Lepinguga suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome- ja järelevalvepädevust TEISESED ÕIGUSALLIKAD. Määrused Määrust kohaldatakse üldiselt. See on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Direktiivid Direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. Direktiiv on õigusakt, milles sätestatakse eesmärk, mille kõik ELi liikmesriigid peavad saavutama. Siiski võib iga riik otsustada selle üle, milliseid õigusakte kehtestada, et kõnealuseid eesmärke saavutada Otsused (üldised ja üksikotsused) Otsus on tervikuna siduv. Kui otsuses täpsustatakse selle adressaadid, on see siduv vaid nimetatud adressaatidele. Arvamused, soovitused ja ettepanekud Soovitused ja arvamused ei ole siduvad
Juuniküüditamine Juuniküüditamine toimus 1941. aasta juunis. See pandi toime Nõugokude Liidu poolt ja selle käigus aeti oma kodudest välja ja viidi teistesse piirkondadesse üle 100 000 inimese. Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid. Juuniküüditamine Eestis Ettevalmistused NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee võtsid 1941. aastal 14. mail vastu ühismääruse nr 1299-526ss, mis kinnitas ,,Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast" eriasumisele saatmise läbiviimise kohta. Toimuvat koordineerima määrati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Vsevolod Merkulov, tema asetäitja Ivan Serov ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja Viktor Abakumov. Operatsiooni asusid läbi viima nn ''troikad'', mis oli...
päritolu see raha olla võiks. Isikusamasuse tuvastamine on elementaarsemast elementaar- ne protseduur ning pank hoolitseb alati selle eest, et tal oleks koopia sinu kehtivast isikut tõendavast dokumendist. Nõrgema närvisüsteemiga inimene võib end vabalt tundma hakata nagu kahtlane tegelane, kelle iga samm on valvsa jälgimise all. Ja aina hullemaks läheb, sest 2017.a juulist peaks jõustuma uus Euroopa Liidu direktiiv, mis intensiivistab uurimist ja küsimist pangas veelgi. See, et pättide elu püütakse võimalikult kibedaks teha, on igati tervitatav. Tegelikult tuleks meil kõigil, nii eraisikutel kui ka ettevõtetel, olla piisavalt tähelepanelik ja hoolas, et mitte sattuda vastu oma tahtmist ettevaatamatusest või lohakusest mõnda rahapesuskeemi. 7
A aegumine истечение срока давности alaealine несовершеннолетний ametiühing профсоюз ametiühingute seadus Закон о профсоюзах ametnik чиновник asjaolud обстоятельства avaliku teenistuse seadus Закон о публичной службе B bioloogilised ohutegurid биологические факторы опасности D direktiiv директива dokumentaalsed tõendid документалъные доказательства E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в seadus Эстонию ennetusmeetmed превентивные меры ennetustegevus превентивная деятельность eriosa особая часть esindaja, seadusjärgne представитель, представительство esindus по закону esmaabivahendid средства первой ...
konventsioon, Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989). Aarhusi konv (alustalad, keskkonnainfo mõiste, KÕK; rakendused Eestis). Keskkonnapoliitika. Mõisted ,,keskkonnapoliitika", ,,keskkonnastrateegia", ,,keskkonnategevuskava". Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Keskkonnaõiguse arengu etapid. Keskkonnaõiguse taotlused. Määrus, direktiiv, otsus, soovitus. Euroopa Liidu VII keskkonnaprogrammi ,,Hea elu maakera võimaluste piires". Programmi esmatähtsad eesmärgid ja realiseerimise teed. Keskkonnapoliitika Eestis. Riigi strateegilised arengudokumendid (poliitika põhialused, valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava, programm). Näiteid riigi põhialustest ja arengukavadest. Keskkonnastrateegia 2030. Esmatähtsad valdkonnad. Säästev areng. Mõiste "Säästev areng". Säästva arengu põhimõte. Keskkonnaseisund
võrdõiguslikkuse seaduse uued muudatused ning viinud seega lõpule direktiivi ülevõtmise riigi õigusaktidesse. Pärast seaduse uuendamist võttis Euroopa Komisjon Eesti vastu algatatud kohtuasja tagasi. 3 Amsterdami leping. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://gender.sm.ee/index.php?097213407, 21. detsembril, 2011. 4 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 84. Eestis on soolise võrdõiguslikkuse seaduse koostamisel arvesse võetud ,,Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes" ning ,,Nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega" ning nimetatud direktiivi muudatused.5 1.3. Akti normistiku kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt
Euroopa Liidus tehti KMH kohustuslikuks 1988.a. Praegu suurus, kestvus, taastuvus jne.), võimalikud meetmed esitajatele saadetud kirjade koopiad, milles selgitatakse reguleerivad KMH teostamist Euroopa Liidus eelkõige mõjude vältimiseks/leevendamiseks. Alternatiivide kaupa. aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete Keskkonnamõju hindamise Direktiiv (EIA Directive 6) Võimalike alternatiivide võrdlus. arvestamist, põhjendatakse arvestamata jätmist ning 97/11/EC), Elupaikade Direktiiv (Habitats Directive 92/43 7) Loodusvarade kasutamise otstarbekus. vastatakse küsimustele; EEC) ja Lindude Direktiiv (Wild Bird Directive). 8) Tegevuse vastavus seadusandlusele. 15) käsitleb aruande avaliku arutelu protokolli, mille
KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. KMH Ajalugu.Rahvusliku keskkonnapoliitika seadus (National Environmental Policy Act), millega määrati, et suurte projektide eelnev KMH ja selle avalikustamine on kohustuslik. Euroopa Liidus tehti KMH kohustuslikuks 1988.a. Praegu reguleerivad KMH teostamist Euroopa Liidus eelkõige Keskkonnamõju hindamise Direktiiv (EIA Directive 97/11/EC), Elupaikade Direktiiv (Habitats Directive 92/43 EEC) ja Lindude Direktiiv (Wild Bird Directive). KMH teostamist nõuavad maailma suurimad pangad eelnevalt laenu andmisele suurte projektide finantseerimiseks. Näiteks nõudis seda Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank Kunda tsemenditehase ümberehitamiseks laenu andmise eeltingimusena juba 1994. aastal. aldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine.
