haige jälgimiseks? Silmad Kõrvad Käed Keel- suhtlemise oskus ja kindlasti veel paljud nimetamata kogenud õdede puhul .... Aparaadid ja tehnika on abivahendid!!!!! Seisundi hindamise lihtsaim viis on võrdlemine patsiendi varasema seisundiga, mis aga eeldab kõigilt kvaliteetset tööd meeskonnas. Mida jälgime patsiendil peale kirurgilist ravi Organismi vedelikusüsteemi seisundit ( janu, vaatlusega limaskestad nahk, diurees ja RR mõõtmine, organismist ebaloomulukult suurte vedelikukadude mõõtmine) Südame funktsiooni (pulsi sagedus, regulaarsus; RR mõõtmine) Hingamisfunktsioon ( vaatlusel huuled, nahk; hingamise sagedus mõõtmine; SpO2; arteriaalse või veeniveres O2 ja CO2 sisalduse mõõtmine- ASTRUP Mida jälgime patsiendil peale kirurgilist ravi Hinnang teadvusele Valu hindamine Opereeritud jäseme (-te) seisundit, haavade ja dreeni (-de) eritise hulka ja
0,45% NaCl veeasendus Sümptomid · Kesknärvisüsteem: erutuvuse tõus, kiljuv · Püsiv närvisüsteemi kahjustus jääb nutt; teadvusehäire: letargia, krambid 11 15%-l pärast väljendunud (ajuhemorraagia), palavik hüpernatreemiat (krambid, · Diurees: oligoanuuria või polüuuria spastilisus jt.). Suremus hüpernatreemia tõttu on kuni 10%. · Na+ põhjustab vedeliku liikumise interstitsiaalsest ja intratsellulaarsest ruumist intravasaalsesse ruumi sümptomid võivad ka suure vedeliku defitsiidi korral olla vähe väljendunud Esmased analüüsid Veri: · P-Na+, PK+, PCa2+, Pglükoos, P-osmolaalsus, P-uurea, P-kreatiniin, Palbumiin,
Peavalu, teadvusehäire..kooma Isutus, iiveldus, oksendamine Tursed, anasarka Hingamisraskus, kopsude nähud, kardiaalse puudulikkuse tunnused Täitunud kaelaveenid Lihastõmblused ja krambid Polüuuria, oliguuria, anuuria Kaalu tõus. Vedelikubilansi hindamine: Välimus- nägu, silmad, suu, keel, limaskestad Naha temperatuur, turgor Janutunne Sülje ja pisaravedeliku eritumine Kaelaveenide täitumine Tursete esinemine Ööpäevane diurees täiskasvanul: 1,5-2l Tunnidiurees: täiskasvanul 50-100ml/h, kriitiline piir 30ml/h, lapsel 1ml/kg/h Korrigeerimise võimalused: · Vedeliku manustamise regulatsioon- suukaudselt, enteraalselt või parenteraalselt. · Eritumise soodustamine · Dialüüsravi · Südame ja kopsu funktsiooni
Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 500 ml/ööpäevas Anuuria – diurees < 100 (200) ml/ööpäevas Milliselt vererõhu väärtuselt algab hüpertensioon? RR 140-160/90-95 mmHg. Alates 140/90mmHg stabiilselt. Mis on tahhükardia ja bradükardia? Tahhükardia ehk südamepekslemine on südame löögisageduse tõus võrreldes tavapärasega. Tahhükardiat esineb tervetel inimestel sageli ning see ei ole seotud mingi püsiva
juures ja ei inaktiveeru), tulemusena depolarisatsiooni halvatus. Sinine käoking On kirjeldatud juhtumeid, kus käokinga juuremugulad on ära vahetatud selleri omadega ja neid on söödud, hoolimata teravast maitsest. Lastel tuleb sageli mõte mängida ilusate õitega. Kui seejuures satub taimemahla sõrmedele ja lapsed sõrmi lutsivad, võibki tekkida mürgistus. Ägeda mürgistuse ravi Maoloputus ja aktiveeritud süsi Forsseeritud diurees ja hemosorptsioon Sümptomaatiline ravi: bensodiasepiinid, krambivastased ained, antiarütmikumid Harilik mürkputk (Cicuta virosa) 50 120 cm kõrgune taim. Vars sile ja õõnes, lehed kaheli- või kolmelisulgjad, saagja servaga. Risoom on jäme, muguljas, sügisel õõnes,kambriteks jaotunud. Valged õied on koondunud paljude kiirtega liitsarikaks. Õitseb juulis ja augustis. Suhteliselt haruldane taim, kasvab märgades kohtades järvede ja jõgede ääres ning soostunud aladel.
