Loodus jaguneb kaheks-elus,eluta Elu-mateeria osa mis suudab end ise kasvatada ja paljuneda Rakk-kõige väiksem üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid Aine ja energiavahetus Autotroofid-taimed Heterotroofid-organismid Reageerimine-inimesel-aju ,närvid,lo-meeleorg Paljunemine-mittesuguline,vegetatiivne-taimed eostega-seened Areng.sugulisel-algab viljastumisega,mittesugulisel eraldumisega vanemorganismist Looduse organiseeritus 1.aatomid-tuum,elektronid,neutronid,prootonid 2.molekulid-dna,valgud,lipiidid,sahhariidid 3.organellid-mitokonder,golgi kompleks 4.rakud.5.koed 6.organid-kindla ül kudede kogu nt süda maks jne 7.organsüsteemid ehkelundkonnad 8.organism.9.populatsioon 10.liigid-sarnase ehituse,geneetika,ja talitusega org 11.ökosüsteem Loodusteadus-uurib elus ja eluta loodust Kõik elus organismid koosnevad orgaanilistest ainetest- biomolekulid ,bioaktiivsed ained-hormoonid,ensüümid, vitamiinid,sahhariidid-süsinik,vesinik j...
Pärilikkuse alused 9B Kordamine 1. KROMOSOOM valkudega kokku pandud DNA molekul. DNA rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, desoksüribonukleiinhape. GEEN DNA lõik , mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. ALLEEL geeni paralleelvorm. MUTATSIOON geenide või kromosoomide ehituses toimuv muutus. MUTAGEEN mutatsioon põhjustav tegur 2. Dominantne alleel alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivne alleel see määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed. 3
1. geneetika - bioloogia haru, mis uurib pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi 2. geen - DNA molekuli lõik 3. genoom - liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal 4. genotüüp - organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime 5. DNA replikatsioon - protsess, mille käigus kopeeritakse DNA molekul 6. transkriptsioon - protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel 7. translatsioon - valkude sünteesimine ehk aminohappeahela koostamine vastavalt mRNAs olevatele juhistele 8. promootor - geeni algusosa 9. terminaator - geeni lõpuosa 10. geneetiline kood - seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidkolmikutele vastavad aminohapped 11. koodon - ühele aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik 12. antikoodon
ka endotsütoosi ja eksotsütoosi teel. Endotsütoosi puhul sopistub rakumembraan sisse ning vajalikud molekulid transporditakse rakku membraansetes põiekestes. Rakutuum Rakutuum on tsütoplasmast kahe membraaniga eraldatud piirkond. Rakutuuma välismembraan läheb tsütoplasmas üle tsütoplasmavõrgustikuks ehk endoplasmaatiliseks retiikulumiks. Rakutuuma membraanis on hulk poore, mille vahendusel liiguvad rakutuuma ja tsütoplasma vahel ained. Rakutuumas on kromosoomid ehk DNA koos sellega seotud valkudega. Rakutuuma piirkonda, kus moodustuvad ribosoomid, kutsutakse tuumakeseks. Sinna on koondunud rRNA-d kodeerivad kromosoomide piirkonnad. Rakutuum on tavaliselt mahult 1/5 kuni 1/10 tsütoplasma mahust. Spermidel on rakutuum sama mahuga, kui on tsütoplasma, munarakul on tsütoplasmat 1000X rohkem. Rakutuumal on kaks funktsiooni: 1. Raku elutegevuse juhtimine; 2. Osalemine raku jagunemises.
7. Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~aastat tagasi 1-1.5miljardit 8. Millised sümbiontsed bakterid on seotud õhulämmastiku assimileerimisega? Nt tsüanobakterid, Rhizobium 9. Millised tunnused näitavad et mitokondrid on tekkinud endosümbioosi teel Kahekordne membraan, sisaldab mitokondriaalset DNA'd mis on koostiselt sarnane bakteri DNA'le. Sisemise membraani koostis on sarnane bakteriraku membraani koostisega. Paljunevad jagunemise teel, mitoos puudub. DNA on rõngaskromosoomi kujul, histoonid puuduvad. Operonide esinemine DNAs. Esinevad ribosoomid, mis ehituselt ja koostiselt sarnanevad bakteri ribosoomidega. 10. Millised tunnused näitavad et kloroplastid on tekkinud endosümbioosi teel Sama mis mitokondri puhul. Membraanid 11.Raku membraani paksus 6~10 nm 12.Millise membraani komponendi struktuurvalem on esitatud (fosfoglütseriid, sfingolipiid, etanoolamiin, koliin, inositool) 13
35. Polaarsed mikrotorukesed osalevad poolustel üksteisest kaugemale tõukamises anafaasis 36. Milline netto kogus oksaalatsetaati (moolides) sünteesitakse tsitraaditsüklis kui tsüklisse siseneb 2 mooli atsetüülkoensüüm A-d? 0 37. Taimerakus on toimunud mutatsioon mis takistab Golgi kompleksi funktsioneerimist. Milline nimetatud protsessidest sellistes rakkudes ei toimu? Rakuseina teke 38. Nukleosoomi koostises DNA on keerdunud ümber Histoonide 39. Eukarüootides on aktiivne transkriptsioon seotud ainult eukromatiiniga 40. Sama organismi lihasrakud ja närvirakud on erineva struktuuriga, sest ekspresseerivad erinevaid geene 41. Milline loetelu on õige lähtudes DNA kokkupakkimise keerukusastme suurenemisest? Nukleosoom 30nm ,,kromatiin" tellingutel u kinnitunud DNA lingid 42
