Kunagi vaadeldi Prantsusmaad vaid kui intellektuaalide kodumaad. Äärelinnades on seda arusaama välja tõrjumas sisserännanud rahvaste kirju segu: magreebid (endised Prantsuse Põhja-Aafrika kolooniatest pärit araablased), aafriklased, itaallased, hispaanlased, korsiklased ja mustlased. Linnaelanikkond moodustab rahvastikust 74%. 3.1. Keel 16. sajandil võeti kogu Euroopa kuningakodades prantsuse keel omaks kui diplomaatia ja kultuuri keel. Prantslased ise on oma keele üle väga uhked ning seetõttu ei meeldi neile eriti võõrkeeli rääkida. Prantsuse keel oli kunagi rahvusvaheliselt väga tunnustatud ning sdea räägiti tervelt neljal kontinendil. Prantsuse keel on lausa kliiniliselt täpne ning paljude välismaalaste arvates ka ilus. Prantslasi kurvastab nende keele hääbumine ja inglise keele esiletõus. 3.2 Religioon Ametlikku usundit Prantsusmaal ei ole, ehkki umbes 80% kodanikest on sündinud
Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan: · Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA · Eesmärk teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas · 1898 Ameerika-Hispaania sõda · Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba · Kahuripaatide diplomaatia Ladina-Ameerikas · Loe ja selgita lk 16 · Nt 1903 Panama eraldamine Kolumbiast (USA toetas mässu, et saada soodsaid tingimusi kanali rendiks) · Kaubavahetus Inglismaaga, mis sidus Ühendriike Euroopat ähvardavas konfliktis Rahvusvahelised kriisid · 1905-1906 I Maroko kriis · 1908 Bosnia kriis · 1911 II Maroko kriis · 1911-1913 Liibüa konflikt · 1912-1913 I Balkani sõda · 1913 II Balkani sõda Ülesanne:
Mis on infovarade turvaohud? Oht(threat) on potentsiaalne (info) tube rikkumine. Oht on seega kas: *potentsiaalne tervikluse rikkumine *potentsiaalne käideldavuse rikkumin *Potentsiaalne konfidentsiaalsuse rikkumine Ohtude liigitamine Ohte on võimalik liigitada: Turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab) Allika järgi (mis põhjustab) Kahjustuse olulisuse seisukohalt (kui suure kahju tekitab) Reeglina kasutatakse kahte esimest liigitust. Ohtude jagunemine allika järgi 1. Stiihlised ohud: · Keskkonnaohud · Tehnilised rikked ja defektid · Inimohud 2. Ründed (attack) Stiihilised ohud Stiihiised ohud tulenevad vääramatust looduslikust jõust, mis võib olla loomult juhuslik(äike,ujutus) või regulaarne (kulumine,materjalide väsimine,saastumine) Samas võibad stiihilised tuleneda ka inimvigadest, mida võivad põhjustada ebapiisavad oskused, hooletus, juhtimisvead, keskkonnategurid. ...
põhjused ja ajend : Põhjused · Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel Ühelt poolt Prantsusmaa, Inglismaa Teiselt poolt kiiresti arenev Saksamaa Balkanil põrkusid Austria Ungari / Venemaa taotlused 1. Alahinnati ohtu (suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkust) 2. Sõda romantiseeriti 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 4. Sõjaline mõtelmine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Põhjalikumalt Marjanne Priidik 12.c klass 1.Suurriikide imperialistlik poliitika kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada (4 näidet): · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli ElsassLotringi kuuluvuse pärast · Venemaa ja AustriaUngari konkurentsi mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel · Võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordivõimaluste pärast
TARTU ÜLIKOOL Meril Mägi, Marianne Sokk, Veronica Palm, Ivika Tihhonova, Carina Peet Eesti ajakirjad 2014 Referaat Juhendaja: Ragne Kõuts Tartu 2014 Sisukord Referaat............................................................................................................................... 1 1. AJAKIRJADE OLEMUS..................................................................3 2. AJAKIRJADE LIIGITUS.................................................................3 3. AJAKIRJALAADSED VÄLJAANDED.................................................4 3.1 Veebiajakirjad............................................................................................. 4 4. AJAKIRJADE TIRAAŽ...................................................................5 5. SUUNI...
