"NAFTA" Uurimistöö 2 Sisukord SISUKORD.............................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................2 NAFTA TÖÖTLEMINE...........................................................................................3 NAFTA LEIDUMINE............................................................................................... 4 MOOTORIKÜTUSED............................................................................................. 6 KESKKONNAPROBLEEMID.................................................................................7 MOOTORIKÜTUSTE HIND....................................................................................7 MOOTORIKÜTUSTE JÕUDM...
Kommunikatsioon ja üleilmastumine Referaat Õpetaja: 2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Globaliseerumise iseloomustus..........................................................................3 2.Liiklusvahendite areng........................................................................................ 4 3.Mida on globaliseerumine kaasa toonud.............................................................6 4.Majanduse üleilmastumine.................................................................................. 7 Kokkuvõte.....................................................................
Bensiini põlemise ladusust näitab oktaanarv. Mida kõrgem see on, seda parem on bensiin. Bensiinid sisaldavad kuni 35% aromaatseid süsivesinikke. Bensiini tihedus 750 kg/m3, soojuspaisumistegur 0.001 K-1. 1. 2 Diiselkütus Diislikütus (inglise diesel fuel, saksa dieselkraftstoff) on peamiselt mootorikütusena kasutatav süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200350°C. Saadakse enamasti nafta töötlemisel. Toornaftast saadud diisel koosneb umbes 75% küllastunud süsivesinikest, peamiselt parafiinidest ja 25% aromaatsetest süsivesinikest. Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide (gasool, solaarõli, petrooleum) segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on diislikütuses ülekaalus alkaanid. Tema tihedus on 810...860 kg/ m ³ . Nafta elementaarkoostis sõltub leiukohast ning ümbritsevatest kivimitest ja on järgmine:
Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostootmise jaamades. Tarvitatava kütuse järgi liigitatakse gaasi mootorid, kergevedelkütuse mootorid(ottomootorid) ja destilleeritud raskevedelkütuse(diiselkütuse mootorid) ja siis mitte destileeritud raksekütuse mootrid(laevadel kasutatavad diisel mootorid). Edasi põlemiseks vajaliku küttesegu moodustamise seisukohalt mootorid jagunevad silindri sisese küttesegu moodustumisega mootorid- diiselmootorid ja
Protsessi kujutame Ts diagrammil: 1-2 –adiabaatiline komprimeerimine. a.s.s.->ü.s.s. (ülemine- ja alumine surnudseis) . =v1/v2 – mootori kompressiooni e. surveaste. 2-3 isogoor, põlemine. - isogoorne rõhutõusuaste. 3-4 –adiabaatne paisumine. 4-1 jahtumine, v= const. Lo=lp-lk=□B34AB-□A12BA. q1=□A23BA, q2=□B41Ab. Pvk=const. Otto mootoritel on kasutegur määratav ainult surveastmega. t=1-1/k-1. Diiseli ringprotsess Kasutatakse raskeid kütuseid. Diisel kütus nii kiirelt ei põle ja seetõttu põlemis protsessi jooksul kolb nikub. p lp=23411’2’2 T q0=l0=q1-q2 lk=211’2’2 l0=lp-lk v s Neid klassikalisi diisel mootoreid, mis pole tänapäeva autodel, nim. algselt aeglase käiguga diislid,
marju teede äärest).Keskmine auto, mille läbisõit aastas on 20 000 kilomeetrit ning millel on 2,0 liitrine mootor paiskab aastas õhku 5 tonni heitgaase. Küsitlusleht 1 Autokütuse reostus 1. Mis sinu arvates on peamine alternatiivkütus ? · Päike · Elekter · Vesinik · Vesi · Piiritus · Tuul · Muu (õled , geotermiline energia , tuumaenergia , eeter , etanool , maagaas , bensiin , nafta , diisel ) · Ei tea 2. Kui palju sinuarvates auto kesmiselt aastas heitgaase välja paiskab ? · 10tonni · 5 tonni · 3 tonni · 1 tonn · 500 kg · Ei oska vastata 3. Kas pooldad loodussõbralikku autot ? 4. Kuidas parandada teadlikkust autodest ja nendega kaasnevatest reostustest ? Küsitluse vastused Küsitlesin 20-t inimest. Enimpakutud kütuseks oli päike , koguni 19%. Sellele järgnesid vesinik 12% ja elekter 15%
