KONTROLLTÖÖ (Demokraatia ja diktatuurid maailmas) 9. klass kokku 30 punkti I variant 1. Millised demokraatlikud liikumised olid Euroopas olemas juba enne I MS? (3 punkti) 1) Liberaalid 2) Sotsiaaltemokraadid 3) 2. Täida lüngad. (10 punkti) 1) riigi korra paranemist 2) fasistid 3) natsianaalsatsalistid 4) kommunism 5) 6) sõjaväge 7) oma rahvust 8) Venemaal 9) Kommunistid? 10) Itaalias 3. Iseloomustab Prantsusmaa majanduslikku olkukorda pärast I MS. (4 punkti) Prantsusmaal oli tollimaks, pühendatud võõramaisele toor ainele. Tekstiili tööstus. 2 on puudu veel!!!! 4. Täida tabel Roosevelti reformide kohta. (2 punkti) Põllumajanduses: hakati maksma hüvitisi. Sotsiaalhoolekandes: hakati maksama töötuabi rahasid ja pensione maksama inimestele. 5. Liigita järgnevad ideelis-poliitilised voolud õig...
1.Mis on demokraatia? Mis on diktatuur? valitsemisvorm, mis on rahva käes valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu vim otsuste tegemisel. 2.Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus prast I maailmasda? Suurenes, kuna vitjad olid demokraatlikud riigid ja kaotaja Saksamaa ei olnud demokraatlik, nii arvati, et demokraatia on parim riigi valitsemise kord ja suuremosa riika valis siis demokraatia. 3.Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest inimesed pettusid demokraatiasse. See pettumus ning hirm homse peva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. 4.Millised olid mjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised? mittedemokraatlikud- esimesel maailmasõja päevil haarasid kommunistid võimu venemaal ning kehtestasid seal hirmuvalitsust. itaalias läks 1922.a. riigirüüt fasistliku pertei kätte. demokraatlikud 5.Iseloomusta liberalismi, konservatismi, sotsia...
Ajalugu Pärast 1. Maailmasõda (1914-1918) tuli Euroopasse majanduskriis. Demokraatia tekkis paljudesse riikidesse ning loodeti, et see riigikord lahendab riigi ja inimeste probleemid. Kahjuks pidid paljud inimesed demokraatias pettuma. Diktaatorite arvates oli ainus viis kõik korda ajada vaid jõudu kasutades. Kuna demokraatia ei toiminud tuli diktatuur võimule. Alustati karmikäelist valitsemist. Diktatuur hakkas kontrollima põllumajandust ja tööstusi ning riik otsustas palju, kellele ja mida müüa. Diktatuuri tekkimist soodustasid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles` süsteemis, majanduslikud raskused, terav riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. Oma eesmärkide saavutamiseks saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised , küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Esimeses maailmasõjas ja enne seda oli levinuimaks valitsemisvormiks demokraatia. Demokraatia (kreeka k. demos rahvas ning kratos - võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Demokraatia otsene vastand on diktatuur, mis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil e. diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuur jaguneb kaheks: autoritaarne ning totalitaarne diktatuur. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval puudub õigus osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Arutlus Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Mõiste demokraatia tahendab, et riigi kõrgeim võimukandja on rahvas. Diktatuur aga on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil on piiramatu otsuste tegemisel. 1925. aastal kehtestati Itaalias fasistlik diktatuur mitmetel põhjustel. Näiteks oli riigil suur välisvõlg, majandusraskused, lubatust vähem maid ja liitlased suhtusid Itaaliasse üleolevalt. Totalitaarne süsteem Nõukogude liidus hakkas kujunema 1917. Aastal kui bolsevikud tulid võimule. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Pärast oktoobripööret tuli võimule kommunistlik partei. Paari aasta jooksul likvideeriti kõik teised erakonnad. Kehtestati ühepartei süsteem
docstxt/135015009588.txt
Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Maailmas on palju riike, mõned neist on diktatuurriigid, näiteks Venemaa, Itaalia ja Saksamaa ,kuid ülejäänud riikides valitses demokraatia, kaasaarvatud Suurbritannias ja Prantsusmaal. Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Demokraatlikus riigis on inimestel sõnavabadus , trükivabadus, koosolekute vabadus, südametunnistuse vabadus ja elukoha valiku vabadus. Diktatuuririigis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehti demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem. See on asendatud juhikultuse ning ühe partei ainuõigusliku seisundiga. Samuti ei ole diktatuuririigis sõnavabadust. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha sur...
