Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (Arutelu) arendus) Ta eristab nelja tüüpi sotsioloogiat, mis üksteist täiendavad: professionaalne, kriitiline, avalik ja rakenduslik. Professionaalne sotsioloogia pakub väljatöötatud metoodika ja teooriad;rakenduslik sotsioloogia on pigem pragmaatiline ehk rõhutab praktilist külge ja eelkõige peab silmas kasumit; kriitiline sotsioloogia otsib distsipliini nõrku kohti ning avalik sotsioloogia kasvab välja dialoogist avalikkusega, kus tuuakse välja erinevad väärtused ja eesmärgid. Sellise jaotuse töötas Burawoy välja Ameerika Ühendriike silmas pidades, kuid ta leiab, et see sobib sama hästi globaalses kontekstis. Avalik ja poliitikasotsioloogia on suunatud avalikkusele, professionaalne ja kriitiline sotsioloogia tähendavad teadlaselt teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole
Seetõttu karistamine on suunatud inimese hingele. Vangla kolm keskset funktsiooni on järelevalve, klassifitseerimine, kuritegevuse vaoshoidmine. Foucault seostab teadmiste arengu võimu arenguga. Uued teadused toovad kaasa võimu kasutamise. Ja need professionaalsed grupid (valvurid, psühhiaatrid, kasvatajad), kes on võtnud võimu timukatelt, toodavad neid teooriaid, mis seda võimu võtmist heaks kiidavad. Kurjategijad mängivad kasulikku rolli ning vangla täidab oma ülesannet. Distsipliini mitmesugused vormid (kontroll, klassifitseerimine) omandavad oma selgepiirilisuse just vanglas. Vangla kui distsipliini arendamise laboratoorium. 9. Kriminaalkaristuse tekkimine, absoluutsed ja relatiivsed karistusteooriad (Kant, Hegel). (Laura L.) a) Karistuse tekkimine Sootak: Karistus on oma olemuselt vastutus, mida riik nõuab normirikkujalt, makstes talle rikkumise eest kätte repressiooni kohaldamisega. Samuti on karistus häbimärgistamine, mis
Prantsuse kõige silmapaistvamaks sõjaväeinseneriks oli marssal Sebastian Le Prestre de Vauban. Preisi kujunes suurriigiks eelkõige pidevate sõdade tagajärjel, mistõttu oli ka sealse ühiskonna militariseerituse aste teiste riikidega võrreldes tunduvalt kõrgem. 18. sajandil oli Preisi sõjaasjanduse edasiarendajaks kuningas Friedrich II, kelle valitsemisajal kasvas riigi territoorium 1,6 võrra. Friedrich II juurutas armees range distsipliini, mis tähendas ka ohvitseride piiramatut võimu sõdurite üle, peksukaristusi ning kohati mõttetut drilli. Samas 11 muudeti sõjavägi mobiilseks, suurendati tunduvalt jalaväe tulistamiskiirust ning arendati ja täiustati suurtükiväge. Uusajal toimus palju muudatusi, mis meid ka tänapäeval mõjutavad nagu elekter näiteks. Tehti muudatusi riikides, et kõik rahvale paremaks muutuks ja võideldi väga kindlatel
Agnesel oli palju sõbrannasid. Tüdrukutega suhtles ta vabalt, aga poiste seltskonas oli pelglik ning vajas aega, et arglikkusest võitu saada. Oma mängukaaslaste usu ja rahvuse suhtes ei olnud Agnesel mingeid eelarvamusi. Kodus armastati Gonxhat väga. Vend Lazar mäletab, et kuigi Agnes oli peres noorim, tõi ema teda tihti teistele eeskujuks. Vend ei suuda meenutada ühtegi korda, mil õde oleks mõne vanemate palve täitmata jätnud. Agnese ema nõudis distsipliini ja lapsed pidid oma kodused tööd, nii õppetükid kui majapidamistööd, korralikult ära tegema. Juba lapsena käis Agnes meelsasti kirikus. Sageli oli ta ammu enne teisi kohal. Agnesele meeldis üksinda palvetada, tihti nähti teda Jeesuse Pühima Südame kuju ees põlvitamas. Palvetamisel ja ligimesearmastusel oli Bojaxhiude perekonnas tähtis koht. Lapsi õpetati vaestesse kaastundlikult ja abistavalt suhtuma. Agnese ema oli veendunud, et kõik,
1. Mis on teooria?- Teooria (kreeka keeles vaatamisviis): empiiriliste nähtuste seletus. Koosneb suhteliselt piiratud arvust reeglitest, mis lubavad teha teatud ennustusi. Teatudslik teooria on teooria, mis on saadud (hetkel aktsepteeritud) teaduslikke meetodeid järgides. Mis on empiiria? Välismaailma tajumine meeleelundite varal; vaatlus harilikes loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile) Empiiria on arusaamine, et teadmine tuleb meelte abil kogetust (Empiiria, kuidas on, normatiivsus, kuidas peaks olema. Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte.) Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Võiks öelda, et on olemas teatav pinge empiiria ja teooria vahel, kui palju sotsio...
eluvormid, nagu samblad ja meduusid. Edasi tulid kõrgemad organismid, nagu kalad ja vaalad, ning veelgi kõrgemal seisid linnud ja imetajad. Kõige ülemine aste kuulus inimesele. Theophrastos (u 372 eKr – 288 eKr) oli vanakreeka filosoof, Aristotelese õpilane. Kõige tuntum oli Theophrastos juba antiikajal oma botaanika-alaste teoste tõttu. Teda peeti varakult botaanika-klassikuks ning botaanika kui distsipliini alusepanijaks. Ta mainib ja käsitleb oma teostes üle 500 taime. Loodusteaduses püüdis Theophrastos luua kivimite, taimede, loomade ja inimeste liigitamiseks ning kirjeldamiseks vajalikku mõistesüsteemi ja terminoloogiat. Ehkki ta ei esitanud üldist taimede klassifitseerimise süsteemi, ühendas ta siiski mitmed liigid üksustesse, mida tänapäeval nimetatakse perekondadeks. Vanad kreeklased kasutasid omapärast lokaalanesteesiat – väljapõletamisele või
lapsi sõidutatakse ja mänguasjad, mida saab laps ise lükata. Need on lükatavad, tõugatavad, järelveetavad, kiikuvad jm kõndimist abistavad mänguasjad. · muusikalised mänguasjad võivad olla müratekitavad (nt. kõrinad) või muusikalist pala esitada võimaldavad (trummid, ksülofonid jms) · naljamängud (näpunukud, käpiknukud jt.) · lauamängud arendavad loovust, fantaasiat ja distsipliini · konstruktorid ja kokkupandavad mudelid. Neid nimetatakse tarindusmänguasjadeks · tehnilised mänguasjad, mille valmistamisel kasutatakse optilisi, füüsikalisi, keemiaalaseid elemente, mõisteid. Sageli nt. Mikromootoreid · raamat mänguasjad · loovmängud (rollimängu) vahendid · vannilelud, sageli iminapaga vanni külge kinnitatavad jm. · militaristlikud mänguasjad on sõja tegevust matkivad püssid, kahurid, püstolid
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu
omavalitsuste valitsemisülesanded. Võimude personaalse lahuse järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2. Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu. Õigusriigi tunnused: Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest
pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi. Piiskopid juhtisid usuelu ka nende maavaldustes väljapoole jäänud ordualadele. Piiskopkonna peakiriku e toomkiriku juures tegutsev toomkapiteel. Niimoodi nimetati kõrgemat vaimulike kolleegiumi, mis koosnes reeglina12 toomhärrast e kanootikust. Kapiitli eesotsas oli praost, kellele tähtsuselt järgnes dekaan. Esimene juhatas lisaks piiskopkonna majanduselule ka kapiitliistungeid, teine jälgis jumalateenistuse korda ja distsipliini. Toomkapiitli kaalukaimaks õiguseks oli õigus piiskopi valida. Kuid valitud kandidaadi kinnitas ta kas isiklikust sümpaatiast või kasust lähtudes piiskopiks mõne oma lähikondlastest. Siinsetest kõige järjekindlamalt suutis oma õigust ellu viia Tartu kapiteel, kuigi sealgi oli kolmandik piiskoppidest eri aegadel paavsti määratud. Toomkapiteel oli, piiskopile nõuandvaks organiks kirikuelu juhtimisel ja maa-ala valitsemisel ning tema liikmed tegutsesid sisuliselt riigiametnikena
variatsioone. Isegi veteran valss, mida on alati tuntud kui ainult pööretest ja üleminekusammudest koosnevat tantsu, ei ole tulnud läbi sajandite muutumatuna. Ta on alati olnud kaasaegne, sest on läbi teinud kõik aja dikteeritud muudatused. Tantsimine ei ole enam kitsalt meelelahutuslik tegevus. Üha enam leiavad sportlikud tantsud rahvusvahelises ulatuses rakendamist mototeraapias. Ka Eestis on seltskonna- ja võistlustantsu kui iseseisva kunstilis-sportliku distsipliini populaarsus tublisti kasvanud. Korraldatakse tantsuvõistlusi nii noortele kui ka vanadele. Eesti üks tuntumaid tantsimisega seotud telesaateid on ,,Tantsud tähtedega", kus koos professionaalsete tantsijatega astuvad üles kuulsad inimesed poliitikud, lauljad, näitlejad, kulturistid, toimetajad, ärimehed, modellid, koolitajad, sportlased jt. Ajalooliselt tuntud seltskonnatantsud on olnud näiteks menuett, kadrill, polonees, masurka jt
Esindusteatriks kujunes Estonia. 1930. aastatel paranesid teatritegemise tingimused, sest riigi toetus suurenes. Teatris oli ka poliitiline järelvalve ja leebe tsensuur. Menulavastus Hugo Raudsepp "Mikumärdi". Populaarseks näitlejatepaariks kujunes Ants Lauter ja Erna Villmer (esimene eesti rahvusest Moskvast saadud näitlejaharidusega näitleja Eestis), kes esinesid paaris nt etendustes "Desdemona ja Othello", "Lauluisa ja kirjaneitsi" jne. Lauter, hüüdnimega Käsu Ants, lõi teatris distsipliini ja vähendas boheemlaslikku minnalaskmist. Liina Reimann mängis tihti emasid, temast algas Saksamaa samalaadse kombe eeskujul traditsioon pärandada üht sõrmust (mis praegu on vist Ita Everi käes), oli ka esimene Eesti kultuuritegelane, kellele NSVL valitsus 1961. aastal tema surma puhul pärja saatis. Populaarne ooperilaulja ja lavastaja oli Aarne Viisimaa. Tuntud naisnäitlejad veel: Mari Möldre, Marje Parikas. Film Kuni 1937. aastani oli Eestis tummfilm.