Alternatiiv energia-kasutamine suhteliselt vähene, sest tehnoloogia väga kallis. Eelised Puudused Nafta (taastumatu) Küttegaas, bensiin, diisel, Reostus, ei ole taastuv hea transport, suur kütteväärtus Maagaas (taastumatu) Kerge transport Reostus Tahked kütused, kivisüsi Võimalus kasutada Transport kallis, saastab (taastumatu) sügavamal olevaid kihte, põletamisel õhku pinnast ei pea ära koorima
mitteärilisel eesmärgil; 3) põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas, samuti põllumajanduses kasutatava traktori ja liikurmasina kasutamisel metsatöödel; 4) masinas ja mootorsõidukis, mida ei ole õigusaktiga lubatud kasutada liiklemiseks avalikult kasutataval teel ja mida kasutatakse kaevandus-, metsandus- või ehitustöödel; 5) paikses mootoris; 6) kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks 2.1 Autokütuseliigid · Vedel bensiin, diisel · Gaasiline propaan · Tahke puit, süsi · Elekter AC, DC 2.2 Kütuseväärtus on kütuseväärtuse tähtsaim näitaja, mis iseloomustab soojushulka mis eraldub 1kg kütusepõlemisel. 2.3 Viskoossus on kütuse põhiline kvaliteedi näitaja. Kvaliteedi viskoossus cSt Stoke Väikeviskoossus kütuse osad on liiga peened väheneb lennukaugus ,määrimine halveneb. Suurviskoossus parafiin, pihustamine halveneb ja segu moodustamine ,kütus ei
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3. TOITEALLIKAD 3.1 Klassifikatsioon ja põhinõuded Toiteallikad on ette nähtud tööstuslike elektriliste koormuste katmiseks. Kaasaegsete ratsionaalsete elektrivarustussüsteemide loomisel esitatakse toiteallikatele kindlad tehnilis- majanduskilud nõuded: · piisav võimsus ja töökindlus, · väljastatava elektrienergia nõutav kvaliteet (sageduse ja pinge stabiilsus, pinge siinuselisus, 3-faasilise süsteemi sümmeetria jne). · kõrge kasutegur ning madal elektrienergia maksumus. Tähtsateks nõueteks võivad osutuda veel nende kiire sisselülitamine, automatiseerituse aste, vähesed kulutused hooldusele ning keskkonnasõbralikkus. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib toiteallikaks olla: 1) energiasüsteem, 2) tarbija oma elektrijaam, mis ttöötab paralleelselt ühtse võrkgug...
dzinn tsukts kramm gramm tuss duss trell drell tress dress keiser geiser tiisel diisel krillima grillima kaasitama gaasitama
Juhiloa nr/ Driving licence No. Telefon/ Phone No. Elukoht/Place of residence e-post: Ettevõte/Company A/a nr./Bank account: Teine juht nimi/ Additional driver: Juhiloa nr/ Driving licence No: SÕIDUK (LEPINGU ESE/VARA)/ VEHICLE:____________________________________________________ DIISEL Sõiduki registreerimisnumber/ Reg.No. of Vehicle:____________ Sõiduki/vara hind (Price) 12900EUR (vin:__________________; __________________;__________________) Marsruut/ Route:_________________________________________________Tagatisraha:______________ Päevi/Days:____________Tasu/päev (Fee/day): ____________Kokku/Total:_______________ Tasu sisaldab sõidukiga läbitavat kilometraazi________km/päevas(_______________)
TALLINNA TRANSPORDIKOOL LADUDES KASUTATAV TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ÕPIMAPP Koostaja: Rühm: TALLINN 2015 Tänapäeval üha enam pannakse rõhku logistikale üle üldises mõistes. Üha rohkem areneb asjade ja teenuste transport ühest linnas teise ning ladustamine. Tänu sellele on kasvanud ka tehnoloogia ladudes, mis muudaks seda tööd lihtsamaks ning mugavamaks. Kasutatava laotehnika ja -tehnoloogia järgi jaotatakse ladusid alljärgnevalt : LAOTEHNOLOOGIA MÕISTE Laotehnoloogia all mõeldakse kompleksset, vastavalt vajadustele planeeritud süsteemi riiulitest, nende vahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast (tõstukid, väravad, laadimissillad, kaalud, kiletamisseadmed jne). Kõik on omavahel seotud ja laotehnoloogia töötatakse välja igal konkreetsel juhul eraldi terviklikuna, pidades silmas konkreetseid eesmärke. Tra...