katteelundkond - elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskonna ebasoodsate mõjude eest. kesknärvisüsteem - pea- ja seljaaju, kus toimub informatsiooni töötlemine kimäär - erineva genotüübiga ja eri organismidest pärit rakkudest koosnev organism klamüüdia - tüüp rakusiseseid parasiitbaktereid; nende põhjustatud põletikuline haigus kloon - isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond kloonimine - DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine kohev sidekude - sidekoeliik, mis hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ning tagab nende elastsuse kollageen - sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk konvektsioon - soojuse liikumine õhu- või veevooluga kooriongonadotropiin - raseduse ajal platsenta koorionipooles sünteesitav gonadotropiin
fossiilide kaudu. 2.Võrdlev embrüoloogia(.K.E von Baer)-Bigogeneetiline reegel(müller).Embrüogeneesi läbitakse lühidalt,selle liigi ajaloolised etapid.nt inim lootel on saba e seljakeelik. 3.Võrdlev anatoomia-1.homoloogsed org-sarnase ehituse ja päritoluga,erineva ül-ga . 2.Analoogilised or-erinev ehitus ja päritolu,kuid ül. On sarnane.3.Rudmentsed-elundid millel puudub ülesanne/mandunud. 4.Molekulaargeneetika- geenide ja DNA uurimine. 5.Biograafia-.liikide levikut uuriv 6.Sordi ja tõuaretus- Elu teke maal.: 1.loodud,2.Isetärganud,3.transporditud. Eluareng Maal: 1.Suur pauk,2.Päikese sünd,3.Maa sünd. Füüsigaline evolu-keemiline evol(RNA-DNA Rakk)-bioloogiline evol Ürgatmosfäär sisaldas:UV,Radiaktiivsus kiirgus,kõrgetemp:NH3,Ch4,N2,H2S,CO,CO2,HCN. Ürgookean:CH4,NH3,H2S,HCN,CO,H20=H2CO3,C6H2o6, Rakus-valgumolekulid,rasvamolekulid. RNA-DNA-RAKK Rakk prokarioot e eeltuumne
2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas 3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi Eoseline Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel(samblad, sõnajalad, osjad, kollad) Vegetatiivne Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl. Ja rakk jaguneb kaheks, bakter,käsn), pungumiseks(tekib kehal väljasopistus millest uus isend, pärmseened, protistid), taimeosana(risoom,mugul,sibul) ja polüembrüoonia(viljastatud munaraku jagunemine) Kehaväline viljastumine - Küpseb palju sugurakke, viljastumine on juhuslik, hukub palju, ebasoodsate tingimuste tõttu - Kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastumine - Küpseb vähe sugurakke, tõenäosus suurem, paremini kaitstud keskkonna tingimuste eest - Imetajad, roomajad, linnud
Bioloogia mõisted: geenid ja muu pärilikkus organismide omadus säilitada ja järgalstele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi DNA e. desoksüritoonukleünhape rakutuumas kromosoomides paiknev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku infot geen on DNA lõik, mis osaleb organ. ühe või mitme tunnuse kujunemises , geen on pärilikkuse algüksus ja need päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele kromosoom valkudega seotud DNA molekul, mis paikneb rakutuumas Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka iga geen meie keharakkudes kahekordselt Ühe neist saame isalt, teise emalt. See tähendab, et ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleeli Vanematelt saadud alleelid võivad olla kas ühesuguse või erineva mõujuga.Seda alleeli, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alti avaldub, nim
SAHHARIDID EHK SÜSIVESIKUD 2 Orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik Looduses enamlevinud orgaanilised ühendid (taimedes 75-90%; loomades 2%; seentes 3%) Monosahhariidid e. lihtsuhkrud – süsinike aatomite arv molekulis on 3-6. Magusad ja väga reaktsioonivõimelised C5H10O5 – riboos – RNA koostises C5H10O4 – desoksüriboos – DNA koostises C6H12O6 – glükoos e. viinamarjasuhkur – veresuhkrur (põhiline energiaallikas) C6H12O6 – fruktoos – puuviljasuhkur Oligosahhariidid – 2-3 monosahhariiti on omavahel liitunud Glükoos + fruktoos = sahharoos – roo-ja peedisuhkur 2 glükoosijääki = maltoos e. linnasesuhkur Glükoos + galaktoos = laktoos e. piimasuhkur Polüsahhariidid – kõrgmolekulaarsed; monomeeriks on glükoosijääk (monosahhariidid)
