MITTEMETALLID Mittemetallideks loetakse elemente, mille välisel elektronkihil on neli kuni 8 elektroni ning mis reageerimisel metallidega käituvad redutseerijatena. Mittemetalli raadiused on väiksemad, kui metallidel ja nad hoiavad elektrone tugevamini kinni ehk nende elektronegatiivsused on suuremad. Üldised füüsikalised omadused: · halvad elektrijuhid (va. süsinik grafiidina) · toatemperatuuril valdavalt kas tahked või gaasilised (8A ehk vääris- inertgaasid 7A vesinik, kloor, fluor, 6A hapnik, 5A lämmastik) ainuke vedelmetall on broom, ülejäänud on tahked. · tihti molekulaarsed, kahe aatomolisi molekule moodustavad N, O, 7Arühm. · molekulaarsed on ka tahkena väävel ja fosfor, ülejäänud koosnevad ainult aatomitest (atomaarsed) · mittemetallid on reeglina halvad soojusjuhid va. teemant · kõik on tahkena rabedad · on kas molekul või aatomvõre Üldised keemilised omadused: kõi...
Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. HAPNIKU OMADUSED · Hapnik on värvitu, lõhnatu, maitseta õhust raskem gaas. · Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. · Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. ESINEMINE LIHTAINENA ALLOTROOBID MONOHAPNIK DIHAPNIK TRIHAPNIK O O2 O3 DIHAPNIK ehk LIHTSALT HAPNIK (O2) · Dihapnik on stabiilne gaas. · Ta moodustab Maa atmosfäärist ~21%. · Dihapnik on keemiliselt aktiivne. · Hapnik reageerib paljude liht ja liitainetega Ühinemise tulemusena moodustuvad OKSIIDID C + O2 = CO2 CH4+ 2O2 = CO2 +2H2O SÜSINIKDIOKSIID SÜSINIKDIOKSIID
Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Keemiline sümbol: O Tuumalaeng: 8 Aatomis: 8 elektroni, 8 prootonit ja 8 neutronit.Välises elektronkihis 6. Perioodilisustabelis asub: 2. Perioodi VI rühmas. Hapnikul on kolm isotoopi: nende massiarvud on 16, 17 ja 18. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon(O3)
paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas.Hapniku tarvitatakse keemia-, metallurgia-, jm tööstusts, meditsiinis jm. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku üldiseloomustus Hapnik, O, Oxygenium- keemiliste elementide perioodilisusüsteemji 6 rühma element,
jõud on väga nõrgad. · Vesiniku sulamis ja keemis temperatuurid on väga madalad. · Vesiniku keemis temperatuur on -253 C kraadi. · Vesinik on lõhnata, maitseta ja värvusetu. · Vesinik on kõige kergem (väiksema tihedusega) gaas. · Vesinik on vees väga vähe lahustuv. Vesinik Hapnik · Hapniku järjenumber on 8 · Hapnik on keemiline element · Hapnik on aktiivne mittemetall · Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsali hapnik ja trihapnik ehk osoon · Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas · Hapnik on fluori järel elektronegatiivseim element Levik looduses · Maa atmosfäärist moodustab hapnik umbes 21 % Atmosfääri on hapnik tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena. · Põhiliseks oksüdeerijaks meid ümbritsevas keskkonnas, sealhulgas ka eluslooduses. · Levinuim keemiline element maakoores-ligikaudu 45%. · Leidub vees ja õhus.
HAPNIK Sissejuhatus Hapniku keemiline sümbol on O Keemiline element järjenumbriga 8 Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall Tal on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Hapnik Hapnik on üks tähtsamaid bioelemente Levinuim keemiline element maakoores, moodusades ligi poole selle massist (~45%) Leidub looduses lihtainena kui ka paljude ühenditena (mitmesugused oksiidid) Füüsikalised omadused Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas Vees suhteliselt vähe lahustuv Keemistemperatuur -183 C Keemilised omadused Keemilistes reaktsioonides käitub oksüdeerijana
See on vees suhteliselt väha lahustuv ja keemistemperatuur on 183°C. Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana (v.a fluori suhtes). Molekulaarne hapnik on tavatingimustes suhteliselt väheaktiivne. Hapniku molekulide vähene aktiivsus on tingitud sellest, et aatomitevaheline side molekulis on väga tugev. Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks.paljud ained põlevad hapnikus heleda leegiga. Atomaarne hapnik e. Monohapnik on palju tugevam oksüdeerija kui dihapnik. See võib tekkida vahesaadusena reaktsioonides, kus eraldub hapnik. Trihapnik e. Osoon on terava lõhnaga ja sinaka värvusega mürgine gaas. Ta on ebapüsiv, laguneb kergesti ning on väga tugev oksüdeerija. Seda võib kasutada joogivee desinfitseerimiseks. Hapnikut saadakse laboratoorselt mõnede hapnikurikaste ainete kuumutamisel. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb veel ka teisteski oksüdatsioonireaktsioonides: mädanemis-, kõdunemis- ja
1. Hapniku ja Vesiniku füüsikalised omadused Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon(O3). Dihapnik on stabiilne gaas, mis temperatuuril 183° Celsiust kondenseerub siniseks vedelikuks. Ta moodustab mahuliselt umbes 21 % Maa atmosfäärist. Vesinik lihtainena on lõhnatu, värvitu ja maitsetu gaas. Kõige kergem gaas, mis on õhust 14,5 korda kergem. Keemis temperatuur on -253 oC. Ei lahustu hästi vees. Koosneb kaheatoomilisestest molekulidest. Vesiniku molekulide vaheline jõuda on väga nõrk. Kuigi molekulid suudavad kergelt igalt poolt läbi saada. 2
Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku avastamine Hapniku avastasid sõltumatult mitu teadlast. Üheks hapniku avastajaks peetakse Inglise õpetlast Joseph Priestleyt. On tuntud Priestley katse, kus ta läbi suurendusklaasi juhtis päikesevalgust elavhõbeoksiidile, mis laguneb soojuse mõjul elavhõbedaks ja hapnikuks. Asunud uurima tekkinud gaasi omadusi, avastas Priestley , et küünal põleb selles gaasis heledamalt kui õhus ja isegi õhus hõõguv süsi lööb lõkkele
liita veel 2 elektroni - järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. Hapnikul on kolm isotoopi: nende massiarvud on 16, 17 ja 18. 5 Hapniku omadused Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon(O3). Dihapnik on stabiilne gaas, mis temperatuuril 183° Celsiust kondenseerub siniseks vedelikuks. Ta moodustab mahuliselt umbes 21 % Maa atmosfäärist. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel ja sageli kaasneb sellega põlemine. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega. Lihtainete põlemisel tekivad nende elementide ühendid hapnikuga - oksiidid. Näiteks:
Järgnevalt teen kokkuvõtte ühe levinuima mittemetalli ehk hapniku kohta. Hapnik asub 2.perioodi VIA rühmas, mille rühma elemente nimetatakse üldnimetusega kalkogeenid. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana ning esineb oksiididena ja paljude lihtainetena. Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas, mis on omapärane selle poolest, et kuigi molekulis on paarisarv elektrone, on ta paramagnetiline. Temperatuuril –183 °C kondenseerub see siniseks vedelikuks. Ta moodustab 21% (mahu poolest) Maa atmosfäärist. Õhu koostises sisalduvat molekulaarset hapnikku nimetatakse ka õhuhapnikuks. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel, tihti kaasneb sellega leegiga põlemine
Hapnik Koostas Loona Riin Kauge Molekulvalem O2 ehk hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall Nimetused Keemiline - dihapnik Rahvapärane - Hapnik Füüsikalised omadused ● Gaasi olekus ● Värvitu (läbipaistev) ● Maitsetu ● Lõhnatu ● Tihedus on 1,1321kg/m3 Leidumine, saamine ja kasutamine ● Hapnik leidub õhus. ● Moodustab 21% Maa atmosfäärist. ● Hapniku toodavad taimed fotosünteesil. ● Kasutavad elavad organismid hingates. Planetuurne molekul mudel
Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku avastasid sõltumatult mitu teadlast. Üheks hapniku avastajaks peetakse Inglise õpetlast Joseph Priestleyt. On tuntud Priestley katse, kus ta läbi suurendusklaasi juhtis päikesevalgust elavhõbeoksiidile, mis laguneb soojuse mõjul elavhõbedaks ja hapnikuks. Asunud uurima tekkinud gaasi omadusi, avastas Priestley , et küünal põleb selles gaasis heledamalt kui õhus ja isegi õhus hõõguv süsi lööb lõkkele. Nii peetakse hapniku avastamise
Igapäev erinevad keemilised elemendid mängivad rolli minus ja minu ümber olevas maailmas , tehakse kõvasti tööd sellenimel ,et töötada välja uusi kasulike materjale. Pikemalt keskenduks nüüd VIA rühma mittemetallidele , sinna kuulub neli elementi , mida ei ole küll palju ,aga mõningatel neist on vägagi suur tähtsus meie ümber toimuvas. Nendeks elementideks on : hapnik , väävel , seleen , telluur. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall , millel on kaks levinud vormi , dihapnik ehk lihtsalt hapnik(O2) ja triphapnik eks osoon (O3) .Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas , mis on omapärane selle pooles ,et kuigi molekulis on tal paarisarv elektrone , on ta paramagneetiline. Lisaks reageerib ta paljude liht- ja liitainetega kuumutamise, sellele kaasneb tavaliselt leegiga põlemine. Veel mõningate ainetega toimub reaktsioon aeglaselt ka toatemperatuuril. Hapnik on fluori järel elektronegatiivseim element ,seetõttu on tal oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis
keemistemperatuur -183C Keemilised omadused · Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana, moodustades enamasti ühendid o.a-s -II · Molekulaarne hapnik on tavatingimustes suhteliselt väheaktiivne · Hapniku molekulide vähene aktiivsus on tingitud sellest, et aatomitevaheline side molekulis on väga tugev · Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks · Atomaarne hapnik ehk monohapnik on palju tugevam oksüdeerija kui dihapnik · Atomaarne hapnik on väga ebapüsiv, üksikaatomid liituvad kiiresti hapniku molekulideks · Hapniku aatom võib ka liituda hapniku molekuliga, moodustades trihapniku · Trihapnik ehk osoon on iseloomuliku terava lõhnaga sinaka värvusega mürgine gaas · Ta on ebapüsiv ja laguneb kergesti · Väga tugev oksüdeerija · Osooni võib kasutada joogivee desinfitseerimiseks · Osooni moodustub protsessides, kus võib tekkida atomaarset hapnikku
kõrge sulamistemperatuuriga, väga kõvad, tahked ained Allotroopia Nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena. Vastavad lihtained allotroobid- allotroopsed teisendid Erinevad üksteisest struktuuri poolest. Esinevad mittemetallilistel elementidel, mille aatomid saavad moodustada rohkem kui ühe kovalentse sideme(hapnik,süsinik,fosfor) Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) Aatomite arvu poolest molekulis:nt hapniku allotroobid dihapnik ehk tavaline hapnik O trihapnik ehk osoon O 2) Molekulide paigutuse poolest kristallvõres 3) Aatomite paigutuse poolest kristallvõres: nt süsiniku mitmesugused allotroobid,millest tuntumad on teemant ja grafiit
Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust; samuti neelab ta ultraviolettkiirgust.Osoon kondenseerub temperatuuril 112°C siniseks vedelikuks. Ta kahjustab elusorganisme, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Väikesed osooni kogused võivad inimestele soodsalt mõjuda, sest tema kahjulik mõju mikroorganismidele on tugevam kui on tema kahjulik mõju inimestele. Hapnik Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3).
Hapnik Avastamine 1. august 1774- Joseph Priestley (Priestley katse) 7.-8. sajand- Mao Hoa Esimesena kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi Carl Wilhelm Scheele. Leidumine 47% maakoorest 88.8% vee massist atmosfääris 20.95 mahu% 16O (99.757%) 17O (0.038%) 18O (0.205%) monohapnik (O) dihapnik (O2) trihapnik e. osoon (O3). Hapniku saamine laboratooriumis Vee elektrolüüsil Vesinikperoksiidi katalüütilisel lagundamisel H2O2=2H2O + O2 Kaaliumpermanga- naadi kuumutamisel 2KMnO4=K2MnO4+ MnO2 + O2 Kasutamine Kõik elusoragnismid kasutavad hingamiseks. Operatsioonidel Balloonides Kosmoselaevades Allveelaevades Contuses põletamisel Keevitamisel Keemiatööstuses Hapnikumaskid Biofunktsioon ~98% hapnikust biomolekulide
väheaktiivne, mõõduka kuumutamisel käitub tugevusega redutseerijana oksüdeerija, kuumutamisel käitub tugeva oksüdeeijana Hapniku allotroobid Sama keemilise elemendi erinevad lihtained Monohapnik Dihapnik Trihapnik ehk osoon O O2 O3 Vesiniku isotoobid Erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid Tavaline vesinik ehk Raske vesinik ehk Üliraske vesinik ehk Prootium Deuterium Tritium H D T Hapniku kasutamine Kõrge temperatuuriga leek
