FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada...
4) rahastamise võimalusega seotud probleemid, 5) tulemuste vajalikkus praktilises elus. Uurimisprobleemi allikad · Oma kogemustest tekkinud küsimused, vastuolud, vajadused. · Antud ajahetke aktuaalsed ja populaarsed teemad. · Mõne teise asjatundja probleemilahenduses osalemine. · Intellektuaalne uudishimu. · Teaduslik uudishimu. Probleemi uuritavus, informatiivsus ja selgitusvõime Uurija võib seista dilemma ees kas uurida teaduse seisukohast olulisi probleeme või uurida kergesti uuritavaid probleeme? Mida enam ning mida veenvamat uut teavet probleemi lahendus endaga kaasa toob, seda olulisema tähtsusega on probleem. Kui uurimistulemused ütlevad vaid seda, mis oli juba varem teada, kordavat iseenesestmõistetavat, ei ole probleemi lahendus informatiivne. Kas uurimistulemused, teooria või hüpoteesid selgitavad uuritud nähtust? Mida paremini nad seda teevad, seda parem on selgitusvõime.
o Saavutas Nueridega siiski usaldussuhte ning oli aus oma kavatsuste suhtes Alguses peamiselt strruktuurfunktsionalismi pooldaja, hiljem hakkas seda ründama Pööras rohkem tähelepanu ajaloole ja indiviidi tähendusele ühiskonnas Varasemad tööd õhutasid struktuuri ja funktsiooni sotsiaalsetes suhetes Heitis briti sotisaalantropoloogidele ette mitteajaloolist perspektiivi ning indiviidi rolli alatähtsustamist ühiskonnas Dilemma: kus siis struktuur eksisteerib, kui mitte indiviidi tegemistes, uskumustes ja tajudes? 1950 kuulutas ta, et antropoloogia on humanitaar-, mitte loodusteadus Pidas antropoloogiat olemuselt tõlkeks viisi leidmine, kuidas oma mõtteid tõlkida teise kultuuri maailma, et seda mõista ning see tagasi tõlkida, et see teistele arusaadavaks teha Religioonist, Theories of Primitive Religion, 1965:
arsti poolt sulle soovitatav ja on võimalus seda teha isegi juhul kui sul pole kehtivat tervisekindlustust Loogilised süllogismid - Peamine – kõik inimesed kes saavad tuimestuse ei tunne valu - Sekundaarne – kui teed kolonoskoopiat kasutatakse tuimestust - Järeldus – kolonoskoopiat tehes ei tunne valu. Kahneman ja Tversky väljavaate teooria: kruntimine nn Aasia haiguse valik A. 600st inimesest 200 päästetakse – 77% B. 600st 400 sureks 22% Järeldus – kuidas dilemma on esitatud mõjutab oluliselt seda kuidas inimesed otsustavad Salovey – tervisekäitumise freimimisel on kaks gruppi - Freimimine mõjub naistel - Freimimine ei mõju meestel Teised strateegiad - Grupidsikussioonid - Mentaalne simuleerimine - Edukas üldistamine - Vanad mudeldamised - Enese mudeldamine - Probleemid – ei tuvasta baas-uskumusi ja on üsna kaootilised Muud strateegiad juhul kui kavatsus käituda on olemas Proschaska ja DiClemente transteoreetiline muutumise mudel
lõbutsemises, riietumises jne. ; 2. tegutsev elu: eesmärgiks on aktiivsus (majanduses, poliitikas jne.); 3. mõtisklev elu: elu olemuslike seoste leidmine, omaenda sisemise tasakaalu ja rahu leidmine, täiuslikkuse taotlus. 1.2 Eetika kategooriad 3 Eetika tegeleb peamiselt inimeste käitumise ja otsustamise dilemmadega, aga samuti konfliktide ja huvide temaatikaga. Eetiline dilemma vajadus valida kahe, harilikult teineteist eetilisuse seisukohalt välistava võimaluse vahel. Üldised eetilised dilemmad: · hea ja halva vahel; · hea ja hea vahel; · halva ja halva vahel. Konkreetsed ärieetilised dilemmad on valikud erinevate subjektide omanike ja töötajate, omanike ja klientide, töötajate ja klientide, äripartnerite ja omanike, isiklike ja firma, võimu ja firma jne huvide vahel.
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab ...
He tells Cohn in Chapter II: "You can't get away from yourself by moving from one place to another." Moreover, he recognizes the frequent cruelty of the behavior in which he and his friends engage. Most important, perhaps, he acknowledges, if only indirectly, the pain that his war injury and his unrequited love for Brett cause him. However, though Jake does perceive the problems in his life, he seems either unwilling or unable to remedy them. Though he understands the dilemma of the Lost Generation, he remains trapped within it. Lady Brett Ashley Brett is a strong, largely independent woman. She exerts great power over the men around her, as her beauty and charisma seem to charm everyone she meets. Moreover, she refuses to commit to any one man, preferring ultimate independence. However, her independence does not make her happy. She frequently complains to Jake about how miserable she is--her life, she claims, is aimless and unsatisfying.
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on em...
Kuningas küsib Ariaselt, kes võiks küll selle tapatöö ära teha. Arias soovitab Don Sancho Ortizi. Kuningas lubab talle seda, et kui ta tapab kellegi, saab ta ükskõik mis naise endale. Oma pulmapäeva hommikul saab Don Sancho kuningliku käsi tappa oma parim sõber. Kuna Sanchol pole muud võimalust, kui täita kuninglikku käsku, siis meelitab ta Busto kavalalt riidu ning tapab ta, peale mida ta allub ametnikele. Ta keeldub ütlemast oma motiive, see paneb kuninga dilemma ette. Kas kuninglik ausõna murtakse või kuningas peab ise oma argpükslikkust tunnistama. Lahendus tuleb justkui iseenesest, kui Estrella tuleb kuningakoja ette, et paluda kättemaksu oma venna surma eest talle endale. Ta kasutab kuninglikku luba, ainult selleks, et vabastada Sancho. Sancho aga keeldub vabadusest, kui saab teada, kes on ta vabastaja. Kuningas on sunnitud tunnistama oma vastutust ning Sancho au on päästetud. Sancho ja Estrella vahele jääb aga
See mõte hirmutas teda. Poiss valis tagasiminekuks pikema tee ja jõudis linnavalllini, ronis üle mä ja istus kivimüürile. Sealt ülevalt nägi Aafrikat ja kogu linna, ka seda väljakut, kus mehega oli eelnevalt istunud ja juttu ajanud. Siis hakkas ta aga kahetsema vanamehe rääkimist. Tegelikult oli ta tulnud siia ju otsima naist, kes seletaks ta unenägu. Siis hakkas ta ka muretsema oma lammaste pärast. Et lambad kannataksid kohutavalt kui ta nad maha jätaks. Tal tekkis dilemma. Ühel pool lambad teisel pool varandus. Samal ajal puhkus tugev idatuul, mida poiss kadestas, kuna tuul on vaba. Siis ta aga mõistis, et saab ise ka olla vaba. Lambad, kaupmehe tütar, Andaluusia põllud-need olid vaid sammud, mida astus Oma Loo suunas. Järgmine päev kohtus ta vanamehega, kaasas kuus lammast. Ülejäänud lambad oli ta sõber ära ostnud, kes oli kodu elu unistanud lambakarjuseks saamist. See on hea märk. Vanamees nõustus ja ütles, et me kutsume seda Headuse
Ajaline ulatus Alla ühe aasta Ühest kuni viie aastani aastani Juhtimistasand Esmatasandi juhid Keskastme juhid Tippjuhid 3. Millistele kriteeriumitele peavad vastama eesmärgid? Eesmärgid peavad olema mõõdetavad. 4.Mis on polülemma? Eetiline dilemma on olukord, kus inimesel tuleb valida lahendusvariantide vahel, millest mõni on ebaeetiline või isegi illegaalne.Üldised eetilised dilemmad: hea ja halva vahel; hea ja hea vahel; halva ja halva vahel (omanike ja töötajate, omanike ja klientide, töötajate ja klientide jne - huvide vahel). polülemma on enam kui kahe (tegelikult enam kui kolme, sest trilemma on 3) valiku vahel .Praktilises elus on tavaliselt tegemist polülemmadega, kus valikuvõimalusi (ka üksteist
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab ...
Liigitavas tähenduses on kunstiteos artefakt ja miski millele on mõni teatud ühiskondlik institutsiooni(kunstimaailma) nimel toimiv isik omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. 7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne? Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. Aga kunstnikuks(kriitikuks) olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitte- formaalne institutsioon. Wollheimi dilemma kunsti staatus mingitest põhjendustest? Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse ,,omistamisest", sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba niigi on. Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. 8. Selgitage millistele eksimustele tuginevad traditsioonilised esteetikateooriad (Kennicki järgi).
.....................................................................73 SWOTANALÜÜS..................................................................................78 TIKUD.......................................................................................................79 VAPP.........................................................................................................80 VEEREV KANAMUNA.........................................................................81 VÕIDU DILEMMA.................................................................................83 ÜHEKSA PUNKTI JA NELI JOONT....................................................85 AKTIIVÕPPE MEETODID II..................................................................86 Merlecons ja Ko OÜ 1 DRACULA...............................................................................................87 EETILINE DILEMMA.
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................3 Looming...............................................................................................................................................3 Näidendid.............................................................................................................................................5 Enn Vetemaa lühiromaanide eetilis-filosoofilisest probleemistikust ...................................................6 Teo ja tahte vahekorrast...................................................................................................................6 Luulenäited...........................................................
1. REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831 Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse ...
Tingimuste kõrval tuleb luua ettekujutus inimestest, kes on seotud probl-ga. Neid inimesi on kaks - ohver ja süüdlane. Vahe ohvri ja süüdlase vahel on habras. Selleks, et nõue oleks edukas, tuleb need kaks tüpaazi eristada. Kikas toob näite slaidilt, kus ameerika viljakaim naissarimõrvar. film temast koletis (monster). Ühest küljest tegemist koletisega. Teisalt ema jättis ta maha vanaisa hoolde. Vanaisa peksis teda ja vägistas. Lõpuks tekib küsimus kumb ta on. Sama dilemma, kui räägime töötutest. Kas ohver või looja. Kui tahame, et publik tunneks ohvrile kaasa, tuleb ohvri ja süüdlasega väga tõsist tööd teha. Peame looma ohvri kuvandi, kes tundub publikule sümpaatne, oma. Ohver tuleb teha selliseks, kes väärib sümpaatiat, toetust. Euroopa edetabel võimalikest ohvritest, keda publik valmis toetama lapsed nr 1, eakad, puuetega. Skaala teises otsas töötud, kodutud nende osas publik sümpaatiat üles ei näita
ü 1. REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. b ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse elu ...
Kordamisküsimused 2011 Hinnapoliitika ja strateegia MS.0283 1. Hind, selle erinevad tähendused: tootja, tarbija, ühiskonna jaoks Laiemas käsitluses (majandusteoorias) on hind mehhanism kaupade ja teenuste jaotamiseks potentsiaalsete tarbijate vahel ning konkurentsi kindlustamiseks müüjate vahel avatud turumajanduses. Konkreetsemas lähenduses mõeldakse hinnast kui teatud kindlast rahasummast, mille peame ohverdama soovitud toote eest. K.M. Monroe: Hind on raha (või teenuste ja kaupade) kogus, mille ostja vahetab müüja poolt pakutavate kaupade ja teenuste vastu. Erinevad lähtenurgad hinna käsitlemiseks: · Hind tarbija seisukohalt · Hind tootja seisukohalt · Hind ühiskonna seisukohalt Hinna erinevad nimetused (hind, palk, õppemaks, honorar, teenustasu, rent, üür, altkäemaks jne). 2. Hinna roll majanduses: turgu korrastav ja arengut juhtiv Lühiajalised muutused: hinna "turgu korrastav funktsioon" Pikaajalised muu...
1. MIS ON ESTEETIKA? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest“ Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus (loogika) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2) Neuroesteetika – tegeleb esteetilise ilukoge...
Võib mõelda ka teatavale situatsioonisarnasusele Calderóni paarkümmend aastat hilisema draamaga "Elu on unenägu": kuna don Quijote mõistuseletulek langeb ajaliselt kokku tema surmaga, siis võiks ratsionaalne analüüs öelda, et (mõistuse) tõde samastub surmaga, elu aga on üksnes hullus, näivus, illusioon. Ent nii nagu Calderóni kangelane Segismundo teeb oma lõpliku valiku - olgu elu unenägu või tõelus - eetilise tõe nimel, nii ka "Don Quijote" finaal tühistab unenäo/tõeluse dilemma. See on hingelt ilusa inimese surm, mis sisendab pühimaid tundeid. See on surm, mis kinnitab elu tähendust. Kui Cervantes oma suurromaani 2. osa pühenduses kirjutab, et Hiina keiser ise palub tungivalt endale saata "Don Quijotet", tahtvat hispaania keele kooli asutada ja Cervantese sinna juhatajaks kutsuda, siis on see muidugi autori nali, üks tema irooniaid vastusena Avellaneda vale"Don Quijotele". Ent naljas on
8. Ellips ehk väljajätt (pedak heleroheline, kask kuldkollane J.L.) 9. Inversioon - sõnajärje vahetus( helk hõbedane sillutisel) 10. Siire ehk anzambmaan (Ema tahab reisida ja isa kodus istuda samuti ei ihka alati ) 11. Kumulatsioon ehk kuhjamine 12. Gradatsioon - tähenduslik tõus või langus 13. Kiasm ehk ristlause 14. Retooriline hüüatus 15. Apostroof ehk retooriline pöördumine 16. Retooriline küsimus / dilemma 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid? Zanriteooria uurib kõnezanre ning nende määratlemise põhilisteks aluseteks on sisu, stiil ja kompositsioon; samusTi zanride etteantust (zanr kui kultuurimälu säilitaja) ning hierarhilisust. Kirjanduslikud zanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondale alusel (vorm, kompositsioon, maht, narratiivsus/ mittenarratiivsus, modaalsus ning temaatiline sisu) 12. Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid.
lähtuma teaduslikest uuringutest ökoloogiliselt kriitiliste alade kohta ja suunama kohalikke inimesi aksepteerima teaduslikult esmatähtsaid kaitsealasid (Jones, 2001). See mudel ei jäta otsustusprotsessis kohalikele inimestele suurt valikuvõimalust ning see võib viia ühiskondlike probleemideni. Kuid ökoloogilisest vaatenurgast on protsessipõhine mudel otstarbekam ning tulemuslikum. Kui kahe, ökoloogilistelt väärtustelt võrdse, ala puhul tekib dilemma kumba paika kaitseala loomisel eelistada, otsustatakse see sotsiaalmajanduslike kriteeriumite põhjal. Kahjuks peetakse paljudel juhtudel sotsiaalmajanduslikke tegureid samaväärseteks või antakse neile isegi suurem väärtus võrreldes ökoloogiliste aspektidega. Selline, bioloogiliselt kasina väärtusega alade valimine ei pruugi saavutada püstitatud kaitse eesmärke (Roberts et al., 2003). 7 2
kuid samal ajal igatses ta kedagi enda kõrvale, kedagi, kes teda hoiaks ja armastaks. Raamatu teises pooles asjaolud muutuvad. Ingeri ellu ilmub temast vanem mees Arne, kes on abielus ja kel on naine ning lapsed. Nad tunnevad teineteise vastu sooje ning sügavaid tundeid, kuid nad peavad oma armastust hoidma teiste eest varjus ja kohtuma salaja. Nad saavad koos olla väga vähe, kuigi nad sooviksid teineteise seltsis olla iga päev. Seetõttu on Arne ka suure dilemma ees - kas jätta oma aastatega loodud pere ja valida armastatud Inger? Valida pere ja igatseda Ingerit? Või jätta kõik sinnapaika ja minna ära merele? Need on rasked küsimused, millele ei pruugi õigest vastust ollagi. Raamat lõpeb ootamatult. On kevad, Ingeri lõpuklass lõpetab, kuid aktusel ei suuda Inger mõelda muust kui aktusest. Enne pildistamist tuleb teatab Aet, Ingeri kolleeg ja sõbranna
fundamentaalseteks (interaktsioon), strukturaalseteks (grupi arenemine kui protsess, rollide ja staatuste kujunemine, alagruppide teke), operatsionaalseteks (grupi juhtimine, otsustamine) ja reguleerivateks (väärtuste ja noormide kujunemine). JUHTIMISPROTSESS. Grupi juhtimine tähendab niisuguseid tegevusi, mis aitavad grupil saavutada soovitud eesmärke. Iga indiviidi eesmärkide ja kollektiivsete eesmärkide vastanduses peitubki organisatsiooni dilemma, juhi ülesanne on püüda seda vastuolu ületada. DESSLER ütleb, et juhtimisprotsessi moodustavad juhi poolt täidetavad funktsiooni: planeerimine(eesmärkide seadmine, reeglite arendamine, tuleviku prognoosimine), organiseerimine(sobivate töötajate valik, ülesannete jaotamine, otsusõiguse andmine, alluvate töö koordineerimine), eestvedamine(inimeste mõjutamine,
Karavellidega, galeoonidega, galeeridega, galeassidega, korvettidega,fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega J.K) (18) gradatsioon ehk astendus sh kliimaks ehk astmiktõus (ning äkki tikub talle himu pääle, kirglik himu, vastuseismata himu) sh antikliimaks ehk astmiklangus (19) retooriline hüüatus (20) retooriline pöördumine ehk apostroof (Laena mulle kannelt, Vanemuine!) (21) retooriline küsimus (Kas siis selle maa keel.. (KJP)) / dilemma (retooriline küsimus endalt) 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid? Zanriteooria uurib kõnezanre ning nende määratlemise põhiliseteks alusteks on sisu, stiil ja kompositsioon; samuti zanride etteantust (zanr kui kultuurimälu säilitaja) ning hierarhilisust. Kirjanduslikud zanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondade alusel (vorm, kompositsioon, maht, narratiivsus / mittenarratiivsus, modaalsus ning temaatiline sisu). 12
idiootsuseks, kuna ta ei mõelnud endale. 2) haigus muutis vürsti idioodiks. 3) Käitumine ja kuuldused varasemast elust (haigus, põlu alla sattunud tüdruku aitamine veitsis) 4) lihtsameelsus. Mõskin käitus sageli lapsikult, kuid teised olid oma käitumiselt idiootlikud (kõrgseltskond sildistas inimesi). Elus ei anda võimalust endast teist esmamuljet jätta. Vürst hakkas Nastasjat nõdrameelseks pidama ja tahtis teda hoida. Haletsusest tegigi seda. Mõskini dilemma: 1)armastus 2) kohusetunne 1873 "Sortsid" üks tema keerukamaid teoseid. Suunatud revolutsioonilise liikumise vastu. "Nooruk" lahkab probleemi: mis saab Venemaast edasi, mida toob tulevik. Teoses peab mõisniku sohipoeg selgusele jõudma, kas 1)kõrgklassi silmakirjalikkus = jõukus; või 2)talupoja elu, ausus = vaesus. 1879 "Vennad Karamazovid" Dostojevski viimane romaan, mis jääb lõpetamata. Vaatluse all
· Liider osaleb aktiivselt inimesi puudutavates otsustes kogu organisatsioonis; · Liider juurutab lihtsa, aga tulemusliku talendi ülevaatuse protsessi; · Liidrid sisendavad talendile keskenduvat mõtteviisi kõigisse organisatsiooni juhtidesse; · Investeeri talentidesse rahaliselt; · Juhid peavad vastutama talendivaramute tugevuse eest. 407. 4. Miks on vaja teadmiste juhtimist? 408. Dilemma: juhid ei tooda teadmisi ja teadmiste loojad ei suuda juhtida 409. "Konkurentsis püsimiseks ja võib-olla isegi ellujäämiseks peab äri muutma ennast professionaalide, teabeküllaste 410. spetsialistide organisatsiooniks" (P.Drucker) TEADMISTE JUHTIMISE EESMÄRK 411. · individuaalse ja kollektiivse teadmiste arengu ühendamine · teadmiste kasutamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks · teadmiste arendamise muutmine isereguleerivaks protsessiks 412. 5
1950/1977. Man’s search for himself. 1953. Love and will. 1969. EKSISTENTSIAALSED TERMINID: Dasein – isiksus ja tema maailm, siin ja praegu. Fenomenoloogia: tähendus, väärtused. Eksisteerimise kolm osist: umwelt, mitwelt, eigenwelt. Umwelt – keskkond, suhe füüsilise maailmaga. Mitwelt – interpersonaalsus , suhe teistega. Eigenwelt – teadvus, suhe endaga. Vabadus (potentsiaal) – valikuvabadus, dilemma, teadvus. Vastutus. Teadvus ja eneseteadvus. Autentsus (authencity). - elamine vastavuses oma sisemistele väärtustele. - oma vabaduse tunnetamine (teadvustamine). - suhted. - ärevuse vähendamine. Autentne elamine: risk, julgus. Surm. Surmast teadlik olemine – ärevus - motivatsioon. Surm – vastand loovale elule. Sümboolne suremine (mitte olemine. Puudub
See on meie kohustus Jumala ees. Religioon ja eetika on sõltumatud: Eetika ei vaja Jumala ideed. Maailm on evolutsioonilise arengu tulemus ja inimene on vaba ise mõtlema, valima oma väärtusi, ideaale, eesmärke. Osad väidavad, et religioosne moraal takistab sügavamat moraalset arengut inimese autonoomiat. Religioosne moraal sarnaneb laste allumisele vanematele. Autonoomia on kõrgem reflektiivne kontroll oma elu üle. 11. Milles seisneb Jumaliku käsi teooria ? Mis on Euthyphroni dilemma ? Jumaliku käsu teooria ehk JKT selle kohaselt on eetika printsiibid lihtsalt Jumala käsud. Nad ammutavad oma kehtivuse tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud, ja nad tähendavad "Jumala poolt kästud". Ilma Jumalata poleks üldkehtivat moraali. Moraaliseadus samastatakse jumaliku tahtega. Kolm teesi: - moraal saab alguse Jumalast. - Moraalne õigsus Jumala poolt tahetud. Moraalne väärsus Jumala tahte vastane.
Immateriaalsed tegevused ja rutiinid: Inimeste vaheline koostöö. Kokkuleppelised tegevused venitusteta. Tehakse olulisi valikuid nende baasil. Mida org. soovib saavutada, mismoodi see realiseerub. 98. Alusvara väärtused: ühised arusaamised; inimeste töekspidamised, ootused ja väärtushinnangud. 99. 22. Eetilise juhtimise põhimõtted 100. Eetika on üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. Eetilised tõekspidamised avalduvad otsustamisprotsessis. 101. Eetiline dilemma on olukord, kus inimene peab valima erinevate lahendusvariantide vahel, millest mõni võib olla ebaeetiline. Organisatsiooni sisese keskkonna kujunemisel peaks juht olema eeskujuks ja rõhutama eetika olulisust. Kuldne reegel: Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. 102. Juhi ja organisatsiooni eetika väljendub esmajoones selles: - kuidas organisatsioon kohtleb oma töötajaid; - kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni;
Ja peitust me mängime maailmas, ma otsin, leian ja kaotan su taas . Calm before the storm set it off, and the sun burnt out tonight. Is it worth the pain, with no one to blame ? but no hhe never called . In a perfect world, a broken heart is fixed . Well baby I don't need you, you're fading in my rearview. You'll never close my eyesYou'll never close my eyes and watch me die. On olemas keegi kellest ma hoolin on olemas keegi keda ma ei nimeta on olemas keegi kellele ma mõtlen on olemas keegi kes teeb mu kurvaks on olemas keegi kes paneb mu naerma ja on keegi keda ma armastan Tõeline armastus! Armastus on nagu lill,mis areneb pisikesest seemnest taimeks,kasvatab õiepunga ja avaneb. Kui teda piisavalt kasta ja soojendada kasvab ta kirjeldamatult kauniks ja võrratult lõhnavaks õieks,mis iialgi ei närtsi. Nagu ka need lilled , mis kasvavad paradiisis,sest armastus on ju samuti pärit paradiisist kohastu ,kus kõik on...
Ja inimesel on kohustus mitte sekkuda teiste inimeste õigustesse. Inimesed võivad organiseerida poliitiliseks riigiks. Riik teenib inimest, mitte vastupidi. Alusideeks on moraalne võrdsus, kuigi erinevatest võimetest tuleneb sotsiaalne ebavõrdsus. Inimesele kuulub see vara, mille ta on hankinud tööga, aga nt maa ja tema rikkused kuuluvad inimkonnale tervikuna. Nt USA alusdokumentide koostamisel on järgitud Locke tervemõistuslikke ja ausaid seisukohti. Vangide dilemma: Kaks meest sooritavad kuriteo. Süütõendid on kaudsed, mehed ise kuritegu omaks ei võta. Mehed ei ole sõbrad, nad on kinni eri vangikongides. Prokurör pakub kummalegi mehele järgmist tehingut: " Kui te kumbki üles ei tunnista, siis saab teile kummalegi määrata ainult 3 aastat. Aga kui sina üles tunnistad ja teine mees ei tunnista, pääsed sa ainult 1 aastaga, teine mees saab 7 aastat. Kui te mõlemad üles tunnistate, siis on süü tõestatud ja te mõlemad lähete 5-ks aastaks vangi
Soon after being hired, Bartleby begins employing a curious method of refusing to do work. Each time the narrator asks Bartleby to complete any sort of task, Bartleby politely responds that he "would prefer not to." Although the narrator usually has a hot temper, he cannot find it in himself to get mad at Bartleby, especially after he realizes the sad situation of Bartleby, who turns out to be living in the narrator's office. The narrator is in quite a dilemma, he tries firing Bartleby to no avail, because he simply won't leave the office. The narrator moves offices and then he is called back to deal with Bartleby by the new occupants of the office. The usually quick tempered narrator bonds with Bartleby, which is ironic because Bartleby has been such a hassle to the narrator. In this manner, Melville represents good and evil as another big grey line, only this time in a less direct way. Bartleby isn't treating his employer in a "good" way
· Seega on meie endi huvides olla moraalne. · Nii on usklikul inimesel hea alus valida (kasvõi puupalja) pühaku elu. Moraali ja omahuvi paradoks Kas moraalsete kohustuste täitmine peab alati olema mõistlik / kasulik? Kui see pole mõistlik ega kasulik, siis peaks ratsionaalne inimene olema egoist ja soosima moraali teiste inimeste puhul, kuid rikkuma seda alati, kui seda saab ohutult teha. !? Vangistatud spioonide dilemma · Sam ja Sue · Vaikimiskokkuleppest kinni pidades 4 kuud · Kui mõlemad tunnistavad, et on spioonid saavad mõlemad 6 aastat · Kui 1 vaikib ja teine tunnistab üles, siis 1. saab 9 aastat ja teine saab vabaks. · Mida teha? Mis on kasulikum? Millest lähtuda? (omahuvist või moraalist) Kasulikkus ühiskonnas Gauthier: "Moraal on sääraste printsiipide süsteem, et igaühele on kasulik, kui igaüks
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu...
Riik omab võimu selleks, et kehtestada oma territooriumil omad seadused. 0-summa resultaat – ühe riigi mõjuvõimu kasvuga toimub samaaegselt teise riigi mõjuvõimu kahanemine. Selline loogika välistab igasugused lepingud ja koostöö, kuna üksteist ei usaldata. Alliansid tekivad välisohu sunnil. Realistide seisukoht on, et anarhilises süsteemis ei saa loota teiste abile, vaid iseendale. Sellest tekib julgeoleku dilemma – riik relvastub oma julgeoleku tagamiseks, kuid seda tõlgendatakse kui ohtu teiste riikide julgeolekule. Seda on võimalik leevendada võimude tasakaalu abil, kuid ei ole võimalik lämmatada. Võimude tasakaalust saab rääkida, kui maailm on bipolaarne (nt USA ja Venemaa vaheline Külm sõda, kuna eksisteeris tasakaal, eksisteeris ka stabiilsus). Räägitakse ka tri- või multipolaarsest maailmast. Kõige stabiilsem unipolaarne, kõige ebastabiilsem aga multipolaarne maailm
Kui sa ei suuda millessegi uskuda, siis usu sellesse, mida näed. *** Filosoofilisus: olla vaba norust, olla vaba mõnust. *** Maailma tunnetamine: võtta sülle hoone, milles sa ise samal ajal sees oled. *** Und on lihtne näha, aga ümberjutustamisega võib tekkida raskusi. *** Dilemma: olla hull või mitte olla Napoleon. *** Tähed on küll kuumad, kuid liig kaugel, et meid soojendada. *** Optimistlik puu säilitab lehed kevadeni ega lase uutel seetõttu tulla. *** Linnukesel, kellel pole jõudu ennast kaitsta, on tiivad, et pageda ja kui ta on õhku tõusnud, naerab ta paelte ja püüniste üle. ***
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid j...
Tatjana Kiilo harrastajate uuringust selgus, et takistussõidu harrastussportlased (kokku 75 inimest) soovivad võistelda kõrgemal tasemel, kui harrastussportlastele lubatud on. Siiski 30% on seisukohal, et see võiks jääda 110 cm peale. Koolisõidu harrastussportlastest (kokku 33 ratsanikku) võistleb üle 80% A-klassis. Ka selles klassis harrastajad leiavad, et harrastajatele lubatud raskustase peaks olema kõrgem. Antud juhul võibki tekkida dilemma, mille puhul ratsutajad, kes alles võistlema soovivad hakata ei julge võistlema tulla, kartes et nende tase on liiga madal. Kardetakse, et kui tase tõuseb, siis kaob ka ära harrastajate mõte. Harrastajad ise on aga näinud vajadust harrastaja tasemete eristamises, see tähendab eraldi harrastajate klasside olemasolu ühe võistluse raames (Kiilo, 2013). Samuti soovitakse rohkem väliskohtunikega võistlusi, kuna välismaa kohtunikel on rohkem kogemusi ning samuti jagavad nad palju uut
Tulevik on endiselt lahtine. Osad arvavad, et EL jõuab maksimumini ja siis hakkab langema: riigid lahkuvad ja muutuvad koostöö protsessid. Aga see on pelgalt prognoos. No worries. · Kust läheb Euroopa piir? Küpros EL riik, kuid füüsiliselt asub Aasias, kuid poliitiliselt ja majanduslikult siis ikka Euroopa liidus. Küpros on hea näide, et geograafililne piir on läinud üle Aasiasse. See on tõsine dilemma, et kui kaugele laieneda ja kui kaugele mitte laiendada. Kas kriteerium on ainult sobimus? Või siiski ka geograafiline suundumus?! Uus-Meremaa sobiks väga hästi kriteeriumite põhjal, kuid asub noh natuke kaugel. Küsimus tekib Marokkoga, Türgiga. Ühesõnaga ei tea, kui kaugele läheb. Istanbul linn, mis asub Euroopa ja Aasia piiril. Praegu suured debatid, kas Türgi peaks kuuluma või mitte.
-17. sajand, kuidas ühendada Erasmuse ja Machiavelli? ,,Riigi huvi" teooria - ,,halb"(Machiavelli) ja ,,hea" huvi teooria. Halb Machiavelli eesmärk pühitseb abinõu. Head teoreetikud ütlevad , et valitseja jaoks kehtivad küll moraalinõuded, kuid , et reeglina on aus ja õiglane käitumine kasulik. Anti-makjavellistlikud käsiraamatud. 1. loeng Sõda ja rahu. Riikidevaheliste suhete normatiivsed alused. Põhiproblem sõda (suur ja oluline moraalne dilemma tapmine on lubamatu tegu, kuid samas on olemas sõjad) Kuidas saab sõda moraalselt õigustada ? Selle küsimusega tegeleb ius bello -sõjaõigus ius ad bellum õigustused sõjaks ius in bello- õigus sõjas Euroopa kristlik doktriin on sõjavastane, kuid kristlik maailm on sõjakas. Teise inimese tapmine lubatud enne kristust. Antiiktraditsioon sõjast Kreeklaste jaoks ei ole sõda erandseisund (ajutine rahukatkestus). Sõda on loomulik
vms) Sisene konformism enamuse positsiooni omaksvõtmine ja järgimine. · Konformismi vastandid: sõltumatus antikonformist põhimõtteline teisiti tegemine, arvamine · Solomon Aschi konformismikatse (1951) konformismiuuringute alusepanija. 10 katsealust pannakse järjest istuma. Kõigil lastakse pilti vaadata ning määrata ühesuguste joonte pikkus. 9 esimesega lepitakse vale vastus kokku ja vaadatakse, mida ütleb 10. 10. inimesel tekib dilemma, kas lähtuda enda tajust või teiste arvamusest. Tulemus: 1/3 on need, kes ütlevad sõltumata enda tajust seda, mida teised on enne teda öelnud. · Mis mõjutab konformset käitumist? Grupi suurus: üle 5 inimese oluliselt tugevam mõju Liitlased vähemalt 1 teisitimõtleja vähendab oluliselt grupi mõju Staatus kõrgem staatus tähendab madalamat konformsust Sugu naised on veidi konformsemad kui mehed Järeleandlikkus
Kontroll • Identiteet • Hüvituste süsteem • Konflikti tolerants • Kommunikatsioon 21. Organisatsioonikultuuri tasandid Uskumuse, ootused, eeldused Mittematerjaalsed tegevused ja rutiinid Füüsiline jäljendamine Wtf? 22. Eetilise juhtimise põhimõtted Eetika on üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. • Eetilised tõekspidamised avalduvad otsustamisprotsessis, sest paljude probleemide lahendusvariandid väljenduvad eetiliste dilemmadena. • Eetiline dilemma on olukord, kus inimene peab valima erinevate lahendusvariantide vahel, millest mõni võib olla ebaeetiline. • Organisatsiooni sisese keskkonna kujunemisel peaks juht olema eeskujuks ja rõhutama eetika olulisust. 23. Ettevõtte sotsiaalse vastutuse põhimõtted Ettevõtete sotsiaalne vastutus tähendab seda, et ettevõtted tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses.
Engineers usually have codes at work, listing principles against sabotage, espionage, fraud, etc. However, this does not solve the ethical issues because principles can conflict: To offer cheaper / more accessible products vs to protect environment. To obey the interests of the company vs to obey the interests of the users. Engineers face moral dilemmas (are condemned to moral failure?). Interlude: Moral dilemmas Moral dilemma: the choice between The satisfaction of doing what is right and The search for the best outcome. Interlude: Moral dilemmas Deontology (Immanuel Kant) - Happiness is not intrinsically valuable. Absolute value is good will. - Good will is the determination to do what is right = to follow moral principles. - Moral principles are rational and all rational beings should follow them. Tere are no exceptions. Moral principles might conflict. How do we justify moral principles?
psühholoogilist motivatsiooni, mis võib osapooli läbirääkimiste ajal mõjutada otseselt või kaudselt. Mittemateriaalsete faktorite hulka kuuluvad nt.: a) vajadus olla meelepärane neile, keda te läbirääkimistel esindate, b) soov säilitada mainet (peab näima jäigana, ent samas näitama ka, et temaga on võimalik kokku leppida). Mittemateriaalsed faktorid võivad läbirääkimiste protsessi ja tulemust väga palju mõjutada. Kahesugused eesmärgid tekitavad läbirääkijates dilemma: kui ma olen liiga jäik, võib vastaspool loobuda, kui ma olen liiga pehme, ei saa ma rahuldavaid tulemusi. Samuti usalduse dilemma ning aususe ja avameelsuse dilemma (kuivõrd seadustega lubatud ja eetika). Mõnikord käib oponent välja täiesti arutu pakkumise, et on: 1) ratsionaalsem oma mingit pakkumist üldse mitte avaldada, lootuses, et ilmub mõni soodsam positsioon. 2) Mõnikord soovitakse teha vastuettepanek lihtsalt oponendi nõudmiste
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismee...
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisuko...
Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile, sest sellega üritatakse oma toodet teisest eristada. 5.5 OLIGOPOL Oligopol on üks enamlevinud struktuure arenenud turumajanduses. Oligopol on haru, kus on väike arv firmasid, mis on üksteisest vastastikku sõltuvad, s.t ühe firma majanduslik otsus mõjutab teisi firmasid. Kui konkureeriva haru puhul on kokkulepped võimatud, siis siin osutuvad nad võimalikuks. Oligopoolse turu dilemma kas üksteisega konkureerida või sõlmida konkurentsi vältimiseks tootmisalane kokkulepe. Oletame, et firma A hakkab konkureerima firmaga B. A alandab hinda, selleks et oma positsiooni turul säilitada, teeb seda ka B. Nii läheneks hind nullile, aga tulebki leida
muutumist seletada. Kõikide uuringute kohaselt on tegemist rahulolevate klientidega. Milles on siis küsimus? Väga sageli juhtub, et hoolimata kliendi tunnetest, on head toodet või teenust pakkuva firma klientidel sageli raske rahulolu uuringute raames negatiivset vastust anda. Selle tulemusena satuvad nende rahulolu puutuvad vastused tüüpiliselt viiepallilise skaala ülemisse otsa oma rahulolu toote või teenusega määratletakse näiteks hinnetega 4 või 5. Põhiline dilemma lojaalsusküsimuses on see, kas lojaalsus on korduvost käitumuslik arvuliselt mõõdetav objektiivne suurus või sisalduvad lojaalsuses ka psühholoogilised ja sotsioloogilised aspektid. Käitumuslik korduvost võib olla aheldatuse või piiratud konkurentsi tulemus, seega võib olla tegemist pseudo-, võlts- või resignatiivse lojaalsusega või päris ehtsa lojaalsusega (Vijar). Nende eristamiseks ei piisa vaid käitumuslike näitajate analüüsimisest, vaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