geneetiline identsus. Karüokinees(rakutuuma jagunemine)+tsütokinees (tsütoplasma ja rakuorganellide jagunemine) Tagab organismide kasvamise, hukkunud rakkude kasvamise, vigastuste paranemine, kromosoomide arvu püsimine, gen. Identsed. 1. 1. Profaas ettevalmistav faas 1. Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks NB! Kromosoomid on kahekromatiidilised, s.t. 2 DNA molekuli 2. Tuumakesed kaovad 3. Tuum suureneb 4. Tuumamembraan kaob 5. Tsentrioolid liiguvad poolustele ja kujunevad kääviniidid 2 tsentriooli vahele 2. Metafaas - eraldumisfaas 1. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile 2. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge, teise otsaga aga tsentriooli külge 3. Anafaas - rändamisfaas
7. Geokronoloogia meetod-radioaktiivsete meteoriitidest.Elu käivitamiseks oli elementide ja isotoopide kasutamine,mille isereprodutseeruvate süsteemide teke. agunemiskiiruse ja hulgalise vahekorra järgi saab kinimite vanust hinnata. 20. DNA-põhistele rakkudele eelnes RNA maailm,üleminek DNA võis toimuda alles 8. Geokronoloogiline skaala-on saadud peale seda kui RNA ja valkude baasil oli maailma eripiirk kivitiste järjestuste kujunenud rakutaolised süsteemid,mis olid võrdlemisel. kk isoleeritud lipiidse membraaniga. 9. Võrdlusmeetodid:feneetilised-liikide 21. Ainuraksed-vanimad tuumata
viirusosakesi tootma. Struktuurgeenid - kindlustavad viirusvalkude sünteesi. Genoom võib olla: Plussahelaline - RNA viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNNa ja seeläbi sünteesida viiruse valke, mis viivad läbi viirusgenoomi paljundamise või lähevad uue viiruspartikli koosseisu. Miinusahelaline - RNA viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplementaarsed mRNA molekulid. Üheahlaline DNA - sünteesitakse komplementaarne DNA, alles siis mRNA, mis omakorda viirusvalke kodeerib. Viiruste paljunemine 1) viirusosake kinnitub rakumembraanile 2) viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab peremehe membraani 3) viirusosake tungib raku sisse 4) viirusosake vabaneb kapsiidist ehk valgulisest kattest Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. 5) viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas
mRNA a-a-g-g-g-c-u-u-a-g-c-u AuG |a-a-g|-g-g-c|-u-u-a|-g-c-u Mõisted Geneetika- teadus mis uurib pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Pärilikkus-organismide omadus anda üle oma tunnuseid ja arenemise iseärasuseid järgmistele põlvkondadele Geen-DNA (kromosoomi) lõik mis sisaldab infot ühe valgu esmase struktuuri kohta ja määrab ühe tunnuse arenemise. Geen määrab ühe RNA molekulli sünteesi Replikatsioon- matriitssüntees mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli , toimub rakutuumas, eelneb raku jagunemisele komplementaarsus printsiip(A-T, C-G) Transkriptsioon-matriitssüntees mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul, toimub rakutuumas interfaasis viib läbi RNA- polümeraaz (A-U, T-A, C-G) Translatsioon- vaja ensüüme aminohappe jääke transport rnasi ribosoomi ja mrnad ja atb-d
tarbetud Kuidas GMO-sid luuakse? GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil. Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri abil võõr-DNA taimerakkudesse viia. Võimalik on kasutada ka nn DNA püssi, mille abil saab taimerakku tulistada imepisikesi kullaosakesi, kuhu on eelnevalt seotud sisestatav võõras DNA. Raku sees tuleb DNA kullaosa küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse. Nii ühel kui ka teisel juhul õnnestub siirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse. Muundamiseks ei piisa vaid ühe geeni lisamisest. Tundmaks ära, millised rakud on sisestatatud võõra DNA vastu võtnud, on sisestatavale geenile veel lisatud antibiootikumiresistentne märgistusgeen
1. Organismides olevad anorgaanilised ained 2. Süsivesikud. Nende ehitus ja ülesanded. 3. Lipiidid. Nende ehitus, jaotus ja ülesanded. 4. Valgud. Nende ehitus, ülesanded, tekkereaktsioon. 5. DNA ja RNA. Nende ehitus ja ülesanded. 6. Taimerakk. Ehitus ja joonis. 7. Loomarakk. Ehitus ja joonis. 8. Bakteri- ja seenerakk. Ehitus ja joonis. 9. Rakuorganellid. Nende ülesanded. 10. Glükoosi lagundamine. Raku hingamine. 11. Fotosüntees. 12. ATP ehitus. Joonis. 13. Mitoos 14. Meioos 15. Sugurakkude areng 16. Viljastumine 17. Inimese looteline ja lootejärgne areng 18. Pärilikkuse molekulaargeneetika. (DNARNAvalk) 19. Mendeli I seadus 20. Mendeli II seadus 21. Mendeli III seadus 22
