· Kultuuriline pessimism · Väärtuste suhtelisus 7ÜHISKONNAÕPETUS Demokraatia levik Demokraatia tunnused · Sõnavabadus · Võim on rahva käes · Mitmeparteilisus, pluralism · Vaba turumajandus · Vabad valimised · Kontroll riigi tegevuse üle Remokraatia levik Uusajal rahva võitlus õiguste eest Pärast I-maailmasõda uute riikide teke Pärast II-maailmasõda - diktatuuride lagunemine, kolmanda maailma riikide iseseisvumine Siirdeühiskond Jätkusuutlik ühiskond Jätkusuutlikkuse mõõtmise valdkonnad: Inimõigused Esmased/põhilised Poliitilised sotsiaalmajanduslikud Kultuurilised · Univeraalsus · Suutlikus inimõigusi tagada · Inim- ja kodanikuõigused · Vastuolud inimõiguste vahel ÜRO inimõiguste Üldeteklaratsioon (1948) Euroopa inimõiguste Harta Lapse Õiguste Konventsioon EV Põhiseaduse II peatükk
Nimelt põlumajandussaaduste hinnad langesid keskmiselt 34%. Hindade langus põhjustas paljude farmerite laostumise. Oma majanduse päästmiseks loobus Suurbritannia naelsterlingi kullastandardist (naela väärtuse tagamisest kullaga) ning kehtestas seinisest rangemad tollibarjäärid Briti impeeriumi ja muu maailma vahele. TAGAJÄRJED Paljude riikide valitsused ei suutnud leida pikka aega tõhusaid meetmeid, mis oleksid toonud murrangu paremuse poole. Seoses sellega tekkis eeldus diktatuuride tekkeks, sest majanduskriis tekitas pettumust demokraatias ja selle võimalustes tagada rahvale head elu. Paljud arvasid, et olukorda võis päästa kõvakäeline võim. Sellele arvamusele andis hoogu juurde, et NSV Liit oli ainuke riik, mis pääses majanduskriisist. Majandusraskuste tõttu oli kerge võita rahvamasside poolehoidu demagoogiaga, mistõttu enamik riike ei suutnudki sälitada demokraatiat. 1930-ndail aastal muutusid enamus Euroopa riike autoritaarseteks.
09.1939 kuni 2.09.1945. Sellesse olid kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja algatajateks peetakse NL ja Saksamaad. Sõda algas sellega, kui Saksamaa tungis kallale Poolale, kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurpritannia kui ka Prantsusmaa Saksamaale sõja. Suur ülemaailmne majanduskriis 24.10.1929 toimus NY börsil aktsiahindade järsk langus, seda nimetati mustaks neljapäevaks. Sellega algas ülemaailmne majanduskriis, mis kiirendas demokraatia hukku ja diktatuuride teket kogu maailmas. Majanduskriis kestus umbes 1933 aastani. Eesti maapäev Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu oli Eesti omavalitsusorgan 1917 1919. Eesti Asutav Kogu Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23.04.1919 kuni 20.12.1920. Esimees oli August Rei Maareform maaomandisuhete ulatuslik ja põhimõtteline ümberkujutamine De jure õiguse kohaselt, ametlikult, juriidiliselt jne Tartu rahu 2.02
rahulolematus, keskklassi vaesus(suurim USA's), elatustaseme langus, tootmise langus. Paljud inimesed kaotasid lootuse ja muutusid passivseks. 3. Diktatuur - on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuri tunnusteks on: võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, üks ideoloogia, valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, trüki- ja sõnavabadus puudub. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemad tunnused olid: 1) uute, kergemini manipuleerivatre ehk suunavate rahvastekihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt kasutada. 2) Pettumine Versailles' süsteemis:paljud rahvad, eriti sakslased, pidasid Versailles' rahu
Kordamine kontrolltööks II maailmasõda teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, Hitlerile ootamatu(sõda (1.sept1939-2.sept1945) kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin. -sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. ...
Toimus uus hüperinflatsioon. Usa-s lõi Roosevelt majanduse korda saamiseks New Deal'I poliitika. Riik peab sekkuma rohkem majandusse Kontroll pankade üle. Westminsteri statuut: 1931 Briti valitsus võttis vastu statuudi, mis kinnitas, et Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna- Aafrika ja Iirimaa on Inglismaa dominioonid. St, et neil on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem, kuid tähtsamate otsuste tegemisel peavad arvestama Inglismaaga. Teema 6 Diktatuuride kujunemine; Nõukogude Venemaa ja NSVL, Saksamaa ja Itaalia pt. 8, 10, 14 Diktatuuride tekke põhjused, autoritaarsed ja totalitaarsed riigid, Saksamaa, Itaalia ja Jaapani olukord pärast I maailmasõda; fasism Itaalia näitel, natsionaalsotsialism Saksamaa näitel, kommunism Venemaa/NSV Liidu näitel Diktatuuride tunnused: 1. Valitseja piiramatu võim ja isikukultus. 2. Rahva mandaadi puudumine. 3. Kodanikuvabaduste puudumine. 4. Üheparteisüsteem
· Üritati tollidega kaitsta kodumaiseid tootjaid -> kriisi süvenemine · Kõige raskemini tabas Sks (reparatsioonid+USA toetus kadus) -> uus hüperinflatsioon, mida süvendas Sks valitsuse vale maj poliitika (deflatsioonipol, mis pärsib maj arengut) · SB ja Prants nii teravalt ei tabanud, kuid siiski langes tootmise tase, suurenes tööpuudus, mitmet ettevõtted pankrotistusid jne · Maj kriis tekitas teravaid sisepol olukordi ja aitas kaasa diktatuuride kujunemisele (natsism Sks, autoritaarsus Eestis) · Keinsianistlik maj poliitika: 1932 a USA presidendi Roosevelti uus poliitika, mis põhines maj teadlase J.M. Keynesi teoorial sekkuda kriisi korral riigi maj ja reguleerida seda riiklikult; neid põhimõtteid kasutades väljus enamik riike 1933-34 maj kriisist Majandus demokraatlikes riikides: 1. USA: · Sõjajärgsetel aastakümnetel Euroopa riikidest võlgade katteks makstud raha soodustas
Demokraadid arvasid, et kui vaja, võib riik majandust reguleerida. Maailmasõja ajal, mil majandus vajas riigipoolset juhtimist, oli presitendiks demokraat. Vabariiklased kaotasid peaaegu kõik sõja ajal kehtestatud majanduspiirangud. Riigvõim peaks tegelema vaid kõige tähtsamate asjadega , nagu riigikaitse, välispoliitika ning raha trükkimine. Kõike muud reguleerigu vaba turg. Niisugust poliitikat nim. majanduslikuks liberalismiks. Sõjajärgsel aastakümnel tõi see ka edu . 4. Diktatuuride tekkimise põhjused 1930. Aastatel 1. Muutused ühiskonnas.Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Tugevnes suurearvuline töötajaskond, kes tänu valimisõigusele sai ,mõjutada riigi arengut.Naistele valimisõiguse andmine. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad , kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. .2. Sõjamõju.Oli harjutud karmikäelise võimuga. Vaatamata jälkusele ning vägivaldsusele
Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid peavad tegutsema koos, et tõrjuda Nõukogude Liidu ohtu. Vaoshoidmise doktriini kasutas esimest korda Suurbritaania kui ta aitas Vahemere idaosa maid, et seal kommunistid võimule ei pääseks. Kuna aga Suurbritannia nägi, et ei suuda sellega toime tulla palusid nad abi USAlt, kes töötas kohe välja „ Trumani doktriini“. Truman: „Ma arvan, et Ühendriikide poliitika peab toetama vabu rahvaid, kes võitlevad sõjaliste diktatuuride rõhumise või välise surve vastu!“ Selle mõte teostamiseks sai Truman ka Kongressilt raha, aga nüüd oli vaja veel rahvast veenda selles, et Maailma on vaja aidata. Sellepärast liialdaski Truman, öeldes et Ameerika Ühendriike ähvarab suur oht kommunisim näol. See tekitas ameeriklaste seas suure antikommunismi laine. (Howard Cincotta 1997. Lühike Ameerika ajalugu.) Peale kahe erineva suurriigi põrkumist Saksamaa tuleviku üle, kus Ida-Saksamaa jäi NL
tähtsaid inimesi. ) koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaages, kus kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati. 21. II Maailmasõja inimkaotused- · Suurimate inimohvritega riigid olid- NSV Liit (üle 20 milj), Hiina(10 miljonit) · Varasemates sõdades moodstasid enamiku hukkunutest sõdurid, II MS suurenes aga tsiviilelanike arv. Selle põjuseks oli eriti julmaks ja metsikuks muutunud sõjapidamine ning diktatuuride vägivallapoliitika, holokaust ning genotsiid.
Sõda näitas kui kaugele oli Lääne relvastus arenenud, n-ö nähtamatud lennukid, juhtivad raketid ning pommid Suurim naftareostus, 19km² naftavaip. mis hävitas 560km ulatuses Pärsia lahe põhjaosa rannikut Kurdid, kelle arvuks loetakse 30-40 miljonit, on maailma suurim omariikluseta rahvas Sõja lõpuks surmajärvede arvuks oli 650 Sõjamasinad rüüstasid umbes 90% kõrbest Päevas jõudis atmosfääri 13700 tonni mürgiseid aure Diktatuuride kukkumine arengumaades 1. Põhjused Tsiili - Sooviti diktatuurist vabaneda. Diktaator loovutas võimu vabatahtlikult, kuid majanduspoliitika jäi kehtima. Namiibia - Sooviti LAV-i valitsuse alt pääseda, sest nad kasutasid seda riiki baasina Angola kodusõtta sekkumisel. LAV - Sooviti lõpetada apartheidireziimi. 2. Olulised protsessid ja arengud Tsiili - Referendumi korraldamine. Vabatahtlikult andis Pinocheti võimu ära peale valimistel kaotamist.
2)majanduslikud probleemid- inflatsioon, maavarade kadumine, reparatsioonid 3)alles tekkinud riikides demokraatlike traditsioonide nõrkus Nt: Eesti. Demokraatia suutsid uutest riikidest säilitada Tsehhoslovakkia & Soome 4)rahulolematus esimese maailmasõja tulemustega- rahulolematus Versailles süsteemiga vähe asumaid, kaotus, ei arvestatud väikeste riikide huve - rahva soov karmikäelise juhi järele, kes looks korra majja Pilet 13 Totalitaarsete diktatuuride üldiseloomustus Totalitaarne diktatuur võim on koondunud ühe isiku või isikute grupi kätte. Rahvas ei osale valitsemises ja seadusi muudetakse valitsejate äranägemise järgi. Tugineb kindlale ideoloogiale. Inimesi hoitakse hirmu all. Võrdlus: Sm NSVL ideoloogia:natsionaalsotsialism kommunism rõhk: rõhuti rahvusele ja rassile tähtsustati töölisklassi 1partei süsteem NSDP KP
TALLINNA TEENINDUSKOOL MERILIN VALLIMÄE 011MT REFERAAT RIIGIST: ROOTSI TALLINN 10.01.09 SISUKORD : 1. Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) 2. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist ( riigi kaart) 3. Ülevaade looduslikest tingimustest 4. Ülevaade rahvastikust 5. Ülevaade majandusest 6. Riigi erilisus (kultuur, usk jne) 7. Huvitavad faktid 8. Kasutatud materjalid 1.Riigi ankeet ( üldandmed ) Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000) Pindala : 449 964² Riigi keel : rootsi keel Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 ) Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km² Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek ) Sümbolite pildid : ...
Edendab ühist ja individuaalset heaolu, tagab poliitilise tabiilsuse, kuna poliitikud peavad valimistel korrapäraselt aru andma, kuidas nad on oma lubadusi täitnud. Ohud: Kõik inimesed pole võrdselt haritud, üldine valimisõigus võib tuua võimule harimatu massi; Enamuspõhimõte võib põhjustada vähemuste huvidega mittearvestamist; Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu; Pole välistatud diktatuuride kehtestamine demagoogide poolt, kes kasutavad rahva alateadvust ära. Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Osalusdemokraatia puhul on kodanikul võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Siia kuuluvad kodanikufoorumid, ümarlauaudade ja võrgustike tegevus. Juurudun seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus.
Põletati mõisaid ja losse. Seda nimetatakse Suure Hirmu perioodiks. 3. September 1791 võeti vastu põhiseadus ja kehtestati põhiseaduslik monarhia. 1791-1792 oli ka selle aeg. Põhiseaduse põhjal hakati rakendama Montesquie võimude lahususe põhimõtet. 1792 kuningas tapeti ja Prantsuse revolutsioon läheb käest ära ja algab Vabariigi periood, mis kestis 1799. Kuulutati välja vabariik ja uueks koguks sai rahvuskonvent. Vabariigi perioodil on Jakobiinide diktatuuride aeg ja nema olid äärmuslased. Nende aeg kestis 1793-1794. Nende terrori tulemusena kõik endised võimusolijad tapeti ära. Tuntumad Jakobiinid oli Marat ja Robspierre. Direktooriumi aeg 1795-1799 Võeti vastu taas uus põhiseadus. Konsulaadi aeg 1799-1804 Võim läks konsulite kätte ja ühest neist sai ka hijem keiser. Napooleoni ajajärk 1799-1815 Bourbouride restoratsioon. Peale Napooleoni kukutamist Prantsusmaal taastati monarhia, aga põhiseaduslikul kuju
Lähiajalugu Saksamaa keisririigi sünd 1871 Kuninganna Victoria (Inglismaa) surm 1901 I maailasõda 1914-1918 20.sajandi algus imperialism (I impeerium Roomas) Imperialismi tunnused: 1) Monopolide tekkimine (konkurentsitu ettevõte/ettevõtete ühendus) nt: autotööstus FORD USA's 2) Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo (kapital raha kolooniatesse) 3) Turgude jaotamine monopolide vahel 4) Jõuab lõpule koloniseerimine ehk kolooniad 8 suuremat impeeriumit: 1) Saksamaa 2) Prantsusmaa 3) Suurbritannia 4) Venemaa 5) Jaapan 6) Ameerika Ühendriigid 7) Itaalia 8) Austria-Ungari SUURBITANNIA Põhiseaduslik monarhia (võimude lahusus), kaheparteisüsteem konservatiivid ja liberaalid. Majandus oli tunduvalt nõrgenenud ehk jäi alla USA'le, kuid siiski üks võimsamaid riike Euroopas. Suurbritannia oli suurim koloniaalriik, kuid Iirimaa, India ja buur...
Millised ebademokraatlikud muudatused toimuvad Itaalias olustikus/sisepoliitikas 1926-1929. a.? 1925 Üheparteisüsteem, duce-le anti seadustega piiramatu võim. Majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Propaganda intensiivsue kasv. Valitsuse kontrolli alla võeti ka haridus olemasolevad õpikud kirjutati ümber. 12. Millised ideed Mussolini õpetusest said ka paljude teiste diktatuuride (näiteks Hitleri ja Franco) alusideeks? Indiviid on ajaloos mööduv nähtus. Kõik Indiviidi huvid tuleb allutada riigi omadele. Rahvus ei ole indiviidide summa, vaid arenev ,,organism". 13. Mille poolest erines Mussolini diktatuur Stalini või Hitleri diktatuurist? Mussolini oli Rahvuslane, aga teised pigem natsionaalsotsialistid. 14. Miks ka mitmed demokraatia pooldajad (näiteks mõned Suurbritannia juhtivad poliitikud) toetasid esialgu Mussolini diktatuuri
Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Diktatuuride võimulepääsemise põhjused. 1930. Aastal oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktaatorite võimule pääsu: a) laiendati valimisõigust, mis tõi poliitilisse ellu vaesemaid ja vähese haridusega inimesi, keda oli lihtne suunata ja lubadustega petta. b) Pariisi rahukonverentsil võitjate polt paika pandud riigipiirid olid hakanud tekitama rahvuskonflikte. c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, millest rahvas oli
Separatism - liikumine, mis soovib eralduda emamaast Kolmas maailm külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka India Rahvuskongress - juhtis iseseisvusvõitlust Apartheid - rassieralduspoliitika LAV-is Aafrika Rahvuskongress - poliitiline organisatsioon põliselanike õiguste kaitseks Palestiina Vabastusorganisatsioon - Araablaste loodud organisatsioon, mis tahtis kodumaad tagasi võita Caudillo - autoritaarsete diktatuuride juhid Ladina-Ameerikas Hunta - sõjaväelaste diktaatorlik valitsus HIINA 1949a.-Hiina RV loomine->KP esimees M.Zedong->Uus valitsuse tegevusplaan, sotsialismi kiire ehitamine. 1958a.-Suur hüpe->EESMÄRK-kommunism üles ehitada võimalikult lühikese ajaga-> TULEMUSED-vähenes tööstustoodang ja kujunes vastasseis M.Zedongile. 1966a.-Kultuurirevolutsioon- EESMÄRK-rahulolematuse mahasurumine->TULEMUSED- sajad tuhandes haritlased, riigitöötajad jne. Kuulutati vaenlasteks.1976a
2) linna- ja maainimeste suhtarv: agraarühiskonnas ca 10% linlasi, siis 20 saj. teisel poolel 60-65% 3) leibkonnamudel: mitut põlvkonda ühendavad suurpered asenduvad väikeperedega, milles alaealised lapsed ja nende vanemad 4) majandusliku jõukuse jagunemine: tööstuspöördega võitsid a) tööstusettevõtete omanikud ja b) neid finantseerivad pankurid; c) linna keskklass, kaotasid a) maa- aristokraatia ja b) käsitöölised 5) valitsemisviis: demokraatia laienemine diktatuuride ja hõimkondliku valitsemise arvel b) postindustriaalühiskond - massitootmine ja -tarbimine, massikultuur ja -meedia. kasvas teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. - suur osat teenindus sektoril,lähtutakse teenindus sekto töötajatae osakaalust töötajate üldhulgast, vajab suurel hulgal haritud spetsialis, on kordineeritud kuid sellesse suhtutakse loovalt. tekib keskklass c) infoühiskond - muutub töö iseloom. teaduse areng, tähtsad on uurimisasutused e instituudid
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL 2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel Laar I, lk.74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt.
II maailmasõda Põhjused: - Saksamaa tahtis kätte maksta - Venemaa tahtis alasid laiendada - Itaalia tahtis kätte maksta selle eest, et ta jäeti peale I m/s maadest ilma - Totaalsete diktatuuride teke Euroopas - Lääneriikide lepituspoliitika- õigel ajal ei astutud Hitlerile vastu ega peatatud tema agressiivset tegevust - Rahvusluse rõhutamine autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides - Jaapani soov saada Kaug-Ida valitsejaks, saada juurde tooraineid ja turgu - Rahvaste Liidu võimetus agressorite peatamiseks. Algus: - 1. september 1939 a ründas Saksamaa Poolat - 3. september 1939 Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja
sept.1939 Eesti territooriumile lubati 25 000 punaarmeelast). · Lääneriigid märkavad viimaks mis sünnib hakkavad otsima liitlasi. Pr, Ing ja NSV Liidu läbirääkimised. Seniajani ajasid demokraatlikud riigid lepituspoliitikat. II MAAILMASÕDA · Põhjused: Hitler ja Stalini maailmavallutusplaanid! MRP pakt + salaprotokoll! Diktatuuride vaenulisus demokraatia vastu, Versailles' süsteemi kokkuvarisemine, sõjalised kokkulepped (Teraspakt!); · Sõda Euroopas: o MRP 23.08.1939 realiseerimine. 1.09.1939 Saksa läks üle Poola-Saksa piiri Varssavi suunas Weiss (volga) sõjaplaan, poolakad lootsid läänest abi. 3.09.1939 Ing+Pr kuulutavad sõja Saksamaale, aga ei alusta otsest sõjategevust ( Saksamaal hea tehnika, 2
mitmes Euroopa riigis. Teise maailmasõja lõpp andis tõukeuueks lühikeseks demokratiseerumislaineks: Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine aastail 1953-1956 suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida- Euroopas. 1960.-1970. aastatel kaugenes maailm demokraatiast taas. Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974. aastal. Sellesse lainesse mahub ka Nõukogude Liidu lagunemine. Demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas muutis just kommunistliku bloki lagunemine. Kolmandale lainele ei ole siiani järgnenud tõsist tagasilööki ning demokraatia levik on olnud 20. sajandi viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus. Täna elab demokraatlikes riikides umbes 40% maailma rahvastikust. Tõenäoliselt kujuneb lähimate aastakümnete põhitrendiks demokraatia kindlustamine, mitte aga levimine. Siirdeühiskond
II MAAILMASÕDA 1. Miks puhkes II maailmasõda? Kes selles kõige rohkem süüdi oli? · I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov; osade võitjate pettumus (Jaapan, Itaalia) ei saanud mida tahtsid · Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt. Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja) · Saksa natside välispoliitilised plaanid · NSVL ambitsioonid maailmarevolutsiooni plaan väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada · Sõjatööstuse areng relvi vaja realiseerida · Rahvasteliidu nõrkus puudus riiike ohjeldav jõud · Lääneriikide lepituspoliitika olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate
Inimesed kaotasid oma kodud ja varanduse, tekkisid nälg ja rahulolematus. USA ja ülejäänud maailma majandusel läks üle 10 aasta, enne kui suudeti täielikult toibuda ajaloo suurimast finantskrahhist. 11 KASUTATUD ALLIKAD Black Thursday. http://www.investopedia.com/terms/b/blackthursday.asp (12.11.2016). “Must neljapäev” – sündmus, mis andis tõuke diktatuuride tekkeks. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/U_Kiil_ajalugu/must_neljapaev.html (12.11.2016). Stock market crash of 1929. https://www.britannica.com/event/stock-market-crash-of-1929 (12.11.2016). The stock market crash of 1929. http://www.thebubblebubble.com/1929-crash/ (12.11.2016). Wall Street Crash of 1929. https://en.wikipedia.org/wiki/Wall_Street_Crash_of_1929#Further_reading (12.11.2016). 12 LISAD Lisa 1.
ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt majanduse arengule) ja laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud. Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka nendes riikides tootmise tase, suurenes tööpuudus, palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne. Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (nt natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride kehtestamine Eestis ja Lätis 1934). 3.4. Keinsianistlik majanduspoliitika: USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi ei sekkunud (pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel). 1932 valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt
kaubandus- Hiina ja Ida- Rockefelleri grupp Roosevelt Aasia Liberaalne majandus Woodrow Wilson 2. Ladina-Am ,,avatud uksed ja võrdsed" Probleemiks trustide omavoli, 1914-Panama kanali loodusressursside raiskamine avamine- kauplemine VI Diktatuuride kujunemine: Nõukogude Venemaa ja NSVL, Saksamaa ja Itaalia näitel diktatuuride tekke põhjused 1. uute, kergemini manipuleerivate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt kasutada 2
kehtestati diktatuur. ,,Euroopa diktatuurid" võiks I peatüki läbi lugeda, et kirjutada head arutlust. Diktatuurid Euroopas Kahe maailmasõja vahel oli Euroopas 28 riiki. 1920. aastal oli Euroopas kaks diktatuuri, 1938. aastal aga juba 16. Tendents ikkagi sellele, et demokraatia läks üle diktatuuriks. Uutest riikidest, mis pärast I MS olid tekkinud, jäid demokraatlikuks 30ndate lõpuks vaid Jugoslaavia ja Soome. Diktatuuride põhjuseks: · Rahulolematus rahulepingutega: rahuolematud olid lisaks kaotajariikidele ka võitjariigid, nagu näiteks Itaalia, Venemaa, Jaapan. · Majanduslik ebastabiilsus: ühelt poolt majanduskriis, kindlasti ka valimisõiguse laiendamine. Poliitikasse lülitus palju selliseid inimesi, kelle teadmised demokraatiast olid nõrgad ja kes olid manipuleeritavad. Nad ootasid muutusi väga kiirelt. · Rahva ihalus tugeva käe järele, kes korra maksma paneks.
aastal esitasid nad Rahvarinde idee. Rahvarinde valitsus lagunes 1938. aastal kuid see aitas siiski kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele. Prantsuse välispoliitika Aktiivne Keskja IdaEuroopas. Tal puudusid oma plaanide täide viimiseks piisavad majanduslikud ja sõjalised jõud. 1930. aastatel hakkas Prantsusmaa NSV Liiduga koostööd otsima, lootes luua vastukaalu Sakasmaale. 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa näitel. Diktatuuride tekke põhjused- Demokraatia kriis- Fasistid- Natsionaalsotsialistid- Kommunistid- (Nende eesmärgid, iseloomustus). Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur, nende tunnused- Miks mõnedes riikides jäi demokraatia püsima?- Sest töölisliikumine polnud äärmuslik, traditsioonide tõttu, kommunistide vastasus. (Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Rootsi, Soome) Fasistide võimuletulek- Mussonini- duce-
Majanduskasvu asemel hakati hindama riigi võimekust maksude kogumisel ja tulude jagamisel. 3. Vaimsete faktorite rõhutamine (Francis Fukuyama): majandus ei määra demokraatia arengus kõike, väga tähtis on kodanike enesetunne, st tunnustusvajadus (seega on turumajanduse kõrvale vaja ka inimõiguste tagamist üldisel ja võrdsetel alustel). Üleminek totalitarismilt demokraatiale Tõusis tähelepanu keskpunkti seoses viimaste diktatuuride langemisega (Hispaanias, Portugalis, Kreekas) 1970-ndatel ja Nõukogude bloki kollapsiga 1980/90 vahetusel. Revolutsiooni ja reformi erinevused REVOLUTSIOON REFORM Algatavad dissidendid algatab valitsev partei (opositsiooni nõudel) Osalevad massid osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu planeeritud kulg ja oodatav tulemus Kasutatakse vägivalda rahumeelne
*organiseeriti hädaabitöid *seadusega kehtestati min töötasu ja tp max pikkus *suurendati ametiühingute õigusi *töötutele abiraha,vanuritele pensioni, ning vaesematele peretoetusi *riik reguleeris põllumajandust, kehtestas tootmispiirangud riigikontroll panganduse üle 6. Milline oli Usa maailmasõdade-vaheline välispoliitika? Isolatsionismi poliitika. Püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. 7) Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa 1.Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi I MS järgses Euroopas *uuterahvakihtide kaasamine poliitikasse / valimisõigused *pettumine Versailles süsteemis /rahu tingimusi peeti ülekohtuseks * pettumine demokr.riigikorralduses *majanduslikud raskused 2.Mille poolest erinevad autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid? Totalitaarne riigikorraldus on kindlasti diktatuur, tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetagi. Autoritaarne riigikord ei poolda vägivalda, teises hirmutatakse. 3
Mussolini pooldajad mustsärklased. 1922 Hitleril ebaõnnestunud riigipöörde katse.1933-1945 aprill saksamaa diktaator 1933-1945 kevad , F.D.Roosevelt- valiti neli korda presidendiks tõi USA välja majanduskriisist teise maailma sõjaajal president Vol 2 Olemus-kulutavad vähem , töö puudus , vaesus , pankrot , rahva rahulolematus Tagajärjed Tulid diktaatorid võimule , vaesus , sama mis olemus . Majanduskriisist väljatulek Reformid USA-s , diktatuuride võimule tulek . Majanduskriisi mõju Noored Euroopa riigid muutusid diktatuuri riikideks (peale Tsehhoslovakkia ) , peamiselt kujunes autoritaarne võim , vanad demokraatlikud riigid säilitasid demokraatia ( Soome , skandinaavia maad ) . Majanduskriisi mõju maailmale Majandus süsteemi segi paiskamine , majanduslik langus . Majanduskriis puudutas kommunistlikku Venemaad vähe , sest seal juba pikemat aega oma majandus mudel
Romaanide vahel leidis Tammsaare aega kirjutada ka näidendi "Kuningal on külm" (1936), mis on terav ja vaimukas satiir Teise maailmasõja eelsete Euroopa fasistlike diktatuuride vastu. Tammsaare viimaseks romaaniks jäi "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939), mille aluseks on populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast. 2.4. Tammsaare ajakirjanikuna
Esimene maailmasõda Toimus aastatel 1914- 1918 Põhjused: 1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (välksõjaplaan), mille järgi kavatseti Prantsusmaale tungida läbi Belgia, vallutada kiiresti Prantsusmaa ja võita sõda maksimaalselt kolme kuni nelja kuu jooksul. Plaan ebaõnnestus! Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17, mille järgi kavatseti kindlustada Sa...
koostööleppe ning esitasid Rahvarinde idee. Rahvarinne võitis 1936 aasta valmised ning moodustas valitsuse, mis küll 1938. aastal lagunes, aga sellega suudeti poliitiline olukord stabiliseerida. Prantsusmaa pürgis välispoliitikas euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks Oma auahnete püüdluste teostamiseks puudus prantsusmaal siiski piisav majanduslik ja sõjaline jõud 3. Välja tuua demokraatia kriisi ja diktatuuride tekkimise vahelisi seoseid; Majanduskriis, tööpuudus ja vaesus ning nendega toimetulematus suurendas rahulolematust ning tekkis usu langus demokraatia suhtes mis senimaani alates I MS oli olnud juhtide ning hea uue maailma sümbol. Sellest tulenevalt taheti riigi etteotsa sihikindlat, tahtejõulist, rahvale leiba ja tööd andvat juhti, kes viiks riigi välja muredest ja kriisist progressi ja tõusu suunas 4. Vaikiv ajastu Eestis- aeg, kujunemise asjaolud, autoritaarsuse tunnused,
mittesekkumine oli Ameerika Ühendriikides juba kaua aega toiminud, aga juba see, et nad osalesid I maailmasõjas tähendas ajutiselt sellest loobumist. Kuid USA hakkas järjest rohkem sekkuma Euroopa asjadesse. Kui majanduskriis tuli, siis hakkasid ameeriklased taas nõudma oma valitsuselt Euroopa asjadesse mitte sekkumist nad tegidki seda ( neutraliteediseadus ), kuid hiljem tunnistas Roosevelt, et see oli viga, kuna see aitas just sõjakatele riikidele kaasa. Diktatuuride tekke põhjused. Demokraatlik valitsemisviis ei suutnud lahendada riikide ja elanike ees seisnud probleeme. Seda nimetati demokraatia kriisiks ning selle tekkimist soodustasid: 1. Muutused ühiskonnas. (Keskklass [arstid, juristid, õppejõud,väikeettevõtjad] kaotas oma poliitilise ja majandusliku võimu. Samas aga tugevnes tööliskond, kes said võimaluse mõjutada riigi arengut. Samuti ka see, et naised said valimisõiguse nii
Araabia). Teisalt leidub vaeseid riike, kus tunnistatakse poliitilisi vabadusi ja tunnustatakse rahva osalemist ühiskonna asjades (nt Mali, Botswana). Niisiis pole majanduse ja demokraatia suhe tänapäeval kaugeltki ühene. Kuigi majandus mõjutab poliitikat, on ühiskonna arengus olulised ka teised faktorid, nagu demokraatlikud väärtused (tolerantsus, usaldus inimeste vahel, koostöövaim) ning poliitiline kultuur tervikuna. 3.2 Demokratiseerumise lainel Viimaste diktatuuride kokkuvarisemine Lääne-Euroopas 1970. aastail ning Nõukogude bloki kollaps 1980.–1990. aastate vahetusel tõstatasid uuesti küsimuse, millised on demokraatia leviku seaduspärasused. Ühest küljest laienes demokraatlike maade ring pidevalt, teisalt käis see läbi tõusude ja mõõnade. Just seda iseärasust märkaski Samuel P. Huntington, kes tõi välja demokratiseerumise lained. 11 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned
alistus ka Jaapan. 2. septembril 1945 allkirjastas Jaapan tingimusteta kapitulatsiooni akti – sellega lõppes II maailmasõda. 1945-1946 toimus Pariisis rahukonverents. 10. veebruaril 1947 kirjutati rahulepingud alla võitjariikide ja Saksamaa Euroopa-liitlaste vahel. Nürnbergi protsess – süüdistati natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhte. II maailmasõda tõi kaasa ligi 60 miljoni inimese surma (kõige enam NSV Liidus ja Hiinas). Surid ka tavainimesed, sest metsik sõjapidamine, diktatuuride vägivallapoliitika, holokaust (juutide hävitamine) ja genotsiid (rassilistel/usulistel põhjustel rahva hävitamine). Balti riigid jäid NSV Liidu võimu alla koos Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Teise Maailma ehk kommunistliku bloki teke. Euroopa ja seejärel kogu maailma lõhestumine. Külma sõja alguseks. VI Eesti teise maailmasõja ajal 1. Baaside aeg. 1938 kuulutas Eesti end neutraalseks riigiks. Enne II maailmasõda jäi Eesti isoleerituks ja muutus
Lähiajalugu I Maailm 20. sajandi algul Sovinism marurahvuslus, nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Koloniaalvaldused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Öeldi, et tahavad hoolitseda vähe arenenute eest. Ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, kuid tegelikult ei tahtnud keegi kuuldagi mõne enda territooriumi lahkulöömisest. Koloniaalmaad hakkasid otsa saama, Saksamaa aga arvas, et oli saanud liiga vähe. Aafrikas olid vabad vaid Etioopia(Abessiinia) ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda Aafrikas, hollandlased Oranje vabariigis. Partisanisõda,buuurid pidid sõlmima rahu. Bokserite ülestõus Hiinas, 1900, see suruti veriselt maha. Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend...
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austri...
Ka ühiskonnaklassid on mööduv nähtus. Seega oligi Mussolini jaoks rahvus tähtsam kui üksikinimene või ühiskonnaklass. Siit tulenes ka tema õpetuse põhiidee: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on tähtsaim ülesanne. Selline õpetus õigustaski diktaatorliku riigi loomist, kus inimelude väärtus on tilluke ning nende ohverdamine rahvuse nimel on igati õigustatud. Natsionalism sai 1920. 1030. aastatel paljude diktatuuride aluseks. Mussolini muutus aga paljude Euroopa diktaatorite eeskujuks. Ka Hitler pidan teda oma eeskujuks. Mussolini väitis, et rahvamass armastab tugevaid mehi, sest rahvamass on nagu naine. Mida suurem oli pärast Esimest maailmasõda itaallaste rahulolematus, seda suuremat soosingut püüdis Mussolini. 1921. aasta parlamendivalimistel tõusis esimeseks fasistlik partei. 1922. aasta sügisel määrati Mussolini peaministriks. Esialgu kuulus tema
· Dawesi plaan-vähendatakse sakslaste reparatsiooni maksekoormust, pandi paika tasumise tähtaegu, otsustati anda Saksamaale laenu · USA edu · Majanduslik liberalism Suur majanduskriis 19129-1933 · Kriisi põhjused: Ületootmine, vale majandamine · Kriisi tunnused: Tootmise vähenemine Ettevõtete laostumine Suurenev tööpuudus Ostujõu vähenemine · Kriisi mõju maailmale Suurenes riigi sekkumine majandusse Diktatuuride teke Uute poliitiliste jõudude populaarsus Rahvusvahelised suhted · Venemaa ja Saksamaa lähenemine; 1922. A Rapalli kokkulepe( sõjatööstuse arendamine, kasutades Venemaa tehaseid) · 1922. Genova konverents- sõjajärgse Euroopa taastamine; võlgade küsimus · Vaen Saksamaa suhtes · Locarno konverents 1925. A; Reini tagatispakt (kindlustas Saksamaale läänepiiri) · Briand'l-Kelloggi pakt 1928.a (loobumine sõjast, konfliktide rahumeelne
1933/1934.a. · Majanduskriisi süvenemine aitas omakorda kaasa sisepoliitiliste pingete kasvule paljudes riikides; kasvas mitmesuguste äärmusparteide ja liikumiste populaarsus (näiteks kommunistide ja rahvusradikaalide oma), kes lubasid "kõva käe" poliitikaga korra majja lüüa või esinesid kõigile vastuvõetavate populistlike loosungitega, lubades kõigi elu korrapealt heaks muuta; Euroopas kasvas kriisiaastatel diktatuuride arv (näiteks Saksamaa 1933.a.; Eesti ja Läti 1934.a.). Samas on diktatuuririigid oma olemuselt demokraatlikest riikidest paju agressiivsemad (demokraatlikes riikides sõltub valitsuse püsimajäämine rahvale vastuvõetavatest otsustest-sõda nende hulka tavaliselt ei kuulu; diktatuuri tingimustes vabu valimisi ei korraldata, diktaator rahva tahtest ei sõltu ja võib sõda alustada näiteks siseriiklikult kriisilt tähelepanu kõrvale juhtimiseks.
.........................................11-12 Fasism Eestis.............................................................................12-13 Kokkuvõte.......................................................................................14 Kasutatud kirjandus.......................................................................15 2 Sissejuhatus Käesolev referaat keskendub kahe maailmasõja vahelise Euroopa olukorrale, vaadeldes tekkinud diktatuure. Esimese maailmasõja mõju diktatuuride tekkimisele on ilmne: majandus oli laostunud, ressursid ammendunud, sõjaväed kurnatud. Kirjeldatud olukord viis diktatuurriikide tekkimiseni. Olgu siinkohal nimetatud mõned neist: Mussolini Itaalia, Stalini Venemaa, Hitleri Saksamaa ning diktatuurid Hispaanias, Portugalis, Kesk- ja Ida Euroopas. Antud referaadis on vaatluse all fasism ning eelkõige fasism Itaalias, sest sealt sai antud liikumine alguse. Samuti vaatleme fasismi Eestis ning uusi fasismi vorme. Sõna päritolu
Euroopasse) ja lõppes 1933/1934.a. · Majanduskriisi süvenemine aitas omakorda kaasa sisepoliitiliste pingete kasvule paljudes riikides; kasvas mitmesuguste äärmusparteide ja liikumiste populaarsus (näiteks kommunistide ja rahvusradikaalide oma), kes lubasid "kõva käe" poliitikaga korra majja lüüa või esinesid kõigile vastuvõetavate populistlike loosungitega, lubades kõigi elu korrapealt heaks muuta; Euroopas kasvas kriisiaastatel diktatuuride arv (näiteks Saksamaa 1933.a.; Eesti ja Läti 1934.a.). Samas on diktatuuririigid oma olemuselt demokraatlikest riikidest paju agressiivsemad (demokraatlikes riikides sõltub valitsuse püsimajäämine rahvale vastuvõetavatest otsustest-sõda nende hulka tavaliselt ei kuulu; diktatuuri tingimustes vabu valimisi ei korraldata, diktaator rahva tahtest ei sõltu ja võib sõda alustada näiteks siseriiklikult kriisilt tähelepanu kõrvale juhtimiseks.
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern · Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ü...
Taani: Ühines ka brittide pärast Norra: Põhjus sama, mis teistel, Referendumi vastus ei Probleem: Araabia-Iisraeli sõda 1973, Bretton-Woodsi kokku kukkumine, Brittidele ei meeldi midagi Majanduskasv: Saadi üle majanduskriisist, Brittide ühinemine peamine mootor Uuendused: Euroopa Parlament: esimesed valimised 1979, Euroopa Ülemkogu: veel mitte institutsioon, aga sisu algus Järgmised Laienemised 70-80 ja elu pärast Kreeka 1981 ja Hispaania-Portugal 1986: Diktatuuride alt vabanenud, Kiiresti liitu, et demokraatia püsiks!, Pole valmis!! (Mitterand), Sisuliselt ei olnudki valmis 1985 Gröönimaa lahkub: Taani territoorium, teatud autonoomia, Otsustab referendumiga lahkuda, Mitmed liikmesriikide territooriumid ei kuulu ühine üldse Avaldused väljaspoolt: Maroko ja Türgi 1987, Maroko ei pole Euroopas, Türgi jah on Euroopas, tegeleme hiljem Ühise Euroopa AKT Probleem: Pikka aega püsinud ja suurenenud piirangud (majanduskriis), Turg pole
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Tran...
* Saksamaa pidi kaotama sõjaväekohustuse ning piirama jalaväge 100 000 mehele * Saksamaa pidi maksma võitjatele reparatsioone * Reini jõe piirkond kuulutati demilitariseeritud tsooniks. DIKTATUURID EUROOPAS Et Esimesele maailmasõjale ei järgnenud kohest poliitilist ja majanduslikku heaolu, pettuti mitmel pool demokraatias. Seda võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised. Diktatuuride tekkele aitasid kaasa mitmed sõjajärgsed tegurid: Uute, kergemini suunatavate ühiskonnakihtide kaasamine poliitilisse ellu, uued suured valijate rühmad. Pettumine Versailles' süsteemis Pettumine demokraatlikus riigikorralduses Majanduslikud raskused, mis lubati heastada Itaalia Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Kommunistid paiskasid sõjas kannatanud Itaalia veel suuremasse kaosesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
