Page 2 of 24 ÕIGUSLAUSED · objekt, on sellised laused, mis sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise · kergendavad ja raskendavad asjaolud. kohta. Nad on pidamislaused. Dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud Õigusnorm kirjutab midagi ette, tagab või jätab koguni millestki ilma. hüpoteesis kirjeldatud olukorda. ÕIGUSNORMID Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei
ee. 1 Page 2 of 24 ÕIGUSLAUSED kergendavad ja raskendavad asjaolud. on sellised laused, mis sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta. Nad on pidamislaused. Dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Õigusnorm kirjutab midagi ette, tagab või jätab koguni millestki ilma. Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei
Lihtne õiguslik tagajärg näeb ete ühe võimaliku või vajaliku käitumise variandi või riikliku sunni liigi ja määra. Keeruline õiguslik tagajärg näeb ette võimalike või vajalike käitumiste kogumi või mitu riikliku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Hüpotees eluliste asjade kirjeldus, dispositsioon (milline peab olema vastavas olukorras käitumine) või sanktsioon (näeb ette mõjutusvahendid) juriidilised tagajärjed. Aarnio järgi: · Primaarnormid sätestavad kodanike käitumist, käitumisnormid. · Sekundaarnormid - määratud ametiisikute jaoks, reaktsiooninormid. Õigusnormis kolm struktuuriosa: õiguslik fakt, sunnielement ja õiguslik tagajärg. Faktiliselt on aga täielikud õigusnormid kaheelemendilised: abstraktne faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg.
See valmisolek on fikseerunud ja ta ennustab inimese käitumist mingil suunal. Hoiaku esmaseks tunnuseks on tema polaarsus – hoiakud on positiivsed (soodne suhtumine) või negatiivsed (tõrjuv suhtumine). Hoiak ennustab sedalaadi käitumist; kusjuures hoiak ise pole käitumine! Hoiaku nähtused esinevad erineva teadvustatuse tasemel – suur osa on suhtumise tasemel ning seda ka teadvustatakse täiel määral. Küll aga võib inimene mittte teadvustada, et tal on mingisugune sattumuslik dispositsioon eelistada midagi. Võib ka juhtuda, et teinekord arvamus sellest, missugune on minu reageerimistüüp, võib olla vastuolus tegeliku hoiakuga. Hoiakute komponendid: 1. Kognitiivne komponent. On mingisugust laadi teadmine objektist või nähtusest. 2. Afektiivne. Hoiakutega kaasnevad ka tundmused ning hoiakute tundmine võib ennustada, missugused emotsioonid ilmevad. Hoiakuga kooskõlas olev nähtus tekitab meeldiv emotsiooni
Kronoloogiline järjestus. Tegevuskoha muutumist märgitakse selgelt; · Mitu tegevusliini on põimitud, kusjuures kõrvalliinid on allutatud pealiinile; · Funktsionaalsus. Üleliigne on kõrvaldatud. Kitzberg ja Vilde; 59 · Sündmustiku areng tõusvas-kahanevas pinges. Freytagi püramiid. Sissejuhatus, teemaarendus, lahendus ehk ekspositsioon, dispositsioon ja konklusioon. o Klassikalises draamas esitatakse ekspositsiooni monoloogi vormis või peategelase ja usaldusisiku monoloogina. Analüütilises draamas on tegevust käivitavad sündmused juba toimunud. o Dispositsioonis püstitatakse konfliktid. Freytagi püramiid näitab pinge tõus ja langust teoses. Tegelikult on olemas ka subkulminatsioonid.
