Esimene Maailmasõda Põhjused: · Teravnenud vastuolud maailma võimude vahel, kus ühel poolel seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teiselpool seisis Saksamaa. · Alahinnati sõja ohtu. · Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. · Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon. · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Ajend: Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus Austria-Ungarile kuuluvas Bosnias. Sõdivate osapoolte sõjaplaanid: · Saksamaa tahtis teha nn välksõja, et purustada kiirelt Prantsusmaa ja peale seda rünnata Venemaad. Sõda pidi kestma 3-4 kuud ja Prantsusmaa vallutamiseks oli sellest planeeritud 39 päeva. Saksamaa
Riigivõimu autoriteedi kasv Aastal 1837 oli Inglismaal troonile tulnud Victoria. Täidesaatev võim muutus tugevamaks. Aastal 1841. sai peaministriks Robert Peel, kellest sai peagi poliitilise elu keskne tegelane. Välispoliitika Inglismaa esmane soov oli Euroopa riikide poliitiline võimClick to edit Master text style tasakaalus hoida. Second level Third level Briti diplomaatia oli nõus Fourth level Euroopa riike majanduslikult ja Fifth level sõjaliselt riike aitama Krimmi sõjas liitus Inglismaaga Prantsusmaa, et Venemaa võimuvõtmist maandada. Täname vaatamast!
sõdima. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist pandi paika sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. Osavõtjariikide esindajad hakkasid Viini saabuma septembris 1814.: · Austria delegatsiooni juhtis vürst Metternich, kuid tunda oli ka Austria keisri lähedalolekut. Metternichil on suur roll ka Viini kongressi järgsel ajastul rahvusvahelise süsteemi juhtimisel ja Püha Liidu soovide tõlgendamisel. Tänu erakordsele diplomaatilisele osavusele oskas ta diplomaatia põhitõdesid ümber sõnastada igapäevasteks välispoliitilisteks printsiipideks. · Preisimaa kuningat esindas vürst von Hardenberg. · Prantsusmaa äsja taastatud kuningakoda esindas Talleyrand. · Suurbritannia delegatsiooni juhiks oli välisasjade riigisekretär lord Castlereagh. · Venemaad esindas tsaar Aleksander I isiklikult. Viini Kongressi eesmärk oli pärast Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdadest põhjustatud
positsiooni Balkanil 1893 liiduleping Venemaa ja Prantsusmaa 1904 kokkulepe Inglismaa ja Prantsusmaa loodi Antant; 1907 leping Inglismaa ja Venemaa vahel ANTANT Eesmärgid: Pr S võimu vähendamine V kehtestada võim Balkanil Ing S võimu vähendamine Võidurelvastumine sõjatehnika areng USA tulek maailmapoliitikasse Ameerika-Hispaania sõda 1898 Hispaania loovutas Ruerto Rico, Filipiinid, Guami Kahuripaatide diplomaatia mängureegleid rikkunud riigi rannikule maabus dessantvägi Panama riik USA võttis Kolumbialt rendiks Rahvusvahelised kriisid 20. sajandi algul Serbias mõrvati valitseja ja asendati venemeelse valitsejaga 1908 liitis A-U endaga Bosnia ja Hertsegoviina S toetas A-U ja V Serbiat, aga V oli nõrgestatud ja taandus 1912 kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja Türgi kaotas kõik va Konstantinoopoli
Mindeid uusi vapustusi ei olnud ette näha. 5 Välispoliitika VÄLISSUHTLEMISE ALGUS Eesti iseseisev välissuhtlemine algas praktiliselt juba enne riikliku iseseisvuse väljakuulutamist. 1918. aasta algul pidasid eesti poliitikud Petrogradis lääne diplomaatidega läbirääkimisi, et selgitada välja Inglismaa, Prantsusmaa ja USA suhtumine Eesti iseseisvumisse. Algul kujunes Eesti diplomaatia "peakorteriks" Stockholm, hiljem suunduti ka mujale Euroopasse. Noore riigi diplomaatia esimesi suuri saavutusi oli see, kui Prantsusmaa, Itaalia ja Inglismaa tunnustasid Eestit. Välisriigid ei kiirustanud Vene impeeriumi lagunemise käigus tekkinud iseseisvusele pürginud riike diplomaatiliselt tunnustama, nende iseseisvust peeti ajutiseks, samasugune hoiak oli ka Eesti suhtes. Vabadussõja lõppedes suutis Eesti end iseseisva riigina
ja väärtushinnang on samastumas *Vabakaubandus- Vabakaubanduse põhimõte, kaupa saab osta ülemaailma erinevatest kohtadest *Transnationalism-inimesed saavad suhelda üle interneti ja on võimalus külastada, vaba suhtlemine. 12) Leia õige sõna. * institutsioon Eestis, mis koostab riigieelarve projekti – Valitsus * ametiseisundi kuritarvitamine – Korruptsioon * riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide omavaheline suhtlusprotsess – diplomaatia 13) Millised on sinu meelest üleilmastumise kolm positiivseimat külge? Põhjenda iga näidet. * Inimeste, oskustööliste liikumine- oskustöölised saavad oma oskuseid rakendada ka muja *Kaupade kiirem liikumine, lihtsam , tooteid on võimalik soetada globaalselt interneti vahendusel *Ettevõtted võivad laiendada tootmist ka mujal riikides, edendab majandust
I maailmsõda Karl Sinijärv 1. MS põhjused • Ohu alahindamine • Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia • Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel Kaart enne I aailmasõda Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Tähtsamad lahingud • Marne • Ypres • Verdun • Somme • Jüüti Marne'i lahing • Toimus 5.-12 september 1914.
