Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Liberaalid kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele valimisloa andmine, võrdsuse kehtestamine. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelist valitsemist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fašistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Kommunistide meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks k...
Diktatuurid Lääne-Euroopas DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS Kalle Pärt Mis on diktatuur? • DIKTATUUR - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on otsuste tegemisel piiramatu võim. Olukord peale Esimest maailmasõda • Paljud rahvad lootsid, et demokraatia tagab ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. • Paraku seda ei tule ja levib demokraatia kriis. • Hakkavad levima mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistavad hädades demokraatiat ja … • … nõuavad diktatuuri, mis hävitaks arengut pidurdavad vaenlased ja viiks majandusliku õitsenguni.
Vasakpoolsed: sotsialistid üldise võrdsuse saavutamine, tasuta haridus, maksude erinevused klassides. Riik rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Demokraatia kõrgeima võimu kandjaks rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste; põhitunnused: vabad ja õiglased valimised, alternatiivsed teabeallikad, konkurents võimu nimel, seadusandliku täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamatus üksteisest, inimõiguste tagamine. Diktatuur: autoritaarne, totalitaarne. Siirdeühiskond riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st diktatuurilt demokraatiale; sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Paks riik suur riigiettevõtlussektor, laiaulatuslik sotsiaalkindlustussüsteem, suurem maksukoormus. Õhuke riik liberaalriik, kindlustatus sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest. Põllumajandusüh tegel karjakasvatus, põlluharim, linnad vähetähtsad
Arutlus: Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Kui rääkida diktatuuridest ja demokraatlikest riikidest, tekib küsimus, mida need mõisted küll tähendavad. Lühidalt öeldes on diktatuur mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim, demokraatia aga seevastu rahvavõim. Sageli piinab mind küsimus, miks üldsegi diktatuure vaja oli. Kas demokraatiast ainuüksi ei piisanud? Diktatuuri riigid jagatakse autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses riigis on võim koondunud ühe isiku või isikute rühma kätte. Seadusi muudetakse oma soovide järgi ja rahval puudub sõnaõigus. Totalitaarne riigikord on diktatuuri karmim vorm ning tunnusteks on
suurbritanniale sõjas kaotatud sõjas Falklandi saarte pärast. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Juan Perón Pinocheti parempoolne diktatuur tsiilis Parempoolsed sõjaväelised diktatuurid valitsesid LadinaAmeerika maades, kuigi kõige suuremat tähelepanu on pälvinud Augusto Pinochet Ugarte diktatuur Tsiilis. 1973. aastal kukutas Tsiili armee eesotsas kindral Pinochetiga president Salvador Allende valitsuse. Riigis kehtestati autoritaarne diktatuur. Seda toetas USA, püüdes peatada kommunismi levikut, seega kasutati vasakpoolsete suhtes vägivalda. Karmi käe poliitika abil saavutati üsna suurt majandusedu. Diktatuur kehtis kuni 1980. aastate lõpuni, mil Pinochet loobus võimust ning riigis toimusid taas vabad valimised. Click to edit Master text styles Second level
Diktatuuri tekkimise põhjused: * muutused ühiskonnas keskklass kaotas o a poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele * sõja mõju pettumus I m.s tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist * pettumine Versailles' süsteemis vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada * majanduslikud raskused majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada. * valimiskünnise puudumine parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid. Totalitaarne riik: -Võim kuulub ühele parteile -kontroll inimeste meelsuse ja vaadete üle -hirmutamine ja inimõiguste rikkumine Autoritaarne riik: -Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte, kes muudavad ...
