1952-1960 a õpetas ta Lille'I, Uppsala, Varssavi ja Hamburgi ülikoolides, 70ndatel õpetas Usas tegeles psühhiaatria, meditsiini, vanglasüsteemi ning inimese seksuaalsuse uurimisega. Hilisemas elus oli ka poliitaktivist. 1984 suri AIDS'I tõttu Looming: Teosed sarnanevad ajalooraamatutele Tugib arhiivi uuringutele Isiklik kokkupuude vaimuhaiglaga Võib jaotada kolmeks perioodiks: 60ndad teadmiste, psühhiaatria ja meditsiini teke 70ndad võim, karistamine ja distsipliin 80ndad seksuaalsus Hullumeelsuse ajalugu: Tema üks tähtsamaid teoseid Põhiosa valmis 1950ndate teisel poolel ning 1961 maikuus kaitses ta seda oma doktoriväitekirjana Kolm osa Psühhiaatriline Võim: 1973-1974 aastal peetud loengusari jätkab sealt kus Hullumeelsuse ajalugu lõpetas Distsipineeri ja karista Uuris prantsuse mõrvareid ja nende vaimset tervist Hullumeelsuse piir on seotud ajastuga Arutab vanglate ja uute karistusmeetodite tekkimise üle Seksuaalsuse ajalugu
sotsialistlike vabariikide liidu loomise eest"; "...uued proletaarsed vabariigid astuvad föderatiivsesse liitu olemasolevatega"; "NSVLiidu näol on maailma proletariaat esmakordselt saanud tõelise isamaa"; "...imperialistlike valitsuste kukutamine proletariaadi diktatuuri ja NSVLiiduga ühinemise loosungi all..."; "...partei ees tõusetub ülesanne viia nad (=massid) otserünnakule kodanliku riigi vastu"; "...rahvusvaheline kommunistlik distsipliin peab avalduma liikumise eri ja kohalike huvide allutamises selle üldistele ja kaugema ulatusega huvidele ning Kominterni juhtorganite otsuste vastuvaidlematus täitmises kõigi kommunistide poolt". Peaks tõesti selge olema, et "Eestimaa kompartei" oli võõrvõimu tööriist. Komintern, N.Liidu valitsusaparaat ja sõjajõud töötasid ühiselt ÜK(b)P ja selle eesotsas seisva Stalini käsu all.
aastast Jost Trierilt, kes kasutas seda tähenduselt seotud sõnade keelesisese struktuuri tähistamiseks (eristus leksikaalsete üksuste sisust lähtudes). • Nt kuuluvad tähenduslikult kokku auto, buss, mootorratas; sinine, punane, kollane – nende omavaheline paradigmaatiline seos on tunduvalt tugevam kui nt. sõnadel buss, riik, sinine. • Sõnaväljadel on vormi- ja sisukülg. Sõnamoodustus leksikoloogia osana • sõnamoodustus kui lingvistiline distsipliin kirjeldab sõnade leksikaalset morfeemkoostist • sõnade saamist käsitleb leksikoloogia • konkreetsete sõnade saamislooga tegeleb ajalooline leksikoloogia • sõnade saamisviisidega tegeleb sünkrooniline leksikoloogia • sõnamoodustus ja sõnaloome eesti keeles Paronüümia • Paronüümid e. sarnassõnad – sõnad, mis sarnanevad nii häälikkuju (kirjapildi) kui ka tähenduse poolest. Derivatsiooni tülikas kaasnähtus. • H
Eemilised Kohalike või võõraste vaated ja väärtused Eetilised Võõraste vaated ja väärtused Tervis Terviseseisund, mis on kultuuriliselt m määratletud, defineeritud, väärtustatud ja p praktiseeritud üksikisikute või gruppide poolt, m mis võimaldab funktsioneerida igapäevaelus Õendus Õpitud humanistlik ja teaduslik distsipliin, m mis on keskendunud inimlikule hoolitsemisele Source: Leininger, 1996:73. Principle of integrality: The continuous mutual human field and environmental field process. Martha E. Rogers. 17 Martha E. Rogersit tuntakse tema Ühtse Inimese Teooria teaduse loojana. Oma Ühtse Inimese Teooria lõi ta 1960-ndatel aastatel ja see
ei innusta ega motiveeri õpilasi seadma isiklike eesmärke õpilastel ei kujune välja sisemine enesekontrolli mehhanism Autoriteetne õpetaja kontroll õpilase käitumise üle lasub nii õpilastel kui ka õpetajal austab teisi ja iseennast ei luba endale õpilaste solvumist tegeleb distsipliiniprobleemide põhjuste analüüsiga usub, et nii õpetajal kui ka õpilastel on õigus oma arvamusele usub, et distsipliin saavutatakse õpilastega koostöös lahendab probleeme paindlikult ja järjekindlalt ei suru õpilastele oma arvamust peale õpetaja on avatud verbaalsele suhtlemisele, õpilased saavad prakiseerida oma kommunikatiivseid oskusi kasutab palju õpilaste kiitmist ja innustamist julgustab õpilaste sotsiaalset kompetentset käitumist Tunni juhtimine Asja sees olemine – näed kõiki
