püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et ümbruskonnaga messias (Taaveti soost valitseja) toob õnneajastu ja taastab Iisraeli Metropoliit peapiiskop suuremate diötseeside eesotsas, neil oli hiilguse. kirikut ja usku puudutavates küsimustes suurem sõnaõigus Jeesus: I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja Dogmaatika õige usk. Kristlastele oli oluline mõista õigesti imetegija, kelle õpetus põhines Juutide messia ootusel. Ta rändas Jeesuse kuulutuste sisu, saada aru ristilöömise tähendusest, ringi, kuulutades jumalariigi peatset saabumist, tema kuulutuse Jumala ja Kristuse vahekorrast. kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need, kes Ortodoksne usutunnistus keisritele oli tähtis et alamad ühtemoodi
Rooma linna nõukoguna ametis.Riigi juhtimises nad enam rolli ei mänginud. Keiser määrab ametikohtadele ametnikud, kellest tähtsamad on asevalitsejad. Kujuneb välja kaks inimrühma: *auväärsed *madalad Rooma majanduses toimub põllumajanduse ning käsitöö ja kaubanduse allkäik tänu orjade vähedusele.Üleminek naturaalmajandusele. Ristiusk. Kristus-apostlid-apologeedid. Nende tegevuse tulemusel kujuneb välja õigeusk ehk dogma, millest areneb dogmaatika. Dogmaatika klassikaline ävljund on Uus- Testament. Hereesia-kõrvalekalle (ketserlus) 1. ariaanlus-,,Kristus on ainult inimene" 2. monofüsiitlus-,,Kristus on ainult Jumal" Dogmaatika pannakse paika kirikukogude-, kuhu kogunevad kristlased üle maailma. Kristlus jaguneb kaheks: Rooma katoliku õigeusk (katoliiklus) ja Kreeka katoliku õigeusk (õigeusk)
Kusimused judaism I kohta: 1. Millised usundid kuuluvad Aabrahamlike usundite perekonda? Judaism, islam, kristlus 2. Kust pärineb mõiste "judaism"? Juutide esiisa e esimese patriarhi Aabrahami nimest 3. Kes on judaismile alusepanija? Mooses 4. Kes rajas Iisraeli suurriigi? Taavet 5. Milline usk on judaism? Natsionaalne monoteistlik religioon, käsuusk 6. Kes koostas judaismi dogmaatika? Moses Maimonides 7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat tuleb austada. 6. Prohvetlikkus on olemas. 7. Moosese prohvetlikkus uletab kõikide teiste prohvetlikkuse. 8. Toora on Jumala ilmutus. 9. Toora on muudetamatu. 10. Jumal teab inimese tegusid. 11. Jumal tasub õiglust ja karistab jumalavallatut. 12. Messias tuleb. 13. Surnud tõusevad ules. 8. Kuidas nimetatakse judaismi kanoonilist seadustekogu? Toora 9
eelastmena ja nii konstrueerub õ mõistmisel teatud astmestik, mis on pidevas arengus); 3) kogemuslik fn ( teadasaamine olnust). Õppides tundma erinevas ajas ja ruumis kehtinud õ-st tekib võimalus näha alternatiivseid võimalusi. Võrdlemine õ-s on ajaloo osa. , kuulub õ mõistmise juurde. Õ puutub kokku õ tekstidega alates ajast, kui on ilmusid need tekstid. 1.2.4.Õiguse dogmaatika ehk jurisprudentsÕiguse teooria. Nimetatakse ka dogmaatiliseks õigusteaduseks või praktiliseks õigusteaduseks. Analüüsib objektiivset õigust, kehtivaid õigusnorme. Temaga üsna lähedane on võrdlev õigusteadus. Sellegi huviobjektiks on süsteemi saadus ehk norm ja esmaseks ülesandeks on teiste õigussüsteemi struktuuride ja neis jõustunud normide sisu selgitamine. See aitab kaasa oma õiguskorra mõistmisel.
k möödunu ja ületatu). Esimesed, kes julgesid astuda kristlike ideaalide vastu, olid teadlased ja filosoofid. Kui Charles Darwin avaldas evolutsiooniteooria, tabas maailma sokk. Will Durant on öelnud, et terve aastakümne rääkis inimkond vaid evolutsioonist. Darvinismi sisemine loogika on aga sügavam, kui esialgu paistab teos võtab Jumalalt looja-aupaiste ning lükkab ümber katoliku kiriku vääramatu dogmaatika. Otsekoheselt tapab Jumala Friedrich Nietzsche oma raamatus ,,Nõnda kõneles Zarathustra", kus Jumal sureb kaastundest inimese vastu. Nietzsche läheb isegi nii kaugele, et kuulutab ristilöödud Jeesuse pehme, allaheitliku ja orjameelse inimese võrdkujuks. Sellise ilmavaate juurdumist võin pidada üldiste paradigmade muutumise alguseks. Järgmisena tapeti kunst ja hüljati selle jumalakeskus. Kui maailm oli aastasadu
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Ajaloo teaduskond Allan Tabri I aasta bakalaureuseõpe Vana-Kreeka ühiskondliku identiteedi kujunemine Essee Õppeaine: Ajalugu Õpetaja: Mait Kõiv Tallinn 2011-10-15 1 Iga ühiskonna tugitalaks on inimlike väärtuste ning ideede panus kogukondlikku korraldusse. Käitumismustritel, mis ilmnevad teatud sotsiaalses koosluses, on oma kujunemislugu. Keskkond ja väärtustesüsteem, millega indiviid suhestuma peab, määratakse ühiskondlike printsiipide alusel, mis hiljem kujundavad terve kogukonna iseloomuliku pale. Seega on Vana-Kreeka portree mõistmiseks, vaja aru saada tol ajastul elanud inimeste arenguprotsessi kulgemisest, s.t. pilgu heitmist nii Antiik- Kreeka meeste ...