Herald Tribune'is 1946. aastal ja neid koondava raamatu "Cold War" ilmumisega järgmisel aastal. Ametlikuks poliitikaks muutus see sama nime all USA-s aastast 1947 president Harry Trumani valitsemisajal ja kestis vahelduvate tõusude ja pingelõdvendustega president Ronald Reagani teise valitsemisajani. Ameerika Ühendriikide poolseks alusdokumendiks oli 18. augustil 1948 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) poolt vastu võetud direktiiv 20/1, mille põhiteesid olid: viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma ja rahvusvaheliste suhete stabiilsust; muuta teoorias ja praktikas rahvusvaheliste suhete põhimõtteid, mida järgib Venemaal võimul olev valitsus; Ida poolkeral rakendati külma sõda sisuliselt, kuid mõistet ennast kasutamata, kõigepealt Lenini (Vladimir Uljanovi) ehk nn Kominterni doktriini kujul, mis tähendas klassivõitluse kandmist üle töörahvariigi välissuhteisse
Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. GMO-Geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ. Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll ehk Cartagena protokoll on rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on piirata geenmuundatud organismide levikut ning nende kasutamise korral sätestada ohtu vähendavad reeglid, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas looduses kui ka kodustatult või
SISUKORD SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on uurida Euroopa Liidu direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite, siseriiklike õigusaktide ning õiguskirjanduse abil, mis on kaubamärk, kuidas selle omanikuks saada ning millised on kaubamärgi omaniku õigused ja kuidas neid kaitstakse. Lisaks sellele uurida lähemalt, mis on Euroopa Ühenduse kaubamärk, mis on selle vahe tavalise kaubamärgiga ning millised on selle Euroopa Ühenduse kaubamärgiomaniku õigused ja kuidas neid kaitstakse. Teiseks eesmärgiks on vaadelda lähemalt paralleelimporti, millal ammenduvad kaubamärgiomaniku ainuõigused, mis paralleelimpordi üldse võimalikuks teeb. Uuritakse, millised on paralleelkaubanduse põhimõtted ning miks Euroopa Liidu õigus seda toetab ja soodustab. Referaadi viimaseks ja peamiseks eesmärgiks on uurida lähemalt konflikti kaubamärgiomaniku ainuõiguste, paralleelimpordi ning vabakaubanduse vahel ning uu...
(mootorsõidukiaktsiisiga maksustati põhiliselt sõiduautosid). Raskeveokimaksu seaduse väljatöötamisel on juhindutud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 1999/62/EÜ "Raskeveokite maksustamise kohta teatud infrastruktuuride kasutamisel". Direktiivi eesmärk on transpordiettevõtjate vahelise konkurentsi moonutuste kõrvaldamine liikmesriikides. Eestis kehtiv raskeveokimaksu seadus täidab direktiivi eesmärgid üksnes osaliselt. Direktiiv puudutab nii üldiste automaksude kui ka maanteede kasutamise tasude harmoneerimist. Direktiivi lisas tuuakse automaksude alammäärad ja kasutustasude ülemmäärad. Kuna kasutustasu ei ole kohustuslik, siis Eestis ei ole kasutustasusid kehtestatud. Eesti õiguskorras võiks kasutustasu näol olla tegemist kas praeguse parkimistasu sarnase avalik- õigusliku tasuga või siis sihtotstarbelise maksuga, millest laekuvat raha kasutatakse vastava infrastruktuuri käitamiseks ning keskkonnakaitseks
RIIGIÕPETUSE ISESEISEV TÖÖ NR.3 Milline on EL tunnuslause? Euroopa Liidu juhtlause on „Ühinenud mitmekesisuses”. Juhtlause sümboliseerib seda, kuidas eurooplased on ühinenud ELiks, et töötada rahu ja heaolu nimel, ning kuidas samal ajal kontinendi paljud erinevad kultuurid, traditsioonid ja keeled rikastavad nende elu. Millal tähistatakse Euroopa päeva ja miks just siis? 9. mail 1950 esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman idee, mida peetakse Euroopa Liidu loomise alguseks. Seepärast tähistatakse 9. maid kui ELi rajamise seisukohast kõige olulisemat päeva. Milline on EL lipp? Ringi moodustavad 12 tähte sümboliseerivad Euroopa rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Milline heliteos on EL hümniks? ELi sümboliseeriv meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast. Milline on EL ühisraha ja mitmes riigis on see kasutusel? Euro on enamikus ELi liik...