Causa sui!"Iseenda põhjuseks olend".Loodus on iseenda põhjus.Panteism-Jumal on kõik ja loodus.Jumal on loodusega samastanud. G.W.Leibniz ratsionalist. Tänu püüdele traditsioonilisi kristlikke õpetusi uue aja vaimus matamaatilis-loodusteaduslikult põhjendada aitas säilitada traditsioonilist kujutlust, et ilmutustõed on kooskõlas mõistusetõdedega. Ajaloolis-kriitiline meetod. Usk ja teoloogia on erinevad asjad usk on isiklik usuveendumus, teoloogia aga teaduslik distsipliin, mis võib sisaldada mitmeid erinevaid inimeste poolt formuleeritud õpetuslikke arvamusi. Saksa filosoofi mõte suurkuju.Saksa aristoteles.Oli leiutaja, diplomaat Prants,Preisi teaduste akad. esimees. ,,Puhkusest nürimeelsuseni on ainult üks samm!". Oluline: õpetus monaadist e monadoloogia- maailm koosneb lõpmatust arvust monaadist- pluralistlik õpetus.Monaad on looduse vaimne alge hinge tüübi substants. Preformism(millegi ees olev) Mõistab seda, et isiksus tegelikult
rõõmsameelselt. Sellisena pole raske olla ettevõttes tunnustatud ja sõbralik perenaine. Niisuguse olemisega sekretäri silmates hindab ka ettevõtte külastaja kindlasti asutuse kultuuri, edukuse ja sisekliima positiivseks. Ka kolleegid saavad juhi jutule tulles julgust, sest sekretäri suhtumisest mõistetakse väga tihti juhi soosingut või siis sallimatust. Eduka koostöö tagab Eesti ettevõtete juhtide arvates : sekretäri ametialane kompetentsus tema distsipliin nägus ja puhas välimus ning heatujulisus. Äärmiselt tähtis on sekretäri informeerida nii enda kui asutuse plaanidest ja töökorraldusest.Sekretäri autoriteedi tagab peaasjalikult juhi isik. Juhi edukuse tagab suures osas tema korralik pere-elu. Hea sekretär on aga kodus eeskujulik perekonnaliige. Enamasti ei kasuta juhid sekretäri abi oma aja tõhusamaks kasutamiseks sugugi kõige otstarbekamalt
Klassikaline teooria: · Eesmärk: leida moodused, kuidas organisatsiooni panna toimima edukalt ja ilma tõrgeteta. · Korralduse ühtsus - korraldused ühelt juhilt (õige töö jaoks õige inimene). · Astmeline käsuliin - volituste suund ülemalt alluvale, kasutatakse suhtlemise ja otsustamisel. · Tööjaotus - spetsialiseerumine, mis tagab efektiivsuse. · Volitused ja vastutus - õigus anda korraldusi ja nõuda kuuletumist. · Distsipliin - reeglitele ja tavadele vastav käitumine, kuuletumine · Üksikisiku huvi allutamine üldistele huvidele - ranguse, eeskuju ja pideva kontrolliga. · Henry Fayol - sõnastas esimesena juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. 1 Inimsuhete koolkond: · Keskmes on inimene ja tema erinevad vajadused.
· Henri Fayol juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamine. Esitas juhi tegevuse viis põhifunktsiooni: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. Fayoli üldiste tegevuste jaotus, kus eristatakse kuus tegevuste rühma: tehnilised, kommerts-, finants-, turvalisuse-, arvestuse-, ja juhtimisalased tegevused. Fayoli 14 juhtimispõhimõtet 1. Otstarbekas tööjaotus 2. Võim ja vastutus 3. Distsipliin 4. Käsuliini ühtsus 5. Tegevussuuna ühtsus 6. Üksikhuvi allutamine üldistele huvidele 7. Personali õige töötasustamine 8. Tsentraliseerimine 9. Alluvusahel 10. Kord organisatsiooni ülesehituses 11. Õiglus alluvatega suhtlemisel 12. Personali stabiilsus 13. Initsiatiiv 14. Meeskonnatöö vaim 1.3 Bürokraatlik koolkond Max Weber oli seisukohal, et org. Peab töötama nagu õlitatud masin
..57 § 47 Riigikontroll.......................................................................................................................57 § 48 Õiguskantsler.....................................................................................................................57 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid
NSVL lähenemine (1934.a. tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, 1935.a. sõlmiti vastasikuse abistamise leping NSVL-ga, mis oli suunatud Saksamaa vastu). lähenemine Inglismaale (näiteks koos neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmiste tegemine Münchenis Saksamaale1938.a.). Oktoobrirevoluts. Septembri keskel saavutavad bolsevikud nõukogudes ülekaalu. Bolsevikud - tugev distsipliin. Punakaart - bolsevike salk. 6-8.11.1917 - viivad bolsevikud läbi riigipöörde. Ajutine Valitsus likvideeritakse, kuulutatakse välja nõukogude võim. Selle kinnitab 7-8.11.1917 Nõukogude kongress, moodustatakse Nõukogude valitsus. Kongress võtab vastu 2 dekreeti: rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkim, ilma kontributsioonideta jne. Tagamõte - ettevalmistus maailmarevoluts. maadekreet -
Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest Õigusriik vs võimuriik Õigusriigis korra aluseks õiglus, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb Võimuriigis korra aluseks distsipliin, mis riiki üksikute ees kaitseb Distsipliin surub alla vabaduse, õigus soodustab vabadust Võimuriigis asetub õigus võrreldes võimuga tahaplaanile Õigusriik tahab arendada ja kindlustada üksikisikute õigust Võimuriik püüab arendada ja kindlustada riigivõimu Avalik sektor Võim on ülimuslik Seadused/eeldused on kõigile kohustuslikud täitmiseks Kontroll riigi territooriumi üle Riigiasutused on avalikud Avaliku sektori ülesanded Seadusandlus, avaliku korra tagamine
