Viirused Viirused on: ● Üliväikesed ● Rakulise ehituseta ● Mõned elus, mõned eluta objektid ● Rakusisesed parasiidid Viiruste omadused, mis näitavad, et on elus: ● Sisaldavad pärilikkusainet (DNA; RNA) ● Sisaldavad valke ● On võimelised muutuma ja arenema Viiruste omadused, mis näitavad, et pole elus: ● Puudub iseseisev ainevahetus ● Puudub rakuline ehitus ● Puudub iseseisev paljunemisvõime Viirused koosnevad pärilikkusainest ning pärilikkusainet ümbritsevast valgulisest kattest. Nad vajavad paljunemiseks teiste organismide rakke. Viirushaigused ning nakatumisviis Nakatumisviis Viirus Piisknakkus Gripp, viiruslik nohu, punetised, mumps Viirushaigega otsene kontakt Tuulerõuged, lee...
Keemiline evolutsioon: ● Gaasiline evolutsioon ● Tähtete nukleonsüntees ● Molekulaarne evolutsioon ● Hapniku evolutsioon Gaasiline evolutsioon: ● Happe põhine reaktsioon ● Topelt asendus reaktsioonid ● Mürgised ● Plahvatus ohtlikud Tähtede nukleonsüntees: ● Tuumasünteesi reaktsioonid ● Temperatuuri muutused ● Struktuuri muutused stabiliseerumiseks Molekulaarne evolutsioon: ● Raku molekulide järk-järguline muutus ● DNA, RNA, proteiinid ● Üksikud nukleotiidi muutused ● Neutraalne evolutsioon vs. looduslikvalik ● Mutatsioon ● Rekombinatsioon Hapniku evolutsioon: ● Hapniku teke ● Vee oksüdeerumine ● Elektrolüütiline oksiididest ● Biosfääris Kasutatud kirjandus: ● https://en.wikipedia.org/wiki/Gas_evolution_reaction ● https://en.wikipedia.org/wiki/Stellar_nucleosynthesis ● https://en.wikipedia.org/wiki/Molecular_evolution ● https://en.wikipedia
erinevuste tekkimine rakkude vahel. Koe- ja rakutüübile iseloomulikud genoomi (epigeneetilised)muutused -> erinev geenide avaldumine -> iseloomulikud valgud ja mittekodeerivad RNAd -> iseloomulikud morfoloogilised, biokeemilised, funktsionaalsed jne. tunnused.Rakutüübid säilitavad oma erijooned. Epigeneetiliselt (mitte mutatsioonid ja rekombinatsioonid): kromatiini erinev repressioon, kondensioon ja pakkimine; kromatiin valkude erinevad post-translatsioonilised modifikatsioonid; DNA erinev kovalentne modifikatsioon;valke mittekodeerivate RNA de erinev avaldumine. Mittekodeeriv RNA Xist represseerib ühe Xkromosoomi varase emas-embrüo kõigis rakkudes. Pöördumatu heterokromatiniseerumine. DNA demetüleeritakse replikatsioonil. Metüültransferaasid metüleerivad uue ahela vana ahela põhjal. Embrüonaalse arengu liikumapanev printsiib. Preformism vs epigenees.Preformism: täsikasvanud organism on miniatuursel kujul
- viirusgenoomid on vabalt kättesaadavad = viiruse tootmine on vaid tehnoloogiline probleem - biotehnoloogia abil on võimalik muundada nt ohtutud mikroobid väga ohtlikuks Mendeli seadused - seaduspärasused, mis kireldavad, kuidas pärilikud tunnused vanematelt järglastele päranduvad - nimetus tuleb Austria munga Georg Mendeli (1822-1884) järgi - pani aluse geneetikale- uuris pärilikkust kui polnud infot DNA ja geenide kohta Mendeli tegevus - ristas süstemaatiliselt herneid - koostas märgisüsteemi, kasutatakse tänapäevani - P parenter (vanemad) - F filia (tütar ja poeg) - X ristamine - F1, F2, F3 põlvkonnad pärast vanemaid Mendeli töö - kasvatas korraga mitut erinevat hernesorti - seemnetest arenesid alati kindlalt teadaolevate omadustega taimed - ühte sorti taimede ristamisel saadi alati samasugused järglased
Mutatsioon- muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Geenmutatsioon- väikesed muudatused DNA nukleotiidses järjestuses. Nad hõlmavad tavaliselt geenisiseselt ühte või mõnda nukleotiidi. Geenimutatsioonide tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Kromosoommutatsioon kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused, mis on nähtavad mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel.Kromosoommutatsiooniga võib mõni kromosoomlõik kaduma minna või mitmekordistuda. Muutuda võib ka geenide kromosoomisisene järjestus või asukoht.
Kloonimine · DNA fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine · Kloonimine o Reproduktiivne (uue organismi saamine või loomine) Embrüonaalkloonimine Tuumkloonimine o Terapeutiline (raivotstarbeline eesmärk) Embrüonaalkloonimine · Embrüolühestuse meetodil · Toimub munaraku viljastamine in vitro · Moorula ehk kobarloode (2-16 rakku) jagatakse osadeks · Rakud embrüos on totipotentsed (areneb tervikorganism) · Embrüod siiratakse erinevate retsipientloomade emakasse Tuumkloonimine · Munarakust eemaldatakse munarakust tuum · Keharaku tuum siirdatakse munarakku · Rakku mõjutatakse elektriimpulsiga · Embrüo siiratakse kolmanda looma emakasse · Kloonorganism on geneetiliselt identne tuumadoonoriga Terapeutiline kloonimine · Tekitatakse kloonembrüo keharaku tuuma siirdamisel tuumata munar...