4 E-teavikud ja e-teenused Raamatute kättesaadavuse parandamiseks on Eestis võetud kasutusele e-lahendused (Talihärm, 2013). Põhjusi on mitmeid, miks võtta kasutusele e-teenused, kaasa arvatud e-raamatukogud ja digitaalarhiivid. Ene Loddes1 on näiteks öelnud järgmist: „/…/Põhjused on eeskätt majanduslikud - info on muutunud kaubaks ja kasumi saamise allikaks ning info omandiõigus on koondunud väikese arvu firmade kätte. Euroopa Liidu nn infoühiskonna direktiiv (Directive 2001/29/EC) tunnistab intellektuaalomandi omandi lahutamatuks osaks ja peab tagama sisutööstuse (andmebaasi tootjate) investeeringutele rahuldava kasumi ennekõike info tarbimise maksustamise teel./…/“ 4.1 Digiteerimine Digiteerimine on kõige suurema mahuga töövoog. Digiteerimise alal on Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogudele kompetentsikeskuseks. Tuleb mainida ajakohaseid skannereid, mille abiga me seda tööd teeme
mitmesagedusliklainekuju?Modulatsioon? •Ruumilised omadused-Kas välja tugevus muutubuuritava asukoha ulatuses(sel juhul on kokkupuudetõenäoliselt ebaühtlane)? •Ajalised omadused-Kas välja sagedus või tugevusmuutub töötsükli jooksul? 2.Milliseid meetmeid peab tööandja rakendama ennetamaks kokkupuudet elektromagnetväljadega (Direktiiv 2013/35/EU Artikkel 5 p.2)? Tööalaste Elektromagnetväljade Direktiiv 2013/35/EUArtikkel5 p.2...tööandja koostabja rakendabtööandjatehnilisija/võikorralduslikkemeetmeidhõlmavategevuskava, mison ettenähtudselleks, et ennetadakokkupuudet,...võtteseritiarvesse: •a) muidtöömeetodeid, mispõhjustavadväiksematkokkupuudetelektromagnetväljadega; •b) vähemintensiivseidelektromagnetväljutekitavatetöövahenditevalikut, võttesarvessetööd, midaon tarvisteha;
mitmesagedusliklainekuju?Modulatsioon? ·Ruumilised omadused-Kas välja tugevus muutubuuritava asukoha ulatuses(sel juhul on kokkupuudetõenäoliselt ebaühtlane)? ·Ajalised omadused-Kas välja sagedus või tugevusmuutub töötsükli jooksul? 2.Milliseid meetmeid peab tööandja rakendama ennetamaks kokkupuudet elektromagnetväljadega (Direktiiv 2013/35/EU Artikkel 5 p.2)? Tööalaste Elektromagnetväljade Direktiiv 2013/35/EUArtikkel5 p.2...tööandja koostabja rakendabtööandjatehnilisija/võikorralduslikkemeetmeidhõlmavategevuskava, mison ettenähtudselleks, et ennetadakokkupuudet,...võtteseritiarvesse: ·a) muidtöömeetodeid, mispõhjustavadväiksematkokkupuudetelektromagnetväljadega; ·b) vähemintensiivseidelektromagnetväljutekitavatetöövahenditevalikut, võttesarvessetööd, midaon tarvisteha;
keskkonnahäiringute vältimiseks ja vähendamiseks, tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks, tegevused, mis on vajalikud koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega. VI KKP: pealkiri “Meie tulevik on meie valida” teemad: Kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, tervisekaitse, loodusvarad, jäätmed. Keskkonnakaitse printsiibid ELs I programmi algatamisel (11 printsiipi). EL seadusandluse kategooriad (määrus, direktiiv, otsus, soovitused). Linnudirektiiv: eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad. Lisa 1 - liigid ja eri meetmeid elupaikade kaitseks (linnuhoiualad, SPA) Lisa 2 - liigid ja jaht 2
keskkonnahäiringute vältimiseks ja vähendamiseks, tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks, tegevused, mis on vajalikud koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega. VI KKP: pealkiri “Meie tulevik on meie valida” teemad: Kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, tervisekaitse, loodusvarad, jäätmed. Keskkonnakaitse printsiibid ELs I programmi algatamisel (11 printsiipi). EL seadusandluse kategooriad (määrus, direktiiv, otsus, soovitused). Linnudirektiiv: eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad. Lisa 1 - liigid ja eri meetmeid elupaikade kaitseks (linnuhoiualad, SPA) Lisa 2 - liigid ja jaht 2
Arvestuse harmoniseerimine assotsieerub tavaliselt Euroopa Ühenduse (Euroopa Liidu) äriühinguõigust käsitlevate direktiividega. Standardiseerimine on rangemate ja kitsamate reeglite kehtestamine. Sandardiseerimisega tegeleb Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee (International Accouting Standards Committee IASC), publitseerides standardeid ja soovitusi. Euroopa Liidu nõuded raamatupidamisarvestuse valdkonnas on kehtestatud direktiivide vormis. EÜ direktiiv on seadusandlik akt, mille eesmärgiks on liikmesriikide õiguse vajaliku ühtsuse tagamine. Euroopa Liidu liikmesriigid on kohustatud oma seadusandluse direktiivi nõuetega kooskõlla viima. Lähtudes Esimese, Neljanda, Seitsmenda ja Kaheksanda direktiivi spetsiifikast, tuntakse neid ka raamatupidamisdirektiivide nime all. Esimene direktiiv (1957). Raamatupidamisdokumendid peavad olema kättesaadavad kõigile. Esimene direktiiv sätestab: igal aastal avalikustatakse majandusaasta aruanne
mõjub halvasti meie mainele. Oluline on ka Eesti ühinemine valdkonda reguleerivate Euroopa Ühenduse konventsioonidega ja direktiividega, mis garanteerib Eesti kodanike loome tulemuste ja neist tulenevate õiguste kaitsmise. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Autoriõiguse seadus. Riigi Teataja 1992, 49, 615. 12.12.1992. Kukrus, A. Tööstusomandi õiguskaitse. Tallinn, 1995, lk 174. Nõukogu direktiiv 91/250/EMÜ 14. maist 1991( EÜT L 122 17.5.91) Patendiseadus. Riigi Teataja I 1994, 25, 406. 23.05.1994. 8 9
antud vähemalt 258 häält- enamus- tegemist kvalifitseeritud häälteenamusega. Kui on tegemist mõne riigi eluliste huvidega, peavad poolt hääletama kõik nõukogu liikmed. Aga iga riik saab blokeerida otsuse vastuvõrmise, nõudes ühehäälsuse põhimõtete rakendamist. Ministrite Nõukogu otsused formuleeritakse õigusaktidena. Kõige rangem on määrus, kuulub kogu mahus tätmisele kõigi liikmesriikide poolt. Kohustuslikuks täitmiseks ja ülimuslik teiste õigusaktide suhtes. Direktiiv kuulub täitmisele, kuid liikmesriigil on õigus otsustada, kuidas ta tagab direktiivis sätestatud nõude. Otsus ja arvamusavaldus adresseeritakse konkreetsele riigile, ettevõttele või eraisikule. Otsuse täitmine on kohustuslik, arvamus kannab soovituslikku iseloomu. Euroopa Komisjon EL valitsus. Alaliselt tegutsev organ, asub Brüsselis. Tegu on EL-u täitevvõimuga. Komisjon koosneb 27 liikmest ehk volinikust, kandidatuurid nim liikmesriikide valitsuse poolt ja
Mõisteid maailma ajaloo kursusest Versailles' süsteem pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu.reparatsioon - maksud sõjas tekitatud kahjude eest. Näiteks pärast I maailmasõda sunniti Saksamaad maksma reparatsioone, mis olid aga ülisuured ja kurnasid riigi majandust. isolatsionism - vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USA-s 1920. aastatel, mida iseloomustas see, et USA eitas poliitilisi liite Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu (n Dawes'i plaan). Isolatsionis...
