Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"dispersioon" - 475 õppematerjali

thumbnail
24
doc

PIIMA TOOTMINE 2000 AASTAL

2. Põhiliste statistiliste näitajate leidmine ja iseloomustamine Andmete edasiseks töötlemiseks leiti põhilised statistilised näitajad, kasutades Microsoft Exceli funktsioone, 1. Aritmeetiline keskmine on kogumi keskmine väärtus, omab vastava näitajaga samasugust mõõtühikut; 2. Mediaan on kogumi keskliikme väärtus. 50% kogumi liikmetest omab mediaanist väiksemaid, 50% suuremaid väärtusi, omab vastava näitajaga samasugust mõõtühikut; 3. Dispersioon näitab muutujate jaotumist, hajuvust, omab näitajaga sama mõõtühikut. Enamuses näitajatel on dispersioon väga suur, mis võib 4 tähendada, et ettevõtete andmed on niivõrd erinevad, seega ka hajuvus on väga suur; 4. Standardhälve väljendab tunnuse väärtuste varieeruvust, ühik on tunnusega sama. Standardhälve on samuti enamustel teguritel väga suur, seega ka varieeruvus on suur; 5...

Ökonomeetria
232 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ökonomeetria mõisted

Nad on täpsed siis, kui valimi maht on lõpmatu; lõpliku valimi mahu korral usalduspiirid on ligikaudsed. 3. Determinatsioonikordaja ­ (D=R²) väljendab regressioonimudeli poolt kirjeldatud hajuvuse suhet (ESS ­ explained sum of squares) modelleeritava näitaja (endogeense muutuja) koguhajuvusse (TSS ­ total sum of squares). 4. Dispersioon ­ iseloomustab juhusliku suuruse Xi erinevust keskväärtusest, seega iseloomustab tunnuse hajuvust. Valimi dispersiooni kui üldkogumi dispersiooni hinnangu tähiseks on tavaliselt Sruut, üldkogumi dispersiooni tähiseks ruut (kasutatakse teisi tähiseid ka: var, D(X)). Seega, mida suurem on Xi väärtus võrreldes keskväärtusega, (aritmeetilise keskmisega) seda suurem on hajuvus e dispersiooni. 5. Dispersiooni meetod...

Majandus
103 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Footon

Fotoelektronide kiirus oleneb Fotoefekt on elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Fotoefekti kasutatakse: fotoelemendis(valguse toimel elektri tootmisel), Päikesepatareides, fotosilmades. Kvantfüüsikat uurisid: Albert Einstein ja A.Stoletov A-valguse tehtav töö Punapiir- minimaalne lainepikkus või sagedus, mille korral tekib aines veel fotoefekt. (fp*h=A) Nähtused mida selgitab laineteooria: interferents, difraktsioon, dispersioon , murdumine, peegeldumine. Nähtused, mida selgitab kvantteooria: fotoefekt, valguse rõhk, Comptoni efekt. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. E=h*f (E-footoni energia = h-Plancki konstant*f-valguse laine sagedus) E=mc2(Footoni energia E = footoni mass*footoni kiiruse ruut) H*f=A+mv2 E=A+Ek E=(h*c)/ 2...

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Grafiit ja teemant

Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel. Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Teoreetiliste arvutustega on näidatud, et mõned boornitriidi vormid peaksid olema teemandist kõvemad Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Tal on suur murdumisnäitaja ja tugev dispersioon , ent kuubilise süngoonia tõttu puudub kaksikmurdumine. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust ­ paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid. Kuumutamisel reageerib teemant hapnikuga ja muude ainetega, samuti lahustub sulatatud metallides. Normaalrõhul on teemant metastabiilne, kuid teemandi muundumine grafiidiks toimub inertses keskkonnas märgatava kiirusega alles temperatuuridel üle 1200 °C...