ö. "sunnitava enda heaks" P-vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteet endale saada. 12. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks Berlini järgi? Ininmteadmiste ajaloo moodustab suures osas katkematu püüd nihutada kõik küsimused emma-kumma alla neist kahest kategooriast. Sest niipea kui mõni peamurdmist tekitav, “imelik” küsimus osutub sõnastavaks nii, et sellega saab tegelema hakata mõni empiiriline või formaalse distsipliin, lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma tunnustatud teadusele. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline distsipliin, kuna seni, kuni vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud vaatlusest, katsest ja arvutusest, vaid võrsusid sellistest mitte-empriirilistest arusaamadest, nagu näiteks see, et täiuslikul kehal on jumalikust või looduslikust sihist määratud liikuda vaid ringjoones. 13. Iseloomustage filosoofi kui meta-teadlast! F
Pärast võiks juba julgemalt võrku välja panna. Paraku eeldab viimane idee seda, et tema tahaks seda kohendada ning mina tahaksin ja jõuaksin pärast tema parandusi sisse viia jne. Teisalt oleks kahju, kui tekst lihtsalt seisma jääks. Eks näis. Vaadates oma teksti praegu, kui pool sellest on juba kirjas, ei tule vist Loonele andmine küll välja. Vähemalt esialgu, vähemalt siis, kui emotsio- naalsemad märkused on tekstis. Märkused kirjutamise kõrvalt See on distsipliin distsipliini pärast. Ma ei arva, et see oleks suisa kasutu, aga eks ta ole pisut pastakast välja imetud küll. Loonet kuulata on muidugi teatud mõttes nauditav ning kui selleks või- malust on, siis pakub see kindlasti rohkem kui aine iseenesest. Peatükk 1 Ajaloo mõiste 1.1 Ajaloo mõiste probleemsus 17.–18. sajandil tähendas ajalugu minevikku. Ajaloolased olid need, kes aja- loost kirjutasid, ajalugu praktiliselt ei uuritud. Intellektuaalse distsipliinina
§ 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus 51 § 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pädevus 51 7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid 53 § 47 Riigikontroll 53 § 48 Õiguskantsler 53 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. juriidiline distsipliin – uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) – horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) – vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik – õiguslikuna? 1
aja ja ruumi kontrollitavus 1. Enamus kaasaegseid organisatsioone funktsioneerib spetsiaalselt kujundatud ruumides 2. Füüsilise keskkonna analüüs võimaldab seletada sotsiaalseid suhteid organisatsioonis: füüsiline keskkond markeerib võimuhierarhiat 3. Füüsiline lähedus soodustab informaalsete suhete teket 4. Füüsiline kaugus soodustab formaalsete suhete teket: polariseerumine ja samastumine liinil "meie" "nemad" 5. Organisatsioonis toimib distsipliin, et tegevus toimuks määratud ajal ja selleks ettenähtud kohas 6. Organisatsioonis toimib järelvalve; 2 vormi: a) füüsiline järelvalve b) kirjalik järelvalve * kaasaegne ühiskond: järelvalveühiskond (Lyon, 1994) Kaasaegsete organisatsioonide edu määravad: *teadmised *professionaalid *informatsioon *võrgustikud 17
Reformatsioon pole ühtne vool, seepärast ei saa seda taandada vaid Lutheri isikule (Sksm Melanchton). Huldrich Zwingli 1484-1531, Johann Calvin 1509-1564, Henry VIII 1509-1547 , Mary I Tudor 1553-1558, Elisabeth I 1558- 1603, Mary Stuart 1542-1587 17. saj. usuliikumine rahva sekka, Sveitsi mõjul puritaanide liikumine: vastuvõetamatu kiriku piiskoplik struktuur, kuninga roll kirikupeana, taunisid usulist pealiskaudsust, eesmärgiks seadusega kehtestada range usul põhinev distsipliin ning koguduse sõltumatus piiskopist. Osad põgenesid Hollandisse, seal kujunes välja baptism (täiskasvanute ristimine) Püüti Inglm taasatda ühtset kirikut, jne.1689 Inglm Oranje Vilhelm, kes kuulutas välja tolerantsuseseaduse, mis sätestas südametunnistuse- ja usuvabaduse. So seadusega kinnitatud usulise sallivuse algus Euroopas. Jesuiidid. 1534 hispaania ohvitser Ignatius Loyola asutas Jesuiitide Seltsi. Eesmärgiks: võidelda katoliikliku usu ja kiriku autoriteedi eest, misjonitöö
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete...