· Ristiusu kirik kristlaste organisatsioon. Kuna hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati katoliiklikuks. Peamised struktuuriüksused piiskopkonnad. · Diötsees piiskopile alluv piirkond. Suuremate diötseeside eesotsas olid peapiiskopid e metropoliidid. · Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia(Süürias), Rooma ja Konstantinoopol viis peapiiskopkonda. · Tähsaid küsimusi arutati kirikukogudel e sinoditel. Hereesiad (ketserlikud usulahud): · Dogmaatika uskumine (kr dogma-usk). · Ortodoksne usutunnistus üleriiklikel kirikukogudel välja kujunenud nö õige usutunnistus. See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. · Hereesiad väärõpetused, vähemusse jäänud seisukohad. · Ariaanlus piiskop Ariuse õpetus. Väitsid, et kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud, siis ei saa ta olla igavene ja Isaga samaväärne. Ariaanlus kuulutati hereesiaks ja keelati. Kloostrite teke:
ja eemaldatud jms. On mõistlikum hoida sisuline regulatsioon koos sanktsioonidega. Kolmandana jaguneb üldosaks ja eriosaks. Pärineb u 18. Sajandist. Üldosa näeb ette kriminaalvastususe alused ja piirid, eriosa seob konkreetse teo karistusega. Eriosa ei tohi laiendada vastutuse piire. 1.6. Karistusõigusteadus Skeemikogumik lk 10. Karistusõigusdogmaatika – tegeleb karistusõiguse mõistelise struktuurse sisuga. Kõigel on oma kindel koht. Ühes riigis saab olla ainult üks dogmaatika. Dogmaatika õppimine tähendab tuupimist. Dogmaatikas ei vaielda asjade üle, on nagu on! Dogmaatikas pole kohta õiglusel. Kriminaalpoliitika – vastupidiselt dogmaatikale hinnanguline teadus. Kriminaalpoliitikas toimuvad pidevad vaidlused ja põhjendatakse maailmavaateliste arusaamadega. Kriminaalpoliitikas on arvestatav argument, et kuriteo ettevalmistamine peaks olema karistatav. Kriminaalpoliitikas võib kasutada põhjendusena õiglust
MÕISTED Kuningate aeg aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid ig...
5. Ketserlikud usulahud - ortodoksne usutunnistus - ariaanlased, nende seisukohad, levik - monofüsiidid, nende seisukohad, levik 6. Augustinus - tegevus - õpetus pärispatust - teos „Jumalariigist“ - tema mõju ristiusu õpetusele 7. Selgita mõisted: Kirik Dogmaatika Katoliiklik Ortodoksne Diötsees Hereesia Metropoliit Ariaanlus Sinod Askees Eremiit Jünger
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakonds...
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakonds...
1.Kristuse tekkimine:Poliitiline olukord Plaestiinas-allus Rooma võimule,oli määratud ametisse roomlasest asevalitseja nn Juudamaa prokuraator.Juudamaa valitsejale oli jäetud iseseisvus,ja ulatuslikud valitsused maa iseasjade korraldamises. Jeesuse elu ja õpetus-oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringirännates kuulutas jumalariigu ehk taevariigi peatset saabumist. Õpetus-taevariiki võisid pääseda ainult need kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning:ütlevad lahti isekusest ,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat.Jumalariik pol avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile,vaid pigem viletsaile ja põlatuile,keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Kristluse levik-Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid.Peetrus oli Jeesuse lähikaaslane-jünger-juba õpetaja eluajal.Sai pärast Rooma esimeseks piiskopiks.Paulus seevastu pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma.Ta aitas tõhusalt kaasa kr...
Advent- Kristuse tulemise aeg (Suur Reede; Ülestõusmispüha) Allah- jumala araabiakeelne nimetus Norm- reegel, juhis, mudel, eetiline käitumisreegel või juhis Altar- Kiriku pühim paik, laud armulaua ettevalmistamiseks Normatiivne- reeglipärane, juhist andev Amulett- ese, mida kantakse nõiduse, haiguse või ebaõnne tõrjumiseks Ohver-kultusetoiming, millega antakse midagi jumalatele või üleloomlikele Animism- hingeusk, hinge omistamine esemetele ja loodusnähtustele olenditele Antisemitism- juudivastasus Ontoloogia- õpetus olemisest, oleva sügavast loomusest Askees- usulismüstiline õpetus, mis keskendub praktilistele harjutustele Ortodoksi kirik- õigeusu kirik, kristliku kiriku idaharu Askeet- inimene, kes eetilistel, usulistel vms põhjustel on loobunud Panteism-usk, et ...