Keemia
61 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Fotoefekt

F omab massi liikumise tõttu. *Footonil on impulss. Impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutamisega p=mc 9. Metalli valgustamisel kollase valgusega fotoefekti ei teki. Rohelise valgusega fotoefekt võib tekkida, sest rohelise valguse sagedus on suurem ja footoni energia suurem. Punase valgusega fotoefekti ei teki, sest pun valguse sagedus on väiksem. 10. Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks. Täpsemalt on dispersioon nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. 11. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul. 12.Neeldumisspekter tumedatest joontest pideva spektri taustal. Tekivad sellepärast, et vastava lainepikkusega valgus ei pääse läbi külma gaasi. Valgus neeldub osaliselt gaasis. Neeldumisspekter on kiirgusspektri ,,negatiiv". 13...

Füüsika
128 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Test 2. kokkuvõte (lubatud spikker)

VASTUVÕTJA INFORMATIIVNE TRAKT- Informatiivse trakti struktuur sõltub: projekteerimise lähteandmetest (mida on eelnevalt teada signaalist, müradest), optimaalsuskriteeriumitest. kirjanduses on palju tuntud optimaalseid lahendusi teatud tüüpsituatsioonide kohta. Samas on need tüüpsituatsioonid suhteliselt lihtsad ning ei pruugi tegelike vajadustega kokku langeda. sellegipoolest taandub informatiivse trakti optimaalse projekteerimise lähtelahendused suurel määral lihtsustatud optimaalsete tüüpstruktuuride leidmisele. Informatsioonitraktis lahendatakse klassikalisi signaalitöötluse ülesandeid, milledeks on mürade, häirete taustal oleva signaali:Demodulatsioon (detekteerimine);Regeneratsioon (signaali taastamine ­ tavaliselt impulss-kood modulatsiooni korral; Otsimine (sageduse, amplituudi, modulatsiooni liigi, faasi järgi); Avastamine; Sünkronisatsioon (sageduse, faasi, kandevlaine viiteaja, alamkandesageduse, taktsageduse, koodi järjest...

Kõrgsageduslik...
39 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Laineoptika - skeem

Linepikkus periood sagedus kiirus suurus vaakumis Tähis T f V,C Ühik 1 nm 1s 1 Hz 1 m/s -15 -15 14 14 väärtus 380...760 nm 1m2*10 ..2,5*10 s 8*10 ...4*10 Hz 1,2*108...3*108 m/s Valguse murdumine- Valguse dispersioon - aine absoluutne Läätsed on seaduspärasuskirjeldab kahe murdumisnäitaja; sõltuvust kahesfäärilise pinnaga nähtuse vahelist põhjuslikku...

Füüsika
50 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Valgus

Mida väiksem on valguse kiirus aines, seda suurem on aine optiline tihedus. Valguse murdumine- Valguse levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise. ns ­ suhteline murdumisnäitaja ­ langemisnurk ­ murdumisnurk v ­ murdumisnäitaja Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus normaali poole. N1 peab olema väiksem kui N2 7. Valguse dispersioon : Disperisoon- aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine absuluutne murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Laineteooria- valgus on ruumis leviv liikumine Korpuskulaarteooria- valgus on osakeste voog. Värvused jagatakse: Akromaatilised- valge, must, hallid. Kromaatilised- spektri värvid (kirjeldatavad lainepikkusega) Kahe või enama spektraalvärvuse segud. Valguse murdumisel muutub valguse lainepikkus...

Füüsika
44 allalaadimist
thumbnail
8
doc

11kl OPTIKA kokkuvõte TASUTA!

Sõnasta valguse peegeldumisseadus. Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 30. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguskiire peegeldumisseadust. 31. Mida näitab valem? Valem näitab absoluutset murdumisnäitajat. 32. Mida näitab valem? Valem näitab suhtelist murdumisnäitajat. 33. Mis on valguse dispersioon ? Dispersioon on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Väiksema lainepikkusega valguslained murduvad enam läbiminekul klaasprismast. Tekib värviline valgusspekter. 34. Missugust füüsikalist nähtust on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguse dispersiooni. ©anmet.ptg 2007 5 Füüsika 11. klassile...

Füüsika
935 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Elektromagnetism

Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt...