· Umsiedlung. 1939. a kuulutati Eestis arhivaalid rahvuslikuks rikkuseks, moodustati kultuurivarade ekspertkomisjon, tolli pandi valvama arhivaarid, et mõisate arhivaale Eestist ära ei viidaks. · Nõukogulikud ümberkorraldused 1940. Arhiivinduse teoreetilised lähtepunktid 1930. aastail. · empiiriline (kogemuslik) lähenemine arhiivitöö praktikast tuletati metoodikad · arhiivindus kui kirjeldav distsipliin teemaks ei olnud nt hindamine, juurdepääs · imperatiivsetena rakendati positivistlikke arusaamu eesmärgiks on faktide kogumine mitte kontseptsioonide lihvimine Nõukogulikud ümberkorraldused Eesti arhiivinduses ja edasine tegevus. ENSV Rahvakomissariaadi Nõukogu määrusega 4.09.1940 organiseeriti ümber arhiivindus Eestis. Üldist arhiivinduslikku juhtimist teostas ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Arhiivide Talitus
kujutlustega. G. T. W. Patrick- seotud motoorse aktiivsusega. Laste mäng loomulik ja instinktidel põhinev tegevus. R. van der Kooij- mäng on tegevus, protsess, käitumine. 4. Kaasaegsed mänguteooriad. 1. fenomenoloogilised mänguteooriad- Fr. J. Buytendijk- mäng on seotud subjekti ja esemega on sees üllatuslik element, tal on oma mänguväli ja reeglid. J. Chateau- laps- pseudomäng. Mäng tähtis reeglid, distsipliin, kord. Mäng jaguneb reegliteta ( -7a.) ja reeglitega ( 7-14) mänguks. 2. kognitiivsed mänguteooriad- J. Piaget mäng on hädavajalik tingimus lapsekognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Põhielemendid lapse mängu arengs: · harjutusmäng ( 0-2 a.)- sensomotoorne periood · sümbolmäng ( 7-8 a.)- sööma õppimine, eristama assimilatsiooni, sümbol kombinatsioon- kompensatoorne külg.
KOHUS PARLAMENT VALITSUS. Kahe partei süsteemi maa: Vabariiklik partei(põhja osariigid) ja Demokraatlik partei( lõuna osariigid). Pilet 7 *Kloostrid. Kerjusmungaordud. Kloostrite teke: Kloostrid tekkisid suuresti tänu sellele, et mungad ja nunnad moodustasid, kes tegelesid eremiitlusega, moodustasid kogukondi. Neid oli kõikjal Vahemere maades. Benedictuse reegel: · Munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin. · Isekusest tuli täiesti lahti öelda. · Loobuda kõigest isiklikust. · Alluda vastuvaidlematult kloostriülemale. · Kloostrit ei tohtinud vahetada. Elu kloostris: Kloostrielu ei pidanud olema karm. Päevaplaani järgi pidid mungad osalema öisel ja päevasel jumalateenistusel, töötama kogukonna ülalpidamiseks kloostri majapidamises ja harima end raamatuid lugedes. Tsitertslased: Nende ordu tekkis 11. sajandi lõpul . Oma nime said nad oma kloostri Citeaux'i
Berkeley nõustub väitega, et eksisteerib subjektist sõltumatu välismaailm ning Descartes leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilisusega. Filosoofia mõiste.Filosoofia uurib selliseid filosoofilisi küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile vastates toetuda mõistusele või kritiseerides seda ettevõtmist. Filosoofia on distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme. Filosoofilised probleemid seoses ajaga on nt_ Kas aeg on absoluutne või põhineb suhetel? Kas aeg ilma muutumiseta on mõeldav Kas aeg tõesti "möödub" või on arusaam minevikust, olevikust ja tulevikust täiesti subjektiivne, põhinedes üksnes meelepettel? Metafüüsika
VANA-ROOMA GEOGRAAFIA JA OLUSTIK Võrreldes Kreekaga leidub Itaalias rohkem põlluharimiseks sobilikku maad, rannajoon pole sedavõrd liigendatud ning see tingis ulatuslikult elatuse teenimiseks põlluharimise valimise. Just geograafia lõi ka eeldused ühtse riigi tekkeks. Siiski elasid Itaalias mitmed eri rahvad. · ITAALIKUD asustasid poolsaare kesk- ja lõunaosa. · Latiinid: asustasid Latiumi mk. Nad on roomlaste esivanemad ning latiinide keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Tegelesid põllumajandusega, veidi spartalik elukorraldus ja maailmavaade. · Etruskid: asustasid Apenniini ps loodeosa Ertuuria mk. Nende päritolu pole teada. Nad kasutasid kreeka tähestikku, mida nad oma keelele kohandasid. Seetõttu oskame seda kirja lugeda, kuid keelt ei tunne. Nad sõitsid merd ja kauplesid, ehitasid (teid, sildu, veejuhtmeid) ja töötlesid metalli. Etrus...
