Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

"dna" - 2408 õppematerjali

dna - ga • Võrreldes isadustestidega lisandub ka DNA puhtuse probleem: on alati oht, et sündmuspaigalt leitud DNA on reostunud • Analüüs ei ole siiski 100 protsenti kindel- teatud eksimine on võimalik • Tulemuste väljendamisel võetakse aluseks elanikkonna uuring alleelide sagedusest Meditsiinis geneetiliste haiguste diagnoosimine • On võimalik haigust tekitavaid mutantseid geene inimorganismist tuvastada • Aitab otsustada, millist ravi ja hooldust patsient
3
doc

Raku ehitus ja talitlus

1 Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. See moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ning on võimelised oma mõõtmeid muutma. Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (siseelundite ehitus), südamelihaskude. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamatsi ümbritseb neid palju rakuvaheainet. (luukude, rasvkude, veri). Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega, neist on moodustunud pea ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Omane on erutuvus ja erutuvuse juhtimine. Ülesandeks on organismi üht...

Bioloogia - Keskkool
211 allalaadimist
1
doc

Tsütoloogia

Rakuteooria ­ teaduslik teooria, mis üldistab tsütoloogia valdkonda kuuluvad teaduslikud faktid. Ainuraksed ­ org., kelle keha koosneb ühest rakust. N: bakter, amööb Hulkraksed organismid, kelle keha koosneb paljudest rakkudest. N: vetikad, samblad Prokarüoot ­ org., kelle rakkudes puuduvad tuumad. N: bakter, tsüaanabakter Eukarüoot ­ org., kelle rakkudes on tuum. N: amööb, kingloom Mükoplasma ­ väikseim ainurakne org. Tsütoplasma ­ poolvedel aine, mis täidab rakku Rakutuum ­ organell, mis reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Karüoplasma ­ tuumasisene plasma, mis sisaldab valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. Histoonid ­ peamised kromosoomivalgud, mis kaitsevad RNA-d ning aitavad rakujagunemise ajal kromosoome kokku pakkida. Homoloogilised kromosoomid ­ 1) moodustavad teise samasuguse kromosoomiga paari,2) sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid ke...

Bioloogia - Keskkool
141 allalaadimist
2
doc

Valgud

Esinevad rakumembraani koostises. Tsüklilisedlipiidide.steroidid ­ suguhormoonid ja dvitamiin. Aminohape­ amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. Peptiidside­ kovalentne side, ühendab aminohappe jäägid valgumolekuliks. Polüpeptiid­ valgu sünteesi esmane tulemus. Globulaarnevalk­ kerakujule sarnanev valk. Firbillaarnevalk­ niitjas valk. Denaturatsioon­ olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon­ kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm­ valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust. AIDS ­ Viirushaigus inimesel, omandatud immuunpuuduslikkuse sündroom. HIV ­ viiruse tüüp, aidsi tekitav viirus. Vitamiin­ madalamolekulaarne aine, aktiviseerib ensüümi. Transportvalk­ valk, mis kannab edasi teisi mol. Retseptorvalk­ valk, mis annab inf. raku sisse. Kontaktsioonvalk­ valk, mis võimaldab liikumisi. Antikeha­ kai...

Bioloogia - Keskkool
128 allalaadimist
3
doc

Sahhariidid ja lipiidid

SAHHARIIDID JA LIPIIDID Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi ühendeid, mis koosnevad põhiliselt süsinikust,vesinikustja hapnikust. Need esinevad rakkude ehituses, aitavad reguleerida rakkude koostööd, osalevad aine ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulid on organismides moodustuvad orgaanilised ühendid ­ sahhariidid, lipiidid, valgud, aminohapped ja vitamiinid. Bioaktiivsedainedon erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariididehksüsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik vesinik ja hapnik. Sahhariidid jagunevad mono, oligo ja polüsahhariidideks: Monosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, milles süsiniku aatomit...