esmakordselt inimkonna ajaloos ainujumala Atoni kultuse, kuid see nurjati vanade 5 jumalate preestrite poolt. Vahepeal Egiptus nõrgenes, kuid tugevnes taas Seti I ja Ramses II ajal (1290 – 1224). Sõditi hetiitidega (indoeuroopa rahvas tänapäeva Türgi aladel), ent samas algas Egiptuse ja hetiitide vahel elav diplomaatiline läbikäimine – seda peetakse tavaliselt diplomaatia sünniks: säilinud on dokumente, läbirääkimisi peeti aramea keeles. Hetiidid: tungisid III/II at vahetusel Väike-Aasiasse (tänapäeva Türgi). Esimene ajalooareenile astunud indo-eruoopa rahvas. Alul väikeriigid. Kuningas Labarna rajas Vana riigi (1600–1450). Uue riigi ajal vallutas Śuppliliuma (1282) Süüria. Liit Ramses II–ga. Peatselt riik hävis. Hiljem sattus Egiptus sõltuvusse teistest Lähis-Ida riikidest (vt allpool), kuni langes
Ei ühtegi müürikivi laotud Peetruse platsile, kuid üle joone astumine võis tähendada surma. Pius IX on süüdistatud koostöös natsidega, kuid see seisnes vaid avalikus vaikimises, mida võrreldi hukkamõistuga. Selle varjus aga toimus tihe töö. Nõukogude okupatsiooni algusel Baltikumist lahkunud nuntsius Arata moodustas Vatikanis koheselt kommunismi kuritegude uurimise erikomisjoni mille väärtuslik ajalooline materjal on seniseni arhiivides kinni. Vatikani diplomaatia varasemat ajalugu silmas pidades ei saa märkimata jätta Poola Solidaarsuse liikumise toetamist ja finantseerimist USA rahadega, mis viis kommunismi sisulise lagunemiseni Kesk- ja Ida-Euroopas. Samuti Ida-Timor, Baltimaade iseseisvuse toetamine, vastuseis sandinistidele Ladina-Ameerikas. Varasemast ajast on palju teisigi huvitavaid seiku, mida oleks kasulik arhiivides töötades välja tuua. Kaasaegne Vatikan on tänaseni säilitanud oma poliitilise angaz eerituse ja diplomaatilise mõjukuse
suurriigi vastuoludel , avalikult kumbagi neist eelistamata · Erapooletuse toonitamiseks teatas Eesti koos Läti ja Leeduga 1938. Aastal, et ei loe enesele kohustuslikuks Rahvasteliigu pakti neid artikleid, milles nähti ette kõigi liikmesriikide ühist tegevust agressorite suhtes · Paraku ei suutnud ka erapooletus Eesti välispoliitilist olukorda parandada ning Eesti diplomaatia jõudis II MS eel ummikseisu Ptk 11 Rahvusvaheline olukord II MS eel Suur-Saksamaa loomise algus Hitleri eesmärgiks sai Suur-Saksamaa loomine. 1938.aastal hakkas ta valikult seda ideed ellu viima. Esmalt okupeeris Ausrtia Ansluss Austria liitmine Saksamaaga · Austerlased vastupanu ei osutanud ning Hitler kuulutas selle maa Saksa riigi osaks. · Hitlerit toetas ka Mussolini Itaalia · Austerlaste hulgas oli tol ajal palju neid, kes pooldasid Saksamaaga ühendamist
, Miks? EL kui maailmamõjutaja?: Julgeolekunõukogu suur mõjutaja, Paljud otsused läbi Euroopa, Vahelüli USA ja Aasia vahel? Probleem: EL välis- ja julgeolekupoliitikat ei ole olemas Välis ja julgeolekupoliitika Kõige vähem ühine Kõige suurem vajadus? Lissabon kui suur muutja: Välisministri amet, Ühised eesmärgid Probleemid: Riikide erinev visioon, Liiga palju mõjutatud muudest valdkondadest majandus, kaitse jne Välisteenistus: Loodud 2009/2010, Bürokraatlik diplomaatia, Märkimisväärselt edukam võrreldes varasemaga Naabruspoliitika Kahesuunaline: Ida ja lõuna Olemus: Naabrite lähendamine, Ühisprojektid, Toetamine, õpetamine Kriitika: EL laienemine ilma kasuta, EL topib oma nina igale poole Kaitsepoliitika Milleks, kui on olemas NATO?, Berlin plus kokkulepe EL sõdurid: Kelle poolt-kelle vastu, Ühistegevus näiteks UK ja Prantsusmaa Tulevik- EL sõjavägi? Ühinemine EL-ga Ühinemiseks peaks riik olema Euroopas ning demokraatlik- Kust lähevad need
suurriikide jagunemine lõpule. Nüüdsest seisid ühel pool Antat ja teisel Kolmikliit. ESIMENE MAAILMASÕDA Sõja põhjused Ei usutud sõja võimalikkusesse, ega pingutatud selle ärahoidmise nimel Saksamaa soovis iga hinna eest Euroopas juhtpositsiooni Sõdu romantiseeriti Rahvusvahelised kriise reguleerivad institutsioonid puudusid Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja käik Ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Saksa sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist läbi Belgia (välksõda) ja seejärel oma vägede paiskamist Venemaa vastu. See kukkus aga läbi, sest belglased pidasid oodatust palju kauem vastu. Prantsuse strateegia oli tugevate kindlustuste rajamine Saksa-poolsele piirile. Inglismaal enda sõjaplaan puudus, oldi vaid valmis toetama prantslasi.