juurutamine ja vajaduse korral rahalise abi andmine; c) teevad kõrghariduse kõikide vastavate vahenditega kättesaadavaks kõigile vastavalt nende võimetele; d) teevad hariduse ja erialase ettevalmistamise informatsiooni ja juhendmaterjalid kättesaadavaks kõigile lastele; e) rakendavad meetmeid, mis tagaksid korrpärase koolikohustuse täitmise ja väljalangevuse vähendamise. 2. Osalisriigid rakendavad kõiki vajalikke abinõusid, et distsipliin koolis vastaks lapse inimväärikusele ja oleks kooskõlas käesoleva konventsiooniga. 3. Osalisriigid arendavad rahvusvahelist koostööd haridusküsimustes ja aitavad sellele kaasa, pidades eelkõige silmas harimatuse ja kirjaoskamatuse likvideerimist kogu maailmas, ning hõlbustavad juurdepääsu teduslikele ja tehnilistele teadmistele ning tänapäeva õpetamismeetoditele. Sellega seoses tuleb eriti arvestada arengumaade vajadusi. Artikkel 29 1
Näitlejateks olid alamklassi esindajad, näiteks vabaks lastud orjad. Omaette staarid olid pantomiiminäitlejad keda tihti peale segaduse vältimiseks maalt pagendati, kuid kes rahva tungival nõudmisel olid sunnitud siiski tagasi kutsuma. Algkristlased tegelesid aktiivselt nende kritiseerimisega, kuna pantomiiminäitlejad olid enamasti ebatsensuursed. Tuntmad pantomiimid asutasid ka pantomiimikoole, mis püsisid aktiivselt üsna kaua. Neis koolides valitses karm distsipliin, isegi võiks tuua paralleele gladiaatorite treenimisega, seda muidu pehmes vormis. Õpilasi hakkati kasvatama väiksest lapsepõlvest peale ning poisslapsed enamasti kastreerti, eesmärgil, et säiliks painduvus. Juhtivaks motoks oli pühendumine. Pantomiimi põhiomadusteks oli kena välimus, paindlikkus ning musikaalsus, seda muidugi hilisemal ajajärgul,vkuna varem mängiti maskides. Pyladese koostas pantomiimizestide õpikuid, millest oli võimalik õppida loomulikke ja ka kunstlikke zeste
Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimimist iseloomustab universaliseeritavus, nt kuldreegel ja teatud printsiipide järgimine. 3. Palun eristage teoreetilist ja praktilist eetikat! Mõtlemistasandid: deskriptiivne, normatiivne, metaeetiline. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika hõlmab metaeetikat (uurib abstraktseid eetikaga seotud küsimusi epistemoloogia ja semantika kohta) ja normatiivseid teooriaid, mis on üldised teooriad selle kohta, mis on õige, mis vale. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate moraaliküsimustega, mis eri elualadel võivad ette tulla. Näiteks käib kutse-eetika praktilise eetika alla
ekspansioon - Valgekraeliste töökohtade devalveerumine, suurenev lõhe tippprofessionaalide ja ‘kontoritöötajate’ vahel „Kredentsialism“- (akadeemilisele) saavutuslikkusele tuginev usaldus ja karjääripotentsiaal Professionaalsus – grupihuvide kindlustamine: - piiratud ligipääs (kvalifikatsioon) - distsipliin ja monitooring - tegevusvõimaluste reguleeritus (nt kuuluvus organisatsiooni, tegevuskoha nõuded jms) o Töölisklass - Homogeensem, siiski sisemised erinevused: oskustöölised … lihttöölised - Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu - Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga – „keskklassistumise tees“ o Alamklass
loomariigist. Teadlik kasvatus võimaldas uuele põlvkonnale anda vajaliku ettevalmistuse, lapsed said vältida vanemate tehtud vigu. Iga järgnev põlvkond võttis kasutusele eelneva põlvkonna teadmisi ja kogemusi. Kuigi peab mainima, et kunagi olenes kasvatus ühiskonna tasandist ning erinevatel ajaperioodidel pandi rõhk erinevatele väärtustele. Kasvatus oli väga tagasihoidlik ja oli mänguline. Lapsed said iseseisvaks varakult. Vanematepoolne distsipliin oli nõrk ning alles välja arenemas. Muinasühiskonnas kasvatati lapsi eeskujuga. (mitmekult, lk 11) Õppimine ja kasvatus on omavahel tihedalt seotud, kuigi neil on siiski erinevus. Õppimine on seotud akadeemilise eduga, seevastu kasvatuse eesmärk on, et individuaalist kasvaks meeldiv ja hooliv kaaskodanik, ehk lühidalt öeldes hea käitumisega laps. Lasteaia võimuses on lapse arengu toetamine. Kasvatamine on üks arengu toetamise viise. Kasvatamine on kahetine, kuna
koos arutledes. Kui õpilased on reeglitega ise nõustunud, siis järgivad neid paremini. · Austab teisi ja iseennast- mina saan tööd teha ja õpilased õppida. · Ei luba endale õpilaste solvamist · Tegeleb distsipliiniprobleemide põhjuste analüüsiga- kas asi on minus või klassis? · Usub, et nii õpetajal kui õpilasel on õigus oma arvamusele- vestlused ja arutelud. · Usub, et distsipliin saavutatakse õpilastega koostöös. · Lahendab probleeme paindlikult ja järjekindlalt. · Ei suru oma arvamust peale. · Õpetaja on avatud verbaalsele suhtlemisele- õpilased saavad praktiseerida oma kommunikatsiooni oskusi. · Kasutab palju õpilaste kiitust ja innustamist. · Julgustab õpilaste sotsiaalselt kompetentset käitumist.(kuidas teatris käituda) **Autoritaarne stiil sobib õpilastele, kellel puudub õpimotivatsioon. Loovale õpilasele on see surm.