võib diiselmootori puhul külmaga/koormusega jääda kogu küttesegu täielikult põlemata,millest ka nn must suits.Teiseks diisli ja bensiini erinev koostis.Diislikütus koosneb raskematest isotroopidest ning sisaldab rohkem väävlit,mis põlemisel annavadki suurema saaste loodusele.Kuigi diisli lubatud väävli sisaldust järk-järgult piiratakse,jääb see ikkagi oluliselt kõrgemaks kui bensinil ning haiseb ka rohkem. Niisiis ilmselt diisel on alati olnud sujuvam,elavam ja säästlikum,kui bensiin.kuid mitte keskkonnasõbralikum. Selle töö põhjal sain vastused kõigile minu küsimustele ja ilmselt töö eesmärk on täidetud. Arvan,et sellest tööst oleks kasu algajatel autotehnikutel,kui ka lihtsalt silmaringi laiendada tahtvatel inimestel.Ning mis peamine siit edasi saab veel uurida,kuidas muuta keskkonda säästlikumaks ja kuidas vähendada heitgaase õhus.Või üldse minnagi üle elektriautodele. 15
pulberkustuti x 1; tuletõrjuja kaitse vahendeid x 4. Statsionaarsed tulekustutussüsteemid: CO2 süsteem- masinaruumite ja lastitrüümite- 41 bl x 45 kg. Tuletõrjepumbad: 3 x 70 m3/h 5,2 bar. Kaasavõetava vee- ja kütusekoogused: Maksimaalne punkri mahutavas: MDO kütus 349,8 m3; GO kütus 61,5 m3 Magevesi: 54,2 m3 1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta 1.2.1 Jõuseadmete tüüp Peajõuseadmed Peamasin: 4 taktiline, 6 silindriline, realine troon diisel mootor MAK 6M32. Abijõuseadmed Abidiislid: 4 taktiline, 6 silindriline, realine diisel mootor DS9 Bow Thruster: JetThruster 4K-1200 & Scania DI12 Avariidiisel Generaator: 4 taktiline, 6 silindriline, realine diisel mootor Sisu 620 DSG 1.2.2 Pea- ja abijõuseadme võimsus Peamasina 1x2880kW Abimasinad 2x184kW Avariidiisel generaator 1x89kW 8 Vööripõtkur 1x 292 kW 1.2.3 Sõukruvi jõuülekande tüüp
Ehitusmasinate üldelemendid. Kordamisküsimused 1. EM jõuallika ülesanne ja nende jaotus mehhaanilise energia saamise viisi järgi. Jõuallikas varustab masinat tema kõikide mehhanismide, seadmete ja süsteemide käitamiseks vajaliku mehhaanilise energiaga. 1) primaarsed on need, milles mingi looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks, nt. aurumasin, sisepõlemismootor 2) sekundaarsed muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasut. taas mehhaanilise energia saamiseks, nt. elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 2. Sisepõlemismootoris energia saamine ja sisepõlemismootorite jaotus eri tunnuste alusel. Sisepõlemismootoris toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitat...
Sellel aastal olin ma enda arvates töökam ja tublim, sest sellel aastal sain käsitleda palju rohkem asju, kui eelmine aasta. Teadsin oma tööülesandeid ja mind ei pidanud kõrvalt juhendama, selle eest sain väga tihedalt oma töökaaslastelt kiidusõnu. Sain töökaaslastega suurepäraselt läbi. Minu poolt osutatud töö oli kiire ja efektiivne. Laotehnoloogiad I Teema: Laotehnika kasutamine. Laos oli 6 käsikahveltõstukit ja autotekil oli diisel mootoriga vastukaaltõstuk mida erinevateks operatsioonideks kasutasin. Lisaks oli veel kaubalift millega autotekilt kauba lattu saatsin. Oli ka olukordi kus pidin kaupa kiletama et kaup koos püsiks. Ettevõttes pidin tutvuma kasutus- ja ohutusjuhenditega ning andma allkirja, et olen kõigest arusaanud ja teadlik. II Teema: Laotehnoloogia kaardistamine praktikaettevõttes. Infotehnoloogia kasutamine laos I Teema: Laotarkvara ettevõttes.
1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor
Järvamaa kutsehariduskeskuses põllumajandus PM41 Äriplaan Juhhu Karli OÜ Urmo Reinhold Särevere 2016 1. Äriplaani kokkuvõte Minu ettevõte – Juhhu Karli OÜ- on loodud 2016.a. aprillis. Omandivorm on osaühing, omanik olen 100% mina ise. Esimese aasta lõpuks on omakapitali kokku 395873€. Mul on olemas vastav haridus ja ka praktilised kogemused. Minu ettevõte tegeleb maheteravilja kasvatamisega. Ettevõttel on olemas 60 ha põllumaad. Viie aasta pärast on mul põllumaad 100 -1000 hektarit ja tahan ehitada suurema kuivati ja lao. Siis saan ka palgata tööjõudu. Esimesed neli aastat müün oma toodangu lepingu alusel Tartu Mill-le ja plaan on tulevikus läbi Kevili turustada välismaale. Projekti maksumus on 300000€, suur osa sellest on mul masinate, seadmete ja hoonete näol olemas. Tootmise alustamiseks vajalike ressursside (diiselkütus, teraviljaseeme, tootmiskulud) soetamiseks võtan 2...
SPM JAHUTUSSÜSTEEM Kütuse plahvatuslikul põlemisel tõuseb temperatuur silindris 1800 - 2000°C. Et materjalid peaksid sellistele temperatuuridele vastu, selleks tuleb mootorit jahutada st üleliigne soojus tuleb mootorist välja juhtida. Ülekuumenevamad detailid mootoris on: kolvi üleminepõhi silindrikaane aluminepõhi silindrihülsi ülemine osa väljalaskekollektor väljalaskeklapid pihustiots väljalasketorud summutid Jahutava keskonnana kasutatakse: magedatvett merevett õhku. Kaasaegsetes laevades kasutatakse ainult ringvoolu süsteemi, aga avarii olukordades saab selle ümber lülitada otsevoolu süsteemiks ( ≈ 20 – 30 aastat tagasi kasutati diiselmootorite jahutamiseks ainult otsevoolu jahutus süsteemi) OTSEVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1- kinkstonikast, 2- mereveefilter, 3- mereveepump, 4- SPM, 5- ...