Gendarmeria dello Stato della Città del Vaticano (see tähendab Vatikani Linnriigi sandarmeeriaüksus). Sandarmid vastutavad avaliku korra eest, seaduste täitmise, rahva ning liikluskontrolli eest ning ka kriminaalmenetluste eest Vatikani Linnas. Suhted teiste riikidega Vatikani Linnriiki tunnustatakse riikliku territooriumina rahvusvahelises õiguses, kuid just Püha Tool on see, kes viib läbi diplomaatilisi suhteid Vatikani nimel. Lisaks sellele on Pühal Toolil ka enda diplomaatia, mis sõlmib ka rahvusvahelisi kokkuleppeid. Seetõttu puudub Vatikani Linnriigil enda diplomaatiline teenistus. Välissaatkonnad Püha Tooli juures asuvad väljaspool Vatikani, Rooma linnas. Ainult II maailmasõja ajal tehti mõnede riikide saatkondadele teatud erandeid, nt Ühendkuningriikide saatkonda majutati Vatikani Linnas, samal ajal, kui Roomat valitsesid fasistid ning ka Saksamaa saatkonda majutati Vatikani Linnas, samal ajal, kui Itaaliat kontrollisid liitlasväed
Liiga palju mõjutatud muudest valdkondadest majandus, kaitse jne) KP: milleks, kui on NATO? Berlin plus kokkulepe. Ühistegevus ja sõdurid kas neid on vaja? Välisminister ja tema tegemised: Komisjoni välisasjade asepresident ja EL kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal (Javier Solana, Catherine Ashton, nüüd Federica Mogherini. Erinevad ametid ühendatud). Välisteenistus: (Loodud 2009/2010. Bürokraatlik diplomaatia. Märkimisväärselt edukam võrreldes varasemaga). Mis on ameti väljakutsed? EL tulevik: Mis on EL olulisemad tulevikuprobleemid? (Majandus. Välisküsimustes.) Euroopa Liit 2025 (Meie visioon (grupitöö). Teemad: majandus, välissuhted, liikmed jne) EKSAM 9
Rahu positiivne definitsioon on keeruline, sellel pole kindlat definitsiooni. ** Rahu rikkumine ** Agressiooniakt -> meelega defineerimata, UK ja USA survel. Mitte ühtegi juhtumit pole peetud agressiooniaktiks, seega on aktide number 0. - Meetmed ** Mittesõjalised ** Sõjalised -> JN on seda teinud mõned korrad, nt Korea sõda, I Lahesõda. An Agenda for Peace ● Boutros Boutros-Ghali, 1992 ● Julgeolekunõukogu palvel ● Olulisemad punktid: - Ennetav diplomaatia - Peace enforcement (võiks tagada) -> peace making, peace keeping - Konfliktijärgne ülesehitus Vastutus kaitsta (R2P) ● 2001 - ICISS -> International Commission on Intervention and State Sovereignty - Vastab Annani küsimusele sekkumisest ● 2005 - World Summit: - Riigil kohustus kaitsta: ** Genotsiid, sõjakuriteod, kuriteod inimsuse vastu, etniline puhastus - Rahvusvaheline kogukond aitab - Kui riik ei suuda, rahvusvaheline sekkumine
· Küsimus peab olem sõnastatud nii, et vastata saab üksnes "Ei" või "Jah". Leidke küsimus, mis näitab kätte vabadusse viiva ukse ning selgitage, kuidas Te sellise küsimuseni jõudsite. 4.0.4. Templis oli kolm ühesugust jumalakuju, üks neist oli Tõe, teine Vale, kolmas Diplomaatia jumal. Kujud vastasid küsimustele, kusjuures Tõe jumal rääkis alati tõtt, Vale jumal valetas alati ning Diplomaatia jumal tegi nii ja teisti. Rändur küsis vasakpoolselt kujult, kes seisab tema kõrval ja sai vastuse: "Tõe jumal". Seejärel küsis ta keskmiselt kujult kes too on. Vastus oli: "Diplomaatia jumal". Lõpuks küsis rändur parempoolselt kujult kes seisab tema kõrval. Vastuseks oli: "Vale jumal." Millises järjekorras kujud paiknesid? (See on lihtne erijuhtum) Kuidas sõnastada küsimused selleks, et kolme küsimusega saaks igal juhul kindlaks
28. juunil 1914 tappis Serbia salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Sarajevos Austria trooniprija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nuti kohe sja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada vljaastumisega." Ka sel perioodil (16.23. juuli) Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased tidavad oma liitlaskohustusi. Inglismaa diplomaatia jttis esialgu mulje, et saareriik jb suurest sjast Euroopas krvale. Selline positsioon julgustas veelgi aktiivsemalt tegutsema Saksamaad. 23. juulil, 25 peva prast atentaati, esitas Austria-Ungari Serbiale 48- tunnilise thtajaga noodi, mille punktides nuti muuhulgas Austria-Ungari vastase propaganda ja nestustegevuse lpetamist ning Austria-Ungari ametiisikute lubamist atentaadi asjaolude uurimisele Serbia pinnal. Inglismaa ja
1901 Nobeli preemia Marconi leiutas raadio 1908 L-Itaalia maavärin Sionism- juudirahvuslus, õpetab, et juudid peavad tagasi minema oma ajaloolisele kodumaale I maailmasõda Põhjused ja algus Põhjused: 1. Ohu alahindamine (suurriigid ei uskunud sõja puhkemist) 2. Sõda tundus inimestele romantiline 3. Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise 4. Militarism oli tugevam kui diplomaatia Sõja ajend 28. juuni 1914 Austria-Un1gari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos „Nii nad tapsidki meie Ferdinandi“ Gavrilo Princip- Franz Ferdinandi tapja Austria esitab Serbiale ultimaatumi 28 juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja 1.augustil kuulutas Saksamaa Venemaale sõja 3.augustil astus sõtta Prantsusmaa 4.augustil astus sõtta Suurbritannia Sõjatandrid: Läänerinne Idarinne Balkani rinne Kaukaasia rinne Lähis-Ida rinne
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine RIIGI TEKKIMINE : Tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine 2) selle võimu teostamine territoriaals...
meeleliselt kogetav ehk mateeria (hinge pole olemas, jumalat pole olemas, armastust ei ole olemas jne.). Empiristid toetuvad induktsioonile- üksikult üldisele. Empirism annab tõuke loodusteaduste arengule (meelelist maailma tuleb uurida, sest seal on tõde). Õigusteaduses hakatake rõhutama üksikisiku tähtsust. Valgustusaja filosoofid paistavad silma ka muude teadustega (matemaatika, füüsika, loodusteadus, diplomaatia, poliitika jne.). Peamiseks kirjanduslikuks saavutuseks saab entsüklopeedia. Kirjeldada kogu maailma läbi märksõnade kirjelduse. Esimene Prantsuse entsüklopeedia ilmub 1751-1772. Nimetus: entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat. Ilmub 28 köidet. Pani aluse prantsuse filosoof Denis Diderot. Kuulub peamiste valgustusfilosoofide juurde. Kui ilmub, siis selle vastu stub välja katoliku kirik ja riigivõimud. 2 esimest köidet määrati hävitamisele
passiivne meeleolu. See äratas Lääne-Euroopas erakordset tähelepanu, tänu millele süvenes usaldus Eesti kui riigi vastu ning suurenes toetus edaspidiseks demokraatliku riigikorra ülesehitamiseks. Kuid Vabadussõda nõudis Eestilt suuri ohvreid: sõjaväljal hukkus ja haavadesse ning haigustesse suri 3 588 sõdurit ja ohvitseri. Kogu sõja vältel oli 13 775 haavatasaamise juhtumit. Eesti vägede edu pandiks oli sõjategevuse ja diplomaatia ühtepõimimine, õnnestunud strateegia valik, samuti julged otsused ning kiired rünnakud vastase tagalasse. Kuid tõeline edu tugines kogu rahva kaasamisele Vabadussõtta. Nõukogude Venemaa lüüasaamise üheks peamisteks põhjusteks olid esiteks, äärmiselt nigelalt töötav luure ning teiseks, ebaõnnestunud operatiivkavad. Venemaa oli poliitilises isolatsioonis ja nende strateegiline luure lapsekingades. Pimeduses kobav juhtkond aga nägi igas varjus tonti
korraldus, väärtuste ja võimu küsimused, riikidevahelised suhted n Avaliku halduse uuringud: riigivõimu teostamise ja juhtimise küsimused n Saksa ja Põhja-Euroopa pärimus: n Riigiteadused ühtse uurimisvaldkonnana n Totalitaarsed riigid: n Keelatud või salastatud (ka ENSV-s) Poliitika uurimise põhivaldkondi n Poliitikateooria ja poliitikafilosoofia n Maailmapoliitika, julgeolek ja diplomaatia n Võrdlev poliitika n Poliitikasotsioloogia n Riigi, võimu ja valitsemiskorralduse analüüs n Poliitikakujundamisprotsessi analüüs n Halduspoliitikate tulemuslikkusuuringud n Organisatsiooni, juhtimise, rahanduse analüüs n Sotsiaalajalugu, poliitikapsühholoogia, poliitgeograafia, -kommunikatsioon jt Poliitika uurimise märksõnu n Riigi, võimu, poliitika küsimused (mõtlemine, käitumine, reeglid/institutsioonid, alusloogika)
nagu emakeelt, kuid eesti keele hääldamisega oli tal küljes vene aktsent. Eduard Laaman, kes 1930. aastatel uuris Jaan Poska rolli Eesti ajaloos, hindas tema elu ja tööd järgnevate sõnadega: "See on advokaadi oma, kes elab oma tagasihoidlikku eraelu kontori ja kohtu vahel. Kui aga vaja, siis ei pelga ta astumast ka ajaloo kohtu ette ja ajamast seal suurimaidki protsesse, mis eesti rahval üldse on ajada olnud." Samuti peetakse teda ka Eesti diplomaatia suurvaimuks.1 Biograafiaid, refereerivaid raamatuid ning arvamusjutte on teinud temast paljud kirjanikud. Jaan Poska teemal on kirjutanud raamatuid ning artikleid järgnevad inimesed: · Kaarel Tarand, ,,Läbirääkija" 1998 · Eduard Laaman, ,,Jaan Poska: Eesti riigitegelase elukäik" 1935 · Eero Medijainen, ,,Jaan Poska: Ivan või Jaan?" 1998 · Küllo Arjakas, peatoimetaja, ,,Jaan Poska omas ja meie ajas." 2010
Tehnoloogiad, mis võimaldavad avalikku kommunikatsiooni paljudega pika vahemaa tagant .2 Ühiskondliku korralduse vormid, mis annavad oskused ja reeglistiku tehnoloogiate .3 .kasutamiseks laiemas sotsiaalses kontekstis .Kom.tehnoloogiate kasutamine sõltub enamasti aja- ja kohatingimustest Trükimeedia: raamat ja raamatukogu .Varasel keskajal ei peetud raamatut veel kommunikatsioonivahendiks .Ajaleht Nii jõudis avaliku sfääri tegevus, milleks oli valitsemine, diplomaatia või äri eesmärkidel aset leidnud .juba pikka aega Ajaleht erineb kultuurilise kommunikatsiooni teistest vormidest: see on orienteeritud üksikisikust lugejale, lähtub reaalsusest, sellel on tarbimisväärtus, seda ei säilitata, see on ilmaliku sisuga ja sobib .uue klassi, linnas äri- ja erialainimeste vajadustega .Ajaleht oli algusest peale kehtiva võimu tegelik ja potentsiaalne vastane, eriti oma enesetunnetuses
LÄHIAJALUGU I Suuline arvestus Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel I Maailma Esimese maailmasõja eel Imperialismiajastu iseloomulikud jooned Riikidel saavutada võimalikult suur võim maailmas Imperialistlik riik arvab huvisid olevat enam-vähem kõikjal maailmas Majandusliku mõjuvõimu laiendamist Vähem arenenud maad muudeti 19. sajandil toorainebaasiks ja üha enam ka turuks Koloniaalimpeeriumite teke 1914. a. elas 56% elanikkonnast koloniaalmaades 20. saj hakkasid vabad koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama, mis teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Suurimad koloniaalmaad asusid Aafrikas- Pr, Sks, GBR, It, Portugal, Hispaania... Maailmamajandus 20. Sajandi algul 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste...
