Need riigid jälgivad etteantuid juhendeid ja nendega kooskõlas koostatakse ka kodaniku õigused, mis näiteks Eestis on sätestatud põhiseaduses. Seetõttu peavad kõik riigis välja antavad seadused alluma ka inimõigustele ning inimõigust saab lugeda kui riigi kõige kõrgemat seadust. Vabadus on saanud maailmas enesest mõistetavaks, kuid ikka leidub maailmas selliseid riike, kus inimõigused täielikult puuduvad. Tavaliselt on sellises riigis valitsemiskorraks diktatuur, kus võim on ühe isiku või grupi käes ning mis ei esinda rahva huve. Üheks selliseks näiteks on Põhja- Korea, kus üks inimene kontrollib riiki ja inimesed on tema ,,orjad". Nendel inimestel puuduvad inimõigused, kuna puudub toimiv riik. Sõnavabaduse ning sõltumatu ajakirjanduse olemasolu on üks kodanikuühiskonna eeldusi ning see on omakorda demokraatliku riigi üheks eelduseks. Sõnavabadus on saanud demokraatlikus riigis väga suureks võtmeteguriks
KORDAMINE MAAILM KAHE SÕJA VAHEL Teemad 11-14, 17. 3.Versailles' rahuleping-1919 1.Rapallo leping-1922 4.Locarno konverents-1925 2.Suur depresioon- 1929 5.Hilteri võimuletulek-1933 Patsifismiajastu ehk rahuarmastus (1919-1929): demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatl...
1. Riik- kindla territooriumi ja kindla elanikkonnaga maa-ala. On avalik võim. 2. Riigi siseül- maa kaitsmine välismaalaste eest, kava pidamine riigis, sotsiaalabi otsimine, majanduse organiseerimine, korra ja turvalisuse tagamine, haridus, kultuur. Riigi välisül- teiste riikidega tutvumine, riigi huvide kaitse välismaal, riigile sobivate lepingute sõlmimine 3. Demokraatia-rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa 4. Kõrgeima võimu kandja on rahvas = Rahvas kannab võimu valimiste teel valib parlamendi. 5. Eestis saab rahvas võimutseda nii, et ta saab valida. 6. Seadusandlik võim-koostab ja annab välja seadusi Täidesaatev võim- viib seadusi ellu Kohtuvõim- jälgib, et seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega & mõistab õiglust 7. Võimude lahusus- riigi 3 võimu peavad üksteisest seisma eraldi Võimude tasakaalustatus- igalühel 3 võimust on sama kaal kui kahel ülejäänul e ükski kolmest võimust e...
A8mõist UUSAEG.MÕISTED 1-II OSA(õpik 2003) absolutism Piiramatu ühe mehe võim merkantilism Majanduspoliitika,mis soodustab väljavedu,piirab sissevedu hugenotid Prantsuse kalvinistid puritaanid Inglise kalvinistid monarhia Ühe mehe võim restauratsioon Endise poliitilise korra taastamine privileeg Eesõigus rojalist kuningriiklane revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus võimule tuleb uus klass kodanlik revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus feodaalide asemel tuleb võimule kodanlus reduktsioon Aadlimaade riigistamine,mõisate tagasivõtmine riigile Rootsi riigis bojaar Kõrgaadlik ,suurfeodaal Venemaal Böömimaa Tsehhimaa Vestfaali rahu ...
skandinaavia maad ) . Majanduskriisi mõju maailmale Majandus süsteemi segi paiskamine , majanduslik langus . Majanduskriis puudutas kommunistlikku Venemaad vähe , sest seal juba pikemat aega oma majandus mudel . Inglismaad puudutas vähem majanduskriis , kuna tal oli palju kolooniaid . Roosevelti reformid - (lk 11 tv ) Roosevelti reformide kava ehk Uus Kurss . Rahvasteliit Ei täitnud oma eesmärki . Autoritaarne diktatuur - Võim ühe inimese või rühma kätte , riigivalitsemises ei küsita nõu rahvalt , puudub vägivald ja hirmuvalitsemine , leebem tsensuur , Totalitaarne diktatuur Täielik võim rahva ja riigi üle , ühe isiku ja partei käes , inimõiguste rikkumine , hirmuvalitsemine , vägivald ( küüditamine , surmalaagrid ) , Saksamaa , NSVL , Itaalia . Demokraatia Prantsusmaal ja Inglismaa näitel : Prantsusmaa Vabariik , mitme partei süsteem ,
Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel Kordamine: · 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule · 1922 sai riigi nimeks NSV Liit · Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas · 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika NSV Liidu valitsemine: Tegelik võim riigis oli kommunistliku partei käes, ka peale Stalini surma
jätkuvalt Euroopa mandriosa tähtsaimaks võimuks, kuid selleks puudus küllaldane majanduslik ja sõjaline jõud. Vaenulikult suhtunud Venemasse hakkas 1930. aastatel NSV Liiduga koostööd otsima, lootes luua nii vastukaalu Saksamaale. Saksamaa Algas hüperinflatsioon, majanduslik nõrkus aeglustus kogu Euroopa majanduse arengut. Äärmusliikumiste levik. 1933. aastal tuli võimule Natsionalitslik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler. Itaalia Itaalias kehtestati esimesena diktatuur Lääne-Euroopas. 1922. aastal tulid võimule fasistid, eesotsas Benito Mussoliniga. Majanduskasv madal, agressiivne välispoliitika. NSVL NSVL loodi 1920. aastal. Verised jõudemonstratsioonid, talupoegade koormised, rahulolematus. 1926. aastal tuli võimule Jossif Stalin, kes lõpetas NEP-i. Natsionaliseeriminel, reparatsioonid, sundindustrialiseerimine, sundkollektiviseerimine. Inimkaotused I MS järel hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit inimest ja kelleks
- võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED Diktatuur Kommunistlik partei Sotsialistlik demokraatia Totaalne kontroll Natsionaliseerimine Kollektiviseerimine Plaanimajandus Sõjatööstus BIPOLAARNE MAAILM - LÄÄNERIIGID USA SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA SAKSAMAA LV LÄÄNEBLOKI ÜHISJOONED Demokraatia Mitmeparteilisus Õiguste ja vabaduste tagamine Turumajandus Sotsialismi tõrjumine TRUMANI DOKTRIIN, 1947 President Harry Truman (1945-1953) lubas anda
ning 1930. aastail, selgitab autoritarismi kujunemise põhjusi ja mõju ühiskonnale ning iseloomustab vaikivat ajastut; 1920’ndatel võeti vastu põhiseadus, mis oli väga demokraatlik. Kodanikel olid kõik õigused, riiki juhtis riigikogu, riigivanemaks sai Konstantin Päts, riigikokku said ka väiksemad erakonnad, mitte ainult suured. Vaikiv ajastu – Aeg, millal Eestit juhtisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. 5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, kommunism, NSVL, fašism, natsionaalsotsialism, Rahvasteliit, Versailles’ süsteem, vaikiv 15 ajastu, vabadussõjalased; Autoritarism – valitsemisvorm, kus riigivõim on ühe isiku või organi käes, mida keegi piirata ei saa. Totalitarism – võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, võimulolijad püüavad ühiskonda kõiges kontrollida. Kommunism – poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri
· protest kapitalismi vastu · usk võrdsusesse, vendlusesse ja koostöö ideaal · Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon · suund arenenumaile ühiseluvormidele · suur tähelepanu ühiskondlikule heaolule · NSVL, Pariisi Kommuun · kõik on kõigi oma · riik jagab ressursse Kommunism: · klassivõitlus · vägivald · kommunistlik unistusteühiskond · Lenin, Stalin, Mao · tänapäeval Hiina, Põhja-Korea, Kuuba · proletariaadi diktatuur · klassivaenlased hävitada Klassikaline sotsiaaldemokraatia: · 1950ndad, 1960ndad · riigi keskne osa ühiskonnaelus · kollektivism, korporatiivsus · Keynesism · segamajandus, üldine tööhõive · kõikehõlmav heaoluühiskond · traditsiooniline moderniseerimine · madal keskkonnateadvus (tehased, kõik tööle) · internatsionalism · patriarhaalsus (mehe võim) Uus sotsiaaldemokraatia/Kolmas tee: · uus demokraatlik riik
konstitutsioon Moodustati Prantsuse rahvuslik sõjavägi Rahvuskonvent Zirondiinid pooldasid vabariiki Montanjaarid ettevõtluse vabadus Miks hukati kuningas? Sest tal olid salasepitsused revolutsiooni vastu Rahva rahulolematus zirondiinide vastu Sest Prantsusmaa sai sõjas lüüa ning raha trükiti juurde. Selle tulemusena tekkis tööpuudus ning kehtestati maksimumhinnad. Tinodiinidest koosnev vahtseis oli muutunud teovõimetuks. Jakobiinide diktatuur Moodustati selleks, et riik kriisist välja tuua Jakobiinide kukutamine Kukutati 27. Juuli 1794 Lihtrahvast muserdatava terrori ja talupoegade rahutuste tõttu.
Zirondiinid- vabariik, kodaniku- ja isikuvabadusega. · Montanjaarid- rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve. · 1792- zirondiinide valitsus- sõda Austriale( 20. Apr) Kuninga kukutamine, vabariik. · 21. sept 1792- Rahvuskonvent-< kaotati kuningavõim. · 21.jaan. 1793- hukati giljotiiniga Louis XVI · Jakobiinid- vabariiklased, Robesbierre'i pooldajad. · Vilja, jahu ja leiva maksimumhinna seadus, tööpuudus, majandusraskused. Jakobiinide diktatuur · Apr. 1793- Rahvapäästekommitee e. Erakorralise võimu organ.Jakobiinid. 12 liiget · Kõikide feodaalkohustuste kaotamine- talupoeg sai maa endale. · Juuni 1793- uus konstitutsioon- demokraatlikum üldse. · Seadusandlik korpus- · 13.juuli 1793- Marat'i tapmine, üleminek terrorile. · Surmanuhtlus- kahtlastele, zirondiinid. Kaotati kohtumõistmisel tunnistajad. Dermitoorlik konvend ja direktoorium · 27
aktsionäride põhikapital, ametiühing ühesuguste tööd tegevate inimeste liit, asotsiaalne ühiskonda õigusi ja huve mittearvestav või kahjustav, ateist usuvastane, avalik õigus reguleerib suhteid inimese ja riigi vahel, avatud ühiskond otsusetegijad annavad rahvale aru millised otsused on tehtud ja tegemisel, deklaratsioon ametlik teada anne, demokraatia rahva valitsus, kus inimesed on võrdsed ja neil õigused, diktatuur ühe inimese või ringkonna valitsus, dividendid kasumiosa, eetika filosoofia haru, uurib moraali suhteid, eksport kauba müük välismaale, enamusvalisus valitsus, mida toetab parlamendi enamus, erakond partei, kuhu kuuluvad sarnaste arvamustega inimesed, eraõigus reguleerib isikuvahelisi suhteid, etikett suhtlemises kehtivad reeglid ja kombed, fraktsioon -ühte parteisse kuuluvadsaadikud parlamendis,
aastal, mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki (Gruusia, Armeenia, Aseirbadzaan). Kontsentratsiooni laagrid- Cuba saarel, Buuri sõdades, inimestest lahti saada Venelastel oli lai kontingent. Klassivaenlane- rahvavaenlane Punane rist- laagrid kaugemale, solovetsi laager- arhipelaag Oktoobrirevolutsioon- enamlased, proletariaadi diktatuur Kaksikvõim- enamlased haarasid võimu Rahvakomissar- minister, valitsuse liige 1918.- 1920. Eesti vabadussõda (punane ja valge terror) Venemaal kodusõda- enamlased, punane ja valge. Nõukogude võimu taheti likvideerida. Enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega ei oldud rahul. Välisriigid soovisid nõu-kogude võimu likvideerida, hakkasid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude.