Bioloogia - Keskkool
175 allalaadimist
1
txt

Sahhariidid

Mono-,oligo-,polsahhariidideks. Suhkrud. Monosahariidid: lihtsuhkrud,madamolekulaarsed orgaanilised hendid,ssinike aatomite arv on tavaliselt kolmest kuueni. Olulisemad on riboos ja desoksriboos. Need ribonukleiinhappe rna ja dna koostises. Kuuessinikulistest suhkrutest olumised on: glkoos ja fruktoos. C6H12O6,fotosnteesi abil. Loomad savad aga toidust. 17,6 kJg salvestatud energiat saab kasutada elutegevuses. Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised hendid, kahe-kolme monosahariidi omavahelisel hinemisel. Maltoos koosenb aga kahest glkoosijgist. Piimas sisaldub laktoos e piimsuhkur, energia saamiseks. Polsahhariidid on krgemolekulaarsed orgaanilised hendid (polmeerid), (monomeerid) monosahariidid? Trklis,tselluoos ja glkogeen. Trklis peamise polsahhariide.keskmiseks 1 miljon molekulmass. Taimed kasutavad trklist energia saamiseks. Lagundavad glkoosi molekulideks. Tselluoos puitunud varrega taimede massist, loomades aga maksas ja lihastes,trklise ehk glkogeeni molekulina. Kitiin- seente rakus ja lutikates. Lmmastikku sisaldav suhkur. Lipiidid on organismide energiaallikaks. 38,9kJg,rasva kasutatakse talvel elamiseks,energia saamiseks. Kaitseb,htlus...

Bioloogia - Keskkool
47 allalaadimist
4
txt

Abielu

7.)Lahutatud abikaasa, kes ei ole suuteline ennast lal pidama, vib taotleda, et tema endine abikaasa aitaks teda vastavalt oma vimele, vimalustele ja varale lal pidada. Kui abikaasad ei jua elatise suuruses kokkuleppele, mistab selle vlja kohus he abikaasa ettepanekul. Elatist vib maksta kas hekordse vljamaksena vi osamaksetena. 8.)Perekonnaseisuasutuses lahutatakse abielu abikaasade kokkuleppel nende hise kirjaliku avalduse alusel, st abikaasade vastastikusel kokkuleppel. Kohus lahutab abielu abikaasa nudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise vi selle tingimuste le. 9.)Lapse ema ja isa on need kes ta snnitasid ja kasvatasid. Kellel on lapsega hine DNA. Kuigi on ka lapsendatud lapsi , sel juhul on tema ema ja isa paberite jrgi need inimesed kes lapse adopteerinud on. 10.)Lapse ees- ja perekonnanimi sltuvad ema ja isa kokkuleppest, missugune nimi neile kige rohkem meeldib(eesnimi), aga perekonnanimi pannakse kas siis ema vi isa oma , kui emal ja isal on erinev perkonnanimi, kui on ks siis pannakse nende jrgi. 11.)Vanema igused ja kohustused: -Vanematel on oma laste suhtes vrdsed igused ja kohustused. -Vanemal on igus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. -Vanem on kohustatud oma lapse igusi ja huve kaitsma. -Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. -Vanemal on igus tagasi nuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. -Vanemal ei ole igust last tagasi saada, kui lapse leandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. -Vanem ei vi vanema igusi teostada vastuolus lapse huvidega. 12.)he vanema, eestkostja...

Perekonnaõpetus - Keskkool
86 allalaadimist
10
doc

Geneetiliselt muundatud organismid

SISSEJUHATUS Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamine põllumajanduses tähendab paljude poliitikute, ärimeeste ja teadlaste arvates põllumajanduse jõudmist uude etappi, mis võimaldaks lahendada mitmeid tsivilisatsiooni arengu käigus tekkinud probleeme, eelkõige maailma rahvastiku suurenemisest tulenevat näljahäda. Samas on geneetiliselt muundatud taimede kasvatamine esimese 10 aasta jooksul näidanud, et nende kultuuride laialdane levik toob endaga kaasa mitmeid keskkonna-, tervise- ja sotsiaal-majanduslikke riske. Eeldusel, et GMO-d kujutavad endast teatud riski, on oluline hinnata, kui suur peab olema nendest saadav kasu, mis kaaluks üles riskid ning muudaks mõistlikuks muundkultuuride kasutamise põllumajanduses, toidus jm toodetes. Õiguslik regulatsioon peaks siinkohal olema teatud konsensuse või tasakaalu leidmise fikseerimise punktiks, mis näitab, millistel tingimustel on GMO-de kasutamine ja kasvatamine täna ühiskonna poolt aktsepteerit...

Bioloogia - Keskkool
128 allalaadimist
12
doc

Bioloogia mõisted gümnaasiumis

Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heter...

Bioloogia - Keskkool
673 allalaadimist
17
doc

Tähtede kooslus

Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Shokolaadi ajalugu lk 4 4. Shokolaadi valmistamine lk 4-5 5. Shokolaadi põhitooraine ­ kakao lk 5-7 6. Shokolaadi tervislikkusest lk 7-9 7. Shokolaadi sulatamine lk 10 8. Shokolaadist hõrgutiste retsepte lk 11-12 9. Nalju shokolaadi teemal lk 13 10. Kokkuvõte lk 15 2 11. Kasutatud kirjandus lk 16 SISSEJUHATUS Shokolaad on kakaost valmistatav toiduaine. Seda kasutatakse enamasti maiustuste nagu kommid, jäätis, küpsised ja koogid ühe koostisainena. Shokolaad on teatavasti üks maailma vanimaid m...

Astronoomia - Põhikool
35 allalaadimist
3
doc

Aine ja energiavahetus küsimused ja mõisted

Vahetuse järgi jaot. organismid 2 rühma: a)autotroofid ­ org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel. 1)valgusenergia arvel ­ fotosütneesijad (taimed, vetikad, osad bakterid) 2)keemilise energia arvel ­ kemosünteesijad (osad bakterid) b)heterotroofid ­ kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid Metabolism - organismis toimuvad aine- ja energiavahetusprotsessid kokku Koosneb 2-st : 1)assimilisatsioon ­ sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat 2)dissimilatsioon ­ lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02 Seosed nende vahel: D annab A-le energiat; A annab D-le aineid Universaalne geneetiline vaheaine on ATP ehk adenosiintrifosfaat Tekib, kui ühinevad: adeniin + riboos + 3H3P04 Ass.: ATP + H20 -> ADP + H3PO4 ADP + H20 -> AMP+H3PO4 Diss.-AMP+H3PO4->ADP+H20...

Bioloogia - Keskkool
247 allalaadimist
1
doc

Pärilikkus-spikker

Kromosoom - tuumas olev kehake, pärilikkuse kandja, materjaliks on DNA. Alleel-geeni vorm (emalt ja isalt) Dominantne alleel ­ määrab dominantsed tunnused. Retresiivne tunnus ­ varjatud tunnus. Mutageen ­ mutatsioone esile kutsuv aine v tegur. Nt. viirused, bakterite mürgid, taimsed alkaloidid *inimese igas keharakus on 23 paari kromoseeme *naise sugukromosoomide paar on xx *inimese sugu määratakse viljastumise hetkel *inimese geenid kokku moodustavad genotüübi *geenmutatsiooni korral on muutused DNA molek. Pärilik muutlikus *muutlikus tingitud geenide v kromosoomide ehituse muutusest. *pärandub järglastele Mittepärilik muutlikus *muutlikus tingitud keskkonnateguritest ja pärilikkusest. *muutused ei pärandu järglastele. Suguline paljunemine *vaja kaht eri soost vanemoraganismi *muutlikus suur Mittesuguline paljunemine *piisab ühest organismist. *muutlikus väga väike Päri...

Bioloogia - Keskkool
123 allalaadimist
10
doc

Lüsosoomid

klass 04.11.2007 Tallinn 2007 Sisukord Lk 2: Sisukord Lk 3: Sissejuhatus Lk 3: Lüsosoomide tüübid Lk 4-5: Lüsosoomid Lk 6: Ainete teekond lüsosoomidesse Lk 7-8: Lüsosomaalsete ensüümide defektidest tingitud haigused Lk 9: Kokkuvõte Lk 10: Kasutatud kirjanuds 2 Sissejuhatus Lüsosoomid on ühekihilise membraaniga ümbritsetud lõhustavaid ensüüme sisaldavad organellid (Ensüümid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid ning rakustruktuure.), mis moodustuvad Golgi kompleksist. Lüsosoomide suurus võib olla 0,25-0,5 µm ja ühes rakus on neid enamasti kuni paarsada. Lüsosoomid jagunevad kaheks. Esiteks primaarsed lüsosoomid, teiseks sekundaarsed lüsosoomid. Primaarsed sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme, sekundaarsed aga...

Bioloogia - Keskkool
26 allalaadimist
11
doc

Kloonimine

KLOONIMINE.......................................................................................................................3 1.2. Kloonimise etapid................................................................................................................3 1.3. Loomade kloonimisega kaasnevad raskused........................................................................5 2. KLOONIMISE VERSTAPOSTID..........................................................................................6 2.1. Kloonlammas Dolly..............................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................11 KOKKUVÕTE............................................................................................................................9 SISSEJUHATUS...

Bioloogia - Keskkool
186 allalaadimist
4
doc

Paljunemine

2) Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Too näiteid. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3)Kuidas jaotataks mittesugulist paljunemist.Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn) 5) Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. Hermatofiilsete e. mõlemasugulistel loom...

Bioloogia - Keskkool
101 allalaadimist
2
doc

Muutlikkus

Muutlikkus avaldub liigilises mitmekesisuses, liigilises populatsioonide lahknevuses ja populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes. Et organism kujuneb välja tema genotüübi ja elutingimuste koostoimes, siis esineb kaht tüüpi muutlikkust: pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist. Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist. Kombinatiivne muutlikkus seisneb vanemate geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpideks. Kombinatiivse muutlikkuse korral kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus. Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu, et populatsiooni isend...

Bioloogia - Keskkool
101 allalaadimist
3
doc

Viirused ja bakterid

Viirused ja bakterid Viirused viirus ­ elus ja eluta piirimail paiknev bioloogiline objekt, mis koosneb nukleiinhapest ja valkudest Viirusel pole rakulist ehitust ega saa iseseisvalt paljuneda. Paljunemiseks kasutab ta peremeesrakku (taime/ looma/ bakterit), seetõttu nimetatakse teda vastavalt kas taime, looma viiruseks või bakteriofaagiks. bakteriofaag ­ viiruse peremeesrakk Viirused sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot. Kuna viirused on väga väikesed, saab neid uurida vaid elektronmikroskoobiga, ning sedagi vaid paljunemise ajal. Viiruste kujud on keraja, silinderja või hulktahuka kujuga. Bakteriofaagid on aga eriskummalised oma kuju poolest. genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomi komplektis sisalduv geneetiline materjal kapsiid ­ viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: 1.) struktuurgeenid ­ sisaldavad infot viiru...

Bioloogia - Keskkool
171 allalaadimist
19
doc

Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks

Rakendusbioloogia mõiste, valdkonnad. Näiteid rakendusbioloogia saavutustest. GMO, näiteid, ohud. Rakendusbioloogia- erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamine inimkonna huvides. Biofüüsika- käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse. Biokeemia- uurib organismide keemilist koostist, ainevahetusprotsesse, keemilisi muundumisreaktsioone, nende regulatsiooni jne. Biomeetria- on matemaatiliste meetodite kompleks (statistika) organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimiseks ning organismidega katsete planeerimiseks. Biotehnoloogia- on organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes. Geenitehnoloogia- kasutab organismide pärilikkuse muutmiseks DNA siirdamist, mille tagajärjel luuakse uut pärilike omadustega organismid (transgeensed organismid) Looduskaitse...

Biotehnoloogia - Keskkool
151 allalaadimist
3
doc

Ristsõna - Bakterid ja seened

Lahenduse saad tumedatest ruutudest. 1. 2. 4. 5. 6 . 7. 9. 10 11. . 12. 3. 8. 1. Mida rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate tõrjes? 2. Bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul. 3. Osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ. 4. Raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. 5. Organism, mida iseloomustab membraansete organellide esinemine. 6. Seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. 7. Nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell. 8. Membraanidest koosnev taimeraku organell. 9. Kerabakterid ehk... 10...

Bioloogia - Keskkool
40 allalaadimist
3
doc

Eluslooduse organiseerituse tasemed

Molekulaarne tase · Biomolekulid = orgaanilised ained Näiteks: · Sahhariidid e. süsivesikud - Energia allikad · Lipiidid(Rasvad) - energiavaru ained · Valgud - Valkude töös seisneb elu · Nukleiinhapped: DNA(Säilitab infot), RNA(Realiseerib infot) 2. Rakuline tase · Organellid on raku koostisosad. · Tsütoloogia uurib raku ehitust ja talitust 3. Koe tase Kude - sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega. Loomade koed: Lihaskude, närvikude, rasvkude, sidekude, epiteelkude Taimede koed: Juhtkude, tugikode, assimilatsioonikude, säilituskude, puitkude, kattekude, põhikude, meristeemkude(Pooldumisvõimelised rakud) 4. Organ Kudedest koosneb, rakkudest koosneb. Organi moodustavad k...

Bioloogia - Põhikool
140 allalaadimist
2
odt

Valgusüntees

Pärilikkuse uurimisega tegeleb geneetika. Muutlikus ­ organismide võime muutuda ja seeläbi erineda oma vanematest. Kromosoomid ­ rakutuumas pärilikkust kandvad kehakesed. Geen ­ kromosoomi lõik, mis määrab ühe või mitu pärilikku tunnust. Inimesel on keharakus 46 kromosoomi, millest 44 on autosoomid, mis ei osale soo määramisel ja 2 sugukromosoomi, mis osalevad soo määramisel( XX ­ naine, XY ­ mees ). Genoom ­ liigiomane, ühekordne kromosoomi komplekt. Koosneb 24 kromosoomist ­ 22 autosoomi ja 2 sugukromo-soomi. Genotüüp ­ issendi geenide ja nende erivormide ( ehk alleelide ) kogum. Fenotüüp ­ isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genotüüp + keskkonnategurid. Need kas pidurdavad või võimendavad tunnuste avaldumist. Molekulaargeneetika ­ on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspätasusi molekulaarsel alusel. 1)Replikatsioon ­ DNA kahekordistumine ­ toimub rakutu...

Bioloogia - Keskkool
159 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun