Jaan Krossi loome põhjal kirjandi kokkuvõte: Wikmani poisid. Tegevus algab eragümnaasiumi 10. klassis, mille direktor on Johan Wikman. See on lugu koolielust, ühe põlvkonna kujunemisest Teise maailmasõja eel ning ajal. Raamat on valminud Jaan Krossi enese mälestuste põhjal. Peategelane Jaak Sirkel on väga sarnane autori endaga. Õpilased ei taha õppida, igal võimalikul juhul visatakse vempe ja korraldatakse kõikvõimalikke asju, ainult selleks, et tunni pikkust vähendada. Kõik on koolis kuidagi omad ja kõik tunnevad kõiki. "Wikmani poisid" näitab ka selgesti eestlaste saatust. See raamat on
1.Iseloomusta Wikmani kooli vaimsust Wikmani koolil oli oma m�ts, mida ei tohtinud kanda n�iteks turul m��es.Austati palju kooli�petajaid ning ka direktorit.Direktor Wikman oli v�ga austatud mees, suri maov�hki.Wikmani G�mnaasiumis m��dab meest tema suutlikkus.Rikastel ja vaestel samapalju �igusi. 2.Iseloomusta autori teisikut Jaak Sirkelit Jaak oli tark poiss, �htlasi ka klassi priimus.Talle meeldis luuletada.Meeldis talle ka Virve Pukspuu, kelle ta kutsus ka klassi ette kaasa kui pidi enda kirjandit ette lugema.Lootis sellega Virvele muljet avaldada. 3.Kirjelda meeldej��vamaid koolielu s�ndmusi - K�ige esimene magneesiumplahvatus, mille tulemsuena oleks Juss Pukspuu peaaegu koolist v�lja lennanud, kuid talle anti v�imalus j�tkata, kui ta sooritab �ra k�ik eksamid. L�puks tegi need �ra, kuid l�ks teise kooli. Direktori surm operatsioonilaual.Uue direktori saabumine kooli, h�rra Tooderi koolist lahkumine. 4.Iseloomusta Virvet ja poiste...
Kooli lõpukõne Austatud vallavanem, kallid õpetajad ja direktor, head klassikaaslased, vanemad ning saalisviibijad. Täna on see päev kus lõppeb kool ning tuleb teha valikuid, tuleb astuda üle lävepaku. Üks elu etapp on läbitud. See hetk on samas magus ja ka kibe. Õpetajad on mõjutanud meie maailmavaadet ja kohelnud meid hästi isegi pärast lõhutud akent, katkist seina või pärast seda, kui oleme kogematta katki teinud teie isikliku vaasi. Aitäh neile ja teistele õpetajatele selle eest, et nad külvasid meisse tarkuse seemneid, millest kasvasid
Name: Chlen Zhopov Subject: Essay Are men better directors than women ? It is common that top executives in big companies are mostly men. But does that necessarily mean that women are not suitable for such responsible, effort and leadership demanding jobs? I do not think so. First of all, I would like to say that this tradition is coming not only from history, but from evolution. In nature, masculine representatives of most species are stronger, more agile and aggressive than feminine representatives, because their biological function is to be the main breadwinners and defenders of their families, while females' main functions are to distribute that bread within the family, raise, feed and look after the progeny. Of course there are exceptions like lions (lionesses do hunting which ensures food for their families), seahorses (males bear the eggs) and some others, but in general law of nature is such. So i...
3. Sport ja külm sõda (lk 72-75) a) sport oli kinniakstud, spordi eest saadi raha 4.Massikultuur (lk 72) televiisor, raadio, ajalehed, videoapatuur, arvuti, 5.Kole arhidektuur (lk 73) ehitati, sest oli odav ja hea ehitada, kuid mugavusi polnud, peale sõda jäi elukohtadest väheks 6.Muutused moes (lk 76) Euroopas oli tunda tugevat Ameerika mõju, riietus muutus vabamaks 7.Haridussüsteem (lk 80) põhikool 8klassi, ei tohtinud halba hinnet panna, kui õpetaja pani, siis direktor võis pahandada 8. Eesti sidemed Läänemaailmaga (lk 81) Stalini valitsemise ajal oli kogu NSV impeerium muust maailmast raudse eesriidega eraldatud, Hruśtśovi sulaajal hakkasid tasapisi taastuma ka otsekontaktid muu maailmaga, hakati tegelema moodsate teadusharudega,...
mail 1928 Laimjala vallas Saaremaal õigeusuliste eestlaste Feodor ja avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Seejärel sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Tartu Näidissovhoosi direktori ametis olles lõpetas Rüütel töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. Aastal 1969 valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kellena ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste täitmisele tegeles aktiivselt ka teadustööga. Pingelise töö kõrval on Arnold Rüütel tuntud ka avaliku elu tegelasena, olles aastaid olnud loodushoidu ja -kasvatust propageeriva Eesti
5.2. Õpilastel on järgmised kohustused : 1) võtta osa õppetööst ja õppida võimetekohaselt; 2) osaleda kõigil õppe - ja kasvatusüritustel, kui see ei ole õpilasele tervislikel põhjustel vastunäidustatud; 3) täita kooli kodukorda; 4) täita teisi seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid õpilastele pandud kohustusi. 6. KOOLI JUHTIMINE Kooli kõrgeimaks juhtimisorganiks on kooli pidaja juhatus, kooli esindamiseks ja juhtimiseks valitakse direktor. Kooli kollegiaalseks otsustuskoguks on kooli nõukogu. Juhatus 6.1. Mittetulundusühingu juhatus on kooli kõrgeim juhtimisorgan, mille liikmete arv ja valimise kord on sätestatud mittetulundusühingu põhikirjas. 6.2. Juhatuse koosolek on pädev vastu võtma otsuseid kõikides kooli korraldust ja õppetööd puudutavates küsimustes, mida ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud direktori või nõukogu pädevusse. 6.3. Juhatuse koosoleku pädevusse kuulub :
Raamat räägib üheksanda klassi lõpuaktusest. Direktor peab kirjutama kõne, aga laseb seda teha hoopis õppealajuhatajal (Sepikul). Sepik kirjutab kõne mälupulgale ja viib selle direktori laua nurgale. Volli ja Hannes vahepeal täiendasid õppealajuhataja igavarkõnet, lisades sinna mõned naljakad sündmused. Kätte jõudis aeg, mil aktus pidi algama, aga director ei jõudnud kõne läbi lugeda. Drektor Peep luges kõne ette, kuid samal ajal kui direktor kõnet luges siis õppealajuhataja vehkis kätega, et ära loe edasi, aga direktor ei saanud sellest aru ja luges enesekindalt edasi. Vahepeal jagati kätte lõputunnistused ja kiituskirjad. Peale aktust helistas Volli Hannesele ja ütles ,,Oli ju lahe aktus?" ja Hannes oli sellega nõus. Sepik läks tööle Haridusministeeriumi osakonnajuhatajaks. Mulle meeldis see raamat väga, huvitav oli see, et see raamatu tegevus on tegelikult umbes neli tundi J
kahe kuu – hakatakse võlgu sisse nõudma. arusaamatuste lahendaja 12.00 – juht kutsub välja raamatupidaja, et vaadata koos üle varustuse ja uue valvetehnika hankimise võimalused, samas juht kinnitab ka päevas tehtavad pangaülekanded. ressursi jagaja 13.30 – müügiosakond on leidnud uue kliendi, teinud omapoolsed pakkumised ja kui klient on lepingu tingimustega nõus, sõlmitakse direktori juures tehnilise ja mehitatud valve leping, mille firma poolt kirjutab alla direktor. läbirääkija/tseremoniaalne 14.00 – koos turvajuhi ja teenistusülemaga vaadatakse läbi vahetusaruanded, et välja selgitada tublimaid turvatöötajaid. Kellel ei ole kuu aja jooksul eksimusi, neile määratakse direktori käskkirjaga kiitus pluss rahaline preemia. Valves distsipliini rikkunud turvatöötajad (näit. Magamine valvataval objektil) kirjutavad seletuskirjad. Teenistusülema ja turvajuhiga koos vaadatakse need läbi, vesteldakse distsipliinirikkujatega ja
Ülesanne 9. Missugused tekstiliigid ehk zanrid on olemas? Mille järgi tekste liigitatakse? Ülesanne 10. Järgnevalt on antud samast tekstist neli varianti. Kirjeldage, millised keelevahendid määravad teksti stiili. 1. Neutraalne jutustus Direktor tahtis halva töötaja lahti lasta. Töötaja ei tahtnud kohta kaotada ja võttis haiguslehe. Seejärel läks ta kaheks kuuks puhkusele. Kui puhkus lõppes, oli olukord muutunud: tööd oli palju ja töötajaid vähe. Seetõttu loobus direktor oma plaanidest. 2. Emotsionaalne jutustus Boss tahtis ühele torujürile kinga anda. See ei tahtnud vallandamisest kuuldagi ja nihverdas endale sinise lehe. Pärast sokutas ennast veel mingiks ajaks puhkusele. Ja kas te kujutate ette tal läkski õnneks! Sügiseks oli kari töölisi jalga lasknud ja polnud enam kedagi, kes tööd teeks. Boss pidi hambad kokku suruma ja selli tööle jätma. No oli see alles stoori! 4 3
mida ma saan isikuliselt ise otsustada. Saan valida mida poest ostan, mida selga panen ja kuhu lähen. Keegi ei saa öelda, et ei, seda teha ei tohi. Jah, on mingid piirid, kuid elu on siiski vaba. Keegi kusagilt kõrgemalt ei otsusta ainuisikuliselt inimeste elu üle. Koolis kehtib pigem diktatuur mõnes mõttes. Kuna kooli juhib 1 inimene, kelleks on direktor ja teised on alluvad, kes peavad järgima etteantud juhiseid. Ja kui nii ei tee, siis ootab ees vallandamine või mõni muu karistus. Direktor siiski otsustab tähtsamatse asjade üle ja annab enne nõusoleku, kui mingi otsus on vaja langetada. Kuid diktatuuriga saan võrrelda vaid kooli puhtalt direktori pärast. Demokraatlikus võtmes on koolid siiski vabad ja arvestatakse rahva, see tähendab õpilaste arvamust. Näiteks hetkel on teemakorral meie linnakooli söögid. Õpilased annavad palju negatiivset tagasisidet, kuid ette ei võeta miskit. Direktor on aga öelnud, et kui
Ants Antson Elulugu On Eesti endine kiiruisutaja ja olümpiavõitja Sündis 11. novembril 1938 Tallinnas Lõpetas Jakob Westholmi Gümnaasiumi Spordiga hakkas tegelema aastal 1954 Oli jalgrattaspordikooli direktor ning Tallinna linnaosavalitsuse spordijuht Tegeles kergejõustiku, tennise ja jäähokiga ning hiljem hakkas tegelema kiiruisutamisega 1963. aastal kuulus NSV liidu koondisesse Saavutused 6. veebruaril 1964. aastal Innsbruckis peetud taliolümpiamängudel saavutas ta 1500 m kiiruisutamises esimese koha Tema lemmikdistansiks oli 1500 meetrit On püstitanud kaks maailmarekordit Medalid ja tunnustused Esimene koht 1500 meetri uisutamises Viies koht 10 000 meetri uisutamises
F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3,5 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed, korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele. Sõja ajal (1943) hävisid linna pommitamise tõttu peahoone ja kasvuhooned, hukkus direktor Lippmaa. Kasvuhoonetaimi päästeti paigutades neid laiali ülikooli ruumidesse. Pikka aega oli direktoriks H. Kimmel (1969-1986). Suuremateks saavutusteks sel ajal olid tiigi puhastamine (1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi
Lugupeetud Direktor, õpetajad ja gümnasistid - tere rebased. Oleme kogunenud selleks, et võtta vastu endi hulka uued gümnasistid ja aidata neil unustada senine rebasekarjäär. Karjäär, mille teed on sillutanud rumalused, lapsikused, naer ja kilked …, nüüd saab see läbi. Meil on hea meel, et valisite uue karjääri alguseks just Suure-Jaani Gümnaasiumi. See on kahtlemata õige valik, sest siin oleme meie, meie, kes ei poputa, ega nunnuta teid, ei hoia kätt, ega silita pead – vastupidi, me õpetame ja aitame, me julgustame ja suuname, aga ainult tingimusel, et see on teie tahe ja valik. Aeg on suureks saada ja suurelt mõelda, aeg on astuda oma esimesed sammud, et uus karjäär võiks edukalt alata. Selle karjääri edu eest vastutate ainult teie ise. Ja kui see õnnestub, siis olete eeskujuks tulevastele rebastele. Siin on olemas kõik eeldused, et omandada teadmisi ja kogemusi, millest seniajani teil aimugi polnud. Kui arvasite, et keemia võrran...
Mitmetes suuremates Ellingtoni teosetes on teemaks mustade ajalugu. Ta väljendas tihti uhkust oma nahavärvi üle. Talle ennustati tihti langust kriitikute poolt, aga seda ei tulnud. Duke Ellingtoni karjäär kestis üle 50 aasta. Johnny Hodges oli saksofonist. Ta alustas mängimist koos Lloyd Scott, Sidney Benchet, Lucky Boberts ja Chick Webb`iga. Johnny Hodges soovis laiendada enda bändi 1928 aastal. Paul Whiteman oli Ameerika ansamblijuht ja orkestri direktor. Tema lood olid tohutult kuulsad ja teda nimetatakse jazzi kuningaks. Ta on kõige paremini tundud oma segase sümfoonilise muusikaga. 1920 aastal nimetas meedia ta jazzi kuningaks. Noorena alustas ta viiuldajana. Ta sai populaarseks San Francisco`s
Andres Tarand Andres Tarand sündis Tallinnas 11. jaanuaril 1940. 1963. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli klimatoloogina ja töötas aastail 19651968 ning 19701990 Eesti Teaduste Akadeemia Tallinna botaanikaaias, aastail 19781982 oli ta botaanikaaia asedirektor ja 19881990 direktor. Nõukogude ajal osales ta Antarktika-ekspeditsioonil ja talvitus Molodjoznaja uurimisjaamas. Andres Tarand kirjutas 1980. aastal nn Neljakümne kirjale. Laulva revolutsiooni aastatel astus Andres Tarand aktiivselt poliitikasse, osales Rahvarinde, Põhiseaduse Assamblee (1991- 1992), Eesti Kongressi (1990-1992), Eesti Komitee (1990) ja EV Ülemnõukogu (1990-1992) töös. Aastatel 1992 ja 1995-2004 oli ta Riigikogu liige ning aastatel 2004-2009 Eesti saadik Euroopa Parlamendis. 19921994 oli Andres Tarand keskkonnaminister ja 19941995 peaminister. Kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (alates 1996.a-st; kuni 2004.a oli erakonna nimi...
Lõpukõne 2015 Lagedi Kool Kristiina: Lugupeetud direktor , õpetajad, lapsevanemad , külalised ja klassikaaslased! Valeria: Meil on suur au olla siin koos teiega ning öelda viimased tänusõnad Lagedi Kooliperele. Kristiina: Üheksa aastat tagasi me kohtusime esimese klassijuhataja valvsa pilgu all ja saime sõpradeks, aja jooksul kasvasime üheks. Seda kas me ka tulevikus sõpradeks jäeme näitab vaid aeg. Valeria: Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas. Kuid me oleme saavutanud peaaegu kõik enda soovid. Raske töö on viimaks puule viljad kasvatanud. Kristiina: Me oleme nüüd valmis jätkama. Vahet ei ole, kuidas keegi edasi läheb, kas gümnaasiumisse, kutsekooli, tööle või kusagile mujale. Igal juhul on meil tagataskus üks tore paber mille nimel oleme üheksa aastat rasket vaeva näinud. Valeria: Mina, Martin ja Rene kosmonautidena, Kait politseinikuna , Risto presidendina, Th...
KÖLER-portreed, Faithful Guardian(pisike plika, puu, suur koer), maalis Fr.R.Kreutzwaldi RAUD- kalevipojastseenid, Puhkus Rännakul(rist keskel), oli ühekroonise rahatähe esiküljel, tegi eesti rahva muuseumi logo LAIKMAA-portreed(Lydia Koidula, Marie Under), maastikud(maaperspektiiv) MÄGI- lopsakas loodus, värviküllus, oli esimene Pallase direktor. AUGUST JANSEN- lopsakas loodus nagu Konrad Mäel, aga heledamates toonides ALEKSANDER TASSA- maastikud, silmale mitte meeldivad sinised toonid TRIIK- Ants Laikmaa portree, oranz lennuk(näeb välja nagu abstraktne elevnat), joonistas Juhan Liiva OSKAR KALLIS- kalevipojastseenid nagu Kristjan Raual, aga värvilisemad ARNOLD AKBERG- kubism(katuseviilud) EDUARD OLE- ebapropotaionaalne natüürmort JAAN KOORT- skulpturist, KITS EDUARD TASKA- nahast kaaned raamatutele (kalevipoeg, piibel)
,,Sõda Kärbestega" (,,Wikmani Poisid" Jaan Kross) Algas uus kooliaasta, juba teist nädalat kooli direktor olnud härra Ambel vallandati ja haridusministeeriumis osakonnajuhatajana töötav Peeter Puhm saadeti Wikmani Gümnaasiumi uueks direktoriks. Ta andis poistele ka kodanikuõpetuse tunde. Ühel päeval, kodanikuõpetuse tunnis, lendas klassiaknast, direktori ette kateedrilauale päikeselaigule kärbes. Teda nähes, katsus direktor ta maha lüüa, kuid ebaõnnestunult, kärbes pääses minema. Järgmise kodanikuõpetuse tunni eelneval päeval, aga püüdsid poisid tühja tikutoosi kärbseid täis. Sellest innustust saades ja ka teisi sütitades leiti tühjad purgid, tühjendati tikutoos kärbestest purki tühjaks ja mindi toosiga, milles on veidi magneesiumit uute kärbeste jahile. Nii oligi järgmisel hommikul kärbestest sumisevad purgid vähemalt 20-s abiturientlikus portfellis.
AS PUU KIIRE AS Koosolek Direktor 06.2008 nr 2-8/ Pärnu mnt 8 12353 PÄRNU Ruumide tellimine Austatud härra direktor Seoses koolituspäeva läbiviimisega 15.-17. juunil 2008. aastal soovime üürida koosolekuruume. Soovime infot tingimuste ja hinna kohta hiljemalt 12. juuniks 2008. aastal. Lugupidamisega Mati Mänd Direktor Tiiu Sirel Juhatuse liige Lisa: koolituse päevakava 2 lehel 3 eks Tiina Tihane 56 743 626
kurba pilti. Minu isa oli hukkunud avariis. Gertrud kukkus pikali maha ja hakkas nutma. Ma proovisin teda kuidagi lohutada, kuid sellest polnud kasu. Me kutsusime politsei ning läksime koju tagasi. Ema nuttis terve päeva, ma ütlesin talle, et sellest isa tagasi ei tule ning proovisin teda rahustada. Sellest õudusest oli möödas kaks päeva, kui ema otsustas tööle minna. Ka mina pidin siis kooli minema. Kooli jõudes kuulsin, et tööle võeti uus direktor. Koolis olid kõikjal küünlad ning õpetajad kandsid leinariideid. Kogu kool leinas minu isa. Kolmanda tunni ajal kogunesid väga paljud aulasse. Läksin ise ka uurima, mis seal toimub. Õppealajuhataja pidas leinakõne ning siis tuli lavale ka uus direktor. Kohe kui ma nägin teda, tuli mulle meelde hommik, mil isa hukkus. Mulle tundus nagu ma oleks teda varem näinud, kuid ei teadnud kus. Pärast tunde koju minnes proovisin ma siiski meenutada, kuidas see mees mulle nii tuttav tundus
Karjäär 1953–1955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja Tartu Kunstikooli õppejõud 1955–1961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent, toimetaja 1963–1968 Tallinnfilmi stsenarist 1968–1971 ning 1986–1988 Tallinnfilmi produtsent 1985–1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis 1988–1990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 1992–2001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996). Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis (Lennart Meri) Rüütel Elulugu 10.05.1928-tänapäev 1949 Jäneda Põllumajandustehnikum 1964 lõpetas töö kõrvalt Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal
Koosolekul tõi õpetaja Sihkmetsa välja eelmisel aastal vastu võetud õppenõukogu korralduse põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate soolise tasakaalu kohta, kus on kirjas: Kahe võrdse kandidaadi puhul võetakse mehi õpetajana tööle eelisjärjekorras. Selline korraldus on aga vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega (§ 12), mis sätestab, et kedagi ei tohi diskrimineerida soo või muude asjaolude tõttu. Võttes aluseks õppenõukogu korralduse ning info mis vahetati koosolekul, otsustas direktor korraldada hääletuse, mis otsustaks kumb kandidaat on pädevam asuma matemaatikaõpetaja ametikohale. Enne seda lahkusid kaheksast komisjoni liikmest kaks, kellest üks, õppealajuhataja, ütles, et tema hääl läheb samale kandidaadile, kelle poolt hääletab muusikaõpetaja Lehis. Teine ruumist lahkunu, majandusosakonna juhataja oma eelistust ei avaldanud. Järgnevalt toimus hääletus, mille tulemus oli järgmine
Penno – Poiss, kelle isa juhtis klaveritootmisfirmat. Talle meeldis Aino. Vare – Poiss, kes huvitus tehnilistest asjadest. Kenasti kasvatatud poiss, kitsa näoga prillikandja. Juhan (Juss) Pukspuu – Mitte väga hea õpilane, keda Laasik käis õpetamas. Virve Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Jaak. Aino Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Penno. proua Pukspuu – sõbralik naine, kes pakkus lastele tihti teed ning vahel ka kohvi. härra Wikman – Wikmani gümnaasiumi direktor, kes hiljem läks küll Viini ravile, kuid lõpuks siiski suri. Tavaliselt riietus sabakuude ning oli alati raseeritud. härra Tooder – Kuri õpetaja, kes tegelikult kellelegi ei meeldinud. preili Jakovleva – Inglise keele õpetaja, kes oskas seda keelt halvemini, kui Trull, kes oli mõningad aastad Inglismaal elanud. Tummel – Poiss. Riks Laasik – Vaikne poiss, kes õpetas Jussi. Kondiiter – Väike pruntja kehaga ja ebaproportsionaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas
juhtimisstiili. Oma töös püüan lahti mõtestada oma organisatsiooni juhtimisstiili Golemani juhtimisskaalal. Lisaks vaatlen grupi arengufaase Wilfred Bioni käsitluses (Krips 2010). xxx Kooli juhtimisstiilid Koolist üldiselt Kool tegutseb lasteaed põhikoolina, kus töötab 16 kooliõpetajat ja 4 lasteaia õpetajat, koolitöötajaid 7. Koolis käib 50 last ja 20 lasteaia last. Kooli juhtimine toimub kahel tasandil: kooli direktor üldine juhtimine ja õppejuht, õppetööga seonduvad probleemid. Mõlemad juhid on ametis esimest aastat. Eelnevat töö kogemust juhtidena ei oma. Organisatsiooni arvamus juhtide tööst Selleks, et paremini mõista organisatsioonis juhtide käitumist ja rahuolu, viisin läbi töötajatega rahuoluküsitluse. Küsitlus on koostatud AS Resta poolt ja on kättesaadav internetist. Eraldi alapunktina oli ka teema eestvedamine ja juhtimine. Toon ära punktid,
Peetri koolis keelustati kallistamine! Peetri kooli Direktor, Marge Roosild, ja kooli juhtkond keelustas koolis kallistamise, arvestamata õpilaste, õpilasesinduse ja õpilaste vanemate arvamust. Võetud intervjuust tundus, et direkor nahaalselt ise ei luba õpilastel tunda ennast õndsas ja mõnusas keskonnas. Teisipäeval toimunud intervjuu kooliõpilaste, direktori ja õpilastega kiskus tuliseks. teemal, kallistamine koolis ära keelata. Kohal olid mitme lehe esinadajad. Lapsevanemad arvasid, et täna sellele võivad lapsed kaotada
detsembril 2007.aastal. Üks olulisemaid eesti kirjanikke, kes tõstis 1970. aastatest alates eesti ajalookirjanduse kõrgele kunstilisele tasemele. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Wikmani poisid "Wikmani poisid" on Jaan Krossi 1988. aastal ilmunud kooliromaan. Teos haarab endasse aastad 1938-1943. Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Tegelased Direktor Wikman Aino Inspektor Ambel Maria Õpetaja Tooder Virve Plebs Trull Sirkel Rumma Pukspuu Lülli Laasik Penn Tummel Jauram Wikmani poisid Keskseks tegelaseks on romaanis terve klass, osalt kogu kool. Igapäevane õppetöö, klassitööd, koolipeod ja rivaalitsemine Virve pärast moodustavad teose
aasta sügisel Tallinnas peetud NSV Liidu ametiühingute meistrivõistlused ja kuulus hiljem Nõukogude Liidu iluuisutamiskoondisse naiste üksiksõidus. Tema suurim saavutus oli maailmameistrivõistluste hõbemedal 1984. aastal. Sport andis Annale hea tööd ja kõrgharidust. 1981–1986 GCOLIFK (Moskva kehakultuuri ja spordi Ülikool), iluuisutamise treener/kehakultuuri õpetaja Alates 2005 V kategooria Eesti treener Praegu ta on Tallinna Rocca al mare uisukooli treener ja direktor. Töökogemus/praktika: Alates 2006 Eesti iluuisutamise koondise peatreener Alates 2004 MTÜ Haabersti Uisukooli direktor/treener 2001–2004 OÜ Rocca al Mare Uisukooli direktor/treener 2000–2001 Haabersti Vaba Aja Keskuse juhataja Alates 1999 „Anna Levandi iluuisutamisklubi” president/peatreener 1999–2000 Tallinna Jääspordi Kool — õppeala juhataja 1995–1998 Treener Lillehammeri (Norra) iluuisutamisklubis Töötanud erinevates iluuisutamise suvelaagrites Soomes, Rootsis,
Kinnitatud 3.oktoobril 2011 ÕPETAJA AMETIJUHEND Ametikoha nimetus: Õpetaja Aruandekohustus: Direktor, direktori asetäitja õppekasvatustöö alal 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Õpetajaga sõlmib ja lõpetab töölepingu direktor 1.2 Omab vastavat kvalifikatsiooni 1.3 Õpetaja juhindub oma tegevuses: · Eesti Vabariigi seadustest ja valitsuse määrustest, · Haridusministeeriumi normatiivdokumentidest, · riiklikust ja kooli õppekavast, · direktori käskkirjadest, · direktori ja õppealajuhatajate või neid asendavate isikute korraldustest ja juhenditest; · kooli töösisekorraeeskirjadest, käesolevast ametijuhendist. 3.4 Õpetaja tööaeg on 35 tundi nädalas 3
täidab need õigeaegselt ja kvaliteetselt. Ta on alati nõus teisi aitama ja kunagi ei jää tal seetõttu oma ülesanded tähtajaks täitmata. Tihti eelistab ta oma oskuste täiendamist vabale ajale. Olen kindlalt veendunud, et Kermo Halljalg pole koolis mitte ainult vajalik, vaid oma eale vaatamata lausa asendamatu õpetaja. Soovitan koolile Kermo Halljalga julgelt ja olen veendunud, et see pole tema jaoks keeruline väljakutse. Sinu Nimi Taikvere Gümnaasiumi direktor Koostanud: Sinu Nimi Taikvere Gümnaasiumi direktor Tel: 67 44 777 e-post: [email protected]
Jana Kask Laiuse Jõgevamaa Lugupeetud Viive Kibena Põltsamaa Ametikooli direktor SELETUSKIRI 22. november 2009 Lugupeetud direktor Mina, Jana Kask, III kursuse müüja eriala õpilane, olen tihti puudunud koolist seoses transpordi ebakorrapärase liikluse ning koduste põhjustega. Vahemikus 12. - 21. november puudusin koolist, sest olin haigestunud grippi ja kooli tulles unustasin arsti tõendi koju, õppematerjalide vahele, mille ainetunde 22. novembril ei toimunud, see ajendas klassijuhatajat pöörduma direktori poole. Minu puudumised on pahandanud klassijuhatajat eelnevaltki kuna pole ette teatanud, sest meie pere
Tavaliselt oli ta mustas sabakuues ning triibulistes pükstes. Iseloomult oli ta tundlik ja kergesti solvuv. Kõneles ilma igasuguse aktsendita. Ta keelas Wikmani poistel sooritada huligaanseid tegusid ja kui keegi neid ikkagi tegi, siis öeldi talle: ,,Nagu soovite, aga mitte meie koolis!" Ta oli mõistev ja hästi haritud inimene. Tema jaoks olid kõik õpilased võrdsed ja talle oli väga tähtis, et tema õpilased saaksid tänu loovatele kultuurilistele tegudele surematuteks. Direktor Johan Wikman suri Viinis, professorite noa all operatsioonilaual. Tema põrm põletati sealses krematooriumis ja tuhk maeti Tallinna vanale Rahumäe kalmistule. Riks Laasik oli tark noormees, mitte just kõige jõukamast perekonnast. Tema tööks oli harjade valmistamine. Direktor Wikman lasi tal tasuta koolis käia. Samuti nagu Jaak, armus ka Riks Virvesse juba esimesel kohtumisel. Riks Tavaliselt klassiüritustel ei käinud. 11. Klassis jäi Riks
HEV õpilasele: õpi või käitumisraskuste, intellekti või füüsilise puude, tundeelu häiretega, kasvatusraskustega lapsele. Parandusõpperühma töökorralduse alused (Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord) Millest lähtub direktor õpilase HEV õpilaste klassi vastuvõtmisel või üleviimisel? Õpilase või (piiratud teovõimega õpilase puhul) lapsevanema nõusolekust. Mõnel juhul on eelduseks nõustamiskomisjoni vastav soovitus või alaealiste komisjoni otsus. Millistel tingimustel toimub HEV õpilaste klassist väljaarvamine? Õpilase või (piiratud teovõimega õpilase puhul) vanema kirjaliku taotluse alusel või
Nikolai I monogram. 23. Mitu protsenti oli eestlasi Nikolai Gümnaasiumis? - 7,8% 24. Millist ainet lubati esmakordselt fakultatiivainena õpetada 1905. aastast? - eesti keel. 25. Millised olid 1908. a olulised muutused kooli ümberehituses? vähemalt kolm - III korrus, keskküte, ventilatsioon, garderoob. 26. 1909.a lõpetas eksternina meie kooli ühe teise kuulsa gümnaasiumi tulevane direktor. Kes? - Jakob Westholm. 27. Millal valmis kooli võimla? - 1912 28. Mitu protsenti oli eestlasi gümnaasiumis enne I maailmasõdai? - 65,4% 29. Mis aastal muutus kool emakeelseks? - 1917. 30. Nikolai Gümnaasium evakueerus I maailmasõja ajal Venemaale. Hooned tagastati linnale, hoones avati eestikeelne kool. Milline oli selle kooli nimi? - Linna Poeglaste Gümnaasium. 31. Mis juhtus meie kooli võimlaga saksa okupatsiooni ajal? - see oli hobusetall. 32
Tooder kirikutegelane, kirku vaimuliku asetäitja (vikaar), usuõpetuse õpetaja (pikk, kõhn, hallisegune kräsupea, pruunid lapse silmad, korralikult raseeritud lõug, Preili jakovleva e Viruskundra, inglise keele õp, hapu ja kiprasuine naeratus, umb 50-aastane, DAAM, peaaegu sale, sportlikult sirge, pisike üleolevus muie, direktoriga üllatavalt lõbus ja aupaklik Tädi melaanie kooliteenija, tema mees onu Jakob (kooli kojamees), elasid kooli keldrikorrusel Härra Johan Wikman direktor. Tipp-topp mustas sabakuues, triibulised püksid, valge krae, küllalt sale, jämedakaelaline. Sildeaks lõigatud tuhakarva harjasjuus, väikesed punakaspruunid vuntsid, jõulised näojooned (nagu püstjas ristkülik), hallid rahulolematud ja etteheitvad silmad, mõistva/tundliku/humoorika/ hõlpsasti solvuva inimese suu, ootamatu hääl(kume bariton), direktor suudab panna õigel ajal pidurid peale (lk 12), oma ideaalidega jahmerdamises pisut napakas, oma mõistmatus ja
nimi Eesti energia Müügi direktor 44202,Rakvere klienditelefon 1545 19.12.2010 Sten Argos Posti 12a 44202, Rakvere Lugupeetud hr Argos Elektri eest tasumine alates 2011. aastast
Esineb Sõltumatute Salongi näitusel. 1912 -- Sügisest Eestis tagasi (Tartu ja Mõniste). 19131914 -- Maalib Saaremaal Kihelkonnal ja Vilsandil. 19141919 -- Elab Tartus, maalib Kesk- ja Lõuna-Eestis. 1918 -- Asutatakse kunstiühing Pallas. Pallase abijuhataja 1919 -- Asutatakse kunstikool Pallas. Pallase direktor. 1920 -- Kuressaares ravil. 19211922 -- Reis läbi Saksamaa Itaaliasse (Rooma, Capri, Veneetsia. Tagasiteel peatus Oberstdorfis) 19221924 -- Tartus tagasi. Kunstikool Pallase direktor ja maaliateljee juhataja, suviti kooli õppebaasis Saadjärve ääres Kukulinnas Pallase õppebaasis. 1923 -- Viimane esimene näitusel.
Kõnes oli igasuguseid veidrusei sees ja selle taga olid kaks koolipoissi Hannes ja Villu.Kõnes esines vanaema Klaara köögikombaini hammasrattadid, õhupüssika aukliks lastud dussikabiin, kuidas Johannes ja tema sugulane käisid Tallinast Keilasse kabanossi sõõmas, missuguse muusika lahingu Villu maha pidas ja sõjast tiivani vastu.Kõne ajal sai hr Puljong aru, et see kõne on kellegi poolt rikkudud ja siis ta kargles seal taga, kui direktor kõnet pidas.Hr Sepik kahtlustas rohelise patsiga arvuti õpetajat.Tuli välja, et hr Männile meeldis see kõne ja pakkus hr Sepikule paremat tööd.Direktor oli rahul, järelikult Hannese ja Villu temp tegi rohkem head kui halba.
Jussile aga antakse võimalus, et ta saab 10 klassi lõpetada nii, et teeb igas aines eksami aasta lõpus. Teised õpilased leppisid kokku, et Jussi õpetab Laasik, kellele nad 30 kr kuus maksavad selle eest. Jaak ja Riks armuvad Jussi õesse, kui nad Jussi juures käisid. Varsti jääb Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, ôpetaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vôrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Mõned päevad hiljem kutsusuti direktor Jaak, Laasik, Trull ja môned teiste klasside poisid juurde, ja direktor rääkis neile, et olgu nad korralikud ja hoitku Wikmani poiste au, kuna tema sureb varsti. Härra Wikman sôidab paranemislootuses Viini ja doktor Saar ütleb möödaminnes Jaagule, et Wikmani ellujäämine oleks ime. Virve kutsub Jaaku reisile, aga Jaak ei saa minna kuna isa ei luba. Härra Wikman on vahepeal surnud. Juss läbib kôik eksamid normaalselt, matemaatika, mis varem oli kahe piiril, saab isegi viie
Aarne Saluveer . Sündinud 28. juulil 1959.a Lõpetanud Eesti Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise eriala On Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli direktor ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud. 13. jaanuaril anti Aasta Muusiku auhind koorijuht Aarne Saluveerile. Aasta Muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti muusikakultuuri ning keda seob koostöö Eesti Rahvusringhäälinguga. Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Aarne Saluveeri Aasta Muusikuks seoses noorte laulupeo "Ilmapuu" kunstilise juhtimisega ja pikaajalise tööga ETV tütarlastekoori juhendamisel
kräsupea, pruunid lapse silmad, korralikult raseeritud lõug) 4. Preili Jakovleva e Viruskundra, inglise keele õp, hapu ja kiprasuine naeratus, umb 50-aastane, DAAM, peaaegu sale, sportlikult sirge, pisike üleolevus muie, direktoriga üllatavalt lõbus ja aupaklik 5. Tädi Melaanie kooliteenija, tema mees onu Jakob (kooli kojamees), elasid kooli keldrikorrusel 6. Härra Johan Wikman direktor. Tipp-topp mustas sabakuues, triibulised püksid, valge krae, küllalt sale, jämedakaelaline. Siledaks lõigatud tuhakarva harjasjuus, väikesed punakaspruunid vuntsid, jõulised näojooned (nagu püstjas ristkülik), hallid rahulolematud ja etteheitvad silmad, mõistva/tundliku/humoorika/ hõlpsasti solvuva inimese suu, ootamatu hääl(kume bariton), director suudab panna õigel ajal pidurid peale (lk 12), oma ideaalidega jahmerdamises pisut napakas, oma
Laurent, Carnier. Firma registreerimiseks on vaja 40 000 EEK. Kosmeetika toodete tellimise esmaseks müügiks on 100 000 EEK. Firma nimesilt on -10 500EEK. Seadmete ostmine (riiulid , kassaaparaadid, signalisatsioon, arvuti jne) Seadmete kättesaamise allikad: · Elektrooniliste seadmete baas · Mööblivabrik ,,Standart" Finansressursid pangalaen Töötajad: Direktor Direktori asetäitja Pearaamatupidaja koristaja laohoidja müüja Töötajate arv on 8 inimest, nendeks on direktor, direktori asetäitja, pearaamatupidaja, 2 müüjat, kes töötavad vahetustega ja 2 laohoidjat, kes töötavad vahetustega ning koristaja. Töötajatele on ettenähtud kursused üks kord aastas: · Juhtivate töötajate kursused · Raamatupidamise kursused · Teeninduse kursused Töötajate palk:
Kiriku viimane altar oli barokkstiilis lihtne puutöö, pärit 19. sajandist. Eestikeelset jumalateenistust hakkas õpetaja Johannes Uustal pidama 1918. aasta jõuluõhtust. Altaril oli kaks maali: «Jeesus ristil» ja «Jeesuse ülestõusmine». Altari kohal oli ümmargune, ajahambast puretud lintklaasidega aken. Seitse Helme koguduse meest (kindralid-ministrid Jaan Soots, Paul Lill, Aleksander Jaakson, kunstimuuseumi direktor Peeter Tauk, riigi statistikabüroo direktor Albert Pullerits, riigikontrolöri abi Hans Ahven, tööstuse direktor H. Tõnisson ja gümnaasiumi direktor K. Koljo) panid kokku 1500 krooni ja kinkisid kirikule vitraaz klaasidega akna. Akna raamistik valmistati Rootsist ostetud sajast kilost vasest. Värvilised klaasid, tuvikujutisega keskel, saadi Soomest. Pidulik akende üleandmise jumalateenistus peeti 4. juunil 1939. Sama aasta jõuluks jõudis kirikusse ka elekter.
Kuulsad nimed Eesti Vabariigi päevilt. A.H. Tammsaare kirjanik, ,,Tõde ja õigus" ning ,,Kõrboja peremees" Ants Laikmaa kunstnik,asutas ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi ,,Marie Underi portree" Ants Lauter teater, näitleja ja lavastaja, antakse välja Ants Lauteri nimelist näitlejaauhinda, lavastajaauhinda. Artur Lemba muusika August Gailit kirjanik, Vanemuise direktor, ,,Toomas Nipernaadi" ,,Saatana karussell" põgenes perega rootsi. Eduard Wiirald kunstnik, tegelik nimi Viiralt, tuntuim teos ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger" Eevald Aava muusika Friedebert Tuglas kirjanik, novellid, luuletused. Romaan ,,Väike Illimar" kogu ,,Saatus" Konrad Mägi kunstnik, pedagoog, ,,Pühajärv" ,,Otepää maastik" ,, Norra maastik männiga" Konstatin Märska filmioperaator. ,,Nobedate näppude linn" ,,Vigased pruudid"
Aeg ja inimene Jaan Krossi romaanis ,,Wikmani poisid'' Jaan Krossi on nimetatud eesti kirjanduse vanaisaks. Tema sulest on ilmunud ajaloolisi novelle ja ajalooainelisi romaane, luulet, kriitikat ja tõlkeid. 1988. aastal ilmunud kooliromaani ,,Wikmani poisid'' aluseks on Krossi õpingud Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis Westholmi eragümnaasiumi poisse värvikate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub muidugi ka tembutamist ja esimesi armulugusid. Minategelases Jaak Sirklis võib aimata Krossi ennast. 1994. aastal otsustas ETV teha tuntud romaani järgi ka teleseriaali.
Hugo Treffner Hugo Treffner sündis 17. juulil 1845. aastal Kanepis kohaliku köstri Ludvig Treffneri peres, kus oli kokku 5 last - 4 poega ja üks tütar. Ta oli silmapaistev Eesti kultuuritegelane, kooliõpetaja, direktor ja rahvusliku liikumise edendaja. Esialgu õppis ta kodus, hiljem Kanepi kihelkonnakoolis. 1860 astus ta Tartu kubermangugümnaasiumisse ja aastatel 1863−1865 õppis Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses. Aastal 1865 tegi H. Treffner Tartu Ülikoolis ladina keele koduõpetaja eksami. Edasi töötas ta koduõpetajana nii Poolas kui ka Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu
Samuti andis Jaagule kinnitust see, kui Riks kutsus kohe pärast Jaaku Virve lõpuballile. Kes oli Maria ja missugune oli tema seotus poistega? 4) Maria oli kioskimüüja, kelle siseõues tihti peale kooli (Ajutrust) koolipoisid koos istusid ja midagi arutasid. Maria pakkus neile iga kord isetehtud õunaveini, mis polnud küll suurem asi alkohol, kuid seest tegi ikkagi soojaks. Iseloomusta kooli teist direktorit! 5) Peeter Puhm oli poiste jaoks teine direktor (esimene oli Wikman). Ta hüüdnimeks oli tublion (tubli on), kuid hiljem kutsuti teda rohkem tuhmiks, see läks paremini riimi. Uuele direktorile oli tähtis distsipliin ja õpilaste arenemine. Millega teenis Riks endale peamiselt raha? 6) Riks teenis endale kooliraha peamiselt harjade tegemisega, mille ta oli õppinud oma emalt. Kuid ta ka teenis selle kõrvalt ka sellega, et õpetas Jussi eksamiteks. Selle eest andsid klassikaaslased
õnnelik ja toime tulev. Samuti käsitleb ta kooli kui linki, kus noor õpib, saab oma teadmised ja noortekeskuses rakendab õpitut praktiliselt. Hea näide, mis välja toodi on järgmine „ koolis õpin matemaatikat ja noortekeskuses kokandusringist osavõttes rakendan ma matemaatikas õpitut, et tort saaks õige massiga ja koostisosi oleks piisavalt, selleks pean ma kaaluma ja mõõtma, kui palju on midagi vaja lisada, et tuleks terviklik kook. Ülle Luisk, kes on Viljandi Gümnaasiumi direktor, käsitleb noorsootööd kui sellist, mis pole enam asi iseenesest, vaid on osa reaalsest õppetegevusest, mida kool läbi viib. Kool koos noorsootööga pakub noortele rohkem valikuvõimalusi, nad saavad rakendada uusi võtteid ja tegevusi ka koolis näiteks tudengite abil viiakse läbi kooliraadiot ja kooli ajalehte, mis on osa reaalsest õppetööst. Samuti õpilasesinduses osalemine on võrdsustatud õppeprotsessis
Koolivaheaeg Eile algas breik- koolivaheaeg. Täna istume pärdilloga- vennaga mäkki ees ja teeme tobi- suitsu punast marbsi. Ootame tegelikult Martit juba mingi pool sajandit- pool tundi. Nägin läbi filtri- suitsu tossu mäkki nurgalt tuttavat lõusta- nägu koos mingi lokaatoriga- suurte kõrvadega poisiga. See oli kooli pomo- direktor oma poja Nikoga. Pomo-direktor juba kiirendas- liikus kiiresti meie suunas, jõudis veel midagi lõugata- karjuda ka kui finally- lõpuks sõitis Marti oma pilliga- autoga meie ja pomo- direktori vahele ning vajutasime- sõitsime minema sealt. Sadasime- sõitsime selku ette, et kütust- alkoholi võtta ja meie pleissi- pind, koht minna. Selkus käidud jõudsime maja ette ja blin- kurat kui kobedad- ilusad piffid- tüdrukud seisid sissekäigu ees. Pärdillo- vend kargas autost
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