11. Millisesse ravimrühma kuulub adrenaliin? A- ja B-adrenomimeetikumid 12. Metüülksantiinid (nt. kofeiin, teofülliin) on ... a) adenosiiniretseptorite antagonistid b) ß-adrenomimeetikumid c) fosfodiesteraasi inhibiitorid 13. Teofülliin ... a) kupeerib bronhospasmi b) stimuleerib hingamiskeskust c) toimib antagonistlikult Mkolinoretseptoritesse 14. Teofülliini kõrvaltoimed? Ülitundliku patsiendid või terapeutilise annuse ületamisel - unehäired, suurenenud diurees, korduv oksendamine, treemor, kehatemperatuuri tõus, deliirium, südame rütmihäired (tahhüarütmia), akuutne hüpotensioon ja krambid. 15. Suurema tõenäosusega võivad bronhospasmi põhjustada ... a) m-kolinoblokaatorid e) beeta-adrenoblokaatorid – RR alandamiseks, migreen b) ß- adrenomimeetikumid c) antiadrenergilised ained d) histamiini vabastavad ravimid h) mitte ükski 16. Kuidas toimib (toimemehhanism) ipratroopium bromiid? M-kolinoretseptorite blokaator,
filtratsioonis. Kusepõie seina moodustavad (nimeta kihid): 1) Limaskest. Transitoorne ehk siirdeepiteel 2) Silelihaskude 3) Adventitsiaalkiht 4) Osaliselt kõhukelme Kusepõie mahtuvus on 500-700 ml. Isotoonilise lahuse osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. Neeru läbilõikel on näha esmasuriini tekke struktuurid päsmake Reniin toodetakse neeru jukstaglomerulaarrakkudes (nimeta elund ja rakud) ja tema toimel diurees suureneb. Kusepõiest uriini sattumist kusejuhasse takistavad (nimeta) kaks kusejuhaklapikut. Nimeta mehe kusiti osad eesnääre, membraanosa, spongiosa 14 Nimeta mehe kusiti kõverused häbemeluudealune kõverik ja häbemeluude-eesne kõverik (2p) Kontinents on kusepõie võime täituda uriiniga ja selle tagab silelihaskiudude toonuse langus.
Pankreas produtseerib lisaks seedenõrele ka glükagooni ja insuliini. Suur osa kõhun. Toodab seedenõret. Näärmes paiknevad endokriinse aktiivsusega rakud e. LANGERHANSI saarekesed . - Alfa rakud produtseerivad veresuhkru hulka tõstvat glükagooni. - Beeta rakud produtseerivad insuliini. Mõlemad hormoonid on valgulise ehitusega. Insuliini vaegusel tekib diabeet ehk suhkrutõbi. Veresuhkru sisaldus tõuseb mitmekordseks glükosuuria. - Suur janu, suureneb diurees ( 6-10 liitrit ööpäevas ) - Lihastes ja maksas väheneb glükogeeni hulk, töövõime langeb. D- rakud produtseeriva SOMOSTATIINI, mis inhibeerib e. takistab, pärsib, aeglustab insuliini ja glükagooni sekretsiooni. Pärsib ka mao ja soolte motoorikat, seedenõre eritamist, vähendab seedimise aktiivsust ja väldib sel teel veresuhkru sisalduse suurt kõikumist. NEERUPEALISED ehk ADRENALISED. Neerupealised paiknevad neerude peal, rasvkihis, jagunevad 2 iseseisvaks
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
tõstvat glükagooni, § rakud, mis produtseerivad veresuhkru hulka langetavat insuliini. www.fairview.org/.../content/pancreas.gif PANKREAS e KÕHUNÄÄRE Insuliini vaegusel tekib diabeet ehk suhkurtõbi. Sel puhul kaotavad koed võime süsivesikuid omastada, mistõttu vere suhkrusisaldus kasvab mitmekordseks. Ilmneb tugev janu ja seoses vee rohke tarvitamisega kasvab diurees 6 kuni 10 liitrini ööpäevas. Lihastes ja maksas väheneb järsult glükogeeni hulk, mistõttu töövõime langeb. www.lepoint.fr/.../1825_SIPA_00467200_000003.jpg www.podo- orthese.com/images/pied_diabete1.jpg NEERUPEALISED q Neerupealiste koores tekib (vastavalt selle rakkude tsonaalsele rühmitumisele) kolmesuguseid hormoone:
Asukoht reite vahele jäävat piirkonda vaagnaväljapääsu kohal. Nimetage elundid, mis läbivad lahkliha mehel välissuguelundid ja pärak naisel välissuguelundid ja pärak 19. Selgitage mõisted: * Esmasuriin uriin, mis sünteesitakse esmaselt ja millest enamik imendub tagasi verre. Selle eritushulk ööpäevas on 180L * Lõplik (teisene) uriin on see uriin, mis eraldub põie kaudu Selle eritushulk ööpäevas on 11,5L * Diurees kuseeritus * Glükosuuria uriini normaalsest suurem suhkrusisaldus * Hematuuria vere esinemine uriinis. * Proteiinuuria uriinis esineb valke, mis on tavaliste proovidega leitavad * Nüktuuria sagedane põietühjendus öösel * Polüuuria liigkusesus * Oliguuria vähekusesus * Anuuria kuseerituse puudumine Tunnidiurees täiskasvanul on .50100ml
Lühnägija näeb kaugel halvasti ja temal on vaja miinus klaasidega MEDIALIS- keskmine LATERALIS- külgmine SINISTER- vasak DISTALIS- kaugmiseks PROXIMALIS- lähemine DORSALIS- selgmine Normid: Löögimaht-70ml Löögisagedus- 60-80(90) pulsisagedus Pulsirõhk- 40-50 mmHg Vererõhuväärtus- 110/68 mmHg Verehulk- N. 4,0-5,5l. M.-5l ja rohkem veremaht Hingamissagedus- 12-18 minutis Uriin ööpäeva hulk- 1,5l Tunnideurees täiskasvanul 50-100ml Imiku diurees - 10ml/kg kohta Menstruaaltsükel kestus on 21-35 päeva Menstruatsioon 3-5(7) päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli 14 päeval. Normaalne rasedus 40 nädalat. Seedetrakt 7-8m. Maos 3-6 t. asub toit. Täiskasvanul on vaja 7-8 tundi magama Süda. Narisovat i podpisat Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Nado bilo naoborot napisat gde nahodica