Bhakti teele asunute siht on tuua oma elu jumalale armastuseohvriks. b) Teod (e Karma tee): sellele teele asunud üritavad teha ainult häid tegusid, et kaotada oma halbu karmavilju, mis hoiavad neid sünni ja surma ahelas. c) Teadmine (e Džnjaana tee): uurides pühakirja loodavad selle tee järgijad guru juhendamisel jõuda hinduismi filosoofiliste arutluste taga asuva tõe ja teadmiseni. d) Meditatsiooni ja vaimse distsipliini tee: läbi süstemaatiliste harjutuste ja askeesi, liikudes ühelt tasandilt teisele. Hinduismi arusaamade järgi inimese hing ei sure koos kehaga, vaid sünnib erinevates kehades taas (e sansaara; uuestisünd e rekarnatsioon). Uuestisünd toimub seni, kuni toimub hinge vabanemine (e mokša). Sansaara e taaskehastumise põhjuseks on iha, kiindumus, rumalus ja see, et ebatõelist peetakse tõeliseks. Seetõttu on hinduistidel kombeks oma
2. Mõõtmiste plaani koostamine ja teostamine. 9. Töötajal on keelatud alkoholi- ja narkojoobes töötada. 3. Tervisekontrolli teostamine, kusjuures arst peab olema eelnevalt tutvunud vaatluste ja küsitluste tulemuse kirjaliku osaga. 10. Nõuete rikkumisel kannab töötaja vastutus distsipliini korra alusel. 4. Koondhinnang kogutud materjalide põhjal. Vaatlus ja üldhinnang seisneb töötingimuste erapooletus kirjeldamises. Töötaja õigused
Benedictus 'e kloostrireeglid. Benedictus elas mitmetes kloostrites, rahulolematu nende korralduses, elas veidi aega lihasureliku (füüsiliste vajaduste ekstreemse miinimumini viija) eremiidina, ning seejärel lõi oma kloostri. Tähtsamaiks kujunes 529 aastal rajatus Monte Cassino klooster Roomast paarsada kilomeetrit idasse. Benedictus kirjutas oma munkadele vaga ühiselu tarvis õpetuse: Alandlikkuse ja distsipliini austamine Äärmusliku lihasuretamise miinimumini viimine Isekusest ja isiklikest omanditest lahtiütlemine Ainiti abtile ehk kloostriülemale allumine Valitud kloostri juurde jäämine elu lõpuni Päevasel ja öisel jumalateenistusel osalemine (Opus dei lad. k Jumala töö) Kogukonna ülalpidamine ning enese harimine Paavst Gregorius Suur oli Benedictus 'e reeglite soovitaja,
tundmatu mets) Vaata ja näe tähtede ringkäiku, nagu kulgeksid koos nendega, jälgi elementide lõputut teisenemist; Need mõttekujud uhuvad ära maapealse elu räpasuse. Marcus Aurelius William Wordsworth ,,Kui ruttav maailm on meid liig kauaks lahutanud meie paremast minast, siis, tülpinud selle toiminguist, väsinud selle lõbudest, leiame armu ja leevendust üksildusest." Looduse ja rahu rüpes muutuvad mõtted sügavamaks. Edu tagamiseks tuleb arendada nelja iseloomujoont: distsipliini, keskendumisvõimet, kannatlikkust ja püsivust. Sisekaemuslik juht näeb muutustega heitlemisest kaugemale.Kui soovid muutustega hästi toime tulla, pead neile alistuma ja õpid ootamatustega hästi toime tulema. Kui sinu teele satub midagi uut - mõni uus oskus, mis tuleb selgeks õppida või uus väljakutse, millega rinda pista-siis võta see käsile ja ära sokuta teisele. Iga päev samade asjade tegemine uusi tulemusi ei anna. Selleks, et muuta tulemusi, pead muutma tegusid
ühendused kloostritega paljudes maades. a. Benediktiini ordu: · Domineerisid varakeskajal, tegutsedes Püha Benedictuse reeglite alusel. · Jõukad kloostrid maavalduste ja talupoegadele, lisaks ilmalike annetused. · Munkade füüsiline töö asendus palvetega. · Killustatuse ajal olid kloostrid ainsad vaimuelu keskused. · Kanti musta kuube. b. Cluny kloostri munkade liikumine vaimulike distsipliini ja usulise tõsiduse tõstmiseks: · Range kinnipidamine Benedictuse reeglitest. · Vaimulike abielukeeld. · Vastasseis kirikuametite müümisele. c. Tsistertslaste ordu (XI sajandi lõpul): · Nõudis luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd. · Kloostreid rajati asustamata paikadesse (Eestis Padisele). · Kloostrid kui suured maavaldused, mis rikastusid oma toodangu müügist. · Valge mungarüü kui puhtuse märk. d
haavatavusest, tagasihoidlikkusest, soojadest kergeusklikkust, et ta suudaks märgata ja südamlikest suhetest sõpradega. ka oma kõige nõrgema õpilase edusamme. Loovad inimesed võivad olla väga Ta peaks olema võluvalt mänguline, ambitsioonikad, igatsevad kuulsust ja aga samal ajal range ja tagama elementaarse au. Teisalt on nad isetud. Just selle poolest distsipliini. Ta peaks suutma ongi nad suured, et ei mõtle ainult traditsioone hoida ja neid samas ka omakasule, oma klassi, kooli, kompanii kummutada. Tagasihoidlik peab loovust või teaduskonna kasule, vaid laiemalt. toetav õpetaja kindlasti olema, aga samal Inimene, kelle loomingul on tähendus, ajal mõnes küsimuses absoluutselt kannab endas alati ka üldist huvi ja kannatab järeleandmatu. On ju asju, mida ei tohi