1. Valgustuslik liikumine pääses mõjule 18. sajandil, kestis umbes 1660-1770. Valgustusele on iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Liikumine sai alguse Inglismaalt liikudes edasi Prantsusmaale ja Saksamaale. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmaatika ja fanatism. Nende teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid. Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), ratsionalism
klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused). 4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest. 5) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma vabariiklikust korraldusest ning lühidalt selgitada ka võimusuhteid.
sunnitud 1633. aasta juunis oma õpetusest lahti ütlema (inkvisitsioonikohtu otsuse tühistas alles 1979. aastal paavst Johannes Paulus II). Tema avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud Aristotelese maailmapildi. Legendi kohaselt olevat Galilei inkvisitsioonikohtus, kus teda sunniti oma teooriatest avalikult lahti ütlema, pärast lahtiütlemist hüüdnud: " Aga ta pöörleb siiski!" . Galileo Galilei juhtum, mida enamikus käsitlustes on esitatud kui kirikliku dogmaatika jõupositsioonilt saavutatud formaalset võitu teadusliku mõtteviisi üle, kus Galilei pomisetud ,,Ta pöörleb siiski!" jäi siiski kõlama läbi sajandite. Ideedeajalugu laseb kirjeldatud juhtumit vaadelda pigem kui võitlust kirikus normatiivseks saanud aristotel- liku ja Galilei esindatud eksperimentaalse, matemaatilise ja atomistliku lähenemise vahel, mis oli mehhanistliku maailmapildi kujunemise eeldus. Galilei järeldused katoliikliku
Usk Apostel rändjutlustaja, tuntumad Peetrus ja Paulus. Märter usu nimel kannatanu, hukatu. Kirik Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon. Numeen looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. Evangeelium peale Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Neli evangeeliumi arvati U-Testamendi koosseisu. Presbüter varakristliku koguduse vanem Peetrus Jeesuse lähikondla...
omane. Kausaalsed normid ei paku häid lahendusi, kuigi ka formaalsete normide ja tegeliku olukorra subsumeerimine võib keeruline olla. Juba eelklassikalisel ajal oli palju juriidilist kirjandust, mis sisaldas kujundlikke/piltlikke ütlusi selgitamaks õiguse mõisteid. Erialakirjanduse kommenteeriti riigiametnike seisukohti – selle kaudu seletati kehtivat õigust. Jurisprudentsi kutsustakse ka õiguse dogmaatikaks. Dogmaatika ei ole siin traditsioonilises tähenduses (staatiline ja väljakujunenud), sest õiguse dogmaatika ehk jurisprudents muutub ajas ja ruumis ning vajab ikka ja jälle uuesti selgitamist. Juriidilist probleemi lahendama asudes tuleb küsida õigusnormi kehtivuse ehk objektiivse õiguse järele ning seejärel normi mõtte ja sisu järele. Väärtusjurisprudents saavutab oma tähenduse seeläbi, et ta tunnustab ja on seotud seadusest kõrgemalseisvate või seadusele „eelnevate“ väärtustega
LIITSÕNAMOODUSTUS 3) liitkäändsõnad Nt õigusriik; kinkeakt; õigusnorm; kaasomand 4) liittegusõnad Nt sundvõõrandama 5) sõnasarjad (laps, lapselaps, võõraslaps) Nt laps-lapselaps-võõraslaps; teenis-teenistuja-teenistama-teenistus. Sõnasarjade kujundamise ebasoovitav kaasnäht on paronüümia,. V Tänapäevased töömeetodid õiguse rakendamisel mandri-euroopaliku ja common law kui mõtlemisviiside lähenemise tingimustes - PRINTSIIBID JA DOGMAATIKA 2 t. Õigusprintsiibid ja dogmaatika on vahenditeks argumenteerimisel. Nii õigusdogmaatika kui printsiibid kuuluvad nende asjade hulka, mis töötavad käiskäes ja mis peavad olema õiguse rakendajate jaoks meetodid, ühendades endas seadusõiguse ja common law traditsiooni. Õiguse rakendaja mänguruum on laienenud ta astub juba ka õiguspoliitika kujundamise protsessi. Common law õiguses on kohtul olnud aktiivne roll õiguspoliitika kujundamisel juba sajandeid, kuna
Ajaloo KT kordamine ptk 20-29 1.Rooma ajaloo perioodide lühiiseloomustus: 1)Kuningate aeg 753-509 eKr *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärje...