Pseudogeenid ja geenifragmendid Geeniperekondadesse kuuluvad sageli defektsed geenikoopiad (pseudogeenid), sisaldades tervet kodeerivat järjestust või selle osi ehk geenifragmente (puuduvad 3` või 5`otsad). Kanal 51, inimesel 19000 pseudogeeni, arvukalt tsentromeersetes piirkondades! Protsessimata pseudogeenid on tekkinud genoomse DNA tasemel duplikatsioonide tagajärjel, fragmenteeritud geenide osad aga ebavõrdse ristsiirde või õdekromatiidide vahetuse kaudu. Protsesseeritud pseudogeenid ja retrogeenid tulenevad RNA transkriptide pöördtranskriptsioonist (LINE-1 elemendid) ja integratsioonist genoomi. Protsesseeritud pseudogeenid sisaldavad funktsionaalse geeni eksoneid ja omavad tavaliselt ühes otsas oligo (dA)/(dT) järjestusi. Tekkinud
ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valgust koosneva rõngaste struktuuri vahendusel. Bakterid võivad olla väga
superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valgust koosneva rõngaste struktuuri vahendusel. Bakterid võivad olla väga vastupidavad ebasoodsatele
See toimub enamasti vaid siis, kui denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid ei ole veel lõplikult lagunenud. Biokeemiliste reaksioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nim ensüümideks. Valgud täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-,retseptor-,regulatoorset, kaitse-,liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Desokssüribonukleiinhape e DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desokssüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli-lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Komplementaarsusprintsiip- nukleotiidide üksteisele vastavus. Nukleotiidide järjestust molekulis nim DNA esimest järku struktuuriks. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele.
Veel on suur soojusmahtuvus, seetõttu aitab ta säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. 5.Orgaanilised ained : valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, lipiidid näide ja olulisem tähtsus organismides - Valgud on orgaanilised ained, mida leidub organismides kõige enam. Valkude roll on varustada organismi aminohapetega. N. Hemoglobiin, mis seob ja transpordib hapnikku. - Nukleiinhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. N. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA roll on säilitada organismis pärilikku informatsiooni. Ribonukleiinhape ehk RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA roll organismis on päriliku info realiseerimine. 2011 PTG
sooja rasvkude. Lihtlipiidid, liit, steroidid, hormoonid. Valgud- aminohapetest polümeerid. Kahe aminohappe vahel moodustub peptiidside. Ala-arg-jenjne. 1 2 3 4 järku struktuurid. Valgud rakuorganellide koostises, e ehituslik funktsioon, ensümaatiline funkt, transportfunkt, retrsepturfunkt, energeetiline. Kaitsefunkt- antikehad. Aids- immuunpuudlikus, viirus HIV põhjustab. Nukleeinhapped- desoksüribonukleeiinhape DNA ja ribonukleiinhape RNA. Dna koostis adeniin A, guaniin G, tsütosiin C, tümiin T, A-T G-C. DNA säilitab pärilikku infot ja kannab üle tütarrakkudele. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises- info mRNA (toob info ribosoomidesse), transport tRNA (toodud info lahtimõtestamine), ribosoomi rRNA (ribosoomi ehituses ja osalev valgusünteesis). Tümiini asemel uratsiil U. A-U. 3. Raku ehitus ja talitlus. Bioloogia I lk 48- 82.
VII. Kuidas valgud meid kaitsevad Õp.nr.1 lk. 50 – 51 • Antigeen takistab võõrkeha elutegevust. Antikehadega märgistatud võõrkeha on kergesti ülesleitav d) Nukleiinhapped (DNA ja RNA) ja seos valkudega I. Mõisted: kromosoom, kromatiin, geen, nukleotiid, adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin, uratsiil, promootor, kodon, antikoodon, alleel • Kromosoom – üks kokkupakitud DNA molekul koos valkudega • Kromatiin – rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, lahtikeerdunud kromosoomid • Geen – kromosoomis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks • Nukleotiid – nukleiinhappeahelate elementaarosad, mis koosnevad fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest • Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin, uratsiil – lämmastikalused • RNA-s on tümiini asemel uratsiil
st heterotsüklist. Molekulmass suurem. adeniin A guaniin G · pürimidiin tsütosiin C tümiin T uratsiil U Chargaffi kriteerium: G+T A+C b) Pentoos 2 tüüpi: a) desoksüriboos (omab ühte O2 aatomit vähem) b) riboos c) fosforhappejääk H2PO3 Nukleotiidide ehitustasandid: A tasand: N alus + pentoos = nukleosiid B tasand: N alus + süsivesinik + P-hape = nukleotiid 5.2. Jaotus Nukleiinhapped jaotatakse: DNA 1) primaarstruktuur bioloogilist tähtsust ei oma. 2) sekundaarstruktuur e kaksikspiraal e biheeliks: Stabiliseerivad sidemed ja nõuded: a) komplementaarsusprintsiip st puriin ja pürimidiinalus paarduvad vastastikku. Selle mõtteks on ruumiline sobivus. A=T C = G b)stabiliseerivad sidemed ·vesinikside A T G C ·N-aluste hüdrofoobne vastasmõju c) ahelate antiparalleelsus biokeemiliste sidemete suundumus on ahelates vastupidine
