Rooma oraatorite kunstiline retoorika Retoorika saanud suuri mõjutusi Kreekast, kus tegelased pidasid üsna pikki kõnesid, dialooge. Atikas (kreekas) kujuneb kõnekunst eraldi distsipliiniks, sai eraldi hariduseks, tekkis hulk oraatoreid, advokaadiprokurörina. Kuulsaim Demostenes, Sokrates, Lysias. Kreeklastest õpetajad 4. saj eKr muutusid populaarseks esimestest kõnekunsti teoreetikutest Sorgias Sitsiiliast pärit, kes tuli Kreekasse. Temalt pärit palju retoorika kõnepidamise kunstist, pidem kirjandusteosed (gorgilised). Kõnekirjutaja elukutse ehk logograaf tekkimse peale kirjutasid kohtu jm kõnesid. Kreekas pidi end kohtus ise kaitsma.
õigusnorme läheb vaja nagu juriidilis-tehnilisikonstruktsioone. (Anners, 1995) Retseptsiooni mõiste kasutamine ei ole loomulikult piiratud ainult õigusteaduse raamidega. Õiguse retseptsiooni all mõistetakse teisest õiguskultuurist, teiselt territooriumil või teisest ajast pärit õigusliku fenomeni ülevõtmist uues õiguslikus keskkonnas. Rooma õiguse kõrval kujuneb teiseks tähtsaks distsipliiniks kanooniline õigus, mis erinevalt Rooma õigusest on avatud ja arenev õigussüsteem. Alles hilisemal ajal muutus ühes või teises piirkonnas kehtiv ilmalik õigus teadusliku uurimise ja õpetamise objektiks. Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimuv protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe (glossaatorite koolkonnast kuni ajaloolise koolkonnani). Rooma õiguse retseptsioon algas Itaalias, kandus sealt üle Hispaaniasse, Prantsusmaale,
hingele hoomatavat. Nii nagu on laialt levinud komme, et inimesed teevad endale plaane uueks aastaks, nii on Läänekirikus ka üsna laialt levinud komme, et inimesed teevad endale paastuplaane. See on n.ö. valmistumine kirikukalendri kõige suuremaks pühaks. Plaanide hulka võib kuuluda nii mitmeidki asju: kes loobub magusast, kes liigsest soolasest, kes liigsest televiisori vaatamisest, kes alkoholist, jne. Mis iganes meie plaanid, paastuaja kolmeks distsipliiniks on palve, paastumine ja almuste jagamine. Mis iganes ,,ohvri" me toome selle aja jooksul, see peaks olema toodud alandliku meelega ja teadmisega, et me püüame teha rohkem ruumi iseendas Kristusele. Nagu ütles Ristija Johannes: ,,Tema peab kasvama ja meie peame kahanema". See ongi lühidalt kokkuvõetult paastuaja mõte. Vastlapäev: Paastuajale eelnev päev on vastlapäev, mis on suurte pidustuste
sümboleid, teised nende kasutamise meetodeid, osa puudutab seoseid eri teadmisvaldkondade vahel, ühed käsitlevad mõtlemise lähtealuseid, teised kõlbelise, ühiskondliku või poliitilise tegevuse loomust ja eesmärke. Ainus ühine tunnus, mis näib kõikidele küsimustele omane, on see, et neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. 4.Miks võis astronoomiat pidada varakeskajal filosoofiliseks distsipliiniks? Inimene esitab küsimusi enamasti nii, et juba küsimust esitades saab teada, kuhu suunda vastuse leidmiseks tuleb liikuda. Vastused jaotuvad enamasti empiirilisteks või formaalseteks. Lisaks on veel vähemalt üks liik küsimusi, mis sellisele jaotusele ei allu (nt. Mis on aeg?). Inimteadmiste ajalugu iseloomustab püüd liikuda selliste küsimuste poole, millele on võimalik vastata lähtuvalt kahest „elutervest” kategooriast – empiirilisest või formaalsest. Niipea kui küsimust saab
