virulentsusgeene, mis tõstavad bakterite patogeensust ja põhjustavad haigusi, näiteks katku ja teetanust. 10. Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus? Alleel on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid. Dialleelsus- geeni esinemine 2 alleelina, diploidne organism. Polüalleelsus- geeni esinemine mitme alleelse vormina, populatsioon. Oma toimelt jagunevad alleelid kaheks: dominantsed alleelid ja retsessiivsed alleelid. Dominantset alleeli tähistatakse tavaliselt suure, retsessiivset väikese tähega. Tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Retsessiivne tunnus (sh defekt, haigus) avaldub ainult homosügootsuse (alleelipaari aa) korral
Fischeri sugudevahelise suhte reegel (1:1) -Kui ühte sugupoolt millegi poolest hakatakse tootma vähem, siis isaste kohasus on emaste omast suurem, sest ühe isase kohta tuleks rohkem lapsi kui ühe emase kohta. Evolutsioon liigub suurema kohasuse suurem. Isaseid on vähem, neid hakatakse rohkem tootma. Hapodiploidia isaseid väga vähe. Seal hoitakse isaste arvu kontrolli all. See saavutatakse sellega, et pea kõik emased on paljunemisvõimetud. Emase genotüüp on diploidne ja isasel haploidne. Mesilased, sipelgad, termiidid. Hermafrodiidid kaks sugu ühes kehas. Enamik tigusid. Monogaamia looduses hästi levinud. Püsivaid paare moodustavad väga paljud loomad alates sisalikest kuni lindudeni. Rasvatihane, tal on u 30% lastest võõras isa. Niipea, kui isane selja keerab, semmib emane kellegi teisega. Kui ta sellega eelmisele isasele vahele jääb, on pesakond määratud hukkumisele. Imetajate puhul peale inimese pole täheldatud
identset tütarkromatiidi. 14. Liikidevahelised ristandid Võimalik vaid fülogeneetiliselt lähedaste liikide korral. Kromosoomide arv, struktuur ja suur osa geneetilisest materjalist. Ristandid on enamasti steriilsed (va üksikud juhud). Hobusetäkk x eeslimära – hobueesel. Eeslitäkk x hobusemära – muul. Ristandid 2n = 63, eeslil 2n=62 ja hobusel 2n=64. 15. Geneetilise informatsiooni liikumine rakus mitoosis ja meioosis Mitoos Meioos Tulemuseks diploidne kromosoomistik Haploidne Tütarrakkude ja eellasraku Tütarrakkudes on kromosoomide arv 2x kromosoomide arv ei muutu vähenenud Tagab organismi kasvu, arengu Sugulisel paljunemisel kromosoomide arv ei kahekordistuks. Ühest 2n rakust tekib 2 2n rakku Ühest 2n rakust tekib 4 n rakku Üks jagunemine Kaks järjestikust
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID ∨ Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja ∨ TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo ∨ Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
Genoom on pakitud 23 paarilisse kromosoomi. Suure osa genoomist moodustavad kordusjärjestused. Genoom koosneb ühtest või mitmest Kromosoom on lineaarne. Pakitud tsirkulaarsest kromosomoomist. Ei ole kromatiiniks. pakitud kromatiiniks. Sisaldab 1000 - 6000 geeni. Sisaldab 25 000 geeni. Genotüüp on haploidne, st. genoom on Genotüüp on diploidne, st. genoom on esindatud ühe koopiana (iga viga, mis esindatud kahe koopiana. Geen on rakus kromosoomiga tekib, satub koheselt olemas kahe alleelina. loodusliku valiku alla). Pole histoone v.a. arhedes DNA kromatiin koosneb peamiselt histoonist. 12. Kirjelda eukarüootse (ka inimese) raku kromatiini struktuuri. Kromatiin on DNA-st ja valkudest koosnev pakitud kompleks, millest moodustuvad kromosoomid
1) Kromosoomide arv suureneb: a. Üksiku kromosoomi arv b. Kõigi kromosoomide tasandil 2) Arv väheneb: a. Ühe kromosoomi tasandil b. Kõikide kromosoomide tasandil väheneb kõikide kromosoomide arv. Kõrgemad organismid haploidsel tasandil eksisteerida ei saa Genoommutatsioon: 1) Endomitoos toimub DNA kahekordistumine, kuid ei järgne raku jagunemist. Eriti esineb taimedel 2) Viljastamises esineb diploidne sugurakk 3) Viljastamises esineb sugurakk, millest 1 kromosoom on kahes korduses 4) Viljastamises osaleb sugurakk, milles ühte poolt polegi 5) Vanemate sugurakkudes on eri arv kromosoome, sest vanemad kuuluvad eri liikidesse 6) Keharakkude ühinemine, hulktuumsete rakkude teke Genoommutatsioonid on rohkem omased seentel ja taimedel kui loomadel Mutatsioonide mõju vähendamine 1) Diploidse faasi suurendamine elutsüklis. Diploidses faasis mutats nii lihtsalt ei
• Populatsiooni suurus on lõplik, selles on 2N geeni. • Ei arvesta ploidsust (eeldab haploidsust). Diploidse pop. puhul võetakse N(geen)=2N(indiv) • Alleeli sattumise tõenäosus järgmisse põlvkonda sõltub ainult tema sagedusest vanempopulatsioonis, s.t. et looduslik valik puudub • Ei mõju ükski teine evolutsioonitegur peale juhusliku gen.triivi • Põlvkonnad ei kattu – kõik isendid sigivad korraga ja ainult üks kord •NB! Hardy-Weinberg: Populatsioon on lõpmata suur ja diploidne Geenitriivi modelleeritakse W-F mudelis binoomjaotusega. 3. Miks on juhuslik geneetiline triiv väiksemas populatsioonis suurema „jõuga“? Mis juhtub alleelisagedustega läbi põlvkondade (üldprintsiip)? Millist tõenäosusjaotust saab kasutada alleelisageduste muutuse tõenäosuse arvutamiseks ühe põlvkonnavahetuse jooksul? Geenitriiv on alleelide sageduse juhuslik muutumine põlvkondades. Alleel segregeerub populatsioonis seni
standardseteks. Geneetilise materjali ümberkombineerumine meioosiprotsessis on seega üks viis suurendada geneetilist variantsust, mis on alusmaterjaliks evolutsioonile. 36. Geenide kaardistamine Neurospora crassa askuste analüüsil. Leivahallitus, haploidne seen, kes moodustab pikki rakkude filamente, mida nimetatakse mütseeliumiks. Erinevasse ristamistüüpi kuuluvad haploidsed rakud võivad ühineda ja diploidne rakk läbib meioosi. Iga askospoor saab ühe neljast kromatiidist. Askospooride kott piklik ja väga kitsas, nii et spooride reastumine askuses kajastab seda, kuidas reastusid kromatiidis meioosis. Meioosi käigus rakud ei pooldu, tuumad jäävad kõrvuti ning pärast meioosi toimub veel üks mitootiline jagunemine, nii et iga haploidne tuum jaguneb veel omakorda. Lõpptulemuseks on kaheksa reas paiknevat tuuma, mis eraldatakse üksteisest rakuseintega, nii et moodustuvad askospoorid
Homoloogilised kromosoomid on kujult ja suuruselt sarnased ning sisaldavad enamasti samu geneetilisi lookusi samas järjestuses (erinevused tulenevad mõningate heterokromatiinsete lõikude polümorfismist ja harvadest kromosoommutatsioonidest - deletsioonide, inversioonide, translokatsioonide olemasolust). Homoloogiliste kromosoomide lookustes võivad olla samad või erinevad alleelid. Seega ei ole homoloogilised kromosoomid geneetiliselt identsed. Suguliselt sigivate organismide diploidne kromosoomistik koosneb homoloogiliste kromosoomide (homoloogide) paaridest, millest igaühes on üks kromosoom saadud isalt, teine emalt, ning meioosis need kromosoomid konjugeeruvad ja lahknevad eri gameetidesse või spooridesse. 25. Asümmetriline mitoos,amitoos,endomitoos,polüteenia. ASÜMMEETRILINE MITOOS mitoos -- eukarüootsete rakkude jagunemise põhiviis, mille puhul emarakust tekib kaks samasuguse kromosoomistikuga tütarrakku. Mitootiliselt jagunevad rakud läbivad rakutsükleid (e
Kromatiini erinevad regioonid värvuvad erinevalt nõrgemini eukromatiin ning tugevamini heterokromatiin, kus DNA kondensatsiooniaste on suurem. Kromosoomide arv Liigisiseselt on kõigil isenditel kromosoome kindel põhiarv n korduses. Tavaliselt on kordsusaste 2. Inimese kromosoomide põhiarv on 23: sugurakkudes on 23 kromosoomi (22 autosoomi + X või Y kromosoom) - haploidse genoom (n) ning somaatilistes rakkudes 46 kromosoomi diploidne genoom (2n). Mõnedes maksarakkudes on kordsusaste 4 sel juhul on tegemist tetraploidse genoomiga (4n) ning sel juhul on rakus 92 kromosoomi. Kromosoomide põhiarv erineb liigiti, kuid ei sõltu organismi keerukusastmest. Näiteks muntjakil (Aasias elutsev hirv) on 3 kromosoomi, aga osadel sõnajalgadel on neid mitusada. Enamikel juhtudel jääb see arv 10 ja 40 vahele. Sugukromosoomid Sugukromosoomide arv võib liigiti varieeruda
Protsess Mitoos Meioos Viljastumisvõimeliste spermide teke Haava paranemine Sõnajala eoste lõplik valmimine Kassipoja kasvamine 26 5.11. Kirjutage loetelust välja kolm päristuumset rakku, milles on diploidne kromosoomistik. 3 punkti sperm, somaatiline rakk, sügoot, gameet, munarakk, naharakk, bakterirakk 1.................................................................................................................................................. 2....................................................................................................................
sekundaarne ootsüüt ja 1.polaarkehake. Meioosi II jagunemisel jaguneb ootsüüt viljastumis- võimeliseks munarakuks ja polaarkehakeseks ning 1.polaarkehake jaguneb kaheks. Kõik see toimub munasarjades, küpsemise lõpp-faas aga munajuhas. Mis on oogoonid, ootsüüdid? Munaraku erinevus keharakkudest. Munaraku kestad, nende päritolu. Oogoonid on diploidsed emassugurakud munarakkude paljunemisperioodil. Ootsüüdid on kasvavad emassugurakud. Munarakud erinevad keharakkudest, sest neil on diploidne kromosoomistik, tsütoplasma-tuuma suhe 10:1, allasurutud ainevahetus, jagunemisvõime puudub ning nad on lõplikult diferentseerunud. Primaarsed munakestad on munaraku poolt tekitatud. Primaarseks munakestaks on vitelliinkest ehk rebukest, mida imetajatel nimetatakse zona pellucida. Sekundaarsed munakestad, nt putukate koorion, on abirakkude poolt toodetud. Tertsiaarsed munakestad, nt. munavalge, lisanduvad munajuhas.
Esineb tuumamembraan ja organisatsioon Histoonide homoloogid histoonid. esinevad osadel arhedel. Kromosoomide arv, Üks rõngaskromosoom, kuju ja ploidsus. haploidne. Borrelia burgdorfer Mitu kromosoomi. Kas ´il ja paljudel haploidne või diploidne. aktinomütseeridel lineaarne kromsoom. Plasmiidid DNA, mis sisaldub organellides Tsütoplasmaatiline (nt. Mitokondrites ja DNA kloroplastides). Tuum, kromosoomid, ribosoomid, membraanide koostis: ester- ja eeterlipiidid,
..................................................................................... 5.9. Võrrelge mitoosi ja meioosi. Leidke kolm erinevust. 3 punkti Mitoos Meioos 1. 1. 2. 2. 3. 3. 5.10. Kas tabelis antud protsess toimub mitoosi või meioosi teel? Märkige ristike õigesse lahtrisse. 2 punkti Protsess Mitoos Meioos Viljastumisvõimeliste spermide teke Haava paranemine Sõnajala eoste lõplik valmimine Kassipoja kasvamine 27 5.11. Kirjutage loetelust välja kolm päristuumset rakku, milles on diploidne kromosoomistik. 3 punkti sperm, somaatiline rakk, sügoot, gameet, munarakk, naharakk, bakterirakk 1................................................................................................................................................. 2................................................................................................................................................. 3. ........................................................................................................
plasmamembraani läbima. Seemnerakk peab läbima 2 kihti granuulrakkude kihi munaraku ümber ja glükoproteiinide kihi selle ning plasmamembraani vahel. Kui spermarakk on munarakuni jõudnud, läbib munarakk meioosi II etapi, jagunedes suuremaks ja väiksemaks rakuks. Munaraku meioos lõpeb viljastumise käigus, tulemuseks üks funktsionaalne munarakk ja kaks polaarkehakest. Spermaraku ja munaraku tuumad moodustavad protuumad, mille ühinemisel tekib diploidne tuum, mis sisaldab 23 kromosoomi kummaltki rakutuumalt. Viljastunud munarakk on sügoot. Lõigustumine Viljastumisele järgneb sügoodi nobe jagunemine lõigustumine, esimene toimub 24h peale viljastumist. Blastomeer on viljastatud munarakust lõigustuv diferentseerumata tütarrakk. Kobarloode koosneb 16 rakust, täitub emakasse jõudes vedelikuga ning moodustab lootepõiekese. Lootepõiekeses eristub loote alge (embrüoblast ja lootekesta) ja platsenta alge (trofoblast).
oleks vähem nende kohta (kuna mõlemat sugu on vaja paaritumiseks ja see määratakse vähema isendite arvu järgi). Evolutsioon aga liigub suurema kohasuse suunas, seega on liikide sooline tasakaal 1:1. Haplodiploidia isaseid on väga vähe; isaste arvu hoitakse kontrolli all; see saavutatakse sellega, et peaaegu kõik emased on viljatud. Viljastatud munarakust tuleb emane, viljastamata munarakust isane. Emane on diploidne, isane on haploidne. [sipelgad, mesilased, herilased, termiidid jne]. 47. Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumused, händikäp-tunnused ja käitumine; Paaritumiseks leitakse võimalikult optimaalne partner, kes tagaks järglaste maksimaalse kohasuse. Ta ei tohi genotüübilt olla liiga erinev ega liiga sarnane. Sugulise valiku tarbeks kujunevad evolutsioonis välja signaalid, mis näitavad geneetilist kvaliteeti
endomeetriumi sekretoorsesse faasi, mis võimaldab viljastatud munarakud implanteeruda, vähendab emaka kontraktiilsust raseduse ajal. inhibiin (kollakeha) - inhibeerib FSH ja LH tootmist ning uute folliikulite küpsemist Viljastumine Viljastumine on isas- ja emasgenoomi konjugatsioon kahe gameedi liitumisejärel. Bioloogiliselt on fertilisatsioonil kaks tähendust: • kahe gameedi liitumisega taastatakse keharakkudele omane diploidne kromosoomistik; • fertilisatsiooniga aktiveeritakse munarakk arenema. Kehaväline viljastumine (merisiiliku näitel). o Oma/võõra äratundmine - Kemoatraktsioon (sperakt, resakt) o Kemoatraktsioon ehk spermi ligi meelitamine keemiliste ühenditega munaraku poolt; liigispetsiifiline, munaraku poolt ajaliselt kontrollitud. Ühe liigi ühendid (sperakt/resakt) ei avalda mõju teise liigi spermidele.
Kromatiini erinevad regioonid värvuvad erinevalt nõrgemini eukromatiin ning tugevamini heterokromatiin, kus DNA kondensatsiooniaste on suurem. Kromosoomide arv Liigisiseselt on kõigil isenditel kromosoome kindel põhiarv n korduses. Tavaliselt on kordsusaste 2. Inimese kromosoomide põhiarv on 23: sugurakkudes on 23 kromosoomi (22 autosoomi + X või Y kromosoom) - haploidse genoom (n) ning somaatilistes rakkudes 46 kromosoomi diploidne genoom (2n). Mõnedes maksarakkudes on kordsusaste 4 sel juhul on tegemist tetraploidse genoomiga (4n) ning sel juhul on rakus 92 kromosoomi. Kromosoomide põhiarv erineb liigiti, kuid ei sõltu organismi keerukusastmest. Näiteks muntjakil (Aasias elutsev hirv) on 3 kromosoomi, aga osadel sõnajalgadel on neid mitusada. Enamikel juhtudel jääb see arv 10 ja 40 vahele. Sugukromosoomid Sugukromosoomide arv võib liigiti varieeruda. Rohutirtsudel on emastel üks sugukromosoom rohkem kui
Kromatiini erinevad regioonid värvuvad erinevalt nõrgemini eukromatiin ning tugevamini heterokromatiin, kus DNA kondensatsiooniaste on suurem. Kromosoomide arv Liigisiseselt on kõigil isenditel kromosoome kindel põhiarv n korduses. Tavaliselt on kordsusaste 2. Inimese kromosoomide põhiarv on 23: sugurakkudes on 23 kromosoomi (22 autosoomi + X või Y kromosoom) - haploidse genoom (n) ning somaatilistes rakkudes 46 kromosoomi diploidne genoom (2n). Mõnedes maksarakkudes on kordsusaste 4 sel juhul on tegemist tetraploidse genoomiga (4n) ning sel juhul on rakus 92 kromosoomi. Kromosoomide põhiarv erineb liigiti, kuid ei sõltu organismi keerukusastmest. Näiteks muntjakil (Aasias elutsev hirv) on 3 kromosoomi, aga osadel sõnajalgadel on neid mitusada. Enamikel juhtudel jääb see arv 10 ja 40 vahele. Sugukromosoomid Sugukromosoomide arv võib liigiti varieeruda. Rohutirtsudel on emastel üks sugukromosoom rohkem kui
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Kui ta on jõudnud emakasse (pesastumiskohta), siis sinna ta jõuab plastotsüsti staadiumis (ta on juba rakukogum). Pesastumine kas emaka ees- või tagaseinas. Protsess kestab 5 päeva. Igas keharakus on 46 kromosoomi, ainukesed erandid on seemnerakk ja munarakk, milles on 23 kromosomi. Sügoot (peale viljastumist) sisaldab 23 paari kromosoome(iga paari üks liige on emalt, teine isalt), mis sisaldavad geneetilist informatsiooni. Kahe gameedi liitumisega taastatakse keharakkudeomane diploidne (kahesus, mehe ja naise kromosoomide kooslus)kromosoomistik. Iga kromosoom sisaldab tuhandeid geene, mille kaudu geneetilist infot edasi kantakse. Sellal, kui mõned geenid vastutavad kõigi inimliigi esindajatele ühiste süsteemide- südame, vereringesüsteemi, aju, kopsude jms. Arengu eest, kontrollivad teised geenid tunnuseid, mis muudavad iga indiviidi unikaalseks n näo kuju, kasv, silmade värv ja muu. Ka lapse sugu on määratud geenide kombinatsiooniga.
toimub vahetult peale DNA repl. ja enne rakujagunemist; säilitatakse DNA esialgne järjestus (using sister chromatid as the template) kasutatakse homoloogse kromosoomi komplementaarset ahelat 28. Mis on DNA hübridiseerimine? Kuskil on juhuslikult palju DNA ahelaid, mis juhuslikult leiavad endale komplementaarse paarilise ja toimub nii paardumine. 29. Ristsiire ehk krossingover, kiasmid, sünaptonemaalne kompleks, Holliday ühendus (Holliday junction) Meioos on protsess, kus diploidne rakk jaguneb 4 haploidseks rakuks, milles on emalt ja isalt saadud geneetiline info Ristsiire - juhuslik Dna lõikude vahetus toimub meioosi profaasis Kiasm - Esimese meiootilise jagunemise profaasi diploteeni staadiumis kahe homoloogse kromosoomi neljast kromatiidist koosnevas grupis nähtav kahe kromosoomi vaheline DNA-lõikude vahetuskoht, kus toimub ristsiire Sünaptonemaalne kompleks – sügoteenis moodustuv valguline struktuur, mis hoiab homoloogseid kromosoome omavahel koos
Rakuteooria ametlikuks sünniajaks loetaks aastaid 1838-1839. Šoti botaanik Robert Brown (1773–1858) oli esimene, kes vaatles orhidee lehti ja kirjeldas rakutuuma kui rakkude olulist komponenti (1831). 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden (1804-1881) välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on r...
4. meioosi käigus suureneb rakkude arv 1 4 rakku. 5. Meioosi käigus saab parandada ka ulatuslike geneetilisi kahjustusi. Meioosi vormid 1. Spoorne meioos, toimub eostega paljunemisel, omane eostaimedele ja seentele, viib haploidsete eoste tekkele. 2. Gameetne meioos, viib haploidsete sugurakkude tekkele ja toimub sugunäärmetes loomadel ja tolmukates emastaimedes. 3. Sügootne meioos, omavahel seostuvad haploidsed keharakud, näiteks hallikud, n+n=2n ehk tekib diploidne sügoot, aga organism eksisteerib valdavalt haploitsena. Keharakulise sügoodiga toimub meioos. Sugurakud Bioloogiliselt mitmes mõttes väga erinevad 1. üldjuhul haploidsed 2. tuumas muutunud tsütoplasma suhe, spermides 1:1 ja munarakkudes 1:500 või 1:1000 3. meioosi läbinud sugurakud enam ei jagune. 4. Alla surutud ainevahetus mutatsioonide vältimiseks. 5. Sugurakud on vabad rakud ei kuulu koe koostisse. 6
Kromosoomi osad: tsentromeer (esmane soonis), kromosoomi haarad/õlad, telomeer Kromosoomide jaotus: autosoomid - eri soopooltel sarnase ehitusega (inimesel 22 paari autosoome) ja sugukromosoomid erinevad kas arvult või ehituselt (inimesel 1 paar sugukromosoome). Kromosoomistik: haploidne (n) kõik kromosoomid ühes korduses, nt viljastumisvõimelised sugurakud ja teatud keharakud. Hallikud ja aktinomütseedid. Diploidne (2n) kõik kromosoomid on kahes korduses, nt keharakud. Polüploidne (3n...10n) nt kultuurtaimede sordid või sõnajalgtaimed. Kromosoomide arv liigiomane tunnus ja võib muutuda väga suurte piirides. Väikseim 2n = 2 (naaskelsaba) suurim üle 2n=1000. Imetajatel väikseim2n=6, suurim 106 kromosoomi. Inimene 46 kromosoomi, äädikakärbes 8, aedhernes 14. Tuumakene: ajutine moodustis. Jagunemise ajal tuumakesi ei ole. Teatud
- loomadel on genoommutatsioone harvem, ja nende olemus on piiratud. - Inimesel võivad mõned autosoomid esineda 3. Korduses. (ühes korduses ei saa esineda ükski kromosoom). - Imetajatel on levinud genoommutatsioonid, mis muudavad sugukromosoomide arvu. 0+ (X, XXX, XXXXX) 0-> (XXY, XYY, XXXY) Genoommutatsioonide tekkepõhjused : 1. endomitoos DNA kahekordistub, aga raku jagunemist ei toimu. 2. Viljastumisel osaleb diploidne sugurakk areneva organismi ploidsus on suurenenud. 3. Hübridiseeruvad erineva kromosoomide arvuga vanemad. 4. Häired meioosis mõnes rakus on mõni kromosoom rohkem või vähem · inimesed on võtnud sihiks saada selliseid taimesorte, kus kõikide kromosoomide arv on kahekordistunud. + polüploididel on suurem saagikus - kasulikke aineid on taime massis vähem. - Polüploididel on seemnete valmimine häiritud.
taimed, loomad Tuum; tuuma DNA Tuumamembraan puudub Tuumamembraan ja histoonid organisatsioon (erandid Planctomyces ja esinevad. Gemmata). DNA ei ole seotud histoonidega. Osadel arhedel histoonide homoloogid. Kromosoomide arv, 1 rõngaskromosoom, haploidne. Mitu kromosoomi, haploidne või kuju ja ploidsus Borrelia burgdorfer'il ja diploidne paljudel aktinomütseetidel lineaarne kromosoom Tsütoplasmaatiline Plasmiidid DNA, mis sisaldub organellides DNA (mitokondrites ja kloroplastides) Membraanid Ei ole steroole (erand Sisaldavad steroole mükoplasmad), steroolide rollis osadel bakteritel hopanoidid.
34. Hormonaalne muutus rasedusel: hCG – (koorioni gonadotropiin) süntees toimub platsenta loote päritolu trofoblastides alates hetkest kui embrüo on kinnitunud emakaseinale. hCG funktsiooniks on takistada kollakeha taandarengut ja seeläbi toetada progesterooni sünteesi raseduse esimestel nädalatel nii kaua, kuni progesterooni hakkab tootma platsenta 3.Viljastumine Protsess, mille käigus haploidsed sugurakud (sperm ja munarakk) ühinevad, moodustub diploidne sügoot, millel on mõlemalt vanemalt pärinev geneetiline info. Aktiveeritakse munarakk, et hakkaks arenema embrüo. 35. Kehasisese viljastumise tüübid (2) Kopulatsioon – imetajad, roomajad (ka dinosaurused), mõned linnud, sabakonnalised, putukad, mõni kala Spermatofoor – salamandrid, vesilikud, putukad, ämblikud Erinevates staadiumites võib sperm munarakku viljastada – primaarne ootsüüt, I metafaas, II metafaas (enamus imetajaid), meioosi lõpus. 36
radiata) ja läbipaistev vööde (zona pellucida). Munarakku ümbritsevad spermatosoidid eritavad ensüüme - hüaluronidaasi, mutsinaasi - mis soodustab nende kihtide läbimist. Munarakk ühineb vaid ühe spermatosoidiga ning selle tulemusena moodustub sügoot (zygota). Munaraku ja seemneraku lõpliku valmimise käigus toimub rakkudes reduktiivne pooldumine, mille tulemusena mõlemas kromosoomide arv väheneb poole võrra s.t diploidne kromosoomistik jaguneb haploidseks. Seega on sügoodis emapoolne alge 23 kromosoomiga ning isapoolne alge samuti 23 kromosoomiga. Kokku moodustub uus indiviid, kellel on normaalne arv kromosoome: 46. Neist 44 on autosoomid ning 2 genosoomid e. sugukromosoomid. Naise sugukromosoomideks on XX ning mehel XY. Seega normaalne kromosoomistik e. karüotüüp on naisel 46XX ja mehel 46XY. Juba munajuhas algab viljastatud munaraku karüokineetiline jagunemine. 24-30 tunni
üle ei kandu, ainult konjugatiivse plasmiidi kõrvalolev DNA. Selle põhjuseks on rakk-rakk interaktsiooni katkemine enne tervikliku kromosoomi ülekandumist. DNA kantake F-plasmiidi korral üle kiirusega 45 kbp/min ehk siis F-plasmiidi enda ülekandumiseks kulub 2 minutit, samas kui terve E. coli kromosoomi ülekandumiseks kuluks umbes 100 minutit. Merosügootideks ehk merodiploidideks nimetatakse sellist bakterit, mille erinevates DNA molekulides on samad geenid ehk bakter on diploidne teatud geenide osas. Merosügootsus juhtub tavaliselt Hfr tüvedest kromosoomse DNA ülekandumisel retsipientrakku või F'-plasmiidide ülekandumisel retsipientrakku. Hfr tüvedest DNA ülekandumise korral ülekandunud DNA läheb kaotsi või rekombineerub retsipiendi kromosoomiga. Peale plasmiidide võib konjugatsiooni abil üle kanduda veel konjugatiivne transposoon. Näiteks Enterococcus faecalis'e transposoon Tn916 sisaldab nii MOB geene (tra) kui ka oriT-d, puudub vegetatiivne origin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
