USA ei keeldus tunnistamast nende põhikirja, seega pidid nad hakkama saama ilma USA toetuseta. Diktatuur - mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. / tugevakäeline karm valitsemiskord.Õpikust : Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi tasuma kõrgeid reparatsioone. Miks nim. Pariisi rahukonv. Loodud uut poliitilist korraldust ka Versaille diktaadiks?---- Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Miks teranes 1930.a. rahvusvaheline olukord? 1930.aastate lõpuks oli selge, et Rahvasteliit ei suuda enam oma rolli täita. Organisatsiooni osatähtsus kaotas oma mõjuvõimu ning hakati tegema katseid suure sõja ära hoidmiseks, kuid rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930.a. võimule diktatuurid
*Saarimaa 15. aastaks rahvasteliidu valdusesse Mõned piirkonnad liideti Belgiaga. Sileesia alad läksid taas loodud Poola riigi Koosseisu. Memel läks Leedule. Danzig muutus vabalinnaks. Vabalinn territoorium, mis on neutraalne ja demilitariseeritud. Mille õiguskorra kehtestavad rahvusvajelised lepped ja selle tagamist jälgivad teised riigid või rahvusvahelised organisatsioonid. Loodi Poola koridor. Saksamaal hakati Versailles'e rahulepingut nim. Versaille diktaadiks. Leping ei olnud mõeldud Saksamaaga lepituse saavutamiseks vaid selleks, et võidetud vastane maha suruda ja Saksamaale tema kaotusi meelde tuletada. Versaille leping tekitas kättemaksu meeleolusid [minu märkus-võimule tuli Hitler]. USA president Wilson mõistis, et Versaille rahuleping tekitab Saksamaal vastakaid / kättemaksu meeleolusid, mis võib Saksamaa viia revolutsioonini / rahutusteni. Wilsoni 14 punkti (-rahuleping) plaani järgi oleks loobutud reparatsioonidest.
Pariisi rahukonverents toimus jaan 1919jaan. 1920 Konverentsist võtsid osa 26 riigi esindajad, kuid otsustavad hääled kuulusid sõja võitnud suurriikidele. Suurbritannia peaminister David Lloyd George, Prantsusmaa peaminister George Clemenceau ja USA president Woodrow Wilson otsustasid Esimese maailmasõja järgse maailmakorralduse üle. Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles diktaadiks. Versailles`i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Scleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks
asutada laiaulatuslikke reforme, et taotleda distsipliini tugevdamist ja et tõsta jumalateenistuse tähtsust, ta tahtis vabastada ilmaliku võimu mõju alt ja keelata simoonia ja perekonnaelu. Investituuritüli (1075-1077) toimus paavst Gregoriuse VII ja Henry vahel. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud. Selle tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist. Paavst Gregoriusel VII oli ka dokument mida nimetati paavsti diktaadiks. See sisaldas erinevaiid teese. Näiteks: üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid ametist vabastada, üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused, jne. Tüli Henry ja paavsti vahel ei lahenenud. Keiser Heinrich IV kuulutas välja Gregoriuse VII tagandamise. Vastuseks kuulutas Gregorius VII tagandatuks Heinrichile truud Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad keisrile antud truudusvandest ja kuulutas tagandatuks ka Heinrichi, heites ta ühtlasi kirikust välja