väljaspool indiviidi ja luua viisid selle reaalsuse uurimiseks (Morrison 2006: 186). Sotsiaalse reaalsuse all pidas Durkheim seega silmas mitte füüsilise keskkonna ja indiviidide omaduste hulka kuuluvaid asjaolusid, vaid just nimelt ühiskonna enda karakteristikuid ning kvaliteete (Mitendorf 2004: 13). 1890nendatel oli väga levinud seisukoht uurida ühiskonnas olevaid probleeme indiviidi mentaalse elu seisukohalt. Durkheimi sooviks oli muuta sotsioloogia iseseisvaks distsipliiniks, mille raames vaadeldakse ja uuritakse eksisteerivaid sarnasusi erineva struktuuriga ühiskondades. Faktilist uurimist kasutas Durkheim, et koguda teadmisi ühiskonna kohta, viies läbi statistilisi uurimusi mitmetest sotsiaalsetest nähtustest, mis eksisteerisid eri tüüpi ühiskondades. See aga tõi tema seisukohtadele palju kriitikat, sest laialdaselt aktsepteeritud psühholoogia valdkonda kuuluv seisukoht oli, et indiviid on ühiskonna keskpunkt ja seega ka ühiskonnateooria keskpunkt
Juhatus psühholoogiasse. Tallinn, Balti Raamat Butler, G., McManus, F. (2002). Psühholoogia. Põgus sissejuhatus. Tallinn, Kupar Kalat, J.W. (1996). Introduction to psychology. 4th ed. Brooks/Cole Publishing Company. Pacific Grove, USA Tulving, E. (1994). Mälu. Tallinn, Kupar Õppetöö sisu ja ajakava: Loengud/ Teema, sisu lühikirjeldus praktikumid I Ülevaade psühholoogia valdkonda kuuluvatest teemadest. Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks psühholoogiliste teemade käsitlusi eri ajajärkudel. Erinevate perspektiivide ülevaatlik tutvustus. II Psühholoogia meetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustikud. III Inimene kui biopsühhosotsiaalne tervik. Psüühika bioloogilised alused. Närvisüsteemi roll vastuste kujundamisel sotsiaalsetele stiimulitele. Närvisüsteemi struktuurid ja funktsioneerimine.
Retseptsioon laiemas tähenduses on sotsiaalne protsess, mis seisneb kas traditsioonilise või võõra kultuuri (hüve) ülevõtmises ja läbitöötamises uute kultuurikandjate poolt. Õiguse retseptsiooni all mõistetakse teisest õiguskultuurist, teiselt territooriumil või teisest ajast pärit õigusliku fenomeni ülevõtmist uues õiguslikus keskkonnas. Rooma õiguse kõrval kujuneb teiseks tähtsaks distsipliiniks kanooniline õigus, mis erinevalt ,,surnud ja suletud" Rooma õigusest on avatud ja arenev õigussüsteem. Alles hilisemal ajal muutus ühes või teises piirkonnas kehtiv ilmalik õigus teadusliku uurimise ja õpetamise objektiks. Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimuv protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe. Siinkohal piirdume vaid etappide nimetamisega: 1) Glossaatorite koolkond 12.-13. saj; 2) Konsiliaatorite koolkond 14.-15. saj;
Laura-Roberta Ründva Rolliteooria ajalugu Rolli kontseptsioon ja rolliteooria on kasulik mõistmaks indiviidide käitumist nii gruppides kui organisatsioonides. Rolliteooria sai alguse 1930ndatel, kui sotsioloogid ja antropoloogid uurisid rolle kui võtit sotsiaalse käitumise algupära seletamiseks. Sellest alates on rolliteooria kujunenud tunnustatud teaduslikuks distsipliiniks. Baseerudes rolliteooria sotsiaalsetele juurtele, koostas Graen ,,rollisüsteemide mudeli", milles konkreetses rollis käitumine on organisatsiooni, sotsiaalsete ja isiklike nõuete resultaat. Katz and Kahn kohaldasid sarnaseid ideid oma organisatsiooni rolliteooriale, mis rõhutab organisatsioonilisi tegureid, isikutevahelisi tegureid ja indiviidi omadusi. (Tamberg, 2005) Rolliteooria kasutamie mõiste tuleb ise tegelikult võimu ja mõju sünonüümist.