Object 1 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS V-15 Eryn Heide Millest koosneb sperma? Uuemõisa 2015 Sperma on ejakulaat ehk seeme, mis on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mida väljutatakse seemnepurske ajal. Seemnepõieke valmistab suurema osa seemnevedeliku rakuvabast osast seemneplasmast ning millele lisanduvad ka seemnepõiekestest,eesnäärmest ja kusitisibulanäärmest erituvad nõred. Sperma koosneb u 5% spermatosoididest, ligikaudu 30% eesnäärmesekreedist ja 70% seemnepõiekeste toodetud sekreedist. Ühes seemnepurskes on umbes 300 000-400 000 spermatosoidi. Sperma sisaldab: Suhkruid Fruktoos, sorbitool, inositool Hormoone Testosteroon, progesteroon Mineraale Fosfor, tsink, magneesium, kaltsium, kaalium Vitamiine Vitamiin C, vitam...
mis aitavad tal munaraku kesta läbida ning soodustavad rakkude membraanide ühinemist. Kohe pärast membraanide ühinemist vabanevad munaraku membraani sisepinnal asunud kortikaalgraanulitest mitmesugused ensüümid ja muud molekulid, mis muudavad zona pellucida struktuuri, et takistada järgmiste seemnerakkude tungimist rakku. Inimese spermatogenees algab puberteedieas ja toimub edaspidi pidevalt kõrge vanadusenik 4.4 Rakutsükkel ·Rakutsükkel on sündmuste jada, mis sisaldab DNA replikatsiooni ja replitseerunud DNA jaotumist tütarrakkude vahel. · Üleminek faasist faasi on kontrollitud protsess. · Signaale võtavad vastu tsükliinid ja tsükliinidest sõltuvad kinaasid (CDK), mis fosforüleerivad omakorda teisi valke · Esinevad kontrollpunktid,tähtsaim START G1 keske 4.5. Pärilikkuse kromosoomiteooria Pärilikkuse kromosoomiteooria loodi algselt äädikakärbse (Drosophila melanogaster)
NCL koertel Mis on NCL? NCL = Neuronal ceroid-lipofuscinoses. Pärilik haigus, mis mõjutab peamiselt kesknärvisüsteemi. Autosoomne retsessiivne tunnus. Teatud tüüpi lüsosoomide salvestushäire, mis põhjustab lüsosoomide kogunemise organismi rakkudesse ja kudedesse. Sümptomid alates 1-2 aastastel koertel. Haiguse pärandumine Mendeli seaduse järgi Tagajärjed Organismi taandareng Krambid Käitumishäired Koordinatsioonihäired Nägemise halvenemine Surm Tõud, millel esineb see haigus Inglise setter Tiibeti terjer Ameerika buldog Kuldne retriiver Bordercollie Dalmaatsia koer Austraalia karjakoer Ameerika Staffordshire terjer Haiguse sagedus Ravimine ja diagnoos Haiguse ravimiseks ravi puudub. Haiguse diagnoosimiseks võimalik teha DNA- test. http://www.youtube.com/watch? v=mS1iHh1XbKE Kasutatud kirjandus http://www.caninegeneticdiseases.net/CL_site /basicCL.htm https://www.pawprintgenetics.com/blog/2013/06 /12/...
1. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24486593 Inimese FoxO3a ekspressiooni vähenemine põhjustab neerurakkudes kartsinoomi teket ja kasvajarakkude metastaasi. 2. Pikkus 7341 aluspaari, paikneb kuuendas kromosoomis, lookuses NM_201559. Komponendid: 176-178 upstream in-frame stopp-koodon, arvukalt fosforüleerimis- ja metüleerimissaite, 1040-1093 tuumalokalisatsioonisignaal, 7320-7325 ja 7341 polüadenüleerimissait. 3. Pikkus 124,947 aluspaari, paikneb kuuendas kromosoomis, vahemikus 108 559 823- 108 684 769. Eksonite ja intronite koostist polnud võimalik leida. 4. Pikkus: 673 aminohapet. Koosneb mitmetest fosforüleerimis- ja metüleerimissaitidest, FH (forkhead) saidist, DNA-sidumissaidist ja tuumalokalisatsioonisignaalist. 5. Kuna eksonite ja intronite koostist polnud võimalik leida, polnud võimalik ka arvutada. 6. Rattus norvegicus FoxO3a homoloog on 672 aminohapet pikk, ning koosneb samadest saitidest, mis Homo sapiensi FoxO3a. Fox...