Vaimule osutavad väited saavad oma tõeväärtuse selle põhjal, mis toimub avalikult. Emotsioonide kohta käivatest väljenditest järeldub see, et teatud soodsates tingimustes saab meeleolust ja tujudest palju rohkem teada, kui ise. Kuulen ja saan aru, mis sa räägid ja saan aru näoväljendustest. Väline intelligentne tegevus pole märk varjatud vaimsest tegevusest, vaid ongi ise tegevus. Ryle analüüsib vaimuseisundeid käitumusliku dispositsiooni või kalduvuse kaudu – S’l on dispositsioon x’ida = S võib x’ida või kaldub x’ima teatud sobivatel tingimustel. Nii saab tegeliku käitumise kõrval rääkida ka võimalikust käitumisest. Kui teatud tingimused on täidetud, siis isik teeb x. See rakendub eelkõige emotsioonidele jm, kuid mitte aistingutele. 4. Biheiviorism(Hempel, Psühholoogia loogiline analüüs ja Ryle, Aju ja käitumine) Biheiviorism. Samastab vaimsed protsessid ja seisundid käitumise või kalduvustega. Metodoloogiline biheiviorism
juunil 1996.a. 36 N. Kuznetsova (Red). Novoje ugolovnoje pravo Rossii. Osobennaja tshast. Moskva, 1996, lk 321 37 V. Radtshenko (Red). Kommentarii k ugolovnomu kodeksu Rossiiskoi Federatsii. Moskva, 1996, § 290 komm 3 26 Viimase osas on aga oluline see, et selline üldine soosimine peab olema teenistusalane, s.t ilmselt avalduma teenistuslikes suhetes või koguni alluvusvahekorras38. KarS § 294 dispositsioon seob vara, varalise õiguse või muu varalise kasu saamise altkäemaksuna mingi teoga, mida ametiisik pidi oma ametiseisundit kasutades toime panema või toime panemata jätma Naabrite sellisest arengust võib aga teha kaks teineteist välistavat järeldust. Esiteks võib väita, et teo mõistet on võimalik laialt tõlgendada, ning Vene Föderatsiooni Ülemkohtu pleenum on seda ka teinud, kusjuures 1996. aasta KrK on üksnes vormistanud senise
3. hoiakud 4. väärtused HOIAK- hinnanguline suhtumine, mis väljendub uskumustes, tunnetes ja kalduvuses käituda mingil kindlal viisil (Ajzen, 1991) Hoiak-- suhteliselt püsiv eelsoodumus või valmisolek reageerida teatud kindlal moel; reageerida kas soodsalt (positiivselt) või ebasoodsalt (negatiivselt) konkreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. T.Bachmann. 1994, 2005. orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) Hoiak- on õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus. (Hennessy, 1965) ABC (hoiaku) mudel Nn. Benjamin Bloom'i kolmik (1948): Affective factor/Afektiivne/hedooniline komponent (tunnetel põhinev, eksponeerimisefektist sõltuvad) Behavioral factor/Käitumuslik (teatud käitumise tagajärjest tulenev, kogemuslik) Cognitive factor/Kognitiivne (uskumustel ja teadmistel põhinev) Eelmiste kombinatsioonid
One of the indicators of overall quality of children's neid puudutavate otsuste vastuvõtmisel vähe (praktiliselt üldse envi-ronment and well-being is a subjective sense of security. mitte) kuulda võetud, ometi teavad lapsed kõige paremini, mis The sense of insecurity is a key concept, which is used as an tunne on olla laps tänapäeva kasvatustegelikkuses. Laste umbrella concept for subjective feelings of helplessness, kuulamist võib takistada nn naiivne dispositsioon: lapselt ei tasu anxiety, worry and fear (La-hikainen et ai, 1995; Lahikainen küsida, laps pole võimeline vastama, sest ta on ju ainult laps and Kraav, 1996). Empirically we interpret children's insecurity (Weckroth 1994, 71). Täiskasvanute võimalus tagada lapse as a general notion linking such phe-nomena as distress, anxiety, heaolu ja mõjutada ühiskonnas vastuvõetavaid otsuseid lastele fears and psychosomatic disorders (Lahikainen et ai., 1995)
haldusvastutuse vahendid. Teatud juhtudel võidakse haldusõigusnormi rikkumise korral ette näha ka kriminaalvastutuse vahendeid. Mitte kõik haldusõigusnormid ei sisalda sanktsioone. Näiteks võivad normis sisalduvad asjaolud anda subjektile õiguse oma õiguste realiseerimiseks. Haldusõigusnormi elemendid ei tarvitse olla esitatud kõik koos ühes õigusaktis. See tähendab seda, et norm (selle elementide kirjeldused) võib paikneda erinevates aktides. Näiteks hüpotees ja dispositsioon on ühes õigusaktis, sanktsioon teises. Nii on liiklus-, tuleohutus-, avaliku korra jne. eeskirjad kehtestatud selleks pädeva haldusorgani määrusega, vastutuse nende rikkumise eest näeb aga ette haldusõiguserikkumiste seadustik. 3. Haldusõigusnormi realiseerimine Haldusõigusnormid, mis on kehtestatud selleks ettenähtud korras, peavad olema realiseeritud, s.t. nad peavad olema praktiliselt kasutatud haldussuhete reguleerimiseks nende subjektide poolt, kellele nad on adresseeritud.
