Kolmanda versiooni järgi sündis ta üldse lainetest. Teda tunti kui armastus-, viljakus- ja ilujumalannana. Aphrodite annab teistele ilu ja on ise väga kaunis. Aphroditel on iluvöö ning tema sümboliteks on eriti viljakad või ilusad loomad ja kaunid lilled mis viitavad võimule looduse üle. Aphrodite valitseb osalt ka merd ja võib tagada head mereilma. Aphrodite oli abielus sepp- Hephaistosega kellele ta ei olnud truu. Aphroditel oli palju armukesi näiteks Ares ja Dionysos. Aresega oli Aphroditel kolm last ja nendest tuntuim oli Eros. Hermes oli väga sissevõetud Aphroditest. Hermesel ja ilujumalannal sündisid ka last Hermaphroditos ja Priapos. Hermaphroditos oli esimene naissoost poiss ja Priapos oli tuntud oma erakordselt suure peenisega. Zeus pani Aphrodite armuma Anchisesse. Anchis oli surelik jumalanna mitte. Neil oli poeg Aineias kes oli kangelane ja keda roomlased peetsid oma esiisaks.
Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Jumalatest üldiselt............................................................................................... 4 3.Zeusist lähemalt.................................................................................................. 6 4.Apollon................................................................................................................ 7 5.Olümpose jumalad............................................................................................... 8 6.Kokkuvõte.......................................................................................................... 11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 2 1. Sissejuhatus Käesolevas referaad...
Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamäng...
Pärnu Hansagümnaasium ,,Kaksteist olümplast taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vasted rooma mütoloogias." Autor: Gerdu Jaansalu Klass: 10 c Sissejuhatus On erinevaid arusaamu jumalate kohta. Kreeklased uskusid, et jumalad ei olnud need, kes lõid maa vaid vastupidi. Kreeklased usuvad kogunisti, et ennem jumalaid loodi taevas ja maa. Jumalad ei olnud neil just ülistavas seisuses vaid pigem kui esivanemad. Nad uskusid, et just jumalad olid need kes olid esimesed vanemad maamunal. Nende lasteks nimetatakse titaane. Titaanid ehk vanajumalad olid nn. maailma isandad. Nende võim oli piiramatu. Teatavasti oli neid palju, kuid ainult kaksteist on suutnud jätta jälje mütoloogiasse. Nendeks olid siis: Zeus ehk peajumal; tema kaks venda:. Poseidon ja ...
Kaidi Kiidemaa 10E Vasta küsimustele Egeuse ehk kreeta-mükeene kunst. 1. Kus asusid Egeuse kunstikultuuri piirkond ja tähtsamad kunstikeskused? Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes III at välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm Kreeta saare ja Mandri- Kreeka vahel. 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi m i n o i l i s e k s. 3. Eel-kreeka , h e l l a a d i l i n e kultuur Peloponnesose poolsaarel 2. Kirjelda Knossose paleed. Kuidas siin põimusid tegelikkus ja müüdid? Koosnes paljudest ruumidest, mis paiknesid umber nelinurkse siseõue. Oli terasse, koridore, trepikäike, palee eri osad paiknesid eri tasapindadel. Elamiseks väga mugav toimis veevärk ja kanalisatsioon.Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suurem...
"lüürilisest Apollonist, kes kuldsel lüüral laule lõi", või muust sellesarnasest. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid. Üheks tähtsaks "jõuks" oli näiteks see, kes valvas hälli. Teine see, kes hoolitses laste toidu eest. Numenite kohta pole roomalased loonud mingit müüti. Enamikus on isegi nende mees- või naissugu määramata. Siiski olid igapäevase elu lihtsad toimingud tihedasti seotud numentiga, kellelt oodati alati rohkem abi kui kreeka jumalatelt, välja arvatud Demeter ja Dionysos. JUPITER Jupiter on kõrgeim rooma jumal, tema nimi tuleneb kreeka Zeusiga samast tüvest. Kalendri iidid olid pühendunud Jupiterile kui valgusejumalale, sest iididel on täiskuuööd, mil öö ja päev on ühepikkused. Ka Jupiteri sünnipäeva (st tema templi sünnipäeva) tähistati iidide ajal ja siis viidi valge villaga lammas Via Sacrat mööda tema templise Kapitooliumil, kus loom ohverdati Jupiterile. Jupiteri kummardamine on roomlastel ühine teiste latiini linnadega Latiumis ja