Vastupidi, süsteemi vaba energia vähenemise arvelt saab isotermaalses protsessis teha tööd. DF=-dW. Eksponentsiaalne kasv. Kasv, mida kirjeldataks eksponentsiaalse funktisooniga. X(t)=dx/dt=ux(t) x=x0*e^mikro t ln2=utd td=ln2/u (ln2=0,7)Miks geneetiline kood on tripletne?kolm nukleotiidi vastutab ühe aminohappe valmimise eest. Kolm MRA nukleotiidi loovad ühe aminohappe proteiinis. (DNA RNA valgud). Molekulaarbioloogia tsentraalseks dogmaks Geneetilise informatsiooni ülekande suunda DNA RNA valk nimetatakse oma keskse tähtsuse tõttu molekulaarbioloogia põhidogmaks. Mullreaktor rakus toimuvad reaktsioonid, rakk on reaktor, rakus toimub ainevahetus, metabolism. Rakutsükkel koordineeritud sündmusteahel, mis tagab rakkude paljunemise. Kirjeldage biopolümeeride struktuuritasemeid. Kuidas Te seletate seda, et biopolümeerid on aperioodilised kristallid. Primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur. Sest nad on kindla struktuuriga, aga monomeeride
Pärilikkuse põhimõisted Pärilikkus- organismide võime toota endasamaseid järglasi Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikust Pärandumine- geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil või meioosil. Keharkkude jagunemine sugurakkude jagunemine Geen- pärilikkuse elementaarüksus. DNA lõik, mis määrab ära RNA sünteesi. Kromosoom- pärilikkuse salvestaja Alleel- ühe geeni erivorm (dominantsed ja retsessiivsed) Alleel, mille poolt alleel, mille poolt määratud määratud tunnus organismil tunnus avaldub vastava alati avaldub dominantse alleeli puudumisel. Polüalleelsus- tunnuse määrab ise, osaleb rohkem kui 2 alleeli (vererühmade määramine)
GMO MIINUSED 1. Väga kahjulik tervisele ning tagajärjeks võivad olla haigused (nt vähk) 2.GMO-de levik pahandab mahepõllundusmehi ,sest õietolmu levides saastub mahevili GM-viljaga. 3.GM-taimede ristumine looduslike sugulastega ja neile uute omaduste ülekandumine võib rikkuda ökõsüsteemi tasakaalu. 4.Kui edasi kandub mürgiresistentsust kandev geen , on oht ,et umbrohi ei allu enam tõrjele. 5.Bakterite abil siirdatud muundatud DNA-ga taimede tõttu võib väheneda looduslik mitmekesisus. 6. Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. 7. Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid. Kasutatud kirjandus: · http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel628_599.html · http:/...
Geen ehk pärilikkustegur Omadused ja paiknemine määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu avaldub tihti koostoimes teiste geenidega DNA molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni ühe valgu sünteesiks hoiab enda sees informatsiooni, mille alusel ehitatakse ning säilitatakse organismi rakke Järglastele pärandab geneetilist materjali Definitsioon Geeni modernne definitsioon kõlab järgmiselt Geen on genoomi järjestuse ümberpaigutatav regioon, mis on päritav. Geenis on regulatoorsed regioonid, transkribeeritud järjestused ja palju muid funktsionaalsete järjestuste regioone Ehitus eksisteerivad struktuurilt ja tihti ka funktsioonilt erinevate alleelide kujul ühe geeni erinevaid variante nimetatakse alleelideks geen on nukleiinhapete järjestus Tähtis meelde jätta: Geenid kodeerivad valk...
Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorkuestes Spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi Pidev protsess Võib kulgeda kõrge vanuseni Kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril Valmviad seemnerakud talletatakse munandimanustes Spermid ehk Spermatosoidid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbistamiseks Ovogenees Munarakkude areng ehk ovotspptide areng Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasajras Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes Moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm polotsüüti, mis hukkuvad
Geneetika mõisted Alleelsed geenid- sama tunnust määravad geenid. Nt ühe geeni vormid Homosügootne- Organism antud tunnuse suhtes, kui alleelsed geenid määravad tunnuse ühtemoodi Heterosügootne- Organism antud tunnuse suhtes, kui alleelsed geenid määravad tunnuse erinevalt Dominantne tunnus- avaldub organismis alati, heterosügootsuse korral surub maha retsessiivsed tunnused Retsessiivne tunnus- Avaldub orgamismis homosügootsuse korral Genotüüp- Ühe organismi geenide kogum Fenotüüp- Ühe organismi välistunnuste kogum, mis avaldub genotüübi ja/või keskkonnatingimuste koostoimel Dihübriidne ristamine- ristatakse kahe tunnustepaari poolest erinevaid organisme Intermediaansus- Olukord, kus järglased on mõlema vanema tunnuste vahepealne tunnus Mutageenid- tegurid, mis põhjustavad muutuseid DNA-s a) Keemilised mutageenid- ravimid ja tugevad happed b) Bioloogilised mutageenid- viiruste ja bak...
· Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. - Neil on täita rakus palju ülesandeid (14%). · Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid ja sahhariidid. - Lipiidid(2%) rasvad, õlid, vahad. - Sahhariidid(1%) glükoos, tärklis, tselluloos. - Need ühendid kuuluvad rakustruktuuride koostisse, on org-i energiaallikateks. · Nukleiinhapete sisaldus on madal kuid nad on vajalikud kõigile rakkudele. - DNA pärilikkuse kandja, selle esinemine kui üks elu tunnustest. - RNA molekulidel oluline roll päriliku info avaldumises. Anorgaanilised ained - Vett on organismis rohkem kui kõiki teisi anorg ja org aineid kokku. · Vesi täidab rakus järgmisi funktsioone: hea lahusti osaleb keemilistes reaktsioonides aitab säilitada püsivat sisetemperatuuri.