70. Ärieetika * Ärieetika koosneb kahest mõistest: äri ja eetika, kus: Äri on eesmärgipärane majanduslikku kasu taotlev tegevus ja Eetika on kõlblusõpetus, mis annab juhiseid tegemaks valikuid õige- vale ja hea-halva vahel. Ärieetikat võib defineerida alljärgnevalt: Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades; Ärieetika on rakenduseetika vorm ja normatiivne distsipliin, mille puhul kohaldatakse konkreetseid eetikanorme ja seejärel rakendatakse neid. **Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. 71. Turundusplaan Rahvusvaheline turunduse plaan on ettevõtte tegevusjuhend, mis sisaldab turunduse eesmärgi, selle saavutamiseks rakendatava poliitika, sihtturu analüüsi, sihtturu väliskeskkonna analüüsi, finantsanalüüsi ja kontrollsüsteemi
vajaduse korral rahalise abi andmine; c) teevad kõrghariduse kõikide vastavate vahenditega kättesaadavaks kõigile vastavalt nende võimetele; d) teevad hariduse ja erialase ettevalmistamise informatsiooni ja juhendmaterjalid kättesaadavaks kõigile lastele; e) rakendavad meetmeid, mis tagaksid korrpärase koolikohustuse täitmise ja väljalangevuse vähendamise. 2. Osalisriigid rakendavad kõiki vajalikke abinõusid, et distsipliin koolis vastaks lapse inimväärikusele ja oleks kooskõlas käesoleva konventsiooniga. 3. Osalisriigid arendavad rahvusvahelist koostööd haridusküsimustes ja aitavad sellele kaasa, pidades eelkõige silmas harimatuse ja kirjaoskamatuse likvideerimist kogu maailmas, ning hõlbustavad juurdepääsu teduslikele ja tehnilistele teadmistele ning tänapäeva õpetamismeetoditele. Sellega seoses tuleb eriti arvestada arengumaade vajadusi. Artikkel 29 1
ettevõtete kasumit. Oligopoli korral võib toodang olla nii homogeenne kui ka diferentseeritud. Oligopolile on omane koostöö ettevõtjate vahel – ühise kasumi tõstmiseks võidakse teha (vaikimisi ja/või ebaseaduslikult) kokkuleppeid tootmiskoguse piiramiseks. Selle kõige äärmuslikum vorm on kartell. 27 Koostöö edukuse määrab tootjate distsipliin, s.t. tuleb panna vastu kiusatusele tootmiskogust tõsta. Koostöö läbikukkumine võib kaasa tuua hinnasõja (ning kasumite languse tervikuna). Hinnasõdade vältimiseks: (1) tegeletakse oligopoli korral sageli toodete diferentseerimisega (et mitte konkureerida ainult hinna põhjal); (2) tegeletakse hinnavälise konkureerimisega (nonprice competition); (3) võib olla turul kujunenud hinnaliider, kelle käitumise põhjal korrigeerivad
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?...................................
toetub tugevalt töölistele, nende analüüsidele ja ettepanekutele, sest neil on parimad kogemused pisitäiustuste tegemiseks; 18 20 võtme meetod (20 Keys) 1. Puhastamine ja korrastamine 2. Süsteemi mõtestamine /eesmärkide ühitamine 3. Rühmatöö 4. Pooltoodangu vähendamine 5. Kiired üleminekud 6. Protsesside Kaizen 7. 0-jälgimisega tootmine 8. Seostatud tootmine 9. Seadmete ja muu tehnika hooldamine 10. Töökoha distsipliin 11. Kvaliteedi kindlustamine 12. Tarnijate arendamine 13. Kadude kõrvaldamine 14. Töötajate innustamine parenduste tegemisele 15. Mitmekülgsed oskused ja risttreening 16. Tootmise planeerimine 17. Tõhususe kontroll 18. Infotehnoloogia kasutamine 19. Energia ja materjalide säästmine 20. Juhtiv tehnoloogia / vastavad oskused 19 Kulude analüüsi võtted · Kulude käitumise analüüs traditsiooniline kulu-
Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimimist iseloomustab universaliseeritavus, nt kuldreegel ja teatud printsiipide järgimine. 3. Palun eristage teoreetilist ja praktilist eetikat! Mõtlemistasandid: deskriptiivne, normatiivne, metaeetiline. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika hõlmab metaeetikat (uurib abstraktseid eetikaga seotud küsimusi epistemoloogia ja semantika kohta) ja normatiivseid teooriaid, mis on üldised teooriad selle kohta, mis on õige, mis vale. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate moraaliküsimustega, mis eri elualadel võivad ette tulla. Näiteks käib kutse-eetika praktilise eetika alla
pole suurt seost - Psühhomotoorne liigutuse kiirus - Liigutuste kontrollimise ja sooritamise Psühhomotoorne kiirus - - Isiksuseomaduste liigitamine; isiksuse väljundid - Suur viisik - - 5 põhipmadust mis kõigil on - Neurootilisus (paned turvavöö kinni, kontrollid suitsuandurit) – seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks - Ekstravertsus -energiline, suhtlusaltid - Avatus kogemusele - kunstilisus - Sotsiaalsus - Meelekindlus - distsipliin - Isiksuseomaduste uurimine - Inimest saab kirjeldada 5 isiksuseomaduse järgi - Keskmine inimene on olemas (nt ekstravertsuse keskmine) - Inimese varasem käitumine on kõige parem tema järgneva käitumise ennustamiseks - - - - - - -
ka tavalise õppetunni raames saab õpilaste huvi aine vastu suurendada, kui õppematerjali käsitletakse viisil, mis pneb selle üle aktiivselt mõtlema. Jõukohaste, kuid arusaamist nõudvate küsimuste esitamine paneb õpilased diskuteerima ja vaidlema, tegema oletusi põhjuse ja tagajärje seoste kohta, üles näitama leidlikkust ja loomingulisust. Koolitöö peaks pakkuma nii õpetajale kui õpilastele maksimaalset rahuldust. 16. Distsipliin õppetöö korraldamisel Erinevad arusaamad distsipliini olemusest kooliklassis, normaalse distsipliini mõiste. Distsipliini kujunemist mõjutavad põhitegurid klassis/tunnis. Õpilaste võimalused ja valmisolek distsiplineeritud käitumiseks. Laiemas tähenduses on distsipliin nii kasvatustöö tingimus kui ka tulemus, mis tagab õpilastel normaalse õppimise, õppimisoskuste kujunemise ja üldse sotsiaalse arengu.