Assüürias, Babüloonias, Egiptuses, Palestiinas inimestele tähendas täites põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kõlas aga ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks. Täiusliku kuju saavutas antiikmuusika antiikmuusika V-IV saj. e.m.a. Kreekas. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks pidasid nad Zeusi poegi: Apollonit, keda kujutati tihti lüüra käes ja Amphioni. Samuti oli muusikaga tihedalt seotud veinijumal Dionysos, kelle pilliks oli aulos kileda tämbriga vilepill. Muusikaga on seotud ka Vana-Kreeka kõige imetlusväärsemad kunstivormid - tragöödia ja komöödia. Varakristlik muusika Kristluse sünd Palestiinas oli meie ajaarvamise algus kõige sügavamas mõttes. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kristlik kultuur, mis sidus enesega palju jooni vanemast Lähis-Ida made ja vanakreeka kultuurist ning elas läbi
edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks. Daidalose ja tema poja, Ikarose lasi kuningas Minos vangi võtta ja paigutas nad labürinti, kust nad omavalmistatud tiibade abil välja pääsesid. Ikaros paraku lendas päiksele liiga lähedale, kinnitusvaha sulas ning poiss kukkus merre. Ariadne lahkus koos Theseusega Kreetalt, kuid noormees jättis magava Ariadne Naxose saarele. Viljakusjumal Dionysos hoolitses hüljatud, meeleheites neiu eest ja võttis ta endale naiseks. Ariadne pulmakink kroon tõsteti Põhjakrooni tähtkujuna taevasse. Ariadnest sai taimekasvujumalanna, keda Naxosel eriti austati. Teise müüdi kohaselt tahtis Theseus kuningatütre tänulikkusest Ateenasse kaasa võtta ning temaga abielluda, kuid Dia, hilisemal Naxose saarel, tappis jumalik kütitar Artemis neiu, kuna ta oli truudust murdnud Dionysosele, kellega teda kultuses ühendati. Hilisema pärimuse
emahirv. 11.)Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. 12) Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. 13) Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal.Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. SPARTA RIIK JA ÜHISKOND. Totalitaarsete riikide eelkäija .Asus Kreeka lõunaosas . Põhimõte oli, et inimene on riigi jaoks. Kodanikkonnas oli 3 klassi: 1)spartiaadid – toorlasest vallutajate järeltulijad 2)perioigid – vabad käsitöölised ja talupojad, puudusid poliitilised õigused
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
Hades. Zeusi õde oli ka kodukoldejumalanna Hestia. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Aphrodite, viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Dionysos. Hellenismiperioodil võeti lisaks kreeka jumalatele omaks ka mitmeid ida jumalaid, eriti populaarseks muutus egiptuse jumalanna Isis. Surematud jumalad ei olnud kreeklaste arvates mitte alati maailma valitsenud. Kõigepealt olnud maailmas kaos, millest sündis kõigi elusolendite ema Gaia (maa), kes sünnitas endale abikaasaks Uranose (taeva). Nende järglastena ilmale tulnud vägevad titaanid aga häirisid oma isa, kes hakkas nende vastu kurje plaane hauduma
o Jumalad: Zeus peajumal; taeva-ja äikesejumal Hera Zeusi naine; perekonnaõnne kaitsja Poseidon merejumal Hades surnutejumal Ares sõjajumal Athena tarkusejumalanna Apollon valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja Hermes jumalate sõnumitooja Aphrodite armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna Dionysos veini-, ekstaasi- ja taimekasvatusjumal Artemis jahiloomade- ja metsade kaitsja Demeter Zeusi õde; musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja o oraaklid spetsiaalsed pühamud, kust võis jumalatelt nõu küsida o Delfi oraakel kuulsaim oraakel, asub Kesk-Kreekas Parnassose mäe kalju jalamil. Müüdi järgi tappis Apollon seal lohemao püütoni. o Surmajärgne elu:
Rhea ja Kronose lastest on tuntumad jumalad Zeus, Hera, Hades, Poseidon ja Hestia. Zeusi naiseks sai aga tema enda õde Hera, kellega oli neil 7 last: Ares (sõjajumal), Apollon (valguse jumal), Athena (tarkuse jumal), Aphrodite (armastus- ja ilujumalanna), Hermes (jumalate käskjalg), Artemis (jahijumalanna) ning Hephaistos, kes oli tulejumal. Palju oli ka teisi jumalaid. Näiteks Aphrodite poeg armastusjumal Eros ja veini- ja sigivusjumal Dionysos ehk Bakchos..Jumalate poole pöörduti lauludega, täpsemalt kultuselaulude ehk hümnidega. Apolloni poole pöörduti paiaaniga, Dionysose poole ditürambiga. Kasutatud kirjandus http://gymn.paide.ee/personal/kunstiajalugu/kreeka.html http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.htm http://www.annaabi.com/download.php?matid=57900 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vanakreeka_kokkuvote_karoliinekorol.ht m http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Kreeka http://web.zone
3) Poseidon – merede valitseja 4) Hades – allilma ja surnute valitseja 5) Demeter – musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna 6) Ares – sõjajumal 7) Hephaistor – tulejumal, jumalate sepp (lonkur, kole jumal) 8) Athena – sõjajumalanna 9) Apollon – valguse, tõe ja ennustuskunstijumal 10) Artemis – jahijumalanna, elavalooduse kaitsja 11) Hermes – jumalate käskjalg 12) Aphrodite – ilu, armastuse, viljakusejumalanna 13) Dionysos – veini ja viinamarjakasvatuse jumal Vana-Rooma jumalad 1) Jupiter – taeva, pikse ja tormijumal (peajumal) 2) Mars – sõjajumal 3) Juno – taeva, abielu- ja sünnitusjumalanna 4) Minerva – tarkuse, kunsti ja sõjajumalanna 5) Saturnus – põllutööde ja viljakasvu edendaja, päikesejumal 6) Vesta – kodukolde jumalanna 7) Diana – jahi, viljakuse, abiellumise jumalanna 8) Venus – armastuse, ilu ja õnne jumalanna 9) Neptuunus – maapõue, mere ja tormide jumal
Ares Sõjajumal. Kiiver ja kilp; raisakull, koer. Ilu, armastuse, Sageli alasti, poeg Eros; Aphrodite seksuaalsuse ja viljakuse tuvi, varblane, luik; mirt. jumalanna. Veini ja Saatüritest ja sileenidest Dionysos viinamarjakasvatuse jumal, koosnev purjus seltskond; sigivusejumal. viinamarjakobar, viinapuu, veinipeeker. Hermes Teekäijate kaitsja, Tiivuliste sandaalid, jumalate käskjalg ja tiiruline kübar, võlukepp. hingede juht allmaailma, une ja unenägude jumal,
koondregistrit ja võitjate nimestikke, ja meieni on säilinud rida nende raidkirjade fragmente. Väga rikas miimiliste elementide poolest oli ka Dionysose kultus, ja draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks on seotud just Dionysose kultusega. Näidendite etendamine Kreekas toimus V ja IV sajandil eKr ainult Dionysose pidustustel, eriti Suurtel Dionüüsiatel märtsis-aprillis ja lenaiadel jaanuaris-veebruaris, ning moodustas osa selle jumala kultust. Dionysos (Bakchos) on looduse loovate jõudude jumal. Tema kehastuseks loeti taimi: puid, viinapuuvääti, - või loomi: härga, hobust või sokku. Dionysose sümboliks oli fallos. Kõige primitiivsemad Dionysose kultuse vormid säilisid Traakias: jumala austajad, sagedamini naised, täitsid kollektiivseid öiseid riitusi tõrvikute valgusel, flöötide ja timpanite helide saatel. Riietatud loomanahkadesse, vahel sarved peas, kujutasid nad
jumalatega 6 obelisk ülalt ahenev neljakandiline kivisammas 7 Brutus (85 42 eKr) Rooma riigimees, kes võlgnes kogu oma karjääri Caesarile; senatis peeti teda Caesari lemmikuks, kuid ta ühines Caesari tapjatega; surma eel jõudnud Caesar hüüda: Ka sina, mu Brutus! 8 coup de foudre (pr. k.: pikselöök) armastus esimesest silmapilgust 9 Dionysos-Osiris Dionysos oli kreeklaste veinijumal ja Osiris oli egiptlaste surnutejumal, Isise abikaasa MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Mis rahvusest oli Kleopatra? Milline keel oli tema emakeel? 2. Millise dünastiat esindas Kleopatra? Kes pani sellele dünastiale aluse? 3. Milline linn oli Kleopatra ajal Egiptuse pealinn? Milline linn on Egiptuse pealinn praegu? 4. Mis asjaoludel sattus Julius Caesar Egiptusesse? 5. Kuidas leidis aset Kleopatra ja Julius Caesari esimene kohtumine? 6. Kleopatra elas kaks aastat Roomas
teatud pidupäevadel (pööripäevadel). Sealjuures oli keskseks objektiks spetsiaalne vakake (anum, korv, muu nõu; õõnsus: puu, kivi) kui salajane ohvriurm, teateid millest mäletab veel käesolev sajand. Vakapidu (Wacken) Balthasar Russowi teateil (1584) kui teatud piirkonna pidustus mõisnike toetusel mõni kord aastas kirikupühal omaaegsel Eesti- ja Liivimaal. Sämpsä Pellervoinen versus Dionysos (Martti Haavio) Turu piiskop Mikael Agricola “Karjala jumalate loend” aastast 1551 pühendab lõigu ka ukuvakale Ukko-virsi laulmine peetripäeval (põõdra) ja Sämpsä Pellervoise teatraale “äratuslaul” suvistepühi (troitsa), milles jumalusi palutakse appi saagi kindlustamisel. Sümboolne aastaaegsete vahetuse esitamine. Sämpsä Pellervoine kui taevase viljakusjumala poeg. Dionysos kui Zeusi poeg, surev ja taassündiv jumalus
parema viljasaagi/viljakuse tagamiseks teatud pidupäevadel (pööripäevadel). Sealjuures oli keskseks objektiks spetsiaalne vakake (anum, korv, muu nõu; õõnsus: puu, kivi) kui salajane ohvriurm, teateid millest mäletab veel käesolev sajand. · Vakapidu (Wacken) Balthasar Russowi teateil (1584) kui teatud piirkonna pidustus mõisnike toetusel mõni kord aastas kirikupühal omaaegsel Eesti- ja Liivimaal. Sämpsä Pellervoinen versus Dionysos (Martti Haavio) · Turu piiskop Mikael Agricola "Karjala jumalate loend" aastast 1551 pühendab lõigu ka ukuvakale · Ukko-virsi laulmine peetripäeval (põõdra) ja Sämpsä Pellervoise teatraale "äratuslaul" suvistepühi (troitsa), milles jumalusi palutakse appi saagi kindlustamisel. Sümboolne aastaaegsete vahetuse esitamine. · Sämpsä Pellervoine kui taevase viljakusjumala poeg. Dionysos kui Zeusi poeg, surev ja taassündiv jumalus
Kultuse juures oli teatraalne element. Apolloni ja Demeteri kultused olid väga esoteerilised pühendatuid väga vähe. Demeteri ja Apolloni kultusel oli aristokraatlik iseloom. Tekkis vajadus demokraatlikuma rahvakultuse järele. Dionysose kultus lubas paradiisi siin ja praegu. Kustutati piir inimese ja looduse vahel. Vallandusid inimese ürgsed ja stiihilised instinktid. Toimusid orgiad. Kõik toimus alkoholi koosmõjul.Lõpuks tekkis Dionysose kultus, mis jõudis Kreekasse Väike-Aasiast. Dionysos lubas paradiisi nüüd, kohe ja praegu. Dionysos kustutas inimese ja moraali vahelise piiri, vallandas inimeses loomalikud instinktid alkoholi kaasabil. Vein pluss rituaalsed tantsud ekstaasi saavutamiseks. Väga kärarikkad pidustused/orgiad, saavutati ekstaatiline meelteseisund. Dionysose saatjateks olid alati naised bakhandid, kes ekstaasi minnes saavutasid üliinimliku jõu ja olid võimelised inimesi tükkideks rebima. Sisuliselt masside mäss aristokraatliku kultuuri diktatuuri vastu
Ainult tüürimees taipas, et tegemist on jumalaga ja hoiatas teisigi, kuid nood ei võtnud meest kuuldagi. Järsku voolas vein üle laevalae ning nende vang oli muutunud lõviks, kes kohutavalt möirgas. Röövlid kargasid üle parda ja muutusid kohe delfiinideks, peale tüürimehe, kellel lõvi ei lasknud merre hüpata ning kes jäi ellu nii nagu ta oli. Kuninga, kes teda solvanud oli, pani ta kaljukoopasse kinni, kuni too solvatud jumalat tundma õppis. Mõni aeg hiljem sattus Dionysos mahajäetud printsess Ariadne juurde, päästis ta ning armus temasse. Kui tüdruk suri, paigutas ta tema krooni taevasse tähtede hulka. Oma emale läks ta allilma vastu ning viis ta Olümposele, kus jumalad otsustasidki ta enda juurde võtta. Kuid vahel võis veinijumal ka halba teha – näiteks ajas ta hulluks menaadid ehk bakhandid, viinast hullutatud naised. Nad tormasid läbi metsade ja üle mägede karjudes ja keppe hõljutades, metsolevusi tükkideks rebides ja neid toorelt
tühjad alad, aasad närbumatute lilledega. Fuuriad=erinnüsed (Tisiphone, Megaisa, Alekto) karistavad allilmas kurjategijaid (Vergilius) Kreeka poeetidele erinnüsed patuste nuhtlejaid maa peal. E'd olid halastamatud, õiglased. Uni (Hypnos) + Surm (tema vend; Thanatos) ka allilmas. On 2 unenägude väravat: üks sarvest (tõsielulised unenäod), teine elevandiluust (võltsid, moonutatud unenäod) 3.pilet KAKS SUURT MAAJUMALAT Inimsoo parimad sõbrad Demeter ja Dionysos. Dionysose pidu samuti lõikuse ajal (viinamarjad). Mõlemad kannatavad jumalad, sest muretsesid oma andide (vili, viinamari) talveajal. DEMETER (CERES) Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Demeter vanem, naised mõistsid teda paremini (nemad külvasid, lõikasid vilja). Põld ja rehealune Dem templid. Tema tähtsaim pidustus viljalõikuse ajal (septembris, iga 5 aasta tagant, 9 päeva). Pühad päevad, peeti rongkäike, ohvriannid, üldine lõbusus, tööd ei tehtud
Fuuriad=erinnüsed (Tisiphone, Megaisa, Alekto) karistavad allilmas kurjategijaid (Vergilius) Kreeka poeetidele erinnüsed patuste nuhtlejaid maa peal. E’d olid halastamatud, õiglased. Uni (Hypnos) + Surm (tema vend; Thanatos) ka allilmas. On 2 unenägude väravat: üks sarvest (tõsielulised unenäod), teine elevandiluust (võltsid, moonutatud unenäod) KAKS SUURT MAAJUMALAT Inimsoo parimad sõbrad Demeter ja Dionysos. Dionysose pidu samuti lõikuse ajal (viinamarjad). Mõlemad kannatavad jumalad, sest muretsesid oma andide (vili, viinamari) talveajal. DEMETER (CERES) - Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Demeter vanem, naised mõistsid teda paremini (nemad külvasid, lõikasid vilja). Põld ja rehealune Dem templid. Tema tähtsaim pidustus viljalõikuse ajal (septembris, iga 5 aasta tagant, 9 päeva). Pühad päevad, peeti rongkäike, ohvriannid, üldine lõbusus, tööd ei tehtud
· Demosthenes - Ateena oraator ja riigimees. Omas Makedoonia-vastast hoiakut. Usund · Zeus - peajumal · Poseidon - merejumal · Hades - allmaailmajumal ja surnute valitseja · Ares - sõjajumal · Athena - tarkusejumalanna · Apollon - kaunite kunstide jumalanna, teadmise jumalanna · Hermes - jumalate käskjalg (omas palju valdkondi) · Aphrodite - ilu- ja armastusejumalanna · Dionysos - veini ja pidustuste jumal · Delfi oraakel - vanakreeka pühamu, kus inimesed käisid ennustajatelt küsimustele vastuseid otsimas. Ennustusi nimetati oraakliteks. Kuulsaim Apolloni oraakel. 6. Vana-Rooma Loodusolude mõju ajaloole · Rikkalikult taimestikku ja kariloomi, põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem kui Kreekas. · Jõed on veerikkad, maa metsarikas ja vaavarasid on rikkalikult.
Sissejuhatus Kreeka mütoloogia pärineb teatavasti ajast,kui inimene elas tihedas kokkupuutes loodusega,mida austati ja kardeti ja millele omistati üleloomulikke omadusi.Mütoloogia näitab ilmekalt,millised mõtted ja tunded valdasid inimesi aegade hämaruses,ta on nagu algaegade teadus,inimese esimene seletus oma ümbruse,looduse ja elu asjadele.Müütide kaudu saame meiegi tajuda nende ammuste inimeste loodud imepärast ja hingestatud maailmapilti,näha maailma,kui ta veel noor oli. Kreeka jumalad,nagu juba viidatud,sarnanesid surelike inimestega.ja mitte ainult väliselt,vaid ka tegudelt.Peale selle uskusid kreeklased,et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi.Loomismüütide järgi oli kõigpealt Kaos.Sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas olid esimesed vanemad.Nende lastest vägevaim Kronos sai maailma isandaks kelle lapsed ja lapselapsed,on kreeka jumalad.Jumalad elasid Olümposel.Olümpos oli salapärane paik kõrgel maailma mägedest.Sinna ...
500-338 Klassikaline periood: Kreeka-Pärsia sõjad (500-478): VI s teisel poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. ...
Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus Ateena kuningas. Amatsioonid Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust. Apollon Zeusi ja Leto poeg, Artemise kaksikvend. Valguse, ...
Kohustuslikud Vana-Kreeka müüdid ja märksõnad: 48. Maailma loomine, kuni valitsejaks saab Zeus - Kaos loob jumalanna Maa,hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Jumalanna Maa sünnitas armastusjumalanna, Taeava, Mäed ja Mered. Taevas oli suurim jumal , Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ning neil sündis palju lapsi, sealhulgas 12 titaani. Üks neist oli ahne Kronos. Kord sai Uranos laste peale pahaseks ja viskas nad Tarantarose juurde maa alla. Ema aitas Kronose välja ning ta hiilis oma isa juurde ja haavas ta. Uranos pani Kronosele needuse ,et tema lapsed talle sama teeksid. Seega hakkas Kronos enda ja Rhea lapsi alla neelama. Rhea aga ükskord andis lapse asemel kivi ja ellu jäi Zeus.Zeus kasvas üles metsas ,kus teda isa eest peideti.Zeus kasvas ja sai teada mida ta isa tegi.Ta taipas ,et peab isa troonilt heitma.Ta kohtas teel Okeanost,kes teda aitas- ta andis ...
Kuidas need väljendusid muusikas? Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Müütilise epohhi ajal arvati, et muusika ja instrumentide teke on jumalate teene. Samuti arvasid vanad kreeklased, et esimesteks muusikuteks olid kaks Zeusi poega - Apollon ja Amphion. Tähtsaimaks muusika kaitsjaks oli valguse- ja tõejumal Apollon, keda kujutati koos harmoonilisi kooskõlasid mängiva lüüraga. Kultusmuusikaga oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos, kelle pilliks oli eksalteeritud inimhäält matkiv aulos Müüt jutustab võistlusest, milles vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi (alget): apollonlik – korrastatult harmooniline ja mõistuslik dionüüsoslik – ekstaatiline ja meeleline Umbes 1400-st aastast e.m.a. on püsinud traditsioon korraldada Delfis Apolloni auks erilisi pidustusi, mis suuremalt osalt kujutasid endast muusikalisi võistlusi. Sageli peeti neid koos spordivõistlustega,
Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik. Oli lonkur. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega. Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. 10.Kreeka ja Rooma kultuuri ajaline jagunemine. Ajastuste põhisisu märksõnadega. - Roomlaste varasest kultuurist pole teada peaaegu mitte midagi.
5. Ateenasse jõudes läks ta oma isa juurde kui võõras ja tahtis ennast saata ühes seitsme noormehe ja seitsme neiu Kreeka koletise Minotaurosele söögiks. 6. Aigeus oli kurb, et oma pojast taas ilma jääb, käskis võidu korral valge purje heisata, laev läks Kreeka koletise juurde musta purjega. 7. Ariadne abiga õnnestus koletis tappa ja ka põgeneda, peatuti Naxose saarel, Ariadne jäi magama ja nägi unes, et jumal Dionysos käskis tal saarele jääda ja temaga abielluda. 8. Ateenalased kurvastasid, et Ariadne ei tule nendega kaasa ja seetõttu unustasid musta purje valge vastu vahetada. 9. Kui kuningas nägi musta purje sööstis ta kõrgelt rannikult merre ja suri. (Meri, milles kuningas suri, sai nimeks Aigeuse, Egeuse meri) 10. Theseus astus tühjaks jäänud troonile, valitses nii mõõga kui ka mõistusega, rahvas oli rahul. Sisyphos 1
anda lõngakera, mille ots tuleb sissepääsul ukselingi külge siduda ja Minotaurust otsides lahti kerida, et pärast mööda lõnga tagasi välja pääseda. Vastutasuks abi eest, nõudis Ariadne, et Theuseus ta kaasa võtaks ja abielluks temaga. Theseus aga pärast Minotauruse tapmist ja Kreetalt põgenemist jättis naise Naxose saarele magama ja ise hiilis minema. Saarel ei jõudnud aga Ariadne pikalt nukrutseda, sest pärast jumalatelt abipalumist, ilmus kohale Dionysos, kes võttis ta naiseks. Abielludes sai Ariadnest jumalanna ning Zeus pani tema krooni taevasse Põhjakrooni tähtkujuks. Theseuse Minotrauruse tapmise lugu Ariadne abil meenutab Iasoni kuldvillakut valvava mao tapmist Medeia abil. Mõlemal korral tõenäoliselt Aphrodite abiga on kuningatütred armunud kangelasse, kangelased saavad ülesandega hakkama tänu kuningatütre abile ja hiljem jätavad kuningatütred julmalt maha.
omavahel väga sarnased ilmed. Kreeka kujurid nimelt ei püüdnudki nägudel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli vaid täiuslik kehaline ilu. Seetõttu ei segagi meid õieti miski imetlemast neid paljusid kujusid, mis aegade keerises on kannatada saanud ja pea kaotanud. Praxiteles. Aphrodite Praxiteles. Hermes ja Praxiteles. Apollon Dionysos Praxiteles Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid (vahel nimetatakse seda "ülevaks stiiliks''), siis järgmisel, 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse ("ilus stiil"). Siledale marmorpinnale andis pehmust ja elu tukset Praxiteles oma kaunites alasti jumalannakujudes. Tema leidis ka võimaluse, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt valitud toe vastu. Lysippos. Kraapija Skopas. Amatsoonide Skopas
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium KAKSTEIST OLÜMPLAST- TAEVALIK PEREKOND Referaat Koostaja: Katrin Koger Juhendaja: Aavo Jakobsoo 12. jaanuar 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SISSEJUHATUS Antiikmütoloogia on väga keeruline ja huvitav. Mütoloogia sünnimaaks võib pidada Kreekat. Hiljem kasvas Kreeka mütoloogiast välja ka Rooma mütoloogai. Valisin selle teema kuna ma pole veel kunagi selgusele jõudnud vanakreeka mütoloogia tegelaste elule. Sellest töös võtan vaatluse alla peamiselt 12 peajumalat Kreeka mütoloogias, kes moodustavad jumaliku perekonna. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähe...
· Ta oli Aleksander Suure õueskulptor · Ka Lysippos on teinud noori sihvakaid inimesi ja jumalaid · Teada on, et Lysippos lõi üle 1500 pronksskulptuuri · Lysippose töödele on iseloomulikud pikad sihvakad jalad ja väike pea · Lysippos püüdis kehtestada uut kaanonit · Tema kaanoni kehastuseks on ,,Kaabitseja" kreeka maadleja, kes kaabib endalt õli · Lysippos on pannud ka jumalad olmelistesse olukordadesse, mida varem ei tehtud (Apollon sisalikku tapmas, Dionysos veini joomas jne.) · Lysippos hakkas oma skulptuure paigutama keset ruumi ka seljaosa tuli välja töötada · Ebaharilik skulptor iluklassika ajastul oli Skopas · Tema looming on tugevasti mõjutanud hilisemat hellenismiajastu skulptuuri · Tema arvates avaldus ilu ülima pinge hetkel · See pinge avaldub võitluses, ka surija on ilus · Skopas hakkas esimesena kujutama haavatud ja surevaid inimesi · Tema tööd on halvasti säilinud
INIMESE PÕLVNEMINE Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi ku...
Zeus, Mars e. Ares, Juno e Hera - abielu kaitsja, Poseidon e Neptunus, Hades e Pluto - allmaailma jumal, Ceres e Demeter viljakuse, põllutööde jumalanna, Prospina e Persephone kevadejumalanna, Minerva e Athena tarkuse- ja sõjajumalanna, Apollo e Apollon luule ja muusikajumal, Diana e Artemis jahijumalanna, looduse kaitsja, Mercurius e Hermes teekäijate kaitsja, hingede juht allmaailma, varaste jumal, Venus e Aphrodite ilu, armastuse ja seksuaalsuse jumalanna, Bacchus e Dionysos veini ja viinamarjakasvatuse jumal, Saturnus e Kronos lõikusejumal, Vesta e Hestia kolderahujumalanna. 17) Lahutamatu, sest jumalaid ning nende kättemaksu peljati. Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised ning tähtstama pühmud olid range valve all. 18) Augurid olid spetsiaalsed preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Lindude lend, ohvriloomade käitumine, loodusnähtused jpm. Kriitilisematel hetkedel pöörduti Sibülli poole
· Helios - päikesejumal. Oli väga ilus, kuldsete pikkade lokkidega mees. Tihti on teda kujutatud neljahobusevankril, pea kiirgamas kuldseid. Tema saar oli Rhodos. · Hermes - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. · Dionysos - veini-, viinamarja- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. · Hestia - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Olümpiamängud Kreeklased uskusid, et kui jumalatel on hea tuju, hoolitsevad nad selle eest, et ka inimestel hästi läheks. Jumalate meeleheaks korraldati muusika-, poeesia-, draama- ja spordivõistlusi. Suurimad ülekreekalised pidustused olid Olümpiamängud
Kuidas need väljendusid muusikas? Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Müütilise epohhi ajal arvati, et muusika ja instrumentide teke on jumalate teene. Samuti arvasid vanad kreeklased, et esimesteks muusikuteks olid kaks Zeusi poega - Apollon ja Amphion. * Tähtsaimaks muusika kaitsjaks oli valguse- ja tõejumal Apollon, keda kujutati koos harmoonilisi kooskõlasid mängiva lüüraga. * Kultusmuusikaga oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos, kelle pilliks oli eksalteeritud inimhäält matkiv aulos Müüt jutustab võistlusest, milles vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi (alget): * apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik * dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline Umbes 1400-st aastast e.m.a. on püsinud traditsioon korraldada Delfis Apolloni auks erilisi pidustusi, mis suuremalt osalt kujutasid endast muusikalisi võistlusi. Sageli peeti neid koos spordivõistlustega, näiteks olümpiamängudega
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad ...
ta õlul Mükeenesse. Mis edasi toimus, seda me juba teame. Ent otsides metssiga, leidis aset ebameeldiv vahejuhtum kentauridega. Herakles peatus puhkehetkel sõbraliku kentauri, Pholose juures. Aupaklik kentaur pakkus Heraklesele nii praetud liha (Pholos ise sõi toorest liha), puuvilju kui ka... kuni Herakles küsis ise veini järele. Pholose käsutuses oli tõepoolest üks veinitünn, kuid selle oli Dionysos kentauridele kinkinud kollektiivselt joomiseks. Kui Pholos veinitünni avas, tundsid metsikud kentaurid (kentauridest olid sõbralikud vaid Pholos ja Cheiron, ülejäänud olid metsasliku loomusega) veini lõhna juba kaugelt ära, haarasid relvadeks kivid ja puutoikad (kentaurid kasutasid relvadena vaid looduse materjale) ja tormasid Pholose koopa suunas oma osa järele...herakles suutis ründavad kentaurid oma vibuga küll eemale lüüa,
põhineb 2 jumalanna omavahelisel rivaalitsemises. Jumalanna aphrodite on artemise peale kade, kuna teose kangelane austab teda, mitte aph. Traagika seisneb selles, et phaidra armub hippo-sse, avaldab talle armastus, see põlatakse ära. Aphaidra tapab end ja jätab maha hipp-sest halva kirja, thesus neab oma poja ära, hipp hukkub. Selle tragöödia temaatika on populaarne ka tänapäeval. 3) Bakhandid ( peategelased Pentheus, Agaue, Dionysos ) Teeba kuningas Pen, tema ema Agaue. Lavastati see tragöödia pärast autori surma. Lavastati see Makedoonias. Teemaks on Dionysose kultuse toomine Kreekasse, vastuseis sellele. Vastuseisule järgnes karistus. Ratsionaalsuse ja meeletuse vastandamine, instinktide vallandumine. Kreeklastele olid iseloomulikud ratsionaalsed jumalad, dionysos erines neist. Võib näha naiste vastandamist meestele. Pentheus seisis Dio kultusele vastu. Uudishimu sai temast võitu
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati ...
Vana-Rooma. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi- kreeklased tõid vilja ...
§22 Rooma riigi algus Apenniini ps kesk- ja löunaosa asustasid itaalikud (indoeuroopahöimud), mis jagunesid keelte alusel rühmadeks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonna elas itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesid roomalsed ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Itaalikud harisid pöldu ja kasvatasid karja. Kreeklaste möju oli väga suur. Nad juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatusi, töid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, aristokraatliku elulaadi. Etruskid elasid ps loodeosas Etruuria maakonnas. Nad pärinevad Väike-Aasiast (Troojas). Tegevusalad: meresöitmine, kauplemine, ehitamine, metallitöötlemine. Neil oli 12 suuremat linnriiki. Surmajärgneelu oli neile tähtis (hauakambrid). Ennustuskunsti rituaalid oli kirjas püha raamatus. Nad kohandasid kreeka tähestiku enda järgi, kuid sellest ei saada aru. Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jöe alamjooksul Latiumi ...
Apollon, Poseidon, Artemis, Aphrodite, Hephaistos, Demeter, Ares, Hermes, Hestia. Z+Metis: Metis pidi sünnitama lapse, kes isa troonilt tõukab; Z sõi ta ära, sai hirmsa peavalu, Athena kargas Z. peast välja, kui Hephaistos Z. kolju suure kirvega lõhestas. Z+Themis (`taevane õiglus'): 3 hoori, 3 moirat (vt. nr. 17) Z+Dione ?Aphrodite Zeus+Hera: Ares (sõjajumal), Eris (tülijumalanna), Hebe, Eileithyia (sünnitusabijumalanna), Hephaistos (? isadus kahtlane), +Demeter: Persephone, ???????? Dionysos +Leto: Apollon&Artemis +Mnemosyne: 3 moirat, 9 muusat (vt. 17) +Eurynome (Okeanose tütar): graatsiad e. kariidid (3 tk): Aglaia `sära', Euphrosyne `rõõmsameelsus' (armastas & kaitses luuletajaid), Thaleia `õitseng' Inimesed: Io ->Epaphos (`puudutus', Z rasestas Io puudutuse teel), Heraklese esiisa; Leda (Sparta kuninga Tyndareose naine)->Kastor ja Polydeukes e. Dioskuurid, kellele on pühendet Kaksikute tähtkuju ning Helena; Europe (Siidoni printsess), Z. ilmus sõnni kujul-> Minos,
..Ja mis üllatus! Otsemaid sähvatas ebamaine valgus, ja Zeusi peast kargas välja tarkusejumalanna Pallas Athena. Ta polnud mingi vastsündinud lapsuke. Vaid nägus sinislimne neiu, ehitus tarkuse, julguse ja jõuga. Seljas oli tal pikk rüü ja peas särav kiiver. Vasakul õlal rippus Athenal raske kilp ja paremas käes hoidis ta pikka oda.1 Joonis 3 Pallas Athena Üldse oli igal inimese majanduslikul tegevusharul oma kaitsejumal: põllundust kaitses Demeter, viinapuude kasvatust Dionysos, kangurutööd Athena, kaubandust Hermes, jahindust Artemis. Peale nende üld- kreeka jumalate olid igal Kreeka maakonnal veel oma kohalikud jumalad, kes elasid metsas, lätetes, aasadel ja mägedes. Niisugust paljude jumalate austamist nimetatakse polüteismiks (paljujumaluseks). Kreeklased pidasid oma jumalaid surematuteks ja kõikvõimsaiks. Siiski polnud ka jumalad vabad muredest, sest nende nagu inimestegi üle valitses vältimatu saatus. Kreeklased nimetasid teda Moiraks
c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena · Ares Julm sõjajumal · Hephaistos Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja · Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja · Apollon Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja · Artemis Jahijumalanna, elava looduse kaitsja · Aphrodiote /(Aphrodite) Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna · Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal · Hermes Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: · Suhelda võis igaüks ohverdada ja palveid esitada. · Koduseid rituaale täitis perepea. · Preestrid (aristokraatide hulgast) suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b. Jumalatega suhtlemise kohad:
· Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi. · Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde. c. Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt: · Jupiter = Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. · Juno = Hera · Minerva = Athena · Mars = Ares · Venus = Aphrodite · Bacchis = Dionysos · Vesta = Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. · Vesta neitsid Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. d. Riigi osa religioonis: · Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. · Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised.
Hades allmaailma ja surnute valitseja => surnute jumal Ares sõjajumal, Zeusi poeg Athena sõjajumalanna, sündis Zeusi peast Apollon valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning ennustaja Hermes rändurite, kirjanduse, spordi ja varaste jumal, jumalate sõnumitooja inimestele Aphrodite - armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna, võõramaise päritoluga Dionysos - veini-, sigivus- ja taimekasvujumal Aristokraatlik eluviis kõige olulisem osa Kreeka poliitilises elus ja kultuuris. Sügavalt oli juurdunud konkurentsivaim. Kujunesid omavahel võistlevad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liitmisel olid abiks sümpoosionid, kus arutati tähtsate asjade üle. Sport aristokraadid kandsid hoolt kehalise arendamise eest. Kreeklased sportisid alasti => gümnaasion. Kuulsad õpetlased hakkasid seal noortele tarkust jagama => hariduskeskus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