funktionaalsuselt tähtsusetu jäänukmoodustis. Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms tingimuste talumises. Paleontoloogia teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. Pseudogeen genoomi DNA nukleotiidjärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga eukarüootse organismi genoomis on sadu või tuhandeid pseudogeene, mõned neist kümneid miljoneid aastaid vanad. Ribosüüm katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivsusega RNA-molekul. RNA-maailm elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid iseprodutseeruvad RNA-molekulid, ribosüümid.
kaudu. 7. fossiil- kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. 8. feneetiline tunnus- individuaalse arengu, ehituslikud ja talituslikud tunnused. 9. homoloogilised elundid- elundid, mis on ehitusplaani poolest sarnased kuid ülesanded on erinevad. 10. mandunud elundid- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. 11. pseudogeen- genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. 12. fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. 13. geokronoloogiline skaala- geoloogiline ajaarvamine. 14. eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotis (Ürgeoon, Agueoon, Fanerosoikum) 15. aegkond- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine. Eoon jagatakse aegkondadeks. 16
PÄRILIKKUSE ALUSED Õp. lk 128 151 1.Lünkteksti täitmine (nt. kromosoomide ehitus, paiknemine, geenid, inimese kromosoomide arv jne.) abiks TV lk 48 ül 2; lk 49 ül 4 ja 2 Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul. Selline ehitus võimaldab DNA tõhusamat kaitset kahjustavate mõjude eest. Kõikides keharakkudes on kromosoomide arv ühesugune. Igal liigil on kromosoome kindel arv ja neil on iseloomulik kuju. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. Kui keharakud jagunevad, siis kromosoomide arv nendes jääb muutumatuks. Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja kasvamisel järglastele edasi anda tunnuseid. Kuid järglastele ei pärandu vanemate omadused. Pärilikku informatsiooni säilitatakse kromosoomides
22. Lihtvalgud koosnevad vaid AH jääkidest. Liitvalgud koosnevad ka mittevalgulisest osast: 23. Valgustruktuurid: · Globullaarsed. · Fibrillaarsed. 24. Renaturatsioon on valkude kõrgemat järku struktuuri taastumine, denaturatsioon nende hävitamine. 25. Valkude ülesanded organismis: · Energeetiline. · Kaitseline. · Varuaine · Toksilisuse · Transport jne. 26. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. 27. DNA molekuli ülesanded organismis: päriliku info säilitamine ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus tütarrakkudele.
86. diagnostizieren, -te, ge.. diagnostima 87. immunisieren- immuniseerima 88. das Abstammung- sugupuu 89. der Genpool, -e - geenilomp 90. die Membrane, -en -membraan 91. die Cytoskelette, -en - tsütoskelett 92. die Metastase, -en - metastaas 93. die Karzinome, -en -kartsinoom, kasvaja 94. die Hormontherapie, -en -hormoonravi 95. der Kodex- koodeks 96. die Krebserkrankung, -en -vähkhaigus 97. der Medikament, -e -ravim 98. das Abwehrsystem, -e - immuunsüsteem 99. die DNA-fessel, -e - DNA ahel 100. der Entwicklung, -en -avastus 101. der Respirationstrakt, -**e - hingamisteed 102. endoskopisch- endoskoopiline 103. die Diagnose, -en -diagnoos 104. peripher- perifeerne 105. kleinzellig- väikerakuline 106. die Beschwerden- kaebused 107. die Protonpumpe, -en -prootonipump 108. der Adhäsion, -e - haardumine 109. die Immunantwort, -en - immuunvastus 110. die Stammzelle, -en - tüvirakk 111
tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Membraan Ülesanded: · Kaiseb rakku · Piirab rakku · Ainevahetus · Transport Passiivne aktiivne (ei vaja lisa- (vajab lisaenergiat) energiat) Tuum- kaksikmembraanne Ülesanded: · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse · Toimub päriliku info säilitamine · RNA ja DNA süntees Tsütoplasma ( vesi 60-80%) Seal on paigutatud raku organellid Ülesanded: · Ainete transport raku sees · Varuainete süntees · Tagab raku siserõhku Endoplasmaatiline retiikulum e. tsütoplasmavõrgustik 1. siledapinnaline 2. karedapinnaline Ülesanded: · ainete rakusisene transport · valkude süntees(karedapinnalisel) · glükogeeni süntees( siledapinnalisel) Ribosoomid: rRNA+ valgud Ülesanded: · valgu süntees
5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Viiruste tähtsus (Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline) Viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest kapsiid, mõnel juhul sisaldavad ka lipiide. Seega erinevad nad "klassikalistest" elusorganismidest suuresti, ja nende elusolendiks pidamine või mittepidamine sõltub sellest, kuidas elu defineerida. Üks võimalikest definitsioonidest väidab, et elusorganismid on objektid, mis suudavad toota endasarnaseid järglasi, neile endas sisalduvat pärilikku informatsiooni edasi andes. Sel juhul tuleks ka viirusi elusolenditeks pidada. Selle
Mutantidel on muutus väline (fenotüübiline). Mutatsioon-muutus raku geneetilises materjalis Mutatsioone esile kutsuvaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Mutageenid: 1.füüsikalised-röntgeni-ja gammakiirgus,UV kiirgus 2.keemilised-ravimid,happed,lahustid,bensiin 3.bioloogilised-mikroorganismid,viirused Mutatsioone võivad põhjustada ka organismisisesed vead:replikatsioon,transkriptsioon,translatsioon a. Geenmutatsioon väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses Hõlmavad geenis ühte või mõnda nukleotiidi: nukleotiidipaari lisandumine/kadumine/ümbevahetamine Võivad tekkida uued alleelid Geenmutatsioonid ei avaldu fenotüübis, kuna: - 1 aminohape asendub teisega ja on keemiliselt sarnane - Üks nukleotiid asendub teisega , kuid määrab ära sama aminohappe - Muutus on retsessiivne Näiteks:albinism,hemofiilia,kurttummus,diabeet b