5 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 81 dokumentide publitseeringuid. 1977. aastaks ilmus 21 köidet ning saatuslikuks sai 1938. aasta Molotov-Ribbentropi pakt ning 22. köide ilmus alles NSV Liidu lagunemise järel. Eesti ja teiste Balti riikide taasiseseisvumise rahvusvahelise tausta kohta on dokumente rohkesti nii idas kui läänes. Suur osa neist on vähese ajalise distantsi tõttu suletud. Väärtuslikku teavet selle aja suurpoliitika telgitaguste kohta pakuvad diplomaatia võtmekujude mälestused.6 Kroonikad Kroonika ehk ajaraamat on keskaegse ajalookirjanduse peamine vorm , kus sündmustest räägitakse nende toimumise ajalises järjekorras. Niisuguses jutustuses ei avata sündmuste seoseid ega põhjuseid, kuid neil on mingi süzeeline liin ja läbiv idee. Euroopas kirjutasid kroonikaid 13. sajandini peamiselt mungad, hiljem ka ilmalikud autorid. Kroonikate iseloomulikuks jooneks on, et hilisemad kroonikad sisaldavad varasemaid
Selles deklareeriti, et allakirjutanud riigid austavad kõigi rahvaste õigust valida valitsemisvorm, mille all nad sooviksid elada, ega nõustu mitte mingisuguste territoriaalsete muudatustega, mis ei ole kooskõlas kohalike elanike vabalt väljendatud tahtega. Hartas kajastunud Ameerika Ühendriikide ja Inglismaa seisukohad käimasoleva sõja ja maailma tuleviku suhtes andsid järgnevail aastail usku ja lootust paljude okupeeritud riikide rahvastele. Sõda ja diplomaatia 1941 1944 22. juunil 1941 alustas Saksamaa sõda Nõukogude Liidu vastu. Punaarmee, mida oli küll püütud sõjaks Saksamaaga ette valmistada, ei suutnud sõja algul märkimisväärset vastupanu osutada, sest Moskva oli kavatsenud rünnata esimesena, ning panustas seetõttu ründesõjale, jättes kaitse tagaplaanile. Saksamaa saavutas edu just seeläbi, et ennetas Nõukogude Liidu rünnakut. Siiski õnnestus sakslastel välksõja
- Finantsraskused: riigiametite müümine - Merkantilism, manufakt.,kompaniid, - Prantsusmaa akadeemia (1635): kunst ja teadus - Ühtlustada,unifitseerida - 4. Kardinal Jules Mazarin (1643-61) - Alaealine Loius XIV (sünd. 1638) - Itaallane M on juhtiv minister 18.a. - M vastu kõrgaadel: fronde mäss 1648-53. seejärel - Algab lõplik Prantsuse kõrgaadli Pol. tasalülitamine. (Kaovad aadlite lossid ja erasõjaväed.) - M tegutseb R vaimus ! - Nõtke diplomaatia kehastus - 17.saj. keskpaiku algab ,,Prantsuse ajastu" poliitika ja kultuuri alal - Välishegemoonia: vestfaali rahu, rahu Hispaaniaga 1659: Hisp.allakäik 5. Päikesekuningas Louis XIV - Kehtestab absoluutse monarhia, mille teoreetikud I Jean Bodin (1579): Esitab riigivõimu suveräänsuse mõiste = on jagamatu ja tühistamatu ja kuulub valitsejale. Rahvas on pöördumatult loovutanud oma õigused valitsejale. Absoluutne riigivõim kehastub kuningas, kelle võimu ei tohi piirata
monopolide ja rahandusega riigiks. 1231 Melfi konstitustioon Sitsiiilia seadused. Sitsiilia-Barbarossapojapoeg-Saksakunnjakeiserka-oliSitsiilias-Melfikonstitutsio on-Saksamaalfeodaalidevõim-allutasLombardia-lubasristidõda-kirikuvanne . 1254-1273 oli interreegnum Saksamaal puudus nii kuningas kui ka keiser. Habsburgide esiletõus 1273 Rudolph von Habsburg valiti Saksamaa kuningaks. Ta liitis oma lääniga Austria. 1308 kaotasid Habsburgid keisritrooni, kuid hakkasid abielude ja diplomaatia abil oma pärusvaldusi pidevalt suurendama. Rudolph-Saksakunn-liitisläänigaAustria-abielu-diplomaatia Heinrich VII (valitses 1308-1313)Luksembrugi dünastia. Valiti Saksamaa kuningaks. Tegeles veel Itaalia poliitikaga. Vallutas Rooma, krooniti keisriks ja suri Itaalias. Luksemburgidünastia-Itaaliapoliitika-Rooma-keiser-suri-Itaalias Ludvig IV (valitses 1313-1347)Sõdis võimu pärast Friedrichi von Habsburgi ja tolle poja Leopoldiga
majandusse. (Growth vs welfare; gunz vs butter) Riikidevahelisi suhteid iseloomustab koostöö ja kerge konkurents, teised riigid on riigile olulised vaid siis, kui need aitavad riiki oma eesmärkide saavutamisel. RIIKIDEVAHELISE KOOSTÖÖ MEHHANISMID. Diplomaatia, lepingud, alliansid. Riik saavutab rohkem oma eesmärkidest, kui ta on välja arendanud vastastikku kasulikud koostöö korraldused teiste riikidega. Kõige enam levinud on diplomaatia. Riigil on suursaadikud, konsulaadid, kultuuriatasseed teistes riikides seepärast, et edendada mõlema riigi ühishuve ja lahendada potentsiaalseid probleeme diplomaatilisel teel. Otsesemad riikidevahelise koostöö vormid on kahe- või rohkemapoolsed alliansid (ametlikud ja mitteametlikud kokkulepped teha koostööd sõjalises, maj- ja pol. sfääris.) ja lepingud (treaties - sama, ainult, et ametlikum ja formaalsem). Reguleerivad riikidevahelisi igapäevasuhteid.