Avalik õigus: isik versus riik, pöördub ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Tava, halduskohtusse. moraalinormid, korporatiivsed normid, religioossed normid, õigusnormid. Iseseisev töö. Euroopa Liidu õigusaktid: määrus, ELi kohtuasi, direktiiv, COM ja JOIN dokumendid, otsus, SEC ja SWD Õigusnormid on riigi poolt kehtestatavad üldised dokumendid. EL õigusaktidest tuleks esile tõsta määrusi, mis on käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi kohustuslikud kõigis liikmesriikides kui siseriiklik õigus. võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. Õigusnorm on
Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 4 2. Tume sokolaad - kirjeldus Kirjandus terminile "tume sokolaad" ühtsest definitsiooni ei anna, ka ei anna seda Euroopa Liidu ega Ameerika Ühendriikide (USA) õigusaktid. Üldiselt mõistetakse tumeda sokolaadi all sokolaadi, kus on rohkem kakaoprodukte ja vähesemal määral piimakuivainet ning magusaineid* Euroopa Parlamandi ja Nõukogu direktiiv 2000/36/EC võimaldab tumeda sokolaadina käsitleda kakaoproduktidest ja suhkrutest toodet, mille kakaokuivaine sisaldus on vähemalt 35% (2000/36/EC) USA Toidu- ja Ravimiamet õigusaktid võimaldavad tumeda sokolaadina käsitleda kakaomassist, magusainetest ja piiratud loetelust lisanditest toodet, mille kakaokuivaine sisaldus on vähemalt 35% ning piimakuivaine sisaldus mitte üle 12% (21CFR163)
SISSEJUHATUS PANDIÕIGUSESSE Nõuete tagamine võib põhineda: Isiklikul vastutusel (nt käendus, garantii) Tagatiseks on antud mingi ese (pandiese)- sel juhul räägitakse asjaõiguslikust tagatisest Pandiõiguse üldpõhimõtted: Pandiõigus on asjaõigus– kehtiv igaühe suhtes, pannakse kehtima nõude esitamisega On tagatisõigus– märatud ja seatud nõude tagamiseks On realiseerimisõigus– piiratud võim asja üle, väljendub õiguses asi realiseerida (asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. §288 –vastaval kokkuleppel)(asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. § 288 –vastaval kokkuleppel) Koormatud asja omanik (pantija)vastutab ainult panditud asjaga nõude ja selle tasumise eest. Soorituseks on kohustatud võlgnik. Pandiõigus on avalik– peab olema väliselt arusaadav (kinnisasja puhul – märge kinnistusraamatus, käsipandi puhul valduse üleandmine, registerpant –registreerimine seaduses ette nähtud regis...
EKE0011 Keskkonnapoliitika ja –juhtimissüsteemid Kordamisküsimused eksamiks 1.Keskkonnapoliitika sisendid ja väljundid. Igal olelusringi etapil on sisendid ja väljundid. Sisenditeks on toore ja energia ning väljunditeks tavaliselt jäätmed ning mitmesugused heitmed õhku, vette või pinnasesse. Igal sisendil ning väljundil on keskkonnamõju või –mõjud. Näiteks fossiilsete kütuste baasil toodetud energia kasutamine vähendab taastumatute loodusressursside varu, õhuheitmed aga põhjustavad globaalset ilmastiku muutumist, hapestumist ning mitmeid terviseprobleeme. Olelusringi hindamine ongi toote keskkonnamõju hindamise protsess läbi erinevate olelusringi etappide. Keskkonnakoormus hõlmab kõiki keskkonnamõju tüüpe, nii erinevate loodusvarade kaevandamist, ohtlike ainete heidet kui ka erinevat tüüpi maakasutust. 2.Eesti ja EL jäätmekäitluspoliitika peamised lähtekohad (hierarhia, elutsüklile tuginev lähenemine). Jätkusuutliku arengu seisuko...
Elusate isendite üldarv ja paljunevate isendite arv Isendite arvu oodatav muutumine, juhul kui praegused ja prognoositavad arvukuse languse ja elupaikade hävimise trendid jätkuvad. Liigi väljasuremise tõenäosus mingi ajavahemiku või põlvkondade arvu vältel. 27. Liikide õiguslik kaitse Euroopa tasandil ja Eestis Euroopa Liidus on looduskaitset kõige tugevamalt kujundavateks seadusaktideks Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kohta – nn loodusdirektiiv – ja Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta – nn linnudirektiiv – mis on neist kahest ka vanem. Mõlemad dokumendis on loetletud üleeuroopaliselt tähtsad ja ohustatud liigid, mille elupaigad vajavad kaitset. Nende direktiividega moodustub üleeuroopaline hoiualade võrgustik – Natura 2000
Peetakse vähemalt kolm korda aastas Seal pannakse paika üldine ELi poliitika Ministrite Nõukogu liikmesriikide hääl Üks minister igast ELi liikmesriigist Eesistujariik: vahetub iga kuue kuu tagant Teeb otsuseid ELi õigusaktide ja eelarve kohta koostöös Euroopa Parlamendiga Teostab ühist välis ja julgeolekupoliitikat Liikmesriikide häälte arv Ministrite Nõukogus Ministrite Nõukogu otsused · Määrus. · Direktiiv. · Otsus. · Arvamusavaldus. Euroopa Komisjon ühiste huvide edendaja 27 sõltumatut volinikku, üks igast ELi liikmesriigist Ettepanekud uute õigusaktide kohta Täitevorgan Asutamislepingute täitmise järelevalvaja Esindab ELi rahvusvahelisel areenil Siim Kallas ELi heaks töötavad ametnikud Komisjon ligikaudu 24 000 ametnikku Teised ELi institutsioonid ligikaudu 10 000 töötajat Alalised ametnikud Valitakse avalike konkursside teel On pärit kõigist ELi liikmesriikidest
17.06.1999 direktiivist 1999/62/EÜ "Raskeveokite maksustamise kohta teatud infrastruktuuride kasutamisel". Nende direktiivide põhiline eesmärk on transpordi ettevõtjate vahelise konkurentsi moonutuste kõrvaldamine liikmesriikides. (Lehis, Lasse 2009). Eesti seaduses sätestatud maksumäärad on võrdsed eelnimetatud määruse miinimummääradega. (Rahandusministeerium, 2012). Eestis kehtiv raskeveokimaksu seadus täidab direktiivi eesmärgid osaliselt. Direktiiv puudutav üldiselt automaksude kui ka maanteede kasutamise tasude harmoneerimist. Välja tuuakse direktiivides ka automaksude alammäärad ja kasutustasude ülemmäärad. Eestis ei ole kasutustasusid kehtestatud, sest üldiselt ei ole need kohustuslikud. Siinses õiguskorras võiks kasutustasu näol olla tegemist kas parkimistasu sarnase avalik-õigusliku tasuga või siis sihtotstarbelise maksuga, sellest tulenevat raha kasutatakse siis vastavalt inrastruktuuri käitmiseks ning keskkonnakaitseks
kvaliteedinäitajatele, välja arvatud radioloogilised näitajad, mida tuleb määrata joogiveekäitleja poolt iga kümne aasta tagant. (Narva Vesi) Linna veevõrgust aasta jooksul võetud ligi kolmetuhandest proovist vastas määratud näitajate osas Euroopa Liidu joogiveedirektiivi 98/83/EU nõuetele 100% mikrobioloogiliste analüüside tulemustest ning 97,5% keemiliste parameetrite osas. Euroopa Komisjoni joogivee direktiiv nõuab 95% vastavust, seega on joogivee kvaliteet Tallinnas hea. (Tallina Vesi) Joogivee puhastus Joogivesi Eestis pärineb kas põhja- või pinnaveest. Põhjavesi puhastust ei vaja, seda võib kohe juua, kuid pinnavee puhastusskeem on lühidalt: 1. Võrepüünis 2. Mikrofiltreerimine 3. Osoneerimine 4. Koagulatsioon 5. Selitamine 6. Filtreerimine 7. kloreerimine 4 Reovesi Heitvesi on inimkasutuses olnud ning loodusesse tagasi lastud vesi
kasutatakse mitmesuguse päritoluga vett: kaitstud põhjaveekihtidest võetud vett, pinnaveest puhastamise tulemusena saadud vett või mõnel pool maailmas isegi magestatud merevett. Olenemata oma päritolust, ühendab neid kõiki üks jäik tingimus joogivesi pea vastama kindlatele kriteeriumitele, milleks on ülemaailmse tervishoiuorganisatsiooni WHO (World Health Organization) välja töötatud piirnormid. Nende alusel on välja antud Euroopa Liidu joogivee direktiiv 98/83/EEC, millele tugineb EV sotsiaalministri 5 määrus nr. 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid". See dokument kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded eesmärgiga kaitsta inimeste tervist. Samuti sisaldab see mikrobioloogiliste, keemiliste ja radioloogiliste näitajate piirmäärasid, mida joogivesi ei tohi ületada. Lisaks on dokumendis ära
ülekandmise või talletamise käigus mille tegemiseks ta on litsentsi alusel õigustatud; 4. saadud tulemusi reprodutseerida, kuid tingimusel, et see eelnev on vajalik programmi kasutamiseks seadmel või seadmetel, ulatuses ja eesmärkidel milleks programm omandati, programmis esinevate vigade parandamiseks ning kui vastava litsentsiga ei ole sellised tegevused keelatud. Euroopa Liidu direktiiv 91/250/EMÜ ja AutÕS § 25 näeb ette veel ühte arvutiprogrammi kasutamise erijuhtu, mida nimetatakse arvutiprogrammi vabaks pöördprojekteerimiseks ehk dekompileerimiseks. Arvutiprogrammi õiguspärasel kasutjal on õigus programmist teha koopia ning seda tõlkida siis kui see on hädavajalik informatsiooni saamiseks algsest programmist sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks teiste programmidega siis kui: 1
Eesti kliimas ja korralikult ehitades ei vaja karkassipuit, sarikad jmt immutamist kuiva materjali immutamiseks ilma seda veega küllastamata. Kõige ohtlikum neist ainetest on arseen. Seepärast on ka CCA-ga immutatud puidu kasutamine piiratud, ehkki tõendeid sellise puidu ohtlikkusest ei ole. Paraku nõuti tõendeid ohutusest, mitte ohtlikkusest. Millised piirangud on CCA-ga immutatud puidu kasutamisele kehtestatud? 30. juunil 2004 jõustus Euroopa Liidu direktiiv, mille kohaselt CCA-ga immutatud puitu tohib kasutada ainult tööstuslikes ja professionaalsetes rakendustes ning mitte elurajoonides ning kokkupuutes mereveega. Kahjuks kaasnes kogu keelustamisprotsessiga nii palju infomüra, et CCA-d välditakse juba n-ö igaks juhuks ja arseeni puudumine on müügiargument. Kõigil Eesti tootjail on olemas arseenivabad immutusained ja CCA-d kasutatakse vaid siis, kui klient seda eraldi soovib
1.1 Council Directive 89/391 - "Framework Directive" Tööandja kohustused: Artikkel 5 Üldsäte 1. Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. 2. Kui tööandja kasutab artikli 7 lõike 3 kohaselt pädevaid majaväliseid teenistusi või isikuid, ei vabasta see teda kõnealuses valdkonnas vastutusest. 3. Töötajate kohustused töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas ei mõjuta põhimõtet, et tööandja vastutab. 4. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide võimalust näha ette tööandja vastutusest vabastamine või tema vastutuse piiramine juhul, kui sündmused toimuvad ebatavalistel ja ettenägematutel asjaoludel ning tööandjast sõltumatult, või erakorraliste sündmuste puhul, mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik ära hoida, hoolimata kõikidest asjakohastest abinõudest. Liikmesriigid ei pruugi esimeses lõigus nimetatud võimalust kasutada. Artikkel 6 Tööandjate üldised kohustused 1
suurem ja võimsam, tõrjub ta Euroopa naaritsa välja. Kanada vesikatk. Algselt oli akvaariumitaim, sealt sattus aga veekogudesse. Nüüd on Eestis jõgedes domineeriv. Teadlikult sissetoodud võõrliike: Euroopa piison (Elistvere looduspark) Maral (Väätsa metskonda, seguneb Euroopa hirvega) Jaanalind (Vilsandi). Prussakad, tarakanid pärit troopikast. Põllumajandusliku liigi mitmekesisus: Eesti maatõugu veis Eesti maatõugu hobune Eesti hagijas Sangaste rukis. VESI Nitraadi direktiiv kõik EV liikmesriigid peavad selgitama tundlikud alad lämmastiku suhtes. Eutrofeerumise aldid alad. Tagada kõigile joogikõlbulik joogivesi. Eestis ongi joogivee direktiiv kõige raskemini täidetav, kuna paljud veekvaliteedi näitajad ületavad Euroopa direktiivi norme loodulikel aladel, ilma inimese mõjuta. Eestis on probleeme rauasisaldusega. Näitajad: Olulisi probleeme on raua sisaldusega, eriti rannikualadel ja Lõuna-Eestis Kloriidid rannikualadel. Soolane merevesi põhjavetes, s
Finantsraamatupidamise kordamine 1. Majandusarvestuse põhivaldkonnad: Statistika, Sisekontroll, Finantsarvestust, Auditeerimist, Juhtimisarvestust, Finantsanalüüsi, Kuluarvestust, Eelarvestamist, Maksuarvestust, Finantsjuhtimist Keskset rolli omab finantsarvestus 2. Raamatupidamine on : Kitsamas tähenduses mõistetakse raamatupidamise all majandusüksuse tegevuse ja selle tulemuste kohta mis tahes infokandjatel (raamatus, paberdokumentidel, digitaalsel kujul jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteemi. Seadusandlusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõistetakse üldiselt organisatsiooni finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust, sest need on täpselt seadusandluse ja rahvusvaheliste standarditega reguleeritud. 3. Raamatupidamise erisused erinevates organisatsioonides · Eelarveliste asutuste raamatupidamine (riik, ministeeriumid, kohalikud ...
pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel. "Kilekottide ulatuslik ja läbimõtlematu kasutamine on saanud keskkonnaohuks, millele tuleb otsustavalt reageerida. Pakendimajanduses tuleb muuta inimeste harjumusi ja tõsta nende keskkonnateadlikkust ning võtta kasutusele pakendid, mis on korduvkasutuses ja kergesti utiliseeritavad," ütles Vakra. Ta selgitas, et Euroopa Liidu direktiiv näeb ette 2019. aasta lõpuks vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse sama number tuua 40-ni. Vakra viitas aastal 2015. tehtud kilekottide tarbimise uuringule, mille kohaselt vaadeldud 500-s kaupluses üle Eesti tarbitakse inimese kohta aastas 6 https://ragnsells.ee/kuukiri/kas-kilekotid-eestis-keelustatakse/ 9
Võiks hakata tegema ühtset finantssüsteemi. Järelevalve oli killustatud. Järgmine seadus on siis tagatisfondi seadus. 2002. Selle fondi kaudu maksti tagasi üle 100 miljoni krooni, loodi kaks tagatisfondi veel pensionitagatis ja investeeringute kaitseks samuti. Tõkestada oli veel vaja rahvusvaheline terrorism. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. 1. jaan 2004. Etteruttavalt võib öelda, et EL-is on vastu võetud ka kolmas rahapesu vastu võitlemise direktiiv, varsti peab olema kõigil EL liikmetel vastu võetud. 1999. a redaktsioon, mida on täiendatud, seoses EL astumisega, suurem pakett jõustus 1. jaan 2007. 1. jaan 2008 on krediidiasutuse seadustes muudatused seoses isikute kaitsega. Kehtiv krediidiasutuste seadus (1999) 1999 seaduse välja töötamise juures võetis sisse õige mitu panganduse direktiivi omavahendi direktiiv, maksevõimaluse direktiiv, aastaaruannete direktiiv.
(2004/22/EÜ, 75/33/EMÜ, 79/830/EMÜ, OIML R 49, OIML R 72, EN 14154 või EN 1434 kohaste veearvestite) esma-, kordus- ja erakorralisel taatlusel. Esmataatluse peab läbima kasutuselevõetav veearvesti, rikutud taatlusmärgisega või taatlusmärgiseta kasutusel olev veearvesti ja veearvesti pärast remonti. 3.1. Taatlusmetoodika alusdokumendid OIML R 49 Water meters intended for the metering of cold water 75/33/EMÜ Nõukogu direktiiv, 17. detsember 1974, külmaveearvesteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta OIML D 4 Installation and storage conditions for cold water meters. OIML R 72 Hot water meters 79/830/EMÜ Nõukogu direktiiv, 11. september 1979, kuumaveearvesteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta 71/316/EMÜ Nõukogu direktiiv liikmesriikide õigusaktide mõõtevahendeid ja metroloogilise
Haigus võib avalduda mõne aja pärast ja kulgeb siis nagu tavaline samatüübiline vähk. Inimtegevusega kaasneb alati mingi oht ja nii on ICRP püüdnud leida võimalikku vastuvõetavat riskitaset, millest lähtuvalt fikseerida kiirgusdoosi piirmäärad. Nende määrade eesmärgiks on saavutada kindelohutuse tase, seejuures kiirguse kasutamist põhjendamatult piiramata. Sellel süsteemil baseerub kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides rakendatav kiirgusohutuse põhistandardite direktiiv (Basie Safety Standards Directive). ICRP soovitab vastuvõetaval riskil põhinevat tehiskiirituse doosi piiramise süsteemi. ICRP nõuannete kohaselt võiks kiirgustöötajate vastuvõetavaastane risk alla üks tuhandele, juhul kui riski vähendamiseks rakendatakse kõiki võimalikke ettevaatusabinõusid. Võttes riski nominaalväärtuseks 5% siiverti kohta (üks kahekümnest), siis aastane doos 20 millisiivertit on võrdne aastase riski piirmääraga üks tuhandest
Joogiveena kasutatakse mitmesuguse päritoluga vett: kaitstud põhjaveekihtidest võetud vett, pinnaveest puhastamise tulemusena saadud vett või mõnel pool maailmas isegi magestatud merevett. Olenemata oma päritolust, ühendab neid kõiki üks jäik tingimus joogivesi pea vastama kindlatele kriteeriumitele, milleks on ülemaailmse tervishoiuorganisatsiooni WHO välja töötatud piirnormid. Nende alusel on välja antud Euroopa Liidu joogivee direktiiv 98/83/EEC, millele tugineb EV sotsiaalministri määrus nr. 82 "Joogivee kvaliteedi ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid". See dokument kehtestab joogivee kvaliteedi ja kontrollinõuded eesmärgiga kaitsta inimeste tervist. Samuti sisaldab see mikrobioloogiliste, keemiliste ja radioloogiliste näitajate piirmäärasid, mida joogivesi ei tohi ületada. Lisaks on dokumendis ära toodud ka joogivee indikaatorid nagu maitse, värvus, lõhn jne.
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO Sissejuhatus ... nii nimetatakse elusolendit (bakter, taim, loom), kelle DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO-sid kasutatakse kaasajal eelkõige põllukultuurides kasutusse on tulnud peamiselt muundkultuuride (soja, mais, puuvill, raps) umbrohutõrjet taluvad taimekaitsevahenditele resistentsed sordid või kahjuriresistentsed sordid, mille eesmärgiks on saada suuremat saaki. [http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/keskkonnaigus/vertikaalsed_teemad/gmo-d#title] (8.03.2008) Geneetilise muundamise suureks erinevuseks võrreldes tavapäraste sordid- ja tõuaretusmeetoditega on võimalus kombineerida väga kaugete liikide gene, näiteks siirdades geene kalalt tomatitaimele, samuti on võimalik sisestada organismi tehisgeene. Looduse poolt on tegu seatud liigipiiride ületamisega. "Euroopa Liidus on GMOde kasutamine, kasvatam...
Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Ametlikuks poliitikaks muutus see sama nime all USA-s aastast 1947 president Harry Trumani valitsemisajal ja kestis vahelduvate tõusude ja pingelõdvendustega president Ronald Reagani teise valitsemisajani. Ameerika Ühendriikide poolseks alusdokumendiks oli 18. augustil 1948 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) poolt vastu võetud direktiiv, mille põhiteesid olid: · viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma ja rahvusvaheliste suhete stabiilsust; · muuta teoorias ja praktikas rahvusvaheliste suhete põhimõtteid, mida järgib Venemaal võimul olev valitsus; 1949 kevad lõppes Berliini blokaad -> aprillis loodi NATO, eesmärgiks kaitsta ennast NSVL eest. 7. august 1949 kuulutati USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia okupatsioonitsoonides
(Ehrlich, et al., 2006, lk 9) 14 4. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID JA SEADUSANDLUS 4.1. GMO-alane seadusandlus Euroopa Liidus GMOsid sisaldavad tooted peavad olema EL-s märgistatud. Lubatud on toode märgistamata jätta, kui on tegu juhusliku ja tehniliselt vältimatu GMO-de sisaldusega kuni 0,9%. (Geenmuundatud organism, 2015) Geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ. (GMO, 2017) Geneetiliselt muundatud organismide piiriülest liikumist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1946/2003, mis sätestab reeglid GMO-de ekspordile EL-ist ning millega tagatakse kindel riikidevaheline infoliikumine. GMO-de import on kaetud direktiivi 2001/18/EÜ ja/või määrusega nr 1829/2003. (GMO, 2017) Geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamist suletud tingimustes reguleerib Nõukogu direktiiv 98/81/EÜ. (GMO, 2017)
tegevustikud siseriiklikus seadusandluses EL-i pakutud regulatsioonidega. Eriti sagedased on unifitseerivad dokumendid ühtses agraar- ja konkurentsipoliitikas. Unifitseerivate dokumentide peamiseks vormiks on määrus. 2) harmoniseerimine (harmonization) siin EL-i seadusandlusega ühtlustatakse siseriiklikku seadusandlust viimast sealjuures asendamata. Harmoniseerivate dokumentide peamiseks vormiks on direktiiv. Seadusandluse harmoniseerimine võib olla täielik või minimaalne. Täielikku harmoniseerimist kasutatakse tavaliselt siseturu regulatsiooni dokumentides. Minimaalharmoniseerimist kasutatakse nn sotsiaalse dumpingu takistamiseks (eriti konkurentsitingimuste moondumise takistamiseks) tagamaks kõigile võrdse minimaalkaitse. Minimaalharmoniseerimist kasutatakse ohtralt ka keskkonnakaitse vallas, tarbijakaitses,
Üle vaadatud ja parandatud on 30-aastane seadusandlus, mille tulemusena on muutunud sotsiaalkindlustuse reeglid kasutajasõbralikumaks neile, kes teisest riigist reisivad või töötavad. Euroopa tervisekindlustuskaardi tekkimisega on tervishoiu protseduure välismaal viibides lihtsam kätte saada. 2000. aastal võeti kasutusele uus seadusandlus, mis annab EL kodanikele üldise miinimumkaitse diskrimineerimise vastu. Üks direktiiv keelab diskrimineerimise rassi ja etnilise päritolu tõttu just igapäevaelu puudutavates küsimustes, teine pühendub tööalasele võrdõiguslikkusele. Ka sugudevahelise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on Euroopa Liit viimase paarikümne aasta jooksul vaeva näinud reeglite laiendamise ja täiendamise läbi. Seksuaalse diskrimineerimisega võitlemiseks võeti 2004. aastal vastu seadus, mis on esimene
Määrus on üldine õigustloov akt, mis on suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatav kõigi liikmesriikides. Määrus muutub vastuvõtmisel automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks ning on samaväärne liikmesriigi parlamendis vastu võetava õigusaktiga. Määrust ei saa kohaldada osaliselt. 1.2. Direktiivid (directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. Direktiiv on kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud. Samas on direktiivi rakendamine kaheastmeline protsess, kus liikmesriik saab ise valida kohaldamise vormi ja meetodid. Direktiivi rakendamiseks on ette nähtud teatud tähtaeg ning vahel ka meetodid. 1.3. Otsused (decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. 1.4. Soovitused (recommendations) ja arvamused (opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL
tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Otsekohaldatavus peab vastama kolmele aspektile 1) arusaadav, 2) ühiselt mõistetav, 3) konkreetne. ELi aluslepingutes sätestatud eesmärke on võimalik saavutada erinevat liiki õigusaktide abil. Mõned on siduvad ja mõned mitte. Mõnda kohaldatakse kõigi ELi liikmesriikide ning mõnda vaid mõne üksiku liikmesriigi suhtes. Määrus on siduv õigusakt. Seda tuleb tervikuna kohaldada kogu ELis. Direktiiv on õigusakt, milles sätestatakse eesmärk, mille ELi liikmesriigid peavad saavutama. Siiski saavad liikmesriigid ise otsustada, kuidas seda teha. See oli nii tööaja direktiivi puhul, milles on sätestatud, et liiga palju ületööd on ebaseaduslik. Direktiivis on sätestatud minimaalne puhkeaeg ja maksimaalne töötundide arv, kuid iga riigi otsustada on, kuidas ta koostab oma seadused selle rakendamiseks. Otsus on siduv nende jaoks, kellele see on
IV lisa loetleb rangelt kaitstavaid liike V lisasse on koondatud majanduslikku tähtsust omavad liigid. Mõned II lisas loetletud liikidest on tähistatud tärniga (*). Need on esmatähtsad liigid, mille kaitsmise eest kannab EL erilist vastutust. Läänemeres võib neist liikidest hea õnne korral kohata atlandi tuura (Acipenser sturio) (Anon. 1992). Linnudirektiiv seab kohustuseks moodustada spetsiaalsed linnualad, mis kaitseks üle- euroopaliselt ohustatud liike ning samuti ka rändlinde. Direktiiv piirab lindude küttimist 16 ja nendega kaubitsemist, millega püütakse kaitsta kõiki linde tapmise ja kinnipüüdmise eest (Anon. 1979). Linnudirektiivi I lisas on välja toodud liigid, mille kaitseks tuleb luua linnualad. Samuti arvestatakse ka rändliikidega, kelle peatuspaiku tuleb kaitsta, kui keda I lisas kirjas ei ole. Kaitse seisukohalt omavad märgalad kui olulised lindude elupaigad, väga suurt tähtsust (Anon. 1979).
Euroopa Liidu peamised institutsioonid Ministrite Nõukogu · seadusandlik · 27 liiget (vastava valdkonna ministrid) · Välisministrid arutavad välis ja EL SISEpoliitikat · Eesistuja valib teemad, päevakorra, juhib istungeid ja vahetub 6 kuu tagant · Hääli vastavalt rahvaarvule 429, kokku 321 · Hääletamisel vajalik 258 poolthäält + liikmete enamus (võimalik ühehäälsuse põhimõte) · Määrus = seadus · Direktiiv = kohandamine · Otsus ühele liikmesriigile, isikule, ettevõttele · Arvamus soovituslik Euroopa Liidu peamised institutsioonid Euroopa Komisjon · Sisuliselt EL valitsus · Tegev 5 aastat (20042009) · Alaline organ, tegutseb Brüsselis · Komisjoni juhib president (praegu José Manuel Barroso Portugalist) · Eestist Siim Kallas · Tähtsamad allüksused 29 peadirektoraati (= ministeerium)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