semantika on semantiline keel oma tähestiku ja reeglitega. KEELEMÄRKIDE TEOORIA 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis (semiootika=loogika). Semiootika ,,lähikondlasteks" on meditsiin (diagnostika), kriminalistika, keeleteadus, filosoofia, loogika. Peirce oli reaalteadustele orienteeritud, kuid käsitles märke kui kogu teadmise aluseid, elu aluseid. Semiootika distsipliin? Semiootika kujunemist iseseisvaks distsipliiniks võib märgistada XX sajandi viie-kuuekümnendate aastatega, seega on semiootika väga noor teadus. Teadusdistsipliin eeldab oma uurimisobjekti, mis tavaliselt on vastava teaduse nimetuses olemas, ja teatud metodoloogiat. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused ja probleemid, sest märgi
☼ Peter Burke: Euroopa renessanss pole ainult Itaalia renessanss ☼ Tänapäevase kultuuriajaloo eelduseks oli 18. sajandil, eeskätt Saksamaal sündinud arusaam, et kultuur on midagi, mis ajas muutub ja mis ei ole tingimata taandatav progressi mudelile – iga kultuur on ajalooline ja ainulaadne. ☼ Tänapäevase kultuuriajaloo ideeline ja institutsionaalne alus loodi 19. sajandi II poolel Saksamaal, kus kultuuriajalugu muutus uueks akadeemiliseks distsipliiniks ja kus töötati välja kultuuriajaloo metodoloogilised alused. maailmapilt, maailmataju (Weltanschauung) – Kant eesti keelde sõna “kultuur” tuli saksa laensõnast “kultu(u)ur → kultu(u)ra (1880.aastast) kultuur - inimese kvaliteet märk vaim – teadus, õigus, keeled kultuur mitte ainult ühe inimese jaoks, vaid ka kollektiivne – rahva vastutus olla kultuurne rahva vaim = ideaalide kogum (varauusaeg: vaim – kultuur)
abikaasaga. 11. Selgitage (oma näidetega) filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Filosoofilised probleemid tegelevad põhimõtteliste küsimustega, millel puudub ortdoksne arusaam, ent tegu ei ole empiiriliste ega formaalsete küsimustega. Läbi filosoofia muutub küsimus nii sõnastatavaks, et sellega saaks hakata tegelema mõni empiiriline või formaalne distsipliin. 12. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks Berlini järgi? Kuna vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud siis mitte vaatlusest, katsetest ega arvutustest, vaid mitte-empiirilistest arusaamadest. 2. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega ,,tõeteooria"? (vähemalt 3) teooria tõest endast, teooria tõe kriteeriumist, teooria sellest, mida tähendab omada tõe mõistet 2. Milles seisneb nn tõekandjate küsimus? Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele, selleks, et keeleväliste asjadega seoses
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 10. teema: hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Hellenismi mõiste on pärit poliitilise ajaloo historiograafiast, tähistades seal perioodi, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega ja kestis kuni selle ajani, millal viimane Aleksandri järelkäijate poolt loodud riik langes Rooma võimu alla. Selleks viimaseks hellenistlikuks riigiks oli Egiptus, mille Augustus 31/32 a. eKr. vallutas, kindlustades nii Rooma võimu enamiku Vahemere äärsete maade üle. Poliitilise ajaloo seisukohalt lõppes see ajastu niisiis ajaarvamise vahetumise paiku. Filosoofia, mida Rooma võimuperioodi ajal antud regioonis viljeleti, ei pretendeerinud aga originaalsusele. Roomlased tunnistasid filosoofias kreeklaste prioriteeti. Nende jaoks tähendas filosoofiaga tegelemine eelkõige seda, et õpiti tundma kreeka filosoofiat. Kuigi ka Roomas kujunes välja filo...
leviku protsessi Rooma õiguse retseptsiooniks. Retseptsioon laiemas tähenduses on sotsiaalne protsess, mis seisneb kas traditsioonilise või võõra kultuuri (hüve) ülevõtmises ja läbitöötamises uute kultuurikandjate poolt. Õiguse retseptsiooni all mõistetakse teisest õiguskultuurist, teiselt territooriumil või teisest ajast pärit õigusliku fenomeni ülevõtmist uues õiguslikus keskkonnas. Rooma õiguse kõrval kujuneb teiseks tähtsaks distsipliiniks kanooniline õigus, mis erinevalt „surnud ja suletud” Rooma õigusest on avatud ja arenev õigussüsteem. Alles hilisemal ajal muutus ühes või teises piirkonnas kehtiv ilmalik õigus teadusliku uurimise ja õpetamise objektiks. Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimuv protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe: 1. Glossaatorite koolkond – 12.-13. saj; 2. Konsiliaatorite koolkond – 14.-15. saj; 3
Õndsus: Inimene saab filosofeerides targemaks ja õnnelikumaks. Rõõm filosofeerimisest endast kui ka selle tulemusest. 4. Filosoofia on kasutu: 14. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõna, teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. 15. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks? Ininmteadmiste ajaloo moodustab suures osas katkematu püüd nihutada kõik küsimused emma-kumma alla neist kahest kategooriast. Sest niipea kui mõni peamurdmist tekitav, "imelik" küsimus osutub sõnastavaks nii, et sellega saab tegelema hakata mõni empiiriline või formaalse distsipliin, lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma tunnustatud teadusele. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline distsipliin, kuna seni, kuni
ja semiootika, lingvistika, sotsiolingvistika ja pragmaatika, etnometodoloogia ja etnograafia, kirjandusteadus ja antropoloogia, ning levis peatselt kognitiivsesse ja sotsiaalpsühholoogiasse, kommunikatsiooni- ja meediateadusse, sotsioloogiasse, politoloogiasse, ajalooteadusse ja teoloogiasse. Nüüdseks on diskursuseuurimine kujunenud ühelt poolt tõeliselt multidistsiplinaarseks uurimisvaldkonnaks ja teiselt poolt iseseisvaks distsipliiniks (vrd van Dijk, 2005). Tulenevalt äärmiselt kirevast kujunemisloost leidub arvukalt diskursusanalüüsi vorme ja koolkondi ning nende liigitusi ehk tüpoloogiaid. Esitame siinkohal eri allikate (sh Laherand, 2008, Phillips ja Jørgensen,2002, Volt, 1997) sünteesi põhjal koostatud loetelu tänapäevase diskursusanalüüsi peamistest tüüpidest ja koolkondadest (sulgudes on toodud lähenemisviise tähistavad levinud lühendid ja/või põhiautorite nimed; vt ka soovitatava kirjanduse
Mis edasi, eks ikka proovime parandada "töö kvaliteeti", parandades inimeste tööalast konkurentsivõimet, kvalifikatsiooni, tulemuslikkust ja tervist. Vajalikud võõrsõnad apprentices-õpipoiss, journeymen-sell. Kolmas kodutöö ma olen vist ainsama aruetellu kirjutanud, pm on arutelu pikem kui referaat Kutsepedagoogika"- kokkuvõtlik referaat Antud kokkuvõtvas töös annan ülevaate kutsepedagoogika arengust. 1. Kutsepedagoogika kujunemine iseseisvaks distsipliiniks Iseseisva distsipliinina kujunes välja kutsepedagoogika 20. sajandi teisel poolel. Kutsepedagoogika käsitleb pedagoogilisi küsimusi, mis seonduvad elukutse ja töömaailmaga, aga ka noorte ja täiskasvanute kvalifitseerumise ja kompetentsuse arenguga Ennekõike peetakse kutsepedagoogika väljakujunemise alaks saksa keelsetel aladel Euroopas (Austria, Saksamaa, Sveits - 1960- Berufs- und Wirtschaftspädagogik). (Gonon, 2009).
Arengupsühholoogia kui iseseisva distsipliini tekkimine. Järgmine tüüp: W. Preyer kirjutas 1882. a. raamatu "Lapse psüühhika". Tugineb tütre vaatlustele ja kirjeldab arengut sünnist kuni 2.5a saamiseni. Muljet avaldab talle arengus ilmnev pikk uudishimu periood ja selle olulisus. Rõhutab uurimisprotseduuri läbiviimise täpsust, vaatlust, metoodikaid, projitseerimise välistamist, järelduste tegemist, jne. Metoodika tähtsus ongi meile oluline, et asi muutuks teaduslikuks distsipliiniks. Järgmine tüüp: A. Binet (1857 - 1911). Intelligentsusskaala, aga ka hästi palju laste mõtlemise poole uurimisega. Binet suhtus kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidega. Üks diagnoosis, et on vaimne mahajäämus, teine ütles et ei ole. 1905 avaldati Binet ja Somon'i skaala. Binet töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele. See viis mõtteni eristada lapse vanus vaimse ja kronoloogilisena