esimele lepingute publitseeritud kogu sarjale see ongi rahvõ. 19.sajandi rahvusvahelist õigust iseloomustavad: - öeldakse et rahvõ kehtib kristliku rahva vahel, tsiviliseeritud rahvaste vahel. Hiinas nt. *ekstraterritoriaalsed lepingud hiinalstel puudub jurisdiktsioon inglaste asjus. Ainult tsiviliseertud kohus saab kohut mõista inglaste üle. Seda rakendatakse ka baltikumile sakslased on kõrgema tsivilisatsiooniga. - konverentsi diplomaatia - suhtumine sõjasse. Industriaalse revolutsiooniga kaasnes relvastuse areng. 19.sajandi teisel poolel domineerivad püüdlused ohjata teatud relvade kasutamist. Piiramised viivad 1899.ja 1907.a Haagi kokkuleppeni, millega pannakse piirangud teatud relvade kasutamisele. 19.sajandi keskel sündis ka Punase Risti Komitee Genfis. - Väiksemate rv organisatsioonide teke (nt rv postiühing). Maailmasõdade periood
- majanduses - sõjaline valdkond //nt Jaapan = sõjaliselt ei ole mitte midagi, majanduslikult väga domineeriv oma piirkonnas. //nt Indoneesia – ei ole kummaski hea, aga on suur riik. Milline riik suudab teistele peale suruda oma mängureeglid – suurriigid, impeeriumid 4) Suhete iseloom - eelkõige kaubandus (mis põhimõtetel rajatud, kuidas reguleeritakse liikumist, kust kuhu,...) - diplomaatia 5) Käitumine, normide ja reeglite olemasolu – muutunud aja jooksul 2. loeng Aleksandr Dugin – geopoliitika valdkonna nr. 1 (looja), venelane tema käsitlus imperialistlik, venekeskne, mitte eriti teaduslik „Postmodernne geopoliitika“ süsteemne lähenemine, aga süsteemiks ei nimeta. Tema süsteemi käsitlemise aluseks on identsus. Identsuse määratlemine:Paradigmad
Impeeriumiga "Igavest rahu" mille järgi, pidi Bütsants maksma viimasele tohutut andamit, mis koormas niigi ülekoormatut sõjaettevalmistustega riigikassat. Selle keisri poliitilse sammu eesmärgiks oli mõistagi oma tagala kindlustamine, lääne vallutamise ajaks. 533 aastal saatiski Justinianus I andeka väepealikuga Velisariusega eesotsas, hiigelsuure armee Vandaalide kuningriigi vastu (mille siseriiklikuid tülisid ta oskusliku diplomaatia abil igati soojendas). Sõda Vandaalidega oli alguses väga edukas. Lühikese ajaga alistas Velisarius Põhja-Aafrika Kartaagoga eesotsas ning rahulolev keiser kutsus ta peamiste jõududega tagasi, jättes koha peale okupatsiooni korpuse väepelikuga Solomoniga eestotsas. Varsti aga algas berberite mäss, millega korpus toime tulla ei suutnud ning Solomon oli löödud ning tapetud. Verine sõda kestis kuni 548.a. ning lõpes Bütsantsi võiduga
4. Esimese maailmasõja põhjused ja ajend - Põhjused: Peamine teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, Prantsusmaa, Inglismaa vs Saksamaa. 1) alahinnati ohtu ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmisesse piisavalt 2) sõda romantiseeriti kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 4) sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia valitsused olid muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide pantvangiks. Ajend: 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija erthertsogi Franz Ferdinandi tapmine. Austria-Ungaris ja muljas Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi. Ehkki Lääne- Euroopa suurriikidel Balkanil otseseid huve polnud, väljus olukord kontrolli alt. 5. Sõdivate riikide plaanid - Saksamaa: Schlieffeni plaan Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a. konstitutsioon - sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia, võimude lahusus, jagunemine parem- ja ...
