Heaoluriik Eesti ei ole klassikaline heaoluriik, sest kuigi toimub ressursside ülekandmine ei lähe pool avalikest kuludest sotsiaalsfääri vajadusteks. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatia Diktatuur Vabaajakirjandus, meedia Tsensuur Vabad valimised -( rikutakse vabade valimiste põhimõtteid) Võimud lahutatud institutsiooniliselt Võimude lahusus puudub Austatakse inimõigusi Rikutakse inimõigus, et säilitada diktatuuri Eksisteerib kodanikuühiskond Puudub või põrandaalune(puudub vaba
Miks majanduskriisi tulemusena osades riikides kehtestati diktatuur, osades riikides aga õnnestus säilitada demokraatia? 24.oktoobril 1929. aastal algas New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus,millele järgnes võimas majanduskriis ehk suur depressioon,mis kestis 1933.aastani. Majanduskriis ei mõjutanud mitte ainult riikide finantsseisu,vaid kippus ka riigikorra kallale.Osad riigid säilitasid oma demokraatia aga mõnedes kehtestati diktatuur. USA-s midagi diktatuuri meenutavat siiski ei tekkinud.1930.aastate USA säilitas isikuõiguste ja vabaduste ning demokraatia põhimõtted kui riigi alustoed.Mina arvan,et üheks suurimaks demokraatia säilitamise alustalaks oli Roosvelti uus kurss.Peale selle rakendati töötuabirahade ja vanaduspensionite maksmise süsteem,mis oli sisse seatud kohustuslikus korras.Lisaks sellele tuli valitsus välja veel uuemate ideedega
Riigivalitsemisvormid ja viisid Monarhia ainuvõim, pärilikuse teel antakse edasi võimu Absoluutne monarhia nt. Prantsusmaa 17-18.saj Konstitutsiooniline/parlamentaarne monarhia nt. Suur-Britannia Vabaruuj-> riigijuhid on valitavad *Parlamentaarne vabariik nagu Eesti *Presidentaalne vabariik nagu USA Diktatuur vägivallavõim, hirmuvalitsus, kus võim on koondunud väikse grupi kätte, kes ei kohku millegi eest. *autoritaarne diktatuur nagu Eesti al.1934 *Totalitaarne diktatuur nt.Stalin
sotsiaaldemokraadid ja sotsialistid - see oli liikumine, kes kaitses tööliskonna huve /tekkisid sakasamaal, Prantsusmaal, Põhja-Euroopas / Nenede arvates pidi riik toetama abivajajaid . Selleks tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadaud raha kasutada ära kõigile võrdsete elamistingimuste loomiseks. Lõppeesmärgiks oleks sotsialism. Kus kõik inimesed oleksid varaliselt võrdsed. 4. Liikumise eesmärgid (lk 32). Nende eesmärk oli kukutada demokraatia ja kehtestada diktatuur. See tõi kaasa raskeid tagajärgi riikide poliitilises ja majanduslikus elus. kommunistid kehtestada hirmuvalitsus, kõik vaenlased tuleb hävitada. Kommunistid kehtestasid hirmuvalitsemise Venemaal. Fasistid ja natsionalistid nende eesmärgiks oli kogu oma rahvuse ülistamine . Vaenlasteks tunnistati kõik võõrriigid ja teised rahvused ( juudid, mustlased, slaavlased ) Vaenlased tuli kõik hävitada . Fasistlik diktatuur kehtesati Itaalias 1922.a
Arutelu Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Kui hakkasid tekkima diktatuurid, arvati, et see võib päästa nende riigi. Samades paljudesse riikidesse jäi demokraatlik võim, sest arvati, et see on kõige parem riigile. Suuremad riigid kuhu tekkisid diktatuurid olid Venemaa ja Itaalia, ning sammuti Saksamaa. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm. Diktatuur on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Samas kui demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas ja võimude lahusus ja tasakaalustatus, ehk lühidalt rahvavõim. Pärast esimest maailmasõda sai Itaalia palju kannatada, sest nad kaotasid palju vägesi, majandus langes ja nad ei saanud kõiki alasi mida Atant oli neile lubanud. Tekkis tööpuudus ja see omakorda tekkitas rahutusi
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuuriks loetakse vägivallaga võetud võimu, kus võim on koondatud ühe isiku kätte. Vastupidiselt dikatuurist tähendab demokraatia rahvavõimu. 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul asendus demokraatia diktatuuriga ning 1939. aastaks valitses dikatuur enamikes Euroopa riikides. Miks kehtestati paljudes riikides karmikäeline diktatuur? Itaalias vahetusid valitsused väga tihti ning linnades oli suur tööpuudus. Neis tingimustes loodi Rahvuslik Fasistik Partei, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Tema lubas majanduselu taas heale järjele viia ning leidis palju toetajaid tänu rahva ülistamisele. Lõpuks 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku dikatuuri kinnistamine. Nõukogude Liidus oli totalitaarne diktatuur. Diktatuur kujunes seal välja aastate vältel. 1918
industrialiseerimine oli pealtnäha täpselt sama nagu Venemaal keelati ära eraettevõtted; Saksamaal neljaaastakuplaan, NSVLiidus viisaastakuplaan; 2. Poliitika: a. Sarnasused: Mõlemas riigis oli valitsemisvormiks totalitaarne diktatuur; ülistati kõrgemaid riigimehi ja juhte. NSVLiidus oli riigijuhiks Stalin ja Saksamaal Hitler; b. Erinevused: Saksamaal sai valitsemisvormiks diktatuur läbi varjatud vägivalla, seevastu NSVLiidus arenes diktatuur välja läbi kodusõja ja riigipöörde; NSVLiidu välispoliitika agressiivsus jäi toona alla Saksamaa omale; 3. Ideoloogia a. Sarnasused: Nii totalitaarse režiimiga Saksamaal kui ka NSVLiidus oli riigielus tähtsal kohal töölisrahvas; isikukultus; b. Erinevused: Saksamaa ei soovinud enda riiki teisi rahvusi ja põlastas neid. Peamiselt kiusati juute
Demokraatia kriisi põhjused: 1.Majanduslikud raskused. Diktaatorid lubasid majandust parandada. 2.Muutused ühiskonnas. Tekkisid uued valijaterühmad, keda oli lihtne ära kasutada. 3.Pettumine Versailles' süsteemis. Poolehoiu said need, kes lubasid ebaõigluse rahvale heastada. 4.Terav riigisisene võimuvõitlus. Erakonnad mustasid üksteist. Autoritaarses diktatuuris on võim ühel inimesel. Diktaator muudab seadusi oma suva järgi. Totalitaarses on ühe isiku või rühma käes ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Inimeste elu on täielikult reeglitele allutatud. Rikutakse inimõigusi. Kolmas Riik - natsiliku Saksamaa nimetus. Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. Holokaust - juutidevastane terror, juutide laushävitamine. Natsionaalsotsialism - natsism - äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal. See taotles aaria rassi erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist. Seisnes üksikisiku allutamises grupile. Agressiivsuses naabite suhtes. Juhikultuses. ...
Totalitarismi tekkimine Venemaal Kui mujal Euroopas tulid diktaatorid võimule mõõduka või varjatud vägivalla abil, siis Venemaal kehtestati aga diktatuur relvastatud riigipöörde ning sellele järgenenud verise kodusõjaga. Veristele jõudemostratsioonidele vaatamata ei olnud 1920. Aastatel kommunistide võim sugugi kindel. Nad suutsid küll kodusõjas vastastest jagu saada, kuid rahulolematus senise poliitika suhtes kasvas. Eriti rahulolematud olid talupojad, keda laostas toiduainete andmise kohustus ja nad alustasid korduvalt mässu. Kuna mitmed talupojad kuulusid ka Punaarmeesse puhkes 1921. aastal kommunistidevastane ülestõus
Demokraatlikud riigid tõestasid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana väljuda. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord, kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult ning seda on nimetatud ka demokraatia kriisiks. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Diktatuur kujutas endast mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatut ja jõule toetuvat võimu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda oli võitnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda ning andis varem või hiljem võimaluse diktaatorlikule võimule. 1939. aastal valitses diktatuur enamikes Euroopa riikides. Esimene maailmasõda tekitas osadele Euroopa riikidele, nagu näiteks Itaaliale, suuri raskusi
3. Louis XVI hukkamine 21 jaan 1793 4. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon august 1789 Seleta mõisted 1. föderaalvõim tugev keskvõim (Ameerikas) 2. generaalstaadid seisuste esinduskogu Prantsusmaal 3. jakobiinid revolutsiooni toetajad (julmad) 4. rahvuskaart kodanikukaitse Prantsusmaal 5. zirondiinid prantsuse revolutsiooni üks osapooli, kes toetusid sadamalinnade maaomanikele 6. imperaator - ainuvalitseja 7. diktatuur tugev ja piiramatu vägivallavõim 8. direktoorium täidesaatva võimuorgan Prantsusmaal 9. rojalistide mäss kuningavõimu pooldajate mäss Prantsusmaal 10. munitsipaalne revolutsioon kohalikul tasandil toimuv ülestõus Prantusmaal Vasta küsimustele! 1. Miks Louis XVI ajal Prantsusmaa majanduslik olukord langes? Laristas raha, ikaldus, kaitsekulud 2. Miks kutsuti kokku generaalstaadid? Et kirjutada makse (muuta põhiseadust) 3. Millal kaotati seisuslikud eesõigused Prantsusmaal
Üleüldiselt pettuti ka demokraatlikus riigikorralduses. Valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas riigisiseseid võimuvõitlusi ning ebastabiilsust. See omakorda kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa ,,kõva käega" valitsuse kehtestamist. Majanduslikud raskused mängisid oma osa, sest tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abiga parandada inimeste elujärge. Kõige esimesena kehtestati Lääne-Euroopas diktatuur Itaalias. Itaalial oli Esimeses maailmasõjad palju kaotusi ja seetõttu oldi pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Olukord oli seda hullem, et riigis valitsesid majandulikud raskused ning kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, kes kasutasid olukorda ära ning korraldasid veel suurema kaose. Kommunistide vastu astus fasistide liikumine, eesostas Mussoliniga. Valimistel olid nad edukad ning mõne aastaga suutis
DIKTATUURID EUROOPAS Kahe maailmasõja vahel Mis on diktatuur? Diktatuur ühe inimese või väikese rühma piiramatu võim Diktaator piiramatu võimuga ainuvalitseja Enamasti haaratakse võim vägivaldselt (kuid ka seaduslikult valitud võim võib moonduda diktatuuriks n. natsid Saksamaal) Diktatuuri vastandiks on demokraatia (rahva võim) Euroopa 1920-1930. aastatel Pärast I maailmasõja lõppu oli Euroopa valdavalt demokraatlik (v.a. Venemaa) Kõik uued riigid (tuleta need meelde!) valisid demokraatliku riigikorra
· Pettumine demokraatlikus riigikorras · Majanduslikud raskused Saksamaa · Terroriga ja hirmutamisega sai Hitler võimule · Üheparteisüsteemdemokraatlike institutsionide kaotamine · Vabaduse kaotamine · Meelsusjärelvalve · 4 aasta plaan · Rassilise puhtuse tagamine · Eraelu kontrollivad seadused · Juutide tagakiusamine · SS · Salapolitsei Gestapo · Teisitimõtlejad koonduslaagrisse Venemaa · Kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja kodusõjaga · Üheparteisüsteem · Kõrgeim võim kommunistlikule parteile · NEP · Vatavalt vajatustele vasavalt võimalustele Itaalia Fasistlik diktatuur · Ei kehtestatud kohe, Mussolini kõigepealt valitses vormiliselt demokraalike meetoditega. · Eemaldati kõik mittefasistid · Laiendai Mussolini õiguseid · Keelusatati teised parteid üheparteisüsteem · Tsensuur · Propageeriti rahvuslust