Mis on eetika? Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Aristotelese Nikomachose eetika - On raamatute kogum, milles Aristoteles pakub välja nägemuse sellest, kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Eetikaga on tegeletud ka enne Aristotelest, kuid tema muutis selle iseseisvaks distsipliiniks. ● Nikomachose eetika on inimolemust puudutav filosoofia – püüab leida vastust küsimusele, mismoodi peab inimene elama, mis hea ja mis halb tema enda suhtes ja suhetes teistega. ● Sellise küsimusteasetusega pani Aristoteles aluse eetika teooriale. ● Tegemist on praktilise õpetusega, mille eesmärgiks on näidata vahendeid õigeks käitumiseks. ● Aristotelese jaoks ei ole hüve ja õnn abstraktne nähtus, vaid see avaldub tegevuses ja
Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritakse informatsiooni, märkide kasutamine asjast mõtlemisel, sümbol esindub psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus. Teadvus teadvustatud psüühika osa. Teadvusväline psüühika osa (vt. Bachmann, T., Maruste, R. (2003) Psühholoogia alused: lk 41) Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks. (Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis. Aristoteles (384322 e. Kr.) ümbritsev maailm on see, mida tunnetatakse. Aistingud on
Selle eesmärk on ravida indiviidi kui tervikut, saavutamaks tasakaalu, ennetamaks haigusi ning järelraviks. Jalatalla massaaž parandab vereringet, kiirendab ainevahetust, vähendab stressi jms. Jooga - üks vanemaid inimese vaimse, füüsilise ja hingelise arenemise süsteeme. Hatha-jooga taotleb tervikut keha ja vaimu vahel. Asendid (asanad) ja teda toetav hingamistehnika (pranayama) aitavad õppida tundma oma keha, mis on aluseks vaimseks distsipliiniks ja kontsentratsiooniks. Nende abil aktiviseeritakse eluenergia, korrastatakse mõttetegevus, teadvustatakse stressi põhjused ja suudetakse teadlikult lõdvestuda. Treeningute ajal tegeletakse mitmete asenditega nii, et iga järgnev asend tasakaalustab eelmist. Läbitakse venitus-, pööramis-, tasakaalu- ja lülisamba korrastamise harjutused. Jalamassaaživann - mullikeste jaoks 36 ava, eraldi massaažirullik, kasutatakse koos veega, üle 150 punkti jalgade masseerimiseks. Seade.
• Lihtsustatult: kui pidada kinni teatud universaalsetest põhimõtetest ja hoida majandust tasakaalus, siis on majanduskasv (ja areng) automaatselt tagatud. • -Tegeldi rohkem juba arenenud majanduse äritsükli reguleerimise küsimustega, mitte sellega kuidas vähearenenud majandusest võiks saada arenenud majandus. • -Edasises muutus arenguökonoomika eelkõige Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika majanduse probleemidega tegelevaks distsipliiniks (ta universaalsus langes) • Tuntumaid esindajaid: • Arthur Lewis (1915-1991)¸Gunnar Myrdal (1898-1987)¸Raul Prebisch (1901-1986); Celso Furtado (1920-2004) • Hilisematest: • Daron Acemoglu ( s. 1967); Ha-Joon Chang (s. 1963) • Suured ideoloogilised vaidlused teemal: kas majandusarengu mudel on lineaarne ja kas kehvemate majandustega maad peavad dubleerima arenenud läänemaade arengurada
1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.):
Arengupsühholoogia kui iseseisva distsipliini tekkimine. Järgmine tüüp: W. Preyer kirjutas 1882. a. raamatu "Lapse psüühhika". Tugineb tütre vaatlustele ja kirjeldab arengut sünnist kuni 2.5a saamiseni. Muljet avaldab talle arengus ilmnev pikk uudishimu periood ja selle olulisus. Rõhutab uurimisprotseduuri läbiviimise täpsust, vaatlust, metoodikaid, projitseerimise välistamist, järelduste tegemist, jne. Metoodika tähtsus ongi meile oluline, et asi muutuks teaduslikuks distsipliiniks. W. Stern (1871 - 1938). Töötas välja valemi IQ arvutamiseks. Defineeris intelligentsuse vanuse kaudu. IQ = (vaimne vanus) / (kronoloogiline vanus) * 100. Last, kelle vaimne vanus on võrdne kronoloogilise vanusega loetakse keskmiselt intelligentseks. Õppimine on seotud uudishimuga A. Gesell (1880-1961). Oli Stanley Halli õpilane, aga tema vaateid ei jaganud, ehk siis seda, et ontogenees fülogeneesi kordab