tootmisaeg ühenes. Arenes lennundus, tehti esimene sõit õhulaevaga. Sõjatehnika arenes, esimene raadiosaade, sidetehnika areng Teema 2 Esimene maailmasõda. õ pt. 5,6,7,9 http://www.hot.ee/laging/Isoda_01.htm I maailmasõja põhjused- teravnenud vastuolud suurvõimude vahel, alahinnati ohtu (arvati et sõda pole võimalik), sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjalie mõtlemine oli kaalukam kui diplomaatia ajend- Austria- Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 28 jun 1914 Serbia terroristi poolt. Venemaa asus toetama Serbiat. sõja osapooled ja sõjaplaanid- Saksamaa- PR kiire purustamine ja vägede paiskamine itta Venemaa vastu, sõja võit 3-4 kuuga. PR sõjaplaan- eesmärgiks oli vältida PR- Preisi sõjas kogetud katastroofi, kus nad said lüüa. Pr- saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei
73. Näited kuidas rahvusvaheline õigus toimib? · Vaidluste lahendamine o Läbirääkimine; vahendus, lepitus, head teened o Vahekohus ja kohtumenetlus o Jurisdiktsiooni tunnustamine o Erinevad rahvusvahelised kohtud · Jõu kasutamine o Agressioon o Individuaalne enesekaitse; ennetav tegevus o Kollektiivne kaitse ÜRO mandaat, rahuvalve o Universaalne ja regionaalne julgeolek · Diplomaatia, selle garantiid 74. Tsiviilõiguse mõiste (objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus), tsiviilõiguse valdkonnad. Tsiviilseadustik, selle struktuur. Tsiviilõigus laieneb kõigile isikutele ning reguleerib isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Objektiivne tsiviilõigus on tsiviilõiguse normid ja tavad, mis tegelevad isikutevaheliste varaliste ja isikutevaheliste suhete reguleerimisega võrdsuse põhimõtet silmas pidades
25.juuli teatab venemaa et toetab serbiat 28.juuli kuulutab aus-ung serbiale sõja 29.kuulutas venemaa üldmobilisatsiooni, tühistas 30.kuulutas uuesti välja üldmobilisatsiooni 1.august Saksamaa kuulutas Venemaale sõja, seejärel Prantsusmaale, kui S poleks tungind kallale ka Belgiale poleks Inglismaa pidanud ka sekkuma. 23.aug astus sõtta Jaapan Atanti poolel Ül2 1 polnud rahvusvahelisi kriise lahendavaid organisatsioone 2 sõjaline mõtlemine oli ülekaalukam kui diplomaatia 3 konfliktid väikeriikidel tekitasid koflikte ka suurriikide vahel Ül3 Nõrk: Vene armee oli suur aga varustus oli vilets, ründas idapreisimaad aga oleks kasulik anda löök austria ungarile. Aus ungaril tuli sõdida mitmel ringel, suurem vene vastu, väiksem serbia vastu. Saksa tugevus: sai rünnata belgia kaudu prantsusmaad. Ül4 Läänerindel positsioonisõda, idarindel mänööver sõda Ül5
ka ohvreid nii hukkunute näol ning mõjutanud ka saatusi. Uurimusega sain ülevaate Eesti sõdurite elust-olust missioonil. Sain teada kui suur on Eestlaste panus tollel missioonil ning täitsin oma eesmärgi, milleks oli uurida milline on Eesti Kaitseväelaste roll Afganistani missioonidel. Kasutatud Kirjandus Arjakas, K. (2007). Afganistan 19791989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu. Eesti Päevaleht . Elling, I. (september 2011. a.). Terrosrismisõja kaja Eestis. Diplomaatia nr 97. Hoop, M. (4. veebruar 2013. a.). intervjuu minu uurimustööks "Eestlased Afganistani missionidel" (M. Sarik, Intervjueerija) Jugaste, A. (20. detsember 2012. a.). Valitsus kiitis heaks Eesti veteranipoliitika. Kasutamise kuupäev: 2. märts 2013. a., allikas Eesti Kaitseministeerium : http://www.kmin.ee/et/valitsus- kiitis-heaks-eesti-veteranipoliitika Joseph K. Currier (15.veebruar 2012.a) War Veterans. Kasutamise kuupäev ( 12.03.2013) kaitseliit, E. (2012)
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
Näide: Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina kirjastus. 22 Ajakirjaartikkel Ajakirjades ilmunud artiklitele viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, number, artikli lehekülje numbrid. Näide: Kaljurand, R. (2010). Mõtteid möödunud valimistest Rootsis. Diplomaatia, 10, 10–12. Artikkel kogumikus Artikleid, mis on ilmunud artiklikogumikes, viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Toimetaja(te) perekonnanimi, eesnime initsiaal(id) (Toim.). Kogumiku pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, leheküljed. Näide: Lagerspetz, M. (2005). Kodanikeühiskond ja turvalisus. Raska, E., Raitviir, T. (Toim.). Eesti edu hind: eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus. Tallinn: Eesti
E- raamat Viide tekstis (Mölder 2015) Kasutatud Mölder, K. (2015). Kui aju puhkab. Praktiline teejuht allikates ajukahjustusega inimesele ja tema lähedastele. E-raamat. Kirjastus Harte. Kindle edition. Artikkel Viide tekstis (Mallinen 2016) võrguajakirjas (lk Kasutatud Mallinen, J. (2016). Vladimir Putin kui ajaloo segakasutaja. allikates Diplomaatia 160. numbrita) https://www.diplomaatia.ee/artikkel/vladimir-putin-kui- ajaloo-segakasutaja/ (24.06.2017). Artikkel Viide tekstis (Rosenberg 2015: 137) võrguajakirjas (lk Kasutatud Rosenberg, T. (2015). Esimene maailmasõda ja Eesti. Tuna. allikates Ajalookultuuri ajakiri 4, lk 136-139. numbriga) http://www.ra
Nt: Ceasar oli pidevalt sõjas, seega ei saanud ladina keelt õppida. · Nn Pimeluuletaja · Hutten oli üks esimesi, kes võttis üles Saksamaa ühendamise idee ühinenud maa suudab end kaitsta paavsti röövpoliitika eest. MACHIAVELLI JA CAMPANELLA · Ajaloolane ja kirjanik Niccolo Machiavelli(1469-1527) keskendus riigikorrale, riigivalitsemisele ja poliitikale kõrgel ametikohtadel Firenzes, tegeles eelkõige välispoliitika ja diplomaatia juhtimisega 1512. aastal pandi vangi aga amnestiaga sai välja 1513. a . · Riigivalitsemise probleemistikus ütles Machiavelli sõna sekka traktaadiga ,,Valitseja" 1513. aastal. Teoses jagab ta valitsejale õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki- on vaja tarka ja osavat diktaatorit valitsemiseks kõik vahendid lubatud. Sellist mudelit kasutas Cesare Borgia, kes püüdis oma võimule allutada Kesk- Itaaliat.
