midagi nahkvöö taolist. Siin osutab Ristija parema käe nimetussõrmega vasakule. Mõlema taiese sõnum võib ehk olla: "Ennäe! Messia on tulekul!" Tõenäoliselt poseeris nende piltide tarbeks Leonardole noor ilus mees, kes algselt meenutas kunstnikule Johannest, kuid töö käigus omandas pildil kujutatu ka modelli iseloomujooned. Praegu vaatab meile kahelt Leonardo maalilt vastu pigem kreeklaste rõõmsameelne veinijumal Dionysos (roomlaste Bacchus) kui tõsimeelne jumalamees Johannes. Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. Ka Raffaeli maalil "Nooruke Ristija Johannes kõrbes" (praegu Uffizi Galeriis Firenzes) meenutab tulevane märter paganlikku Apollonit või Hermest. Kuid kõige kaugemale läks oma Johannese piltidega Caravaggio (15731610). Tema loodud Ristija on ilus nooruk, kes sobiks tänapäeval modelliks kuulsatele moeloojatele
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Antiikaja teater Referaat Kätlin Kukebal 10.a Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2009 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 2. Teater Kreekas 2.1 Teatri teke........................................................................................................................................ 2.2 Tragöödia ja komöödia............................................................................
Kool ja haridus Kooli mindi umbes 7-aastaselt. Kooliharidus tasuline, koolis käisid vaid rikaste vanemate pojad. Koolis õpetati poistele aritmeetikat, lugemist ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlitele. Tähtsal kohal olid ka kehakultuuri ja tantsu tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kreeka Referaat geograafiast Koostaja: Liisi Sepp Klass: 9b Juhendaja: Maigi Kärgenberg Tallinn 2009 2 Sisukord SISUKORD................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................4 GEOGRAAFILINE ASEND....................................................................................... 5 AJALUGU..................................................................................................................6 LOODUS .................................................................................................................10 RIIGIKORD................................................................
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
amfiteatrid. Nende teatrite varemeid on mitmel pool säilinud tänapäevani.(Nahkur, A.2005, lk 27) Allikas:google Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba 5 näidendi elemente. Dionysos (Bakchos) on looduse loovate jõudude jumal. (pildil) Tema kehastuseks loeti taimi: puid, viinapuuvääti, või loomi: härga, hobust või sokku. Dionysose sümboliks oli fallos. Rongkäikudes osalesid Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüreid - soku pea ja sabaga inimesekujulisi metsavaime kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule – ditürambe. (Nahkur, A.2005, lk 27)
Ta oli Aleksander Suure õueskulptor. Ka Lysippos on teinud noori sihvakaid inimesi ja jumalaid. Teada on, et Lysippos lõi üle 1500 pronksskulptuuri. Lysippose töödele on iseloomulikud pikad sihvakad jalad ja väike pea. Lysippos püüdis kehtestada uut kaanonit. Tema kaanoni kehastuseks on ,,Kaabitseja" kreeka maadleja, kes kaabib endalt õli. Lysippos on pannud ka jumalad olmelistesse olukordadesse, mida varem ei tehtud (Apollon sisalikku tapmas, Dionysos veini joomas jne.). Lysippos hakkas oma skulptuure paigutama keset ruumi ka seljaosa tuli välja töötada. Ebaharilik skulptor iluklassika ajastul oli Skopas. Tema looming on tugevasti mõjutanud hilisemat hellenismiajastu skulptuuri. Tema arvates avaldus ilu ülima pinge hetkel. See pinge avaldub võitluses, ka surija on ilus. Skopas hakkas esimesena kujutama haavatud ja surevaid inimesi. Tema tööd on halvasti säilinud. Skopase suurim töö oli Halikarnassose Mausoleumi idakülje
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
Zeusi õde oli ka kodukoldejumalanna Hestia. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Aphrodite, viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Dionysos. Surematud jumalad ei olnud kreeklaste arvates mitte alati maailma valitsenud. Kõigepealt olnud maailmas kaos, millest sündis kõigi elusolendite ema Gaia (maa), kes sünnitas endale abikaasaks Uranose (taeva). Nende järglastena ilmale tulnud vägevad titaanid aga häirisid oma isa, kes hakkas nende vastu kurje plaane hauduma. Temast jõudis ette titaan Kronos, kes kastreeris oma isa ja võttis maailma valitsemise üle. Kronose järglased olid vanema põlve jumalad (Zeus oma õdede-
Kunst: Caravaggio, Titian, El Greco. Klassitsism (Prantsusmaa, Saksamaa) Ideaal: korrapära, selgus, reeglid, piirangud aristokraatlikkus (Boileau, normatiivne poeetika), mõistuse ülimus. moraalne vaoshoitus. Tragöödia: Corneille, Racine. Stiil retooriline, paatoslik. Antiik kui Euroopa intellektuaalse ühtsuse alus. 4. Millised antiikajast pärit müüdimotiivid on enam levinud Euroopa kirjanduses erinevatel perioodidel (tuua näiteid)? Marx ja Prometheus, Nietzsche ja Dionysos, kristlikud allegooriad vaimu ja keha vastuolust, estetismi ideed, moraaliideed õiglus, kombekus. Oidipus Enne Sophoklest: Homeros, Odüsseia (8.-7. saj. eKr.) 11. rmt., 271-280. Stesichoros Thebais (7. saj.). Aischylos /Laios, Oidipus,/ Seitse Teeba vastu (467 eKr.) Sophokles Kuningas Oidipus (u. 428 eKr., Oidipus Kolonoses (401 eKr.). Euripides Foiniiklannad (u. 411/409 eKr.) Oidipus elab Teebas, Iokaste elab. Seneca Oedipus (1. saj. AD) paatoslik, vägivaldne, isa vaim.
Vana-Kreeka Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas. Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa. Kreeta. Üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure oli Kreeta saarel. Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid el...
* Apollon igavesti noor ennustamis-, vibulaskmis-, muusika- ja tervistusjumal. Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. * Artemis jahijumalanna. Teda austati kõnnumaal elava neitsi näol. Oli ka loomade käskijanna ja kaitsjanna. 4 * Hephaistos oli jumalik sepp ja jumalate arhitekt. Tema muljetavaldavad oskused lihtsustasid jumalate elu. Zeusi ja Hera poeg. Lõhestas Zeusi pea, et sealt saaks väljuda Athena. * Dionysos veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Avastas viinapuu ja veinitegemise. Tema isa oli Zeus. Teda kujutati sageli härjasarvedega, viidates tema mehelikkusele. 6. Rooma Looduslikud olud: Suhteliselt tasane maastik sobiv põlluharimiseks Rannajoon vähem liigendatud vähem meresõitu Geograafiline terviklikkus lõi eeldused ühtse riigi tekkimiseks. Rahvad Apenniini poolsaarel enne Rooma riiki: * Etruskid asustasid Apenniini poolsaare lõunaosas asuva maakonna Etruuria
armastuseks. See kehtis aristokraatide seas, lihtrahvas pidas seda isegi taunitav. Häbiväärne oli poiste homoseksuaalne prostitutsioon, mille eest vöeti ka kodanikuöigused ära. §17 Usk Kreeka usund oli polüetistlik loodususund, jumalad olid antropomorfsed (neil olid inimlikud puudused kadedus, ahnus jne). Nende elupaik oli Olümpose mägi Kreeka pöhjapiiril. saatür ja sileen kitsejalgsed ja hobuse sabaga olevused, kellega Dionysos ringi rändas Hesiodos ,,Jumalate pölvnemine" (7 saj eKr). Sajapealine tuldpurskav madu Typhon. titaan Gaia ja Uranose järeltulija Inimkonna tekkimine Promotheus varastas tule Olümpose mäelt, seepärast Zeus karistuseks käskis ta Kaukasusesse kalj külge aheldada ja saatis kotka iga päev tema maksa nokkima. Inimestele tasus Zeus kätte sellega, et ta läkitas maailma Pandora imekauni, kuid pahelise naise, kellest on alguse saanud köik inimkonna hädad. Pühamud, preestrid
Igal kuulajal on vastutus teose ees. Kontemplatsioon puhastatud tajumine. See mida kunstiteosest saame, ei tulene emotsioonidest mis meid tabavad vaid kuidas mõistame teose olemust. Heliteose väärtus on tema sisemistes korraldustes. Hanslick. Muusika kuulamine muutus vastutuslikuks tegevuseks, moraalseks. Nietzsche. ,,Tragöödai sünd muusika vaimus" selles teoses kirjutas lahti olulise printsiibid, mis eksisteerisid juba antiikkreekas. Apollo ja Dionysos. Appolooniline ja dionüüsiline printsiip. Apollo korrastav, Dionysos viljakuse, veini jumal ja igasuguste piiride kaotamise jumal, ekstaasi jumalus. Nii nagu inimese areng on seotud jaotusega kaheks sooks, nii kaa kunsti areng seotud jaotusega neiks kaheks printsiibiks. Asjadele vormi andmine appolooniline. Dio printsiip piire lõhkuv ja lammutav. Kõige Dionüüsilisem printsiip Nietzsche arustu muusika. 04.11.10
mille kohta midagi öeldakse. · Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). 2) Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
Alkohoolseid jooke tunti ja tarvitati juba väga kauges minevikus. Muidugi pole täpset infot kus ja millal sai alguse alhohol. Kahtlemata kuulub vanemate alkohoolsete jookide hulka viinamarjavein (www.koolielu.ee). Mõned väidavad, et alkohol sai alguse Vana-Kreekas ja Vana-Roomas, kust ka tulevad maailma leiutised, mida kasutame meie tänapäeval. Muidugi siis alkoholi tarvitamine oli mõeldud teisteks eesmärkideks ja nimelt erinevate veinijumalate kultusega. (Kreekas oli veinijumalaks Dionysos ja Roomas Bakchos ning nende auks korraldati suurejoonelisi joomapidusid ehk dionüüsiaid ja bakhanaale.)Teised arvavad, et alkohol sai alguse juba kiviajast(umbes 10 000 aastat e.Kr.), kust on leitud sellest ajast pärit õllekanne (Karu, 1973, lk 5). Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH)
Popkultuur ja popmuusika Mässaja arhetüüp. Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada. 1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu. 2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos. 3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks 4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik. Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri. Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas. Punk. Teatud kaootilised impulsid, mis ühisko...
TROOJA SÕDA (u 1200 aastat eKr) PARIS ANNAB KULDÕUNA APHRODITELE Peter Paul Rubens. Parise kohtumõistmine. Õli lõuendil. Rahvusgalerii, London. Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte Ilias1 ja Odüsseia2 legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja. Tõepärasem on, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid Iliase looja ning et Odüsseia on hiljem kirja pannud tundmatu autor, kuid see on vaid oletus. Eeposte praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. saj. eKr, seega pärast Homerose surma. Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatü...
Apollo Apollon Diana Artemis Mercurius Hermes Venus Aphrodite Bacchus Dionysos Saturnus Kronos Vesta Hestia Janus. Janus oli üks omapärasemaid Rooma jumalaid, ta oli sõjajumal, uste ja piiride kaitsja ning lõpu ja alguse kehastus. Teda kujutati kahenäolisena, üks nägu vaatamas ette, teine taha. Seda tõlgendatakse kui vaatamine minevikku ja tulevikku.
· Kuulsaim Delfi Apolloni oraakel · Surmale ei pandud erilist rõhku Tähtsamad jumalad · Zeus peajumal, taeva-, piksejumal, jumalate valitseja · Hera- Zeusi abikaasa, abielu kaitsja · Poseidon merejumal · Hades allmaailma valitseja · Demeter põllumajandus · Ares sõjajumal · Athena sõjajumalanna, tarkusejumalanna · Apollon tarkusejumal, valgusejumal, · Aphrodite ilujumalanna · Dionysos veinijumal Kultuur OM Kultuur- filosoofia I · Tarkuse armastus või ka tarkuse teadus · Peamine probleem maailmakorraldus ning eksistents · Kuulsamad filosoofid · Thales Mileetosest · Filosoofia ja teaduse looja · Kõige aluseks- vesi · Demokritos · Maailm ja ka inimne koosnevad aatomitest · Pythagoras teoreetilise matemaatika looja · Hippokrates arstiteaduse looja · Herodotos- ajaloo isa · Sokrates
Zeusil oli kaks venda merejumal Posei- don ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephais- tos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahi- jumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- ja vilja- kusjumalanna Aphrodite, viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Dionysos. Hellenismiperioodil võeti lisaks kreeka jumalatele omaks ka mitmeid ida jumalaid, eriti populaarseks muutus egiptuse jumalanna Isis. Surematud jumalad ei olnud kreeklaste arvates mitte alati maailma valitsenud. Kõigepealt olnud maailmas kaos, millest sündis kõigi elusolendite ema Gaia (maa), kes sünnitas endale abikaasaks Uranose (taeva). Nende järglastena ilmale tulnud vägevad titaanid aga häirisid oma isa, kes hakkas nende vastu kurje plaane hauduma
Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg 2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3 · Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit a) Ehitusplastika b) Vabaplastika saab paigutada ümber c) Monumentaalplastika üle elu suurustes mõõtmetes M A A L I K U N S T - vanus 60 tuhat aastat. Kujutav Kunst- · Seina...
· Hades - Pluto (allilma- ja surnute jumal) · Athena - Minerva (tarkuse-, kunsti- ja sõjajumalanna) · Apollon - Apollo (valguse- ja päikesejumal) · Artemis - Diana (jahi-, viljakuse-, abiellumis- ja sünnitusjumalanna) · Aphrodite - Venus (armastuse ja õnne jumalanna) · Hermes - Mercurius (karja, rändurite ja varaste jumal) · Demeter - Ceres (viljakuse ja viljajumalanna) · Persephone - Proerpina (viljakusjumalanna) · Dionysos - Baccus (algselt viljakus-, hiljem veinijumal) · Kronos - Saturnus (päikesejumal) · Hestia - Vesta (pere- ja kodukolde jumalanna) · Hera - Juno (taeva-, abielu-ja sünnitusjumalanna; Jupiteri abikaasa) VANA-ROOMA MÕISTED Kaar - ühenduskonstruktsioon, mille roomlased täiuslikkuseni välja arendasid. Triumfikaar - e võidukaar, Rooma võidukaile väejuhtidele ehitatud monumentaalne auvärav Võlv - kinniste ruumide kumer kate.
enesekindluse, enda orjusesse andmine. Endised väärtused on kaotanud oma tähtsuse, need tuleb asendada uutega. Ta võttis kasutusele mõiste ,,üliinimene". Inimene on köis, mis on kinnitatud looma ja üliinimese vahele köis üle kuristiku. Inimene võib olla üks rahva hulgast või üliinimene. *Kunst ülistab kunsti teiste väärtuste arvelt. Kunst päästab maailma. Kunstil on kaks poolust Apollonlik ja Dionysoslik. Apollon on range ja külm jumal, kes maailma korrastab, Dionysos on jumal, kes külvab sellesse korda segadust, olles seejuures loominguline. * Nietzche ja Heidegger mõlemad arvasid, et ennast tuleb kohandada keskkonnale. Kogu elu on illusioon. Heiddeger. võttis üliinimese teooriat tõsiselt. 26. Kunst kui väljendus. Väljendusteooriate kriitika. Kunsti peamine eesmärk pole enam ilu, vaid väljendus. Kunstnik toob oma sisemaailma välja. Emotsioonid, tunded peavad olema ehedad, tegeleti inimese sisemaailmaga. Kunsti
nimetati märts Saturnus Kronos Põllutööde ja viljakasvub kaitsja, tema auks korraldati igaaastaselt satunaale, mil taastus hetkeks kuldajastu õnnelik olukord. Vesta Hestia Kodukoldejumalanna, kelle auks põles igavene tuli ümartemplis, mida valvasid Vesta neitsid. Bacchus Dionysos Veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Isis Teda samastati kord ühe, kord teise kreeka jumalannaga ning muutus seega kõikehõlmavate ülesannete ja võimuga jumaluseks. Loodus, üleüldine ema. Riigi ja religiooni seotus oli lahutamatu, usuti jumalate osasse riigi võimus ning seetõttu pöörati nende austamisele suurt tähelepanu: tähtsamaid pühamuid reguleeris riik,
vägevad titaani. Titaan Apollon Z ja Leto (titaan) poeg Valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning tuleviku kuulutja Kronos tegi Uranose Artemis Z ja L tütar Jahijumalanna viljatuks ja võttis Hermes Z ja Maia (nümf) poeg Kaitses teekäijaid, jumalate käskjalg, saatis surnuid allmaailma maailma valitsemise üle. Aphrodite Ilu-, armastuse ja viljakuse jumalanna Kronos kartis oma lapsi Dionysos Veini- ja sigivusjumal ja neelas iga vastsündinu alla. Sellest pääses Zeus. Zeus kasvas suureks ja sundis Kronost teisi jumalaid välja oksendama, järgnes võitlus jumalate ja titaanide vahel. Zeus sulges titaanid aheldatuna sügavale maapõue. Inimkonnale tõi tule Zeusiga heades suhetes olnud titaan Prometheus. Zeus vihastas ja aheldas P Kaukasusesse kalju külge ning saatis kotka iga päev tema maksa nokkima
Metafoorist: metafoor seisneb selles, et asjadele antakse teise asja nimi. Nimed kuuluvad asjade juurde ja ainult erandkorras, nt luules, võib neid nimesid üle kanda. Laev seisab hiir(kuigi tegelikult arvuti osa) 2) Aleksandria periood (Dionysios Thrax, Apollonius Dyscolus); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet. Apollonius Dyscolus (2
kultuur. NIETZSCHE- 1844-1900, mees kes kirjutas paljudest erinevatest asjadest. „tragöödia sünd“1871. Ta teeb olulise järelduse kaasaegse kultuuri kohta. Tal on kaks printsiipi: apollooniline ja dronüüdiline. Apollo on päikesejumal, mõistuse ja korra jumalus, kontrollib seadusi, hoolitseb piiride eest. Appollooniline printsiip tähendab asjade eristamise viisi, asjade vorm on appollooniline, individuaalse vormi andmine millelegi. Dionysos on pidutsemise, ekstaasi,viljakuse, purjusoleku jumal, seksuaalne identiteet on kahtlane. Teda kasvatati kui tüdrukut. Dinüüsiline prisiip hävitab piire ja muusika teeb just seda. Dionüüsiline kunst on muusika. Muusikat võime loomu poolest pidada dionüüsiliseks. Modernsuse vastu oli Nietzsche. Principinm individuationis- individuaalsus printsiip. Lääne inimene soovib olla individuaalne. Dionüüsiline printsiip lammutab individuaalsust
orjusesse andmine. Endised väärtused on kaotanud oma tähtsuse, need tuleb asendada uutega. Ta võttis kasutusele mõiste „üliinimene”. Inimene on köis, mis on kinnitatud looma ja üliinimese vahele – köis üle kuristiku. Inimene võib olla üks rahva hulgast või üliinimene. *Kunst – ülistab kunsti teiste väärtuste arvelt. Kunst päästab maailma. Kunstil on kaks poolust – Apollonlik ja Dionysoslik. Apollon on range ja külm jumal, kes maailma korrastab, Dionysos on jumal, kes külvab sellesse korda segadust, olles seejuures loominguline. * Nietzche ja Heidegger mõlemad arvasid, et ennast tuleb kohandada keskkonnale. Kogu elu on illusioon. Heiddeger. võttis üliinimese teooriat tõsiselt. 26. Kunst kui väljendus. Väljendusteooriate kriitika. Kunsti peamine eesmärk pole enam ilu, vaid väljendus. Kunstnik toob oma sisemaailma välja. Emotsioonid, tunded peavad olema ehedad, tegeleti inimese sisemaailmaga. Kunsti lõpptulemus ei
· amm ütles Penelopele, et tema mees on tagasi · Penelope nägi uuesti peale 20 a möödumist Odysseust · Penelope testis Odysseust viimast korda ja tahtis, et Odysseus liigutas oma voodit, mis oli aga võimatu(maja ehitati voodi ümber) · -------------,,Odüsseia" lõpp----------------------------------------------------------------------------------- Vanakreeka teater · teater sai alguse rituaalidest, mis oli põühendatud jumalale; tähtsaim jumal oli Dionysos · dionüüsiad(peod) kestsid 5-6 päeva, olid kohustuslikud · rongkäikudest võtsid osa saatürid (sokulaadsed; tegelikult mehed) ja nümfid(neiud) · 4. päeval saabus peo kõrghetk, kui algasid 2-3 päeva kestvad teatrietendused · etendati vabaõhuteatrites · orkestra ringikujuline väljak, kus esines koor; seal oli ka Dionysose altar · inimesed istusid poolringina ümber lava · hea akustika
raudselt oma rusikate vahele ning kandis ta õlul Mükeenesse. Mis edasi toimus, seda me juba teame. Ent otsides metssiga, leidis aset ebameeldiv vahejuhtum kentauridega. Herakles peatus puhkehetkel sõbraliku kentauri, Pholose juures. Aupaklik kentaur pakkus Heraklesele nii praetud liha (Pholos ise sõi toorest liha), puuvilju kui ka... kuni Herakles küsis ise veini järele. Pholose käsutuses oli tõepoolest üks veinitünn, kuid selle oli Dionysos kentauridele kinkinud kollektiivselt joomiseks. Kui Pholos veinitünni avas, tundsid metsikud kentaurid (kentauridest olid sõbralikud vaid Pholos ja Cheiron, ülejäänud olid metsasliku loomusega) veini lõhna juba kaugelt ära, haarasid relvadeks kivid ja puutoikad (kentaurid kasutasid relvadena vaid looduse materjale) ja tormasid Pholose koopa suunas oma osa järele...herakles suutis ründavad kentaurid oma vibuga küll eemale lüüa, kuid
Apollon ja Artemis vibulaskurid, seotud noorte kasvatamisega; Apollon on jumaliku tarkuse vahendaja inimestele, inspiratsiooni jumal Artemis neitsi kuid erootiline, seksuaalsus on ahvatlev kuid keelatud (= tüdrukute mehelepanemise aeg), sünnitusjumalanna Hermes 'suur fallos, teeviit', viljakuse jumal, karjakasvatuse jumal, jumalate sõnumiviija, piiride ületaja, petis ja varaste kaitsejumal Dionysos veini jumal, ekstaasi ja joovastuse ning marjade lopsakuse jumal, kaaslasteks sireenid ja satüürid; on ümbritsetud falloslike elukatega ja ekstaatlilste naistega; seotud ka teispoolsusega Teispoolsus Vana-Kreekas: Rikkalikult hauapanuseid, et kindlustada surnule hea elu teispoolsuses III korruseline maailmapilt: I. Taevas jumalate elupaik, Olümpose tipus II. Maapealne inimeste elupaik III. Maa-alune surnute hingete elupaik
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip
sündi (R. Wagneri) muusikateatrist. Hiljem siiski pettus Wagneris, sest ei olnud piisavalt dionüüsoslik. Oli liialt usklik. · Kritiseerib klassikalist (Goethe, Schiller) arusaama kreeklastest ja kreeka kunstist kreeklased ei olnud muretud ja lõbusad, vastupidi, traagilise elutunnetusega rahvas, kelle elu ja kunstiloomingu üle valitsesid kaks jumalust Apollon (käsitöö, teadus, kunst) ja Dionysos (joovastus- vein), meelelisus, häving, traagilisus. Olid pidevalt süjakeerises, olid oma eesmärkide saavutamiseks loonud õnneliku mütoloogia, seda oli vaja selleks et tasakaalustada oma tegeliku elu traagikat. Apollonile ja Dionysosele toetudes arendab välja apolliinliku elulaadi ja kunsti/kultuuri idee ja teiselt poolt dionüüsusliku idee. Apollon kui teaduse, loova kunsti ja käsitöö jumal on seotud nö
9:01 Antropomorfsed Jumalate olulisus: · Loodusjõudude selgitamine · Väljendasid moraali · Kaitsta tegevusalasid Jumalatele rajati pühamuid altar (ja tempel). Vaid altartiga pühamud vabas õhus. Tempel allus polist võimukorraldusele. Olid oraaklid ehk ennustajad. Jumalad elasid ühtse perena olümpose mäel. Jumal Valdkond Zeus Peajumal Aphrodite Armastuse Hera Zeusi abikaasa, naiste ja kodukorlde Ares Sõda Poseidon Mere Dionysos Veinijumal Demeter Viljakus ja põllundus Hephaistos Sepp Apollon Päikesa ja valguse ja muusika Artemis Jaht Athena Tarkuse Hermes Käskjalg Hades Allmaailm Ajalugu Page 14 Küsimused 2. oktoober 2009. a. 9:21 1. Mesopotaamia. 2. Ohverdades templites, oraaklite kaudu, pidades pidustusi. 3. Ei peetud elu jooksul toimunut oluliseks. Surnud lähevad Hadese riiki
Inimene peaks ise olukordi, keskkonda muutma. Kristlusesse suhtus respketiga, pidas konkurendiks, kuid vihkas kristluse järelkäimise ideed. Tuleb olla originaal, mitte imitaator. Vihkas kristliku kultuuri toetajaid. Ei saanud aru neist, kes ise polnud kristlased, kuid toetasid kristlikku kultuuri. Sai aru, et ei ole olemas universaalset moraali. Tugev loob ise moraalikoodeksi, mille järgi ta elab. Tugev on üle mõistetest ,,hea" ja ,,halb". Kasutab kahte jumalat: Apollon ja Dionysos. Vastandab need kaks maailmapilti: apolliline (kutsub inimest end ohjeldama, et hoida koos mingit ühiskondliku vormi ja korda) ja dionüüsiline (püüab ühtsuse poole ühtse loomuliku seisundiga. Kontrollimatu, avaldub vitaalsuses, elujõus, aktiivsuses) ellusuhtumine. Siit kaks moraali: 1.) ennast kontrolliv orjamoraal 2.) isanda moraal (lähtub võimutahtest). Kõik senised moraalinormid tuleb ümberväärtustada. Raamat ,,Sõjakäik moraali vastu" tuleb lahti öelda
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid ...
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
see, mille kohta midagi öeldakse. · Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). 6. Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks
Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Endeid tõlgendati kui märguandeid jumalate tahtest. Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi. Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde. Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt: Jupiter = Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. Juno = Hera Minerva = Athena Mars = Ares Venus = Aphrodite Bacchis = Dionysos Vesta = Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Vesta neitsid Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis: Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised. Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks. Pontifeksid (ld. k
Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Endeid tõlgendati kui märguandeid jumalate tahtest. Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi. Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde. c)Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt: Jupiter = Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. Juno = Hera Minerva = Athena Mars = Ares Venus = Aphrodite Bacchis = Dionysos Vesta = Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Vesta neitsid Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis: Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised. Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks. Pontifeksid (ld. k
Augurid – riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Endeid tõlgendati kui märguandeid jumalate tahtest. Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi. Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde. c)Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt: Jupiter = Zeus – taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. Juno = Hera Minerva = Athena Mars = Ares Venus = Aphrodite Bacchis = Dionysos Vesta = Hestia – kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Vesta neitsid – Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis: Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised. Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks. Pontifeksid (ld. k
Pepsiades läheb õppima, kuidas saada lahti võlgadest ilma neid ära maksmata. Sofistid kavalpead, kes oskavad igast olukorrast välja vingerdada. Pepsiades pole õppimisvõimeline, saadab poja, kes tuleb targana koju ja peksab isa läbi. Mõte:,,Sofistide tarkusi praktikas rakendades teeme haiget oma lähedastele." Peksasaanud talupoeg paneb kättemaksuks mõttela põlema. ,,Konnad" kirjanduselu. Peategelased Aischylos ja Euripides on surnud ja elavad allmaailmas. Dionysos otsustab nad sealt miskipärast ära tuua, riietub Herakleseks (aind nii on võimalik sinna pääseda). Aischylos ja Euripides hakkavad välja selgitama, kumb neist on parem näitekirjanik, kes on väärt maa peale tagasisaamist. Esimene teos, mis edastab antiikkirjanduse kriitikat. A(vanema põlvkonna esindaja) arvab, et kirjanik peab olema rahva õpetaja, süüdistab E-d jumalate ja inimeste liig madalas kujutamises, mittehoolivust erakordsetest
Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse. Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. 40. Keeleuurimine Rooma impeeriumist renessansi lõpuni Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...
kontraposti lahendamine kujudes on keha raskus kantud ühele jalale (nn. nõjajalg), teine jalg on lõdvaks jäetud. See muutus võimaldas luua ka keerulisi liigutusi tegevaid figuure. Üks kuulsamaid nendest oli Myroni "Kettaheitja". Hellenistlikus plastikas hakati peatähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, inimeste võitlusele iseenda ja teistega ning ka kannatuste ja piinade kujutamisele. (Kriisitundest joobumusse pääsu otsides sai kujurite üheks lemmikmotiiviks veinijumal Dionysos, kes peab koos kaaslastega meeletut prassingut. Nii Dionysose kui tema saatjate kujud rabavad sageli suurte mõõtmete ja naturalismiga.) Jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" kodanike idealiseeritud üldistavad kujud loovutasid koha naturalistlikele figuuridele ja portreedele, milles rõhutati kujutatava isiku individuaalsust. Loodi kujusid ja reljeefe igas vanuses inimestest, imikutest nõtrade raukadeni; meisterlikult anti edasi etnilisi iseärasusi.
sõjategevuses ei oldud edukad. Otsustasid käituda vastu enda põhimõtetele, korraldati ametlik sõit Früügiasse, kust toodi kohale püha kivi, mis sümboliseerib jumalanna Kybelet, mis pandi...... mäele. Muutus roomale vastuvõetavaks. Pidi olema organiseeritud preestrid, osavõtjad pidid tegutsema avalikult, orgiastilisi elemente leevendati, võis avalikult demonstreerida. Tüüpiline roomlaste käitumine. 2 saj- st ekr, teine müstika laine, Dionysos kultuse levik. Samamoodi orgiastiline ja müstiline. Kui tungis rooma, hakati moodustama salaühinguid pühendunutele. Senat oli halastamatu, keelati ühingutesse kuulumine surmanuhtluse ähvardusel. Represseeriti 7000 inimest. Kultust ära ei keelatud, vaid organiseeriti taas ümber senati korraldusel. Korraldati preesterkond, kultus pidi olema avalik. Roomas valitses religioosne tolerants. Tegelikult roomlastele ettevaatus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