167800 t. Materjal Teras Teras Kiirus 22,6 sõlme (42 km/h) 22 sõlme (41 km/h) Mootor 6 diiselmootorit 4 diiselmootorit Võimsus 130 110 hj (97020 kw) (96000 kw) Kajuteid 2700 2090 Reisijakohti 6400 4905 Kütus Diisel Diisel, elekter. Tekke 16 18 Meeskonnaliikmeid 2100 1500 Kodusadam Nassau Bahama Nassau Bahama (mai 2015 Shanghai Hiina) Ehitatud STX Finland Cruise Oy, Turu Meyer Werft, Papenburg, laevatehas Soomes Saksamaa Päästepaate 18 16
The crankshaft is designed to convert the up and down motion of the pistons into horizontal rotation. Väntvõlli eesmärk on muuta üles-alla liikumise kolvid võtta horisontaalse rotatsiooni. The shaft is one solid piece made from cast iron or forged steel. Võll on üks kindel tükis valmistatud malmist või sepistatud terasest. Steel is usually used in high loading situations, such as diesel or turbocharged engines. Teras on tavaliselt kasutatakse kõrge laadimis olukordades, nagu diisel ja turbo mootorid. Oil passages are either cast or drilled into the crankshaft to distribute lubricant to the main and rod journals. Nafta lõigud on kas valatud või puuritud arvesse väntvõlli levitada määrdeaine peamine ja varraste ajakirjades. Gaasijaotusmehhanism (GJM) võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise.
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks vä...
temperatuurile ja rõhule, kasutades veeauru ja kindlat kogust hapnikku . Tulemusel tekib süsinik monoksiidi (CO) ja vesiniku segu . Vanasti muundati kivisüsi gaasilisse olekusse, mida juhiti tarbijatele ahjukütmiseks ja toidu valmistamiseks . Tänapäeval asendab seda maagaas mida peetakse ohutumaks. Lõuna-Aafrika kasutab gaasistunud kivisütt kuna nendel on naftasaaduste puudus. Kivisüsi saab olla muundatud vedelaks kütuseks nagu diisel ja bensiin. Protsessis kasutatakse katalüüse mis moodustavad süsivesinikke mida hiljem töödeldakse vedelkütusteks . Kõik selliste vedelkütuste valmistamisprotsessid vabastavad süsinik dioksiidi palju rohkem kui vedelkütuste valmistamine petrooliumist . Kuid plaanitakse ka vedeldamis projekte ,süsinik dioksiidi sekvesteerimine peab ära hoidma väärgaaside sattumist atmosfääri . Kuid selline protsess on aga kallim. Kivisüsi kui elektritootja
Kordamisküsimused. 1. Tööstuslik revolutsioon ja tööstusühiskond. Tekke põhjused, olemus, mõju ühiskonna arengule. Tähtsaimad 19. s leiutised ja nende tähtsus. Tööstusliku revolutsiooni olemus 18. sajandil leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. 1 põhjus: Uute kaupade toomisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid. 2. põhjus: Seni tootmise veduriks olnud manufaktuurid hakkasid järg-järgult asenduma vabrikutega. See murranguline pööre tootmises kujuneski tööstusrevolutsiooni aluseks. Lisaks masinatele oli tootmise uuendamiseks vaja raha ning inimesi, kes masinatega tööle hakkaksid. Tootmise uuendamiseks oli vaja ka raha ning inimesi. Ühtlasi hakkasid vabrikute- ettevõtete omanikud järjest enam huvi tundma ka uute tehniliste leiutiste vastu ning nende väljatöötamist vähemalt osaliselt rahastama. Üleminek vabrikutootmisele nõudis hulgaliselt tööjõudu, mida saadi enamasti maalt. Ühiskonna tehn...
2008 Referaat Tuumaelektrijaam Füüsika Juhendaja: Indrek Karo Mari Parts Pelgulinna Gümnaasium Sisukord Tuumaelektrijaam........................................................................................3 Tööpõhimõte...........................................................................................4 Olemus ja mehhanism..............................................................................5 Ajalugu....................................................................
TSERNOBÕLI TUUMAKATASTROOF Tsernobõli tuumaelektrijaam oli tuumaelektrijaam Ukrainas Kiievi oblastis Tsornobõli rajoonis. Jaama ehitust alustati 1970. aastal. Esimene energiaplokk käivitati 1977. aastal. 2., 3. ja 4. plokk järgnesid aastatel 1978, 1981 ja 1983. Aastal 1986 töötas 4 plokki, igaüks võimsusega 1000 MW, ehitati 5. ja 6. plokki. Jaamas toodeti ka mitmeotstarbelistes kaitsekuplita grafiitreaktorites tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Jaamast 4 km läänes paiknes 30 000 elanikuga ehitajate ja energeetikute asula Prõpjat. 1982. aasta septembris toimus 1. energiaplokis avarii, kus kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. Kui selle testi jaoks vajaminevaid nõudeid valmistati 25. Aprilli päevaajal, ning kuna reaktori elektriline jõud oli drastiliselt vähenenu...