loodi ka Danzigi vabalinn. 3) Loodi Reini jõe demilitariseeritud tsoon, et Saksamaa ei ohustaks Prantsusmaad. 4) Lubati Saksamaal omada 100 000 vabatahtlikku jalaväelast ja 15 000 mereväelast, samuti ka 4000 ohvitseri. 5) Saksamaa jäi ilma oma kõikidest kolooniatest 6) Tal keelati omada raskerelvastust 7) Esimest korda ajaloos anti sõjaroimarid kohtu alla. Karistuseks oli vanglakaristus või rahatrahv. Miks nimetatakse seda diktaadiks? Saksamaad ei võetud Rahvasteliitu, sest pidi esialgu tasuma reparatsioone, kohustus maksta reparatsioonimakse, sõjasüüdlaseks kuulutamine, võimalus omada vaid 100 000 vabatahtlikku sõdurit, Saksamaa ei omanud mingisugust sõnaõigust ja pidi alluma. Versailles´ süsteem esimese maailmasõja järgne maailmakorraldus, mis tugines Pariisi rahukonverentsil sõlmitud Versailles´ rahulepingule, hõlmas territoriaalseid muutusi,
*Saarimaa 15. aastaks rahvasteliidu valdusesse Mõned piirkonnad liideti Belgiaga. Sileesia alad läksid taas loodud Poola riigi Koosseisu. Memel läks Leedule. Danzig muutus vabalinnaks. Vabalinn territoorium, mis on neutraalne ja demilitariseeritud. Mille õiguskorra kehtestavad rahvusvajelised lepped ja selle tagamist jälgivad teised riigid või rahvusvahelised organisatsioonid. Loodi Poola koridor. Saksamaal hakati Versailles'e rahulepingut nim. Versaille diktaadiks. Leping ei olnud mõeldud Saksamaaga lepituse saavutamiseks vaid selleks, et võidetud vastane maha suruda ja Saksamaale tema kaotusi meelde tuletada. Versaille leping tekitas kättemaksu meeleolusid [minu märkus-võimule tuli Hitler]. USA president Wilson mõistis, et Versaille rahuleping tekitab Saksamaal vastakaid / kättemaksu meeleolusid, mis võib Saksamaa viia revolutsioonini / rahutusteni. Wilsoni 14 punkti (-rahuleping) plaani järgi oleks loobutud reparatsioonidest.
1.Reparatsioon-kahju täielikhüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-Mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim.Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris
ning ka nende maade rahvastele tundus võitjate käitumine ebaõiglane. Austerlased, ungarlased, bulgaarlased ja türklased soovisid kaotust tasa teha. Pidevalt avaldasid nad rahulolematust Versailles´s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi teistele peale. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles´ süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles´ diktaadiks. Rahvasteliit (loodi 1920) Pariisi rahukonverentsil lid liitlased rahvusvahelise organisatsiooni, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja rahvusvahelise majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine. Organisatsiooni nimeks sai Rahvasteliit, kuhu visid kuuluda kik maailma riigid omal vabal tahtel. Organisatsiooni peakorter asus Shveitsi linnas Genfis. Algul ei vetud Rahvasteliitu Esimeses maailmasjas kaotanud riike. Saksamaa ja
Kas Versailles` rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli m õistlik tegu? Jaanuarist 1919 kuni jaanuarini 1920 toimus Pariisis rahvusvaheline konverents. Selle kutsusid kokku Esimese maailmasõja võitnud Antanti riigid, et sõlmida kaotajatega rahulepingud. Saksamaa ja tema liitlased kutsuti kohale siis, kui lepingutekstid olid valmis. Nõukogude Venemaad Antant ei tunnustanud, teda osalema ei kutsutud. Põhiküsimused konverentsil otsustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja USA. Kaotajariikidega sõlmiti 5 lepingut (Austria-Ungari jagunes kaheks). Neist tähtsaim Antanti ja Saksamaa vaheline Versailles` rahuleping sõlmiti 28. juunil 1919. Saksamaa, kes oli tegelikult soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Sakslased pidid nõustuma kõige raskemate rahutingimustega. Versailles' lepingu põhjal kuulutati, minumeelest äärmiselt ebaõiglaselt, sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes ...