Uus füsiognoomika laine 19.saj lõpul, eriti just kurjategijate erilise välimuse teema F.Galton à proovis luua üldistatud portreed kurjategijatest kasutades selleks paljude kurjategijate piltide kombineerimist, et näha, kas midagi kattub üsna tulutu. Füsiognoomika küsimustega tegeles ka C. Lombroso à arvas, et kurjategijate on tüüpiline välimus nende identifitseerimiseks; ka tänasel päeval õiguspsühholoogias uuritakse näojoonte seoseid. Teiseks eelteadusliku etapi distsipliiniks, mille problemaatika ulatub tänapäeva, on olnud frenoloogia ehk teadus kolju väliskuju ja psüühiliste omaduste seostest. Selle loojaks on Franz Joseph Gall (1758-1828), kes arvas, et kõik võimed ja isiksuseomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades. Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi. Gall jagas inimese "vaimujõud" kolme gruppi: a)
2. Isiksusest lähtuvad teooriad. 2.1. FREUD-i psühhoanaluutiline motivatsioonimudel lähtub instinktiivsetest tungidest ( seksuaal- voi surmatung), mis otsivad pingelahendust otseses voi kaudses vormis. Motivatsioon on oma olemuseslt konfliktne: alalteadlikud tungid juhinduvad naudinguprintsiibist. Satuvad vastuollu teadvusliku kontrolliga, mis lähtub reaalsuse printsiibist. 2.2. K.Lewin. sõnastas väljateooria ja muutis isiksusliku lahenemise katseliselt uuritavaks distsipliiniks. Motivatsiooni mõistetakse kui vektorit, mis on suunatud inimese eluruumi teatud objektidele. VASTASJÕUDUDE TOIMEL VÕI PÕRKUMISEL BARJÄÄRIDELE TEKIVAD KONFLIKTID. 2.3. Humanistliku psühholoogia traditsioon. A.Maslow humanistlik motiivide teooria. Selle kohaselt kujutavad motiivid endast allutatud süsteemi: rahuldatud madalamate motiivide najal kujunevad välja kõrgema taseme motiivid. 4. Aktivatsiooniteooriad. 4.1. Optimaalseisundi teooria . R.M
päritolu eraldivõetuna on tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. Ehk miski on printsess siis ja ainult siis kui ta on naine ja kuningliku päritolu. 13. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Filosoofilised küsimused ei ole kogemustel põhinevad Nt ''Kas Peetril on prillid ees? Ega formaalsed (vormist lähtuvad) Palju on 3+3? Samuti ei tea filosoof ette, kuidas ta peaks küsimusi esitama. 14. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks? Kuna fookuses olid pigem filosoofilis-teoloogilised kosmoloogiaalased arutlused kui konkreetselt vaadeldud taevasündmused. Nt Põhjalikult arutati erinevaid taevasfääride mudeleid, mis leidusid näiteks Aristotelese ja Ptolemaiose taasavastatud teostes. Kõne all oli näiteks sfääride arv ja küsimus sellest, kas kord ööpäevas teeb täispöörde kinnistähtede sfäär või Maa. Selle kosmoloogia alustes aga ei kaheldud. 15. Iseloomustage filosoofi kui meta-teadlast
Positiivne vabadus Toimimine endast lähtudes, vabadus millekski. P- vabadus viib üldiste tegevuse printsiipide põhjendamiseni, see omakorda poliitilise autoriteedi põhjendamiseni. Inimene, kes ei järgi üldisi mõistuslikke tegevusprintsiipe, ei ole vaba — seega on lubatud sund n.ö. "sunnitava enda heaks" P-vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteet endale saada. 12. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks Berlini järgi? Ininmteadmiste ajaloo moodustab suures osas katkematu püüd nihutada kõik küsimused emma-kumma alla neist kahest kategooriast. Sest niipea kui mõni peamurdmist tekitav, “imelik” küsimus osutub sõnastavaks nii, et sellega saab tegelema hakata mõni empiiriline või formaalse distsipliin, lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma tunnustatud teadusele.
