• afektiivne ehk väärtushinnanguline-hoiakuline (märkamine, reageerimine, väärtustamine, väärtuste süstematiseerimine, isiksuslike väärtusorientatsioonide formeerumine) • psühhomotoorne ehk ümberkujundav-soorituslik (reflektoorsed liigutused, baasliigutused, liigutuste taju, füüsilised võimed, motoorsed oskused, mitteverbaalne kommunikatisoon. 6) B. S. Bloomi modifitseeritud kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia (Anderson et al., 2001), selle dimensioonid, põhikategooriad ja kasutamine õppeülesannete klassifitseerimisel. Olulisemad muutused võrreldus 1956. a versiooniga: • Üleminek seniselt ebaselgelt struktuurilt selgelt kahemõõtmelisele • Mõlema mõõtme (sisu ja soorituse) eraldi määratlemine Moderniseeritud kognitiivse taksonoomia sisumõõde: A. Faktiteadmine (põhielementide teadmine) - terminoloogia teadmine; spetsiifiliste detailide ja elementide teadmine B
inimeste kriitilise keeleteadlikkuse ja meediapädevuste kasvu abil. Fairclough on oma analüüsiskeemi arendamisel paljuski toetunud Michael A. K. Halliday süsteemsele keeleteooriale ja sellest võrsunud kriitilisele lingvistikale, aga ka näiteks Mihhail Bahtini zanriteooriale ja Michel Foucault' diskursuse- ja võimukäsitlusele. Fairclough peab vajalikuks viia diskursusanalüüsi läbi kolmes omavahel hästi integreeritud etapis (vt joonis 1). Joonis 1. Diskursusanalüüsi dimensioonid ja etapid N. Faircloughi järgi. Allikas: Titscher, Meyer, Wodak ja Vetter 2000: 152. 1. etapp on teksti vormiliste omaduste detailne kirjeldamine, mida vaatleme üksikasjalikult allpool. 2. etapp on teksti ja diskursiivse praktika tekstiloome- ja tõlgendusprotsesside vaheliste seoste tõlgendamine ehk analüüs, mille käigus vaadeldakse seoseid teksti ja sotsiaalse interaktsiooni (inimeste suhestumise ja suhtlemise) vahel, st vaadeldakse teksti kui sotsiaalset tegevust
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkag...
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEE...
kulub iga rea prognoosimiseks ning hilisemaks plaanide täitmise jälgimiseks. ● Kasuta alusplaani (base plan) tegemiseks juba olemasolevat infot müügitrendide ja kulutrendide kohta. Rakenda selleks kaasaegaseid IT vahendeid. ● Keskendu eelarvestamisel elementidele, mis on ettevõtte jaoks olulisemad (suuremad summas) ning mis võivad ajas kiiresti muutuda. Riskide juhtimine ettevõttes 1. Mis on risk ning millised selle dimensioonid? Risk - kahjustuse, vigastuse, nõude, kahju või muu negatiivse juhtumi oht, mille on põhjustanud väline või sisemine haavatavus, mida oleks võimalik vältida ettekavatsetud tegevusega. Riski dimensioonid: ● Maht - kui palju on võimalik halvimal juhul kaotada, kui risk realiseerub? ● Volatiilsus – kui ebakindel on tulevik? ● Tõenäosus riski realiseerumiseks. ● Tõsidus – kui suurt kahju riski realiseerumisel eeldatavasti kantakse? 2. Mis asi on ERM?
4 TEGUTSEMISEGA SEOTUD EESMÄRGID lk 71 · tootmis-turundus-eesmärgid · finantseesmärgid- kasum ja rentaablus, maksevõime tagamine, käibe eesmärgid · juhtimislikud ja organisatoorsed eesmärgid · sotsiaalsed ja ökoloogilised eesmärgid Millised eesmärgid on ettevõtte siseselt. EESMÄRGI saavutamise mastaabi järgi eristatakse DIMENSIOONID NB! ÜTLES, ET KÜSIB EKSAMIL SEDA · piiritletud eesmärgid- täpselt on tase ette antud (eesmärgid peavad olema määratletavad), LK 72 · piiritlemata eesmärgid- kasumi ja käibe maksimeerimine Eesmärgid peaks olema mõõdetavad. Tähtis on see, et eesmärke püstitades mõtleme vahenditele. Analüüsima, millised on vahendid selle eesmärgi realiseerimiseks. Ratsionaalsus printsiip on, et eesmärk ja vahendi on paika pandud.
Toode on tootmisprotsessi tulem. Turundus ütleb, et toode on kõik, mida me saame tarbijale pakkuda. Tootja peaks teadma, missuguses elutsükli etapis on parajasti iga tema toode, millised tooted on kasvu-,millised langusstaadiumis, tal tuleks pidevalt analüüsida edu ja ebaedu põhjusi, täiustada toodet ja uuendada tootmisbaasi. Tootekompleks s.o. kõikide toodete ja erinevate artiklite kooslus, mida antud müüja pakub ostjale. Tootekompleksi dimensioonid: laius, pikkus, sügavus, tihedus. Kvantitatiivne analüüs: Põhiidee: analüüsitakse iga üksiku toote panust ettevõtte kasumisse: panus kasumisse leitakse müügilaekumine1; toote muutuvkulud = toote panus kasumisse. Analüüsimine. Antud staadiumis määratakse väljavalitud idee kohase toote tõenäone läbimüük, turuosa ja kasum. Etapi eesmärgiks on saada konkreetseid teadmisi uue toote majanduslikust äratasuvusest, enne kui idee läheb edasi arendusjärku
Terminid ISO 9000:2000 · Kvaliteet määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõuded; · Karakteristik eristatav tunnus; · Nõue vajadus või ootus, mis on avaldatud, üldiselt eeldatav või kohustuslik; · Toode protsessi tulemus (4 kategooriat) - teenused (nt. transport); - tarkvara (nt. Arvutiprogramm, sõnaraamat); - riistvara (nt. Masina mehhaaniline osa); - töötlusmaterjal (nt. Määrdeaine). Kvaliteedi dimensioonid Eestvedamine (leadership) enam kui kvaliteeditagamine Kvaliteedijuhtimine (quality management) eesmärgistamine ja eesmärkide elluviimine Kvaliteeditagamine (quality assurance) s.o. Kõik mis tehakse kvaliteedi tagamiseks Kvaliteediohje (quality control) s.o. Kõik mis tehakse kvaliteedi tagamiseks hetketegevustes Kvaliteedikontroll (quality inspection) s.o
etc. Individualism ja kollektivism Kuidas läänes loodud psühholoogilised teooriad teistes kultuurides toimivad? Võimudistants (power distance), ebakindluse vältimine (uncertainty avoidance), vertikaalne-horisontaalne sotsiaalne struktuur (vertical-social horizontal structure), suhtestruktuur (relationship structure), intellektuaalne autonoomia, kontekstisõltuvus (context dependance), sotsiaalne küünilisus (social synicism) ja ühiskonna seotus (social tightness) ei ole dimensioonid, mis omaksid sõltumatu ja kuuluva mina SOPH.00.309 Cross-Cultural Psychology |6 kontseptsiooni seletusjõudu. Sealjuures tuleb ka märkida, et kultuurisisesed erinevused võivad olla suuremad kui kultuuridevahelised erinevused – kultuurid ei ole homogeenne mass. Sugu ja kultuur Me võiks väita, et mehed on Aasiast ja naised Ameerikast, sest neljast erinevast sõltumatu/kuuluva mina
● Darwin: emotsionaalsed näoilmed näoilmed on jäänukid meie esivanemate põhilistest kohanemismustritest, nt viha puhul paljastatud hambad – vaenlaste hammustamiseks. ● Uuringute toetusel on teada, et ka pimedana sündinud lapsed lapsed väljendavad oma emotsioone tüüpiliste ja äratuntavate näoilmetega; kõikides kultuurides on põhiemotsioonid äratuntavad ja inimeste käitumisele omased. ● Emotsioonide dimensioonid: Emotsioonide tekkimise teooriad: 1. James-Lange teooria. Emotsioon tekib alles siis kui saame teadlikuks kehalistest muutustest, nt. mul on hirm selle pärast, sest mu süda lööb kiiremini. stiimul → füsioloogiline ilming/erutus → emotsiooni kogemus 2. Cannon-Bardi teooria. Füsioloogiline ilming ja emotsiooni kogemus tekivad samal ajal, nt. mul on hirm JA mu süda lööb kiiremini, sp et eksam käivitas ajus kindla reaktsiooni.
suurendamine õhutavad seda 20. Usulise fundamentalismi mõiste ja tunnused. Fundamentalism on uskumise viis , mida iseloomustavad olemuslikult õigetest ja vääramatutest usulistest praktikatest, aktiivne vaenlase kujund ja eelarvamuslikkus teisiti mõtlejate suhtes. Tunnused: 1. Fundamentalism puudutab ennekõike veendumusi ja uskumusi. Seega on fundamentalism seotud ennekõike inimese religioossuse ratsionaalse dimensiooniga. Teised religioossuse dimensioonid nagu näiteks kuuluvus, eetika, tunded ja käitumine on fundamentalismi puhul pigem sekundaarse tähendusega. 2. Seisukohti, mis moodustavad fundamentalismi telje, tunnetatakse olevat ainuõiged ja ilmeksimatud. Sageli omistatakse nendele seisukohtadele jumalik päritolu. 3. Fundamentalistlikule tõetunnetusele vastandub vaenlase kujund. Selleks võib olla näiteks kurjus, saatan, mõni teine usuline liikumine, sekulaarne ühiskond või ka
omapoolseid ettepanekuid kasumiaruande skeemi 2 rakendamisest. Eksitud on RTJ 2 lisa 2 toodud kasumiaruande skeemi 2 kirje „Turustuskulud“ kajastamisel. Ettevõte on kajastanud sellel kirjel kulusid, mis peaksid olema kirjendatud real „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“. Lõputöö autor toob välja kulude jaotuse lähtudes ettevõtte põhitegevusest ja seadusandlusest. Kuna ettevõttes on kulude liigitamiseks kasutusel dimensioonid osakondade näol, teeb töö autor omapoolse ettepaneku, millised kulud peaksid olema kajastatud kasumiaruande ridadel „Turustuskulud“ ja „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“. 38 Intervjuust ettevõtte juhiga selgus, milliste osakondade kulud on ettevõtte tegevusega seotud: • osakond logwh – otseselt seotud laoteenuste osutamisega ja klientide kaupade käitlemisega;
3.Väärtused. Väärtuse mõiste kaks tähendust: ,,igal asjal on mingi väärtus (hind)"; ,,igal inimesel on omad väärtushinnangud". Väärtused (teises tähenduses) inimese poolt omaks võetud arusaamad sellest, milline käitumine, elustiil...on õige, hea, väärtuslik, ihaldusväärne jne. Nt väärtustatakse toitu, puhtust, jõukat elu, head haridust, viisakaid kombeid jne. Sotsioloogid on väärtusi palju uurinud ja on kujunenud väärtuste dimensioonid (ühes otsas on üht tüüpi väärtushinnangud, teises otsas teist tüüpi): TRADITSIONALISM --- MODERNISM Elu traditsioonide järgi uuendused, ise mõtlemine KOLLEKTIVISM --- INDIVIDUALISM Kollektiivi huvide teenimine individuaalsed saavutused MATERIALISM --- POSTMATERIALISM Materiaalse heaolu saavutamine eneseväljendamine, õigluse eest seismine
Üldiset poliitiliste huvide eriliik on riiklikud huvid, mis tulenevad rohkem riigi seisundist rahvusvahelises ühiskonnas ja riikidevahelistest suhetest ning seetõttu võivad riiklikud huvid sattuda muude huvidega vastuollu. Lahknevuse dimensiooni arendasid välja Gabriel A.Almond (1956) ja Stein Rokkan (1967, 1970). Hea käsitus on Elmek Shattschneideril (1960). Suures ühiskonnas on terve hulk konflikte, mis erineval moel ühiskonda jagavad. Võimalikud dimensioonid: · Sotsiaalmajanduslik · Usuline · Kultuurilis-etniline · Linn-maa · Uus-vana · Välispoliitika · Reziimi toetus · Jne Tsiviilühiskond (kodanikeühiskond) mõiste on tõlge roomlaste societas civils'est. Kasutusel tõid valgustusaja filosoofid, vastandus loomulikule seisundile. Hõlmas algselt tervet ühiskonda ja märkis selle kõrgemat arengujärku tsiviliseeritud seisundit. Kõige üldisem tähendus: kodanike poliitilise aktiivsuse areen.
1. Süsteemi moiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja valjundmuutujad. Millest soltub süsteemi kaitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dunaamiline süsteem. Pidev-ja diskreetaja süsteemid. 1.1. Süsteemi mõiste Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid on element/objekt (süsteemi osis, mida kasitletakse süsteemi suhtes jagamatuna, tervikuna), sidemed (mistahes laadi seosed elementide vahel, mis võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne) ning terviklikkus (võib tähendada elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust, kokkuseotust jne, s.o põhjust või võimalikkust vaadelda teatavat kooslust süsteemina, võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana). Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süste...
W interpretaator (koer) X interpretant (koer hakkab käituma kuidagi) Y objekt (tähendus) (mäger) Z kontekst (mets, aeg) Ameerika psühholoogias oli levinud biheiviorism: Stiimul reaktsioon Morrise arvates oli märk stiimul (Nt. Koerale antakse mägra lõhna, ta reageerib sellele) Semioosi dimensioonid pakkus juba Peirce o Süntaktika käsitleb märgi ehitust ja kogu seda reeglistikku, mille abil me võime moodustada keerulisemaid koondmärke. Süntaks kuidas sõnadest moodustada lauseid. Mingi asi on õige või vale. o Semantika käsitleb märkide tähendust. Kasutame märke, kuna nad midagi tähendavad, mitte ilu pärast. Mingi asi on mõttekas või mõttetu.
Matemaatilises loogikas sõnastas Russell Russelli paradoksi, mis tõi ilmsiks naiivse hulgateooria vastuolulisuse: Hulk võib olla ükskõik misasjade hulk: kõikide hulkade hulk, mis sisaldab iseennast või hulgad mis ei sisalda iseennast. Charles Morris- Peirce'i üks tähtsamaid järglasi.Võttis kasutusele termini semioos ja pragmaatika kui ühena semiootika kolmest harust süntaktika ja semantika kõrval. Foundations of the Theory of Signs (1938). Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru pakkus juba Peirce o Süntaktika SÜNTAKTIKA o o Küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. o o Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. o o Ameerika lingvistika sai alguse indiaani keelte uuringutest
Shinto 4 miljonit Maailmareligioonid (2 definitsiooni) on 1.need usundid, mis on oma esialgsest tekkekohast väljapoole liikunud. 2.need usundid, millel on vähemalt 1 miljard? järgijat. Teatud piirkondades on mõni religioon rohkem levinud kui teistes. On piirkondi, kus on suured ja väikesed usundid tihedalt segunenud. Religioon ja rahvuslik identiteet võib mõnes piirkonnas olla tugevalt segunenud, kuid mõnes teises piirkonnas mitte (nt Eestis). USUNDI DIMENSIOONID 1. Õpetuslik (õpetus ütleb midagi religiooni maailmavaate kohta; oluline on, kes traditsiooni loovad ja kannavad). Suhestumisraamid: Inimene ja maailm Inimene ja inimene Inimene ja üleinimlik Üleinimlik ja inimene Kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme , mis on meie eesmärk? Jumal: monoteism ainujumal (judaism, islam, kristlus); kolmainujumal üks jumal kolmes isikus.
(20.10.2009) 17 TV- ja raadiopiraatlus. Saateid levitatakse kaableid pidi küsimata luba omanikelt. Satelliidid on tõenäoliselt üks 20. sajandi suuremaid leiutisi. Satelliidi kaudu teostatavad ülekanded on andnud televisiooniülekannetele ulatuse, mis on pretsedenditu. Satelliitülekanded on loonud teoste levitamisele ja teadmistele ligipääsemisele uued dimensioonid, tuues samal ajal mängu märkimisväärsed majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised huvid.46 Sellegipoolest on satelliitülekanded toonud kaasa probleeme, mis olid traditsiooniliste ülekannete puhul tundmatud. Erinevate maade vaatajad on võimelised vastu võtma signaale teistest maadest ning seega vaatama programme, mis ei olnud neile määratud. Põhjuseks on siin nn spillover ehk üle riigpiiri ulatuv satelliitsignaalide vastuvõtu ala.47
Nt stressis naised eelistavad vaadata lõõgastumiseks telemänge ja estraadietendusi. Mehed vaatavad stressis olles rohkem märuli-ja vägivallasaateid. Teiseks auditooriumi kallutamise aspektiks on määr, kust alates mõjutavad kodust meediakasutust (nt tv vaatamist) sugupoolte suhted ja konkreetsed soorollid. (Morley sellekohane uurimus enamasti kontrollis õhtust telerivaatamist mees, naised tegid tv vaatamisega paralleelselt ka midagi muud). 59. Auditooriumi peamised dimensioonid · Aktiivsuse või passiivsuse aste. · Interaktiivsuse ja omavahelise vahetatavuse aste. · Suurus ja kestvus. · Asukoht ruumis. · Grupi iseloom (sotsiaalne ja kultuuriline identiteet). · Üheaegne kontakt allikaga. · Koosseisu heterogeensus. · Sotsiaalsed suhted saatja ja vastuvõtja vahel. · Teate vs situatsiooni sotsiaalne ja käitumuslik määratlus. · Tunnetatud sotsiaalse kohaloleku aste. · Kasutuskonteksti sotsiaalsuse aste.
Vennalik ühtekuuluvustunne (võib olla ka sõprade vahel vms) Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemes. Puudub poolõe ja poolvenna mõiste. Venekeelses kultuuris on tädi- ja onulapsed lähedasemas– dvajuradnõi/dvajuradnaja Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiir listele uuringutele selles vallas, polnud konkreetseid mudeleid -psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid: lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijrjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teistele jne. Mõjufaktori kaastingimused: nt ühikonnakord jne Suhete kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jnejne Mitte väga popp uurimisteema Keeruline teema Mõju raske kindlaks teha
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majand...
olla nii et ühel üks omaduste komplekt ja teisel teine. Idiograafiline lähenemine – igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Omadused pole püsivad ja on muutuvad ajas ning ruumis. Tüübid – kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse. On teada looduses esinev kombinatsioon omadusi, mis moodustab tüübi. Kui tead tüübi üht omadust, tead tervet tüüpi. Isiksuse dimensioonid (traits) – kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus. 4. ISIKSUSE MÕISTE: Organistatsioon (struktuur) – on olemas teatud omaduste komplekt, mis moodustab struktuuri. Struktuur on omaduste vahelised seosed. „Isiksus kui sõrmejälg.“ Ei muutu omaduste omavahelised suhted. Protsess – elu jooksul muutuvad isiksuse omadused, aga mitte omaduste suhted. Isiksuse arengu kirjeldus.
sotsiaalne ja avalik ruumivöönd. Neid distantse hoiab inimene sõltuvalt olukorrast iseenda ja teiste vahel. See aga, millist distantsi mingis situatsiooni kasutatakse, sõltub suuresti kultuurist. Näiteks distants, mis ühes kultuuris on selgelt intiimse tähendusega, võib teises kultuuris kuuluda isegi sotsiaalse suhtluse juurde. Distantsi suurust ning ruumikasutust üldse on võimalik seostada kultuuridimensioonidega, mille pakkus 1980. aastal välja Geert Hofstede. Need dimensioonid on individualism-kollektivism, maskuliinsus-feminiinsus, ebakindluse vältimise tarve ning võimudistants. Näiteks kultuurides, kus kollektiivi huvid on olulisemad indiviidi huvidest, on inimestevaheline distants väiksem kui kultuurides, kus esmaseks peetakse indiviidi huve. Mitmete uurimuste järgi (Realo & Allik) on eestlaste kollektivistlikkus tunduvalt väiksem kui venelastel (nii Venemaa venelastel kui Eestimaa venelastel) ning märgatavalt väiksem kui ameeriklastel (USA)
algkontsentratsiooniga) B - = C5 D 5 2.järku reaktsioon (reaktsiooni kiirus on võrdeline substraadi algkontsentratsiooni ruuduga) C0 substraadi algkontsentratsioon k0, k1, k2 vastavate reaktsioonide kiiruskonstandid 2. Monosubstraatse ensüümireaktsiooni täielik ja lihtsustatud võrrand Konstantide Km, Vmax ja kcat sisuline tähendus ja dimensioonid. Ensüümi aktiivsuse mõiste ja ühikud. Monosubstraatne ensüümireaktsioon on madalatel substraadi kontsentratsioonidel 1.järku ja kõrgematel substraadi kontsentratsioonidel 0.järku reaktsioon. C6 C65 C69 Põhivõrrand + $ $ + C? C?5 C?9 kuna k+3+k-3+k+2+k-2 0, siis lihsustatud võrrand: C6
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus................
KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA Mõiste keskkonnapsühholoogia kõlas esimest korda 1924 by W.Helpack . me võima rääkida oma ilmast keskkond kuidas organism seda näeb. Inglise keeles kõlas see esimest korda 1964 W. Ittelson Kuidas hoida vaimuhaigeid. Esimene raamat Ittelson ja Proshansky ja Rivlin andisid välja artiklite kogu keskkonnapsühhist, see raamat sisaldas põhiliselt varem ilmunud artiklitest ja mõned originaalartiklid, artiklid olid arhitektidelt, psühholoogidelt jne. - keskonnapsühh on see mida keskkonna psühholoogid teevad. Üsna raske on piiritleda mida keskkonnapsühholoogia uurib. Linna uurijad . mis linnas inimest mõjutab ja mis aset seal leiab. Knowles keskkonnapsühholoogia on see mida keskkonna psühholoogid loevad ja kuidas seda mõjutavad. Uurijad panevad oma teadmised pisikeses ajus kokku ja saavad oma teaduse. Keskkonnaloome me ei kujunda ainult supikausse, vaid ka pidevalt seda keskkonda milles me tegutseme ja viibime. Ük...
Närvivõrke veel võib jagada hetero-assotsiatiivseteks (heteroassociative, ) ja auto-assotsiatiivseks (autoassociative, ). Hetero-assotsiatiivsed närvivõrgud on sellised, kus väljundvektori dimensioon ei lange kokku 8 sisendvektori dimensiooniga. Auto-assotsiatiivsed on need närvivõrgud, kus sisendvektori ja väljundvektori dimensioonid langevad kokku. Esimese närvivõrgu arhitektuuri (ühekihilise pertseptroni) pakkus välja 20. sajandi keskel Frank Rosenblatt. See oli silma võrkkesta matemaatiline mudel. Tänapäeval kõige populaarsem närvivõrgu arhitektuur on mitmekihiline pertseptron (multilayer perceptron, ). Umbes 80% praktiliselt töötavatest närvivõrkude rakendustest kasutavad selle arhitektuuri. Järgnevas vaatleme mõned populaarsemad tehisnärvivõrkude arhitektuurid 1.3
saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline apologeetika Müüt lugu, mis kirjeldab kogukona jaoks olulisi asju. Mythos jutt, lugu; lugu sellest, nt kuidas kõik alguse sai need on kosmogoonilised e loomismüüdid; eshatoloogilised ehk lõpumüüdid kuidas maailm otsa saab. Paljud usutrad. räägivad sellest, et maailmalõpp tuleb. Need lood moodustavad püha traditsiooni, selle, mida edasi antakse (Mircea Eliade).
maailmas orienteeruda, maailma ja elu mõtestada ja praktiliselt korraldada. On teisi orienteerumissüsteeme (kultuur, filosoofia, teadus), religiooni eripära seisneb aga selles, et religioon kasutab talle omaseid kategooriad ja toimimisviise. Religioon on märkide ja sümbolite süsteem, väljendudes märkides, mis on omavahel seotud, mis annavad üksteisele mõtte ja tähenduse (religioossed mõisted, ideed ja toimingud). Religioonil on erinevad dimensioonid ja aspektid (komponendid): intellektuaalne dimensioon (õpetus), rituaalne dimensioon (religioossed toimingud), emotsionaalne dimensioon (religioossed tunded), eetiline dimensioon (põhimõtted ja neist tuletatud käitumisnormid), sotsiaalne dimensioon (institutsioonid, võime luua uusi institutsioone: kogudused, vennaskonnad jne). Religiooni uurimisel peab arvestama kõigi dimensioonidega. Religioone on püütud liigitada, välja on töötatud erinevaid liigitusi.
4) Eetiline/moraalne dimensioon – üldised käitumis põhimõtted, mida religioon pakub. On olemas ka konkreetsed käitumisnormid, esinevad käskude või keeldude kujul. Nt kümme käsku, koraal. 2 5) Sotsiaalne dimensioon – moodustame ühiskonna, oleme seotud religiooniga ja oleme seotud nende mõlemaga samal ajal. Nt hõim, kes jälgib ühte religiooni, aga kuuluvad samas ka hõimu liikmeks Kõik dimensioonid on olulised, mida peab jälgima. Religioonide liigitamine 1) Usundite jaotamien geograafilisel printsiibil (Aafrika, Austraalia jne, mis jaotatakse täpsemalt nt Lähi-Ida jne) ühes ja samas piirkonnas võivad kõrvuti esineda usundid. 2) Kultuuri järgi – kultuurrahvas olid need, kelle oli kiri, teised liigitati primitiivsete rahvaste hulka, ka ilma kultuurita rahvad. Traditsionaalsed kultuurid, kus suuline
o Reaktiivne või negatiivne emotsionaalsus : ärritavus, halb tuju, järeleandmatus. o Enesekontroll : järjekindlus, tähelepanu püsivus ja emotsionaalse kontrolll. o Lähenemine/eemaletõmbumine, pärsitus või sotsiaalsus: kalduvus olla ettevaatlik uute olukordade ja inimeste suhtes ning neile läheneda või nende juures eemale tõmbuda. · TEMPERAMENDI DIMENSIOONID THOMASI JA CHESSI UURIMISTÖÖ. o Aktiivsuse tase fõõsislise aktiivsuse määr magamise, söötmise, mängimise, riietumise ajal jne. o Regulaarsus keha funktsioonide regulaarsus magamises ja näljatundmises. o Rutiini muutumisega kohanemine kergus või raskus, mis iseloomustab esialgse reaktsiooni muutumist, sotsiaalelt
Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Lisaks võib närvivõrke veel jagada hetero-assotsiatiivseteksja auto-assotsiatiivseks. Hetero- assotsiatiivsed närvivõrkudes väljundvektori dimensioon ei lange kokku 8 sisendvektori dimensiooniga. Auto-assotsiatiivsetes närvivõrkudes sisendvektori ja väljundvektori dimensioonid langevad kokku. Esimese närvivõrgu arhitektuuri (ühekihilise pertseptroni) pakkus välja 20. sajandi keskel F. Rosenblatt. See oli silma võrkkesta matemaatiline mudel. Tänapäeval kõige populaarsem närvivõrgu arhitektuur on mitmekihiline pertseptron. Umbes 80% praktiliselt töötavatest närvivõrkude rakendustest kasutavad seda arhitektuuri. Populaarsemad tehisnärvivõrkude arhitektuurid: Otsesuunatuks nimetatakse närvivõrku, milles iga
Selline olukord nõuab ala puhastamist eelnevatest energiatest, mis on jäänud ajaloo vältel läbikäinud inimestest või seal elanutest. Seda tehakse saates teatud perioodi vältel armastusenergiat sellesse piirkonda. Ala piiratakse kuldsesse võrku ja ta jääb puhtaks teistest energiatest. Sa jätad küll sinna ka oma energia, aga see puhastatakse, kui sa lahkud alalt. 13. Teadvuse seadus. Teadvus laieneb, ruum sündmustele laieneb ja seepärast dimensioonid, kus inimene kogeb head ja kurja, kogemus, võimalused, olevikuminevikutuleviku tunnetus suurenevad välja tuues olulised vajadused selles maailma arengutsüklis. 14. Teadvuse jätkumise seadus. Universum on loomise jätkuv ja lõputu protsess.Kosmiline teadvus on reaalsus ja kõik on kõigega omavahel seotud loomingus.Teadvus on vahendaja rollis selles suhte saavutamisel Individuaalse ja universaalse teadvuse (antahkarana ehitamine) ühtesulamine toimub universaalse teadmise
Närvivõrke veel võib jagada hetero-assotsiatiivseteks (heteroassociative, ) ja auto-assotsiatiivseks (autoassociative, ). Hetero-assotsiatiivsed närvivõrgud on sellised, kus väljundvektori dimensioon ei lange kokku 8 sisendvektori dimensiooniga. Auto-assotsiatiivsed on need närvivõrgud, kus sisendvektori ja väljundvektori dimensioonid langevad kokku. Esimese närvivõrgu arhitektuuri (ühekihilise pertseptroni) pakkus välja 20. sajandi keskel Frank Rosenblatt. See oli silma võrkkesta matemaatiline mudel. Tänapäeval kõige populaarsem närvivõrgu arhitektuur on mitmekihiline pertseptron (multilayer perceptron, ). Umbes 80% praktiliselt töötavatest närvivõrkude rakendustest kasutavad selle arhitektuuri. Järgnevas vaatleme mõned populaarsemad tehisnärvivõrkude arhitektuurid 1.3
Kuigi algselt loodi inflatsiooni teooria selleks, et seletada Suure Paugu teooria vigu, siis tänaseks on see kogunud piisavalt tõendeid, et olla rohkem kui teooria. Uurimise käigus on välja tulnud ka fakt, et inflatsiooni teooria töötab kõige paremini, kui tuua võrranditesse ka teised universumid. Braani multiversum ja maastiku multiversum toetuvad stringiteooriate erinevatele harudele, kuid taotlevad ikkagi ühte iga universum asub kas eraldi dimensioonis või on dimensioonid nende vahelised kanalid. Kogu teooria teeb hapraks see, et mitte keegi ei ole leidnud neid teisi dimensioone ja kui need ka eksisteeriksid, siis oleksid nad nii väiksed, et ussiaukudest ei saaks rääkidagi. Samuti on olemas ka teooria simuleeritud multiversumist, mis põhineb põhiliselt matemaatikal ja juba avastatul. Nimelt on teada, et musta augu pind sisaldab endas infot, kuid keegi ei tea, mille kohta see on. Selle teooria kohaselt on informatsioon universumitest ning
valikvastustega küsimused (~1/3) mahust. Küsimusi on ... palju. Aega on ka palju, tervelt 90 minutit. Mõni näide eksamiküsimusest ja vastusest, mida võib õigeks lugeda: LÜHIKE ja LIHTNE: Q: Milles seisneb logistika 7R mudel ja mida selle komponendid firmale ütlevad? A: right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost ... üks oli veel, aga praegu ei tule meelde. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulolematust. CHECK LÜHIKE, AGA TESTIB ROHKEM SEOSTAMISE OSKUST Q: Mis annab aluse väitele, et QR (kiirreageerimise) rakendamine vähendab antud tarneahelas piitsaefekti? A: QR eesmärgiks on tagada nõudluse info liikumine reaalajas, mis tähendab, et prognoosimiseks saab kasutada värskemat ja detailsemat infot ning on väiksem risk , et info moondub ja tekib üle- või alareageerimine. Samuti, QR point on ka
Ülesandele orienteeritud - eksisteerivad võimu sõlmpunktid ülesanne kõige tähtsa ja selle täitmisega võivad olla seotud väga mitmed tegelased (a la projektijuhid/ reklaamifirmad). Isikule orienteeritud omanik või tugevam visionäär, kes ütleb, kuidas maailmas asjad käivad. Staarikeskne. Seltskonnale ei ole tugevat ambitsiooni midagi ära teha (nt mõni kultuurikollektiiv). Väga selget struktuuri sellel organisatsioonil ei olegi. 2. Dimensioonid formaliseeritus ja tsentraliseeritus. Tsentraliseeritus millsiel tasemel asju otsustatakse. Mida kõrgem on tsentraliseeritud, seda kõrgemal asju otsustatakse. Formaliseeritus kui palju on reegleid. Et mõista, mis ühes või teises org toimub peame vastama · Kes on hea ülemus · Hea alluv · Liikmete prioriteet · Edukas kollektiivi liige · Töötamise motiiv · Omavaheline koostöö · Konflikt · Otsustamine
Laaneots, R ja Mathiesen, O, 2002, Mõõtmise alused, TTÜ, 206 lk 2. Plank, T, 2005, Mõõtemääramatuse hindamine, Loodusainete õpetamisest koolis. II osa: Abiks füüsikaõpetajale, REKK, Tln, ?? - ??lk 3. Mõõtemääramatuse väljendamise juhend, RMK, Tartu, 1996, 152 lk 4. US National Institute of Standards and Technology's web site http://physics.nist.gov/cuu/Uncertainty/index.html 5. Sena L, 1985, Füüsikaliste suuruste mõõtühikud ja nende dimensioonid, Tln, 224 lk 6. Laaneots R, 1994, Metroloogia, Tln, 87 lk. 7. Tammet H, Füüsika praktikum, Metroloogia, Tln , 1971, 240 lk 8. Voolaid H, 1986, Mõõtevigade hindamine füüsika praktikumis, Tartu, 56 lk 9. Tarkpea K, Voolaid H, 1999, Laboritöid füüsikast, Tartu, 147 lk 10. Kudu K, 1982, Elektripraktikumi tööjuhendid, Tartu, 298 lk 11. Tamm E, 1978 või 1987, Üldmõõtmiste praktikumi tööjuhendid I, Tartu, 84 lk
ruuduga. Näiteks kiiruse dimensioon on v = LT-1, so. suurus, mis on määratud pikkuse ja aja suhtega. Jällegi pole oluline, mis ühikutes suurust mõõdetakse. Kiirenduse dimensioon on a = LT-2, siit saame ka jõu dimensiooni F = MLT-2, jne, jne. Dimensiooni leidmiseks kasutatakse antud suuruse definitsioonvalemit ja taandatakse seal kõik suurused põhisuurustele. SI süsteemis on põhisuurused: pikkus, aeg, mass, voolutugevus, temperatuur ja valgustugevus. Miks dimensioonid olulised on? Sellepärast, et neist on füüsikas palju kasu. Nendega on seotud kaks reeglit, mis hõlbustavad füüsikaga tegelemist. See tähendab, et me ei pea alati hakkama sügavalt analüüsima oma tegevust, mõnda asja saab teha automaatselt. I reegel: liita ja lahutada saab ainult ühesuguse dimensiooniga suurusi. See tähendab, et me võime kokku liita näiteks õhurõhu ja vedelikusamba rõhu, aga sinna juurde ei saa enam liita tuule kiirust. Miks
enamusel inimestest on ühe või kahe kardinaalse joone asemel Kesksed isiksusejooned: inimese peamised iseloomustajad, nende arv ühel inimesel on tavaliselt 5-10 (näit. ausus, sotsiaalsus, Teisesed isiksusejooned: omadused, mis mõjutavad inimese käitumist harvem ettetulevates situatsioonides Isiksusejoonte teooriad on pigem dimensionaalsed kui kategoriaalsed lähenemised. Isiksuse dimensioonid Tänapäeval on kõige rohkem levinud isiksuse dimensionaalne käsitlus. Püütakse leida isiksust kirjeldavaid põhidimensioone. Raymond Cattell sai faktoranalüüsides küsimustikke, isiksuseteste ja vaatlusandmeid 16 põhidimensiooni afektotüümia sotsiaalne julgus tundeõrnus kahtlustavus autism intelligentsus läbinägelikkus ego jõud süüdlaslikkus domineerimine
Seda võib seletada ka anaboolsete hormoonide aktiivsuse muutustega antud vanuses, need hormoonid soodustavad lihasvalkude sünteesi suurenemist ja sellega kaasnevat märgatavat lihashüpertroofiat. Noorsõudjate uuringud on näidanud, et lootusandvaid noorsõudjaid iseloomustab suurem keha pikkus, tugev skelett, arenenud lihased ja väiksem keha rasvaprotsent, võrreldes eakaaslastega. Tabel 4.3 Eliitsõudjate antropomeetriliste parameetrite võrdlus (Bourgois jt. 1998 järgi). Keha dimensioonid Normaalkaal Kergekaal Juuniorid (n=65) (n=44) (n=382) Pikkus (cm) 191,3 180,7 187,4 Keha mass (kg) 90,0 70,3 82,2 Istepikkus (cm) 99,7 93,8 96,8
tema sotsiaalsete normide ja ettekirjutuste omandamise võimet ning suutlikkust nendele alluda.Seetõttu on mõned inimesed sünnipäraselt kõrgema riskiga ehk vastuvõtlikumad antisotsiaalse jakuritegeliku käitumise suhtes kui teised.Samuti määravad erinevad keskkonnategurite ja neurofüsioloogiliste faktorite kombinatsioonid selle,miks erinevad isiksusetüübid kalduvad toime panama just teatavat liiki kuritegusid. 22.küsimus Isiksuse dimensioonid H.Eysencki järgi ja kriminaalne käitumine Eysenck eristas isiksuse kolm baasdimensiooni,komponendti,nimetades neid ekstraversuseks-introvertsuseks,neurosmiks- stabiilsuseks ja psühhosmiks(extraversion,neuroticism,psychoticism).Kuigi nimetatud dimensioonid ei määratle absoluutselt kõiki isiksuse omadusi,moodustub neist põhiline inimese käitumise alus ja individuaalne muster.Isiksuse dimensioonide mõõtmiseks töötas Eysenck välja spetsiaalsed self-report küsimustikud(isiksuse testid)
5. HALDJAMAA EHK KUS HALDJAD ELAVAD Üks ankeedi küsimusi puudutas ka haldjate elupaika. 54% vastanuist arvas haldjaid elavat erinevates paikades keset loodust. Märgiti, et täpne elupaik oleneb liigist (st metshaldjas metsas, puuhaldjas puuõõnes, kivihaldjas kivis, veehaldjas veekogus jne), aga need, kes eeldasid, et haldjail on füüsiline keha panid nad elama metsaonnidesse, puu otsa või koobastesse. 19% pakkus elupaigaks isesuguseid fantaasiamaailmu (populaarsemad olid teised dimensioonid ja sagedused, unenäod ja unistused). 11% kaldus arvama, et haldjaid võib leida kõikjalt ning 7% samastas haldjad tavanägemusega inglitest, vastates, et nad elavad taevas või pilvedes. Et haldjad põhiliselt inimeste läheduses (toanurgas või aidas) elavad, arvas 5% küsitletutest (vt Lisa 2.8.). Eesti muinasusund haldjatemaad kui niisugust ei tunne. Enamasti elavad eestlaste ja teiste soome-ugri rahvaste haldjad tõepoolest igal pool. Igal taimel usutakse olevat oma haldjas, igal
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholo...
ÖKOLOOGIA - teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest - Ernst Haevel 1866 Me mõjutame üksteist vastastikku. Nt: Parfüümi kandmine – püüd midagi mitte signaliseerida. Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised f...
tegelikult küll kohe kaovad, ja salvestama neid kui "memory trace"- mäljujägedes. Me peame õppima nägema liigutuse lõpetamise kohti (arrival places), asendeid ja poose, mida on kergem meelde jätta ja märgata, kui liikumisi, mis läbivad õhku ja jätavad õhku jooni. Kui9d tantsimine tähendab LIIKUMIST ühest kohast teise, ühest asendist teise, suunavahetust see tähendab fraseerimist, rütmi tundmist jne. SEL MOEL TEKIVAD DISAINID (KUJUD) AJAS JA KEHAS. Primaarsed suunad, dimensioonid ja diametraalsused on alguspunkt, mille ümber on ehitatud TANTSU ARHITEKTUUR, tekitades KINESFÄÄRI PLAANI (kaadri -MAP). N: M.Grahami "Diversion of Angels" on 3 naise soolode koreograafia ruumiline järgmisel moel: 1. "Valge" naine kasutab vertikaalseid ja horisontaalseid liine koreograafias. Karakter- külm ülespoole suunatud IKOONILINE. 2. "Punane" naine - - kasutab "oblique off balance" - dünaamiline, kirglik (fiercy) 3
Kindlatel aegadel >muutused KI-des ja keskkonnas >mitteekvivalentne kontroll-grupp korduvmõõtmine9 >viivisefektid (delayed effects) või >käitumise igakülgne uurimine (sõltuvate muutujate (interrupted time series maskeerimisefektid analüüs) design) >KI-de väljalangemine (k.a. suremus) Subjektiivsete (subjekti- >erinevad dimensioonid, mis võetakse >KI-de vastavusse viimine (matching) teiste oluliste poolsete) muutujate vastavusse viimise aluseks tunnuste põhjal analüüs (individuaalsete >regressiooni artefaktid >kontrollida võimalikke interaktsioone subjektiivsetes erinevuste arvestam) faktorites (sünergism!)
olulosemad teadlased. Nicholas Belkin (1978) formuleeris 5 infoteaduse huvivaldkonda: 1) informatsioon kognitiivses kommunikatsioonisüsteemis 2) seosed informatsiooni ja selle looja vahel 3) seosed informatsiooni ja selle kasutaja vahel 4) soovitud informatsiooni idee 5) informatsiooni ja infoedastuse efektiivsus. Peter Ingweresen (1992) formuleeris lähtuvalt Belkinist infoteaduse dimensioonid suurema detailsusega: 1) formaalne ja mitteformaalne kommunikatsioon 7 2) infovajaduse teke ja areng ühiskonnas, tähelepanukeskmes on soovitud informatsiooni olemus ja põhjused 3) infosüsteemide efektiivsus ja infoedastus. Seotud teooriate ja meetodite arendamisega parandamaks infoedastusprotsesse infoloojalt tarbijale.
kohtusse teatud isikud, toetab sellega oma identiteeti, isegi, kui tulemus pole selline nagu tahab) 3. Möödavaatamine (ma ei mõtle selelle, ei räägi sellest 4. Uue identiteedi aktespeerimine (töötu seletab endale ja teistele ära, et see ei ole midagi erakordset, nii see asi maailmas käibki, see on loomulik elutsükkel jne) HT: kategoriseerimine + identifitseerimine. Meie-nemad, ingoup/outgroup (ajaloost!) Meie-nemad dimensioonid. Grupiidentiteet paraku paneb inimesi vaatama sisegruppi, gruppi, kuhu kuulun, poliitilise pilguga ja välisgruppe teise pilguga. Meie-nemad piiride tõmbamine (meie eestlased, nemad lätlased) on tugevad ja on ülesehitanud konflikte. Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala ... Meie positiivsed ja mitmesugused, nemad negatiivsed ja sarnased. Äärmusolukorrad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