Istar ja Tammuz või Isis ja Osiris), samuti sõjameeste jumala Mitra (vana Babüloonia peajumal Mithra) kultus. Alates Augustusest hakati jumalaks kuulutama ka surnud keisreid. Kristlaste range monoteism (ainujumalakummardamine) kutsus esile vaenu nende vastu ning see tõi kaasa repressioone (vägivallategusid) kristlaste vastu (kividega surnuks loopimisest avalikel mängudel metsloomade ette heitmiseni). umbes 2.-4. sajandil omandas kristlus tänapäevani käibel oleva dogmaatika (pärispatt, taevas ja põrgu, puhastustuli, võimalus pääseda uskudes Kristusse ja käies kirikus jne) Rooma riigi lõpp: 395 lagunes kaheks Ida-Rooma keisririik ja Lääne-Rooma keisririik Lääne-Rooma (lääneprovintsid) valdkond Ida-Rooma (idaprovintsid) Juba alguses väiksem kui idas ning Rahvastik Tihe ning tänu oma suurusele taastus
Referaat Islam Sisukord: 1. Islami tekkimine lk 3 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad lk 3 2.1 Abu Bakr, esimene kaliif lk 4 2.2 Umar lk 4-5 2.3 Uthman lk 5 2.4 Ali, Muhamedi ttrepoeg lk 6 3. Umayyad-i dnastia lk 6-7 3.1 Umayyad-i impeeriumi kokkuvarisemine lk 8 4. Revolutsiooni-jrgne islam 4.1 Abbasiidid lk 8-9 4.2 Fatimiidid lk 9 4.3 Dogmaatika ja usulahud lk 9-10 5. Mongolite invasioon lk 11-12 6. Suured islami impeeriumid lk 12-13 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid lk 13 7.2 Mustad moslemid lk 13-14 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine lk 14 8.2 Palveesemed lk 14 9. Islami levik lk 14 Kasutatud kirjandus lk 15 1. Islami tekkimine Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles thendab islam alamhendust, hendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga henduses, kutsutakse moslemiks
"Narruse kiitus" - maailmakuulus satiir, kirjutatud 1510, kui ta oli T. More'il külas Inglismaal ("Kõnekäänud" - esseekogu, inspireeritud antiigi mõtteteradest "Usalduslikud kõnealused" - satiiriliste dialoogide tsükkel) Satiir oli enam kui kaasaja pahede piitsutus. E pilab loodust, elutarkust, raamatutarkust, dogmasid, teolooge, stoitsistlikke filosoofe, elukauget teadust. Naerab välja inimalpusi: pühakujude ja ikoonide kummardamise, tiitlite ja seisustega edvistamise, dogmaatika ja fanatismi, pedantluse, vassivad- valetavad ärimehed, juristid, mungad, paavsitd ja piiskopid nende ahnuse pärast, pimeda ebausu ja poliitikute kisklemise. Thomas More - Erasmuse mõttekaaslane ja sõber "Utoopia" - kõrvuti reaalse tegelikkuse kritiseerimisega peegeldasid utoopiad ideaalseid kujutelmi inimelu võimalikust korraldusest. "on topos" - kreeka keeles `ei-koht', s.o koht, mida ei ole. Sellest alates kasutatakse utoopilist teostamatu unistuse ja ebatõenäolisuse iseloomustamiseks
Ištar ja Tammuz või Isis ja Osiris), samuti sõjameeste jumala Mitra (vana Babüloonia peajumal Mithra) kultus. Alates Augustusest hakati jumalaks kuulutama ka surnud keisreid. Kristlaste range monoteism (ainujumalakummardamine) kutsus esile vaenu nende vastu ning see tõi kaasa repressioone (vägivallategusid) kristlaste vastu (kividega surnuks loopimisest avalikel mängudel metsloomade ette heitmiseni). umbes 2.-4. sajandil omandas kristlus tänapäevani käibel oleva dogmaatika (pärispatt, taevas ja põrgu, puhastustuli, võimalus pääseda uskudes Kristusse ja käies kirikus jne) Rooma riigi lõpp: 395 lagunes kaheks – Ida-Rooma keisririik ja Lääne-Rooma keisririik Lääne-Rooma (lääneprovintsid) valdkond Ida-Rooma (idaprovintsid) Juba alguses väiksem kui idas ning Rahvastik Tihe ning tänu oma suurusele taastus
endiselt oma head mainet (Aksel Kipper, Charles Villmann, Uno Veismann jpt.), vananenud observatooriumi asemele ehitati Tartu lähedale Tõraverre uus. Folkloristide töö üheks tulemuseks oli rahvusvahelisel tasemel koostatud kapitaalne uurimus- väljaanne eesti vanasõnadest, rahvalaulude antoloogia jm (Vahtre 2000). 12 7. KIRJANDUS 1950. aastate teine pool lõpetas äärmusliku dogmaatika ja leberehtluse. Vabandust paluti Tuglaselt ja teistelt, kõnelema ja kirjutama võis hakata isegi mõnest pagulasest (Gustav Suitsust, Marie Underist). 1956. aastal ilmus Rudolf Sirge romaan ,,Maa ja rahvas". Peamiseks zanriks kujuneski esialgu romaan. 1960. aastatel astus kodueesti kirjanduse uuenemine uude etappi. Esile kerkis noor põlvkond prosaiste, kes ei pidanud enam iga hinna eest tõestama, et nad on nõukogude inimesed, ja võisid