alusele toetuvad rajatised, nii pidi ka nende vahekord üksteisega ja välismaaga olema kunstiteos. Kokkuvõte: Tänapäevase kultuuriajaloo eelduseks oli 18. sajandil sündinud arusaam, et kultuur on midagi, mis ajas muutub ja mis ei ole taandatav progressi mudelile iga kultuur on ajalooline ja ainulaadne. Tänapäevase kultuuriajaloo institutsionaalne alus loodi 19. sajandi II poole Saksamaal, kus kultuuriajalugu muutus uueks akadeemiliseks distsipliiniks ja kus töötati välja kultuuriajaloo metodoloogilised alused. Morfoloogiline kultuuriajalugu / tsivilisatsiooniteooriad Kultuurimorfoloogia püüab ühelt poolt kõigi kultuuride arengut sidusa narratiivi abil kirjeldada, jagades kultuurid selgepiirilisteks ühikuteks, mis teineteisele järgnevad, kuid teiselt poolt loobub varasemast progressi ideest ning vaatleb kultuuride arengut selle asemel tsüklitena: iga kultuur
Mantel? Teeme kindlaks vaatluse teel. 2) Formaalsed küsimused: *Palju on 2+3? Vastuse saame arvutades 3) Filosoofilised küsimused: *Mis on aeg? Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutuse teel! Probleemid mitmekesised: ühed käsitlevad fakte teised väärtusi; ühed puudutavad sõna teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse arvutluse induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. 9. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks Berlini järgi? Niipea kui mõni peamurdmist tekitav, “imelik” küsimus osutub sõnastavaks nii, et sellega saab tegelema hakata mõni empiiriline või formaalse distsipliin, lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma tunnustatud teadusele. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline distsipliin, kuna seni, kuni vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud vaatlusest, katsest ja arvutusest, vaid
kulmineerusid aga suurejooneliselt 1900. aasta augustikuus Pariisis ja"rjestikku peetud esimese rahvusvahelise filosoofiakongressi ja teise rahvusvahelise matemaatikakongressiga, kus loogika, filosoofia ja matemaatika lähenemine sai uue, olulise tõuke. Matemaatikakongressil esitas David Hilbert kuulsad 23 fundamentaalprobleemi, mis suunasid loogika arengut 20. sajandi esimesel poolel. Mainitud kongresside ning Hilberti ja Russelli töö tulemusel muutus loogika akadeemiliselt aktsepteeritud distsipliiniks ja hakkas avaldama mõju nii filosoofia kui matemaatika arengule. Sajandi esimesel kolmandikul oli loogika areng seotud peamiselt matemaatika aluste uurimisega, mille käigus kujunesid välja kolm praeguseni olulist loogilis-filosoofilist koolkonda: logitsism, formalism ja intuitsionism. Gödeli ning Churchi negatiivsed resultaadid 1930. aastatel hakkasid aga matemaatikute huvi loogika vastu vähendama, ning praegusajal ei
kasutusele ilma neid õigusallikate päritolugaseostamata.Õiguse ajaloos nimetatakse Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi Rooma õiguse retseptsiooniks.Retseptsiooni mõiste kasutamine ei ole loomulikult piiratud ainult õigusteaduse raamidega. Õiguse retseptsiooniall mõistetakse teisest õiguskultuurist, teiselt territooriumil või teisest ajast pärit õigusliku fenomeni ülevõtmistuues õiguslikus keskkonnas.Rooma õiguse kõrval kujuneb teiseks tähtsaks distsipliiniks kanooniline õigus, mis erinevalt „surnud ja suletud”Rooma õigusest on avatud ja arenev õigussüsteem. Alles hilisemal ajal muutus ühes või teises piirkonnas kehtivilmalik õigus teadusliku uurimise ja õpetamise objektiks.Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimuv protsess, mille arengus eristatakse mitmeidarenguetappe. Siinkohal piirdume vaid etappide nimetamisega: 3.Glossaatorite koolkond – 12.-13. saj; 4.Konsiliaatorite koolkond – 14.-15. saj; 5