21.01.1793 hukati giljotiini all Louis XVI Zirondiinide valitsuse populaarsuse languse põhjused: - Toidupuudus, hinnatõus, talupoegade rahulolematus mäss, sõdade vastu, tööpuudus, lüüsaamised sõjatandril. Tagajärg: 1793. aprillis loodi erakorralise võimuorgan Rahvapäästekomitee, koosnes jakobiinidest. Juhiks Danton (12 liiget). Arreteerisid zirondiine. Jakobiinide diktatuur Nende põhiseaduse sisu üldine valimisõigus (alates 21.aastast), demokraatia Tegevused, reformid: · Kehtestati surmanuhtlus kahtlaste nimekirja alusel, hukati Marie Antoinette' · Kõikide feodaalkohustuste kaotamine, talupojast saab maaomanik · Üldine sõjaväekohustus, sõjaväevarustamise kohustus · Kehtestasid maksimum- ja miinimumhinnad kõikidele toodetele
Kordamine kontrolltööks Teema: USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel. 1. Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/fashitaalia.html 2.Ülemaailmne majanduskriis 1929 – 1933: - põhjused - muutused majanduses, sisepoliitikas, rahva eluolus - keinsianism ja selle teooria rakendamine USA -s (F. D.Roosevelt ja „uus kurss“) 3. Fašismi tekkimine Itaalias: - põhjused - millele toetus fašistlik ideoloogia - fašistliku diktatuuri olemus - Mussolini võimuletulek ja valitsemine 4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel. 2) Suur majanduskriis 1929-1933 Ületootmine (rohkem toodeti, kui suudeti osta) Vale majandamine (palju laene, mis muutusid suureks) Valitsuse vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põh...
Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. Sajandil. NSVL asemel 15 iseseisvat riiki 1991. Jugoslaavia lagunemine alates 1992 Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia, Montenegro. Tsehhoslovakkia asemel Tsehhi ja Slovakkia 1993 sametlahutus. Diktatuuri tekkimise põhjused: muutused ühiskonnas -keskklass kaotas oma poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele; sõja mõju- pettumus I ms tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist; pettumine Versailles süsteemis - vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada; majanduslikud raskused - majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada; valimiskünnise puudumine - parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia va...
Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Artur Sepp Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendatud, jõule toetuv võim. Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigijuhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu nind eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur järgevatel põhjustel: Pariisi rahukonverentsil ei võtnud Antandi osapooled Itaaliat võrdväärse partnerina ja jätsid itaallased ilma lubatud aladest. Itaalia majandus oli pärast sõda kaoses, valitses suur tööpuudus, mida nõrgad koalitsioonivalitsused ei suutnud leevendada. Üha rohkem tekkis tööliste ja muude rahulolematute väljaastumisi, mida torkisid tagant kommunistid. Sellises olukorras kerkis Itaalias esile fasistlik liikumine (eesotsas oli Benito Amilcare
puudub ,võim on rahvale lähedal ,valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu ,eksisteerib trüki ja sõnavabadus .Aastatel 19201930 olid suurimad demokraatlikud riigid Inglismaa ,Prantsusmaa ja U.S.A. Diktaatori ja diktatuuri mõisted on pärit VanaRoomast, kus diktaatoriks nimetatud isik sai riigi kriisist väljatoomise huvides senatilt piiramatud, kuid ajutised volitused. Seega ei olnud diktatuur Roomas mitte valitsemisviis, vaid pigem erakorraline seisukord. Diktatuurid jagatakse autoritaarseks pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti vabariik 19341940), ja totalitaarseks diktatuuriks jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude
ADOLF HITLER 2009 Elulugu · Sündis 20. aprill 1889 Austrias · Tema isa oli Alois Hitler (1837 1903) · Ema Klara Hitler (18601907) · Tema vanemad olid omavahel sugulased. · Õppis viis aastat algkoolis. · 11 aastaselt astus Linzi reaalkooli. · Teda köitis Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. · 1904 aastal lahkus Adolf Linzi reaalkoolist. · 1906 aastal külastas Viini ja sattus vaimustusse linna arhitektuurist, kunstist ja ooperist. · Ta soovis astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse. · Septembris 1907 osales ta sisseastumiskatsetel, koos ülejäänu 112 õpilasega. · Ta pääses teise vooru kuid edasi sealt ei pääsenud. · Peale ema surma sai ta orvupensioni aga teenis ka lisa illustreerijana ning maalis ka sageli müügiks majadest pilte ja postkaarte. · Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodu...
Miks teranes 1930.a. rahvusvaheline olukord? 1930.aastate lõpuks oli selge, et Rahvasteliit ei suuda enam oma rolli täita. Organisatsiooni osatähtsus kaotas oma mõjuvõimu ning hakati tegema katseid suure sõja ära hoidmiseks, kuid rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930.a. võimule diktatuurid? Sest, majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatiasse ja jäid lootma, et diktatuur asja parandab. 1930.aastate lõpuks valitses diktatuur peaaegu igas Euroopa riigis. Riikidevahelisi tülisid aga üritati lahendada sõjaga mitte läbirääkimistega. Mis olnuks USA presidendi Wilsoni arvates õiglase maailmakorralduse saavutamise eelduseks? Võitjateta rahu sõlmimine. Ta esitas rahukava 1918a. Jaanuaris, mida hakati nimetama Wilsoni 14 punktiks. Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni rahukava? Ei järgitud, sest
Diktatuuride teke pärast majanduskriisi Pärast I Maailmasõja lõppu tekkis Euroopasse palju uusi riike, mis kõik olid demokraatliku korraga. Sõja võitjateks olid osutunud demokraatlikud suurriigid, mis tõestas väiksematele riikidele, et demokraatlik kord suudab katsumustele vastu seista ka suures sõjas. Demokraatia oli end tõestanud. Läbi ajaloo on olnud kaks vastandlikku poliitilist jõudu- demokraatia ja diktatuur. Demokraatia on igati rahva heaolu poole pürgiv poliitiline kord, isegi sõna demokraatia tuleb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Rahvavõim ehk kodanike võimalus osaleda ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, inimõigused ja kodanikuvabadused. Vastuvõetavad on erinevad maailmavaated, mitme partei otsuste kooskõlastamine ning võimude lahususe põhimõte. Diktatuur seevastu on täielikult juhikultus ning ühe partei ja ideoloogia ainuõiguslik seisund
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia ? Diktatuuri riigid tekkisid selle pärast, et rahvas oli pettunud eelmistes riigikordades ning arvasid, et diktatuur aitab neid välja majanduskriisist. Peale selle, ei teadnud enamus rahvast, mis asi on demokraatia. Diktatuur jaguneb kaheks totalitaarseks ja autoritaarseks. Diktatuurile iseloomulikud tunnused on juhikultus ja ühepartei süsteem, pidev propaganda, oma rahvuse ülistamine, pidev sise- ja välisvaenlaste otsimine ning pidev hirmuvalitsus. Totalitaarse ja autoritaarse diktatuuri vahe on see, et totalitaarses riigis on juhil õigused kontrollida inimeste mõtteavaldusi ja väljendusvõimalusi
Mõlemad diktatuurid tekkisid konkreetsel ajaloohetkel ja tänu teatud ajaloolistele jõududele, mida on kasulik võrrelda. Mõlemad esindavad äärmuslikus vormis ,,üliinimese" ideed. Mõlema toimimises on ilmselgeid sarnasusi: riikliku julgeolekuaparaadi loomus, laialdane laagrite kasutamine, täielik kontroll kultuurielu üle, ühiskondliku utoopia rajamine laibamägedele. Need ei ole juhuslikult valitud võrdlused. Süsteemid olid teineteisest teadlikult ja käitusid vastavalt. Hitleri diktatuur tõi lõpuks kaasa hävitussõja, mille eesmärk oli kõrvaldada Stalini diktatuur. Mõlemad diktaatorid oli mõelnud ka sellele, mida nad oleksid võinud saavutada teineteisega võistlemise asemel, kui nad oleksid tegutsenud käsikäes. Stalin olevat lausunud: ,,Koos sakslastega oleks me olnud võitmatud." Hitler arvas, et mõlema poole halastamatu realismi vaimus oleks ta koos Staliniga suutnud luua olukorra, mis oleks muutnud võimalikuks püsiva liidu. Õnneks inimkond
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia ? Diktatuur on õigusevastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta.Diktatuur jaguneb kaheks:autoritaarne ja totalitaarne.Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimised, erakonnad ja kodanikuorganisatsioonid.Rahva harimatus, passiivsus ja allaheitlikus lubavad ise- valitsejal lähtuda omakasust või ambitsioonidest
leidnud tööd ega sobinud ühiskonda; levisid äärmuslikud ideoloogiad; riigivõim on nõrk (kuningriik) Saksamaa: 1919-1933 oli Saksamaa demokraatlik vabariik e Weimari vabariik; pettumus Versailles' süsteemis, tingimusi peeti ebaõigasteks ning toetati juhte, kes lubasid ülekohtu lõpetada; majandus ei suutnud rahuajaga kohaneda; tekkis hüperinflatsioon · Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur erinevused Kehtestatakse mingi eelneva olukorra Täiesti uue ühiskonna ülesehitamise soov säilitamiseks Luuakse repressiivorganid Säilivad inimõigused Sõjatööstus! Vägivalla tase on madal Haarab kõiki eluvaldkondi, inimõigused · Diktatuurile iseloomulikud tunnused majanduses, poliitikas, kultuuris ja igapäevaelus. Valitsus kontrollib majandust (kehtastab hinnad, palgad)
Tv lk 31, ül 4 1.Diktatuur-võim kuulub valitsejale, rahvas ei saa valida Demokraatia-rahvas valib, toetutakse rahva arvamusele 2. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna liitlased suhtusid itaallastesse Pariisi rahukonverentsil üleolevalt ja seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks. 3.Võim koondus ühe isiku kätte, millega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. 4. Sakslaste enamus ei toetanud parlamentarismi ja suurenes ka valijate arv, kes hääletasid natside poolt. 5
ITAALIA SAKSAMAA NSVL EESTI I NSVL aastal algas nõukogude korra Adolf Hitler (1934-30.04 1945) Jossif Stalin (1928-5. 03. 1953) sisseseadmine. Riigivolikogu muudeti Benito Mussolini (1925-1943) ENSV Ülemnõukoguks, valitsus Rahvakomissaride Nõukoguks. EKP liikmete arv kasvas. Stalinlik Duce Führer ...
tooma, oma aegluse tõttu. Diktatuurid tegid kiireid ja kindlaid otsuseid. 21. Mis vahe on autoritaarselt ja totalitaarsel riigil? Autoritaarne on vähem vägivaldsem, pehmema loomuga, totalitaarses riigis on võimul vägivald, inimõigused puuduvad. 22. Mida sarnast, ja mida erinevat oli diktatuuridel Saksamaal, NSVL-s ja Itaalias? Kõikides riikides kasutati vägivalda võimulpüsimiseks ning puudusid inimõigused. Itaalias oli fasistlik diktatuur, NSVL-s oli totalitaarne diktatuur, Saksamaal natslik diktatuur. 23. Miks oli autoritaarne valitsemisviis 1934 aasta Euroopas populaarne? Sest siis oli majanduskriis ja sellise valitsusviisiga nähti väljapääsu sellest kriisist. 24. Kuidas, miks, millal tulid võimule fasistid, natsid, enamlased? Fasistid 1921, baliti parlamenti ning seejärel tegi Benito Mussolini oma toetajatega marsi Rooma ning seejärel nimetati ta peaministriks. Natsid 1932. aastal said "Riigipäevas" suurimaks saadikurühmaks. 1933
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur - valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Esimeses maailmasõjas aga tõestasid ennast demokraatlikud riigid, eriti oma elujõu ja suutlikkusega rasketest olukordadest võitjana välja tulla. Pärast esimest maailmasõda oli Itaalia olukõrd halb, valitsus vahetus ja olid mitmed rahutused. Valitses tööpuudus. Nendes tingimustes tekkis rühm endistest sõjaväelastest ja töötutest, keda hakati kutsuma fasistideks
Miks asendus 1920.-1930 . aastatel Euroopas demokraatia diktatuuriga? Demokraatia õitseaeg oli peale I maailmasõda, kui tekkisid uued riigid. Peamiselt hääletati demokraatia poolt, kuna seda kasutasid n.ö võitjariigid. Diktatuuri hakkas levima 1920 aastal. Mis on üldse demokraatia ja diktatuur? Demokraatlikus riigis on rahvas olulisem kui riik. Rahvas valib omale esindajad ja kehtib sõna- ja arvamusvabadus. Diktatuuris on kogu võim tavaliselt ühe inimese käes. Tal on täielik õigus muuta seadust oma tahte järgi. Miks hakkas diktatuur nii järsult ja kiiresti esile tõusma? Miks ei suutnud osad riigid säilitada demokraatiat? Selle põhjuseid on mitu. Peamiseks probleemiks osutus see, et demokraatiaga läks asjade otsustamine väga kaua aega ja see ei meeldinud rahvale
1.Demokraatia tunnused: · Rahvamäärav osa küsimuste lahendamises · Kodaniku vabadus(sõna, trükki ja usu) · Kodanikuõiguste olemas olu. · Võimuorganid valitavad · Mitme partei süsteem · Inimesi ei kiusata nende arvamuste pärast taga. 2.Mitte demokraatilised liikumised: · Kommunistlik · fasistlik · natsionaalsotsialistlik. 3.Parteid: · Venemaa- kommunistlik · Saksamaa- natsionaalsotsialistlik. · Itaalia- fasistlik 4.Demokraatia kriis- Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud rakseid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjused: · Muutused ühiskonnas · Sõja mõju · Pettumine versailles' süsteemis · Majanduslikud raskused · Terav riigi sisene võimuvõistlus · Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toim...
riikide huve 4. Majanduslikud raskused - reparatsioonimaksud, kiire inflatsioon, tooraineallikate kadumine 5. Terav riigisisene võimuvõitlus - poliitilised erakonnad mustasid üksteist ja tekkisid ka põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud 6. Valimiskünnise puudumine - mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Diktatuuri liigid. autoritaarne diktatuur - kogu võim on koondunud ühe isiku kätte, seadusi muudavad valitsused oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Enamik diktatuure olid 1920-30 a autoritaarsed, k.a. Eesti tolitaarne diktatuur - võim koondunud ühe isiku kätte, kontrolliti ka inimeste mõtteavaldusi ja väljendusi. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja pidev hirmu all hoidmine (küüditamine ja surmalaagrid). Tolitaarses diktatuuris on ühiskonna elu täielikult reeglitele allutatud. nt
järgi 4)majanduslikud raskused, elujärje parandamine. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, riigid tähtsustavad konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. Totalitaarne riigikorraldus on diktatuur, lisaks võimu koondamisele ühe juhi ja tema sõltlaste kätte iseloomustab totalitarismi kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse üle, massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkonna tõttu võib totalitaarset diktatuuri nimetada ka hirmuvalitsemiseks: pidevalt rikutakse inimõigusi. Esimesena kuulutati diktatuur Itaalias,kommunistide vastu astus välja endisi sõdrureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine,
klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. Varsti oli tal juba tuhandeid toetajaid ja kuna Itaalia president oli ka fasistlike vaadete pooldaja, siis võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast ei saanud mitte lihtsalt valitsuse, vaid kogu Itaalia rahva juht. Üheskoos Itaaliaga muutus ka Venemaa riigivõim kommunistide käe all. Seal oli kujunemas välja totalitaarne diktatuur, mis taotles ühiskonna elu reeglitele allutamist ning kontrolli inimeste mõtteavalduste ning nende väljendamisvõimaluste üle. Inimestele pidi eeskujuks olema juht, keda tuli ülistada ning juhikultust pandi teenima kõik, mis oli temaga seotud. Ta pidi kõige paremini teadma, mida rahvas tahab, toetudes valitsevale või ainsale lubatud parteile. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigitegelaseks oli Vladimit Lenin, kes peale rasket haigust 1924.aastal suri. 1927
otsuseid mõjutada. Riigis Kõrgeimaks seaduseks on tähtsustatakse diktaatori soov. konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena. Sellist riigikorda diktatuuriks ei nimetata. Näited - Poola - Hitleri diktatuur - Leedu Saksamaal - Portugal - Stalini diktatuur NSV Liidus - Mussolini diktatuur Itaalias näidisriigid ajaloost. 2. Kuidas likvideeriti Saksamaal demokraatia? 1933. aastal pääsesid natsid Saksamaal võimule, sest
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20. sajandil, täpsemalt aastatel 1920 - 1940. Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailma majanduskriis ja Esimene maailmasõda. Mõisted diktatuur ja demokraatia on omavahel täiesti vastandid. Kui diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim kui riiki juhib üks isik või mõni väiksem inimeste grupp, siis demokraatia ehk teisisõnu rahvavõim on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised
Miks asendus maailmasõdade vahel osas Euroopa riikidest demokraatia diktatuuriga? Esimene maailmasõda oli väga traagiline paljudele riikidele. Peale esimest maailmasõda asendus mõndades riikides demokraatia diktatuuriga. Kuid mis on demokraatia ning diktatuur ning miks asendati demokraatia diktatuuriga? Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Demokraatia erineb diktatuurist selle poolest, et demokraatias on rahvas iseseisev, mitme partei süsteem, valitsemine toimub rahva valitud
Mõisted 1. Preparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine 2. Rahvaste liit pariisi rahukonverentsi l loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline töö. 3. Diktatuur mitte milleski piiratud , seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. 4. Agressor sõja algataja ja vallutaja 5. Berliini rooma telg saksamaa ja itaalia sõjalispoliitiline liit, mis sõlmiti berliinis. 6. Komiterni vastane pakt jaapani ja saksamaa vaheline pakt loodud võitluseks kommunistliku internatsiooni vastu. 1) Uued riigid ida-euroopas peale II maailmasõda - eesti , läti, leedu, jugoslaavia, austria, ungari, tsehhoslovakkia, soome, poola .
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendatud, jõule toetuv võim. Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Fasistliku Itaalia kujunemine oli tingitud Esimese maailmasõja järgsest inimeste rahulolematusest võimulolijate vastu. Selle vilju sai nautida fasistliku ideoloogia juht Benito Mussolini. Fasistlik partei saavutas 1921. aasta valimistel võidu ning Itaalia peaministriks sai
Kes kord valitud ei esinda enam mingi piirkonna või valijate huve ehk saadik ei ole mandaadiga seotud ja teeb otsustusi oma südametunnistusest lähtudes.)Sellest võib kujuneda elitaardemokraatia ehk võim läheb väikese grupi poliitikute kätte. 3. Osalusdemokraatia (Rõhub sellele, et kodanikkond kaasataks otsustusprotsessi.) Mittedemokraatlikud reziimid ehk diktatuur: o Autoritaarsed (põhineb ühel isikul ja pärast tema surma võib diktatuur kukkuda) o Totalitaarsed (võim on mingi aparaadi käes ja haaratud on kõik eluvaldkonnad nt. Nõukogude Liit) 1 · Tunnused 1. Juhikultus (nt. Türgi ata Türk) 2. Antiparlamentarism (parlament võib olla, aga seal ei tehta tegelikku
kritiseerima Pätsi tegevust ja nõudis demokraatia taastamist), kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud (ainus legaalne partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaliit), vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur Pätsi edasist autoritaarset diktatuuri mõju Eesti arengule võib vaadata mitmest punktist. Ei saa väita, et tegemist oli puhtalt põrumisega, leidus ka helgemaid külgi. Diktatuuriga puudus rahval osaleda otsustusprotsessidel see tekitas rahvas pahameelt nagu oleks neil võõrvõim riigis. Diktatuuri kehtestamisega vähendas võimalusi leida välispoliitilisel tasandil partnereid ja liitlasi demokraatlike riikide hulgas pinged suurenesid ning oli selgeid märke näha sõjaohust
enamlaste võimu. USa jäi täielikult välja, sest Senat ei toetanud liitumist. · Rahvusvaheline olukord teravnes, sest riigid polnud rahul uute piiridega, saksamaa polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega, Jaapan ja Itaalia haarasid jõuga maid, Rahvasteliit ei suutnud oma rolli täita. · 1929 puhkes ülemaailme majanduskriis. Ettevõtted läksid pankrotti, töölised jäid töötuks. · Majandusraskuste tõttu hakati kaotama usku demokraatiasse ning loodeti et diktatuur suudab taastada korra riigis. · 1930 aastate lõpuks oli selge et Rahvasteliit ei suuda oma rolli täita ja selle osatähtsus ja mõjuvõim langesid · DIKTATUUR mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim
b) kaupade ületootmine c) vale majandamine → kergekäelised laenud Kriis jõudis peagi ka Euroopasse, sest nende majandus sõltus Ameerika omast. Puhkenud majanduskriis oli erinev varasematest, sest a) Uute tootmisviisidega hulgi toodetud toodetele ei jätkunud tarbijaid. b) Kriis põhjustas suure tööpuuduse, millega kaasnes nälg, mässude oht jms c) Kriis kestis väga kaua: viis aastat Kriisist väljumiseks kasutati peamiselt kahte teed: a) DIKTATUUR. Arvati, et päästjaks on karmikäeline valitseja. Demokraatia asendus osades riikides diktatuuriga. Riik sekkus majandusellu. b) DEMOKRAATILIK „UUS KURSS“. Roosevelt koostas suure tegevuskava (New Deal), mis pidi ergutama tööstust ja looma uusi töökohti. Ka teistes riikides tehti sarnaseid reforme. TV lk 14 ül 1 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda 1) Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel
Getter Orav 13.09.12 ÜHISKONNAÕPETUS. Kodune ülesanne õppetükk 1.3 põhjal 1. Millised vead tehti 1950-1960. aastail Aafrikas ja Aasias demokraatia juurutamisel? Too vähemalt 3 näidet! Ei arvestatud nende riikide kultuurilise ega usulise eripäraga. Majanduslik jõukus tõi kaasa korruptsiooni ning võlad suurriikidele suurenesid. Ei kujunenud keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja -vabadused. 2. Milline muudatus toimus demokraatia juurutamisel 1980-1990. aastail? Neil aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidel, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. 3. Mille poolest erinevad nt Kuveit, Saudi Araabia ja Mali, Botswana? Kuveit ja Saudi Araabia on väga rikkad riigid, mida valitsetakse autokraatlikult ja inimõigused pole seal tagatud. Samas Malis ja Botswanas, vaestes riikides, tunnistatakse p...
IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused.
Itaalias seevastu kogus jõudu Võitlusliit, keda hakati kutsuma fasistideks, mille eesotsas oli Benito Mussolini. Arvati, et tema suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. Ta lubas muuta selle riigi sama võimsaks nagu omal ajal oli olnud Rooma impeerium. Kuna Itaalia kuningas ise oli ka fasistlike vaadete pooldaja, määrati 1922. aasta sügisel Mussolini peaministriks. Juba kolm aastat hiljem algas fasistlik diktatuur. Mussolini sai kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võimu. Suurt tähelepanu pööras ta oma imago loomisele. Ta lasi pildistada end erinevates olukordades. 1930.aastail oli Itaalia välispoliitika väga sõjakas ning vallutati enda alla Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad, nii et Itaalia kuulutati varsti impeeriumiks. Suured muutused olid majanduses. Prooviti tööpuudust vähendada, ettevõtteid kontrollis riik, streigid olid keelatud ning tsensuur oli üpris vali
ning moodustas valitsuse. Kommunistid valitsusse ei läinud, vaid toetasid seda. Rahvarinne asus ümberkorraldusi tegema. 1936. aasta suvel võttis parlament vastu rohkem kui 100 seadust. Nende abil üritati tõsta elukvaliteeti. Vähendati töönädalapikkust, palk jäi samaks. Rahvarinne püsis 1938. aastani, millal ta sisevastuolude vastu lagunes. Rahvarinde tegevus aitas tugevasti kaasa kriisist üle saamisele. Majanduse elavnemisega suudeti diktatuur ära hoida, kuid 30date lõpul tuli uus suur oht. Hitleri saksamaa. Prantsuse rahvarinne 1930datel. Eesnina Leon Blum. Arutlusküsimused Kas Prantsusmaa oleks pidanud teie arvates otsuse langetama diktatuuri kasuks? Mis tähtsus on Suurbritannial kuningal või kuningannal? TÄNAN KUULAMAST!
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks
kultuurielus 7.Diktatuurid: 8. Demokraatia tunnused: esindusdemokraatia, rahva valitsus, vabad valimised, materialism 9. Polüarhia - pluralistlik valitsemine- võim on hajutatud kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 10. Esindusdemokraatia = rahva poolt valitakse esindajad, kes esindavad inimeste arvamust Antiikdemokraatia = kõik kodanikud peavad ise osa võtma otsuste tegemisest ja seaduste vastuvõtmisest. 11. Demokraatia lained: 1826-1922 : I MS, esimene fasistlik diktatuur Muudatused: lõpetas totalitarismi võimulepääsu mitmes Euroopa riigis 1944-56: II MS lõpp, Stalinismi lõpp Muutused: Lääne-Euroopas taastatakse demokraatlik valitsemiskord 1974- 91: NSVL'i lagunemine Muutused: diktatuuri lagunemine, Hispaanias, Portugalis, Kreekas 12. Demokraatia ja majandusarengu vahel on seos kuna peale rahva heaolu tagamise on demokraatlikus riigis tagatud ka paremad võimalused majanduskasvuks. 13
AJALUGU 12B 11.11.2010 1930ndad Majanduskriis, demokraatias pettutakse. Ida-Euroopa ja Kesk-Euroopas minnakse üle autoritaarsele valitsemiskorrale. Diktatuur jaguneb kaheks 1) Autoritaarne valitsemine ehk autoritaarne dikatuur (mõõdukam) 2) Totalitaarne Totalitaarne diktatuur: üks ideoloogia ja üks partei. (NSV loodi KGB. Itaalias oli fasistlik partei), teisitimõtlejate tagakiusamine ja hävitamine. Autoritaarne levib Ida-Euroopas, seal kukub demokraatia valitsusvormina kõige varem läbi, kuna need olid noored riigid( Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Poola...) Ei olda harjutud demokraatiaga, kukub läbi ning minnakse üle autoritaarsele valitsemisviisile. Selles nähakse väljapääsu
NSV liit saavutas ülevõimu ida-euroopas ning aasia riikides. Nendes maades tehti kommunistlik diktatuur ja pääsesid võimule Moskva meelsed erakonnad ning neid üritada piirata raudse eesriidega eraldades muust maailmast Külm sõda: see oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate s.o lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks.vaenutsevad pooled ei olnud küll sõjategevuses kuid üritasid vastats üle trumbata kõikidel elualadel:relvade tootmises, maj
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab kodanikuvabadus, sõnavabadus, üksikindiviidi võimalus osaleda ühiskonnaelu kujundamises ja tähtsate otsuste elluviimises. Samuti on demokraatiale iseloomulik isiku õigus osaleda ühiskonnaelus sõltumata usulisest ja parteilisest kuuluvusest ning seksuaalsest orientatsioonist. Diktatuurile on iseloomulikud ühe ideoloogia pealesurumine valitseva partei poolt, sõna- ja liikumisvabaduse piiramine keskvõimu poolt ning plaanimajandus. Esimese maailmasõja ajal lubasid liitlased Itaaliale uusi valdusi, need lubadused aga peale sõda unustati. See tekitas Itaalias solvumist, mistõttu leidis Itaalia suurriigiks muutmise idee peale sõda suurt poolehoidu. See fakt, ning lisaks raske siseriiklik ja majanduslik kolukord, millele lubas lahenduse tuua Mussolini fasistlik rühmitus, tekitas rahvamassides poolehoidu Mussolinile. Need as...
Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailmasõja...
Kas diktatuuriga riigis on elada ohtlik või turvaline? Diktatuuri defineeritakse kui autokraatlikku valitsemisvormi, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. See on jõule toetuv võim, mis ei ole millegagi piiratud ja seadused seda ei kitsenda. Üldiselt jaotatakse diktatuurid kaheks – autokraatlikeks ja totalitaarseteks. Esimese variandi puhul toimub võimu koondumine kitsa võimuladviku kätte, uue ühiskonna ülesehitamine ei ole siin eesmärgiks. Totalitaarne diktatuur on märksa agressiivsem, sest on suunatud tervet ühiskonda hõlmava kindla eesmärgi saavutamisele ning ühtne ideoloogia on kõigile kohustuslik. Tavaliselt peetakse demokraatiat heaks nähtuseks ja diktatuuri halvaks, sest lähiajaloost seostuvad diktatuuririikidega massilised inimsusevastased kuriteod. Siit võiks teha lihtsa järelduse – elu ei saa olla hea ja turvaline halva asja sees ehk siis diktatuuriga riigis. Sama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