Seega kapitalist Euroopa peatse esiletõusu peamised tegurid/ põhjused- ekspluateerib töölist. ,kapitalistliku süsteemi teke? · Tooraine väljavedu takistati Kokku eristas Marx viit ühiskonna tüüpi e. tootmisviisi, mis Uued maadeavastusedTehnoloogia arengKirikliku dogmaatika peaksid vahelduma allpool toodud järgnevuses: vähenemine. Kirik keelas päris palju asju · Kandis hoolt et raha oleks pidevas ringluses - ürgühiskond (klassideta ühiskond, primitiivne Vananenud/iganenud töötraditsioonid muutusid, mindi tsunftidelt
nimest. Paralleelse nimetusena on kasutusel kõrbemonoteism. 3. Kes on judaismile alusepanija? Rajaja on MOOSES. 4. Kes rajas Iisraeli suurriigi? Kuningas TAAVET (XI-X sajandil eKr) 5. Milline usk on judaism? Judaism on juutide religioon ning ühtlasi vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, tuginedes kristliku traditsiooni järgi Vanale Testamendile, eeskätt viiele Moosese raamatule (pentateuh) ning rabiinlikus judaismis ka Talmudile 6. Kes koostas judaismi dogmaatika? Moses Maimonides (1135-1204) keskaja juudi õpetlane 7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat tuleb austada. 6. Prohvetlikkus on olemas. 7. Moosese prohvetlikkus ületab kõikide teiste prohvetlikkuse. 8. Toora on Jumala ilmutus. 9. Toora on muudetamatu. 10. Jumal teab inimese tegusid. 11. Jumal tasub õiglust ja karistab jumalavallatut. 12. Messias tuleb. 13. Surnud tõusevad üles
tema teoloogilised ideed; seega on ära toodud Jungi psühholoogia põhilised teemassepuutuvad kontseptsoonid kui vältimatud eeldused tema teoloogia õigeks mõistmiseks. Otseselt hea ja kurja küsimuse aruteluga seonduvana on lahti kirjutatud põhilised momendid Jungi diskussioonis hea ja kurja olemuse üle katoliku preestri Victor White`ga. Töö eesmärgiks on jõuda selgusele, kas Jungi õpetusel on midagi lisada kristliku dogmaatika käsitlusele heast ja kurjast. Kui on, siis mis see täpsemalt olla võiks. Märkus: Sõnad ,,hea" ja ,,kuri" on töös kirjutatud väikese algustähega siis, kui on tegemist filosoofilise või tavakeele kontekstiga. Juhul, kui kontekst viitab Kurjale või Heale kui isikulisele jõule ehk olevusele, on kasutatud suurt algustähte. Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................1
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Liane Tsimmer SR119 HEGEL Referaat Juhendaja: Piret Kirme Tallinn 2012 SISUKORD EESSÕNA Hegelita oleks kaasaegne filosoofia mõeldamatu. Marxist Merleau-Ponty'ni ja Kierkegaardist Nietzcheni on tema varjus töötanud kõik, kelle ideed on kujundanud kaasaegset mõtlemist. Sest Hegelt probleemid on osutunud meie endi omadeks. Ühiskonnas eksleva üksikisiku isolatsioon, lõhestunud mina igatsus integreerinud terviklikkuse järele need on mured, mida Hegeli järeltulijad temaga jagavad. Isiklike ja üldiste huvide konkurents, olevikulise hetke ja avarama ajaloolise narratiivi vahekord need probleemid on jäänud aktuaalseks kahesaja aasta jooksul läbi muutuvate aegade. Ent samas, kui Hegeli ,,filosoofia" tundub jätkuvalt kaasaegsena, on ...
Kristlus oli tänu judaistlikule foonile seotud kõige erinevamate usuliste traditsioonidega. Siina on egiptuse, asüüria, babüloonia, pärsia päritolu mõtteid ja mõjutusi. Kõige olulisem on Kristluse enda ja tema õpilase loominguline panus. Eriti aga Paulus. Patristika: Kuni Nikaia konsiilini 325 (kus toimus kristlike põhiõpetuste fikseerimine).Algab Aureliuse Augustinuse loominguga ja lõpeb kristliku dogmaatika ja filosoofia vljakujunemisega. Skolastika: Varajane soklastika (9-12 saj), Kõrgsoklastika (13.saj), Hilisskolastika( 14-15.saj). Keskaega kujundavad elemendid: Kreeka haidus. Rooma riik ja õigus. Kristlik õpetus ja elulaad- Keldi, germaani ja slaavi rahavste ränne ja kultuurilised mõjutused. Hiljem araabia maailma mõju. Kolm märksõna: · Seostus religiooniga. · Retrospektiivsus (tagasi vaatama). · Kasvatuslik suunitlus.