kaotajatel · peakorter sveitsis Genfis · Usa jäi täielikult välja · täiskogu kogunes kord aastas · erinevate probleemide jaoks olid erinevad komisjonid · nõukogu koosnes alalistest ja mittealalistest liikmetest Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest Versailles' rahuleping kuulutas nad sõjasüüdlaseks. Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versailles' diktaadiks? Sest Versailles's koostatati neid dokumente ja prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi teistele peale. Miks teravnes 1930.aastatel rahvusvaheline olukord? 1. Sakslasi vihastas Versailles' rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Üleskutsed tühistada rahuleping ning sõjakaotus tasa teha leidsid Saksamaal suurt poolehoidu. 2
Nimeta vähemalt kolm uut riiki, mis tekkisid vahetult peale I maailmasõda ja selle tulemusena: Austria, Ungari, Eesti, Jugoslaavia, Poola jne. 7. Pildiülesanne. Versailles süsteem. Rahu ja tulevane kahuriliha. Tiiger (Clemenceau hüüdnimi): "Huvitav! Mulle tundub, et ma kuulen last nutmas!" Mida ennustab see 1920. a Inglise ajalehes ilmunud karikatuur rahu püsimajäämise kohta? Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versailles' diktaadiks? sest kaotajatele tundusid rahutingimused ebaõiglasena ja pealesurutuna, mida sooviti revideerida. Paljud sakslased tundsid, et sõda lõppes nende riigile "noa selga torkamisega". Loetle kolm võimalikku põhjust selliseks arvamuseks? ____________________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________________ _ B 1
1.Compiegne`i vaherahu- vaherahu,mille sõlmisid sõdivad pooled 18.nov.1918ja millega lõppes sõjategevus Pariisi rahukonverents-konverents, mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni
Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni
Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni
Mari Nõlvak Türi Ühisgümnaasium 12R klass Maailma kahe maailmasõja vahel 1. Miks nimetati maailmasõja kaotanud riikides Versailles' rahulepingut ,,röövellikuks rahuks" ja ,,Verailles' diktaadiks"? Kuna maailmasõda tõi endaga kaasa suurt kahju.Inimesed said lausa röövellikult kahjustada. 2. Võrrelge USA ning Prantsusmaa ja Suurbritannia välispoliitikat 1920.aastatel. Mis on sarnast? Mis erinevat? USA-Euroopa suunal aeti isolatsionistlikku välispoliitikat.Aktiivselt sekkuti sõjaliselt,poliitiliselt ja majanduslikult Kesk-ja Lõuna-Ameerika siseasjadesse.1898-1988 peetud sõjas Hispaaniaga vallutati Puerto Rico ja Kuuba ning Filipiinid.USAl kasvas huvi ...
suurriikidele. Suurbritannia peaminister David Lloyd George, Prantsusmaa peaminister George Clemenceau ja USA president Woodrow Wilson otsustasid Esimese maailmasõja järgse maailmakorralduse üle. Versailles`i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Scleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu haldusse, Poznan, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola koosseisu, Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks. 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest
11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne`i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Pariisi rahukonverents. Versailles`i rahu ja Versailles`i süsteem. Pariisi rahukonverents toimus jaan 1919-jaan. 1920 Versailles`i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil: Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Scleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu haldusse, Poznan, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola koosseisu, Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks. 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest
· Peakorter Genfis · Algul ei võetud liikmeks kaotajariike: N.Liit alles 1934. a. · USA ei kuulunud RL-i, kuna ei tunnustanud tema põhikirja · RL-st lahkusid 30. Aastatel Jaapan, Saksamaa ja Itaalia, välja heideti NSV Liit (1939) b)Versailles' süsteem- Pariisi rahu-konverentsil rahulepingutega loodud uus poltiiline kooraldus · ,,Igavesti kestev rahu"- ei õnnestunud sõdade põhjusi kõrvaladada (uued riigipiirid olid meelevaldsed) · Seda nimetati ka Versailles' diktaadiks, sest kaotajatele tundusid rahutingimused ebaõiglastena ja pealesurutuna, mida sooviti revideerida · Ei arvestatud nn Wilsoni 14 punkti- USA presidendi rahukava õiglase maailmakorralduse kehtestamiseks · Rahulolematu oli ka Prantsusmaa, kes oleks soovinud Saksamaa suuremat nõrgestamist ja alandamist 4.I maailmasõja tagajärjed a) Hukkunuid üle 10 miljoni, haavatuid poole rohkem b)Laostatud majandus ja suured purustused c)Impeeriumide lagunemine ja väikeriikide tekkimine:
4. Saksamaale pandi peale ulatuslikud, kuid kindlaks määramata reparatsioonid 5. Keelustati kindralstaap 6. Keelati lennuväed, soomusrelvad, gaasirelvad, laevastik 7. Saksamaa laevastiku jäänused Suurbritanniale 8. Saksamaalt võeti ära kolooniad lüüsi Versailles`i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest 3) Saksamaa sõjaväe suuruse piiramine 4) Reparatsioonide maksmine kohustus Pariisi rahukonverentsi tähtsus: 1. Sõlmiti rahulepinguid ja lõpetati 1 maailmasõda täielikult 2. Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks 3
Marjanne Priidik 12.c klass Ajaloo olümpiaad Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda Maailma poliitiline kaart 20. sajandi algul : Impeeriumid : · 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses : Inglise-Buuri sõda (18991902): · Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi ja kullamaardlad. Kuigi inglased saavutasid 1900 pöördelise võidu, jätkus buuride partisanisõda veel kaks aastat. Inglaste halastamatu võitlustaktika (buuride farmide ja ...
Ajaloo eksami kordamisküsimused 1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939. Õpik 1. Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest neid kuulutas Versialles’ rahuleping sõjas süüdlaseks. Nad pidid loobuma suurtest aladest ja tasuma sõjalised kahjud. 2. Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versialles’ diktaadiks? Sest pidevalt avaldasid Sakslased rahulolematust Versialles’s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord?
peaminister David Lloyd George, USA president Woodrow Wilson ja Itaalia peaminister Vittorio Orlando. · Wilson oli rahulepingus pettunud ja USA ei ratifitseerinud seda (nagu ka nt Ecuador ja Hedjaz). Hiina ei kirjutanud alla rahulepingule. · Valitses eelkõige Saksamaa karistamise mentaliteet. Ei püütudki otsida alust lepituseks või uueks sõjajärgseks kõiki rahuldavaks tasakaaluks. · Saksamaal hakati nimetama Versailles' diktaadiks. Saanud üldtuntuks kui Versailles' süsteem. Nõudmised Saksamaale · Saksamaa kaotas kõik ülemere koloniaalterritooriumid · Saksamaa kaotas kaheksandiku oma territooriumist · Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000 meheni. Loobus üldisest sõjaväekohustusest, Keelati tankid, lennukid, allveelaevad. · Saksamaa pidi demilitariseerima Reinimaa · Saksamaad käsitleti peamise sõjasüüdlasena ja ta pidi maksma suuri reparatsioone.
Inglismaal konstitutsionaalne monarhia, kommete järgimist jälgis ühiskond mitte kuningas. Oli kollektiivne diktaator, diktaat suunatud selle vastu, kes kippus esile tõusma. Tõmbasid endale tähelepanu, siis võisid publitseerida oma loomingud. 19.saj alguses täielikult allutatud kollektiivsele diktaadile Inglismaal. Teater kollektiivne kunst, ühiskonna diktaat seal kõikidest kunstiliikidest kõige tugevam. Inglise teatri diktaadiks oli hästi tehtud näidend. Louis XIV sallis ka enda ümber isiksusi. Inglise variserlikus ühiskonnas ei sallitud isiksusi. Byron teadis mida ta teeb, kui ühiskonda õrritas. Prantsuse teater hoopis teises olukorras teater oli väga autoriteetne, see oli Richelieu aegadest nii, oli ta sellisena kavandanud teater kui ideoloogiline relv. Sellise mõjususe säilitas prantsuse teater läbi revolutsioonide ja Napoleoni aja, restauratsioonide, sellepärast prantsuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