Panna rikastele suured maksu, valimisõigus töölistele ja valitsus etteotsa. Kommunism klassivõitlus vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus. Fasism/Natisonaalsotsialism Peamiseks oli oma rahvuse ülistamine ja vaenlaste hävitamine. Millised olid mittedemokraatlikud liikumised? Fasism Kommunism Natsism Millised olid liikumiste eesmärgid? Ei oldud rahul oma senise riigiga ja riigikorraga. Mis on diktatuur, miks tekkis Euroopas? ·Diktatuur on jõule toetuv võim(hirmuvalitsus), mis ei ole seadustega kitsendav ega millestki piiratud. Diktatuuri tekkepõhjusteks Euroopas olid: 1. Muutused ühiskonnas(kesklass küll suurenes, kuid kaotas mõjuvõimu) 2. Sõja mõju(sõja karmus) 3. Pettumine Verailles' süsteemis(kehtestatud riigipiire ja rahvaste/riikide huve ei arvestatud) 4. Majandulikud raskused(toorainete kadumine, reparatsioonimaksed) 5
inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri
Diktatuurid 1. Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2). Diktatuur-autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel Jaguneb autoritaalseks ja totalitaarseks. 2. Too välja põhjused, miks euroopa paljudes riikides 30.-ndatel pääses võimule diktatuur. 1. Muutused ühiskonnas- naised said valimisõiguse ning keskklass kaotas oma mõjuvõimu 2. Sõja mõju- taheti juhte, kes oleksid kindlakäelised ja karmid 3. Pettumine Versailles süsteemis- vihastas rahvaid, sest kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga taastada. 4. Majanduslikud raskused- elu oli raske, sest raha väärtus langes, toorained kadusid
Kolmandaks, valitsuse vead kriisiajal. Loobuti vabakaubanduse põhimõtetest ning kõrgete tollimaksude kehtestamisest. Selle sammuga loodeti kaitsta oma majandust konkurentsi eest, tegelikult muudeti kroos aga ülemaailmseks ja pikendati seda. Tagajärgedeks oli- enne olematult suur tööpuudus(kuni 30 miljonit inimest), nälg, rahulolematus, keskklassi vaesus(suurim USA's), elatustaseme langus, tootmise langus. Paljud inimesed kaotasid lootuse ja muutusid passivseks. 3. Diktatuur - on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuri tunnusteks on: võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, üks ideoloogia, valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, trüki- ja sõnavabadus puudub. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemad tunnused olid:
oma hiilgeajal. Selleks, et saada suureks ja võimsaks riigiks oli aga vaja valitsus korda seada. Seda hakkas korraldama Benito Mussolini, kes oli samuti ka Rahvusliku Fasistliku Partei juht. Ta kogus palju pooldajaid, sest ta lubas majanduslikust madalseisust välja tulla ja muuta Itaalia võimsaks riigiks. Mussolinil oli 2 põhiseisukorda. 1) Rahvus oli tähtis ning kõik huvid tuli rakendada rahvuse teenimisele. 2) Diktatuur, totalitaarne diktatuur oli ainuõige valitsemisviis - iga inimene loovutab elu riigi ja rahvuse nimel. Sellepärast kehtestati Itaalias diktatuur. Stalin oli see mees, kes pani Nõukogude Liidus totalitaarse diktatuurile aluse. Venemaal toimus 1918-1920 kodusõda, mille võitsid enamlased ehk punased. Peale Lenini surma sai Venemaa valitsejaks Stalin, kes tõrjus eemale kõik konkurendid ja kindlustas enda võimu. Ta oli karm mees. Kuna Stalin tahtis, et kogu maailm oleks kommunistlik, tuli teostada Maailma
Arutlus Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga demokraatia ? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude made siseriiklik elukorraldus. 1930.aastate lõpuks oli enamustes Euroopa riikides kehtestatud kas diktatuur või demokraatia. Diktatuur on võim, mis on mittemilleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning joule toetuv. Sellele iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine. Diktatuurid jaotati autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Euroopas valdas enamusi riike, kus oli diktatuur, autoritaalne valitsemisviis. Riigis oli kogu võim ühe isiku või väikse rühma kätes. Nendes riikides, kus ei kehtinud diktatuur, valitses demokraatia. Demokraatia on rahvavõim
Kas 20.saj diktatuurid olid vältimatud? ,,Rahvas võidab või sureb!" need sõnad kuulusid Saksa natside juhile Adolf Hitlerile. Sellest põhimõttest lähtusid kahe maailmasõja vahelisel ajal paljud suuremad diktatuurid. Oma eesmärkide saavutamise nimel saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised, küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevasteks asjadeks. Kas siis 20. sajandi diktatuurid olid vältimatud? Esimene maailmasõida tõi esile suurte rahvahulkade osa ajaloos. Sõja- ja sellele järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada kesmise sissetulekga inimesed: arstid, juristid, õppejõud, väikeettevõtjad. Seda inimeste rühma nimetati keskklassiks. Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Teise...