· Poliitiline olukord stabiilne · Välispoliitikas tegeles riik impeeriumirahvaste iseseisvus püüetega · Esimesena pääses Inglismaa võimu alt Iirimaa, 1937 iseseisvus täielikult Diktatuurid Lääne-Euroopas, Saksamaa ja Itaalia Diktatuuri tekke põhjused: 1. Euroopas hakkas levima demokraatia kriis 2. Kõikides hädades süüdistati demokraatliku riigikorraldust (nõuti diktatuuri) · Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust · Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust (üksikisk ei olnud tähtis), vihati teisi rahvaid ja kommuniste · Arengu ja edasiminekuna peeti ainuõigeks diktatuuri AUTORITAARNE RIIK · Võm koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte · Poliitiliste erakondade tegevus peatatud või piiratud · Rahval puudub võimalus juhte mõjutada · Sellised riigid tähtsustavad konservatiivseid (traditsiooniline, ei ole uuendustele avatud) väärtusi
Iseloomusta Mussolini eesmärke ja õpetust Fasistlik õpetus oli suurel määral seotud Mussiolini isiklike vaadete ja arusaamadega. Mussolilin õpetuses oli tähtsamal kohal rahvas (natsionalistlik õpetus). Väitis, et rahvas on jääv ja kõikehaarav. Rahvus on tähtsam kui üksikisik või ühiskonnaklass. Inimelude väärtus on väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel on igati õigustatud. Mida kujutas endast fasistlik diktatuur Itaalias? Oma jõu näitamiseks käsutas Mussolini mustsärklased kokku ja ähvardas nendega Rooma marssida. Ta keeldus teotamast võimulolevat valitsust ning 1992. aasta sügisel määrata Mussolini peaministriks. Algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuninga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolilist terve Itaalia rahva juht
Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas toimunud muutused Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis on enamik võimu koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte, poliitilised erakonnad on kas keelatud või piiratud, rahval puudub võimalus juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsaks konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena, riigikorraldus pole diktatuur Totalitaarses riigis on riigikorraldus diktatuur. Võim koondunud ühe juhi ja tema alluvate kätte, kontroll kogu inimese elu üle. Hirmuvalitsus. Pidevalt rikutakse inimõigusi, kõrgemaiks seaduseks on diktaatori suva. Eredamad näited on Hitleri diktatuur Saksamaal ja Stalini diktatuur NSV Liidus Fasistlik dikatatuur Itaalias Lääne-Euroopas kehtestati esimene dikatatuur Itaalias. Itaalia oli pettunud Pariis rahukonverentsi tulemustes
Diktatuuride tekke põhjuses. · Muutused ühiskonnas-keskklass kaotab mõjuvõimu · Sõja mõju- Inimesed olid karmikäelise valitsemisega · Pettumine Versaille süsteemis-pettumis 1.Ms tulemustes · Majanduslikud raskused-Elujärje halvenemine, majanduskriis · Riigisisene võimuvõitlus-põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud Autoritaarse ja totalitaarse diktatuuri tunnused. Autoritaalne · Pehme diktatuur · Segu demokraatiast ja totalitaarsest · Kogu võim ühe inimese või väikese rühma käes · Rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises · Näiteks Pätsi aegne Eesti Vabariik 34-40 aastal. Totalitaarne · Jäik diktatuur · Majandus on riigile allutatud · Võim koondatud ühe isiku või rühma kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle · Ühiskonna elu reeglitele allutatud
· aaria rass (mille kõrgeim aste on sakslased) peab saama maailmas valitsejaks · Saksamaal tuleb: 1) lüüa kord majja 2) kõrvaldada demokraatia, kommunism, juutlus 3) hoolitseda sakslaste rassilise puhtuse eest (juudid, slaavlased ja mustlased on alamad rassid) Mis Saksamaal nüüd toimuma hakkas? Hitleri võimuletuleku järel esialgu säilis vormiliselt demokraatia, diktatuur hakkas kujunema järk-järgult. Alustati arveteõiendamist kommunistidega. Ööl vastu 28. veebruari 1933 süttis Berliinis Riigipäevahoone. Natsid süüdistasid kommuniste selle süütamises. See oli ettekäändeks, et tühistada Weimari põhiseaduse sõna-, trüki- ja koosolekutevabaduse paragrahvid. Peale järgmisi valimisi samal kevadel kommunistlik partei üldse keelati. Seega said natsid Riigipäevas enamuse. Valitsus sai erakorralised volitused
seadustega. *Parlamentaarne vabariik - demokraatia vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil. *Presidentaarne vabariik - Valitsusvorm, milles president on korraga riigipea ja valitsusjuht. *Vabariik - on riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt toimuvatel valimistel. *Diktatuur - on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. *Demonseerima - tühistama. *Ratifitseerima - Kinnitama, heaks kiitma. *Autoritaarne diktatuur - Diktatuuri vorm, mis tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. *Totalitaarne diktatuur - Diktatuuri vorm, millega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle. *Põhiseadus ehk konstitutsioon - kirjalik õigusakt, riigi kõrgeim seadus. 2. Valitsemisvormid -ja viisid. (TV lk 19) Monarhia - Valitsemisvorm, mille puhul võim kuulub ainuvalitsejale ehk üksikisikule :
Ajaloo kordamismaterjal kontrolltööks 18.okt. Tuuli Varik Ajaloo kordamisküsimused 1. Selgita, mis on autoritaarne ja mis totalitaarne diktatuur ja too näiteid! Autoritaarne diktatuur võim on kohandatud ühe isiku või rühmituse kätte, kes valitseb oma suva järgi, rahval puuduvad võimalused riigi valitsemisest osa võtta. Nt. Balti riigid ( Eesti, Läti, Leedu) Totalitaarne diktatuur võim on koondunud ühe isiku või rühmituse kätte, riik kehtestab range kontrolli kogu ühiskonna üle. Nt. Venemaa, Itaalia, Saksamaa 2. Nimeta totalitaarsele diktatuurile iseloomulikke jooni! Juht AINUPARTEI
Pilte vaadake õpikust. 2. Kellest käib jutt? 1. Sai kommunistliku partei peasekretäriks võimuvõitluse tulemusena, kui oli oma konkurendid kõrvaldanud V: Jossif Stalin 2. Vaesest sepa perest pärit mees, kes lubas muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. V: Benito Mussolini 3. Läbikukkunud kunstnik, hea kõnemees, sai 1933.a Saksamaa kantsleriks V: Adolf Hitler 3. Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur. Leia ühisosa ja erinevused. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine
3. kestis kauem, 5 aastat Aasias (1931) Eesmärk: Jaapan tahtis saada kogu aasia valitsejaks alustades Hiina vallutamisega Sissetung: jaapanlased tungisid Hiinasse (Mandzuuria) Tagajärg: vallutati Mandzukuo, Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast Itaalia (1935) Eesmärk: Rooma Impeeriumi taastamine Sissetung: Etioopiasse (Abessiinia) asumaid vallutama Tagajärg: Itaalia lahkus Rahvasteliidust Hispaania (1936) Eesmärk: taheti teistsugust valitsust ja kehtestada Franco diktatuur Sissetung: sõjaväelaste mäss (1936-39) kasvas kodusõjaks. tulid juurde teised riigid Francole tuli Saksamaa appi, vabariiklastele NSVL. Tagajärg: Franco diktatuur kehtestati
Kaksikvõimu perioodil olid mõjukamateks parteideks Rahva Vabaduse Partei (nägi tulevast riiki dem.vabariigina), Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)(suur mõju talurahva hulgas, vasakpoolne, nägid Vnm tulevikku sotsialistliku riigina), Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon(vähemlased)(suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas). VSDTP marksitlik organisatsioon (enamlased) (eesmärk oli kehhtestada proletariaadi diktatuur ja vägivallaga üles ehitada sotsialistlik Venemaa) Enamlaste esiletõus Segadused riigis tulid kasuks enamlastele, kes andsid rahvamassile suuri lubadusi (rahu, leiba, maad jm) Enamlaste tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult. Sakslased lasid Lenini pagulusest lahti ning Lenin alustas kampaaniat Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa kiiret väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele.
Viljeletakse eriti hat cheo teatrist lähtuvat ooperit. 1960 sai alguse ballett. Hanois on konservatoorium, sümfooniaorkester, rahvapilliorkester, koor ning riiklik laulu- ja tantsuansambel. Vietnamis on enam arenenud põllumajandus, mille üks põhiharu on riisikasvatus. Tänapäev Vietnami linnatänavatel Kokkuvõte Vietnam on maavarade poolest rikas maa, kuid tema arengut on takistanud Vietnami sõda, mis kujunes 20. Sajandi pikimaks, ning kommunistlik diktatuur, sotsialismi juurutamise plaanidega. Riigi peamiseks ülesandeks on olnud pikka aega sõdadest laastatud maa ülesehitamine. Sõja ajal visati lennukitelt Vietnami linnade pihta rohkem kui 7 miljonit pommi, mille tagajärjel hävitati linnad peaaegu täielikult. Inimeste peamised elatusalad Vietnamis on kalandus ja põlluharimine, kus toodetakse tähtsaid väljaveoartikleid nagu riis, kohvi, mais, tee ja kookospähklid. Haridustase inimestel on üsna kõrge ja arstiabi kättesaadavus hea.
Diktatuuri kehtestamine Saksamaal Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju vastaseid. Olid avalikult demokraatia vastu mis oli minu arust ka õige. Inimesed ei peaks hoidma enda teada oma aramust vaid hoopis jagama seda teistega. Nad süüdistasid Weimari vabariiki kõikides Saksamaad tabanud hädades. Kõik tülid ja arusaamatused olid tugevaks väetiseks totalitarismi põllul. Inimesed hakkasid kartma kommunismi. Saksamaad hirmutas meeletult kommunism ja kommuniste kardeti ka mujal maailmas. 1919. aastal loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti mässude korraladaja. Nende põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei, mis nimetati 1920. aastal ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks ja seda asus juhtima Adolf Hitler. Arvan, et see oli õige otsus, sest Hitler oli väga karmi käega ja vägivalla pooldaja. Nad lõid koheselt rünnakurühmad ja kanti pruuni särki....
peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded Seaduste kehtestamine, maksude kogumine, õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, võimu poolt tehtud otsused on kõigile kohustuslikud, riigi igapäeva elu korraldamine, üks keskpunkt ning selge võimuhierarhia Riigivõimu iseloom: demokraatia ja diktatuur (autoritaarne ja totalitaarne) - Demokraatia õigusriik, kõrgemat võimu kannab rahvas, kehtib üldine inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur autoritaarse viisiga Toimub üksikisiku või grupi ebademokraatlik valitsemine, enamasti on ajutise iseloomuga ning piirangud ei ole täielikud. Diktatuur totalitaarse viisiga Kindel hirmuvalitsus, totaalne kontroll kõige ja kõigi üle, agressiivne valitsemisviis.
piirkondi vastutab tavaliselt ühtse välis-, suverräänsuse. Konföderatsioon kaitse- ja rahanduspoliitika eest eelneb tavaliselt foderatsiooni moodustamisele. Jaapan, Prantsusmaa, Eesti Saksamaa, USA Euroopa Liit VÕIMU ISELOOM: DEMOKRAATIA DIKTATUUR Liberaalne riik Autoritaarne riik Totalitaarne riik Demokraatlik õigusriik, kus Isiku (monarh, diktaator) või Isiku või institutsiooni kõrgeima võimu kandjaks on institutsiooni (partei, sõjavägi) hirmuvalitsus. Riigivõimu täielik rahvas, kes teostab seda läbi ebademokraatlik valitsemine. kontroll kodanike kõikide vabade ja regulaarsete valimiste
Valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia - riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb riigiasjade otsustamises. Näide: Sveits Esindusdemokraatia - riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud. Näide: Eesti Vabariik Diktatuur - õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Totalitaarne diktatuur - valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku ehk totaalset kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes. Diktaatorlikul võimukasutusel põhineva valitsemisvormiga kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine. Näide: Põhja-Korea Autoritaarne diktatuur- Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega riigipea
Kommunism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust tööliste valitsuse abil, eesmärk on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine Fasism e natsionaalsotsialism- poliitiline õpetus, mis väärtustab ainult oma rahvast, on rassistlik, juhikultusele ja militarismile orienteerunud Dominioon- BRÜ automaatne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus seadusandlus; BRÜ Briti Impeerium moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad: Aafrika, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna- Aafrika Majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi Isolatsionism- eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas Maffia- organiseeritud kuritegevus Autoritaarne diktatuur- kogu võim koondu ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valitsemises Totalitaarne diktatuur- kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valimistes; rikuti demokraat...
Demokraatia- valitsemisvorm mille puhul rahvas teostab võimu. Bürokraatia-Ametlik võim Diktatuur-õigusvastne valitsemisvorm mille puhulüks isik või grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Dogma.-vidlusse mitte kuuluv väide. Föderatiivne-võim ja funksioonid on keksvalitsuse ja mitmesuguste alamüksuste valitsemiste vahel jagatud. Idenditeet-ühiskonna või kogukonn vaimne ühtekuuluvus. Institutsioon-sotsioloogia termin ühiskondliku mõju omavate struktuuride ja mehanismide tähistamiseks mõeldud termin. Ideoloogia- kogum ideid, väärtustav. Integratsioon-ehk lõiming rahvastiku gruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste arusaamade ja eesnärkide baasil. Pluralism-e. Mitmekesisus mitmesuguste ideede arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. Reform-muudatus mis viiakse läbi seaduse piires. Riik- avalik õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemis asutustes ja õigusloovate aktide alasüsteemist. ...
esindajad, kes rahva eest poliitilisi otsuseid vastu võtavad. Demokraatia tunnused: võimude lahusus (kohtu-, seadusandlik- ja täidesaatev võim on erinevate inimeste käes), kodanikkonna osalemine poliitikas, valitsemine kirjapandud seaduste järgi (kõik inimesed on võrdsed), riigis on esikohal inimene ja kõik inimesed on eraelus vaba ja seadustega kaitstud. Diktatuur (jaotus, iseloomustus) Diktatuur jaotub autoritaarseks ja totalitaarseks diktatuuriks. Diktatuur kehtestatakse tavaliselt siis, kui riik ja rahvas on äsja läbi elanud mõne suure kannatuse, nt majanduskriisi. Nii on lihtne võita rahvamassi poolehoidu, neile olukorra kiiret parandamist lubades. Diktatuuris saab võimu üks isik või erakond, teised poliitilised jõud keelustatakse. Juhid pööravad erilist tähelepanu riigile ja rahvusele ja teevad rahvale kiiresti selgeks, kes on ,,vaenlased". Totalitaarses diktatuuris võtab võim enda alla kõik ühiskonnaelu valdkonnad,
Üritati maailmas toimuvast eemale hoida. 12. Westminsteri statuut võeti vastu 1931.a. Briti parlamendi poolt. Muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. 13. Rahvarinne sõlmiti prantsuse kommunistide ja sotsialistide vahel 1934.a. Pidi hoidma ära äärmusliikumiste tõusu võimule. Avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega. 14. Autoritaarne diktatuur riigis enamik võim on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. Rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsad on konservatiivsed väärtused ning vägivalda ei propageerita. 15. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku ja tema sõltlaste käes. Kontroll kogu inimeste elu üle. Hirmuvalitsus. Näiteks Hitleri diktatuur Saksamaal ja Stalini diktatuur NSV Liidus. 16. Fasism - autoritaarne liikumine ja ideoloogia, mis valitses Itaalias 19221943
Kordamine Demokraatiad ja diktatuurid 1920.-1930. aastatel 1. Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 30) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus).
On Lõuna-Ameerika suurim riik rahvastik: 202 656 788(2015a) pindala 8 511 965 Riigikeeleks on portugali keel Varasemast ajaloost 1822 saavutas iseseisvuse, sai keisririigiks Esimene keiser Pedro I 1824 võeti vastu esimene Brasiila põhiseadus 1889 toimus riigipööre, mil likvideeriti monarhia ja loodi Brasiila vabariik 20.saj keskpaik Pärast teist maailmasõda ei kuulunud Brasiila otseselt ei ida, ega lääneblokki (oli sõltumatu) Valitses sõjaline diktatuur 1964 João Goulart kukutati sõjaväelise eliidi poolt ja CIA abiga ning uueks presidendiks sai sõjaväe ülemjuhataja Castelo Branco Kujunes välja demokraatlik-bürokraatlik diktatuur Presidendid Castelo Branco (1964-67) Costa de Silva (1967-69) Emílio Garrastazu Médici (1969-74 Ernesto Geisel (1974-79) João Figueiredo (1979-85 20.saj lõpp Ida-Lääne vastasseisu taustal proovis Brasiila oma arenguteed leida Suhteliselt stabiilses keskkonnas majandus kasvas
1814/1815 - Napoleoni troonist ära jätmine ja 100 päeva valitsemine 1804 - Napoleon kuulutab end keisriks 1791 - Esimene põhiseadus ja monarhia kukutamine 6. M. Robespierre - jakobiinide diktatuuri juht, alustas terrori Napoleon Bonaparte - 1799-1814/1815 Prantsusmaa juht/keiser, Prantsusmaa võimu tugevnemine ja langemine Marie Antoinette - Louis XVI abikaasa, olevat mõjutanud riigi juhtimist, reetur 7. Hea: absolutismi langetamine, revolutsiooni kindlustamine Halb: Ulatuslik terror. diktatuur 8. 26. august, filosoofiline dokument, kus inimese õigused on sünnipärased ja universaalsed, "Inimsed sünnivad ja elavad vabana ja õiguslikult võrdsena", demokraatilkutes riikides on see dokument aluseks 9. Loodi "Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon", haldusreform, aadliseisuse kaotamine, õiglane maksukoorem, vaba kaubandus, teotöö kaotamine Hulk Asutava Kogu liikmetest kuulutas, et loobuvad feodaalsetest õigustest. 10
Rahvasteliidust. 1936 sisenesid Saksa väed Reini piirkonda Versailles'i rahuleping keelas seda. Hitler kartis, et sellele kohe reageeritakse ning käskis vägedel kohe lahkuda kui märgatakse Prantsusmaa vägede liikumist. Kuid Prantsusmaa ei võtnud midagi ette ning Saksamaa alustas Versailles'i süsteemi lammutamist. Itaalia 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 3 Itaalias valitsesid fasistid, eesotsas Benito Mussoliniga. Riigis diktatuur, mis lootis muuta Itaalia sama võimsaks kui vanaaja Rooma keisririik. Selleks tuli hankida asumaid esimeseks ohvriks Etioopia. 1935 tungiti Etioopiasse. Rahvasteliit küll kuulutas selle vallutussõjaks ning püüdis takistada selle jätkumist (majanduslikud karistused), kuid see edu ei andnud. Etioopia muudeti Itaalia asumaaks. Itaalia lahkus Rahvasteliidust ning sõbrustas üha enam Saksamaaga. Hispaania Hispaanias võitsid valimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad
Rahvasteliidust. 1936 sisenesid Saksa väed Reini piirkonda Versailles'i rahuleping keelas seda. Hitler kartis, et sellele kohe reageeritakse ning käskis vägedel kohe lahkuda kui märgatakse Prantsusmaa vägede liikumist. Kuid Prantsusmaa ei võtnud midagi ette ning Saksamaa alustas Versailles'i süsteemi lammutamist. Itaalia 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 3 Itaalias valitsesid fasistid, eesotsas Benito Mussoliniga. Riigis diktatuur, mis lootis muuta Itaalia sama võimsaks kui vanaaja Rooma keisririik. Selleks tuli hankida asumaid esimeseks ohvriks Etioopia. 1935 tungiti Etioopiasse. Rahvasteliit küll kuulutas selle vallutussõjaks ning püüdis takistada selle jätkumist (majanduslikud karistused), kuid see edu ei andnud. Etioopia muudeti Itaalia asumaaks. Itaalia lahkus Rahvasteliidust ning sõbrustas üha enam Saksamaaga. Hispaania Hispaanias võitsid valimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad
1921. aasta parlamendivalimistel saavutas fasistlik partei võidu. 1922. aasta sügisel määrati Mussolini peaministriks, kuna ka kuninga vaated ühtisid Mussolini omadega ei olnud see eriti raske. Mussolini oli "libeda keelega" ta suutis rahvast väga kergesti panna uskuma seda mida ta tahtis. Loodi salapolitsei mis oli väiksem ja koonduslaagrid kus ei olnud päris massilisi tapmisi võrreldes Natsi Saksamaaga või Nõukogude liiduga. Seepärast oli Itaalia diktatuur mõnevõrra mõõdukam. Siseriiklik olukord oli keeruline. Valitsus vahetus tihti, keskvõim oli nõrk, koalitsioonid mis kestsid lühikest aega parteivaheliste erimeelsuste tõttu. Mussolini tahtis muuta Vahemerd Itaalia sisemereks. Sõjaka välispoliitika tulemusel vallutati Abesiinia ja Albaania jt. Peale vallutamist kuulutati Itaalia impeeriumiks kellest sai Hitleri Saksamaa liitlane. Millal ja millepärast hakkas Mussolini tegelema poliitikaga?
1) Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel, Versailles'i süsteem, rahvasteliit, konverentsid ja kokkulepped. Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel- 1879-Saksamaa ühendamine 1882- Kolmikliit (Saksa, Austria-Ungari, Itaalia) hiljem 1914 liitus Türgi ja 1915 liitus Bulgaaria. 1907-Antant (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) 1914 liitus nendega Jaapan, 1915 Itaalia, kuna Antant lubas talle maid jagada(lahkus Kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Kolmikliit: · Kandvaks jõuks oli Saksamaa, kes tahtis endale kolooniaid saada ja Inglismaast tugevam olla. · Saksa soovis oma poliitikat laiendada kogu maailmas, selleks vajas ta tugevat laevastikku. · Eesmärk purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võimu Euroopa mandril. · Saksamaa toetas Austria-Ungarit Antant: · Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas. · Venamaa soovis...
Võrdlustabel ,,Poliitilised reziimid" Demokraatia Autoritarism Diktatuur 1. Kõrgeim võim riigis kuulub ... Rahvale. Väikesele grupile Ühele isikule. inimestele või ühele liidrile. 2. Kas võimude lahusus eksisteerib? Seadusandlik-, Mingil määral Võimude lahusus kohtu- ja kehtib. ei kehti.
Toetus peamiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Prantsuse advokaat ja poliitik. Marat-Jakobiinide radikaalse suuna esindaja. Toetus peamiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Robespierre-Jakobiinide radikaalse suuna esindaja. Toetus peamiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Kõige vastu sallimatu. Tema koondas enda kätte koos paari lähima abilisega piiramatu võimu. Teemad Prantsuse revolutsiooni põhjused, prantsuse vabariigi väljakuulutamine, Jakobiinide diktatuur, revolutsioonilised sõjad, Prantsuse revolutsiooni negatiivsed ja postiivsed tagajärjed.
Ajaloo arutlus Diktatuur on riigikord ,mis surub peale oma seisukohti, see on seadusega kitsendamatu ja jõule toetuv võim.Demokraatia aga on hoopis teistsugune riigikord, demokraatias valib rahvas endale esindaja, kehtib sõna- ja trükivabadus. Demokraatia on kindlasti parem riigikord kui diktatuur, demokraatia lubab inimesel oma silmaringi laiendada ja omada iseenda arvamust mida riik ei piira. Esimene maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi.Sõja-aastail tekkis tohutu välisvõlg. Itaalia armee ei suutnud näidata erilist sõjalist oskust: kogu sõja jooksul võitsid nad vaid ühe lahingu.Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Pidevalt vahetuvad valitsused ebaõnnestusid üksteise järel ,seepärast leidis rahva poolehoidu fasistlik liikumine,
poliitiliseks jõuks on eeskätt massid. Massis inimene kaotab oma identiteedi. 3. Kuidas liigitatakse erakondi ideoloogilisel alusel (3) liberaalsed erakonnad konservatiivsed erakonnad sotsialistlikud erakonnad liberaalsed reformierakond konservatiivsed IRL sotsialistlikud parteid - Sotsiaaldem. 4. Selgita mõisted: ad hoc- ajutine survegrupp, looduud mingiks kindlaks otstarbeks klerikalism-riik ja kirik on ühte kasvanud despootia-idamine diktatuur. Hiigeliku territooriumiga riikide valitsejatele sobiv valitsusvorm. Üks mees kasutab ja käsutab kõike ja kõiki. Liberalism- vabameelsus. Tunnusjooned: individualism, parlamentalism, võimaluste võrdsus, antiklevikalism, reformism. Majanduses vabadus. Patsifism- sõja vastased Inglismaal e rahuliikumine 5. nimeta kolm kasutusel olnud valimistsensust ealine tsensus, kodakondsus tsensus ja teovõimelisuse tsensus 6. loetle konservatismi kolm iseloomulikku joont
Inimesed sünnivad ja elavad vabana. Õiguslikult võrdsena. Kõrgeima võimu allikas on rahvas. Eraomand on puutumatu. Kedagi ei tohi tülitada tema veendumuste pärast. 7. I põhiseadus= Prantsusmaast sai piiratud monarhia. 8. 1792 september=kuulutati Prantsusmaast Vabariik. 9. Jakobiinid= Pariisi kodanlus. Pooldasid revolutsiooni süvendamist. 10. Õigus riik= kõik inimesed on võrdsed. 11. Soo= kõikuv saadikute osa. (kord valisid ühe erakonna, siis teise poolt) 12. Jakobiinide diktatuur? Millisele lihtrahvale reforme teostati= põhiseadus jäi rakendamata, kaotati feodaalkord. Müüdi ära ka osa aadlimaid. Saavutasid edu, võitsid sõja. Päriselus oli diktatuur ehk tugev võim. 13. Miks kujunes rahulolematus jakobiinidega= suur terror ehk vastaste füüsiline hävitamine. 14. Jakobiinide juht= Maximilien Rebespierre. 15. Miks kutsutakse jakobiinide võimuloleku aega diktatuuriks= Riiki juhtis 12 liikmeline rahvakomitee. Põhiseadus ei kehtinud. Hukati massiliselt
maailmarevolutsioon 12) SÕJAKOMMUNISM – oli Nõukogude Liidu majanduspoliitika kodusõja ajal 1918-1921 13) NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. 14) KULAK – nõukogude kõnepruugis rikas talunik, kes kuulus likvideerimisele 15) KOLHOOS – põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand KOMMUNISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1917-1991 Põhiseisukohad: 1. Kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis. 2. Kõik inimesed on võrdesed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. 3. Pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Diktaatorite ümberkorraldused: 1.Panus tehti suurtööstuse eelisarengule – industrialiseerimisele ning ühteaegu loobuti 1928. Aastal NEP-poliitikast. 2.Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. 3
Uusaeg X klass Uusaeg- aeg, pärast keskaega 16-19 saj Puritanism- katoliikluse vastane õpetus Inglismaal Predestinatsiooniõpetus-õpetus ettemääratlusest Bacon;Hobbes;Lock- vara uusaja filosoofid Vanausulised-usklikud, kes keeldusid reformitud usku tunnustamast Patriarh-õigeusu kirikupea Descartes;Voltaire;Montesquieu;Rousseau-Valgustajad Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prnts Richelieu-Prnt kardinal, Louis XIII ajal Louis XIII-Prnts kuningas Colbert-majandusteadlane, merkantilismi rajaja Louis XIV; XV; XVI-prantsusmaa kuningad, absolutismi kõrgperioodil 1642-1648-Inglise kodusõda, kuninga ja parlamendi vahel Charles I-Inglise kuningas kodusõja ajal Mihhail Romanov-Romanovite dünastide alusepanija Venemaal 1613-Romanovite dünastia algus Peeter I Vene tsaar 18.saj algul 1700-1721-Põhjasõda Katariina II-Valgustatud valitseja Vene 18.saj II pool Valgustatud absolutism-riiki valitseb haritud valitseja Gust...
seadusandlik võim parlament Eestis riigikogu, täidesaatevvõim valitsus, kohtuvõim õigusemõistmine, riigipea riigi esindaja, heaoluriik ühiskonna võrdsus, jagab riigi tulusid ümber, vabariiklik ühiskonnakorraldus riiki juhib rahva poolt valitud juht, põhiseadus konstitutsioon, tähtsaim seadus, millega peavad olema kooskõlas teised seadused, absoluutne monarhia ainuvalitsejaks kuningas, emiir või sultan, võim pärilik (islami usuga maad Bahrein), diktatuur ühe isiku või ringkonna valitsus, võim pole pärilik (Liibüa), kollektiivne diktatuur valitseb kitsas ringkond, sõjavägi (Alzeeria), vaimulikud (iraan) või ideoloogiline partei (hiina), põhiseaduslik demokraatia arenenud maades ja arengu maades, osades põhiseaduslik monarhia (riigipea kuningas, võim peaministril ja riigikogul Rootsi), vabariik (Argentiina) ja parlamentaarne (Eesti). Tööjaotus sai alguse linn, siis riik,
Eesti Vabadussõjalaste Keskliidust kujunes tollal suurim poliitiline liikumine Eestis, nemad nõudsid eriti innukalt põhiseaduse muutmist. Enne 1934.aasta aprilli valimis, kus peeti Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu võitu kindlaks, toimus riigipööre, et seda takistada. Riigipöörde korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12.märtsil. Tekkisid ranged kontrollid ja piirangud, demokraatia, mille poole püüeldi põrmustati, tagajärjeks autoritaarne diktatuur. Kõik pöörati Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu vastu. Rahva hulgas võttis võimust paanika. Vabadussõjalaste purustamiseks, kutsus riigivanem, Konstantin Päts, kokku valitsuse erakorraliseks koosolekuks. Vabadussõjalaste liidud sulgeti ning vahistati. Põhiseaduse muudatusega sai president õiguse parlamendis seaduste jõustumise takistamiseks ja parlamendi laia saatmiseks. 2.oktoobril 1934.aastal saatis president parlamendi laiali, kuna
Tunnused: Viisakus esmatähtis Riigivõimu komponendid: kahekojaline riigikogu Põhja-Korea Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Diktaktuur-Totalitaarne Riigikorralduse vorm: Unitaarriik Riigivalitsemise vormid: Monarhia-Absoluutne Tunnused: Kõik narkokuriteod on rangelt karistatavad- surmanuhtlus. Informatsiooni raske kättesaadavus Riigivõimu komponendid: Iraan Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Diktatuur Riigikorralduse vorm: Unitaarriik Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Presidentaalne Tunnused: Valitsusasutuste ja avalike hoonete pildistamine on rangelt keelatud. Tuleb austada kohalikke traditsioone ja tavasid ning jälgida, et oma käitumisega ei solvataks kohalike elanike usulisi tõekspidamisi. Kõik naised peavad järgima islami riietustava, kandma peas salli, mis katab nii juuksed kui kaela ning riietust, mis katab keskkoha ja pahkluud. Mehed peavad kandma pikki pükse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