Iste võib väga sage, väikeses koguses, ka lima ja verega, valuliku roojamistungi (tenesmidega)- koliitiline iste (haige on jämesool) Sageli kulgeb haigus (gastro)enterokoliidina Kõhulahtisus e. … II Probleemid: • Vedelikukaotus- tekib dehüdratatsioon • Soolakaotus • Kõrgenenud kehatemperatuur • Üldmürgistuse nähud (intokikatsioon) Ravi ja jälgimine: • Üldseisundi osas- teadvus, pulsi täituvus, jume • Dehüdratatsiooni osas (limaskestad, diurees, imikutel suur lõge, vedelikubilanss • Kehatemperatuuri osas (palaviku foonil suureneb niigi patoloogiline vedelikukadu) • Rehüdratasioon võib vastavalt seisundile toimuda kas p.o. või tilkinfusioonina (mõlemal juhul asendatakse nii vett kui soolasid) • Anibakteriaalne ravi määratakse ainult bakteriaalse diarröa puhul Sooleparasiidid Enterobioos: • Tekitaja Enterobius vermicularis • Mõne mm pikkune valge uss elab jämesooles ja
Kuse-suguelundite süsteem Systema urogenitale Kuseelundid (organa urinaria): Kuseelundid e. erituselundid on: -Neerud – toodavad uriini -kusejuhad e. ureeterid – viivad uriini neerudest põide - kusepõis – uriini reservuaar - kusiti e. ureetra – juhib uriini põiest väliskeskkonda Kuseelundite peaülesandeks on jääkainete eemaldamine verest ja nende kehast väljutamine (kõrvalülesandena väljutavad jääke ka soolestik, kopsud ja nahk!). Neer (ren, nephros): Neerud on 2 oakujulist elundit kõhuõõne tagaseinal retroperitoneaalruumis, mõõtmed ca 12 x 6 x3 cm, kaal ca 200g. Neerude ülesandeks on vere puhastamine jääkidest ja vere osmootse tasakaalu säilitamine. Jäägid ja muud hetkel liigsed ained eemaldatakse uriini koostisse – seega lühidalt on neer uriini tootja. Neerul eristatakse: ülemine ja alumine poolus (ots); eesmine ja tagumine pind; lateraalne ja mediaalne serv. Mediaalse serva keskel on neeruvärat – sealt lähevad läbi neeruarter,...
antidiureetilist hormooni (ADH). Kui osmootne rõhk on kõrgem, tekib ADH'd rohkem ja intensiivsus kogumistorukestes on suurem. Lõplikku uriini tekib siis vähem. ADH on lõpliku uriini tekkimise regulaator, tema tase(ADH) sõltub omakorda osmoosest rõhust. Sellest 20 liitrist võib tagasi imenduda 18 liitrit, siis lõplikku uriini tekibki ainult 2 liitrit. Magediabeet mageda diabeedi tekkepõhjuseks on puudulik ADH produktsioon. Hüpotaalamus ei produtseeri teda piisavalt. Diurees suureneb organism veestutub. Lõplikku uriini võib tekkida 2-5 liitrit. (Suhkruhaiguse korral on veres glükoosi tase kõrgem ja glükoosi läheb esmast uriini rohkem, glükoos on osmootne aine, ja glükoosi tõus tekitab tavalisest kõrgema osmoose rõhu, mis ei lase vett tagasi imendada juba proksimaalses torukeses, st. et uriini tekib rohkem). GLÜKOOSI JA AMINOHAPETE TAGASIIMENDUMINE glükoosi tagasiimendumine toimub täielikult esimese järgu torukestes (proksim. Torukestes)
- sulfametopürasiin (kestev) korral, sulfasalasiin – soolehaigused (ei imendu), harva 1. rea ravimiks, kombinatsioon trimetoprimiga -> ko-trimoksasool KT: allergia, GIT häired, neerukahjustus (SA-d ja metaboliidid võivad uriinis moodustada kristalle -> oluline piisav diurees, leelistamine), agranulotsütoos, maksanekroos VN: rasedad, väikelapsed (tuumikterus) L: antimikroobsed ained -> foolhappe sünteesi inhibiitorid --> trimetoprim FD: inhibeerib selektiivselt dihüdrofolaadi reduktaasi, mis muudab
Nimeta ravimmürgistuse esmaabi ravipõhimõtted (3 põhimõtet): 1. eluliste funktsioonide tagamine 2. mürgi imendumise takistamine 3. mürgi eritumise kiirendamine Kuidas takistatakse ravimmürgistuse puhul ravimi edasisist imendumist? Maoloputus Aktiivsöe manustamine Aktiveeritud söe (sõetabletid) algannus ägeda ravimmürgistuse puhul on (mitu).... grammi (g). 50-100g Kuidas kiirendatakse ravimmürgistuse puhul mürgi eritumist organismist?Soole loputus Forsseeritud diurees Antidoodi manustamine Hemodialüüs Hemoperfusioon tilguti ja rohkelt juua Vedelike annustamisel tuleb arvestada, et 1 tilk vesivedelikku = .0,05ml.. Vedelike annustamisel tuleb arvestada, et 1 ml vesivedelikku = 20tilka Vedelike annustamisel tuleb arvestada, et 1 teelusikatäis on keskmiselt 5ml Vedelike annustamisel tuleb arvestada, et 1 dessertlusikatäis on keskmiselt 10ml Mis aastal võeti Tartu Ülikooli õppekavva ravimite nimeõpetus? 1689.a
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...
oluliselt suhkrudiabeedi tekkeriski. MSPVA-d võivad tiasiidide hüpotensiivset toimet vähendada. 2. LINGUDIUREETIKUMID. Esindajad: Furosemiid, Torasemiid Need on vimsad diureetikumid, mis pärsivad Na+ tagasiimendumist Henle lingu ülenevas osas. Mju algab üks tund peale p/o manustamist ja kestab umbes kuus tundi. Saab vajadusel manustada kaks korda päevas. I/v manustamisel mjub 15..30 min jooksul. Diurees on annusest sltuv. Halvenenud neerufunktsiooni korral kasutatakse suuri annuseid. Eeliskasutamine südamepuudulikkusest tingitud kopsutursel, kroonilise südamepuudulikkuse ravil, kui tiasiidid ei toimi. Ka hüpertensioonil samal phjusel. Parem on kui neid kombineeritakse K+ säästvate diureetikumidega, sest phiprobleem on K+ defitsiit. Ettevaatlikult kasutada rasedatel, maksapuudulikkusega haigetel. Jälgida haigel kuulmist, sest see vib suuremate annuste korral halveneda, ja vererhku
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (15.11.2013) Oksendamine on refleks, mida juhib oksekeskus piklikus asju. Refleks käivitub keskuse erutuse korral. Erutus teatud stiimulite mõjul ning juhitakse kas närvide kaudu oksekeskusesse või mõjutavad oksekeskust veres ja ajuvedelikus sisalduvad ained. Oksekeskuse erutuse kutsuvad esile lõhnad (ebameeldivad, mis võivad olla põhjustatud nt roiskunud toidust või seotud hoopis ebameeldiva kogemusega), maitsed, mao liigne venitus, roiskunud toiduainete mõju maos, ebameeldivad nägemisstiimulid (visuaalsed stiimulid, mis seotud ebameeldiva sündmusega), rasedus (raseduse algul iiveldust ja oksendamist rohkem – esimestel kuudel, hiljem toimib kohandumine), ravimid ja toksiinid, valu, koljusisese rõhu tõus (koljutraumade tagajärjel või ülekuumenemise tõttu, samuti väga kõrges palavikus. Traumade korral tekib ajuturse ja kolju kitsub – iiveldus pärast traum...
• SGLT2 on tugevalt ekspresseeritud neerudes, samas teistes kudedes ekspressioon puudub või on väga väike. • On vastutav glükoosi glomerulaarfiltraadist tagasi vereringesse imendumise eest. • Diabeediga patsientidel on suurenenud renaalne glükoosi reabsorptsioon, mis võib soodustada püsivat suurenenud veresuhkrusisaldust. • SGLT2 inhibeerimisel – Glükoosi suurenenud eritumine uriiniga – Osmootne diurees ja süstoolse vererõhu langus – Kalorite kaotus ja kehakaalu langus Dapagliflosiin: • P.o. imendub kiiresti ja hästi, F – 78%. • Seondub ulatuslikult valkudega (91%), T ½ 13 h. • Tugev, selektiivne ja pöörduv SGLT2 inhibiitor. Parandab nii tühja kõhu kui einejärgset glükoosi taset plasmas, vähendades glükoosi renaalset tagasiimendumist, mille tulemuseks on glükoosi eritumine uriini. Kõrvaltoimed – hüpoglükeemia – pearinglus, hüpotensioon – sagenenud urineerimine,
jukstaglomerulaarrakkudest siis kui neerude veevoolutus väheneb ja Na+ kontsentratsioon langeb normist madalamale.Renniin kutsub esile vereplasmavalgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin I-ks, mis kopsudes muudetakse aktiivseks veresooni ahendavaks 6 aineks angiotensiin II. Veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu, selle tagajärjel tõuseb filotratsioonirõhk ja suureneb diurees. Vereringes vabaneneud renniini abil toimub maksa toodetud valgu lõhustumine, moodustub angiotensiin (angiotensiin II), mis suurendab aldosterooni eritumist neerupealiste koorest.(3) Angiotensiin II tekitab ka janu, mis suurendab organismi vedeliku hulka. Angiotensiin II on üks tugevaimatest vererõhku tõstvatest ainetest. Renniini eritades suudavad neerud kogu organismis tõsta vererõhku, eelkõige siis kui neerudes on hapnikuvaegus, nt kui vereringe on häirunud