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria!
. Nende tegevus oli sõjajärgsetel aastatel ulatuslik. 9 aasta jooksul leiti natuke üle 800 osalist. Suurem osa neist arreteeriti otse koolipingist ja suurem osa arreteeritutest läks kohtu ette. Mõned mõisteti õigeks, kuus said surmanuhtluse, millest kolm teostati ära. Enamus tegevusest toimus Tallinas ja Harjumaal ning Tartu- ja Virumaal. Samal ajal, kui metsavennad olid enamasti maha surutud, tegutsesid noorte salaorganisatsioonid ikka edasi. Organisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikir, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju võeti metsavendadest, iseseisvusaegsest kirjandusest ja mälestustest. Üks selline salaorganisatsioon oli Eesti Rahvuslaste Liit. Organisatsioonide kandepind jäi siiski üsna tagasihoidlikuks. 1960. aastaks oli noorsooliikumine enamasti lämmatatud. Sama aastakümne lõpus elavne liikumine natuke, et seejärel juba lõplikult vaibuda. xix. Demokraatlikud liikumised
Administratiivne koolkond: uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. Henri Fayol- töötas välja juhtimise põhifunktsioonid ja juhtimispõhimõtted. Esitas juhi tegevuse viis põhifunktsiooni: 1. planeerimine 2. organiseerimine 3. valitsemine 4. koordineerimine 5. kontrollimine. Fayoli üldiste tegevuste jaotus: tehnilised, kommerts-, finants-, turvalisuse-, arvestuse- ja juhtimisalased tegevused. Fayoli 14 juhtimispõhimõtet: otstarbekas tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvi allutamine üldistele huvidele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord org. ülesehituses, õiglus alluvatega suhtlemisel, personali stabiilsus, initsiatiiv, meeskonnatöö vaim. Bürokraatlik koolkond: Max Weber- oli seisukohal, et org. peab töötama nagu ,,õlitatud masin". Pööras tähelepanu org. tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Reeglid ei tohi sõltuda
Juhtimise alused.Eksamimaterjal. 1.organisatsiooni ja juhtimise paradigma muutumine ajas.Olulisemad uued suunad juhtimises.Organisatsiooni missioon, visioon nende vajadus, kuidas sõnastatakse ja läbi räägitakse organisatsioonis?Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetelust.Juhtimise uus ja vana paradigma. Vana paradigma industriaalajast juhtimise uus paradigma infoajastul -ühetaolisus -mitmekesisus -stabiilsus - muudatused -konkurents - koostöö -asjad - inimesed ja suhted -kontroll - võimustamine .missioon,visioon ja strateegia mõisted Missioon- üldine ülesanne,funktsioon, mis õigustab olemasolu ja on erist...
10. Administratiivse koolkonna looja ja põhiseisukohad Henri Fayol juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamine. Esitas juhi tegevuse viis põhifunktsiooni: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. Fayoli üldiste tegevuste jaotus, kus eristatakse kuus tegevuste rühma: tehnilised, kommerts-, finants-, turvalisuse-, arvestuse-, ja juhtimisalased tegevused. 1. Otstarbekas tööjaotus 2. Võim ja vastutus 3. Distsipliin 4. Käsuliini ühtsus 5. Tegevussuuna ühtsus 6. Üksikhuvi allutamine üldistele huvidele 7. Personali õige töötasustamine 8. Tsentraliseerimine 9. Alluvusahel 10. Kord organisatsiooni ülesehituses 11. Õiglus alluvatega suhtlemisel 12. Personali stabiilsus 13. Initsiatiiv 14. Koostöö 11. Bürokraatliku koolkonna looja ja põhiseisukohad Max Weber oli seisukohal, et org. Peab töötama nagu õlitatud masin. Pööras tähelepanu org. Tegevuse reguleeritusele ja reeglitele
1. Sotsiaalse side tekkimise etapid RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest PSÜÜHILINE KONTAKT – teineteise omadustest huvitumine, vastastikuse huvi tekkimine SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem inimeste toimimise mõjutamiseks või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele suhtlusele teatud mängureeglid SOTSIAALN...