Nuhtluse täideviimine toimus selleks ehitatud hoonetes või asutuses. "Suur asutuste tekkimine", s.t. vargad suleti vanglatesse, lapsed koolidesse, töölised vabrikutesse, sõdurid kasarmutesse ning vaimuhaiged vaimuhaiglatesse. Selged kontrolli ja karistuse piirid, "lava taga", kannatusi ei tahetud näidata. Hälbivat käitumist klassifitseeriti ja jaotati kategooriatesse (tekkisid teadlased). Kriminoloogia, psühholoogia ja psühhiaatria hakkasid kujunema omaette distsipliiniks. Tugev riigi osa. Tekkisid hälbivat käitujatega ümberkäimise, nende karistamise ja parandamisega seotud kaitsealad, millele püüti luua teaduslikku alust. Vangla tekkimine (!) 6 Kolmas periood (1950ndad kuni tänapäev). Karistuse objekt jälle inimese väline käitumine. Oluline on "tegu", Mitmed ideoloogilised rünnakud eelneva perioodi teooriate ja praktikate vastu,
11 hinnanguid ja teatava välimusega inimeste tajumist kriminaalsetena’ 3. Kas kohtunikud ja teised kriminaal-justiitsüsteemi töötajad on oma otsustes mõjutatud inimese välimusest? 4. Kas mingid elu kestel omandatud anaoomilised muutused (armid,näomoonutused) suurendavad inimeste nägude tajumist kriminaalsena? (Bachmann, 2003, lk 113-114) 1.9.3 Frenoloogia Teiseks eelteadusliku etapi distsipliiniks, mille probleematika ulatub tänapäeva, on olnud frenoloogia ehk teadus kolju väliskuju ja psüühiliste omaduste seostest. Selle loojaks on Franz Joseph Gall (1758-1828), kes tegutses praktiseeriva arstina ja pidas frenoloogiateemalisi loenguid Viinis. Gall arvas, et kõik võimed, anded ja isiksusomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades. Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi
Eraldi saab nimetada kahte tänapäevases mõttes mitteteadust,mis mõlemad sündisid 18.sajandil.Esiteks füsiognoomika ehk teadus inimese näojoonte ha psühhiliste eripärade omavahelistest seostest.Selle doktriini rajajakse oli Zürichi pastor Johann Kaspar Lavater(1741-1801).Tema arvates olid olulised eelkõige erinevate näoosade tunnused(näiteks nina väljendab tundeid,huuled pehmeloomulisust või viha,lõug sensuaalsust,kael isiksuse siirust ja paindlikkust). Teiseks eelteadusliku etapi distsipliiniks,mille problemaatika ulatub tänapäeva,on olnud frenoloogia ehk teadus kolju väliskuju ja psüügiliste omaduste seostest.Selle loojaks on Franz Joseph Gall(1758-1828).Ta arvas,et kõik võimed ja isiksuseomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades.Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi.Gall jagas inimese "vaimujõud" kolme gruppi: a)madalad ehk loomalikud
Valitseb vältimatu kommertshuvi selle vastu, mis on tulemas ja kes on järgmiste liikumiste tähtsad esindajad. Kunst on jõudmud punkti, kust alates on olemas ainult muutused ilma arenguta, kus kunstiloome mootorid võivad ainult kombineerida ja ümber kombineerida juba tuntud vorme vastavalt sellele, millist kombinatsiooni kunstiväline surve parasjagu eelistama juhtub. Kunstiajastu on ses mõttes emmendunud, et kunst ei suuda meid enam üllatada. 19. saj. peeti maalikunsti arenevaks distsipliiniks: tõendiks sellest, et inimlikes asjades on progress tõepoolest võimalik. Progress seisneb peamiselt optilises kopeerimises, maalijad omandasid järjest peenemaid tehnikaid, et maalist saadav visuaalne kogemus oleks oma mõju poolest samaväärne reaalsete objektide ja stseenide poolt tekitatud kogemusega. Üha kahanev distants tegeliku ja pildilise optilise ärrituse vahel märgib progressi maalikunstis, ja progressi suurust
Üks paremaid wüsterliku terminoloogia õpikuid on Maria Teresa Cabré 1992. aastal katalaani keeles ilmunu, mis on tõlgitud ka inglise (1999b) keelde ja millel sageli põhinevad terminoloogia sissejuhatavad kursused. Alates 1997. aastast on Cabré aga Viini koolkonda kritiseerinud, esitades selle asemele oma kommunikatiivse terminoloogia teooria (TCT, Teoría Comunicativa de la Terminología). TCT põhiseisukohad on järgmised (Cabré 1999a). • TCT ei pea terminoloogiat omaette distsipliiniks, vaid üritab seda vaadelda nn keele makroteooria kontekstis, mis peaks katma lingvistilised, kognitiivsed ja sotsiaalsed aspektid. • Suhtleja teadvuses ei ole oskuskeel selgelt eristatud üldkeelest. Terminid kuuluvad üldkeele leksikasse ja on üldjuhul tavali- sed leksikaüksused; terminina käituvad nad ainult juhul, kui pragmaatika- ja kommunikatsiooniparameetrid seda lubavad. • Termin ei kuulu ühelegi erialale, vaid teda võidakse kasutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