st heterotsüklist. Molekulmass suurem. adeniin A guaniin G pürimidiin tsütosiin C tümiin T uratsiil U Chargaffi kriteerium: G+T A+C b) Pentoos – 2 tüüpi: a) desoksüriboos (omab ühte O2 aatomit vähem) b) riboos c) fosforhappejääk H2PO3 Nukleotiidide ehitustasandid: A tasand: N alus + pentoos = nukleosiid B tasand: N alus + süsivesinik + P-hape = nukleotiid 5.2. Jaotus Nukleiinhapped jaotatakse: DNA 1) primaarstruktuur bioloogilist tähtsust ei oma. 2) sekundaarstruktuur e kaksikspiraal e biheeliks: Stabiliseerivad sidemed ja nõuded: a) komplementaarsusprintsiip st puriin ja pürimidiinalus paarduvad vastastikku. Selle mõtteks on ruumiline sobivus. A=T C = G b)stabiliseerivad sidemed vesinikside A T G C N-aluste hüdrofoobne vastasmõju
st heterotsüklist. Molekulmass suurem. adeniin A guaniin G · pürimidiin tsütosiin C tümiin T uratsiil U Chargaffi kriteerium: G+T A+C b) Pentoos 2 tüüpi: a) desoksüriboos (omab ühte O2 aatomit vähem) b) riboos c) fosforhappejääk H2PO3 Nukleotiidide ehitustasandid: A tasand: N alus + pentoos = nukleosiid B tasand: N alus + süsivesinik + P-hape = nukleotiid 5.2. Jaotus Nukleiinhapped jaotatakse: DNA 1) primaarstruktuur bioloogilist tähtsust ei oma. 2) sekundaarstruktuur e kaksikspiraal e biheeliks: Stabiliseerivad sidemed ja nõuded: a) komplementaarsusprintsiip st puriin ja pürimidiinalus paarduvad vastastikku. Selle mõtteks on ruumiline sobivus. A=T C = G b)stabiliseerivad sidemed ·vesinikside A T G C ·N-aluste hüdrofoobne vastasmõju c) ahelate antiparalleelsus biokeemiliste sidemete suundumus on ahelates vastupidine
elektronvoogudega), mikrotoom (objektidest lõikude tegemine), luup (linnu loode), paljas silm (linnu muna rakk), mitmekesisus rakutuuma esinemise järgi: eeltuumsed (prokarüoodid, bakter), päristuumsed (eukarüoodid, loom), rakutuuma arvu järgi: ainuraksed (bakter, algloom, pärmseen), hulkraksed (loom, taim, seen), loomkoed närvikude, sidekude, lihaskude, kattekude, loomarakk - rakutuum - juhib raku elutegevust ja kannab edasi pärilikku infot kromosoomides asuva DNA abil, ehitus tuumaümbris (2-kihti, poorne), tuumaplasma (DNA, RNA, valgud, madala mol ühendid), 1 3 tuumakest ( rRNA, ribosoom, valkude sünees), kormosoomid (DNA, valgud, pärilikkust kandvad kehakesed, arv liigiti kindel,kaitsevad DNAd, aitavad DNAd kokku pakkida), homoloogiliste paaridega koromosoomid sisaldavad sama pärilikke tunnuseid määravaid geene), punane verelible puudub tuum, kingloom 2 tuuma, vöötlihaskoerakk hulktuumne, tsütoplasma seob
1. Rakutsükkel. Muutused interfaasis. DNA replikatsioon. Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni. Interfaas on osa sellest, kus rakk täidab oma ülesandeid ja elab oma elu. Muutused interfaasis – Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste ühendite süntees. Rakk suureneb. Tsentrioolide kahestumine. Interfaasi lõpus DNA kahekordistub. 1) DNA-helikas kerib ahelad lahti. 2) DNA- polümeraas sünteesib kummagi ahelaga komplementaarse ahela. Kromosoom muutub kahe-kromatiidiliseks. Kromatiidid jäävad kokku tsentromeeri abil 2. Mitoos. Tähtsus. Üldine käik. Mitoosi faasid. Mitoos – päristuumse raku jagunemine. Profaas – tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid pakitakse kokku, tsentrosoomid liiguvad rakupoolustele, nende vahele tekivad kääviniidid.
Neandertallane Koostas: Klass: Aasta 2015 Sisukord 1. Eesmärgid 2. Aeg 3. Välimus 4. Käitumine 5. Pildid 6. Miks välja surid 7. Faktid 8. Kasutatud kirjandus Eesmärk Selgitada käitumis iseärasused ja miks toimusid rituaalid Miks neandertallased välja surid Esitada teave klassile selgelt ja arusaadavalt Saada positiivne hinne Aeg Kiviajal, paleoliitikumi perjoodil, Moustier’i kultuuril 150 000-40 000 aastat tagasi Tegutses Euraasias, koobastes Välimus 160-165 cm Lai, massiivne, musklis keha Lühike kael, lai nägu Iseloomulik etteulatuvad kulmuluud Lai ja madal nina Silmad asusid sügaval silmakoobastes Otsaesine tahapoole kalduv Etteulatuv lõug Käitumine Oskasid rääkida Koopamaalingud ja pisikujud Ainus usklikk liik Matsid surnuid/rituaalid Hoolitsesid haigete ja vigaste eest Oskasid tuld teha Olid väga osavad kütid Tegid lihvitud tööriistu Järglased vähe elujõulis...