nimest. Paralleelse nimetusena on kasutusel kõrbemonoteism. 3. Kes on judaismile alusepanija? Rajaja on MOOSES. 4. Kes rajas Iisraeli suurriigi? Kuningas TAAVET (XI-X sajandil eKr) 5. Milline usk on judaism? Judaism on juutide religioon ning ühtlasi vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, tuginedes kristliku traditsiooni järgi Vanale Testamendile, eeskätt viiele Moosese raamatule (pentateuh) ning rabiinlikus judaismis ka Talmudile 6. Kes koostas judaismi dogmaatika? Moses Maimonides (1135-1204) keskaja juudi õpetlane 7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat tuleb austada. 6. Prohvetlikkus on olemas. 7. Moosese prohvetlikkus ületab kõikide teiste 10 prohvetlikkuse. 8. Toora on Jumala ilmutus. 9. Toora on muudetamatu. 10. Jumal teab inimese tegusid. 11. Jumal tasub õiglust ja karistab jumalavallatut. 12. Messias tuleb. 13
reklaamipsühholoogia Reputatsioon klientide, investorite, töötajate ja avalikkuse emotsionaalne reaktsioon ettevõtte nime kuuldes. Maine pole midagi rohkemat ega vähemat kui peegeldus sellest, mida peetakse eetiliseks konkreetses ühiskonnas teatud aja jooksul Maine ja imago ei ole toote küljes kinni. Ei ole nende objektiivne omadus. Reputatsiooni ei saa 100% kontrollida, saab aga juhtida. Saab anda endast parima, et suunata oma ettevõtte mainet nö positiivse suunas. Konkreetse ettevõtte või toote puhul n oluline faktor ka collective reputation of the industry st tööstusharu või tootekategooria maine üldiselt. Milleks maine kujundamine? Tänapäeval on mainega tegelemiseks ka nn stakeholder's society kjunemine ja sotsiaalse meedia jõulisus. Maine on konkurentsieelis sellega saab tõdeda, et maine, kui selline, muutub oluliseks siis, kui tekib konkurentsisituatsioon. Maine juhtimisel arvestatakse sidusgruppidega. Reputation Quotient main...
MINU EESTI - MINU KIRIK UURIMISTÖÖ MÄRKSÕNA: BRIGITTA, PÕHIKOOL 2009 Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................3 ÜMBRITSEV KESKKOND....................................................................................4 KIRIKUHOONE.....................................................................................................6 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA....................................................................8 KOGUDUSEST...................................................................................................10 KOGUDUSE TEGEVUSEST..............................................................................13 KIRIKUÕPETAJAID............................................................................................15 KOKKUVÕTE...............................................................
Loomulike õiguste kaitseks sõlmivad inimesed kunstlikke lepinguid, st riigi aluseks on rahva suveräänsus, ühiskondlik leping, mitte aga jumala tahe. Inimühiskondade hädade põhjusteks olid valgustajate arvates: 6 · rumalus siit siis ka nimi, valgustada inimeste vaimu. Rumalust levitas eelkõige kirikuinstitutsioon, mille dogmaatika ei võimaldanud inimestel iseseisvalt otsustada. · Despootia Teine hädade allikas oli despootia, meelevaldne hirmuvalitsus. Meelevaldsus ei lähe kokku nagu kiriku ettekirjutised inimese mõistusliku tegevusega. Nende ideaal oli kaubatootjate, palgatöö ja turumajanduse ühiskond, mida valitseksid inimõigused, mõistuspärasus ja loomulikus. Kapitalistlik ühiskond. Sotsialism 19
Kordamisküsimused 1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub (möödanik õigus, erinevate õiguskordade kujunemise protsess, minevikus kehtinud normid, arusaamad väärtustest, õigustegelikkus). See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Erinevate õiguslike kontseptsioonide ja protseduuride areng (miks ja kuidas). Õigussotsioloogia, -dogmaatika ja -filosoofia ühisosa. Õiguslikke institutsioone vaadeldakse kui reeglite, osalejate ja sümbolite kompleksi, vastasikuses suhtes ühiskonnaga, et seda muuta, kohandada, takistada või soosida mõnda arengut. Sellest arusaamast lähtudes on analüüsitud üksikuid aspekte statistiliste meetoditega (nt. Kohtuskäijad jmõigusprotsessis osalejad, protsesside sisu ja tulemused). ...
imporditollide kehtestamisega. Tänapäevase majandusteaduse areng sai alguse just vastuste otsimisest küsimusele, mis on rahvusliku rikkuse aluseks. Ühed pidasid selleks kaubandust, teised põllumajandust, kolmandad lihtsalt inimtööd. Merkantilistide tähelepanu keskpunktis oli krematistika, raha sünnitamine raha poolt. Majandusprobleemidele läheneti mitte normatiivselt vaid kausaalselt (nähtuste vaheliste seoste otsimine). Uurimisobjektiks oli ringlus. Hüljati keskaegne skolastika ja dogmaatika majanduse uurimise alal. Merkantilistid ei loonud ühtset, terviklikku majandusteooriat, vaid esitasid esmajoones tolleaegsete riikide poliitilisi traktaate, üksikuuringute tulemusi. Nad püüdsid välja töötada niisugust abinõude süsteemi, mis oleks tsentraalsel riigivõimul võimaldanud kõige paremini korraldada majandust riigis. Merkantilistid tegelesid esmajoones praktiliste majandusküsimustega. Rahasüsteemi, kaitsetollide, kaubaseltside jms moodustamisega
Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub riigist kui institutsioonist. ...
