremaks maalijaks lääne kunsti ajaloos. Tema tööd on mõjutanud paljusid hilisemaid kunstnikke. Õppima Leideni maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt (Autoportree aastast 1634)järgnevad kolm aastat omandades põhilised maalimisvõtted.P ool aasta Amsterdamis Pieter Lastmani (15831633) käe all. 1631. aasta lõpus kolis Rembrandt Amsterdami, kus asus praktiseerima pr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