Nimeta valkude struktuurid. (Joonisel oskad aru saada, millise struktuuriga on tegemist). Valgu aminohappeline järjestus Keerdumine Globul (nõrgad sidemed) 13. Miks on organismidel ensüüme vaja? Ensüümid on valgud , mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 14. Mis on nukleiinhapped? Nukleiinhapped on molekulid, mille struktuuri kasutatakse geneetilise info säilitamiseks 15. Võrdle DNA ja RNA ehitust ja ülesandeid. DNA info kopeerimine rakkudes, 1%rakumassist RNA DNA infot vahendavad molekulid, 5-10% rakumassist
kukeseen, kingloom 3) Kartulite paljundamisel mugulatega toimub vegetatiivne paljunemine, vegetatiivsed paljunemisel säilivad paremini pärilikkuse tunnused. Kartulite paljundamisel seemnetega toimub suguline paljunemine, säilivad pärilikkuse tunnused. 4) Vere hüübimist määrava geeni muteerumine X-kromosoomis põhjustab hemofiiliat ehk veritsustõbi. Selline mutatsioon võib päranduda isalt pojale. 6) kromosoom üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Igal liigil on oma kindel kromosoomide arv ja kuju. DNA Aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Paikneb rakutuumas olevates kromosoomides. Geen DNA lõik, mis osaleb organismis ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenialleel Geeni vorm, kus geen on keharakkudes kahekordselt. Mutatsioon Tekib kas iseenesest või mutageenide mõjul. Suurem osa on organismile kahjulikud. Mutageenid Mutatsioone põhjustav tegur
SUGULINE- (Tähtsus: järglased nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele korduvalt
raku tuumagenoomi muutumisele kaasnenud mtGenoomi rekombinantne (retikulaarne) muutumine (Anderson, 2001). Teadaolevalt paljunevad mitokondrid inimesel jt. imetajatel klonaalselt ning nende järgi on võimalik määrata päritolu ‘mitokondriaalsest Evast’. On esitatud küll ka vastupidiseid seisukohi (Awadalla, 1999), mis aga on osutunud ekslikeks andmete tõlgenduseks (Kivisild & Villems, 2000). Arvatakse, et HGT ja endosümbioos on mänginud rolli nii valkude kui DNA mosaiiksuse tekkel (Nara et al., 2000). Tõenäoliselt on HGT toimunud bakterite eellaste ja eukarüootide eellaste vahel väga varasest organismide arengust alates mõlemas suunas ning võib toimuda mõnedes organismides tänapäevalgi. On andmeid, et on toimunud HGT bakterite eellastelt seente eellastele (Brinkmann et al., 2001). Varakult pärast Archaea ja eukarüootide divergeerumist võis aga toimuda vastupidine paljude geenide ülekanne eukarüootidelt bakteritele (Brown et al., 1999)
organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid
hinnang, millist riski see GMO võib kujutada inimestele või keskkonnale ja millised tagajärjed sellel võivad olla 5. GMO-de kasutamise poolt- ja vastuargumendid 5.1. Huvitav vastuargument ja vastuargumendid 5.2. Pooltargumendid 6. Huvitav argument 1.Mis imeasi see GMO on? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on organism, kuhu geenitehnoloogilisi võtteid kasutades (nn rekombinantse DNA tehnoloogia abil) on stabiilselt genoomi viidud mingid võõrad, selle organismi geenikogumis muidu mitteesinevad geenid, geenifragmendid või muud DNA-lõigud. Oluline on see, et võõr-DNA peab olema stabiilne see tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMO-ga. 2.Kuidas GMO-sid saadakse? Kui palju nad teistest samaliiki organismidest erinevad ja kus neid kasutatakse?