Steroidide hulka kuuluvad kolestorool ja mitmed hormoonid aga ka vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Kui toit sisaldab palju rasva ja suhkrut, moodustub organismis hulgaliselt kolestorooli, mis on samuti üks steroididest. RNA ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA on kolmeosaline. RNA kolm lämmastikualust on samad, mis DNA koostises: adeniin (A), GUANIIN(G) ja tsütosiin (C). RNA-st võime jaotada molekulide funktsioonide alusel kolmeks: 1) Informatsiooni-RNA(mRNA2) 2) Transport RNA(+RNA) 3) Ribosoomi RNA(rRNA) Informatsiioni RNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgussünteesi toimumise paika. Transpordi RNA ülesandeks on molekuliga ribosoomidesse saabunud deneetilise info lahtimõtestamine. Ensüümid alandavad reaktsiooni
EVOLUTSIOON – mingi süsteemi pöördumatu areng, mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Geenide võrdlus annab suguluse: kes kellest on arenenud EV teooria ajalugu G. Cuvier – kivististe uurija (paleonoloogia rajaja) J-B de Lamark - kirjutas esimese evolutsiooniteooria (tunnistas liikide muutumist) VALED ARUSAAMAD – Täiustumistung-organismid muutuvad iseenesest järjest keerukamaks - elu jooksul omandatud muutused päranduvad (kaelkirjak) C.Darwin – teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria - Raamat ,,liikide tekkimisest - Liigid muutuvad →Liikide tekkimise põjus on →looduslik valik LV on edukamate ellu jäämine. Tuleneb isendite • muutlikkusest – iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised (juhuslike erinevuste näol) • olelusv...
Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel ning siiratakse naise emakasse Kloonimine- identse genoomiga organismi loomine Reproduktiivne kloonimine:1)võetakse tüvirakk, 2)rakust eemaldatakse rakutuum, 3)munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele tüviraku tuum, 4)soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvamist, 5)saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse, 6)arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana Ravikloonimine- tüvirakkudest samasuguse DNA nukleotiidijärjestusega rakkude saamine Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost. Etapid: 1)eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) laboratooriumis, 2)ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks ning asendavad kahjustatud rakke. Kloonimise positiised küljed:1)pole midagi üleloomulikku, 2)ei looda identseid isikuid, 3)pole midagi amoraalset, 4)ndividuaalsus
seaduspärasusi. Rakendusteadus: teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipidega ja meetodite arendamisega põllumajanduse, energeetika, transpordi, tööstuse jne tarbeks. Rakendusbioloogia: bioloogia haru teaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimine ja teostamine. Biotehnoloogia: rajendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Kloonimine: DNA fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine Kloon: isend, kellest tehakse koopia Kloonisend:isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne isend Surrogaatema: teiselt loomalt/inimeselt pärit embrüost järglase sünnitanud loom/inimene 3.Millistes valdkondades rakendatakse biotehnoloogiat? Toiduainete tootmine, biokütuse tootmine, jäätmete lagundamine, kemikaalide tootmine, ensüümide
sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse · Golgi kompleks osaleb rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises · Mitukonder(päristuumse raku organell)on kujult ümar või pulkjas · Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga (sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nim. Harjakesteks) · Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule · Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga Tsütoskelett · Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem · Koosneb niitjatest valkudest · Vastavalt tsütoskeletti moodustuvate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, miktofilamente ja mikrotuubuleid · Raku kuju muutmiseks peavad tsütoskeleti valgud kas pikenema või lühenema
-) Rakumembraan koosneb põhiliselt valkudest ja fosfolipiididest. -) Kõik seened on eukarüootsed, sest sarnaselt looma- ja taimerakkudele paikneb nende tsütoplasmas üks või mitu rakutuuma. -) Mikroskoobi kõige olulisem osa optiline süsteem ehk läätsede süsteem on esindatud okulaari ja objektiividega. -) Kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranzi ja punase värvuse. -) Kromosoomid koosnevad valkudest ja DNA molekulidest. -) Elektroonmikroskoopilise pildi alusel eristatakse kareda- ja siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi. -) Mikroskoobi kõige olulisem osa on optiline lääts. -) Bakterirakke iseloomustavad karvakesed ehk kristad, raku pinnal olevad valgulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks. -) Koos organismidega elab alati koos palju erinevaid baktereid, kes moodustavad sümbioosi. -) Seeneraku rakumembraani katab kitiinist ja teistest süsivesikutest koosnev rakukest.