ÕIGUSALASE TEGEVUSE VALLAS - tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek - sätestada määrustega meetmed, mis tagavad seaduste elluviimise - esitada parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmis ettepanekuid VÄLISSUHETE VALLAS - tagada riigi välisjulgeolek - korraldada suhtlemist teiste riikidega ( diplomaatia, majandus-ja kultuurilepped ) SOTSIAALSE HEAOLU JA KULTUURI VALLAS - kaitsta elu- ja looduskeskkonda - garanteerida rahvuskultuuri püsimine ja areng - tagada inimväärne elatustase - korraldada haridust ja meditsiini - maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED
Võrgulehel http://blogs.lse.ac.uk/europpblog/2013/05/20/sweden-nato-eu-alternative-us-defence-policy/ (08.04.2016) Forest, F.J.J. & III Wilson, I. (2008). Handbook of Defence Policy: International and comparative prespectives. London ja New York: Routledge Manners,I. & Withman,G.R. (2000). The Foreign Policies of European Union Member States. Manchester ja New York: Manchester University Press. Lindblad, G.(2012 juuni). Üldsegi mitte nii neutraalne. Diplomaatia. Võrgulehel http://www.diplomaatia.ee/artikkel/uldsegi-mitte-nii-neutraalne/ (07.04.2016) Rolenc, J. M. (2013). Means, Goals, and Sources of Foreign Policy: The Case of Sweden. ISA 2013 convention, 3-6 April 2013, San Francisco, USA Rootsi valitsuse koduleht. Foreign and security policy. Võrgulehel http://www.government.se/government-policy/foreign-and-security-policy/ (07.04.2016) Taani valitsuse koduleht. Foreign Policy. Võrgulehel http://um
USA ajas Euroopa suhted isolatsiooni poliitikas. USA oli eraldatud ning omaette. 20. Sajandil alustati sekkumist Euroopa poliitikasse. Prooviti mõjutada terve Ameerika arengut. Sekkuti nii ladina, lõuna kui ka kesk-ameerika riikide poliitikasse. !2 Mis mõjutas 1. Alustati sõda Hispaanias 1989. Aastal. Puerto Rico, Filipiinid ja Guaamid — Hispaania endised kolooniad (Lõuna ameerika) 2. Kahurite diplomaatia — See tähendab kui ei allutada USAle siis võis juhtuda, et ühel päeval on rannikul dessantvägi. (Ladina ameerika) 3. Kesk ameerika — Panama kanal 1903 a. mõjuvõimu all !3
Esimene Maailmasõda Esimese maailmasõja põhjused: · Vastuolud maailma suurvõimude vahel (Prantsusmaa ja inglismaa / Saksamaa ) · Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas (Leidis et selleks tuleb purustada Prantsusmaa) · Alahinnati ohtu Suurriikide vaitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt · Sõda romantiseeriti- Leiti et sõda on romantiline ,ülev ja hiilgav. Oodati põnevusega sõda. · Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon- polnud organisatsiooni kes oleks kiiresti suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia- Otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeoleku poliitikat. Võtmeküsimus oli see et kui kiiresti keegi jõuab oma väed mobaliseerida. Maailmasõja ajend : Austria-Ungari trooni...
Hitler ründab NL-i Võit Saksamaa üle 1949- NL-il oma tuumapomm Uued plaanid maailmarevolutisooniks (uus sõda pidi algama 1955.a.) 1949. a.- Korea sõda Surm 5.Märts. 1953 Stalini surm (mürgitati KGB juhi Lavrenti Beria poolt, et vältida uut sõda mida NSVL poleks olnud suuteline pidama) Tuntumad tsitaadid Surm lahendab kõik probleemid. Pole inimesi, pole probleeme. Ühe mehe surm on tragöödia aga miljonite surm on statistika Aus diplomaatia on nagu kuiv vesi või puidust raud. Inimesed, kes hääletavad, ei otsusta midagi. Need, kes hääli loevad, otsustavad kõik. Tähtis pole see, kuidas hääletatakse, tähtis on see, kuidas hääli loetakse Tuntumad teosed "Nõukogude Liidu Suurest Isamaasõjast" "Oktoobrirevolutsioon ja vene kommunistide taktika" Poliitiline Kirjandus, 1947 "Marksism ja keeleteaduse küsimused" Eesti Riiklik Kirjastus, 1951 "Aruandekõne ÜK(b)P Keskkomitee tööst partei XVIII
Küll aga kahjuks on olnud enim viimastel aastatel suureks murelapseks islamistlikud rühmitused, kes Fukuyama tõekspidamiste vettpidavust on hakanud veelgi enam kahtluse alla panema. Mida eelkõige iseloomustab tervet maailma shokeerinud terrorismirühmituse avapauk, mis läks igevesti ajalukku, mil 11.sept 2001 aastal läbi väidetava terrorismirühmituse terroriaktiga USA-s, mis nõudis pea kolm tuhat inimelu. Tegemist oli sündmusega, mis ka väljaande Diplomaatia andmeil võib tunduda hetkena, mil just poliitiline islam võiks olla tugevam ideoloogiline konkurent liberalismile ning ohustada sellega paralleelselt ka F.Fukuyama liberalismi ennustust. Üha aktiviseeruva ja suureneva efektiivsuse tõttu islamistlike rühmituste näol võib olla suuresti tegemist olukorraga, mis enim liberaalset maailma raputada suudab. Kuna terrorirühmituse võrgustik on viimaste aastatega muutnud oma strateegiat kui mitte taktikat
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaili-terras-uro-aastatuhande-arengueesmargid- ja-eesti?id=67140244 2013. aasta novembri Diplomaatia keskendub ÜROga seotud temaatikale ning novembri lõpus Vilniuses toimuva Euroopa Liidu Idapartnerluse-alase tippkohtumise taustade avamisele. 15.-16. novembril külastas Eestit ametliku visiidi käigus ÜRO peasekretär Ban Ki- moon. Maailmaorganisatsiooni peasekretäri esimese Eesti-külastuse käigus andis Ban Ki-moon Diplomaatiale intervjuu, kõneledes ÜRO ja selle peasekretäri rollist globaliseeruvas keskkonnas, aga ka Süüria kodusõjast ning tuumarelvade levikust.