Tuntuim esindaja Frederick Taylor. Seisukohad: Töötajaid tuleb hoolega valida oskused peavad vastama tööle Tööd tuleb teaduslikult uurida Töötajaid tuleb hästi treenida Töötajaid tuleb töö planeerimisel innustada 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Tuntuim esindaja oli Henry Fayol, seisukohad: Tööjaotus Vastutus Distsipliin Käsuliin Eesmärgile suunatus Isiklikud eesmärgid peavad alluma organisatsiooni eesmärkidele Õiglane tasustamine Tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tasakaal Vastutuse suurenemine tipu suunas Kord Võrdsed reeglid Personali voolavuse vähendamine Initsiatiivi tunnustamine Meeskonnatöö vaim 24 4
Seadusandliku võimu organiks jäi Kongress. Esimeseks presidendiks valiti Iseseisvussõja ülemjuhataja George Washington. Pilet 7 *Kloostrid. Kerjusmungaordud Kloostrite teke; Benediktuse reegel; elu kloostris; tsitserslased; kerjusmungaordud(frantsiisklased, dominiiklased) Kloostrid tekkisid V-VI sajandil. Neid oli kõikjal vahemere maades. Tähtsaimaks kloostriks tõusis 529. aasta paiku rajatud Monte Cassino. Benedictuse reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikus ja distsipliin. Tuli isekusest täiesti lahti öelda, loobuda kõigest isiklikust, nii omandist kui ka omaenda tahtest ja alluda kõiges vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile. Tsitsertslaste ordu tekkis XI sajandi lõpul ja sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal. Ordu lähtus Benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Et ilmaelust eemale tõmbuda, rajasid tsitsertslased kloostrid asustamata
Mitmed organisatsioonid kasutasid nime SMV (Sini-Must-Valge). 9 aasta jooksul leiti natuke üle 800 osalist. Suurem osa neist arreteeriti otse koolipingist ja suurem osa arreteeritutest läks kohtu ette. Mõned mõisteti õigeks, kuus said surmanuhtluse, millest kolm teostati ära. Enamus tegevusest toimus Tallinas ja Harjumaal ning Tartu- ja Virumaal. Võimud ei suutnud noorte salaorganisatsioonide tegevust maha suruda. Selle aegseid organisatsioone iseloomustas distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskujuks oli metsavendade tegevus. Noorteorganisatsiooni kandpind jäi siiski tagasihoidlikuks. 1960. aastate algul surus valitsev reziim noorsooliikumise maha. Noorsooorganisatsioon võttis peale seda taas tuurid üles, et siis lõplikult vaibuda. Noorsooliikumise lämmatamisega ei katkenud vastupanuliikumine Eestis lõplikult. Tekkisid ideeliselt ja poliitiliselt kandvamad demokraatlikud liikumised
mõistuspärane lahendamine. Nagu arvas Platon. Milline on ses olukorras tõene teadmine? Üht jaotust tuleks filosoofia sissejuhatavas tutvustuses veel kindlasti esile tuua. 20. sajandi alguses panid G. Frege, B. Russelli, L. Wittgensteini jmt tööd aluse analüütilisele filosoofiale, mis on tänaseni, kogu oma sisemisele mitmekesisusele vaatamata, vast kõige mõjukam filosoofiliste küsimuste analüüsimise laad. Analüütiline filosoofia ei ole üks filosoofia haru, distsipliin või vool, vaid suure hulga voolude, koolkondade ja uurimismeetodite koondnimetus. Analüütiliste filosoofide ühiseks tunnuseks võib esimeses lähenduses tuua, et nad analüüsivad filosoofiliste probleemide keelelise esituse peidetud struktuure, vabanemaks tavakeele pindmiste vormide võimalikest eksitamistest. Analüütiline filosoofia tegeleb peaasjalikult mõtlemise kontseptuaalse, s.o mõisteaparaadi, analüüsiga;
arutamiseks, ilma et selle eest süüdistataks [sind] kui rahutut ja ohtlikku kodanikku. See vabadus tuleneb inimmõistuse põhiõigustest, mis ei tunnusta mingit kohtunikku peale üldinimliku aru, milles igaüks omab hääleõigust; ja nii nagu sellest arust sõltub igasugune paranemine, mis meie olukorras on võimalik, nii on see õigus püha ja keegi ei julge [ei või] seda piirata." (See ja eelmine lõik: Puhta mõistuse distsipliin dogmaatilises meetodis). < Riik kujutab endast inimeste kokkuleppel või üksmeelel rajanevat ühendust "õigusseaduste" alluvuses. Üksmeel on vajalik selles, et kõik inimesed on valmis alluma avalikule, seaduslikule, välisele sunnile. Kuid Kanti meelest on riigis kehtestatud positiivne seadus kohustuslik ainult sellel tingimusel, et leidub vähemalt üks loomuõiguslik norm, mis põhjendab seadusandja autoriteeti ehk tema volitust kohustada oma meelevallaga kõiki teisi.
KRIMINALISTIKA Kirjandus: 1. Thorwald, Jürgen ,,Sada aastat kriminalistikat" Tallinn: Eesti Raamat, 1981 I Kriminalistika mõiste 1. Kriminalistika mõiste Kriminalistika onn teadus kuritegude uurimise meetodist, kuritegude avastamisest ning kurjategijate avastamise ja tabamise viisidest ning vahenditest see on uurib kuritegevuse uurimise metoodikat ja taktikat. Seega on kriminalistika juriidiline distsipliin, mis käsitleb kuritegude kohtueelses uurimises tõendite kogumist. Kriminoloogia uurib kuritegevuse olukorda, tema dünaamilisi põhjusi ja kuritegevuse ennetamise abinõusid. Kriminoloogia kuulub sotsiaalteaduste valdkonda. 2. Kriminalistika süsteem Jaguneb: kriminalistika üld- ja eriosaks. Üldosa: · kriminalistika kui teaduse kujunemine · kriminalistikas rakendatavad meetodid · identifitseerimine (samastamine) · versioonide püstitamine
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seadusp...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