haldusvastutuse vahendid. Teatud juhtudel võidakse haldusõigusnormi rikkumise korral ette näha ka kriminaalvastutuse vahendeid. Mitte kõik haldusõigusnormid ei sisalda sanktsioone. Näiteks võivad normis sisalduvad asjaolud anda subjektile õiguse oma õiguste realiseerimiseks. Haldusõigusnormi elemendid ei tarvitse olla esitatud kõik koos ühes õigusaktis. See tähendab seda, et norm (selle elementide kirjeldused) võib paikneda erinevates aktides. Näiteks hüpotees ja dispositsioon on ühes õigusaktis, sanktsioon teises. Nii on liiklus-, tuleohutus-, avaliku korra jne. eeskirjad kehtestatud selleks pädeva haldusorgani määrusega, vastutuse nende rikkumise eest näeb aga ette haldusõiguserikkumiste seadustik. 3. Haldusõigusnormi realiseerimine Haldusõigusnormid, mis on kehtestatud selleks ettenähtud korras, peavad olema realiseeritud, s.t. nad peavad olema praktiliselt kasutatud haldussuhete reguleerimiseks nende subjektide poolt, kellele nad on adresseeritud.
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
haldust teostavate institutsioonide organisatsiooni ja pädevust. Siin kujutab haldustegevus endast faktilist asjaolu, mille olemasolu nõuab nendest normidest kinnipidamist. (2) Hüpotees võib tunduda mitteeksisteerivana ka normide puhul, mis näevad ette haldussanktsiooni rakendamise. Asjaolud, mille puhul tuleb norm rakendamisele, tulenevad käitumisreeglist ja selle mittetäitmisel järgneb õiguslik tagajärg 2. Dispositsioon keskne lüli, mis määrab käitumisreegli, mida norm kirjutab, lubab, keelab või soovitab. 3. Sanktsioon sunniabinõu, mida kohaldatakse käitumiseeskirja rikkumise korral. Kõik normid ei sisalda sanktsiooni. Samas ei pea kõik kolm osa paiknema ühes ja samas aktis. Iga täisväärtuslik õigusnorm sisaldab endas üheaegselt nii asjaolusid kui ka tagajärge. B. HALDUSÕIGUSNORMI REALISEERIMINE:
Tsiviilõigussuhte objekt Tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlikud suhted. Õigusnormi mõiste Õigusnorm on riigi kehtestatud käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik määramata arvule isikutele. Õigusnorm määrab ühiskondlikes suhetes osalejate õigused ja kohustused, nende kohustusliku, lubatud või keelatud käitumise. Õigusnormi osad: hüpotees esitab tingimused, mille olemasolu korral kuulub õigusnorm kohaldamisele; dispositsioon määrab õigussuhtega reguleeritava suhte osaliste käitumise, nende õigused ja kohustused; sanktsioon esitab õigusliku vastutuse, mis kohaldatakse dispositsiooni nõuete rikkuja suhtes. Skemaatiliselt: Kui ........., siis ........., muidu ......... . Õigusakti mõiste ja liigid Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
organisatsiooni) Organisatsioon tähendab sisuliselt sama, mis reeglite kogum ehk kõikide tööjaotusest ja koordineerimise vajadusest tingitud reeglite kehastus ja on seega ettevõtte eesmärkide 44 saavutamise vahend. Võib eristada kolme tüüpi reegleid organisatsioonis: · Organisatsioon eesmärkide saavutamiseks kehtestatud formaalsed reeglid; · Dispositsioon elementaarosade korraldamine, koordineerimine. Puudub struktureeriv toime; · Improvisatsioon ettevalmistamatult millegi tegemine või korraldamine. Improviseerimise sagedasemad põhjused: a) Jooksvad muutused, b) Täielik muutmise vajadus, c) Põhitingimuste eeldatavad muutused, d) Lahendusvariandi läbitöötamatus. Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse Protsessikeskne mõtlemine, mis omakorda jaguneb kaheks kitsamaks ja laiemaks
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
Sündmused tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. · Eepilised ehk jutustaval teosel on kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. Süzee -teose sündmuste tegelik järjestus. Sellel on kuus põhilist koostisosa: · ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; · sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; · dispositsioon teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; · kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; · pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; · konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Karakterid · Kirjandusteose tegevustikku kannavad karakterid ehk tegelased. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära. Karakterid väljendavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