13. Kas taimede vegetatiivne paljunemine on mittesugulise või sugulise paljunemise vorm, too 2 näidet vegetatiivse paljunemise kohta. Suguliselt paljunevad ainult õistaimed ja okaspuud. Ülejäänud taimed paljunevad mittesugulisel teel. Nt sibulate või risoomide abil. Paljunemine ja areng, kontrolltöö Brenda Holt 14. Kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasapinnal mitoosis metaFaasis. 15. Missuguses raku elutsükli faasis toimub DNA replikatsioon ? Interfaasis. 16. Inimese keharakus on 46 kromosoomi. Mitu kromosoomi on pärast keharaku jagunemist moodustunud tütarrakkudes ? Märkige tütarrakkude tuumadesse numbritega kromosoomide arv. 23 46 46 23 17. Selgitage, miks on pärisimetajate munarakud rebuvaesed, lindude munad aga reburikkad. 18. Iseloomusta organismide erinevaid paljunemisviise ja too näiteid.
See tähendab, et kui rakk on eeltuumne siis rakus ei ole tuuma vaid kromosoomid.Eeltuumsed rakud on näiteks bakterid, amööbid. Nad võivad olla kerajas, pulkjas, keerjas. Amööbil puudub kindel kuju. Päristuumne rakk on see , et rakus on tuum ja selle ümber 2 membraani ja nendest on paarid mille kaudu toimub ainevahetus. Rakus on mitmeid organelle,mõned neist on : · Ribosoom need on 23 nm, ülesanne on valkude süntees. Ehitus on kahe osaline koos DNA ja valgu molekulidega. · Mitokonder 0,2-5 nm, ülesanne on rakku varustada elutegevuseks vajaliku energiaga. Ehituses on RNA molekul vlakude sünteesiks. · Golgi kompleks valkude töötlemine ja nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomi. Koosneb üksteise peale asetatud plaatjatest kiternidest ning neist ühendavast kanalikestest. · Tsütoplasma sisaldab vett, rasvu, liidab rakke ühtseks. Tsütoplasma kaudu
Organismide koostis Elusloodus ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine,
1. Nimeta rakuosade ülesanded : a) Rakutuum DNA säilitamine, juhib rakkude eluteeggfthhtyuytyuytuyuytyuust ja paljunemist b) Mitokondrid varustavad rakk energiaga c) Tsütoplasma seob kõik rakuosad ühtseks tervikuks veerikas, mis täidab kogu raku 2. Iseloomusta side kudesid, nende ülesanded, näited Rakuainet on rohkesti esineb inimeses mitme vormina. Rakud on palju kuid ainet vähe. Ta paikneb elundite vahel. Ülesanded: Tügiülesanne, kaitseb rasvkude külma eest ja aitab neere paigal hoida, toite ja kaitse ülesanne Näited: Luu- ja kõhrkude, rasvkude ja veri . 3. Millised on närvikoe iseärasused, seosta ülesannetega Väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve, võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi. 4. Nimeta elundkonna elundid ja ülesanne: a) Närvisüsteem - Peaaju, seljaaju,, närvid, retsptorid ülesanded: elundkondade tööd tuleb juhtida ja kooskõlastada b) Seedeelundkond - ...
hiljem tagasi elementaarkehadeks. Klamüüdiad ei suuda ise ATPsid sünteesida. Oska nimetada struktuure, organelle, omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. Prokarüoot Eukarüoot Rõngaskromosoom, haploidne. Tuumamembraan, histoonid, mitu kromosoomi, haploidne või diploidne. Plasmiidid DNA tsütoplasmas, ribosoomides, mitokondrites, kloroplastides etc. Membranides steroolid puuduvad, erandiks Membraanides steroolid mükoplasmad, selle asemel hopanoidid ja eeterlipiidid. 70S ribod 80S ribod, organellides 70S Peptidoglükaan Tsütoskelett 1 või mitu valgulist fibrilli viburites 20 fibrilli skemaatiliselt jaotunud
täppisteaduslik meetod arhoeloogias. Väga kuulus näide, kus kasutati Torino Kristuse surilina mille tulemusena selgus, et see lina jääb ajavah 13-14 saj SUUR SKANDAAL !! Selgitati, et kuna oli hiljem minngi tulekahju siis olid proovid ebaõiged ja uusi proove pole lubatud võtta. Teine näide - Gröönimal elanud paleoeskimo näide (DNA) - Gröönimaa igijääst leitud u 4000 a vanusest juuksesalgust eraldatud DNA uurimise tulemused See näitab et mida aeg edasi seda rohkem tekib võimalusi uurimistööks. SLAIDID: INIMESE KUJUNEMINE JA EUROOPA ASUSTAMINE (4-5 loeng) (FAIL3) Inimese arenemine ahvides. On teatud tõde kuid kõik pole sulatõde. Inimesele lähim on simpans. 30-20 milj. a tagasi oli ahvide aeg. Esimesed inimahvid 20 milj aastat tagasi neid nimetati prokonsulid. Inimese kujun. lugu - erinevaid inimahve on terve rida.