tehtud. See kõik omas äärmiselt tähtsat rolli pärast Vabadussõja lõppus, sest Saksamaa pidi kaotades võimu üle andma eelnevale valitsusele, milleks oligi Eesti Ajutine valitsus. Eesti iseseisvuspäevaks peetakse 24. Veebruari 1918, mis sest, et juba 25. Veebruar 1918 marssisid Eestisse sisse Saksa väed, kes ei tunnustanud Eesti iseseisvumist ning Eesti läks Saksa koosseisu. Eesti aladel hakkas kehtima sõjaline diktatuur. Sakasa keisririigi langemine aga tõi taaskord Eestile soodsad tingimused omariikluse saavutamiseks. 21.11.1918 Eesti- Saksa kokkuleppel sai Eesti oma võimu tagasi ning alates sellest hetkest alates hakkas Eesti omariiklus tegelikult toimima. Leian, et meil vedas tohutult, et saime ikkagi iseseisvaks riigiks ning selles peaksime tänama meie endi esivanemaid, kes olid julged ja kavalad. Tänu neile sündis paljudele tollastele inimestele utoopilise unistusena näiv Eesti Vabariik.
NSVL abistas sealseid kommuniste ja USA sai lüüa. Kogu Vietnam läks kommunistide valdusesse.Egiptuse kriis:1946. aastal natsionaliseeris Egiptus Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele. Inglismaa ässitas Egiptuse kallale Iisraeli. Iisrael võitis ja tahtis tükki Egiptusest. ÜRO sekkus ning sõja lõppedes jäi ÜRO piiri valvama.Kuuba kriis:1962. aastal toimus Kuubal relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur. USA püüdis Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe, mille tagajärjel toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA avastas need ja kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. USA elas tuumasõja hirmul, kuid peagi toimusid kahe suurriigi vahel läbirääkimised ja NSVL viis oma raketid Kuubalt koju ning USA viis enda varustuse Türgist koju.1953 suri Stalin. Algas pingelõdvendus.1963 kirjutati Moskvas alla tuumakatsetus keelustamise lepingule, mille kohaselt ei tohtinud
Pärast 1932.a. parlamendivalimisi, millel oli edukas natside partei, asendus demokraatlik kord Saksamaal totalitarismiga. Demokraatlike traditsioonide nõrkus põhjustas 1920.aastate lõpul ja 1930. aastatel ülemineku totalitaarsele riigivõimule ka teistes Euroopa riikides: Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias. Ka Eestis algas nn. vaikiv ajastu. 12. märtsil 1934.a. sooritas Konstantin Päts riigipöörde. Totalitaarne diktatuur tähendab diktaatorilikul võimukasutusel põhinevat valitsemisvormi, millega kaasneb kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine
Eesti Maailmasõdade vahel EV sisepoliitika (demokraatia): *1920.a seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament (Riigikogu), täitesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem.*Eesti poliitikat kujundasid paljud erakonnad. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondi oli palju, seetõttu ei suutud moodustada üheparteilist valitsust ning eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Valitsused lagunesid kuskil alla 11 kuu. 1933 oktoober tuli uus põhiseadus, milles oli rahval õigus valida riigipea. EV sisepoliitika (diktatuur) :*12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre Pätsi ja Johan Laidoneri poolt riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi va...