FLUOR *vajalik hammaste arenguks - suurendab kaltsiumi ladestumist hambakudedesse *kaitseb hambaemaili 4. RAUD *vere punaliblede hemoglobiinis *osaleb hapniku transpordis *oluline roll hapniku sidumises *annab verele punase värvuse 5. MAGNEESIUM *taimel klorofülli koostises *loomal seotud DNA või RNA-ga *kuulub luude koostisesse *osaleb lihastöös *taimerakkude kestade koostises *osaleb nuleiinhapete ja valkude sünteesil *reguleerib südamelihase tööd 6. JOOD *osaleb kilpnäärmehormooni türoksiini sünteesis, valkude sünteesis, kilpnäärme töös *joodi puudus põhjustab kilpnäärme haigust struumat
Arvutid andmete töötlemine, modelleerimine, aparaatide juhtimine. Rakkude mitmekesisus. Rakkude suurus: * väikseim 0,1 0,3 mikromeetrit (mükoplasma) * keskmine raku suurus 10-30 mikromeetrit * suurimad on lindude munarakud * lihasrakud pikimad ~30 cm Rakkude kuju: * ümarad * pulkjad * kruvikujulised * ripsmetega, viburi(te)ga Rakkude jagunemine: * prokarüoodid (tuum pole välja kujunenud; DNA on, aga lahtiselt.): - bakterid (nt ekstreembakterid) - arhed *eukarüoodid (päristuumsed): - protistid - seened - taimed - loomad Organell, tunnus Prokarüoodid Eukarüoodid Tuum - +
Varuvad glükoosi lihastesse ja maksa glükoneegi kujul. Fruktoos puuvijasuhkur, kõige magusam. Kaitsefunktsioon. Sahharoos koosneb glükoosist ja fruktoosist, varuaine Tselluloos&tärklis taimede varuaine. 19. Miks on meie maos HCl? Mao näärmerakud produtseerivad mitmeid ensüüme ja vesinikkloriidhapet (HCl). Põhilisteks ensüümideks on pepsiin, peptiidsidemed. HCl aitab toitu seedida. 20. DNA ja RNA võrdlus (erinevused, sarnasused) Sarnasused: Nukleotiididest koosneb RNA ja DNA. Happejäägiks mõlemal fosfaatrühm. 3 lämmastiku alust on samad. Erinevused: DNA molekul on kaheahelaline, RNA ühe. DNA sahhariidideks on desoksüriboos, RNA-l riboos. Lämmastikalus tümiin (DNA), lämmastikalus uratsiil (RNA) 21. RNA ülesanded mRNA Informatsiooni-RNA, mis toob geneetilise info rakutuumas asuvatest
teatud teaduslikke küsimusi lahendada ainult ühte tüüpi tunnuste abil. Morfoloogilised Isend, Populatsioon, Molekulaarsed Tunnused sobivad sõltuvalt Liik, Perekond, tunnused organismirühmast Sugukond, Selts, sobivad kõigil liigi ja kõrgemale tasemel Klass, Riik, tasemetel. Õige Domeen DNA regiooni valik Kuidas valida õiged tunnused erinevate taksonite tarvis? Molekulaarsete tunnuste peamiseks eeliseks morfoloogiliste ees on suur tunnuste arv. Elurikkuse informaatika Hüpoteeside falsifitseerimise alus rohelises bioloogias. Elurikkuse informaatika valdkond EI tegeleb üksikindiviidi, populatsiooni, taksoni ja nendevaheliste suhete kohta käiva
RAKUD Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest Rakk on kõige väiksem elu üksus PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata.
faktid on teaduslikud. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Makroelemendid kuuluvad üksnes nii anorgaaniliste kui ka orgaaniliste ainete koostisesse. Anorgaanilised ja orgaanilised esinevad kõigis organismides. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi tärklist. Valkude Lipiidide lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide valkude oksüdeerimisel. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. Aminohape on DNA valkude polümeer. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. RNA DNA molekul on kaheahelaline molekul. Iga isend: a) paljuneb, b) liigub, c) Toitub, d) Näeb. Püsisoojaliste organismide hulka kuulub enamik: a) putukatest, b)kaladest, c) roomajatest, d) imetajatest. Rakkude ehitust ja talitust uurib: a) ökoloogia, b) anatoomia, c) tsütoloogia, d) molekulaarbioloogia. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on:a) elektron, b) aatom, c) biosfäär, d) atmosfäär.
Viroloogia – teadusharu, mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte Viiruspartikkel – viirusosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevatest valgumolekulidest ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest Viiruse kapsiid – viiruse pärilikkusainet ümbritsev ja kaitsev valkudest kate Viiruse ümbris – fosfolipiididest ja valkudest koosnev lisakiht viiruse kapsiidi ümber; kaitseb viirust ning aitab sellel peremeesrakku pääseda DNA-viirus – viirus, mille genoom on DNA RNA-viirus – viirus, mille genoom on RNA Plussaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valk, mis viivad läbi viirusegenoomi paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplentaarsed mRNA-molekulid Bakteriofaag – viirus, mis nakatab baktereid Esimine viirus – tubaka-mosaiikviirus
baktereid; linaseseemnetega või kibuvitsamarjadega rikastatud toit. Tervislikuma koostisega toidu tarbimine võimaldab parandada inimeste elukvaliteeti erinevatel eluetappidel. 5. Kloonimine (mõiste, käik). Kloon on ühe või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Käik: - Võetakse kloonitavalt üks rakk, millest eraldatakse DNA - Teiselt organismilt võetakse munarakk ja eraldatakse DNA, mida ei kasutata - Kloonitava DNA pannakse munarakku ja munarakk pannakse kasvama emakasse. 6. Biotehnoloogia (mõiste, rakendamine). Kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse vajalike ainete tootmiseks. Näiteks bakterid toodavad mürke teiste bakterite vastu, need mürgid kogutakse kokku ja nendest toodetakse antibiootikume. Kasutatakse: - Toiduaine tööstus hapendamisel (hapukapsas), kääritamisel, juustu valmistamisel
· Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastanud munarakust. · !Eri liikide esindajad tavaliselt EI ristu! · Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. · See on üks mittesugulise paljunemise viise. · Vegetatiivselt aga paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. · Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel(selle eel toimub DNA kahekordistumine). · Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. · Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Mitoos: · Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. · Tagatakse geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. · Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees. · Moodustub 2 tütarrakku.