4 TEHNIKA UUENDUSED Diiselmootori loojaks on Rudolf Diesel. Ta õppis Münheni Tehnika Ülikoolis. Ajendiks, et Diesel üldse hakkas diiselmootorit leiutama, oli katse koolifüüsikast. Katse seisnes selles, et kui klaassilindris olevat kolvi kiiresti alla suruda (kolv oli täidetud petrooliumi ja õhuseguga), siis see süttis ja lükkas kolvi üles. Katse käigus sai Diesel ka viga, aga just ennast kodus ravides tuli tal mõte tekkinud plahvatust ära kasutada. Diisel sai mootori valmis 1892.a. veebruaris ja patenteeris selle 1893.a. Esimesed mootorid küll töötasid, kuid ebaedukalt. Diesel kasutas oma mootorites kivisöe tolmu. Alles aastal 1897, kui leiutati petrooliumist algeline diiselkütus, muutusid diiselmootorid samaväärseks ja arvestatavaks konkurendiks ottomootorile. Sele 13 Rudolf Diesel (Biodieseloflasvegas) Kõige vanem automark on Mercedes-Benz, mis on ainsa margina sama vana kui autoasjandus ise
igat sorti külalised, sama tüüpi suvila jms juhtumid. Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid: väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud (vt ka allpool eri); eesti keel, läti rahvas, vene muusika, ungari kirjandus. Märkus 1. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad (nt diisel, morse, röntgen, maraton, olümpia) kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades nagu diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatuli jms. Märkus 2. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond (vrd Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort).
Diiselmootor · Diiselmootori loojaks on Rudolf Diesel. Ta õppis Münheni Tehnika Ülikoolis. Ajendiks, et Diesel üldse hakkas diiselmootorit leiutama, oli katse koolifüüsikast. Katse seisnes selles, et kui klaassilindris olevat kolvi kiiresti alla suruda (kolv oli täidetud petrooliumi ja õhuseguga), siis see süttis ja lükkas kolvi üles. Katse käigus sai Diesel ka viga, aga just ennast kodus ravides tuli tal mõte tekkinud plahvatust ära kasutada. Diisel sai mootori valmis 1892.a. veebruaris ja patenteeris selle 1893.a. Esimesed mootorid küll töötasid, kuid ebaedukalt. Diesel kasutas oma mootorites kivisöe tolmu. Alles aastal 1897, kui leiutati petrooliumist algeline diiselkütus, muutusid diiselmootorid Autode võidukäik · Esimesed autod olid hästi kallid. 1896.a. ehitasid kaks venda Charles ja Frank Duryea 13 peaaegu samasugust autot nagu Karl Benz, kuid nende kalli hinna tõttu $1000 - $2000 ei
sädemest. Aurud võivad kanduda süüteallikani ja leek võib lüüa aurude kaudu tagasi. Mahutid võivad tulekahjukuumuses lõhkeda. Auru plahvatuse oht ruumides, väljas ning kanalisatsioonis. Kanalisatsiooni sattudes tekitab süttimis- või plahvatusohu. Omadused aurustub kiiresti, süttib kiiresti, plahvatab. Põlemiskiirus 20/50 m/s Detonatsioon- 2 km/h Kaal 800g/m3 Värvus sinine, roheline, punane, kollane. Talvine ja Suvine. Koostis C, H, S 1.2 Diisel Tihedus 15 °C juures EN ISO 12185 suvine kg/m3 820...845 EN ISO 3675 talvine kg/m3 800...845 Tsetaaniindeks min 46,0 EN ISO 4264 Tsetaaniarv EN ISO 5165 suvine min 51,0
1.Toornafta puhastamine liivast ja sooladest. Toornafta sisaldab vett, muda, liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse toornaftale vett ja väävelhapet või leelist pH reguleerimiseks.Segu kuumutatakse ning lastakse läbi segamisventiili, et saavutada homogeensust. Seejarel lahutatakse segu setitis, kus nafta kui kergem faas pinnale kerkib ning soolane vesi pohja settib. Teine meetod põhineb elektrostaatilisel soolärastusel. Nafta-vesi süsteem lahutatakse elektrostaatilises kõrgepinge väljas. Soolane vesi koaguleerub kiiresti ja settib, nafta kerkib "koorekihina" pinnale. 2.Naftast toodetavate mootorkütuste omadused. Bensiin Põhiosa bensiinist moodustavad süsivesinikud C4-C12. Osa neist on ohtlikud: benseen.,tolueen.;naftaleen jne. Bensiin ujub veepinnal. Vett ei saa kasutada bensiini põlengu kustutmise...
TTÜ EESTI MEREA KADEE MIA MERENDUSK ESKUS M E R E T R A N S P O R D I J U H T I M I S E L E K T O R A 1 A T KURSUSETÖÖ „Optimaals e laevatüübi ja töökorraldu se vormi valik liinidele või suundadele ” Õppeaine: Meretransp ordi ökonoomika Koostaja(d) : 2 Tallinn 2016 3 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 5 Lähteandmed.............................................................................................................. 6 Lasti transpordiiseloomustus....................................................................................... 8 2. Tööregiooni looduslik-navigatsiooniline iseloomustus.........................
vajaliku disainiga T-särgid. Kojutoomise võimaluse kasutamisega antakse tellitud kaup autojuhile, kes viib kauba kliendile koju. 9.3. Investeerimisplaan Esimesel aastal renditakse kaks siiditrüki masinat. Masinad renditakse Selecter Holding OÜ- st. Kuna pakuvad lisaks rentimisele ka hooldust. Toote transportimiseks vajalik auto liisitakse Ford esindusest Pärnus. Auto on Ford Tourneo Connect, 5 kohaline, mis sobib ideaalselt kauba veoks, diisel kütus. 9.4 Koostööpartnerid Koostöö partneriteks on kasulik Ford esindus, mis hoolitseks auto tehnilise poole eest, Selecter Holding OÜ, mis hoolitseks siiditrüki masinate hoolduse eest. Mõni tankla näiteks Diisel24, mis on odav ning Pärnus olemas. Samuti ka mõne T-särgi tootjaga, kes müüks hulgihinnaga T-särke. 15 10. Ettevõttejuhtkond, personal 10.1
Iseseisev töö laotehnoloogiad 1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel "goods to man". Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. 2. Milline näeb välja , ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul ? Läbivoolu riiuli korral läbib kaldpind erinevaid järjestikku olevaid hoiukohti. Läbivooluriiuli kaldpindade kalle on enamasti 4%. Kaubaalused veerevadrullikutel ja liiguvad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Riiulid on varustatudspetsiaalsete piduritega, mis takistavad kaldpinnal liikumisel kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustamise. 3. Milline...
Sisaldab antidetonaatoreid(tertaetüülplii). Etüülbensiinid sinised või rohelised, antioksüdant kuni 0,03%. Detergente 0,01-0,02%. Diislikütus saadakse mitmete dest. Produktide segamisel, frakts koostis 180-420 kraadi. Sisaldab põhiliselt alkaane ja tsükloalkaane, areenide hulk piirantud, ebasoovitav on küllastamatus, autodiislis S sisaldus 0,02-0,05%, linnadiislis 0,002%. Tsetaaniarv 45-60. Hangumistemp suvediisel -10, talvediisel -35, põhjapiirkonna diisel -45 ja arktiline diisel -55 kraadi. Diislikütusel on määrimisfunkt, kui viskoossus on väike pihutub kergesti, kuid määrimisomadused on halvad. Biodiisel- taimeõlist esterdamise teel saadud metüülester. Toorainena rapsiõli sellest ester rapsi metüülester. Eestis puhast biodiislit ja 5% biodiisli sialdusega diiselkütust müüa. Taimeõli ja metanool massisuhtes 9:1 segatakse leeliselise katalüsaatoriga. Viskoossus nagu diislikütusel,
aastast sai mootor 20 hj (15 kW) võimsuselisa. Põhja-Ameerikas sai valida 5-käigulise manuaal- ja 6-käigulise automaatkäigukasti vahel. GTI-d hakati tootma 4-silindrilise 2,0-liitrise turbomootoriga, mille võimsus oli 200 hj (147 kW), käigukastiks sai valida ka 6-käigulise DSG. 2005. aasta septembris hakati tootma ka Golf 5 GT-d, mis kasutas 1,4 l topeltülelaadimisega (TSI) mootorit või 2,0 l TDI-d. Mõlemad mootorid arendasid võimsust 125 kW (170 hj) ja diisel oli saadaval ka 140 hj (103 kW) versioonis (Suurbritannias). Nende mootoritega saavutati kiirendus 0-100 km/h 6-käigulisel bensiinimootoril 7,9 s ja DSG-l 7,7 s ning diiselmootoril 8,2 s. VW Golf 5 GT-d ei müüdud Kanadas ega USA-s. Golf 5-st ei tehtud kabrioletti. Volkswagen Eost on kutsutud Golf 5 kabriolettversiooniks, kuigi Eose kereosad ei ühti ühegi teise Volkwageniga, kuid auto on ehitatud Golf 5 platvormile.
laius 2,5 m; kõrgus 4,0 m. Foto 7. Pumbaga betoonimikser ehk pumi [16] 17 7.1.8. Vibroplaat Weber CR7 Vibroplaati kasutatakse killustikaluse tihendamiseks. Vibroplaat Weber CR7 tehnilised andmed [17]: kaal 480,000 kg laius 0,60 m pikkus 1,04 m kõrgus 1,47 m kütuse tüüp on diisel võimsus 7,70 kW Foto 8. Vibroplaat [17] 18 7.1.9. Segumasin Optimix M130E Segumasinat kasutatakse plokkide vahelise mördi segamist ning takistab selle kivistumist. Segumasina Optimix M130E tehnilised andmed [18]: kaal 53,000 kg; laius 0,68 m; pikkus 1,20 m; kõrgus 1,28 m;
Testi tulemus - Liina Kuusk Testi nimetus: Kirjeldus: Alustamise aeg: Lõpuaeg: Läbimiseks vajalik: Testi tulemus: Küsimused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. ...
42. Diislikütuste diisliindeks: 43. Diislikütuste fraktsioonkoostis: Fraktsioonkoostist ehk lenduvust mõõdetakse destillatsiooni järgi. Diislikütus keeb 200...350 kraadi juures. Keemistemp. Mõjutab mitmeid tähtsaid parameetreid diislikütuse tööomaduste määramisel. Alla 180 kraadi keevaid osiseid võib olla ainult 10mahu%. Diislikütuse tunnuseks on et 250 kraadi juures ei tohi aurustuda rohkem kui 65mahu%. Oluline on ka t50 kui see temperatuur on madal, siis diisel käivitub kergelt, töötab pehmelt ning ökonoomselt. Mida madalam on t50 , seda paremini küttesegu moodustub. Liiga kõrge temperatuuri korral küttesegu aurustub ja moodustub aeglaselt ning esineb mittetäielik põlemine. 44. Diislikütuste leekpunkt: 45. Diislikütuste hägustumis-, filtreeritavus- ja hangumispunkt: Maailmas diislikütuste kasutatavust madalatel temperatuuridel iseloomustavad : *hägustumispunkt *filtreeritavuspunkt *hangumispunkt.
aastast sai mootor 20 hj (15 kW) võimsuselisa. Põhja-Ameerikas sai valida 5-käigulise manuaal- ja 6-käigulise automaatkäigukasti vahel. GTI-d hakati tootma 4-silindrilise 2,0-liitrise turbomootoriga, mille võimsus oli 200 hj (147 kW), käigukastiks sai valida ka 6-käigulise DSG. 2005. aasta septembris hakati tootma ka Golf 5 GT-d, mis kasutas 1,4 l topeltülelaadimisega (TSI) mootorit või 2,0 l TDI-d. Mõlemad mootorid arendasid võimsust 125 kW (170 hj) ja diisel oli saadaval ka 140 hj (103 kW) versioonis (Suurbritannias). Nende mootoritega saavutati kiirendus 0-100 km/h 6- 12 12.12.2012 TTK käigulisel bensiinimootoril 7,9 s ja DSG-l 7,7 s ning diiselmootoril 8,2 s. VW Golf 5 GT-d ei müüdud Kanadas ega USA-s. Golf 5-st ei tehtud kabrioletti
Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Laevade ehitus. Teema 1. Sissejuhatus. 1. Lühike ülevaade laevaehituse ajaloost. Esimeseks veel liikumise vahendiks, mille abil inimesed püüdsid ületada veetakistusi jahikäikudel ja rännetel oli kahtlemata rohkem või vähem primitiivne parv. See toimus juba varajasel kiviajal. Parv pandi liikuma tõuketeiba abil. Kui jõgesid ja järvi, hiljem ka meresid hakati kasutama kui mugavaid ühendusteid, ilmus aer. Aerust on arheoloogilisi andmeid juba IX aastatuhandest e.m.a. Peaaegu samast ajast on ka esimesed ühest tüvest tehtud paatide leiud. Keskmise kiviaja lõpul kasutusele tulnud ühest puutüvest välja raiutud või välja põletatud paati. tuleb lugeda suureks progressiks. Kuid erinevates maa...
7 järjestuses. Väntvõlli tagumisele otsale on kinnitatud raske ketas hooratas, mis töökäigu vältel kogub endasse energiat, seejärel aga jätkab pöörlemist inertsi toimel. Seejuures pöördub koos hoorattaga ka väntvõll, liigutades kolbi abitaktide jooksul. 8 NELJATAKTILISE DIISELMOOTORI TÖÖTSÜKKEL Nagu karburaatormootoril, nii koosneb ka diisel mootori töötsükkel neljast korduvast taktist: sisselaskest, survest, tööst ja väljalaskest. Siiski erineb diiselmootori töötsükkel karburaatori omast oluliselt. Diiselmootori silindrisse voolab mitte küttesegu, vaid puhas õhk. Õhk surutakse tugevasti kokku, mille tagajärjel selle rõhk ja temperatuur märgatavalt tõusevad. Survetakti lõpus pihustatakse silindrisse vedelkütust, mis seal süttib mitte elektrisädemest, vaid kuuma õhuga kokkupuutest
pea aurukatel sõu elektrimootor sõuvõll sõukruvi 4. Aatomi jõuseade Aatomkatel peaauruturbiin peaülekanne sõuvõll sõukruvi LAEVA DIISELJÕUSEADMED 1. Otseülekandega diiseljõuseade: (tagasikäik saadakse peamasina reverseerimise teel) peadiisel sõuvõll sõukruvi 2. Diisel reduktor jõuseade: (( RSS) revers sooritatakse reversr- reduktori abil) Peamasin; 1- sidur; 2- reduktor; 3- sõuvõll; 4- sõukruvi 3. Diisel elekteiline jõuseade: (reverseeritakse sõuelektrimootori reverseerimise teel) 4.Gaasiturbiin laeva jõuseade peagaasiturbiin turbokompressorid ( õhu pumpamiseks põlemiskambrisse)
1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid · Mootorvagunid ja vagunid · Maagiveo...
1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. Vastus: Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel "goods to man". Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest Mini-load kasutaja saab järgnevaid eeliseid: · osade laotoimingute täielik automatiseerimine · tooted ei saa minna laos kaduma ega segamini, kuna operaator saab käsitseda korraga ainult üht konteinerit · pidev inventuur · lao ruumala optimaalne kasutamine · maksimaalne mugavus ja garanteeritud juurdepääs ladustatud kaubale. www....
Separaatorid Kütuse ja õliseparaatori ülesanne, kinemaatiline skeem ja põhiosad. Kütuse täielik põlemine mootoris ja töötavate detailide kulumine sõltub suurel määral kütuse ja õli kvaliteedist. Mehaanilistest lisanditest ja veest puhta kütuse ja õli kasutamine tõstab energeetikaseadmete efektiivsust, väheneb kütuse erikulu ja detailide korrosioon ning pikeneb remontidevaheline aeg. Kütuse ja õli kvaliteedi tõstmiseks enne tema tarvitamist kasutatakse laevadel nende separeerimist. Separeerimise all mõistetakse separeeritavas keskkonnas olevate kahjulike lisandite eraldamist või lahutamist põhimassist. Laevadel separeeritakse vedelkütuseid, määrdeõlisid, pilsivett või ka heitvett ja vesiballasti. Vedelkütuste ja määrdeõlide puhastamine laevadel toimub reeglina tsentrifugaalseparaatoriga, mille tööpõhimõte seisneb erineva tihedusega osakestele erineva tsentrifugaaljõu tekitamine. Pidevalt töötava tsentrifugaalseparaatori leiutas esimes...
LK 9. Alalisvoolugeneraatori uurimine 1. Üldist Alalisvoolumasina (joonis 1) põhiosadeks on: magnetvälja tekitav osa, staator e induktor, milleks võib olla püsimagnet, kuid tänapäeval on selleks tavaliselt vooluga toidetav ergutusmähis; magnetväljas pöörlev mähis (pool, raam) e rootor. Alalisvoolumasinate rootorit tavatsetakse nimetada ankruks. Ike Joonis 1. Alalisvoolumasina ristlõige. Joonisel on näidatud Induktori poolused - N ergutusmähisega induktor, s.t et siin magnetväli tekitatakse ...
Lähte Ühisgümnaasium Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates Uurimistöö Koostaja: Vaiko Vaher 11H Juhendaja: Viivi Rohtla LÄHTE 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Kaitseliidu ajalugu.................................................................................................................4 1.1. Kaitseliidu loomine ja tegevus Vabadussõjas.................................................................4 1.2. Kaitseliit Eesti Vabariigis 1920-1940.............................................................................5 1.3. Kaitseliidu rahuaegne tegevus 1920-194...
Merenduskeskus Optimaalse laevatüübi ja töökorralduse vormi valik liinidele või suundadele Kursusetöö Tallinn 2018 SISUKORD KURSUSETÖÖ LÄHTEÜLESANNE....................................................................3 SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. LASTI TRANSPORDIISELOOMUSTUSED........................................................5 2. TÖÖREGIOONI LOODUSLIK-NAVIGATSIOONILINE ISELOOMUSTUS...............6 3.LÄHTE- JA SIHTSADAMATE TEHNILIS-EKSPLUATATSIOONILISED ISELOOMUSTUSED.......................................................................................... 8 3.1. Primorsk.....................................................................................
www.eaei-ttu.extra.hu Keemia ja materjaliõpetus Kokkusobivus sõltub ainete ja materjalide omadustest ja keskkonna omadustest, milles ained või materjalid on kokkupuutes. Puhaste ainete ja materjalide omadused sõltuvad ainete ja materjalide elementkoostisest ja sisestruktuurist. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest. Teades mingi aine või materjali omadusi nii üldisemalt kui täpsemalt, on võimalik määratleda: 1. nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja vastupidi keskkonna toime neile 2. erinevate materjalide omavahelist kokkusobivust või kokkusobimatust. Kokkupuutes (eriti niiskes keskkonnas) ei tohi olla Cu ja Al; Cu ja Fe; Cu ja Zn; Fe ja Al ja Betoon ja Al. Keemia karisid 1. Aatomite liigil ja nendest moodu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