Kas Esimeses maailmasõjas oli võitjaid? Esimene maailmasõda algas aastal 1914 ja kestis aastani 1918. Esimest maailmasõda tunti kaevikusõjana, mis kaasas suurt osa maailmas ning kus langes üle 9 miljoni inimese. On teada, et ükskõik millise sõjategevuse tagajärjel on alati kannatajaid, aga kas Esimeses maailmasõjas oli ka võitjaid? Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Riigid ei osanudki aimata, et sõda võib puhkeda, sest esiteks poleks see olnud globaliseerumise tõttu kasulik ning üleüldse alahinnati ohtu, romantiseeriti sõda, puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad instituudid ja sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. 1918 aasta veebruaaris okupeeriti Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest Saksa vägede poolt. 15. Juulil a...
Ajalugu 1. Viini kongress (millal? Osavõtjad, otsustajad, mida arutati?, tulemus). 1814-1815a suveni. Osavõtjad- 216 esindajat enamikust Euroopa riigist, peamisteks otsustajateks olid Inglismaa, Austria, Venemaa, Preisimaa, suurematest riikidest ei osalenud Türgi. Läbirääkimistel ilmnesid suuriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi ,,korrastamisel" ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Napoleoni Sada päeva lükkas aga vastuolud tagaplaanile, liitlased asusid taas Prantsusmaa vastu sõtta. Päras Napoleoni purustamist pandi paika ka sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. 2. Napoleoni sada päeva (millal? Mida tähendas? Tagajärjed) Napoleon lahkus saladuskatte all koos oma lähikondlaste ja umbes 1100 mehega Elba saaralt ja maabus 1815 a . märtsis Prantsuse rannikul .Pariisi saabudes oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagenud . Napoleon tegi uu...
1. I MS põhjused · teravnenud vastuolud suurriikide vahel (Saksamaa / Prantsusmaa, Suurbritannia ja Austria Ungari / Venemaa) · Alahinnati ohtu, ei usutud et sõda võiks alata · Sõda romantiseeriti sõda on hiilgav, võimas, riik saaks näidata oma võimu ja osavust · Puudus organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise · Sõjaline võimeksu osutus tähtsamaks kui diplomaatia Ajendiks/ettekäändeks oli 28.juuni 1914 AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 2. Sõdivate poolte plaanid: Saksamaa Schlieffeni plaan (vägede ülemjuhataja oma) e. välksõja plaan (ootamatu ja kiire pealetung). Läbi Balkani Prantsusmaalt Suurbritanniasse. AU, Venemaa huvide põrkumine Balkanil. Prantsusmaa rajasid kindlustuste süsteemi PrantsuseSaksa piirile. Belgia piirile seda ei tehtud. Plaan 17. Elsassi ja Lotringi hõivamine ja Saksamaale pealetung.
Sõda ja sõbrad Me kõik tunnetame ja tajume maailma väga erinevalt. Erinevad situatsioonid ja sündmused mõjutavad meid ja toovad esile meie mõtted ja väärtused. Inimesed annavad maailmale tähenduse läbi oma mõttemaailma ja läbi oma tegude. Üheks selliseks tähenduseks on sõda. Sõda, mis on diplomaatia jätkumine militaarsete vahendite läbi ja tihti nimetatakse relvastatud kokkupõrkeks kahe või enama osapoole vahel. Erich Maria Remarque raamat "Läänerindel muutusteta" on teos, mis käsitleb noorte meeste maailma, selle erinevusi, pannes meid lahti mõtestama sõja tähendust, sõprust ja elu väärtust. 19-aastane sõdur Paul Bäumer läks noorelt sõtta ja võitles Esimeses maailmasõjas Prantsusmaa läänerindel. Sõjas on sõprusel suur tähtsus, siin toetatakse üksteist. Pauli
mittebolsevistlikku Venemaad pole võimalik taastada. 1921. a saadi tunnustus Suurbritannialt, Prantsusmaalt, Itaalialt, Jaapanilt ja Belgialt, USA alles 1922. aastal. 1921. a võeti Eesti Rahvasteliitu. 1939 oli Eestil 10 välissaatkonda ja 151 konsulaati. JULGEOLEKUPROBLEEMID ESIKOHAL EV välispoliitika põhiprobleemiks oli riigi iseseisvuse, suveräänsuse ja julgeoleku tagamine. Eesti orienteerus tihedale koostööle Läänega, eriti suuri lootusi pandi Inglismaale. Eesti diplomaatia püüdis Inglismaas äratada huvi Eesti vastu ja taotles brittide kohalolekut Läänemerel. Kuigi Inglismaa ja Prantsusmaa olid huvitatud Balti riikide püsimisest, ei andnud nad meile mingeid julgeolekutagatisi ning agressiooni korral poleks meil mõtet abi loota. Asjata lootsid Eesti poliitikud heanaaberlike suhete sisseseadmist Venemaaga. Sõjas lüüa saanud Saksamaa konkureeris edukalt Inglismaaga Baltimaade turgudel ja taastas kiiresti oma positsioonid Eesti majanduses. RAHVASTELIIT
kohtumõistmisest. Mõistmine rajaneb oskusel asetada ennast teise inimese kohale ja võimes asju tema silmadega vaadata. See on empaatia ja seda on küllalt vähestele antud. Enamus inimesi vaatab ja otsustab kõike ainult iseenda mätta otsast. Mida rohkem inimene areneb, seda enam laieneb tema empaatia. Tõeliselt tark inimene suudab mõista enamuse inimestetegusid ja sündmuste põhjuseid. Ja ka prognoose teha selle alusel.Sellele ju rajaneb kogu diplomaatia. Kuid sina-mina-tema suhetes on samuti võimalik protsesse ja arenguid kujundada positiivsemaks, juba varakult ette näha veealuseid karisid ja neid teadlikult vältida. Olgem ausad, enamus vigu tehakse ju lollusest ja lodevusest! Enamus halba ja kurja, mida inimesed endale ja teistele teevad, on põhjustatud rumalusest. Nad lihtsalt ei suuda mõista, mida tegelikult teevad ja millised on tagajärjed. Ega siis muidu ei öelda, et põrgutee on sillutatud heade kavatsustega
III etapp- eestlaste meeleheitlik, kuid ka tulutu vastupanu ja lõplik alistumine. 1222- 1223- Eestlaste edu, 1224- Tartu alistamine, 1227- Saaremaa alistamine. Allajäämise põhjuseid on mitmeid: ei tehtud piisavalt koostööd, puudusid sõjalised kogemused, vastastel oli parem sõjavarustus ja paremad sõjamehed ja pidid võitlema mitme erineva vaenlasega. Minu arvates oli kõige saatuslikum ja otsustavam, miks sõda kaotati just meeste vähesus ja ühise diplomaatia puudumine. Olukord peale sõda. Eesti oli jaotatud 4 feodaalriigiks- Tartu piiskopkond; Saare- Lääne piiskopkond; Eestimaa hertsogkond ja Ordu riik. Igasse kihelkonda ehitati kirik. Hakkasid tekkima linnad, mis kujunesid käsitöö ja kaubanduskeskusteks. Soodsa asukoha tõttu muutus Eesti üheks tähtsaimaks kaubateeks. Tegeldi jätkuvalt vahetuskaubandusega. Kauba vahetus oli vägagi tulus, seda tõendavad maasse peidetud hõbemündid. Kaubandusse lisandus ka Hansa Liit,
Blokid olid peamiselt loodud sõja ärahoidmiseks. Austria-Ungari tihe koostöö patrner- Türgi (Venemaa ja Itaalia kasvav surve). Sõja põhjused: Saksamaa ei pidanud kinni Venemaaga sõlmitud edasikindlustuslepingust, kus seisis, et Saksamaa ei tohi rünnata Prantsusmaad ning Venemaa Austria-Ungarit. Alahinnati ohtu (ei usutud, et sõda juhtub) Sõda romantiseeriti Rahvusvahelied kriisi reguleerivad institutsioonid puudusid Diplomaatia väiksem osakaal sõjalise mõtlemise kõrval Lisaks õhutasid sõda sõjatehnika areng ning võidurelvastumine Sõja ajend Franz Ferdinandi atentaat Sarajevos 28.06.1914 Serbia toetamine Venemaa poolt, mis ajas sakslased vihale ning õhutasid Austria- Ungarit kuulutama Venemaale sõja. Seepeale mobiliseeris Venemaa väed ning hiljem 01.08.1914 kulutas Saksamaa Venemaale sõja, ning hiljem ründas Prantsusmaad ja siis Belgiat, mille peale (Belgia
vastu, keda toetas venemaa. 4.A-U<-> Serbia: A-U Serbia sõda vallandus. Serbia püüd luua A-U koosseisu kuulunud lõuna-slaavi rahvastest suur slaavi riik nn. Suur serbia. 5.Türgi: soov taastada kunagine ülemvõim balkanil. 6. Jaapan<->Saksamaa: Oli huvitatud Saksamaa kolooniate ülevõtmisest aasias. Alahinnati ohtu, sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. ; Seega I MS oli imperialistlik sõda, kuna sõja põhjusteks ja eesmärkideks olid suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlused. Sõja ajend: Sarajevo atentaat 28.06.1914- A-U troonipärija Franz Ferdinandi tapmine. Kuu aega hiljem kuulutas A-U sõja Serbiale. (Kuidas sõda algas: Venemaa toetas Serbiat, A-U kuulutas Serbiale sõja, venemaa kuulutas mobilisatsiooni, Saksamaa kuulutas venemaale sõja 1.aug
sajandi algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Leidus palju inimesi, kes sõda lausa soovisid ja ootasid sõda hirmuseguse põnevusega. Peamised põhjused 4 · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine - Maailmas polnud 1914. aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide juhtide kohtumisi. Peamised põhjused 5 · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia - Riikide valitsustes ei tahetud märgata sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat. Samuti ei tahetud saavutada kompromisse ega kokkuleppeid, vaid oldi oma nõudmistes kinni. Üldised põhjused · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast · Imperialism · Kolooniate ümberjagamine · Natsionalism- oma rahvuse esiplaanile toomine · Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada oma sõjaplaane
RIIGIKAITSE 1. Nimetage nn. totaalseid riike (hetkeseisuga) Põhja-Korea 2. Kuidas sundida teisi riike oma tahtmise järgi tegutsema? Vägivald, majanduslikud meetmed, diplomaatia, siserahutuste korraldamine, psühholoogiline sõda. 3. Mis on strateegia ja mis on taktika? Strateegia on suur pilt, näiteks eesmärki võita tagasi sõjas kaotatud alad, võita sõjas mõni uus ala vms. Taktika on lahingu ettevalmistamise ja läbiviimise teooria ning praktika, mida rakendatakse ellu läbi allüksuste, üksuste ja kõrgemate väekoondiste. 4. Kus leiutati ,,faalanks" ? Kreekas 5. Peale millist sündmust algas üleminek üldisele sõjaväekohustusele?
imperialismiajastu-rahvusluse levik, rahvusriikide teke(saks. itlia)alguses rahvad võrdsed varsti sovinism-oma rahvuse eelistamine, suurriigid suurt mõju kogu maailmas, koloniaal vallutused, majandusliku võimu kasv, vähemarenenud maad toorainebaasidek,euroopa tivil-isikuvabadus,eraomand, deomk. kogu maailm eur. riikide asumaad mõjusfäärid lisaks usa jaapan. norra rahumeelne eraldumine rootsist teised võitlesid sellele vastu-ümberrahvast. poliitika, piiratud autonoomia. katsed koloniaalvaldused ümber jagada, iseseisev Etioopia(libeeria)inglise buuri sõda-hollandi asunikudpõliselanikega võideldes asut vabariigid, algul võitsid olenem. inglis. suurest ülekaalust, hiljem partisani sõjale minnes rajasid ingl. kondus laagrid kuhu paigut enamus buurlasi ning pidid sõlmima rahu läksid briti koosseisu india rahvuskongress-indiale otsustusõigus siseküsimustes bokserite ülestõus hiinas poolkoloniaalne hävit kik lääne-pärast, suruti veriselt maha, ...
Suur osa majandusest koosnes relva- ja rasketööstusest. See oli kõige selgem märk tulevast sõjast, kuna kuskil tuli lõpuks need ressursid realiseerida. Võidurelvastumine tõi lõpuks kaasa olukorra, kus ainus võimalik turg majandulike produktide kasutamiseks oligi sõja pidamine. Hea näide võidurelvastumisest on sakslaste ja inglaste laevastiku moodustamine. Iga laeva kohta, mis sakslased ehitasid, ehitasid inglased kaks. Sõjaline mõtlemine oli muutunud oluliselt kaalukamaks kui diplomaatia. Nii oli oma osa ka kindralstaapide poolt koostatud sõjaplaanidel, millega valitsused polnud tihtipeale isegi kursis. Plaanid olid väga detailsed, julmad ja jäigad. Põhivõtmeks oli kiirus. Sõjaplaanide tugevus seisnes kiires mobilisatsiooni välja kuulutamises ja seetõttu toimusidki Esimese maailmasõja sündmused niivõrd äkkiliselt ja pidurdamatult, kuna ega keegi ei tahtnud jääda kaotajaks. Saksamaa Shlieffeni plaan oli töötatud välja juba tunnilise täpsusega ning väga
Paraku olid eestlased pärast 1217. a Madisepäeva lahingu kaotust viimseni murtud. Kaotuse põhjuseid oli mitmeid: eestlasi oli märgatavalt vähem kui vastaseid, vaenlastel oli samuti ka arenenum tehnika ja parem relvastus ning eestlaste omavaheline ühtsus oli nõder ning ühistele otsustele jõudmine nõudis palju vaeva ning aega. Minu arvates oli neist kõige saatuslikum justnimelt meeste vähesus ja ühise diplomaatia puudumine. Kui need tegurid oleksid täidetud, poleks võit olnud kaugeltki utoopiline. Muistse vabadusvõitluse kulg muutis kõvsasti eestlaste eluolu ja maailmapilti. Rahvusena kaotasid eestlased palju oma kultuurilistest väärtustest ning identiteedist, sest neile pressiti jõuga peale uut ja tundmatut usku. Ristisõdijatel oli selles osas vaba voli tegutseda ning paratamatult võib tõdeda, et seda tehti ka väga verisel ja vägivaldsel moel. Linnade jaoks
allveelaevu Tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone Et Saksamaa täidaks oma tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna Rahulepingud sõlmiti lisaks Saksamaa liitlastega, nt Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga Ungari ja Türgi kaotasid suure osa oma territooriumist Pariisi rahukonverentsil koostati ka Rahvasteliidu põhikiri W.Wilsoni 14 punkti Rakendada diplomaatia Relvastuse vähendamine Belgia iseseisvuse taastamine Rahu säilimiseks Rahvasteliit Poolast iseseisev riik Väljaspool territoriaalvett rahu Kolm uue maailma arhdekti: Suurbritannia peaminister David Lloyd George Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau USA president Woodrow Wilson Türgi ja teiste riikide iseseisvumine Türgis tõusid esile rahvuslased koos kindral Mustafa Kemaliga rahulepingu vastu
Euroopas, nende huvid põrkusid kokku aafrikas. Venemaa ei tahtnud ka saks võimu aga tema peamine sihtmärk oli türgi, lubas Prantsusmaale, et alustab sõjategevust Saksa vastu.inglismaa ei meeldinud saks võimJaapan huvitus saks maadest Aasias. USA tulek maailmapoliitikasse- Ameerika-Hispaania sõda 1898, hisp kaotas ja loovutas filipiinid, Guami ja Puerto Rico, kuuba oli 4 aastat USA võimu all, hiljem läks iseseisvaks aga sõltus ikka USist. Kahuripaatide diplomaatia et,sagedased riigipöörded ei tooks lepingute tühistamist. Tekkis Panama riik. Rahvusvahelised kriisid-
pingutanud selle ära hoidmiseks piisavalt. · Sõda romantiseeriti 20.sajandi algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus palju neid, kes sõda soovisid ja põnevusega ootasid. · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine maailmas puudusid organisatsioonid, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurrriikide liidrite kohtumisi. · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamas kui diplomaatia ** Oktoobrirevolutsioon Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Seda võimalust kasutasid enamlased, kellel polnud lootust demokraatlikel valimiste teel võimule tulla. Teised parteid riigipööret eii kavandanud, üritades võita valimistel. Kuid valimisi ära oodatagi ei jõutud. Lenini arvates tuli võim haarata esmalt Petrogradi ümbritsevates linnades, k
Suurbritannia ja Saksamaa vahel : mõlemad tahtsid olla maailmas juhtival positsioonil Saksamaa ja Prantsusmaa: tüli Elsass-Lotringi pärast Austria-Ungari ja Venemaa vahel Balkani pärast Võitlus kolooniate ümberjaotumise pärast • Alahinnati ohtu: suurriigid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse • Sõda romantiseeriti: kujutati üleva ja heana • Puudusid organisatsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise • Sõjaline mõtlemine levis rohkem kui diplomaatia 7. I maailmasõja osapooled, taotlused ja plaanid. 8. Olulised sõjasündmused 1914-1918. 9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused. Saksa väed olid kurnatud, rahvas kaotas usu oma armeesse, vale taktika, majandus ei suutnud rahuldada sõjaväe nõudmisi, Saksa liitlased jätsid ta maha 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga.
◦ Saksamaa ja Prantsusmaa: tüli Elsass-Lotringi pärast ◦ Austria-Ungari ja Venemaa vahel Balkani pärast ◦ Võitlus kolooniate ümberjaotumise pärast • Alahinnati ohtu: suurriigid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse • Sõda romantiseeriti: kujutati üleva ja heana • Puudusid organisatsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise • Sõjaline mõtlemine levis rohkem kui diplomaatia Eeldused: • Puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt • Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. • Sõja romantiseerimine. Sõda on ülev ja hiilgav. • Sõjaline mõtlemine. • Ohu alahindamine. • Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. 7. I maailmasõja osapooled, taotlused ja plaanid. • Antant ja kolmikliit Saksamaa e. Schliffeli plaan: • Purustada välksõjaga (39
Perestroika sotsialismileeri lagunemise peamine põhjus NSV Liidus olid just üksteise järjestikku nii elust kui ka riigipea ametist lahkunud kolm vanadusnõtra meest: Leonid Breznev 1982, Juri Andropov 1984, ja ainult aasta hiljem Konstantin Tsernenko 1985. Selleks ajaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajadust hakkas aduma isegi sügavkommunistlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, kes omas ühte kõrgharidust õigusteaduskonnast ja teist põllumajandusalal, kuid kes kõigest hoolimata uskus kommunistlikesse ideedesse. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika. Perestroika ehk uutmine (vk ) kuulutatigi NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 ...
1.Defineerige järgmised mõiste: . Diplomaatia- Riigi välissuhte korraldamine Unipolaarne maailm- üks rahvuvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne maailm- kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle Multipolaarne maailm- rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat Riigi de facto tunnustamine- Aksepteeritakse uut valitsust või reziimi, mis kontrollib teatavat territooriumi ja pürgib rahvusvahelisse suhtlemisse. Riigi de jure tunnustamine- Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtluse partnerina Diplomaatiline puutumatus- asukohamaa ei või diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista Sinikiivrid- kriisipiirkondadesse saadetavad ÜRO väed Humanitaarõigus- rahvusvaheliste õigusnormide- ja põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktis ning vähendada ja väl...
,,Eesti suurim turvalisusrisk on harimatus." (Jaak Jõerüüt) Tänapäeva riskide maailmas, kus inimest ümbritsevad lisaks tema tavapärasele elule, mured julgeoleku, terrorismi, iseseisvuse ja tuleviku ees. Sellises maailmas, mille oleme ise tänapäevaks kujundanud, kuuleme üha enam püssipaukude asemel diplomaatiat. Diplomaatia aga ei saa olla harimatu. Kas harimatuse tõttu võime taas kuulda sõja hoovas püssipauke oma kodumaal. Tavaliselt seostavad inimesed harimatust halvaga. Sellega kaasneb ühiskonnas tööpuudus, kuritegevuse kasv ja rahulolematus. Seetõttu ei suhtuta harimatutesse inimestesse hästi, sest nemad jäävadki tavaliselt elu hammasrataste vahele. John Hibben on öelnud ,,Haridus on võime õigesti tegutseda ükskõik millises olukorras". Sellest võib järeldada, et haritud
lapsi ja joovad veini. Mõlemad on nii võimujanulised. Kleopatra oli väga huvitatud oma ülevõimust ning harjunud selle nimel tapma. Juba noorest east oli Antoniuse põhitegevuseks sõda. Kodusõja ajal kutsub Antonius Kleopatrat läbirääkimistele. Kleopatra tuleb oivalise laevaga ja on kõigeks valmis. Kleopatra võlus Antoniuse ära. Nad olid võrdväärsed partnerid- nii voodis kui ka nõupidamisel maksustamise, rahva toitmise, sõjalise väjaõppe ja Rooma-Egiptuse diplomaatia küsimustes. Ja elu, mida Kleopatra elas, jagas Antonius temaga meeleldi. Kuninganna luksus meeldis talle, Antonius oli ju sõdurina pidanud puudust kannatama. 5 Heitti Sammalpärg Kleopatra Kleopatra sünnitas talle lapsed-kaksikud Alexander Heliose ja Kleopatra Selene ning poja Ptolemaiose.
produtsendina. Lõi kokku 5 filmi ise. Tema onupoeg oli üks küüditajate organiseerijatest ning tänu sellele sisaldavad Lennarti filmid palju originaalseid materjale. Meri huvitus meie hõimurahvaste ajaloost ja kultuurist. Tema tuntuim teos on "hõbevalge". Töötas ka eesti kirjanike liidu välissuhete sekretärina kus rajas palju väliskontaktide võrke. Meri oli väga hea suhtleja. Teadis väga hästi kuidas diplomaatia toimib. Ta oli EV välisminister, Soomes suursaadik ja ka EV president kuni 2001 aastani. Jaan Kross 1920 2007 Tallinnast pärilt. Õppis Tartu ülikoolis õigusteaduskonnas. Olu panga ning sõjaväe ametnik. Teda arreteeritakse kuna otsis kontakte inglastega. Lõpetas ülikooli peale vanglat. Temast saab kohe õppejõud. Pärast siberist tulekut hakkas kirjutama. Töötas ajalehtede jaoks. Kirjandusse tuleb luuletajana. Edasi
päeva jooksul. (Eesti Ajakirjandus on (Harold Evans) (Karel Capek) rahvatarkus) organiseeritud kuulujutt. Televisioon on Meedia elab (Ed.Eggleston) näts silmadele. skandaalist. (Ivi (Fred Allen) Eenmaa) Rahvusvahelise Rahvusvahelise Rahu on Diplomaat on Diplomaatia on d suhted: d lepped on vastastikuse aus mees, kes kunst lasta ajalugu ja tnp nagu roosid ja mõistmise, on saadetud teistel teha nii, neiud teate mitte välismaale, et nagu sina ise, kaua nad läbirääkimiste valetada oma tahtsid. (Ilmar püsivad tulemus. maa Saar) värsketena
Tööleht §14-24 Kristo Rosin 1. Prantsuse revolutsioon. Põhjused: 1) .................................................................................................................................. 2) ................................................................................................................................................. 3)................................................................................................................................................... 4)................................................................................................................................................... Tulemused:1)............................................................ 2) .........
maailmasõda valla päästa. Kuid oli üsna mitmeid asjaolusid, mis sellele siiski kaasa aitasid. Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 vallandas Euroopas pahameeletormi, millest sai alguse konfliktide laine. Tol ajal puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon, mis oleks suutnud tekkinud olukordi kiirelt lahendada. Ka oli sõjaline mõtlemine kaalukam kui diplomaatia. Vaatamata sõjatehnika tormilisele arengule, ei uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat. Inimesed kujutasid sõda romantilise, üleva ja hülgavana. Algselt takistas sõda kõigis riikides ulatusliku vaimustuspuhangu. Sõdurid läksid sõtta innustunult, suures au ja kuulsuse ootuses ning peatses kojunaasmises. Eufooria asendus peagi aga reaalsusega. 1915. aasta alguseks olid läänerindel ehitatud välja kaitseliinid ja algas ohvriterohke positsioonisõda. 1915
Samas püüdis Moskva kasutada Eesti, Läti ja Leeduga paranenud kaubandussuhteid neile poliitilise surve avaldamise vahendina. 3 Balti liit Eestist sai rahvusvaheliste suhete täieõiguslik subjekt. Juba 1921. aastal Rahvasteliitu vastu võetud Eesti Vabariik ühines kõigi poliitiliste konventsioonide ja kokkulepetega, mis aitasid kindlustada julgeolekut ja vältida sõjalisi konflikte Euroopas. Eesti diplomaatia eesmärgiks oli regionaalse Balti liidu loomine Skandinaaviamaade, Soome, Poola, Leedu ja Läti osavõtul. See aga ei õnnestunud riikide erihuvide ja omavaheliste vastuolude tõttu. Balti Liidu sõlmimist takistas ka Nõukogude ja Saksa diplomaatia aktiivne vastutegevus. 1923. aastal sõlmis Eesti poliitilise ja sõjalise koostöö lepingu Lätiga. 1934. aastal kirjutati Genfis alla Eesti, Läti ja Leedu üksmeele ja mittesõjalise kostöö lepingule (Balti Antant).
kirjandusteaduse ja kriitika, pärast luule- ja lühiproosa osakonna toimetajana,[1986 1988 oli vabakutseline kirjanik, 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 1990 1991 Eesti välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja. 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. 19972005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. Muti juhtimise ajal alustas ilmumist Sirbi vaheleht Diplomaatia. Aastast 2005 on ta ajakirja Looming peatoimetaja. Kirjanduslikku tegevust alustas Mutt 1966. aastal novellitõlkega inglise keelest koolialmanahhis "Tipa-Tapa". Följetone, paroodiad, teatri- ja hiljem ka kirjandusarvustusi hakkas avaldama 1970-ndatel. Esimesed tõsisemad kirjanduslikud katsetused pärinevad aastast 1978. "Eesti kirjanduslugu" nimetab teda üheks vähestest 1980- ndatel tähelepanu äratanud proosadebütantidest.Prosaistina on Mutt tuntud vaheda iroonilise kirjutusviisi poolest
Euroopa 17.-18.sajandil 1) mõisted bsoluutne monarhia - riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim a kuulub ühele isikule (kuningale) parlamentaalne monarhia - riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab oma võimu parlamendiga. v abariik - riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või moodustab neid parlament. r evolutsioon - murranguline periood ühiskonna ja riigi elus, selle tulemusena asendatakse vana poliitiline kord uuega. restauratsioon - endise poliitilise korra taastamine. personaalunioon - riikide ühendus, millel on üks riigipea, kuid eraldiseisvad riigiorganid ja seadused. patsifism - maailmavaade, mis taunib igasuguseid sõdasid. diplomaatia - riike esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlus. anglikaani kirik - protestantluse haru. merkantilism - 15. sajandil Euroopas tekkinud majandusteaduse suund. uninon jack - suurbritannia lipp. 2) absolutismi ja parlamentar...