Sai hea hariduse, oskas mitut pilli mängida. mängutehnikat, mis on sarnane sellega, mida kasutavad ka inglise rahvamuusikud: pilli ei hoitud õlal, Põhipillid saksofon ja klarnet. Kõrgema muusikalise haridusega, oli ülikoolis õppejõud. Kui "Cotton vaid rinnal või puusal, mängiti vaid poogna otsaga ja piirduti esimese positsiooniga. Banjol arenesid Club" (N. Y.) alustas, pani ta kõik oma õpilased sinna orkestrisse mängima. Nõudis distsipliini. Tema välja tugevad virtuoosid, kelle sünkoopidest kirendav, rappuv rütmika oli eelkäijaks ragtime-pianistide orkester oli professionaalne kõik hingamised, fraseerimine jms. olid pagas. Tegelikult igav. Kui mängulaadile. Lunceford 1947. a. sureb, tuleb uus stiil bebop, sest swing on kõiki ära tüüdanud. Minstrelite etendused muutusid kiiresti hea äri allikaks. Trupid kasvasid kuni sajaliikmeliseks.
Relvi hakati professionaalide käe all valmistama relvatehastes. Silmapaistvam sõjaväeinsener oli marssal Sebastian Le Prestre de Vauban. Louvois´i ümberkorralduste tulemuseks oli Prantsuse relvajõudude suurenemine. See oli tolleaegses Euroopas suurim. Preisi kujunes suurriigiks eelkõige sõdade tulemusena. Sellepärast oli neil ka nii arenenud armee. Sealse sõjanduse edasiarendajaks oli eelkõige kuningas Friedrich II. Ta juurutas armees range distsipliini, mis tähendas ka ohvitseride piiramatut võimu sõdurite üle, peksukaristusi jne. Samas muudeti sõjavägi rohkem mobiilseks, jalaväe laskekiirus suurenes ja loodi väli-ja ratsasuurükivägi. Prantsuse revolutsiooni ajal ei saanud enam kasutada vanu sõjapidamise põhimõtteid. Põhjuseid oli mitu: esiteks ei saanud enam toetuda kuninglikule sõjaväele, kuna see ei toetanud revolutsiooni. Samuti ei olnud kindlate põhimõtete alusel
1.Grupi moodustamise viis Organisatsioonis saab eristada ametlikke ja mitteametlikke gruppe.a) Ametlik grupp....on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks.Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on Ühendada inimeste jõupingutusi Enesest lugu pidada Saada turvalisust Realiseerida ühiseid huve Vähendada organisatsiooni suurenemisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi Mõjutada grupiliikmete distsipliini ja tegevust Teha paremaid otsuseid kui üksikisikud Edendada loomingulisust Eristatakse järgmisi ametlikke gruppe:1. tööülesannete täitmise grupid2. komiteed, nõukogud3. otsustusgrupid4. probleemilahendusgrupid5. kvaliteediringid b) Mitteametlikud grupid... tekivad vastavalt inimeste huvidele või suhetele. Võivad kujuneda ametliku grupi sees või ametlike gruppide vahel. Võivad tegevust täiendada aga ka vastanduda organisatsiooni tegevusele.1. Huvigrupid ühiste huvidega inimesed
Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide elu ja arvamused kolm Epikurosele omistatud kirja, milles esitatakse tema filosoofiliste arusaamade ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast. Diogenes Laertiose järgi olevat Epikuros liigendanud filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste kanoonika. See termin tulenevat Epikurose teosest Kanon (mõõdupuu, mastaap), milles Epikuros esitab oma epistemoloogilisi arusaamu. Ta kõneleb seal kolmest “tõe kaanonist”, niisiis, tõe “mõõdupuust” või kriteeriumist. Nendeks on tajud ( aistheseis), “ettehaaramised” (prolepseis) ja afektid (pathe). Kaanon on instrument millega saab kontrollida arvamuste tõesust või väärust, nii nagu
iseloomulik stiilivõte. See võis näida lausa piiblikäsuna, sest sellel oli all ka Stalini isiklik allkiri. Tuginedes sellele käskkirjale, moodustati ka uuenduslikud väeosad- tõkkepataljonid (zagradbat). Selle üksuse kohustuseks oli suunduda vastaste selja taha ja tappa iga võitleja, kes taganes või ei jooksnud piisavalt kiiresti. Läheneva Stalingradi lahingu eel surmati tuhandeid Vene sõjamehi, kes langesid võitlustandril distsipliini tagamiseks organiseeritud halastamatute tõkkepataljonide, karmide kaasmaalaste kuuli läbi. Stalini käsk tekitas Punaarmee võitlejate seas jumalakartuse ja võib-olla ka tugevdas venelaste kaitsehimu (Bastable 2008: 32-34). Võitlema hakkas Stalingradi rinne, keda juhtis Vassili Gordov. Samuti saatis Stalin linna operatsioonide ülevaatajaks Georgi Zukovi ning nõudis Stalingradi täielikku kaitset. Linna pidi kaitsma Vassili Tsuikovi 62