RIIGIÕIGUS I osa. Sissejuhatus. §1. Riigiõigus I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas 1.Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? Õigusharu on normi kogum, juriidilist distsipliini huvitab normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks õigusteadus on, miks juristid olemas on. 2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a.Õigussuhet kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normi c.Toiminguid normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. d.Juriidilist distsipliini ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksiki...
· "Narruse kiitus": tõuked hiliskeskaja narrikirjandusest. Enne seda nats oli saksamaal Sebastian Branti "Narrilaev" satiiriline värssjutustus. Sai väga kuulsaks. · Narrus (Moria) esitleb end naisena, kiidab end tema ülemaailmselt kuulsaks saanud raamatukeses. Raamatu alguses pilab elukauget teadust nii keskajal kui kaasajal. Kirjeldab igat liiki inimalpusi (pühakujude ja ikoonide kummardamine, tiitlitega edvistamine, dogmaatika, fanatismi, mungad, paavstid, piiskopid nende ahnuse pärast; pimeda ebausu ja poliitikute kisklemise). Üs see on filosoofiline satiir, mis lähtub elu lõputust muutuvusest. · "Usalduslikud kõnelused" vaimuteravad dialoogid, mis vaatlevad vastandlikke seisukohti ning arutlevad tõe olemuse üle. · Vaba isiksuse kaitse, eetiliste ideede rõhutamine, kristlus ühendab tema meelest tarkuse ja headuse ideaali. Militaristliku fanatismi ja türannia kriitika
servanda". Glossaatorite järglased on postglossaatorid, kes peavad andma tekstidele detailseid kommentaare. Tuntuim on Sassoferrato. Renessansile oli löögiks 15. sajandil kujunenud humanistlik suund tagasipöördumine antiiki, esile tõusis Prantsusmaa. Moc gallicust (huvitavad nii Corpus iuris kui Codex Theodosianus ja XII tahvli seadused. Humanismist arenes välja praktiline dogmaatika (Leyser, ei huvitanud ajaloolised arengud) ja loodusõiguse õpetus (Grotius). See oli moodsa rahvusvahelise õiguse algustähiseks. Loodusõiguse õpetus avas tee eraõiguse kodifikatsioonidele. Savigny kujundas välja ajaloolise koolkonna (õiguse areng, retsepteeritava õiguse allikate analüüs, õpetus tehingutes), mis sünnitas ka teatud teelahkme kontinentaalses õigussüsteemis eristus romaani ja germaani õigus. Germaani õiguses
tuntud. Eesti pärandist on Masingu luulel kõige lähem kontakt Enno loominguga, mille Ida mõttemaailmast saadud virgutusi ta uuel tasemel, põhjalikele ja mitmekülgsetele teadmistele toetudes edasi arendas. Sedakaudu tuli eesti luulesse palju varem tundmata kujutluspilte ja omapärast sümboolikat, ajas ja ruumis kaugeid kultuure sünteesivat kujundilisust. Usuliste tunnete poetiseerimisel on Masingule võõras igasugune dogmaatika, ta jumal on pigem tuhatnimeline, inimest mitte milleski piirav tunnetuslikku ja eetilist täiust märkiv suurus, mille poole inimlaps lõpmatult püüdleb. Maksimaalse taotlemise esteetilise kaudu toimuvas enese- ja maailmatunnetuses, mis on programmiliselt väljendatud autobiograafilises poeemis „Piiridele pyydes“, mis seob ta luulet ilmekalt teiste 1930ndate noorte luuletajatega, kellega koos ta esines kogumikus „Arbujad“
eesmärgi poole iseloomustati mõistega teleoloogia. Õiged teadmised eesmärgist juhivad inimesi kõigis valdkondades- teadmised õiglusest on oskus õiglast õigust luua antiikse loomuõiguse alused. Kui valitseja ei suuda õiget eesmärki tajuda, ei järgne ka vastavat tulemust. Cicero: kui inimeste õigus ei tugine loomuõiguse alustel, siis ta on pärit subjektiivsetest allikatest ja amoraalne. Antiikaja käsituste kohaselt oli jumalikustatud loodus alati ise eksisteerinud, kristluse dogmaatika kohaselt on vaid Jumal ise primaarne ja igavene. Tema loob maailma, mis on samuti igavene (monoteistliku jumalakäsituse mõju). Inimene loodi teatud ajahetkel ja Jumala loodut saavad inimesed tunnetada vaid sellest alates. Jumal üksinda teab seda, mis alati on olnud, sh mis on 13 tegelikult õiglus ja õigus, hea ja kuri. Inimesed suudavad hoomata vaid tühist osa jumalikust