Nõukogude võim aga suutis luua võitlusvõimelise Punaarmee ning sisemisele ja välisele survele vastu seista. Kodusõda oli ohvrite rohke hukkus 13 miljonit inimest. Industrialiseerimine – tööstuse eelisareng, loobuti NEP-i poliitikast. Kollektiviseerimine – eraomanditele tuginevate talumajapidamiste liitmine kolhoosidesse Mussolini õpetus – Tähtsaimal kohal oli rahvus ja selle nimel inimeste ohverdamine on igati õigustatud. Milles seisnes fašistlik diktatuur – Mussolini nõudis peaministri kohta mille ta ka sai, sest kuningas pooldas ka fašistlike vaateid. Ta hakkas ellu viima seadusi, mis tegi ta kuningaga võrdsed õigused ja piiramatud võimu. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks, ettevõtteid kontrollis riik. Poliitiliste vastastega võitluseks loodi salapolitsei ja koonduslaagrid. Ajalehtedes võisid ilmuda, vaid fašismimeelsed kirjutised, valitsuse kontrolli alla võeti haridus. Kõik inimesed pidid teenima riiki
Kerli Kaine 9a Arutlus Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustab demokraatia lainenemine. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides aga kehtestatud diktatuur. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur, mis on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Esimese maailmasõja põhjustas Itaaliale suuri raskusi. Itaalia keskvalitsus oli nõrk ja valitsused vahetusid pidevalt. Suurenes tööpuudus, mis tekitas rahutusi. Karmides tingimustes tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud, keda hakati kutsuma fasistideks
Mõisted: Inflatsioon-raha väärtuse kiire kadu. Komitern-rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Eesmärgiks võidelda rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest. Patsifism-konfliktide lahendamine rahulikult (leplikus ning üksmeel). Uus kurss-Roosevelti reformikava, mis tugines arusaamale,et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab sissetulekute suurenemist. Suur majanduskriis-majanduskriis, millega kaasnes massiline vaesumine. Westminsteri statuut- 1931 pani alus Briti Rahvaste Ühendusele, muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks. Rahvarinne-idee, kus oli võimalus koostöö kodanlike erakondadega. Autoritaarne diktatuur-diktatuur, mis piirdub võimu koondamisega juhi kätte ning puudutab muid eluvaldkondi vähem. Totalitaarne diktatuur-valitsemisvorm, kus on range kontroll kodanike tegevuste üle. Fasism-poliitiline ideoloogia, mis taotleb ki...
arendamist, mille tõttu nad vedasid välja rohkem vilja. Paljud USA väiketootjad läksid pankrotti ja pidid oma maa pangale andma. Ettevõtted läksid pankrotti, mis põhjustas inimeste töötuse. Oli palju vaba tööjõudu, siis sai langetada tööliste palka. Inimestel ei olnud enam raha ja ostujõud oli madal, nii langesid hinnad madalamaks. Hindade langetamine ei tasunud enam ära, põhjustades järgmiste ettevõttete pankroti ja inimeste töötuksjäämise. Demokraatia ja diktatuur kahe maailmasõja vahel Kohe esimese maailmasõja järel oli kaks diktatuuririiki Nõukogude Venemaa ja Ungari. Ungaris üritati mõneks ajaks saada kommunism. 1929 aastaks lisandusid Poola, Leedu, Jugoslaavia. Vahetult pärast esimest maailmasõda levis demokraatia väga laialdaselt. Levik oli selle tõttu, et võitjariigid olid demokraatlikud, seega tundus demokraatia parima võimuga. Uued riigid, mis tekkisid, valisid võimukorralduse aluseks demokraatia
Ajalugu Miks tekkisid diktatuurid? 1. Muutused ühiskonnas. Valimisõiguse saanud töölised ja naised olid rahulolematud ja diktaatorid kasutasid seda ära, lubades neile paremat elu. 2. Sõja mõju. Sõja ajal harjuti karmikäelise riigivõimuga, mis oli samuti ka edukas. Seega oli diktaatoritele rahva poolehoid tugev. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Paljusid maailmasõjas osalenud riike ärritas see, et kehtestatud riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Seetõttu leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Majandusraskused ja majanduskriis röövisid inimeste usu demokraatiasse, seda kasutasid ära karmikäelised poliitilised jõud, keda rahvas uskus. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa ri...