Sotsialiseerumine jaotataks kolmeks: 1) primaarne sotsialiseerumine toimub perekonnas, kus õpitakse põhilisi elutõdesid-pole ilus valetada, kuulekus, teisi inimesi tuleb arvesse võtta jne, 2) sekundaarne sotsialiseerumise käigus õpitakse iga ühiskonnaliikme jaoks põhilisi asju. Toimub harddussüsteemi kaudu õpitakse kella järgi käima, töötama kindlal ajavahemikul, õptakse allumis- ja võimusuhteid, tunnustama autoriteete, distsipliini, grupis käitumist jne 3) tertsiaarse sotsialiseerumise käigus õpitakse üha uusi elus vaja minevaid rolle töötaja, vanem, poliitik, ärimees jne. Tertsiaarne sotsialiseerumine ei lõppegi. 16. Grupp, grupi omadused Grupiks nimetatakse igasugust inimeste kogumit, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik. Sotsioloogias on sõnal ,,grupp" spetsiifiline tähendus ning grupil peavad olema järgmised omadused: · liikmed peavad olema vastastikuses sõltuvuses
variatsioone. Isegi veteran valss, mida on alati tuntud kui ainult pööretest ja üleminekusammudest koosnevat tantsu, ei ole tulnud läbi sajandite muutumatuna. Ta on alati olnud kaasaegne, sest on läbi teinud kõik aja dikteeritud muudatused. Tantsimine ei ole enam kitsalt meelelahutuslik tegevus. Üha enam leiavad sportlikud tantsud rahvusvahelises ulatuses rakendamist mototeraapias. Ka Eestis on seltskonna- ja võistlustantsu kui iseseisva kunstilis-sportliku distsipliini populaarsus tublisti kasvanud. Korraldatakse tantsuvõistlusi nii noortele kui ka vanadele. Eesti üks tuntumaid tantsimisega seotud telesaateid on ,,Tantsud tähtedega", kus koos professionaalsete tantsijatega astuvad üles kuulsad inimesed poliitikud, lauljad, näitlejad, kulturistid, toimetajad, ärimehed, modellid, koolitajad, sportlased jt. Ajalooliselt tuntud seltskonnatantsud on olnud näiteks menuett, kadrill, polonees, masurka jt
10. Kord organisatsiooni ülesehituses 11. Õiglus alluvatega suhtlemisel 12. Personali stabiilsus 13. Initsiatiiv 14. Meeskonnatöö vaim 1.3 Bürokraatlik koolkond Max Weber oli seisukohal, et org. Peab töötama nagu õlitatud masin. Pööras tähelepanu org. Tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Reeglid ei tohi sõltuda ametikohal töötavast isikust, vaid peavad tulenema org.-ni spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini. Weber esitas bürokraatliku organisatsiooni tunnused, s.t. org.-ni erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus. 12. Neoklassikalised juhtimisteooriad Hakkas arenema 1920-natel aastatel. Keskseks uurimisobjektiks on inimene. Jagunes: 2.1. Inimsuhete koolkond (human relations). 2.2
- Emotsionaalne põhjus 2. Lapse enda soovil - Sotsiaalne ängistus - Teatud hirm - Depressioon - Separatsiooniängistus Koolist keelduv käitumine Popitegemine Koolis on olnud varem meeldiv Koolis on ebameeldiv Antisotsiaalset käitumist pole Antisotsiaalne käitumine Distsipliiniprobleeme pole Probleemid distsipliini, agressiivsusega. Võib olla andekas laps Ahistust ei ilmne Koolihirm maskeerub kõhuvaluks, iivelduseks füüs jms Kodus kaitstud ja hellitaud Statistika: 12 Koolist põhjuseta puudumine 5-9kl 40% tavakool 5-9kl 89% kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased Põhjuseta puudumisel ja koolist üldse puudumisel on erinevad põhjused. Ühe vitsaga ei saa lüüa. Peab põhjustele mõtlema.
Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi: Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne lühike ja selge kõne ("Kilbiga või kilbil") Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus: Antropomorfsus Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult. Surematus ja kõikvõimsus. Käsutasid/ kehastasid loodusjõude. Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali.
Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi: Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne lühike ja selge kõne ("Kilbiga või kilbil") Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus: Antropomorfsus Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult. Surematus ja kõikvõimsus. Käsutasid/ kehastasid loodusjõude. Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali.
Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi: Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes – kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne – lühike ja selge kõne (“Kilbiga või kilbil”) Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus: Antropomorfsus – Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult. Surematus ja kõikvõimsus. Käsutasid/ kehastasid loodusjõude. Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali.
lahendamisest. Teedrajavad publikatsioonid: · B.C.Brookes The fundamental problem of information science · W.Goffman Information science: discipline or disappearance? · A.Debons Information science: search for identity. jt. II ETAPP 1980ndad aastad Keskendumine: kasutajauuringutele, infoteaduse identiteedi otsing jätkub, toimub uurimisvaldkondade lähenemine arvutiteadusele ning infoteaduse kui distsipliini teke. Tooni annavad Nicholas Belkini, Karl Popperi ja Bertram C. Brookes'i artiklid. Karl Propper (Brookes) kolm maailma: Maailm 1 (füüsiline maailm) loodus ja inimesed, füüsilised tehisasjad, Maailm 2 (psüühiline maailm) on ,,subjektiivne teadmus" indiviidide meeltes ja Maailm 3 (objektiivsest teadmus) s.t salvestatud teadmus, mis on genereeritud inimindiviidide poolt (s.o mõtlemise objektiive sisu; mat. teoreemid, ideede ja kunstiteoste maail jm).
1054. aastal heidsid mõlemate kirikute juhid üksteist kirikutest välja. Bütsantsi õigeusk ja Lääne-Euroopa katoliiklus jaotas kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. Kirik hakkas suure ilmaliku võimu sekkumise tõttu alla käima 9.-10. saj ja kirik sees tekkis uuendusliikumine, eesmärk oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ja vähendada vaimulike ilmalikke huve. Keelates Vaimulike- kohtade raha eest müügi ja vaimulike perekonnaelu. Taotleti distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Reformid pidid hõlmama kogu kirikut. Taheti tugevdada paavsti ilmalikku võimu Itaalias ja kehtestada paavsti ülevõimu kreekakatoliku kiriku üle. Oli vaja ka sätestada täpne paavsti valmise kord. Paavstivõimu ja ilmaliõimu tülid peegeldusid selgemini investitülis. Nõuti, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikele nende ametitunnuste jagamise õigusest. Paavst Gregorius koostas paavsti diktaadi (mis ütles, ainult paavst võib
puritaane tagakiusamise eest. (Saksamaale, madalmaadesse) c) Puritarism kujunes ka ühiskondlikuks poliitiliseks liikumiseks. 4. Poliitilised suunaliikumised Inglise revolutsiooni ajal Kujunesid välja poliitilised parteid. a) Juhtivaks suunaks oli independenlus. · Toetajaskonna moodustasid ohvitserid. Nad reorganiseerisid sõjaväe ja saavutasid võidu kodusõjas ehk revolutsioonis. · Oliver Cromwell sõjaväe reform tugevdas distsipliini. · Poliitiliselt nõuti parlamendivõimu, kusjuures valimisõigus ainult varakatele. · Südametunnistusevabadust vabadus tunnistada ühte või teist usku ilma tagakiusamiseta. · Nõuti kohtupidamist kuninga üle, mõisteti võimukuritarvitamises süüdi ning hukati kuningas Charles I (1649). · Independenditest said vabariigi pooldajad. · Independentid sattusid vastuollu presbüterlastega, kes olid parlamendis
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline...
kanalite süsteemi ja teele anti servade poole väike kalle vee ärajuhtimiseks. Võimalik oli muretseda teedekaarte. Esimene tähtsaim tee rajati Rooma impeeriumis 312 ema Via Appia (Aafrika suund) Rooma-Capua 220km 5m lai suured lubimördiga ühendatud tahutud kivid. Väga ulatuslik looduslike radade ümberehitamine teedeks sai alguse 123 ema. Töölistena rakendati orje ja sõjamehi, sest sõdimise vahel aitas füüsiline töö hoida distsipliini. Sildade ehitamiseks olid eraldi üksused ja samuti ,,geoloogia" spetsialistid. Kordineeritud tegevusele aitasid kaasa loodud seadused teede kasutamise kohta, vankrite suurused jne. Loodud olid ametikohad nagu Curator viarum teedeülem kellele allusid prokuraatorid juhtisid otseselt töid ja vastutasid. Samuti olid vastutavad isikud linnatänavate ja teede korrashoiuks. Maad eraldati teeehituseks 120 jalga või 80 jalga (Augustuse ajal peateele 40 jalga 12m).
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1...
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Sissejuhatus kultuuriteooriatesse Sügissemester 2009/ 2010 Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse, kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist), siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on, milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvuskultuur -itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud n-ö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub. Kindlasti olete kuulnud sellist mõistet nagu ,,...
avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitas August Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam". Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas poetessi peenutsevat ja ilutsevat armastusluulet, kasutades teravaid isiklikke väljendeid. Sellisest pilkavast kirjutisest oleks kergemini üle saadud, kui see oleks tulnud väljastpoolt. Kuid kuna rünnati seestpoolt, siis rikuti sellega rühma distsipliini, vaimu ja hävitati ühingu olemasolu mõte. Seejärel lahkusid August Gailit ja Henrik Visnapuu. Et viga parandada, leiti vahendaja kaudu lahendus - välja astusid Gailit ja Visnapuu ning seejärel tulid ühingusse tagasi Under ja Adson. Nii jäi rühma neli liiget - Under, Semper, Tuglas ja Adson. Järgnes ühingu taastamine kuuele liikmele - allesjäänutega liitusid August Alle ja Johannes Barbarus. Ent see ei päästnud ühingut - lapitud ja paigatud, ei võtnud ta enam hinge sisse
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline – saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline...