Prokarüootsed rakud e eeltuumsed- rakud millel puudub tuum, ning muud topelt membraaniga ümbritsetud organellid ( bakterid) Rakutsükkel koosneb interfaasist ja meioosist Rakuring*- raku eluring ühest jagunemisest teiseni 10% Mitoosi käigus jaguneb kõigepealt tuum- karüokinees. Seejärel jagatakse tsütoplasma ja rakuorganellid kahe uue raku vahel- tsütokinees. 90% Interfaas on rakujagunemise vaheline aeg, kõige aktiivsem elutegevuse aeg. ( ainevahetuse protsessid , DNA kahekordistumine e replikatsioon, suureneb rakuorganellide arv, rakumõõtmete suurenemine) Replikatsioon e DNA kahekordistumine 1) Ensüüm katkestab lämmastikualuste vahel olevad vesiniksidemed ja DNA- kaksikheelik avaneb. 2) Teise ensüümi abil kinnituvad uued nukleotiidid mõlema ahela külge. 3) Lõpuks tekib kaks identset kasikahelat, milles üks on uus ja teine vana ahel. 2.1 Mitoosi tulemuseks on identsed tütarrakud
AINED 1) ANORGAANILISED: - Vesi; - Soolad. 2) ORGAANILISED: - Süsivesinikud; - Lipiidid; - Valgud; - Nukleiinhapped (DNA, RNA). VESI *VEE OMADUSED: 1) Suur soojusmahtuvus; 2) Hea soojusjuhtivus; 3) Kõrge aurustumissoojus; 4) Soojeneb ja jahtub suhteliselt aeglaselt; 5) Hoiab organismis stabiilsust; 6) Vedelas olekus tihedam, kui tahkes; 7) Kapillaarsus; 8) Suur pindpinevus. *VEE ÜLESANDED: 1) Lahusti; 2) Osaleb keemilistes reaktsioonides; 3) Osaleb kliima kujunemisel; 4) Elukeskkonnaks paljudele organismidele; 5) Tagab raku ja organismi stabiilsust. ORGAANILISED AINED RAKKUDES Orgaanilisi aineid iseloomustab: - Sisaldavad alati süsinikku (C), - Tekivad organismides, - Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. BIOAKTIIVSED AINED - Väga väikestes kogustes mõjutavad organismi elutegevust. Nt ensüümid, vitamiinid, hormoonid, a...
Kordamine KT'ks 22.11.2010 Rakuteooria: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikkuses kooskõlas EUKARÜOOTSED e. päristuumsed PROKARÜOOTSED e. eeltuumsed Loomad, taimed, seened, vetikad, algloomad Bakterid Rakutuum - Ainuraksed, hulkraksed Ainuraksed Palju organelle Vähe organelle Meioos, mitoos Pooldumine Rakutuuma ehitus ja ülesanded Rakutuum juhib raku elutegevust. Koosneb pooridest (ainete transport), tuuma membraanist (kaitseb), kromatiin (DNA ahelad). Rakumembraani ehitus ja ülesanded Rakumembraan kaitseb rakku, koosneb lipiididest. Mitokonderi ehitus ja ülesanded Sisaldab DNA'd ja tal on 2 rakumembraani. Ülesandeks on energiaga varustamine. Kloroplasti(de) ehitus ja üle...
Pärilikkus on organismide võime taas toota enda sarnaseid järglasi. Geneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Pärandumine geneetika info säilitamine ja edastamine mitoosi või meioosil. Geen Pärilikkuse elementaarüksus. DNA lõik , mis määrab ära RNA sünteesi Kromosoom Pärilikkuse salvestaja. Paikneb rakutuumas ja koosneb DNA'st. Lookus kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub. Alleel geeni teatud vorm Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. (tumedad juuksed, tumedad silmad, põselohud) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismide poolt avaldub vastava dominantse alleeli puudumisel. (heledad juuksed, põselohud puuduvad)
NO WAVE NO WAVE JUURED JA SUUNAD Algus New Yorgis 70ndate lõpp Tuleneb erinevatest muusikastiilidest Hõlmab endas ka tantsu Loodi klassikaliste rock´i ja punki elementide kaotamise vastu protestimiseks Muusika peegeldas nihilistliku maailmavaadet Aastatega muutus mängulisemaks ja rõõmsamaks NO WAVE-LE OMANE Antonaalsus Korduv rütm Dissonantsus Instrumendid: kitarr, trummid, klaver https://www.youtube.com/watch?v=uCI24Lt9aNQ https://www.youtube.com/watch?v=M6K_5XzA-34&t=128s VISUAALNE KUNST Suurt rolli täitis laval visuaalne kunst Kunstnikud tihti olid bändi liikmeteks Alan Vega skulptuur Tähtis näitus Times Squarel DNA Tegutses 1978-1982 Ameerikas Loojad kitarrist Arto Lindsay ja pianist Robin Crutchfield Salvestasid kolm albumit Bändis oli 4 liiget https://www.youtube.com/watch ?v=_gA-R62agx0 https://www.youtube.com/watch ?v=uz47h75_FJo TEENAGE JESUS AND THE JERKS Tegutses 1976-1979, ...
Sahariidid- ssivesikud,orgaanilised hendid,koostis : ssinik,vesinik,hapnik. Mono-,oligo-,polsahhariidideks. Suhkrud. Monosahariidid: lihtsuhkrud,madamolekulaarsed orgaanilised hendid,ssinike aatomite arv on tavaliselt kolmest kuueni. Olulisemad on riboos ja desoksriboos. Need ribonukleiinhappe rna ja dna koostises. Kuuessinikulistest suhkrutest olumised on: glkoos ja fruktoos. C6H12O6,fotosnteesi abil. Loomad savad aga toidust. 17,6 kJ/g salvestatud energiat saab kasutada elutegevuses. Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised hendid, kahe-kolme monosahariidi omavahelisel hinemisel. Maltoos koosenb aga kahest glkoosijgist. Piimas sisaldub laktoos e piimsuhkur, energia saamiseks. Polsahhariidid on krgemolekulaarsed orgaanilised hendid (polmeerid), (monomeerid) monosahariidid?