Prantsuse revolutsiooni põhjus. Esimene ja teine seisus ei pidanud makse maksma ,aga kolmas pidi maksma enda makse ja 1. ja 2. seisu makse.Kuningakoja priiskav elu ja sõjad nõudsid palju raha,seega tõõsteti makse,lõpuks tekkis ikaldus.Talupojad pidid kandma mitmesuguseid koormisi,tava kodanikud soovisid võrdseid poliitilisi õigusi=vastuolud ühiskonnas. Revolutsiooni käik Bastille vallutamine 1789 . 4 juuli Prantsusmaa ümberkujutamine. Võeti vastu `'Inimene ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Võeti vastu esimene põhiseadus ehk kontitutsioon Uus riigivõimuorgan-Seadusandlik kogu Monarhia kukutamine Kuulutati vabariik välja Hukati kuningas Jakobiinid tulid võimule M.Robespierre tuli võimule Kukutati jakobiinide dikatuur Tühistati põhiseadus ning kuulutati välja poliitiline amnestia Dirketooriumi aeg Revolutsiooni lõpp 1799.9 november Revolutsiooni tagajärjed: Murdis vana feodaalsüsteemi,kaotas aadli ja vaimlike eesõigused,kukutanud monarhia...
· 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine · Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele.
Miks 1920.-1930. aastatel asendus demokraatia Euroopa riikides diktatuuriga. Sõna „demokraatia“ tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ning kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Otsuseid teeb rahvas, rahvas valib oma esindajad parlamenti ehk võimuorganitesse. Diktatuur tähendab võimu, mis on jõule toetuv, mitte millestki piiratud ning seadustega kitsendamatu. Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarseks diktatuuriks - jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud
rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Otsene demokraatia on võimalik vaid väga väikeses riigis, seepärast otsest demokraatiat tänapäeva maailmas ei esine. 12 esindusdemokraatia (ehk vahendatud demokraatia) sel puhul vahendavad kodanike huve rahva poolt parlamentidesse valitud esindajad. Kõik tänapäeva demokraatiad on esindusdemokraatiad. Diktatuurid jagunevad kaheks: 13 autoritaarne diktatuur leebem, vähese vägivallaga 14 totalitaarne diktatuur karmim, vägivaldsem Totalitaarne riik on ebademokraatlik riik, kus võim on koondunud väikese kildkonna kätte, kus rikutakse inimõigusi ja on kehtestatud kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Totalitaarses riigis: 15 ei toimi võimude lahususe põhimõte 16 valitseb juhikultus 17 ühe partei ja ühe ideoloogia (=mõtteviisi) juhtiv seisund 18 võistlevad parteid ja ideoloogiad on kõrvale tõrjutud või lausa keelatud 19 kodanikuõigused on äärmiselt piiratud (
Viljandi hendatud Kutsekeskool Referaat Diktaktuur Autor: Mihkel Laansoo Juhendaja: Olev Teder 2013 Sisukord * Diktaktuur * Diktatuuride liigitus * Autoritaarne diktatuur * Totalitaarne diktatuur * Diktaktuur euroopas Diktaktuur Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja
Miks kujunes osades Euroopa riikides I maailmasõja järel diktatuur? Esimene maailmasõda algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Kaotajad olid Keskriigid ja võitjad Antanti riigid. Peale seda kujunes paljudes Euroopa riikides välja diktatuur. Miks see nii oli? Peale Esimest maailmasõda loodi Pariisi rahukonverentsil uus poliitiline korraldus, Versaille süsteem. See tähendas, et Saksamaa pidi maksma kõrgeid reparatsioone ja loobuma paljudest aladest. See süsteem toimis mitu aastat, kuid ülemaailmse majanduskriisi ajal selle mõju vähenes ja paljud inimesed pettusid selles. Kas see oli üks diktatuuri tekke põhjuseid. Esimene maailmasõda mõjutas Euroopat väga. Miljonid inimesed olid saanud surma või
Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaastat . Inimesed lootsid , et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ning tagavad rahvale heaolu , aga ei läinud nii. Tekkis demokraatia kriis ja demokraatlik kord ei suutnud püsima jääda . Paljudes riikides sai võimule diktatuur. Diktatuur on valitsemisvorm, kus juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel ning inimeste sõnavabadus piiratud. Diktatuurid hakkasid tekkima pärast esimest maailmasõda , kui demokraatia ei suutnud enam lahendada riigi probleeme . Kogu maailmas oli majanduskriis ja inimesed pettusid demokraatias. Demokraatia mõjuvõim langes. Inimesed vajasid karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majandust tõusule aidata. Lõpuks valitses diktatuur enamikes Euroopa riikides