Hindamise ja analüüsimise kriteeriumid peavad olema viimistletud, läbipaistvad ja uurimiskontekstiga seotud. Selgitada tuleks konteksti, milles kriteeriumid on loodud. (lk 129-131) Mida arvestada analüüsimisel: * Analüüs pole uurimisprotsessi viimane osa. * Analüüsi laiem eesmärk on otsida tähendusi ja mõistmist. * Analüüs algab kõikide andmete arvesse võtmisega, et saavutada terviku mõistmine. * Analüüs on süstemaatiline protsess, mis vajab distsipliini ja püsivust. * Andmete analüüsimine hõlmab kõiki lähenemisi, et vähendada andmematerjali keerukust ning saavutada ladus tõlgendus asjakohasest materjalist. * Analüüs on reflektiivne tegevus, mille eesmärgiks on liikuda andmete juurest põhimõttelisele tasemele. * Andmeid saab organiseerida kas seoses mõne organiseerimissüsteemiga või läbi induktiivse protsessi, mille tulemusena kerkivad esile kategooriad.
kas ühel või kahel korral. Just taoline formaat on kavas neljarakendite MK-sarjas. (Hobumaailm, 2015). Joonis 1.4.4 16 1.4.5 Kestvusratsutamine Hobuse juures on kõige olulisem tema vastupidavus ja hea tervis. Hobune pidi juba sajandeid tagasi olema vastupidav, näiteks siis kui pidi vankri ees inimesi vedama. Siis kui vähenes transpordi vajadus hobustega, hakkas alles arenema selline spordiala nagu kestvusratsutamine. ,,FEI tunnustas distsipliini 1982. aastal, mil rahvusvahelisel tasemel võistles kõigest neli sportlast! Ala arenes aga kiirelt ning tänaseks on rahvusvaheliste võistluste rohkuse poolest just kestvusratsutamine takistussõidu järel teisel kohal." (Hobumaailm, 2015). ,,Kestvusratsutamine on hobuse kiirus - ja vastupidavusvõistlus, mis paneb proovile ratsaniku maastikul ratutamise oskused. Ratsaniku oskus hobust õigesti käsitleda mõjutab
ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. • Soome meetod ehk ajaloolisgeograafiline meetod; o – Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o – Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed; o – Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; Nn soome meetodi arendaja Kaarle Krohn. Walter Anderson 21. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Folkloristika kui teadusharu kujunemine: distsipliinide iseseisvumine • Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; – Rahvaluule/folkloor – folkloristika; – Muinasteadus – arheoloogia; – Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia); • Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919.a.;
ja mõjutuste ringlust, mitte ühepoolset mõju. Ajalugu ja antropoloogia • 1970. aastatel toimub kaks rööpset arengut: (kultuuri)ajaloolased avastavad (kultuuri)antropoloogia ja antropoloogid avastavad ajaloo. • Ajalool ja antropoloogial (kitsamalt kultuuriajalool ja kultuuriantropoloogial) on suur ühisosa: mõlemad uurivad “kultuurilist teist” – esimene ajas, teine ruumis kaugeid kultuure. • Mõlema distsipliini eesmärk on mõista ja eritleda inimeste ja ühiskondade käitumist ja ettekujutusi; mõlemad peavad ennast asetama “teise” perspektiivi, et uuritavat paremini mõista. • Kui traditsiooniliselt oli erinevuseks see, et antropoloogia tugines suulistele andmetele ja ajalugu kirjalikele, siis uuemal ajal on see eristus hägustunud, sest nii nagu antropoloogid kasutavad üha enam kirjalikke allikaid, pöörduvad ajaloolased sageli suulise teabe poole
saj Saksa kultuuriuurimisel oma traditsioonid võrreldes angloameerika kultuuriuurimisega (cultural studies kinnistub siin alles 1990ndate lõpus). Kulturwissenschaft kui ,,Geisteswissenschaft heute" (Geisteswissenchaft Naturwissenschaft) Erinevus selles, et ei püüta mitte ühe inimvaimu tuvastamise poole, vaid väärtustatakse kultuuri mitmekesist komplekssust. Antropoloogiale lähedane avar kultuuridefinitsioon. Püüd interdistsiplinaarsuse suunas mitte ühe kultuuri uuriva distsipliini sees, vaid kõigi vahel (filosoofia, ajalugu, kirjandusteadus, kunstiteadus jne). Omamoodi paradigma. Sarnane kulturoloogiaga Kulturwissenshaft (kultuuri+teadus) kui omamoodi metateadus, metatasand kultuuri uurimisel. Angloameerika kultuuriuuringud (cultural studies) on suuresti hüljanud Ernst Cassireri ja Aby Warburgi vaimus Kulturwissenschafti. Nt. Kulturwissenshafti õpikuid, mida nad hõlmavad. 11 Eds. Ansgar & Vera Nünning 2003. Konzepte der Kulturwissenschaften:
1. Negatiivne emotsionaalsus (hirm, viha)e. temperamendi raskus 2. Kohanemine uute olukordadega 3. Aktiivsuse tase 4. Eneseregulatsioon 5. Reaktiivsus kui tugev peab olema stiimul, et järgneks vastus 6. Sotsiaalsus positiivne emotsionaalsus (rõõm sotsiaalsetest interaktsioonidest). Balter, Tanis, (1999) Vanemate kasvatusstiilid · Autoritaarsed nõuavad täpsust, korda , ei kiida, ei soodusta iseseisvumist. · Kõikelubavad lubavad kõike, ei nõua distsipliini · Autoriteeti omavad nõudmised on eakohased, mõistlikud, järjepidevad, arvestavad lapse arvamusega, julgustavad iseseisvuma. Elutsükkel, ego/mina areng 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse J. Bowlby (1973), H. Harlow (1959) 0-1,5a usaldus vrs. usaldamatus (lootus) 1,5 -3a autonoomia vrs. häbi ja kahtlus (soov,tahe, will) 35 initsiatiiv vrs. süütunne (eesmärk, julgus) 6puberteet usinus vrs. alaväärsus (kompetentsus) Noorukiiga identiteet vrs
ülesehituses, õiglus alluvatega suhtlemisel, personali stabiilsus, initsiatiiv, meeskonnatöö vaim. Bürokraatlik koolkond: Max Weber- oli seisukohal, et org. peab töötama nagu ,,õlitatud masin". Pööras tähelepanu org. tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Reeglid ei tohi sõltuda ametikohal töötavast isikust, vaid peavad tulenema org. spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini. Weber esitas bürokraatliku org. tunnused: org. erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus. 12. Neoklassikalised juhtimisteooriad. Hakkasid arenema 1920 ndatel aastatel. Keskseks uurimisobjektiks oli inimene. Jagatakse kahte rühma: Inimsuhete koolkond: Hugo Münsterberg- lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti
rahvuslikele huvidele: rahvus on prioriteet number üks. Need olid sõnad, mis panid rahva teda omale juhiks tahtma, temas nähti kindlakäelist ja tarka valitsejat, kelle abil väljutakse kriisist. Kõige enam kannatas siiski Esimese Maailmasõja tagajärgede käes Saksamaa lisaks kõigele tabasid teda Euroopa maadest kõige rängemini "musta neljapäeva" tagajärjed. Töötuid oli tohutult, inflatsioon oli meeletu ja lokkas vaesus. Hitler lubas rahvale tööd, leiba, distsipliini ja turvalist elu. Kuid miks rahvas uskus teda? Päris kindlasti oli oluline osa tema kõnedel nii nagu teisedki diktaatorid, oli ta ülimalt osav kõnemees, demagoog ja manipuleerija. Ta oskas sõnu sättida enda kasuks ja kavalalt süüdistada vastaseid igasugustes oma maale kaela tõmmatud hädades. Venemaal sai võimule Stalin peamiselt läbi osava poliitilise mängu. Tema peamine mõte oli saavutada Ameerikaga ühtne tase. Kuna Stalini arust oldi Ameerikast 100 aasta jagu maas,
Grupis suudavad inimesed paremini täita mitmesuguseid ülesandeid, mis pole üksikisikule jõukohased. Inimesed tunnevad end teiste hulgas tavaliselt turvalisemalt, rahuldavad sotsiaalseid vajadusi ja võivad enesest lugu pidada, kuuludes prestii`zikatesse gruppidesse.Töises tegevuses vähendavad grupid organisatsiooni suurenemisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi ja võimaldavad kontrollida grupiliikmete distsipliini ja tegevust. Grupiliikmete vahelised suhted ja sõltuvus mõjutavad inimesi vastutustundlikumalt käituma. Meeskondade arengustaadiumid Meeskond teeb oma arengus läbi neli arengustaadiumit. Need on: 1. mittearenenud meeskond; 2. eksperimenteeriv meeskond; 3. ühinev meeskond; 4. koostöötav meeskond. Mittearenenud meeskonnale on iseloomulik juhile orienteeritus ja juhi ainuisikuline otsustamine. Eesmärgid on selles faasis
isik või mingi kogu vastasel juhul riik laguneks. Hegeli ajaloofilosoofia 124 Georg Wilhelm Hegel (17701831) oli Saksa filosoof, kes nagu Aristoteleski püüdis oma filosoofilise süsteemiga haarata kõike, mida inimvaim mõttega hõlmata võib. Ajaloofilosoofia uurib ajalooprotsesside üldisi seaduspärasusi, n-ö ajaloo loogikat. Siia valdkonda kuuluvad ajaloo mõtte ja suunitluse, eri ajastute seoste, vabaduse ja paratamatuse vahekorra jms probleemid. Ajaloofilosoofia kui iseseisva distsipliini väljakujunemisel on eriline osa Hegelil, kuigi ajaloofilosoofia probleemidega tegeles juba kristlik filosoof Augustinus (354430). Nimetuse ajaloofilosoofia võttis kasutusele prantsuse filosoof Voltaire (16941778), kes mõistis selle all universaalset ülevaadet inimkultuuri arengust. Ajalugu kui maailmavaimu areng Hegeli arvates on ajaloofilosoofia aineks maailmavaimu arengu seaduspärasused. Kõigi ajalooliste sündmuste ja protsesside substant (alus) on maailmavaim
Reimer 5 3. Õigusriik ja võimude lahusus: 3.1. Õigusriigi põhimõtted: Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu. Õigusriigi tunnused: a) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon e põhiseadus). b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes. c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