aastal kohtusid Luther ja Zwingli Marburgis (Marburger Religionsgespräch), kuid üksmeelele ei jõudnud. Lutheri meelest oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli seevastu pidas seda vaid sümboolseks mälestuspühaks. Kalvinismi kujunemine ja levik Johann Calvin 1536. aastal võttis ka ilmalikele arusaadavas keeles kokku kogu protestantliku dogmaatika, pannes aluse luterlusest märksa radikaalsemale kalvinismile. Kesksel kohal Calvini õpetuses oli jumaliku ettemääratuse ehk predestinatsiooni tees. Selle kohaselt on Jumal määranud ühed inimesed õndsaks saama, teised aga hukatusse. Kalvinistid koondusid Sveitsi lääne ossa. Juba 1559. aastal oli asutatud Genfi akadeemia, mis seadis eesmärgiks kalvinismi levitamise üle kogu Euroopa
Kuna hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati katoliiklikuks. Peamised struktuuriüksused piiskopkonnad. · Diötsees piiskopile alluv piirkond. Suuremate diötseeside eesotsas olid peapiiskopid e metropoliidid. · Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia(Süürias), Rooma ja Konstantinoopol viis peapiiskopkonda. · Tähsaid küsimusi arutati kirikukogudel e sinoditel. Hereesiad (ketserlikud usulahud): · Dogmaatika uskumine (kr dogma-usk). · Ortodoksne usutunnistus üleriiklikel kirikukogudel välja kujunenud nö õige usutunnistus. See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. · Hereesiad väärõpetused, vähemusse jäänud seisukohad. · Ariaanlus piiskop Ariuse õpetus. Väitsid, et kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud, siis ei saa ta olla igavene ja Isaga samaväärne. Ariaanlus kuulutati hereesiaks ja keelati. Kloostrite teke:
seaduse formuleeringute kritiseerimine). Samas jääb õigusdogmaatika alati talle eeldusena antud kehtiva süsteemi raamidesse see on süsteemi suhtes immanentne. Õigusfilosoofia on aga süsteemi suhtes transtsendentne (metatasand). Süsteemi vaadeldakse väljastpoolt. Õigusfilosoofia ülesanne kontrolliinstants positiivse õiguse kehtimisaluste suhtes. Erinevus õigusdogmaatikast tuleneb ka metoodilisest põhihoiakust (dogma puhta mõistuse toimimine ilma kriitikata, igasugune dogmaatika vajab uskumist, ei seata kahtluse alla teadusharu aluseid/eeldusi), õigusfilosoofias on kohustus kontrollida kõiki oma eeldusi ja võimalusi kriitiliselt (ükski asi pole täielikult vastatud ning kahtleb ka enese vajalikkuses, täielik allutatus kriitiikale). Õigusfilosoofia olemuslik küsimuseasetus on alati küsimine õige õiguse või õige õiguse idee järele deontoloogiline küsimuseasetus (Vecchio). Küsimused ntks kunstlik viljastamine
· Katoliiklik kirik (katoholikos) · Piiskopkonnad - piiskopile alluv piirkond (dioikesi)- valitsusala · Peapiiskopid e metropoliidid (metropolis)- EMALINN · Viis peapiiskopkonda · Snodid kirikukogud kokkutulek, seal tulid kokku metropoliidid ja piiskopid kogu Rooma riigist · Kirik oli suur maavaldaja, kandis hoolt vaeste ja tõbiste eest korraldas kooliharidust, kohtumõistmine · HEREESIAD · Dogmaatika õige uskumine · Dogma tõde, mida ei pea tõestama · Pühakirja erineva tõlgendamise võimalus · Õige e ortodoksne usk (orhodoxia õige usk), see sõnastati aposteliliku usutunnistusena · Kolmainsus: Jumal ilmneb kolmel moel Isana (Loojana), Pojana (Kristusena) ja Püha Vaimuna · Ariaanlus kujunes IV sajandil: Kristlus on inimlik · Ortodoksne seisukoht on: Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud · Tekivad kloostrid
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomin...
I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku ha...
diskussioonid uue loodava seaduse pinnal peaks olema juhitud, organiseeritud; seadusandja ei tohiks neid diskussioone karta ja need peaks olema kriitilise iseloomuga) ja tahte formeerumine (seaduse vastuvõtmise protseduur ja sellele eelnevad läbirääkimised parlamendis või vastavas riiklikus institutsioonis, kus seadusandjate seisukohti üldistatakse; formeeritakse üldine tahe, mis valatakse seaduse vormi). 04.04.2006 Õigusnormi dogmaatika globaliseerumise tingimustes. Koos majandusega globaliseerub paraku ka õigus. Globaalset õigust nimetatakse ka transnatsionaalseks õiguseks, mida võrreldakse ja vastandatakse rahvusvahelise õigusega. Samal ajal on rahvusvahelise ja transnatsionaalse õiguse vahel üks oluline erinevus rahvusvahelise õiguse realiseerimiseks ei ole spetsiaalselt moodustatud jõustruktuuri, millega seda õigust realiseerida. Globaalsel õigusel on aga see jõustruktuur olemas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