· Eesmärgiks vähemalt näit 90/60 küllaldase koronaar- ja koeperfusiooni saavutamiseks · Hüpertoonia korral taotletakse südame töömahu säästmiseks diastoolse vererõhu alanemist alla 90 ja süstoolse alla150 · Pulsirõhk Põetus · Vererõhu tõusu põhjustaja ravi · Medikatsioon vastavalt juhendile Vedeliku bilanss ja eritamine Jälgimine · Kontrollitakse vedeliku bilanssi: intensiivravi jälgimisleht, tilgutatavad vedelikud, diurees, oksemass ja aurustumine vähemalt kolm korda ööpäevas · Patsiendi subjektiivne hinnang · Vajaduse korral hapniku saturatsiooni mõõtmine ja arteri-Astrup · Vedeliku bilansi näitajate kontrollimine vereproovis Hb, Hkt, K, Na · Kopsupilt · Tsentraalveeni kateetriga tsentraalse venoosse rõhu mõõtmine · Kopsuarteri kateetriga kopsukapillaaride kiilumisrõhu ja südame minutimahu mõõtmine Põetus
A. Vahtramäe 2012 1 Eritumine Organismi põhiliseks erituselundiks on neerud. Ööpäevas eritub neerude kadu umbes 1-1,5 l uriini. Lisaks neerudele toimub eritumine ka naha, kopsude, maksa ja seedetrakti kaudu. Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,3-0,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happe- leelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5 l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas....
Leukotrieen C4 bronhospasm Vältida aspiriini, kaaluda aspiriini vahetamist koksiibi vastu Aspiriini toksilisus Täiskasvanutel tinnitus, kuulmislangus Lastel kesknärvisüsteemi kõrvaltoimed Terapeutilises annuses hüperventilatsioon, respiratoorne alkaloos Toksilises annuses tekib hingamiskeskuse depressioon ja respiratoorne atsidoos + neerude kompensatsioonivõme vähenemine metaboolne atsidoos Abinõud Maoloputus, aktiivsüsi Uriini alkaliseerimine, forsseeritud diurees, hemodialüüs Spetsiifiline antidoot puudub Aspiriini toksilisus Aspiriini Toime või sümptom plasmakontsentratsioon < 10 mg/ dL Antiagregantne toime 10 40 mg/ dL Põletikuvastane toime 50 80 mg/ dL Tinnitus, hüperventilatsioon 80 100 mg/ dL Atsidoos Hüpoprotrombineemia, > 100 mg/ dL neerupuudulikkus, kooma
mehhanismide rakendumisele: fagotsütoosivõimelised ja antikehi võetavat verd segada hüübimist teke · 3. Fibriini retraktsioon reesuspositiivset loodet. Ohustatud veresooned ahenevad, vesi liigub moodustavad valgelibled ning vältiva tsitraadilahusega (1:4). · 4. Fibrinolüüs on ema järgmine reesuspositiivne kudedest soontesse, diurees vereplasma ensüümid; kaitse Jättes tsitraatverega kapillari üheks 26. Hüübimise laps, kuna ema organismis peale väheneb, ringlusse suunatakse verekaotuse vastu vere tunniks vertikaalasendise, loetakse käivitusmehhanism. Hüübimist esimest sünnitust moodustunud depooveri, südamesagedus tõuseb, hüübimismehhanismi kaudu
Anne Vahtramäe + õpik. AINEVAHETUSE REGULATSIOON 1) Rakud on üksteisega ühenduses MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu ● HORMOONID: levivad vereringe kaudu - Hormoone eritavad elundid: sisesekretoorsed e endokriinsed ● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-tasakaalu mõjutab eelkõige aldosteroon, mille eritumist reguleerib angiotensiin II 4) Happe-leelistasak...
FÜSIOLOOGIA: Veri 1. Vere funktsioonid 1) Transpordifunktsioon - Veri transpordib hingamisgaase hapnikku kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse 2) Kaitsefunktsioon - Hüübimisvõime, mis tõkestab verejooksu väikese veresoone sulgemise teel. Homöostaas - Veri hoiab pH taseme organismis normipiires 3) Valgudepoo - Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks 2. Verd iseloomustavad omadused 1) Vere maht Täiskasvanud 4,5-5L. Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. 2) Hematokriti abil saab vererakkude ja plasma vahekorda 3. Vererakud Punaverelibled Erütrotsüüdid Valgeverelibled Leukotsüüdid Vereliistakud Trombotsüüdid 4. Erütrotsüüt sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse 5. Leukotsüüt organismi kaitse. 6. Trombotsüüt ...