Lihtnuudlid Kartuli chipsides Merevetikastes Tortilla chipsides Koreea, Hiina ja Jaapani köögis Eelroas Soojas roas Pärmis Mida teeb? Sattudes organismi liigub kiiresti vere kaudu peaajju ja tugevdab maitset ning keele tundlikkust. E621 kutsub esile rakkude oksüdaatilise kahjustuse ning DNA kahjustuse. Tekkivad valud. Alates peavalust lõppedes Alcheimeri haiguseni. Teised sümptomid Näo punetus Higistamine Raskuse tunne suuõõnes Kurgupõletik Valu rinnus Kiirenenud südametegevus Hingamise puudulikkus Vahe C5H8NNaO4 B6 vitamiini sissevõtmine vähendab võimalust saada Monosoodium glutamate 1907 aastal T. I. U. avastati Monosoodium glutamate Kikunae Ikeda abil. 1909 tuli välja patent Nüüd aasta jooksul kasutatakse maailmas 200
Geneetika-teadus pärilikkusest| pärilikkus-organismide genofondi pärandumine| genoom- liigile omane geneetiline materjal(krom.arv)|genotüüp-organismi kõik geenid ühes rakus| fenotüüp-organismi kõik tunnused|geen-pärilikkustegur|Replikatsioon-DNA kahekordistumine, toimub rakutuumas, protsess on mitoos|Transkriptsioon- on RNA molekuli süntees, toimub rakutuumas interfaasi ajal, teda teostab ensüüm- RNA polümeraas|Translatsioon- ehk valgusüntees toimub ribosoomides. Protseess algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. T. on universaalne protseess, kuna ta esineb nii euka kui prokaariootides|Geneetiline kood- selle abil saab leida igale koodonile vastava aminohappe|Tripletsus-ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s| Sünonüümsus-ühte aminohapet võib määrata mitu koodoni|Universaalsus-ühesugune kõigil elusolenditel|Ühetähenduslikkus-teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet| Kattumatus-vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla ühe...
Pärilikkusmõisted 1. Pärilikkus organismi võime taastoota endasarnaseid 2. Geneetika teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust 3. Pärandumine geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil või meioosil 4. Geen pärilikkuse elememntaarüksus, DNA lõik, mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Järglasi 5. Kromosoom pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja 6. Lookus kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub 7. Alleel geeni teisend 8. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismis avaldub alati 9. Retressiivne alleel alleel , mille poolt määratud tunnus avaldub vastava dominantse alleeli puudumise 10
Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud eu jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Paljunemisperioodil jagunevad tüvirakud ja neist pärinevad eellasrakud mitootiliselt Kasvamine Küpsemine-meioos, mille saadakse haploidse tütarrakud- spermatiidid Nendest haploidsetest tütar...
Klinefelteri sündroom Gert Tali Tunnused ● 2 X ja 1 Y kromosoom ● Loode sünnib normaalselt ● Põdejatel pikad jäsemed ja suur keskmine pikkus ● Rindade kasv esineb 5% haigetest ● Rasva kogunemine puusadel ja kehal Tunnused ● Meessuguelundid arenevad välja ● Karvakasv on normaalne ● Väiksed ning väljaarenemata munandid ● Suguvõime tihti normaalne ● Põdejatel azoospermia Tekkimine ● Meioosi 1. Profaasis rekombineerub DNA puudulikult ● Jagunemisel anafaasis liigub kromosoomipaar samale poolusele Sagedus ● Üks kõige sagedasemaid kromosoommutatsioone ● 1:500 - 1:1000 ● Vanem ema suurendab riski Ravi ja ennetus ● Teha lootevedelikuproov ● Otsest ravi pole olemas ● On võimalik teha hormoonravi ● Testosteroon aitab madaldada häält, suurendada lihasmassi ● Luud muutuvad tugevamaks ● Eluiga sarnane normaalse inimesega Allikad http://www.kliinikum
Rakk 1. Eukarüootse raku ja prokarüoodse raku võrdlus: Tunnus Eukarüoot - Prokarüoot eeltuumne päristuumne (bakterid) Kromosoom Palju 1 rõngas kromosoom Tuum Memraaniga piiritletud Puudub Limakapsel Üldjuhul ei ole On olemas Mõlemal on rakumembraan Pärilikkusaine Ribosoomid 2. Taime- ja loomaraku võrdlus: · Erinevus: loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest; taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad; taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. · Sarnasus: Tuum, tsütoplasma, Golgi kompleks, ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik, rakumembraan, mitokondrid. 3. Organismide jagunem...
Pärilikkuse põhimõisted: Pärilikkus on organismide võime taastoota endasarnaseid järglasi. Geneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Pärandumine on geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil või meioosil. Geen on pärilikkuse elementaarüksus, DNA lõik, mis määrab RNA molekuli sünteesi. Kromosoom on pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja. Kromosoomid asuvad rakutuumas ja koosnevad DNAst. Lookus kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub. Alleel on geeni teatud vorm. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Tähis: AA Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vastava dominantse tunnuse puudumisel. Tähis: aa Polüalleelsus tunnuse määramisel osaleb rohkem, kui kaks alleeli (nt. vererühmade määramisel) Monogeenne tunnus ühe tunnuse määrab ära üks geen. Polügeenne tunnus ühe tunnuse määrab ära palju geene....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