iseenda peremehe. Renessanss hindas ilu koos avalikkuse hinnanguga. Ilu omamine oli väärtus ja selle hind tõusis, kui see oli avalikult näidatav ja äratas teistes kadedust. Pildid, 16 skulptuurid, arhitektuur , kirjandus ja luule kasvatavad ja kujundavad renessansi inimest. Endine tahumatu inimene muutus nüüd vaatlejaks ja mõtisklejaks. Kui varem ta ainult tarvitas ja hävitas, siis nüüd ta kaunistab ja naudib. Jõu asemele astub diplomaatia. Renessanss seab esikohale vaimse naudingu. Renessansiaegne vaimsus rõhutas kahte aspekti: · väljakasvamine ,minevikust · huvi oleviku vastu. Renessanss annab maailmale epistolaarse kirjanduse. Humanistide kõlblusõpetuses võib leida palju paralleele roomlaste ,,kuldse aja" ideaalidega: hariduse kaudu on võimalik saavutada väärikus, mis omakorda sunnib tegema häid tegusid. Nad rõhutavad kõrget
november 1918) Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi aluseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, millele aitasid kaasa järgmised asjaolud: Ohu alahindamine sõda ei peetud võimalikuks, ega pööratud pingetele tähelepanu Sõda romantiseeriti kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Sõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Serbia toetaja Venemaa välja mobilisatsiooni, mida Saksamaa võttis kui sõjakuulutust. Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Seda ei tehtud ja Saksamaa kuulutas 1. augustil sõja Venemaale ja seejärel Prantsusmaale, tungides ühtlasi kallale Belgiale
Pr tugevnes, m iseseisev 1911 Maroko 2 pr sai maroko 1908-1909 Bosnia 1912-1913 Balkani 1 türgi kaotas, albaania iseseisvus 1913 Balkani 2 Ajalugu Page 49 Algus 6. september 2010. a. 9:00 WWI 28.07.1914-11.11.1918 Ajend: Franz Ferdinand (must käsi-28.06.1918) Põhjused: Suurriikide vastuolud (kolooniad), rahvusvaheliste organisatsioonide pooldamine, traditsioon sõdida + eeldati väikest sõda, diplomaatia vähesus, sõda romantiseeriti. Ajalugu Page 50 Lahingud 8. september 2010. a. 11:45 1914-Tannenberg 1915-Ypres'i - gaas, I vs S 1916-Somme'i - tank, I+P vs S, 1.3 dead 1916-Jüüti I vs S. Merekindlustamine inglastele 1916-Verdun, P vs S 1917-Cambrai, ilma suurtükita. 1917-Brussilov, V vs AU, rumeenia liitus antandiga Ypres'i mürkgaas inglaste vastu. Vale tuul 1915 itaalia antandile
Seadus peab olema kättesaadav. N ei saa pidada s-ks seni, kuni teda pole formuleeritud küllaldase täpsusega. Seaduslikkuse printsiibiga oleks vastuolus see, kui täidesaatev võim teostaks oma võimu piiramatult. · Demokraatia pr eeldab kokkulepet ja vähemustega arvestamist. Halduse diskretsioon Administratsiooni pädevus vabalt hinnata situatsiooni ja teha sellele vastav otsus. Paljudes valdkondades (poliitika; diplomaatia puhul pädevus vabalt valida liitlasi, lepingupartnereid; sõjandus). Määrusandlus KOV puhul. Õigus otsustada õiguslike olukordade tagajärgede üle. Seaduslikkuse pr ainult see, mis on seadusega lubatud; halduse jaoks ei ole õigusvaba ruumi. Hd õn rakendamine. Vastav n peab sisaldama min abstraktse teokoosseisu, mis peab olema täidetud et selle alusel teha d.otsus. eeldab õiguslikku subsumeerimist (õ rakendamise 1 aste). D seadusandja poolt
RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga ,,rahvaste õigus" (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhimõttel. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust kuigi erinevate riikide eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib rahvusvahelist õigust nii palju, kui on riike. Samas on riigid sõlminud lepinguid...
pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt o Sõda romantiseeriti 20. saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, seda soositi ja oodati o Polnud rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone 1914 polnud ühtegi organisatsiooni, mis oleks suutnud kiiresti korraldada näiteks suurriikide liidrite kohtumisi (tänapäeval ÜRO) o Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia valitsused otsekui ei märganud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendanud sellele vastavalt oma julgeolupoliitikat, tihti ei saanud valitsused oma kindralstaapides koostatud sõjaplaanidest aru (sõjaplaanid olid muutunud väga keeruliseks, täpseks ja jäigaks) Sõja ajend: A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 2914 VM asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