Füüsika
175 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Statistika proovitest

a. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on suurem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus; b. parameetri empiiriline väärtus on suurem kui kriitiline c. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on väiksem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus. Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1 Kumma arvurea korral on dispersioon suurem? Vali üks vastus. a. dispersioon on ühesugune b. 0; 4; 7; 8; 9; 10; 11;12; 13; 16; 20 c. 0; 2; 4; 6; 8; 10; 12; 14; 16; 18; 20 Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 4 Hinded: 1 Sagedustabelis on kolm sagedusklassi: A sagedusega 15; B sagedusega 20 ja C sagedusega 15. Klassi B kumulatiivne suhteline sagedus on siis Vali üks vastus. a. 57% b. 70% c. 20% Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 5 Hinded: 1 Dispersioonanalüüsi korral Vali üks vastus....

Statistika
366 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Füüsika referaat

Seda saab leida valemist na =c/ v ,kus v on valguse kiirus keskkonnas. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna (selle kuhu laine läheb ) absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna (selle ,kust laine tuleb) absoluutsesse murdumisnäitajasse. Suhtelist murdumisnäitajat saab leida seostest : Ns =v1/v2 =n2/n1 Ainete suhtelised murdumisnäitajad õhu suhtes on praktiliselt võrdsed nende absoluutsete murdumisnäitajatega. Valguse dispersioon Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest ( või sagedusest) nimetatakse dispersiooniks. Vikerkaar koosneb 7-st värvusest : punasest,oranzist,kollasest,rohelisest,helesinisest ,sinisest ja violetsest. Seda värvilist riba hakkas Newton nimetama spektriks. Valguse spekter näitab,millistest komponentidest liitvalgus koosneb. Prisma ei muuda valget valgust ,vaid lahutab selle koostisosadeks,mille liitmisel saab taastada valge värvuse....

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Konspekt epidemioloogia eksamiks

Valimi varieeruvust ehk hajuvust haiguste riskitegurite uurimisele, haigustel mitu tekkepõhjust). esimene koht on täht ja iga täht kuulub kindla peatüki iseloomustavaks statistikuteks on valimi dispersioon s2 (tähist. ka 2, Tervisega seotud andmed: kogumine ja analüüs *Sotsiaalministeerium juurde.Standardimine- Enamuse haiguste korral on haigestumus Var, D) Dispersioon võrdub ligikaudu keskmise ruuterinevusega *Tervise Arengu Instituut *Tervisekaitse inspektsioon. sõltuv vanusest. Seetõttu ei saa mitte kunagi võrrelda haigestumuse keskmisest. Standardhälvet, mis leitakse kui ruutjuur dispersioonist., 3...

Arstiteadus
65 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Füüsika eksami konspekt

Juhuviga tuleb leida kui vähemalt kolmel järjestikusel mõõtmisel on erinevus suurem riistaveast. Selleks tuleb koostada mõõteseeria (vähemalt 10 mõõtmist) statistiline analüüs. Mõõdetav suurus on sel juhul mõõteseeria aritmeetiline keskmine ( ), ning vead saadakse leides hälbed ja nende ruudud ja arvutada dispersioon , leida tabelist mõõtmiste arvule ja soovitavale usaldusnivoole p% vastav Student'I kordaja tp,n ning arvutada juhuvea suurus usaldusnivool valemiga . Tulemus peab olema ümardatud. Aluseks on mõõteviga (liites riista- ja juhuvea) ümardame suurusjärgu täpsuseni. St. viga antakse kahe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on 1 või 2 ja ühe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on suurem. Piiriks olev ,,kolm" on parajasti pool suurusjärku. Mõõtarv...

Füüsika
274 allalaadimist
thumbnail
25
xls

Hüpoteesid

Arvutatakse v 11 62 48 kahepoolse kui ühepoole hüpoteesi jaoks. Testi läbiviija peab valima, kum 12 38 42 13 41 37 keskväärtus dispersioon vaatluste arv pearsoni korrelatsioonikoefitsient nullhüpotees vabadusastmete arv parameetri empiiriline väärtus olulisuse tõenäosus, kui ühepoolne hüpotees...