Realismi olemus ja ajalugu Kõige vanem pikalt domineerivaim. Sobis täpselt oma ajastusse (enne 19.saj) · Osalejad on riigid ja riigid on kõige tähtsamad (indiviidi ja rahva arvamus ei ole oluline!) · Riigid käituvad ratsionaalselt · Riikide suhted on ,,nullsumma mäng" (keegi võidab keegi kaotab) · Maailmas valitseb anarhia ja iga riik vastutab enda eest ise · Sõda on normaalne (sõda ei tohiks karta ja see on tavaline rahvusvaheline diplomaatia vorm) · Eesmärk: sõjajõud, domineerimine, muu pole oluline Realismi kriitika: Ajad on muutuvad, RV organisatsioonid juhivad maailma. Ei seleta põhjuseid. Sisepoliitika tegelikult mõjutab välispoliitikat. Riigid ei ole ühtsed mängurid. Kriitika alusel on üles ehitatud idealim ja liberalism. Realism tänapäeval · Mõned riigid jätkuval kasutavad seda (Hiina, USA, Venemaa) Idealism enne (puuduvad reaalsed õnnestunud näited)
turvalisus. Kitsamad riiklikud huvid on ajas ja ruumis piiratumad: näiteks oli 1990. aastatel oli Eesti riiklik huvi liitumine NATO ja Euroopa Liiduga. Mõisted | Rahvusvahelised kriisid tekivad pingetest, mis tulenevad riikide huvide põrkumisest. Alati ei pruugi riikide huvide põrkumine viia kriisi või relvakonfliktini: enamik huvide põrkumisi lahendatakse läbirääkimiste ja kokkulepete teel. Läbirääkimiste pidamine ja kokkulepete saavutamine on diplomaatia riikidevahelise suhtlemise põhiline eesmärk. Vaatamata muutustele sõjapidamise vahendites ja meetodites pole sõja eesmärk märkimisväärselt muutunud. Osalejad on endiselt inimesed ja eesmärgiks on sõda võita... Rahvusvahelised suhted | Kuni II MS: multipolaarne süsteem suurvõimude paljusus, riikidel on erinevad huvid ja huvide kaitseks moodustati koalitsioone. Kuni 20. saj peeti sõda normatiivseks tegevuseks riikide eesmärkide saavutamisel Carl von Clausewitz:
· teedesulgemise maks · mootorsõiduki maks VAESUS Probleemideks: · nälg · ei saa tööle · keele oskamatus- tõrjutus · toodab vaesust · kasvav kuritegevus · terviseprobleemid Tootlikus on kinni madala haridusega tööjõus, kapitalis, tehnoloogias. Vaesus on kas : · suhteline ( 60% mediaan palgast ?!) · absoluutne ( ohuks- vaesus toodab vaesust) HUMANITAARÕIGUS Inimõigus on rahvusvaheline GROTIUS- ,,isand"- diplomaatia põhimõtted Saab alguse 19. sajand 1863- Punane Rist ( kaitsta, aidata konfliktikoldesse jäänud inimesi) 1862- Genfis (sõda peaks toimuma sõjalistejõudude ja mitte tsiviilisikute vahel) Martensi klaus- printsiip, toob sisse humaansuse põhimõtte mõiste. On hakanud reguleerima sõjapidamise viise ( keelustati maamiinid, dum-dum kuulid, bioloogiline relv, keemia relv)
5)Nimetage 4 asjaolu, miks kujunes Napoleoni impeerium väljakutseks kogu senisele Euroopa poliitikale. Esimene: Impeerium oli vastuolus jõududetasakaalu printsiibiga. Teiseks: Impeerium eiras dünastiate õigusi ja diplomaatilise õiguse põhimõtteid.( inglise diplomaatide arreteerimine.) Kolmandaks: 18.-19 sajandil reglementeeritud, piiratud sõjategevuse asemel arendas Napoleon totaalset sõda. Neljandaks: Kogu Napoleoni diplomaatia oli allutatud sõjalistele eesmärkidele. 6)Mis kujunes Napoleoni lõpliku lüüasaamise põhjuseks? Napoleoni lõpliku lüüsaamise põhjuseks kujunes liiga intensiivne sõjategevus, mis viis viis rikka ja võimsa Prantsusmaa ressursside täielikule välja kurnamisele. Pärast seda ei aidanud Prantsusmaad ka Napoleoni vaieldamatu väejuhi talent. 7)Milles seisnes 1814. a alanud Viini kongressi peamine tähtsus?
Korrake Esimese maailmasõda (põhjused, tulemused, muudatused Euroopa poliitilisel kaardil, Pariisi rahukonverentsi otsused PÕHJUSED · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; · Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. · Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. · Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära
..5 11. Vene riik 17. sajandil..................................................................................................... 5 12. Vene riik 18. sajandil. Reformid ja valgustatud absolutism..........................................6 13. Kuningavõim Rootsis. Valgustatud absolutism.............................................................6 14. Ameerika Ühendriikide tekkimine.................................................................................6 15. Rahvusvahelised suhted jua diplomaatia.......................................................................6 16. Sõjandus.........................................................................................................................6 17. Teadus............................................................................................................................6 1 Aika arvestus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