piiramisega USA-sse, kodanluse kartus tööliste võimuletuleku ees Venemaa eeskujul (Itaalia, Saksamaa) ja ka see, et raskustest ülesaamiseks eelistati karmikäelist valitsemist. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda oli võitnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda ja andis varem või hiljem teed diktaatorlikule võimule. 1930. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Uutest, pärast I maailmasõda tekkinud riikidest suutsid ainult Tsehhoslovakkia ja teatud eranditega Soome kuni 1939. aastani säilitada põhiseaduslik demokraatia . Ülejäänudes maades osutus diktatuur demokraatlikust mõtteviisist tugevamaks. Kuid Euroopas oli ka riike, kus demokraatlikku korda peaaegu üldse ei tundud. Venemaal näiteks kehtestasid enamlased oma diktatuuri juba Esimese maailmasõja ajal, lämmatades sellega igasugused demokraatia alged. Alates 20
maailmarevolutsiooni), mis tähtsustas tööliklassi (võim haarati vägivalla abil) · Diktatuuri tekkel aitasid kaasa: a) uute, kergemini manipuleritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu b) pettumine Versailles' süsteemis c) pettumine demokraatlikus riigikorralduses d) majanduslikud raskused Fasistlik diktatuur Itaalias · Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias · Fasism tekkis vastukaaluks kommunismile · 1922 määrati Mussolini demokraatlike valimiste tulemusel peaministriks · 1925 kehtestati Itaalias üheparteisüsteem · Agressiivne välispoliitika Natsionaalsotsialism Saksamaal · Rahulolematud Weimari vabariigiga (1919-1933) · Suurenes Kommunistliku Partei toetajaskond
Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: · Pr ja NSVLi lähenemine (Idapakti sõlmimise kava, 1935 vastastikuse abistamise leping suunatud Sxm vastu) · lähenemine Ing-le (N: neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmine Saksamaale koos Ing-ga Münchenis 1938) 5. Diktatuuririikide iseloomulikud jooned (Saksa, Itaalia, NSVL näitel) · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana- Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1
2) poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud 3) rahval puudub otsene võimalus juh(t)i(de) otsuseid mõjutada 4) konservatiivsed väärtused 5) ei propageeri vägivalda ·Totalitaarne : 1) võim juhi ja sõltlaste käes 2) kontroll inimeste elu üle 3) hirmuvalitsus 4)Asendada eksisteeriv valitsemisvorm ,,ideaalse" valitsemisvormiga(utoopia). 5)Marksism-leninism, natsism, fasism. 6)Muuta olemasolev süsteem revolutsiooni teel. 6. Fasistlik diktatuur Itaalia ja eestvedaja ·Itaalia pettunud Pariisi rahus. ·Kommunistide streigid ja väljaastumised. ·Rahvuse kui terviku heaolu. ·Mustsärklaste mäss Roomas. ·1922a. sai Mussolini peaministriks. ·1922a. Itaalia muutus esimeseks riigiks Lääne-Euroopas, kus kehtestati diktatuur.(riigi demokraatliku riigikorra likvideerimine) ·1925a. Üheparteisüsteem ·Duce piiramatu võim. ·Salapolitsei koondlaagrid. ·Puudus ulatuslik terror. ·Mussolini head suhted katoliku kirikuga.
Kaotati pmtslt kõik sõjakommunismi poolt määratud keelud. NEP-i tingimustes säilitas riik kontrolli ja reguleeriva osa majanduses. NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani Stalini eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal, mis tähendas NSVL-i majanduse ja sõjalise taseme järk-järgulist võrdsustamist kapitalistlike tööstusriikidega ning neist lõppkokkuvõttes arengus möödumist. Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku arendamist eelisarendades rasketööstust (peamiselt sõjatööstusega seonduvaid ettevõtteid) kehtestati plaanimajandus (1928.a. kinnitati esimene 5-aastaku plaan); plaanid kehtestati tavaliselt utoopilised / liialt kõrged, mida täita oli väga raske või suisa võimatu. Seetõttu täideti 5-aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või
Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta? Mõlemad leidsid, et demokraatia ei toimi ja diktatuur on parem valitsemisviis. Suurbritannia areng Riigikord: demokraatia, konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia. Majandus: 1920 algas majanduslik tõus, sisse veeti toiduaineid, muret tekitas suur tööpuudus, tehnika oli vananenud. Parteid ja poliitiline elu: seadusi võttis vastu parlament. Tööerakondlased muutusid konservatiividele tõsiseks vastasteks. Prantsusmaa areng: Riigikord: demokraatia, vabariik. Majandus: välja veeri meresaadusi ja luksuskaupu
Ehk siis on see kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. Demokraatia tugisambad on: põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Vastulöögid demokraatiale: võimuolevad poliitikud võtavad tööle oma sugulasi, kõik ajalehed kuuluvad ühele firmale, kohtunikud ja kohtud on poliitikute mõju all, jõukatel ärimeestel on rohkem mõju valitsuse üle kui teistel. Totalitaarne reziim mittedemokraatlik valisemisvorm, mida iseloomustab diktatuur. Kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale. Võimulolijate suhtumine rahvasse ja seadustesse on ükskõikne. Rahvas on muudetud valitseja tööriistaks. Inimesi sunnitakse tegutsema valitseja nõudmiste järgi, et need saaks oma ebareaalseid plaane realiseerida. Valitsus jälgib informatsiooni levikut ja ajakirjandust kehtib tsensuur. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnad toimuvat. Konstitutsioon ehk põhiseadus kirjalik akt valitsemise ja seadusandluse üldiste
1. Kuidas kehtestati peale II maailmasõda Ida Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid? Millistes riikides see juhtus? Milliseid maid nimetati rahvademokraatiamaadeks? Miks? (lk 44) Sealt, kus oli läbi käinud Punaarmee, kehtestati diktatuur: Sunniti kehtiv võim taganema ning suruti kommunistlik partei võimule. Seda kõike sõjaväeorganite ning moskva toel. Rahvademokraatiamaadeks nimetati riike, mis olid moskva võimu all. Et jätta võimalikult demokraatlikku muljet. 2. Mis on sotsialismileer? (lk 45) Sotsialismileer on leer, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid. 3. Mis on sotsialistlik sõprusühendus? Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia kaardil)? Miks ei kuulunud sinna Jugoslaavia? Kes oli J.B.Tito
Riigivalitsemise vormid: 1-Monarhia a. absoluutne b. parlamentaarne 2. vabariik a. Presidentaalne b. Riigivalitsemise viisid: 1. parlamentaarne demokraatia: otsene*esindus*osalus*eliit* 2.diktatuur autoritaarne *totalitaarne * Riigikorralduse vormid: *unitaarriik- ühtne riik-keskvõim* föderatsioon*konföderatsioon* Riigi tunnused- territoorium rahvas Riigivõimu tunnused- riigivõim *seadusandlik* täidesaatev* kohtuvõim* Riigivõimu komponendid- seadused Riigivalitsemise vormid: 1- Monarhia a. absoluutne b. parlamentaarne 2. vabariik a. Presidentaalne b. parlamentaarne Riigivalitsemise viisid: 1. demokraatia: otsene*esindus*osalus*eliit* 2.diktatuur autoritaarne *totalitaarne * Riigikorralduse vormid: *unitaarriik-ühtne riik- keskvõim* föderatsioon*konföderatsioon* Riigi tunnused- territoorium rahvas Riigivõimu tunnused- riigivõim *seadusandlik* täidesaatev* kohtuvõim* Riigivõimu komponendid- seadused Riigivalitsemise vormid: ...
partei Saksa töölispartei Diktatuuri algus 1918 1921 1933 Iseloomulikud Võim koondub ühe Mustsärklased, Võim koondub ühe jooned inimese kätte, rahvus oli peamine, inimese kätte, hirmuvalitsus, üheparteisüsteem, pruunsärklased, kollektiviseerimine, diktatuur, võim juutide soov teaostada koondub ühe või tagakiusamine, maailmarevolutsioon enama inimese rassilise puhtuse ja oma vaated peale kätte, ettevõtteid saavutamine, suruda, KGB, kontrollis riik, üheparteisüsteem, punasärklased, salapolitsei, sõjakas noorsooliit
Diktatuurid Euroopas sarnased ja erinevad jooned Mõiste ,,diktatuur" on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei või üks isik. Lähtutakse ühest ideoloogiast ning valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda ja piiratakse kodanikuõigusi. Diktatuur jaguneb veel kaheks : autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur sai alguse 20.sajandil, Euroopas aastal 1922 Itaaliast kui võimule tuli Benito Mussolini. Diktatuuri tekke põhjuseks oli demokraatia kriis. See tähendas seda, et kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatlikku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ning viiks riigi majanduslikule õitsengule. Diktaatorid tulid võimule erinevatel põhjustel. Esiteks aitas kaasa see, et tekkisid uued ja
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Mõisted diktatuur ja demokraatia on omavahel täiesti vastandid. Kui diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim kui riiki juhib üks isik või mõni väiksem inimeste grupp, siis demokraatia ehk teisisõnu rahvavõim on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Itaalias kehtestati 1925a.fasistlik diktatuur. Põhjuseid, miks Itaaliast sai diktatuuri riik oli mitmeid. Esiteks oli Itaalia solvunud, selle tagasid suured majandusraskused ja
Ideoloogiad jagunevad: 1) konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene sekkumine majandusse ning eeskuju võetakse ajaloost, nt: Inglismaal konservatiivid, USA-s vabariiklased, 2) liberalism vabameelsuse, kauplemisvabaduse ja uuenduste pooldamine. 3) sotsiaaldemokraadid oluline töölisparteid ja vasakpoolsus. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Demokraatlikud riigid olid 1930-ndatel So, No, Ro, Ta, Pr, Ing, Suurbr, Sveits ja Tsehhoslovakkia. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Majandusvaldkonnas on diktatuurile omane plaanimajandus ja riigi suur osakaal, majandus teenib rasketööstuse huve, valitsus kontrollib hindu, palku, investeeringuid ning eksisteerib käsumajandus. Diktaatorlikus ühiskonnas puuduvad vabad valimised, on tsensuur, ühe partei süsteem, nt:
okt 1917 II nõukogude kongress, moodustas Rahvakomissaride Nõukogu, esimeheks sai Lenin. Kommunistlikud repressioonid- Rahvasteliit- Pariisi rahukonverentsi ajal pandi alus rahasteliidule- Wilsoni idee kohaselt pidi rahvusvahelised konfliktid lahendama rahumeelselt. Aktiivne oli 1920ndatel, suutis lahendada väiksemaid konflikte. Puuduseks oli et sinna ei astunud USA. Rahvasteliidul ei olnud reaalseid vahendeid, et liikmesriike mõjutada. Diktatuur venemaal- kommunistlik diktatuur, stalin Diktatuur itaalias- fašistlik diktatuur, mussolini juhtimisel astus kommunistide vastu. Diktatuur saksamaal- natsionalism, Hitler, Diktatuur hispaanias franco diktatuur, kirikumeelne autoritarism Woodrow Wilson- ameerika president 1913- 1921, rahvasteliit Aleksander kerenski-Ajutise Valitsuse esimees, Lenin- venemaa enamlaste juht, Benito mussolini- itaalia peaminister ja diktaator Hitler- saksamaa diktaator ja riigipeaa Stalin- nõukogude liidu riigi juht
6 paragraaf kommunism - poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. NSVL - Nõukogude Sotsalistlike Vabariikide Liit loodi 30.detsember 1922. Oli föderaalriik, koosnes liidu vabariikidest, oli vasakpoolse ideoloogiaga riik. NSVL-ide liiduvabariigid - Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia. interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. maailmarevolutsiooni idee - maakera värvub punaseks, kommunistlik revolutsioon võidab venemaal ja seejärel kõigis maailma riikides. sõjakommunism - rakendati Venemaal (20.aastatel) ülima vaesuse tingimustes kommunismi põhimõtteid mida nim. sõjakommunismiks. Transport, korter, teater jne. olid tasuta kuna riik oli nii vaene. NEP - uus majanduspoliitika, kus lubati riikliku omandi kõrvale turumajanduse olemist e. väikefirmasi. plaanimajandus - Majanduse p...
*Reini piirkond kuulutati demilitariseeritud piirkonnaks. Kodusõda Venemaal: Kelle vahel? Punased ehk enamlased, valged ehk endised Asutava Kogu liikmed Millal? 1917. aasta lõpul Miks? Paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnistamast Tulemused? *Enamlaste võit suuremal osal endise Vene impeeriumi alal. *Ei suudetud endale allutada iseseisvaid piiririike sanitaarkordon. *Tekkis esimene totalitaarne riik maailmas. Diktatuuri ja demokraatia tunnused DIKTATUUR - Võimude lahususe põhimõte puudub. Rahvas pole iseseisev. Ühe partei süsteem. Riigivõim on koondunud ühe isiku või grupi kätte. Üks ideoloogia. Range kontroll ajakirjanduse üle. Juhikultus. Võim pole avalik ega kontrollitav. Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Trüki- ja sõnavabadus puudub DEMOKRAATIA - Kehtib võimude lahususe põhimõte.Rahva iseseisvus.Mitme partei süsteem. Riigivõim kuulub rahvale. Mitu ideoloogiat. Vaba ajakirjandus
Ajaloo mõisted 1. Rahvasteliit- 1919–1946 eksisteerinud valitsuste vaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. 2. Versailles` süsteem- pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk- Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria- Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demilitariseeritud tsooni olemasolu. 3. Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 4. Diktatuur- autokraatlik valitsemisvorm, mil...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia ? Diktatuuri riikide teke oli tingitud sellest, et paljud riigid oli pettunud eelmisest riigikorrast ja arvasid, et diktatuur aitab nende riiki välja majanduskriisist või aitab kergitada riiki teistest tähtsamale. Mõned riigid olid olnud demokraatsed juba kaua aega varem ja rahvas oli sellise riigijuhtimisega väga rahul. Enamus diktatuursetes riikides ei teadnud demokraatlikust riigikorrast eriti midagi ja nii nad pidasidki diktatuuri täiesti normaalseks. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine
aastal, on selle liikmesriikide arv kasvanud 6-lt 27-le. 3 Uute liikmete kaasamine oli kavas juba algusest peale. Liidu rajajad uskusid oma ideesse niivõrd, et jätsid ukse avatuks ka teistele liituda soovivatele Euroopa riikidele. Euroopa Liidu vastus Euroopa poliitilise maastiku muutumisele viimase viiekümne aasta jooksul on nende riikide aitamine, kellel on eeldusi saada liikmesriigiks, edendades majanduskasvu ning tugevdades demokraatlikke jõude riikides, kus on kehtinud diktatuur. Kes saavad ühineda? Euroopa Liidu lepingus märgitakse, et iga Euroopa riik võib taotleda liiduga ühinemist, kui asjaomane riik jagab ELi demokraatlikke väärtusi ning võtab endale kohutsuse neid edendada. Kuid eelkõige saab riik ühineda vaid juhul, kui ta täidab liikmelisuse kriteeriumid: · poliitilised demokraatiat tagavad stabiilsed institutsioonid, õigusriigi põhimõte, inimõigused;
Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab
Demokraatia ja diktatuurid 1920. 1930. aastail Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos esk rahvas ning kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Tänapäeva demokraatliku õhiskonda iseloomustavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Diktatuur on põhimõtteliselt demokraatia vastand, kus rahval pole mittemingisugust võimalust kaasa rääkida. Diktatuurid jaotatakse mõnikord autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi moodustavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad
.....................................................8 Sissejuhatus Valisin diktatuurid Euroopas ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa sellepärast, et need teemad tunudsid huvitavad, eriti natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Diktatuuride juures kirjutan lähemalt autoritaarsest ja totalitaarsest diktatuurist. Natsionaalsotsialistliku Saksamaa juures räägin natsionaalsotsialismist, natsionaalsotsialistlikust majandusest ning Adolf Hitlerist. Diktatuurid Euroopas Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristatada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure. · Autoritaarne diktatuur
vabade ja regulaarsete valimiste. Diktaatorlikus võimus on võim ühe isiku või institutsiooni käes. Ebademokraatlik valitsemine. Riigivõimul võib olla täielik kontroll kodaike kõigi eluvaldkondade üle. 5. Määra järgnevate riikide riigivalitsemise vorm, riigikorralduse vorm ja võimu iseloom: Saksamaa: Parlamentaarne Vabariik, Föderatsioon, Demokraatia Jaapan: Konstitutsiooniline Monarhia, Unitaarriik, Demokraatia Saudi Araabia: Absoluutne Monarhia, Unitaarriik, Diktatuur - Totalitaarne Soome: Parlamentaarne Vabariik, Unitaarriik, Demokraatia Valgevene: Vabariik, Konföderatsioon, Diktatuur - Autoritaarne riik Hiina: Vabariik, Unitaarriik, Diktatuur - Autoritaarne riik Venemaa: Presidentaalne Vabariik, Föderatsioon, Diktatuur - Autoritaarne riik 6. Õpilane suudab allikatekstist välja lugeda riikide riigivalitsemise vormi, riigikorralduse vormi ja võimu iseloomu tunnused. RIIGIVALITSEMISE VORMID - Vabariik, Monarhia
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? 1.Selgita diktatuuri ja demokraatia mõisted. Diktatuur-piiramatu jõule toetuv võim Demokraatia-rahvavõim, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. 2.Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? 1) Esimese Maailmasõja rasked tagajärjed 2) Tohutu välisvõla tekkimine 3) Pettumine Pariisi rahulepingus 4) Keskvalitsuse nõrkus ja sagedased valitsuse vahetused 5) Palju parteisid ja sellest tulenevad erimeelsused 6) Kommunistide mõju kasv 3.Kuidas kujunes totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus? 1) 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule 2) 1922 sai riigi nimeks NSV Liit 3) Suri 1924, 1920
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