01 0.3 mikromeetrit. Nende kuju võib olla kera, pulk või bakteriofaag. 13. Oska joonistada viiruste ehitust (HIV; bakteriofaag) 14. Ümbrise, kapsiidi, genoomi ülesanded ümbris- peremeesraku membraanist kapsiid- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku genoom- säilitavad pärilikku infot 15. Kuidas klassifitseeritakse viiruseid nukleiinhappe alusel? DNA-viirused: herpes, papilloom. RNA-viirused: punetised, puukentsefaliit. DNA ja RNA viirused: HIV, B- hepatiit. 16. Nimeta RNA- ja DNA-viirusi RNA - punetised, lastehalvatus, puukentsefaliit) (hahaha sa oled retard) DNA- herpes,adeno, papilloom 18. Kirjelda viiruste lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit Lüütiline - 1. viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 2. Moodustavad uued viirusosakesed 3. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 4. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks 19
kasvatamine, tütartaimede võtmine. KUIDAS KLOONITAKSE KÕRGEMAID LOOMI? · Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi. Viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. · Teine võimalus kõrgemate loomade kloonimiseks on embrüo jagamine. See peab aga toimuma väga varajases embrüonaalarengu järgus (moorula staadiumis, kui loode koosneb 8 -16 rakust). MIDA VÕIMALDAB DNA KLOONIMINE? · Huvipakkuvate DNA fragmentide piiramatus koguses paljundamist · Geeniproduktide, enamasti valkude tootmist · Uurida geeni struktuuri ja funktsiooni KES ON ESIMENE KLOONITUD LOOM? 1996.aastal viisid esimese imetaja kloonimise läbi Soti teadlased Roslini Instituudist. Saadud kloonlammas Dolly oli täpne koopia loomast, kelle keharakust oli võetud tuum. Dolly suri 2003. aastal kopsuhaiguse tagajärjel. KES ON ESIMENE KLOONITUD ISASLOOM?
Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 4.Geenide avaldumine (Millest sõltub ja kuidas kontrollitakse geenide avaldumist) Geenide avaldumine toimub kui geenil toimub transkriptsioon. Geenid avalduvad erinevalt: 1) geenid, mis avalduvad kõigis rakkudes 2) geenid mis avalduvad aktiivselt teatud koe rakkudes 3) geenid, mis on aktiivsed teatud elutegevusperioodil 4) geenid mis ei avaldu kunagi. Geenide avaldumine sõltub RNA-d sünteesiva ensüümi seostumisest DNA promootorpiirkonnaga. 5.Geneetiline kood, selle omadused. Geneetiline kood-mRNA molekuli 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. Omadused:sünonüümus, ühetähenduslikkus, mittekattuvus. 6.tRNA ehitus ja ülesanne, translatsiooni olemus, vajalikud komponendid. 7.Viiruste olemus (elus-eluta) Elus: pärilikkusaine, muutlikus, paljuneb teistes organismides. Eluta:rakke ei ole, ainevahetus puudub, ei paljune iseseisvalt. 8.Viiruste genoom
Geneetiliselt muundatud taimed poolt või vastu? GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid on organismid, mille DNA'd on muudetud sellisel viisil nagu see looduses ise võimalik ei ole. Näiteks on võetud ühe taime DNA ja viidud see teise taime DNAsse, samuti võib DNA pärineda ka mõnelt loomalt, bakterilt või viiruselt. Esimesed avastused sellel alal tehti 1944.aastal, kui leiti, et DNA kannab edasi osa pärilikku informatsiooni. Esimene geneetiliselt muundatud bakter loodi 1971.aastal Californias ning 12 aastat hiljem loodi Missouris ja Belgias esimesed GM taimed. 1993. aastal tuli turule esimene massitarbimisele suunatud muundkultuur: Flavr Savr tomat, mis ei läinud enam kergesti mädanema. ISAAA (International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications) andmetel on GM kultuure 2009. aasta seisuga külvatud 134 miljonile hektarile, millest umbes 50%
2. Milles poolest erineb Karüokinees tsütokineesist? Karüokinees on tuuma jagunemine ja tsütokinees tsütoplasma jagunemin. 3. Mida nimetatakse rakutsükliks? Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõppu. 4. Missugused protsessid toimuvad raku interfaasis? DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine. 5. Kirjeldage kahekromatiidilise kromosoomi ehitust. Koosseisu kuulub kaks DNA molekuli ja tsentromeer. 6. Missugused nähtused toimuvad mitoosi faasides? Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