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
I Šokiperiood Sellele perioodile on iseloomulik algul halb enesetunne, rahutus ja iiveldus. Śokiperiood jaguneb varajaseks esmaseks põletusśokiks ja hiliseks ehk sekundaarseks põletusśokiks. Varajane, esmane põletusšokk Areneb esimese tunni jooksul pärast põletust neurohumoraalsete nihete tagajärjel ja seda iseloomustab organismi vereringe kriis: algul on vererõhk kõrge, pulss kiire, seejärel vererõhk langeb, diurees väheneb, tekib oksendamine ja hüpotensioon. Kliiniliselt esinevad patsiendil: erutus, motoorne rahutus, valu, oigamine, rabelemine; lihasvärinad, külmavärinad. Hiline põletusśokk ehk sekundaarne põletusšokk Areneb 2-3 tundi pärast põletust. Tekkepõhjuseks on veresoonte permeaabluse (läbilaskvuse) muutused – plasma, vee ja Na+ väljumine veresoontest. Kujunevad: oligeemia e. vere üldhulga vähenemine,
Anatoomia ja füsioloogia - SISESEKRETSIOON Sisesekretsiooninäärmed on need näärmed, mis oma hormooni saadavad verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed ehk eksokriinsed näärmed saadavad oma produkti keha pinnale ja kehaõõnde. Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte rühma: 1) klassikalised sisesekretoorsed näärmed - suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. · ajuripats ehk hüpofüüs · käbinääre · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harknääre · neerupealised · kõhunääre · sugunääre Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed - on nii sise- kui välissekretoorsed näärmed. Kõhunääre toodab insuliini, glükagooni ja pankrease polülipiide. Välissekretoorne funktsioon: kõhunäärme nõre tootmine. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide sekretsioonist. Väl...
maksa glükogeenivarud suurenevad. Insuliin tõstab ka lipiidide ja valgu sünteesi maksas. Normaalselt on glükoosi tase veres 4,4...6,1 mmol/l (0,8...1,1 g/l). Insuliini puudumisel veresuhkru tase tõuseb üle normväärtuse, seda nimetatakse hüperglükeemiaks. Kui glükoosi on veres juba 8,8...10 mmol/l (1,6...1,8 g/l), on neerude glükoosi tagasiimendumise võime ammendunud ja glükoos läheb üle uriini, tekib glükosuuria. Sellega seoses suureneb diurees (polüuuria), see põhjustab janu ja suurema hulga vee joomise (polüdipsia). Need sümptomid on iseloomulikud insuliini tekke puudulikkuse korral arenevale suhkurtõvele. Glükagoon. A-rakud, mida on rakkude üldarvust ligi 25%, produtseerivad glükagooni. Glükagoon kiirendab maksas glükogeeni lammutamist e glükogenolüüsi ja selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb. Olles insuliini antagonistiks, on glükagoon oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja
Metabolism: · Imendub peensooles (pärsivad alkohol, kohv) · Kudedes inositoolina, fosfatidüülinositoolide komponentidena ja inositoolfosfaatidena · Leidub rohkesti närvikoes Biofunktsioonid: 1. Biomembraanides jm fosfatidüülinositoolide süntees 2. Signaaliülekandes sekundaarsed vahendajad 3. Juuste, luukoe, seedetrakti limaskesta normaalne areng 4. Reguleerib kolesterooli metabolismi Defitsiit: · Alkoholism, antibiootikumid, ülemäärane diurees, diabeet Tunnused: · Ekseem, juuste väljalangemine, enneaegne hallinemine, silmade haigused, rasvumise kiirenemine Allikad: · Neerud, süda, kartul, mais, tsitrusviljalised, oad, pähklid Kasutamine: · Vit B1, B2, B4, B5, B12, C, E · Alkoholism, rasvumine, kiilaspäisus, hüpertensioon, ateroskleroos, diabeet Vitamiin B10, B11, Bc (foolhape) antianeemiline vitamiin Nimetused: bioaktiivsus realiseerub tetrahüdrofolaadi (THF) kaudu Metabolism:
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
NEUROLOOGIA Sissejuhatus 1-3 loeng. Meeldetuletus närvisüsteemi toimimisest KNS kahjustused PNS kahjustused Kroonilised, ravimatud, ajaga süvenevad haigused. NS reguleerib kõikide elundite tööd. Kordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandab seda pidevalt muutuvatele tingimustele. NS ülesanded: Luua side väliskeskkonnaga Kooskõlastada org. elundite tööd Koordineerida kehaosade talitlust Tagada inimese psüühilise tegevuse Info kogumine, töötlemine Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliiarakkudest. Neuron võtab vastu, integreerib, analüüsib, säilitab ja saadab edasi signaale! Koosneb kehast ja jätketest(dendriidid), läbi aksoni sünapsi kaudu läheb erutus välja. Närvi impulssliigub ühte pidi. Talitluse järgi jagunevad neuronid: Aferentseteks e.motoorsed. Nende rakukeha asub väljasool KNS-i, perifeerse NS ...
INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luu...
KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedeli...
Koostiselt sarnane plasmale, ent valguvaene. Kapillaari valendiku ja Bowmani kihnu valendiku vahel 3 barjääri: Fenestreeritud kapillaariendoteel Basaalmembraan Podotsüüdid. Filtreerumise eeldusena peab kapillaari hüdrostaatiline rõhk ületama vere kolloidosmootse rõhu ja Bowmani kihnu siserõhu. Erituselundite talitlust reguleeritakse neurohumoraalsel teel. Sümpaatilise NS mõju tugevnemisel neeruveresooned ahenevad ja diurees langeb, kusepõielihase toonus langeb. Valu puhul võib uriini eritus pidurduda. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel. Hüpofüüsi tagasagara vasopressiini stimuleerib vee tagasiimendumist neerukanalites. Veepuudusel, kui suureneb osmootne rõhk, produtseeritakse ADH-d rohkem ning uriini hulk väheneb ja osmootne rõhk normaliseerub. Kui seda ei toimu tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joomisega
I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks...
madalamale. · Reniin kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin I-ks, mis kopsudes spetsiaalse ensüümi kaasabil muudetakse aktiivseks aineks angiotensiin II-ks. · Angiotensiin II toimed: Ahendab arterioole. Veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu ja suureneb neerude verevoolutus, selle tagajärjel tõuseb ultrafiltratsioonirõhk ja suureneb diurees. Kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni produktsiooni, mis tingib Na+ distaalses nefroni osas. Koos naatriumiga jääb organismi ka rohkem vett. See põhjustab omakorda vere hulga ja vererõhu tõusu. Suureneb ADH eritumine. Stimuleerib sümpaatikust. Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP): · ANP vabastamist südamelihasrakkudest stimuleerib parema koja venitus,
madalamale. · Reniin kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin I-ks, mis kopsudes spetsiaalse ensüümi kaasabil muudetakse aktiivseks aineks angiotensiin II-ks. · Angiotensiin II toimed: Ahendab arterioole. Veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu ja suureneb neerude verevoolutus, selle tagajärjel tõuseb ultrafiltratsioonirõhk ja suureneb diurees. Kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni produktsiooni, mis tingib Na+ distaalses nefroni osas. Koos naatriumiga jääb organismi ka rohkem vett. See põhjustab omakorda vere hulga ja vererõhu tõusu. Suureneb ADH eritumine. Stimuleerib sümpaatikust. Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP): · ANP vabastamist südamelihasrakkudest stimuleerib parema koja venitus,
pamidronaadiga; kui kaltsiumi tase püsib kõrgena ka 72 tundi peale zoledroonhappe manustamist, võib zoledroonhappe infusiooni korrata 6.8.5. Neerupuudulikkus Neerufunktsiooni häirumist esineb kuni 50%-l müeloomihaigetest, umbes 20%-l esineb diagnoosmisel kliiniliselt väljendunud neerude puudulikkus 3-12% müeloomihaigetest vajab neerupuudulikkuse tõttu hemodialüüsi Algava neerufunktsiooni häire puhul tuleb tagada infusiooniga diurees >3 l ööpäevas lisades infusioonilahusele NaHCO3 hoides uriini pH >7 Vältida potensiaalselt nefrotoksilisi ravimeid kaasa arvatud mittesteroidsed põletikuvastased ravimid Korrigeerida bisfosfonaatidega hüperkaltseemia vähendades bisfosfonaadi annust vastavalt seerumi kreatiniinikontsentratsioonile Identifitseerida ja ravida infektsioone aktiivselt, vältida aminoglükosiinide kasutamist
Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Kliirensi mõiste. e. puhastumus indikaatormeetod koos glomerulaarfiltratsiooniga selle plasma hulga, mis testainetest vabastatakse s.o. puhastub. Vaid insuliini puhul on kliirents identne GF-ga. vabalt filtreeruvate ainete puhul, mis kohe resorbeeruvad on kliirents väiksem Erituselundite talitlust reguleeritakse neurohumoraalsel teel. Sümpaatilise NS mõju tugevnemisel neeruveresooned ahenevad ja diurees langeb, kusepõielihase toonus langeb (soodustatakse põie täitumist). Valu puhul võib uriini eritus pidurduda. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel. Hüpofüüsi tagasagara vasopressiini stimuleerib vee tagasiimendumist neerukanalites. Veepuudusel, kui suureneb osmootne rõhk, produtseeritakse ADH-d rohkem ning uriini hulk väheneb ja osmootne rõhk normaliseerub. Kui seda ei toimu tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joomisega
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism talitlemisega ning arst ja meditsiini valdkonnas töötavad teadlased vajavad teadmisi ning oskusi organismi seisundi hindamiseks ja mõistmiseks. Homöostaas – > kr homoios ‘taoline, sarnane’ + stasis ‘seisund’ - bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis to...
Selleks on kaks põhilist viisi: · Oksendamist esile kutsuvad preparaadid nagu Ipecachuana siirup, mida võib kasutada ka laste korral. · Absorbentide kasutamine. Tuntud absorbendiks on aktiivsüsi. 2. Toksikandi eritumise kiirendamine organismist. Seda on võimalik teha, kas suurendades uriini mahtu või muutes tema happelisust/aluselisust. Uriini ruumala saab suurendada, pannes patsienti rohkem vett jooma või süstides veeni füsioloogilist lahust. Selline sunnitud diurees pole siiski päris ohutu. 3. Hemodialüüs või hemoperfusioon. Mõlemal juhul juhitakse patsiendi veri läbi aparaadi, milles toimub toksikandi eemaldamine vereplasmast kas · difusiooni teel läbi poolläbilaskva membraani teise vedelikku (hemodialüüs) · või seondumisel aktiivsöe või mõne muu absorbendi külge (hemoperfusioon). 13. Toksilise vastuse e. toime tüübid, toidumutageenid, kantserogeensus, teratogeensus. Toksiliste ühendite toimed 1. akuutsed e
Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Kliirentsi mõiste. e. puhastumus indikaatormeetod koos glomerulaarfiltratsiooniga selle plasma hulga,mis testainetest vabastatakse s.o. puhastub. Vaid insuliini puhul on kliirents identne GF-ga.. vabalt filtreeruvate ainete puhul, mis kohe resorbeeruvad on kliirents väiksem Erituselundite talitlust reguleeritakse neurohumoraalsel teel. Sümpaatilise NS mõju tugevnemisel neeruveresooned ahenevad ja diurees langeb, kusepõielihase toonus langeb (soodustatakse põie täitumist). Valu puhul võib uriini eritus pidurduda. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel. Hüpofüüsi tagasagara vasopressiini stimuleerib vee tagasiimendumist neerukanalites (vähendades diureesi). Veepuudusel, kui suureneb osmootne rõhk, produtseeritakse ADH-d rohkem ning uriini hulk väheneb ja osmootne rõhk normaliseerub. Kui
sekreedi eemaldamine hingamisteedest. Õde peab tagama patsiendi monitooringu, selle dokumenteerima ja ka mõistma kui patsiendi seisundis toimub muutusi. Pidev patsiendi jälgimine palja silmaga kui ka eluliste näitajate normidest arusaamine on oluline õe lesanne lasteintensiivravi osakonnas. Oluline on ka aru saada patsiendi veregaasi näitajatest ja normipiiridest. e kohustus on tagada lapsele piisav ventilatsioon, toitmine ja diurees, suhtlemine ja turvaline keskkond, võimaluse korral tuleb ka lapsevanemad kaasata meeskonnatöösse. Kui seisund, mille tõttu laps intubeeriti on möödunud on laps ekstubeerimiseks valmis. Intubatsioonitoru ja neel aspireeritakse puhtaks, last ventileeritakse 100 protsendilise hapnikuga, et valmistada ette varu hapnikust ja vältida ekstubatsioonil tekkida võivat larüngospasmi. Kui lapse kopsud on õhuga täidetud, eemaldatakse intubatsioonitoru, lapsele antakse niisutatud
liitrit lõplikku uriini. Ainevahetuse lõpp-produktid ei imendu tagasi, vaid jäävad lõplikku uriini ja eritatakse sellega organismist täielikult. Glükoos, aminohapped jt. esmasuriini komponendid imenduvad verre tagasi vastavalt organismi vajadusele. Neerude talitlust reguleeritakse neuraalsel ja humoraalsel teel. Neerusid innerveerivad sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud. Sümpaatiliste närvide ärritamisel neeru veresooned ahenevad ja diurees langeb. Neerude talitlus võib rea faktorite mõjul reflektrooselt muutuda. Nt. valu puhul pidurdub uriini eritumine järsult või lakkab täiesti. Neerude talitluse humoraalne regulatsioon on seotud rea hormoonide toimega. Vähestes kogustes adrenaliini ahendab veresoonte päsmakestest väljuvaid viimasooni ning suurendab seega filtratsiooni rõhku ja diureesi. Neerupealiste koore hormoonid mõjuvad valgu ainevahetusproduktide ekskretsioonile. Türoksiin
· Oksendamist esile kutsuvad preparaadid nagu Ipecachuana siirup, mida võib kasutada ka laste korral. · Absorbentide kasutamine. Tuntud absorbendiks on aktiivsüsi. 2. Toksikandi eritumise kiirendamine organismist. Seda on võimalik teha, kas suurendades uriini mahtu või muutes tema happelisust/aluselisust. Uriini ruumala saab suurendada, pannes patsienti rohkem vett jooma või süstides veeni füsioloogilist lahust. Selline sunnitud diurees pole siiski päris ohutu. 3. Hemodialüüs või hemoperfusioon. Mõlemal juhul juhitakse patsiendi veri läbi aparaadi, milles toimub toksikandi eemaldamine vereplasmast kas · difusiooni teel läbi poolläbilaskva membraani teise vedelikku (hemodialüüs) · või seondumisel aktiivsöe või mõne muu absorbendi külge (hemoperfusioon). 14. Toksilise vastuse e. toime tüübid, toidumutageenid, kantserogeensus, teratogeensus. 1. akuutsed e
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