tegevus lõpetatud, rahavl puudub võimalus oma juhtide otsuseid muuta, tähtsad olid tagasihoidlike väärtusi, ei propageerita vägivalda Totalitaarsed rigid-võim koondunud ühe juhi kätte, juhikultus, kontrollitakse inimeste tegevust, massipressioonid, rikutakse inimõigusi Fasistlik Itaalia-pettusid Versailles süsteemis-ei tunnustatud Itaalia panust, majandusraskused Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöördega NSVL-1922 ühendati VNFSV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia NFSV NSVL-ks. , 1936 jaotati Taga-Kaukaasia NFSV Armeenia, Gruusia ja Aserbaidzaani NSV-ks. NEP-toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla maksuga , 1924. a rahareform , lubati tegutseda eraettevõtjatel Industrialiseeruimine-suurtööstuse eelisarendamine Sundkollektiviseerimine-talumajapidamise ühendmine ühismajanditesse;
KRIISID SOTSIALISMILEERIS KÜLM SÕDA ISELOOMULIKUD JOONED • Ainupartei, loomult kommunistliku partei ainuvõim. Partei diktatuur maskeeris isiku diktatuuri. • KP kontrollis kogu riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone. Kõrgemad ametikohad kulusid KP liikmetele või sellele ustavatele isikutele. • Eriline koht riigis oli julgeolekuorganitel – kontrollisid ka KP-d. • Ebademokraatlikud valimised – KP-de kandidaadid, tulemuste võltsimine, kaudne või otsene sund – valijad polnud valikutes vabad. • Kogu majandus riigistatud, puudus eraomand (erandid Poola, Ungari)
ainuvalitseja. Katar, Vatikan, konstitutsiooniline monarhil on esindusfunktsioon, riigi toimimist juhib valitsus. SB, Tai ) Riigikorralduse vormid: unitaarriik Üks kõrgema võimu keskus. Eesti, Jaapan, föderaalriik Haldusüksustel on mõned iseseisva riigi tunnused, otsustusõigus. Saksamaa, USA, konföderatsioon Riikide liit. Euroopa liit ) Demokraatia Kõrgeim võim on rahval, toimuvad valimised. Iirimaa, Eesti, diktatuur (autoritaarne Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Venemaa, totalitaarne Isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Täielik kontroll rahva üle. P.-Korea) 6. Poliitilised ideoloogiad ja nende põhimõtted: loe enne tööd õpikust lk 23 + tööleht Konservatism Liberalism sotsiaaldemokraatia 7. Demokraatlik ühiskond: demokraatia jagunemine (esindusdemokraatia
Prantsuse kuningriik on kriisis 18. sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud. Nende käes olid kõik tähtsamad riigiametid, ligi 1/3 maavaldustest ning nad ei pidanud makse maksma. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse. 1787. ja 1788. aastal tabas Prantsusmaad ikaldus. Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas. Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus rikkad kaupmehed, arstid, advokaadid jt soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Revolutsiooni a...
ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes erakonnad,üksikkandidaadid. püüab ellu viia täielikku kontrolli 3)Valimiskampaania ühiskonna ja selle liikmete 4)eelhääletus-toimub nii jaoskondades suhtes;reziim,mida iseloomustab kui ka internet diktatuur. 5)valimispäev-tavaliselt Võimude lahusus-ehk pühapäev,jaoskonnad avatud 9-20. valitsemisasutuste omavaheline 6)Tulemuste kokkulugemine tööjaotus. 7)Tulemuste ametlik väljakuulutamine- Parlamentaalne korraldus-saadikud 1-2 nädalat pärast valimisi.
järguliste reformide kaudu. 3. VENEMAA SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖLISTE PARTEI (VSDTP) reformistlikul organisatsioonil ( VÄHEMLASED ) oli suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas. Venemaa tuleviku osas olid ühel meelel esseeridega. 4. VSDTP marksistliku organisatsioon ( ENAMLASED ) olid küll väiksemad liikmete arvult, kuid paremini organiseeritud. Eesmärk oli kehestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ülesse ehitada Sotsalistlik Venemaa. Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes lubasid rahvale kõike. ( Neid toetas Saksamaa ) Enamalaste esimese katse 1917.a. suvel tulla võimule suruti aga maha. Kindral Kornilov üritas Venemaal sõjaväelist riigipööret läbi viia, kuid enamalaste abiga suudeti see maha suruda. See tugevdas enamalaste mõju tööliste ja soldatite saadikute nõukogudes
tänavatel. 27. Okt võttis Viktor Kingissepp võimu üle Jaan Poskalt Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt – kõige olulisemad otsused langetati siiski Petrogradis Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja omavalitsused asendati enamlaste kontrolli all olevate nõukogudega, kujunes välja ühe partei diktatuur Eesti Asutava Kogu valimised katkestati 1918. A jaanuari lõpul-> Eestis kehtestati piiramisseisukord, algas baltisakslaste ulatuslik arreteerimine Majandusreformid algasid pankade riigistamisega, seejärel tööstusettevõtete, suuräride, hotellide ja restoranidega Kogu maa kuulutati riigi omandiks Iseseisvuse väljakuulutamine Maanõukogu volitused läksid üle vanematekogule 1918
Diktatuurid Euroopas- sarnased ja erinevad jooned Diktatuur on valitsuskorraldus, kus võim on ühe partei või isiku käes. Sellise riigikorra peamised tekkepõhjused olid majanduslikud raskused, pettumine demokraatlikus riigikorras ja Versailles´ süsteemis ning kergesti manipuleeritavate kaasamine poliitilisse ellu. Kahe maailmasõja vahel olid suuremad diktatuuri riigid Saksamaa, Venemaa ja Itaalia. Millised on Euroopas diktatuuride sarnased ja erinevad jooned? Saksamaal tuli 1923. aastal võimule Adolf Hitler, kes rakendas oma valitsemisel natsionaalsotsialismi ehk natsismi. Itaalias pääses Benito Mussolini 1922.aastal ning rakendas poliitilise ideoloogia fasismi. 1918. aastal tuli NSVLiidus võimule Jossif Stalin, kes rakendas NSVL kommunistlikku ühiskonnakorraldust. Natsism, fasism ja kommunism- need kõik on poliitilised ideoloogiad, kus võimu teostatakse vägivalla ja hirmuvalitsusega. Minu arvates, olid kõik kolm...
Vasakpoolsete diktaatorlike reziimides NSVL-s ja Hiinas oli ühiseid jooni nagu vaba ajakirjanduse puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvaste välja suretamine, repressioonid. Väga palju mõjutab rahvaste saatust nende ajalooline pärand. Näiteks vene rahvas, kes oli aastasadu harjunud isevalitsejaliku käitumisega, ei osanud tahta paremat ka peale oktoobrirevolutsiooni ning kujunes välja totalitaarne sotsialistlik diktatuur, kus riigijuhil oli kontrollimatu võim inimeste saatuse üle. Muutus küll välisfassaad , kuid seespoolt jäi kõik endiseks. Tsaariaegne isevalitsuslikku juhtimistiil iseloomustab nii Stalini kui ka tänapäeval Putini juhtimisstiili Venemaal. Sõjad teiste maade vallutusete eesmärgil on läbiv ajaloo teema. Karl XII, Napoleon ja Hitler unistasid oma mõjuvõimu ulatusest üle Euroopa Venemaale. Neid tabas sama hävitav lõpp
· Pettumine Versailles süsteemis · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses · Majanduslikud raskused AUTORITAARSED JA TOTALITAARSED RIIGID · Autoritaarne Võim ühe isiku või isikute väikese rühma käes; poliitiliste erakondade tegevus piiratud; rahval puudub otsene võimalus juhte mõjutada · Totalitaarne riigikorralduseks diktatuur; võim ühel juhil; kontroll inimeste elu üle; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgeimaks seaduseks diktaatori suva FASISTLIK DIKTATUUR ITAALIAS · Lääne-Euroopas esimesena diktatuur Itaalias · Itaalia pettus Pariisi rahukonverentsi tulemustes · Itaalia rahulolematust kasutasid ära kommunistid, streikide ja väljaastumistega · Benito Mussolini juhtimisel astus kommunistide vastu fasistide liikumine, lubades taastada Itaalia · 1922.a sai Mussolini peaministriks: likvideeris demokraatliku riigikorralduse; kehtestati ühepartei süsteem; majandus võeti riigi kontrolli alla
1951 San Francisco lepinguga sõlmitakse Jaapaniga rahu http://www.abiks.pri.ee 1956 Suessi kriis 1958 suure hüppe poliitika algus Hiinas 196073 Vietnami sõda 1962 Kariibi kriis 196669 kultuurirevolutsioon Hiinas 1968 Rahutused Tsehhoslovakkias, mille surub maha NSVL 197389 kindral Pinocheti diktatuur Tsiilis 1974 Nafta kriis 1979 NSVL tungib Afganistaani 1982 Falklandi kriis 1989 Nõukogude vägede välja viimine Afganistaanist 1990 aparheireziimi kaotamine LAVs 1990 Saksa taasühend. 19901991 Kuveidi kriis (Lahesõda) 1992 Maastrichti leping, Eeesti põhiseaduse rahvahääletus ja rahareform 1995 Rootsi ja Soome astuvad EL
II MAAILMASÕDA Sõja eel olid esile kerkinud suurriigid. USA oli ennast isoleerinud. Saksamaa oli kaotusest kiiresti toibunud. Paljud riigid olid üle läinud autoritaalsele valitsemisviisile. Demokraatia nõrgenemine või diktatuur teravdas rahvusvahelisi suhteid. Katkes Versailles' süsteem. 1935 Saksamaa tühistas lepingu, kehtestades üldise sõjaväekohustuse ja hakkas uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku.1936 siseneb Reini vasakkaldale. Sõlmib Inglismaaga mereväekokkuleppe. 1935 otsustas Saarimaa liituda uuesti Saksamaaga. 1936 astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etoopiat. Ägeda vastupanu järel vallutas
oli stabiilse sisepoliitikaga demokraatlik kuningriik. Soome oli esimese maailmasõja käigus iseseisvunud noor demokraatlik vabariik. Ta soovis pigem kuuluda põhjamaade, kui balti riikide hulka (balti liidu ebaõnnestumine). Soomes olid äärmusliikumised suhteliselt tugevad (kommunistid ja Lapua liikumine) Poola oli oma iseseisvuse taastanud esimese maailmasõja tulemusena. Poola jaoks oli oluline Vilniuse küsimus ja sellest tekkis tõsine konflikt Leeduga. Poolas kehtestati autoritaarne diktatuur 1926. aastal. Danxigi piirkond ehk Poola koridor Eesti, Läti, Leedu olid kõik noored demokraatlikud vabariigid, mis olid saavutanud iseseisvuse esimese maailmasõja käigus. Kõikides Balti riikides tegutsesid organisatsioonid, mis ootasid sobivat hetke võimu haaramiseks. Balti riikides kehtestati autoritaarsed diktatuurid. Kordamine 1. Euroopa kaart 2. Iseloomusta USA, Sb ja Pr sisepoliitika, välispoliitika ja majandust. 3
Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab patsifismi, mis tähendab loobumist võitlusest ja eelistab seega argust ohvrimeelsusele. Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine. Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses. Võimule tuldi läbi valimiste. ( Diktatuur kehtestati osaliselt demokraatlike meetmete abil) 2. Suure Depressiooni mõju Saksamaale USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt. Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932 lõpetas Saksamaa reparatsioonide maksmise) ja algas uus hüperinflatsiooni laine. Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes (teostati deflatsioonipoliitikat- inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt
Kultuur vaikival ajastul "Vaikivaks ajastuks" Eestis nimetatakse perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsuta (Päts saatis selle 1934.a. sügisel tähtajatult puhkusele, kuna Riigikogu oli hakanud kritiseerima Pätsi tegevust ja nõudis demokraatia taastamist), kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud),vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur. Hariduselu Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. 1934. aastal tehti reform, mis ei läinud küll nii, nagu pidi. Koolireformi teine etapp teostati 1937. Tänu nendele kahele osutuski võimalikuks gümnaasi...
Sellel konverentsil kohtusid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati sõjajärgse maailma jagamist võitjate vahel. Otsustati jagada Saksamaa okupatsiooni tsoonideks. Konverentsi otsused vastasid NSVLi huvidele. Potsdami konverents 1945 Peamine probleem oli Saksamaa tulevik. Otsustati Saksamaa jagada neljaks okupatsiooni tsooniks USA tsoon, Prantsusmaa tsoon, NSVLi tsoon, Inglismaa tsoon. Berliini linn jagati ka 4- ks osaks. NSVLi tsoonis kehtestati sõjaväeline diktatuur, Ida-Berliinis tekkis riik Saksa Demokraatlik Vabariik (1948), Lääneriikide tsoonis Saksa Liitvabariik (1949), uus pealinn oli Bonn. Lääne-Berliinist sai vabalinn. 1961 valmis Berliini müüd. Üldiselt oli plaan, et Saksamaa säilib demokraatliku riigina, tsoonidesse pandi ametisse ülemkomissarid, nad pidid tagama majandusliku ja poliitilise ühtsuse säilimise. NSVLi poole peal ametisse kohe kommunistid. ,,4d" poliitikast lähtudes hakatakse Saksamaad arendama. ,,4d" poliitika 1
Inglismaal esindas sotsiaaldemokraatlikku suunda Leiboristlik partei e.Tööerakond.Sotsialistlikke ja sotsiaaldemokraatlikke erakondi nim. Pahempoolseteks, nende aruston riigi kohus toetada abivajajaid .Selleks tuleks kehtestada rikkastele suuremad maksud. 7.Loetle mittedemokraatliku valitsemise tunnusjooni .Too näites erakondadest ja liikumistest. 1) Hirmuvalitsemine 2) Klassivõitlus-relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hävitada. Esimesena kehtestati diktatuur venemaal, kus võimule tulid kommunistid.Kommunistidearvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Fasistidele ning Natsionaalsotsialistidele oli meelepärane rahvuse üllistamine , enda hädades võõrriikide süüdistamine ning reeturitest riigijuhtide tümitamine. Lemmikuks oli neil maha teha teisi rahvusi ja Kommuniste. 8. Loetle USA erakonnad ja Inglismaa erakonnad USA-Demokraadid, vabariiklased Inglismaa-Konservatiivid ja Leiboristid 9.Mõisted
Moskvast. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele. Kehtestati talupoegadele toitlusmaksuga. Taastati eraettevõtlus. Kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) Kaasamine väliskapitali ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital). rahareform (uus raha tservoonets seoti kullastandardiga). Stalini eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal. Stalini ajal kujunes NSVL-s välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. Mindi üle käsumajandusele. Moskvast anti käsud ja keelud, mida ettevõtted järgisid. Alustati üliindustrialliseerimist, peamiselt rasketööstust. Üliindustrialliseerimise eesmärgiks oli saavutada NSVL majanduslik sõltumatus kapitalistlikest riikidest ja viia ellu aktiivset ning agressiivset välispoliitikat. Kehtestati plaanimajandus (1928. kinnitati esimene 5-aastaku plaan) 1929.a
· Erakonnad · Raha stabiilsus · Ettevõtjate vaba konkurents · Elatustaseme tõus Hallsteini doktriin Saksa LV on ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja. Berliini müür 1961 loodud müür Ida- ja Lääne-Saksamaa vahele Uus idapoliitika 1960. lõpul suhete parandamiseks loodud poliitika Tsehhi, NSVL-i, Poola ja Ida-Saksamaa vahel. Saksamaa taasühinemine 1989. aastal Berliini müüri lammutamine, 1990 tekkis Saksamaa liitvabariik. Hitler: · Diktatuur (fasistlik) · Plaanimajandus · Sõjatööstuse arendamine · Häving · Riigi lagunemine Adenauer: · Demokraatliku vabariigi loomine · Sotsiaalne turumajandus · Tööstusriik · Areng, astumine NATO-sse · Hallsteini doktriin Jaapan: Sisepoliitika: · Maareform, suurettevõtete liitude tegevuse piiramine, 1946. a. Põhiseadus, parlamentaarne kord (põhiseaduslik monarhia) Majandus:
eestlust elus hoida ka siis, kui meie riik ei kuulunud meile endile. Jah, Eestil on raske olnud, kuid nüüd on rasked ajad möödas, riigi jõukusele pürgimist näitab ka eurole üleminek, mis toimus selle aasta alguses. See näitab meie taset Euroopas ja üldse kogu maailmas: ,,Jah, Eesti on juba arenenud riik, neil kehtib euro." Me võime olla õnnelikud, et Eestis on praegu ra- hulik elada ja kehtib demokraatia. Näiteks Egiptuses, Liibüas, Tuneesias ja mujal, kus kehtib diktatuur, on rahvas astunud riigikorra vastu üles. Kunagi nõukogude ajal oli ka siin, Eestis, diktatuurlik kord ja inimesed ela- sid hirmus. Eesti on teinud mitmeid samme oma iseseis- vuse ja demokraatia tagamiseks ja tugevdamiseks, näi- teks NATO-ga liitumine ja Euroopa Liitu astumine, kuid me ei tohi siiski hetkekski unustada Eesti geograa- filist ja poliitilist asendit maailmas. Eesti luuleema Lydia Koidula on öelnud: ,,Ei hõbedat, kulda leidu me maal...". Kuid ometi võime
___ 5. Miks esimese maailmasõjajärgset Saksamaad hakati kutsuma Weimari vabariigiks? Seleta. Sest Weimari linnas Saksa Rahvuskogu töötas välja põhiseaduse mille tagajärjel kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks ___________________________________________________________________________ _ 6. Leia paariline. Nõukogude Venemaa-Kommunistid Saksamaa-natsionaalsotsialistid Itaalia - Fašistid Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu-Eesti 7. Koosta 4-5 lauselised kokkuvõtted USA ühiskonna kohta 1920. aastatel. USA sisepoliitika (erakonnad, kongress, president) ja vaba turu võidukäik Ameerikas oli kaks võitlevat parteid: Demokraadid ja liberaalid. Valitsemiskorraldus on Ameerikas demokraatlik. Riigi tööd juhtis president, keda valiti enamasti kordamööda liberaalide ja demokraatide hulgast.1920. aastail oli USA-s vaba turg kus riik saavutas
Tänane Eesti Eesti Vabariigil on väike pindala, aga suur potentsiaal. Kuigi Eesti on väike ja loodusvarade poolest vaene riik, on ta teiste endistes kommunismimaadega võrreldes väga palju saavutanud. Peale taasiseseisvumist taastati meie riigis kiirelt demokraatia. Näiteks Valgevenes kehtib siiani diktatuur. Me võime olla uhked oma riigi üle, sest me oleme lühikese ajaga väga kaugele jõudnud. Aga kas Eesti olevik ning ka tulevik on tegelikkuses nii roosiline, kui meie demokraatlikult valitud juhid meile sisendavad? Eestlastel on probleem oma egoga. Meie arvamus oma rahvusest ja ka meist endist on tihtipeale pisut vildakas. Osad inimesed tunnevad oma rahvuse üle suurt uhkust. Teised tunnevad aga häbi. Eestlane ei ole mingisugune imeloom. Samuti ei ole ta ka teistest rahvustest halvem. Me peame tunnistama, et meie rahvus ja kultuur ei ole kuidagi madalam kui teiste Euroopa maade oma. Alaväärsustundel on negatiivne e...
avaldumisvormid.- Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne maailm. OSAPOOLED- NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja- Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Teisel pool oli- USA ja teised turumajanduslikud riigid (nt Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV jne). Idabloki poole oli kommunistlik diktatuur. (võim ühe partei käes) ja Lääne pool valitses üldjuhul demokraatia. Berliini blokaad (24. juuni 1948 –12. mai 1949) ja Saksamaa lõhenemine- Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks Ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Tulemuseks
KÜLMA SÕJA KRIISID. Aeg, olemus, tagajärjed. · Berliini blokaad 1948. juuni. Stalini katse hõivata Lääne-Berliini, et kehtestada seal kommunistlik diktatuur. NSVL lõikas Lääne-Berliini välismaailmast, elektrist, kütusest, toiduainetest. USA ja liitlased tagasid siiski õhusilla abil linna varustatuse ja 324 päeva pärast lõpetas NSVL blokaadi. Tagajärjed kahtlejad nägid Stalini plaane, avaliku külma sõja algus, Lääne-Berliin vabaks, Saksamaa lõhenes lõplikult. · Koera sõda 1950-53. Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja ajal. NSVL
Kestis pikka aega. 14. Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed. + - Inimesed mõistsid et võlgu elamine ja Sagenesid abielulahutused ja enesetapud spekuleerimine pole mõtekas tegu. Tekkis arusaam, et kriisi tingimustes võivad Vähenes sündivus kulud ületada tulusid. Korraldati hädaabitöid:tehti korda tänavad, Inimesed vaesusid ja nälgisid. haljastati alasid jne. Mitmes riigis kehtestati diktatuur Euroopa ja USA suhted halvenesid, sest mõlemad süüdistasid üksteist kriisi puhkemises. 15. Konveiermeetodi positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. + - Tööpäev muutus pingelisemaks
Vahevormid: Põhjamaade tsentrism- sotsiaal-liberaal ideede põimumine Kristlik demokraatia Sotsialism - Protest olemasoleva vaesuse vastu - suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kappitalismi majandusliku ebatõhususe vastu. - usk inimeste võrdsusesse, vendluse ja koostöö ideaal - suund arenenumaile ühiseluvormidele - Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Kommunism - klassivõitlus - proletariaadi diktatuur - Ajalooliste formatsioonide lõpp, kommunistlik unistusteühiskond Klassikaline sotsiaaldemokraatia - riigi keskne osa ühiskonnaelus - kollektivism, korporatiivsus - keyneism, nõudluse juhtimine - segamajandus, ühine tööhõive - tugev elitarism, kõikehõimav heaoluriik - traditsiooniline moderniseerimine - madal keskkonnateadvus - internatsionalism Uus sotsiaaldemokraatia idee/ kolmas tee- suurendada inimeste võimaluste suhtes ja neid
Kaotati seisuslikud eesõigused. Kiriku maad pandi oksjonile, vaimulikud hakkasid kindlat palka saama. Kaotati aadliseisus. Monarhia kukutamine Seadusandlikus kogus ja riiis tugevnesid monarhia vastased meeleolud. Eriti aktiivsed olid selle koha pealt jakobiinid. Väljaastumisega vallutati kuningaloss, Louis XVI suleti perega vangi. Vabariigi väljakuulutamine Koostati uus põhiseadus. Rahvahääletuste põhjal kuulutatiPrantsusmaa vabariigiks. Jakobiinide diktatuur Revolutsioon sattus ohtu ja selle päästmise vahendina nägid jakobiinid diktatuuri kehtestamist. Jakobiinide diktatuuri ajal hukati 50 000 inimest. Ahvas tundis et jakobiinide karmikäeline poliitika on üleliigne ja polnud neile kergendust toonud. Robespierre hukkamisega kukutatidiktatuur. Taandumine Uus põhiseadus, riigipööre. Lõppes prantsuse revolutsioon. 2. Leidke põhjuseid, mis tingisid revolutsiooni radikaliseerumise.
4. rahulolematuse üldine kasv – rahvuslikud vastuolud lõhestasid Venemaad, töölisliikumised Veebruarirevolutsioon 1917. aasta veebruaris algas Peterburis (Petrogradis), sest valitses toidupuudus. Sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle ja võim saadi mitmetes linnades. Nikolai II kirjutas 3. märtsil alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele. Kuid ikka ei täidetud rahva nõudmisi. Üritati kehtestada sõjaline diktatuur, kuid asjatult. Enamlased tõusid esile, eesotsas Vladimir I Leniniga. Oktoobrirevolutsioon 1917. aasta oktoobris algas kommunistide poolt Petrogradis. Selle tulemusel loodi ainuparteiline valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja kehtestati üheparteisüsteem. 3. märtsil 1918 seoses Bresti rahuga (läbirääkimised Saksamaa ja NSVL vahel) astus Nõukogude Venemaa sõjast välja. 5. Kodusõda Venemaal. Peale revolutsiooni kehtestati diktatuur, mille vastu olid Venemaa valged. 1918
ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi.Juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt.Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Sakamaad kiirest taasrelvastada, sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne. NSV liit-majanduskriis eriti ei mõjutanud. 1924-Stalini võimule tulek. Kolhoosid, rasketööstus, talude käest võtmine, industraliseerimine. Itaalia-kehtestati diktatuur.Mussolini lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia samasuguseks nagu see oli olnud Rooma impeeriumi ajal. 11. Millised ettevõtmised Roosevelti väljakuulutatud nn uue kursi raames olid ameeriklaste jaoks ebatraditsioonilised? Miks? 100 päeva jooksul võeti vastu 70 seadust, mis võimaldasid riigi sekkumise majandusellu .Riik sekkus majandusse rahanduspoliitika kaudu riiklikud teenused, laenud toetused . Farmeritele maksti (inflatsiooni arvel) subsiidiume toodangu
4 suuremat parteid *Rahva Vabaduse Partei KADETID eesmärk demokraatlik vabariik *Sotsialistide Revolutsionääride Partei ESSEERID suurim vasakpoolne partei, mõju talurahva hulgas, reformide käigus sotsialistliku riigini *VSDTP reformistlik organisatsioon vähemlased ehk mensevikud mõju haritlaste ja linnatööliste hulgas, ideed samad, mis esseeridel *VSDTP markistlik organisatsioon enamlased ehk bolsevikud eesmärk kehtestada ploretariaadi (töölisklassi) diktatuur, vägivallaga Sotsialistlik Venemaa. Lubavad rahvale rahu, luba ja maad. Kevad 1917 Eestis *Eestini jõuavad revolutsiooni mõjud märtsis *30. Märts 1917 autonoomia õigus ennast ise valitseda mingi teise riigi koosseisus -Eesti alad liidetakse rahvuskumbermanguks -Kubermangukomissaar Jaan Poska (endine Tallinna linnapea) -Valitakse esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu (Kutsuti ka Maapäev, 62 saadikut, täidesaatev võim) TULEMUSED *Aktiviseerub parteide loomine
Suurimad ettevõtted on küll meeste käes, aga palju keskmisi ja väikeettevõtteid on naiste käes. 8 8.Kokkuvõte Birma on mägine riik Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaarel. Vanimad teadaolevad asukad olid negroidsed korilusest ja kõplapõllundusest elavad hõimud. Läbi sajandite on Birma aladel toimunud palju sõdu ja tihti on muutunud ka valitseja, tänapäevalgi on Birmas veel sõjaväeline diktatuur, millele püütakse ka vastu hakata. Birmas on paljurahvuseline riik, mistõttu on seal palju eirnevaid keeli. Birma riigiusund on budism. Budda templeid, mis on ümbruskonna keskused, on üle kogu Birma. Sealne peamine toit on riis, kuid süüakse ka puu- ja köögivilju. Varasemas ühiskonnas oli naiste roll ühiskonnas kõrgema staatusega kui praegu, kuna sõjaväeline diktatuur on kahjustanud naiste staatust.
saadikut) Soo (400 saadikut) 6. Jakobiinid võimul (1793-1794) a) Võimule tulek: · Siseriigis mässasid rojalistid kuningavõimu pooldajad. · Välisvaenlaste sissetung monarhia taastamiseks (Preisimaa, Austria). · Populaarsust kogunud jakobiinid kukutasid rahvaülestõusuga zirondiinid võimult (31 mai 2. juuni 1793). Vangistati zirondiinidest saadikud. b) Jakobiinide diktatuur piiramatu ja vägivaldne võim: · Ettekäändeks J.P. Marat tapmine ja revolutsiooni päästmine. · Rahvapäästekomitee jakobiinide revolutsiooniline valitsus (juhiks kõigi vastu sallimatu M. Robespierre). · Terror sihikindel vastaste hävitamine (Hukati üle 40 000 inimese, valdavalt lihtrahvast). · Vastuolud jakobiinide leeris Robenspierre lasi hukata temaga mittenõustunud kaaslased Danton jt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