Statistika
154 allalaadimist
thumbnail
133
xls

Kirjeldav statistika

Seletus Selles töövihikus on näiteid ja ülesandeid statistiliste keskmiste ja variatsioonannäitarvude kohta Töövihikut on soovitav täita järjest. Algul uuri esitatud näiteid ja seejärel tee ära vastavad harjutu Ülesannete vastused on toodud lehel "Vastused". Näidete uurimisel tuleks pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: - algandmete esitamine; - arvutuste organiseerimine ja paigutus; - vastava Exceli funktsiooni kasutamine, viited andmeid sisaldavatele lahtritele; - seletuste lisamine. Page 1 Seletus äiteid ja ülesandeid statistiliste keskmiste ja variatsioonannäitarvude kohta. täita järjest. Algul uuri esitatud näiteid ja seejärel tee ära vastavad harjutusülesanded. on toodud lehel "Vastused". s pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: e; mine ja paigutus; iooni kasutamine, viit...

Statistika
255 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Statistika uurimus

1 85 85 17,14 293,8776 KOKKU 7 475 25064,29 Kaalutud aritmeetilise keskmisega saan keskmiseks kaalu numbriks 68 kg, vastav näitaja oli eelnevate arvutuste kohasel 72,9 ja 72 kg. keskmine 67,86 dispersioon 3580,61 standard hälve 59,84 varieeruvus 0,88 4. Varieeruvus Nüüd leian milline kolmest näitajast varieerub kõige rohkem, kas kasv, jalanumber või kaal? Tegin seda variatsioonikoefitsienti standardhälbe järgi. Kasv( cm) A-A1 (A-A1)2 165 -10,625 18626,95 166 -9,625 15378,34 169 -6,625 7417,516...

Statistika
291 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Valguse spekter

b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne. tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne. VALGUSE DISPERSIOON (Newton) on valguse murdumise VALGUSE DISPERSIOON (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus lainepikkusest, jagunemine sperktriks näitaja sõltuvus lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja põhjal ­ dispersioonspektid murdumisel. Liigid a) Tekitaja põhjal ­ dispersioonspektid (puuduvad järgud) ja difraktsioonspektrid(palju järke). b) (puuduvad järgud) ja difraktsioonspektrid(palju järke). b)...

Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Rakendusstatistika kodutöö

Usaldusvahemikud: Tõene keskväärtus on µ=0,05, P=95% korral t=1,96 : x -t < µ < x +t n n 27,40 27,40 52,12 -1,96 < µ < 52,12 +1,96 50 50 44,52 < µ < 59,72 Tõene standardhälve P=95% q=0,21 : S cor (1 - q ) < < S cor (1 + q ) 27,68(1 -0,21) < < 27,68(1 + 0,21) 21,87 < < 33, 49 Tõene dispersioon P=95% q=0,21 : ( S cor (1 - q) ) 2 < D < ( S cor (1 + q) ) 2 21,87 2 < D < 33,49 2 3.1 H0: µ=50 H1: µ50 T-kriteerium 2 ( x - µ) n (52,12 - 50) 50 TvaIim = = = 0,54 Sc 27,68 t kr (0,05;49) = 2,01 TvaIim = 0,54 < t kr H0 kehtib...

Rakendusstatistika
401 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Optika

Lainepikkus-lähim teekond samas võnkefaasis oleva kahe punkti vahel Monokromaatne valgus-sama lainepikkusega valguslainetest Laine periood T-aeg, mille jooksul valguse läbib ühe lainepikkuse Laine sagedus f-valguslaine täisvõngete arv ajaühikus Laine faas-määrab laine võnkeseisundi antud ajahetkel(siinusfunktsiooni argument) Lainefront-pind või joon, mis eraldab keskkonna, kuhu laine pole veel sattunud, keskkonnast, mille laine on läbinud Difraktsioon-lainete paindumine tõkete taha Interferents-lainete liitumine, mille tulemusel lained kas nõrgendavad või tugevdavad teineteist Koherentsed valgusallikad-valgusallikad, mille võnkesagedused on võrdsed ja faaside vahe jääv. Koherentsed lained-lained, mille võnkesagedus on võrdne ja faaside vahe jääv Valguskiir ­ valguse levimise suunda näitav joon Valguse sirgjoonelise levimise seadus ­ valgus levib ühtlases keskkonnas sirgjoonelilselt Murdumine-laine levimissuuna muutumine Murdumisseadus-...

Füüsika
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun