Puudus valitsuse suunav ja juhtiv jõud; Mitmeparteilisus, demokraatlik pluralism; Seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu; Vabadus avaldada arvamust; Peamiste inimõiguste tunnustamine. c) Kultuur ja ideoloogia: Erinevad ideoloogiad; Tegutseb vaba ajakirjandus; Erinevate võimaluste, suundade, vaadete (mingi asi) Kultuur on eelkõige vaba looming. D Diktatuurid: a) Majandus: Riigis suur osakaal majanduses; Riiklik majanduspoliitika; Käsumajandus; Valitsus kontrollib võtmeküsimusi; Korporatiivsus. b) Ühiskondlik elu ja poliitika: Üheparteilisus; Riigil juhtiv roll; totalitaarne kontroll; Tsensuur; Range valitsuse kontroll; Noorsooliikumise juhtimise allutamine riigikontrollile;
"Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?" 1930.aastate lõpuks oli väga paljudes Euroopa riikides kehtestatud diktatuurid. Demokraatia säilis veel Inglismaal, Prantsusmaal ja veel mõnedes riikides. Kui võrrelda diktatuuri ja demokraatiat siis on need väga erinevad valitsemisviisid. Diktaatorlikus riigis on juhil piiramatu võim otsuste üle. Diktaatorit ülistatakse, riigi huvid on inimeste huvidest kõrgemaks tõstetud, tööstuse põhirõhk on sõjalisel ettevalmistumisel. Riigis on sala- ja julgeolekuorganid ning palju süütuid inimesi saadetakse vangilaagritesse. Diktatuuririigis on vaid üks partei
Miks osades riikides kehtestati diktatuur ja osades jäi demokraatia Pärast I maailmasõda valitses Euroopas pingeline olukord. Olid loodud uued riigipiirid, impeeriumid lagunenud ja seega tekkinud ka paljud uued väikeriigid, nende hulgas ka näiteks Eesti, Soome, Poola ja muud Balti riigid. Uutes tekkindud väikeriikides valitses aga segadus poliitikas, sest enne oli kuulutud suurriikide koosseisu ja kõik otsused olid nende eest ära tehtud. Seega oli vaja valida riigikorravorm. I maailmasõda oli näidanud, et vanad demokraatlikud riigid nagu USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia pidasid vastu ja pigem tugevnesid. Seevastu, et suured monarhiad nagu Venemaa, Türgi, Saksamaa, Austria- Ungari ei suutnud katsumustele vastu panna, ega riiki koos hoida. Sedasi siis demokraatlike suurriikide eeskujul otsustasid uued väikeriigid esialgselt demokraatia kasuks. Nagu teada on demo...
Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil. 1. Mussolini võimuletulek (millal, miks), fašismi iseloomulikud jooned, võrdlus teiste diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab patsifismi, mis tähendab loobumist võitlusest ja eelistab seega argust ohvrimeelsusele. Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine. Poliitika rõhutatud il...
valitsusse hakasid saama ka vähemlased ja tänu sellele vahetusid valitsused tihti. Rahvas hakkas aga siis tahtma üht kindlakäelisemat juhti, kes olkes võimeline stabiliseerima , ning kriitilises olukorras hakkavad ikka esile kerkima äärmuslikud parteid, kes siis võimu soovivad haarata ning tänu sellele tihti ka demoktaatia vahetus totalitaarseme ühiskonnaga. ( siin on Eesti näitel aga üldiselt?) 3. Miks tekkisid diktatuurid? Sest demokraatiat oli liiga palju, liiga palju parteisid pürgis valitsusse ja seega oli ka liiga palju erinevaid vaateid ja ideid, milles ei suudetud kokkuleppele jõuda. Valitsused püsisid väga lühikest aega. Samuti korralagedus jms asjad, millega rahvas rahul polnud, vajati kindlat juhti. 4. Kuidas ja milliste vahenditega õnnestus B. Mussolinil võimule tõusta, millised olid tema vaated, millised kihid teda toetasid?
Ajalugu ,,Diktatuurid Euroopas", ,,Kommunistlik Venemaa", ,,Fasistlik Itaalia" 1. Autoritaarsed riigid Hispaania, Portugal, Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria. Totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J....
DOMINIOON Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA: On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi,...
Arutlus teemal ,,Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes säilis demokraatia?" Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas aastatel 1920-1940 . Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda . Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid. Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21
,,Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?'' Ajaloo arutlus Diktatuuri kehtestamisega loodeti taastada riigis kord ja muuta inimeste elu paremaks ning usuti, et seda suudab teha ainult tugevakäeline karm valitsemine. Peale 1930. aastate suurte majanduslike raskuste tagajärjel kaotati usk demokraatiasse, mis on diktatuuri vastupidine valitsusvorm ning hakati rakendama karmikäelist valitsusviisi mitmel pool Euroopas. See muutis üha enam pingelisemaks rahvusvahelise olukorra. Esimese maailmasõja tagajärjel valis enamik uusi riike demokraatliku korra. Pooldati rahvavõimu ehk demokraatiat, kus olid olemas kodanikuvabadused, kodanikuõigused ning ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kasutati rahva määravat osa. Kuid peale sõda pettuti demokraatias ning see soodustas mittedemokraatlike liikumiste teket. Lubati rahvale majanduslikku õitsengut ning hävitada ...
vabariigid, kuid tegelikult valitsesid seal sageli autoritaarsed diktatuurid eesotsas caudillodega. Majanduselu iseloomustas põllumajandus ja suurmaaomandid. Kasvasid linnad, kuid tööstus ei kasvanud. LadinaAmeerika riigite osalemine Hitlerivastases koalitsioonis väljendus põhiliselt majandusliku abi saamises. Pärast sõja lõppu aga pakkusid mõned LadinaAmeerika riigid varjupaika natsi tegelastele, kes põgenesid Euroopast kohtumõistmise kartuses. Sõjajärgsed diktatuurid Sõjaväelised riigipöörded ja diktatuurid olid LõunaAmeerika riikidele iseloomulikud juba 19. sajandist alates. Selle tagas armee suur osatähtsus riikide siseeelus. Selline olukord kestis kuni 1980. aastateni pea kõikides LadinaAmeerika riikides. Sõjaväelaste diktaatorlikud valistused(hundad) üritasid riigis ümberkorraldusi teha. Nad lubasid pärast korra loomist taastada demokraatia, kuid lubaduse täitmiseks läks kaua aega ja võimu ei loovutatud sugugi vabatahtlikult.
Arutlus Miks mõndades riikides kehtestati diktatuurid, kuid teistes säilis demokraatia. Ma arutlen nüüd seda, miks osades riikides 19. sajandi 1.esimesel poolel kehtestati diktatuurid, kuid osades riikides säilis demokraatia. Alustaksin kõigepealt sellest, et mis need kaks mõistet tähendavad, diktatuur ja demokraatia. Sõna demokraatia tuleb kahest kreekakeelsest sõnast: demos, mis tähendab rahvast ning teisest sõnast ehk kratos mis tähendab võimu. Seega tuleb kokku demokraatia ehk rahvavõim. Sõna diktatuur tähendab, aga seda, et võim kuulub ühele inimesele. Kui rääkida riikidest, kus säilis demokraatia peale Vabadussõda
Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada ebavõrdsus.liberalism-tugev valimisõigus tõsteti 20 aastale.miks hakkas tekkima diktatuure-demokraatia internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja. traditsioonid olid nõrgad,erakonnad olid arenemata.konservatism-vaba turu keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt.uus kurss-rooseveldi kaitse,üksikisiku vabadus,traditsioonid.sotsiaaldemokraatia-riigi suurem reformikava(tuleb tõsta sissetulekuid,kõrgemad maksud,soodustada Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada eba...
Kuna aga paljudes maades ei suudetud ületada sõjajärgseid majandusraskuseid, pidid paljud demokraatias pettuma. Selline olukord oli soodne mittedemokraatlike ideede levikule ning 1939. aastaks valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Diktatuurid jaotatakse autoritaarseteks ja totalitaarseteks. Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa rühma kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Autoritaarsed olid 1920.-1930. aastail enamikud Euroopa diktatuurid. Totalitaarseid diktatuure iseloomustavad lisaks eelnevale ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine. Totalitaarsed riigid olid natsionaalsotsialistlik
Hakkasid tekkima äärmuslikud liikumised, mis rõhutasid rahvuse huve, olles aga orienteeritud diktatuuri kehtestamisele. Tugevama demokraatiaga riikides suudeti majandust korraldada demokraatiale truuks jäädes, paljudes teistes demokraatlikes riikides tekkis aga diktatuur, mille tekkimisele aitasid kaasa peale majanduslike raskuste veel ka pettumine Versailles' süsteemis ja kergemini suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse. Diktatuurid tekkisid sellistes suurriikides nagu Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Itaalias tulid võimule fasistid, Saksamaal natsionaalsotsialstid ning NSV Liidus bolsevikud. Diktatuuri tekkimine eeldab karmikäeliste juhtide olemasolu. Kõik 3 valitsejat: Mussolini, Hitler ja Stalin pidasid tähtsaimaks rahvuse huvisid. Mina arvan, et kõige julmem valitsuskord oli NSV Liidus, kus elu korraldas Stalin. Mindi üle käsumajandusele, hakati kiiresti tööstust arendama (eelkõige rasketööstus),
Ajaloo tunni arutlus Demokraatia ja Diktatuurid euroopas 1920-1930.aastatel. Demokraatia ja Diktatuur on valitsemisvormid mis erinevad üksteisest nagu öö ja päev. Demokraatlikus riigis on otsustav võim rahva käes ja kõrgeim võim on jaotatud laiali. Demokraatlikus riigis puudub kindel juht, sest võim on ära jaotatud. Diktatuuriga riigis on aga üks kindel juht kes on reeglina geenius ja kes otsustab kõige üle. Diktatuuriga riigis valitsetakse hirmuga ja püütakse pidevalt kontrollida inimeste mõttemaailma ning
Itaalia-Fašišm, Mussolini, hiilguse taastamine. Saksamaa-Natsionaal sotsialism, Hitler, Versailles` süsteemi kaotamine, eluruumi laiendamine. Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad diktatuuri NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal.- NSV- Gulage, NEP, kolhoosid, KGB, Juhi kultus. Itaalia-Vägivald, duce, tsensuur, üks partei, kodaniku teenimine. Saksamaa- Gestapo, füürer, juudi viha, Aaria rassi ülistamine, kodanidu teenimine. Mille poolest erinesid diktatuurid NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal üksteisest?- NSV-Klassipõhiline ideoloogia. Itaalia-Mõõdukas diktatuur. Saksamaa-Juudi viha.
ENG maj. Tööstus- ja kaubandusmaa, välismaalt toodi sisse vajalikke toorainet, 1921 majanduslik tõus. 6. USA kiire areng: USA Ülemkohus kuulutas põhiseadusvastaseks mõned varem vastu võetud seadused., mis piirasid ettevõtjate vabadust. Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutusele võtmist. 7. Miks tekkisid diktatuurid. Paljudes riikides olid inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Tekkisid ühiskonnas muutused: naised said valimisõigused, töölisklass sai ka mõjutada riigi arengut. Paljud pettusid rahulepingus, mis vihastas kaotajaid riike ja mõningaid Antandi liitlasi. Parteide vaheline kemplemine. Paljudes Euroopa riikides oli palju erakonde, see segas parlamendi tööd. 8. Erinevused: Autoritaarses riigis oli kogu võim koondudud ühe isiku või väikese rühma kätte
Kuid mida võtsid ette teised riigid? Kuna kriisi algusaastatel valitses enamikes Euroopa riikides demokraati, mille järgi valitsedes aga ei suudetud kriisist piisavalt kiiresti välja rabeleda. Sellise olukorra mõju rahvale ei olnud just hea, sest kuna midagi ei muutunud paremaks hakati mõtlema, et ehk saaks riigi päästmisega paremini hakkama mõni karmikäeline ja kindel valitseja, kes riigi sirgelt raskustest läbi viiks. Nii hakkasid üle Euroopa võimust võtma erinevad diktatuurid, näiteks fasistlik Itaalia, kommunistlik Venemaa ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Õigupoolest olid Euroopas Inglismaa ja Prantsusmaa ainsad, kes kogu kriisi aja vastu pidasid ja vanadele traditsioonidele tuginedes demokraatiast ei loobunud ja sarnaselt USA.le koheselt oma majanduspoliitikat kohendama hakkasid. Kuid kumb oli kriisi ajal efektiivsem, kas demokraatia või diktatuur? Kuigi kriisist väljudes olid diktatuuririigid edukamad oleks üldises plaanis olnud targem
lääneühiskonna matkimine, ümberkorraldusi hakati läbi viima kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid kinnitasid, et kultuur mõjutab demokraatiat rohkem kui majandus. Rikastes riikides (Kuveit, Singapur, Saudi Araabia) on autokraatia ja puuduvad inimõigused. Samas on riike, kus on pol vabadused ja rahvas osaleb ühiskonnaelus. Ainult majandusest ei piisa dem ühiskonna rajamiseks, seda mõjutavad ka teised faktorid tolerantsus, usaldus, koostöö, pol kultuur. Euroopas varisesid diktatuurid 70. Aastail, NL lagunes 80. aastate lõpus, tõstatus küsimus, millsed on dem leviku seaduspärasused. Dem maade arv küll suurene, kuid see käis läbi tõusude ja mõõnade. Samuel Hantingan esitas demokratiseerumise lained: - 1. Laine: 1826-1922, lõpetas totalitarismi mitmes Euroopa riigis - 2. Laine: 1945-1973: Dem muutus Lääne-Euroopa, 1953-56 suurenes dem mõnevõrra Ida-Euroopas, demkraatiast kaugeneti 1960-70 aastail - 3
Rahvas uskus üha enam diktatuuri kuna neile anti konkreetseid lubadusi. Demokraatia plussideks on see, et kodanikud saavad osaleda riigijuhtimises ja neil on mõningaid õigusi ja vabadusi. Miinusteks aga see, et ei ole nii karm ja otsekohene võim kui diktatuur otsuste langetamine võtab kauem aega. Ja majanduses on ettevõtjatel liiga ,,vabad käed" ning kriisidest toibumine käib aeglaselt. Lõpetuseks demokraatia asendus diktatuuriga kuna ei suudetud leida vastu mürki diktatuuridele. Diktatuurid omakorda said sellest korralagedusest ning rahvalt püssirohtu juurde ja hakkasid oma demokraate võimu juurest eemale ajama ja oma korda looma.
Miks 1920.-1930. aastatel asendus demokraatia Euroopa riikides diktatuuriga. Sõna „demokraatia“ tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ning kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Otsuseid teeb rahvas, rahvas valib oma esindajad parlamenti ehk võimuorganitesse. Diktatuur tähendab võimu, mis on jõule toetuv, mitte millestki piiratud ning seadustega kitsendamatu. Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarseks diktatuuriks - jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja
Arutlus: Diktatuur ja Demokraatia Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast võitjana välja tulla. See innustas riike valime demokraatliku riigikorda. Demokraatlike riike oli palju ja sellise valitsemisvormiga oli rahul nii rahvas kui ka riik ise. Küll aga ei suutnud demokraatlik riigikord lahendada kõiki probleeme riigis. Paljud riigid soovisid väljuda majanduskriisist ja samas olla ka tähtsamal kohal teistest riikidest. Tekkisid diktatuurid, põhjuseks oli ka pettumus eelmise riigikorra üle. Sellis valitsemisvormi peeti diktatuursetes riikides täiesti normaalseks, sest demokraatiast ei teatud eriti midagi. Diktatuurses riigis valitses suuresti hirmuvalitsus, inimestel oli range kontroll peal ja nende elu kontrolliti. Lihtinimesed pidid järgima oma juhti ja teda ka imetlema. Diktatuurid jagunevad kaheks: Totalitaarne ja Autoritaarne. Totalitaarses riigis on kord rangem kui autoritaarses
Riigi põhitunnused: rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim (e. iseseisev). Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu iseloomu järgi eristatakse riike demokraatlikeks riikideks ning diktatuurideks. 1)Demokraatlik riik- õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (Eesti, Prantsusmaa, USA). 2)Diktatuuride liigitamine: 2.1)Autoritaarsed diktatuurid- isiku või mõne grupi ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi (Venemaa, Eesti 1934-1940). 2.2)Totalitaarsed diktatuurid- diktaatori või mõne grupi hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia ...
DIKTATUURIDE VÕRDLEMINE Kiusatus Hitlerit ja Stalinit võrrelda on kõikjal suur. Neid peetakse 20. sajandi kaksikutest deemoniteks, kes vastutasid palju enamate inimeste hukkumise eest kui keegi teine kogu ajaloo vältel. Seda küll erinevatel põhjustel ja erineval moel. Stalini ja Hitleri külg külje kõrvale panemine tähendab moodsa aja kahe ajaloolise hiiglase kõrvutamist, kelle diktatuurid põrkasid üksteisega kokku ajaloo kõige suuremas ja ohvriterohkemas relvastatud konfliktis. Pinnale kerkib kaks küsimust. Kas Stalini ja Hitleri diktatuuri saab võrrelda? Kas neid üldse saab võrrelda? Neid küsimusi silmas pidades see referaat valmima peakski. Tzvetan Todorov vastas oma hiljutises raamatus 20. sajandi kriisi kohta mõlemale küsimusele jaatavalt, väites, et nad kuuluvad ühte ja samasse poliitilisse liiki, nimelt totalitarismi.
1. Kuidas kehtestati peale II maailmasõda Ida Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid? Millistes riikides see juhtus? Milliseid maid nimetati rahvademokraatiamaadeks? Miks? (lk 44) Sealt, kus oli läbi käinud Punaarmee, kehtestati diktatuur: Sunniti kehtiv võim taganema ning suruti kommunistlik partei võimule. Seda kõike sõjaväeorganite ning moskva toel. Rahvademokraatiamaadeks nimetati riike, mis olid moskva võimu all. Et jätta võimalikult demokraatlikku muljet. 2. Mis on sotsialismileer? (lk 45) Sotsialismileer on leer, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid. 3
juhid otsustasid aga toetust USA-lt. Pakistan on olnud Indiast tunduvalt vaesem, kuigi seal kulutati raha relvastuse ja muuhulgas ka tuumapommi hankimisele. 26 B Ajalugu Aafrika maade iseseisvumise aeg 20. sajand. Sõltumatuse saavutamise teed - rahulikul teel Egiptus, Liibüa, Mamiibia. Vabadussõda Alzeeria, Angola. Vabanenud riikide sarnased arengujooned : 1) Demokraatiate läbikukkumine. 2) Diktatuurid 3) Kodusõjad 4) Majandus töötab diktaatorite heaks Apartheidipoliitika teised rassid peavad elama reservaatides. Võim oli valgete kätes, kumi 1994. a-ni Lõunamaades. LAV-i rahvastiku koosseis Suurima rühma moodustad bantu keeli kõnelev aafriklaste rühm. Valgete hulgas on ülekaalus afrikandrid ehk buurid. Vähem võib kohata inglaste ja sakslaste järglasi. Aafriklased võitluses apartheidiga :
1. hinduism enne iseseisvusmist Briti impeeriumi 1. islam koloniaalvaldused 2. toetas NSVL kuulusid Briti rahvaste ühendusse 2. toetas USA 3. demokraatia tuumarelvakatsetused 3. sõjalised diktatuurid 4. rikkam Sõjalised konfliktid 4. vaesem 5. 1959. iseseisev riik Piiride pärast 5. 1956. iseseisev riik 10. Nimeta Aafrikale iseloomulikke jooni 20. sajandi teisel poolel!Majandusraskused · Näljahäda, AIDS · Diktatuurid · Poliitiline ebastabiilsus
Demokraatia ja diktatuur Euroopas 1920.-1930. aastail. ,,Demokraatia" tähendab kreeka keeles rahva võimu, mida iseloomustab võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, valitsemine rahva valitud saadikute poolt. Diktatuur on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Diktatuurid hakkasid tekkima, kui demokraatia ei suutnud enam lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Kogu maailmas oli majanduskriis ja inimesed pettusid demokraatias ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Inimesed vajasid uut, karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majanduse jälle tõusule aidata. Millised riigid olid kahe maailmasõja vahel diktatuurised ja millised demokraatlikud ning miks?
novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Pärast oktoobripööret tuli võimule kommunistlik partei. Paari aasta jooksul likvideeriti kõik teised erakonnad. Kehtestati ühepartei süsteem. Suurbritannias ja Prantsusmaal oli toimiv demokraatlik kord mis ei vajanud ümber muutmist, liitlased toetasid neid, ning huvi sõdida puudus. Käsitletud riikide poliitiline areng ei olnud positiivne. Paljud pettusid demokraatlikus riigikorras ja diktatuurid rikkusid inimeste õigusi ja hoidsid neid pideva hirmu all.
Iseseisvad riigid enne Libeeria, Etioopia, dominioonistaatuses LAV 1922.aastal välakuulutatud Egiptuse kuningriik Välispoliitika 1951 esimesena iseseisvus Liibüa 1990 viimasena iseseisvus Namiibia Kõige hoogsamalt tekkis uusi riike 1950 aastate lõpus ja1960 aastate alguses Enamike riikide iseseisvumine toimus rahumeelselt Kõige rängemlat kulges iseseisvumine Alzeerias Sisepoliitika Enamikes võimu alt vabanenud riikides valitesesid diktatuurid Apartheidipoliitika Loodi Aafrika Rahvuskongress 1980. a saavutas võidu Rodeesias mustanahaliste partei Frederik de Kleriki valitsus 1989. aastast Hutude ja tutside vaheline sõda Tänapäev On säilinud mitmed kriisikolded Levinud majandusraskused, näljahädad, aids Probleemiks hõimusõjad Majandus Koloniaalvõimu tõttu looduslikud varad mõtetult raisatud
selleks kokku kutsutav valimiskogu. Demokraatia kohta on Winston Churchill hästi öelnud, et see on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja töötatud. Paremat on proovitud küll leida aga see pole õnnestunud. Demokraatia vastand on diktatuur, kus võim on ühe või vähese hulga inimeste käes. Head võrdlusmomenti kahe vormi vahel saab välja tuua 1920ndatest ja 30ndatest, kui demokraatlikud riigid olid näiteks Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa. Diktatuurid seevastu näiteks Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Venemaa. Teise maailmasõja võitsid need kolm demokraatlikku riiki ning diktatuuri riikidest Venemaa. Saksamaa ja Itaalia olid sõjas sunnitud alistuma. Kreeka sõjast aktiivselt osa ei võtnud, aga oli ka vahepeal okupeeritud. Ka tänapäeval on need kolm demokraatlikku riiki jõudnud majanduslikult paremasse seisu ning need diktatuurid on muutunud demokraatlikeks ehk on aru saadud, et demokraatia on parem kui diktatuur.
Kontrolltöö nr 1 Kontrolltöö nr 1 KORDAMISKÜSIMUSED Õ. lk. 829. Rahvusvaheline olukord 19181939 suur ülemaailmne majanduskriis 1. Millal ja millega lõppes I ms? 2. Kes olid I ms võtja ja kaotaja riigid, kuidas neid nimetati? 3. Kes kuulusid Antandi nn suurte kolmikusse? 4. Millega tegeles Pariisi rahukonverents? 5. Saksamaa olukord 6. Milleks kutsuti ellu Rahvasteliit? 7. Mis on Rahvasteliit? 8. Miks muutusid 1930ndatel diktatuurid populaarseteks? 9. Pariisi rahukonverents kus, millal, kes? 10. Milline oli Saksamaa saatus vastavalt Pariisi rahukonverentsile? 11. Millised uued riigid tekkisid esimese maailmasõja tulemusena? 12. Mis toimus Pariisi rahukonverentsi ajal Vene keisririigi territooriumil? 13. Miks puhkes 1932. a Hiina ja Jaapani vahel sõda? 14. Mis toimus 1930date alguses Skm? 15. Miks astus Itaalia Etioopiaga sõtta? 16. Miks algas Rahvasteliidu allakäik? 17. Millised olid suurriikide hirmud? 18
Loodud uut poliitilist korraldust ka Versaille diktaadiks?---- Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Miks teranes 1930.a. rahvusvaheline olukord? 1930.aastate lõpuks oli selge, et Rahvasteliit ei suuda enam oma rolli täita. Organisatsiooni osatähtsus kaotas oma mõjuvõimu ning hakati tegema katseid suure sõja ära hoidmiseks, kuid rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930.a. võimule diktatuurid? Sest, majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatiasse ja jäid lootma, et diktatuur asja parandab. 1930.aastate lõpuks valitses diktatuur peaaegu igas Euroopa riigis. Riikidevahelisi tülisid aga üritati lahendada sõjaga mitte läbirääkimistega. Mis olnuks USA presidendi Wilsoni arvates õiglase maailmakorralduse saavutamise eelduseks? Võitjateta rahu sõlmimine. Ta esitas rahukava 1918a. Jaanuaris, mida hakati nimetama Wilsoni 14 punktiks.
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid:
"MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR, TEISTES AGA SÄILIS DEMOKRAATIA?" Ühiskonnas eksisteerib palju valitsusliike. Nendest kaks on näiteks demokraatia ja diktatuurid. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises.
põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul. Autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna ja seeläbi ei haara see ka kõiki ühiskonna pidepunkte. Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt
Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks võidakse kasutada vägivalda, piiratud on sõnavabadus, valitsus kasutab oma ideoloogia peale surumisel aktiivselt erinevaid propagandavahendeid. Diktatuuride liigitus Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele.
Mõned poliitilised rühmitused soovisid kapitalismist ja kommunismist erinevat suunda, mida nimetati reformimeelseks rahvuslikuks liikumiseks. Teised pooldasid parempoolseid ja kolmandad vasakpoolseid poliitilise suundasid. L-Am riigid olid küll 1920-1930.aastail vabariigid kuid tegelikult valitsesid seal sageli diktatuurid eesotsas caudillodega ehk juhtidega. L-Am iseloomustas põllumajandus, suurmaaomandid, linnade suurenemine. Samuti olid iseloomulikud sõjaväelised riigipöörded ja diktatuurid, mida viisid ellu sõjaväelaste diktaatorlikud valitsused ehk huntad. 10) Argentiina: president Peron- tema reformid-maalt põgenemine naasmine- Faulklandi sõda. Reformimeelse rahvusliku liikumise eredaks näiteks on Argentiinas laialdaselt levinud Peroni õpetusel põhinev liikumine ehk peronism. 1946 valiti Peron presidendiks ning Peron kehtestas kohe diktatuuri. Ta juhtis riiki 9 aastat. Sellel ajal tehti mitmeid reforme, mis parandasid inimeste elu. Olukord muutus kui 1950
Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias, Portugalis. Suurbritannia ja Prantsusmaa Vastused: 1. Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus. Raskeks koormaks oli võlg USA-le. Tehnika oli vananenud ja söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks. 2. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus
Maffia Organiseeritud kuritegevus, mis valmistas ja levitas alkoholi. Keeluseaduse lõppedes leidis maffia endale teised tegevusalad (prostitutsioon, hasartmängud, narko) New Deal - Roosevelti reformikava, uus kurss Kontroll panganduse üle, põllumajanduse reguleerimine, töökohtade loomine, hoolitsus abivajajate eest (töötu abiraha, pension, toetused) Isolatsionism- ei sekkutud Euroopa konfliktidesse 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas Diktatuuride tekke põhjused Uued valijad (kergesti manipuleeritavad, rahulolematud, kogenematud), pettumine Versailles´ süsteemis (toetati juhte, kes lubasid ebaõigluse heastada), pettumine demokraatias (võimuvõitlus, ebastabiilsus, igatsus kõva käe järele), majanduslikud raskused (majanduskriis, lubati elujärje kiiret paranemist) Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid (näited) Autoritaarsed: enamik võimust koondunud ühe isiku kätte, erakondade tegevus on
Fašistid tulid võimule (kus?) Itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid Saksamaal. Weimari vabariik sai alguse Saksamaal 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks riigiks. Saksa majandus oli 1924 aastal madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Bulgaarias, Ungaris, Hispaanias, Kreekas, Jugoslaavias, Eestis, Portugalis jm. Võrdle erinevaid hinnanguid demokraatia kohta Vatsa W. Churchilli ütlusest lähtudes 1) Millised on demokraatia puudused? Suuremate ühiste tavade läbiviimine on raskendatud. Rahvas ei oska valitseda. 2) Miks on demokraatia hoolimata puudustest parim valitsemisviis? Võrreldes teiste halbade poliitiliste süsteemidega on demokraatia uuendustest parim.
juhtima majanduselu. Demokraatlikud riigid, mis olid sündinud pärast I maailmasõda, omasid vähest demokraatliku kogemust, ning seetõttu oli diktatuuril sedavõrd kergem võimule tulla. Pikemat demkraatia kogemust omavad riigid suutsid paremini säilitada demokraatiat. Nendeks riikideks võib lugeda USA, Prantsusmaa ja Suurbitannia. Demokraatia säilimisele aitas ka kõvasti kaasa ka see, kui kaua oli oldud demokraatlik riik. Diktatuurid olid mõeldud püsima niikaua, kuni ületatakse majandusraskused. Kuid paraku nii see igalpool ei läinud. Muidugi tekitas ka I maailmasõda suuri raskusi riikidele nende iseseisvuse säilimise ja majandusliku stabiilsuse osas. Osad riigi suutsid jääda demokraatlikuks, osad mitte. Mati Vinne 12.b
Demokraatia ja diktatuurid 1920. - 1930. Aastatel Demokraatia on valitsemisviis, kus kõrgeim võim on rahval. Seda iseloomustavad kodanikuõiguste olemasolu, kodanikuvabadus ja rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. Diktatuuri riigis on võim koondunud ühe isiku või partei kätte. Sellisele võimule on iseloomulikud kontroll inimeste mõttemaailma ja väljendamisvõimaluste üle, hirmu all hoidmine, ühiskonna ühtlustamine. Igati jõhker ja julm diktatuur ei pruugi kõigile meeldiv valitsemisvorm olla, aga siiski tekkis 1920ndatel ja 1930ndatel Euroopasse diktatuuri riike. Üheks selle põhjuseks oli demokraatia kriis. Demokraatias pettuti, sest ei usutud enam selle mõjusse ja nähti, et karmikäeline riigivõim oli tõhus riigi juhtimise vahend. Samas olid ka suured rahaprobleemid, mida demokraadid leevendada ei suutnud. Kuna seljataga oli väga verine ja tohutult palju inimelusid nõudev sõdadeperiood, oli rahv...
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline organisatsioonivorm, mida võim teiste klasside üle iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle Alaliigid: Eristatakse otsest Alaliigid: Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - ehk vahetut demokraatiat - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja otsuseid teeb rahvas, ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku esindus- ehk vahenduslikku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad demokraatiat - rahvas valib valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit oma esindajad parlamenti, võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne
Soome kuni 1939. aastani säilitada põhiseaduslik demokraatia . Ülejäänudes maades osutus diktatuur demokraatlikust mõtteviisist tugevamaks. Kuid Euroopas oli ka riike, kus demokraatlikku korda peaaegu üldse ei tundud. Venemaal näiteks kehtestasid enamlased oma diktatuuri juba Esimese maailmasõja ajal, lämmatades sellega igasugused demokraatia alged. Alates 20. sajandi keskpaigast tekkisid mitmetes riikides (Aafrikas, Ladina-Ameerikas jm) sõjaväelised diktatuurid. Riigid kus kehtis diktatuur Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi, Itaalia, Kreeka, Portugal, Bulgaaria, Hispaania, Jugoslaavia. 2 Jossif Stalin Jossif Vissarionovits Stalin oli Nõukogude Liidu diktaator. 1920-1930ndail aastatel töötas J. Stalin peamiselt VK(b)P KK aparaadiga ja esines avalikkuse ees harva. VK(b)P peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalinit silmas
elanikkonda piisavalt palju, et just neid valida. Olgugi et mitmed riigid said omale totalitaarsed valitsejad, oli ka neid, mis jätkasid demokraatlikku teed. Nende hulka kuulusid näiteks Ameerika Ühendriigid, Inglismaa ja Prantsusmaa. Ka neid mõjutas nii majanduskriis kui üldine sõjajärgne olukord, kuid kõigis nendes jäi demokraatia püsima, kuna traditsioon oli juba tugevalt juurdunud ja poliitilised erakonnad olid piisavalt arenenud. See on paratamatu, et diktatuurid tekkisid, kuna aeg ja olukord oli selleks piisavalt sobiv. Positiivseks saab pidada seda, et tänapäeval on demokraatia traditsioon paljudes riikides nii tugevalt juurdunud, et loodetavasti Kolmanda maailmasõja järgselt totalitaarset võimu ei rakendata ning seekord toob demokraatia õitsengu.
majandusliku heaolu + Arenguvõimalus + Mitu ideoloogiat - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt teadlikkust, kultuurilist ja hariduslikku valmisolekut Demokraatlikud liikumised: liberalism, konservatism, sotsialism, sotsiaaldemokraadid DIKTATUUR Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle Alaliigid: Diktatuurid jagatakse: 1)autoritaarseks - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti vabariik 1934-1940) 2) totalitaarseks diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja
Kas diktatuuriga riigis on elada ohtlik või turvaline? Diktatuuri defineeritakse kui autokraatlikku valitsemisvormi, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. See on jõule toetuv võim, mis ei ole millegagi piiratud ja seadused seda ei kitsenda. Üldiselt jaotatakse diktatuurid kaheks – autokraatlikeks ja totalitaarseteks. Esimese variandi puhul toimub võimu koondumine kitsa võimuladviku kätte, uue ühiskonna ülesehitamine ei ole siin eesmärgiks. Totalitaarne diktatuur on märksa agressiivsem, sest on suunatud tervet ühiskonda hõlmava kindla eesmärgi saavutamisele ning ühtne ideoloogia on kõigile kohustuslik. Tavaliselt peetakse demokraatiat heaks nähtuseks ja diktatuuri halvaks, sest lähiajaloost
millest Saksamaa kasu lõikas, pannes kirja selle, mida soovis ning millega NSVL rahul oli NSVL- NSVL kindlustas oma territooriumi Eesti- kuna Eesti oli lepingus antud NSVL’ile, siis Eesti okupeeritakse 1940. aasta suvel ja langeb NSVL’i kätesse kuni 1991. aastani. Euroopa- Euroopa jaotatakse NSVL’i ja Saksamaa vahel ära, kõik teavad, et sõda on tulekul 1. Lepituspoliitika(rahustamispoliitika) - taheti vältida sõda, tehes järelandmisi diktaatoritele.Usuti, et suudetakse diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei sekkutud nende tegevusse 2. ● Saksamaa asus taaslooma laevatikku ja lennuväge ● Saksamaa taastas sõjaväekohustuse ● Saksamaa viis väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni. ● Saksamaa ründas Poolat ● Saksamaa venitas reparatsiooni maksetega 3. 1. Kui MRP oleks sõlmimata jäetud, siis NSVL oleks teinud koostööd lääneriikidega ning suur sõda oleks ilmselt ära jäänud. ( 23
Arutlus: Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Kui rääkida diktatuuridest ja demokraatlikest riikidest, tekib küsimus, mida need mõisted küll tähendavad. Lühidalt öeldes on diktatuur mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim, demokraatia aga seevastu rahvavõim. Sageli piinab mind küsimus, miks üldsegi diktatuure vaja oli. Kas demokraatiast ainuüksi ei piisanud? Diktatuuri riigid jagatakse autoritaarseks ja totalitaarseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