väheaktiivne, mõõduka kuumutamisel käitub tugevusega redutseerijana oksüdeerija, kuumutamisel käitub tugeva oksüdeeijana Hapniku allotroobid Sama keemilise elemendi erinevad lihtained Monohapnik Dihapnik Trihapnik ehk osoon O O2 O3 Vesiniku isotoobid Erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid Tavaline vesinik ehk Raske vesinik ehk Üliraske vesinik ehk Prootium Deuterium Tritium H D T Hapniku kasutamine Kõrge temperatuuriga leek
aatomi suurust. Metallidel on suured aatomid ja mittemetallidel on väiksed aatomid.Metallid paiknevad perioodilisustabelis vasakul pool ja katavad üle poole perioodilisustabelist.Mittemetallid paiknevad paremal pool perioodilisustabelit. 2. Selgitage, mis on allotroopia ja allotroobid. Tooge näiteid. Nähtust, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena, nimetatakse allotroopiaks ja vastavaid lihtaineid allotroopideks. Nt. -Erinev aatomite arv molekulis: dihapnik O2 ja osoon O3 -Erinev kristallistruktuur: teemant ja grafiit 3. Kirjutage (ja tasakaalustage) kaks reaktsioonivõrrandit, milles vesinik oleks redutseerija. H2 + S = H2S H2+Cl2=2HCl 4. Mille poolest erinevad üksteistest halogeenid? Halogeenid erinevad üksteisest värvuse ja agregaatoleku poolest.Veel erinevad aatomite suuruse poolest. 5. Kuidas saadakse vesinikhalogeniide ja neile vastavaid happeid? -tööstuses H2+Hal = 2HHal -laboris NaCl + H2SO4= HCl + NaHSO4 6
oksiididest, ammoniaagi ja org. ainete tootmisel. 4. Hapnik ja väävel. Kasutusalad. Omadused. Millised on nende elementide ühendite kasutusalad ja nende omadused? Nimeta väävli ja hapniku allotroope (võrdle neid). O2 • maitsetu, lõhnatu, värvitu gaas (toatemp.-l) • kt. -183oc Kasutusalad: • õhu koostises • soodustab põlemist • vajalik hingamiseks Allotroobid: • O ehk monohapnik (ebapüsiv, tugevam oksüd. kui O2) • O2 ehk dihapnik ehk tavaline hapnik • O3 ehk trihapnik ehk osoon (terav lõhn, sinine, mürgine gaas,ebapüsiv, atmosf. üle. kihtides) S • kollane kristalne aine • tavatingim. S8 • madal st. • Kergesti peenestatav Kasutusalad: • H2SO4 autoakudes, ainete kuivatamine • H2S – roiskumine+mädanemine • Na2S2O3 – fotograafia • SO2 – keldrite, ladude desinfits., pleegitamisvahend Allotroobid:
............................................lk. 7 Põlemine..................................................................lk. 7 Kasutatud kirjandus.....................................................lk. 8 2 Hapniku üldtutvustus Hapniku sümbol on O. Ladinakeelne nimetus oxygenium. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VI rühma element, mittemetall. Järjekorranumber 8 ja aatommass 15,9994. Hapnikul on kaks allotroopset esinemisvormi dihapnik O2 ehk tavaline hapnik ja trihapnik O3 ehk osoon. Dihapnik on normaaltingimustel lõhnata ja värvita gaas, lahustub vähesel määral vees ja ühineb peaaegu kõikide elementidega moodustades oksiide. Hapniku oksüdatsiooniastmed ühendeis on -II ja -I. Looduses on hapnikku elementidest kõige rohkem. Teda tarvitatakse keemia- ja metallurgiatööstustes, meditsiinis, vedelat hapnikku lõhkeainete valmistamisel. (ENE 3) Hapniku avastamine
Aatomvõre-kristallivõre,kus võre sõlmpunktides asuvad aatomid. Atomaarne aine-lihtaine,mis koosneb omavahel seostumata üksikaatomitest. Binaarne ühend-ühend,mis koosneb kahe elemendi aatomitest(H2O.NaCl) Dihapnik-hapniku levinuim ja püsivaim allotroop,koosneb kaheaatomilistest molekulidest Ekso-soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endo--soojuse neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon Elektroneg-suurus,mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem,mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Na +11|2)8)1) Elektronvalem-aatomi elektronstruktuuri kirjeldav ülskirjutus,mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.Na 1s22s22p63s1 Grafiit-süsiniku kihilise ehitusega allotroop,hea elektrijuht Iooniline aine-ioonilise kristallivõrega aine,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide ...
Pilet 4 1. Newtoni seadused Newtoni I seadus Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni II seadus Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega: F=m·a Newtoni III seadus Kehade mõju pole kunagi ühepoolne - see on vastastikune. Kohta, kus mingile kehale üldse jõud ei mõjuks, universumis ei leidu. Newtoni kolmandas seaduses seisab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. 2. Bernoulli võrrand Bernoulli võrrand seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. Võrrandi tuletas Sveitsi matemaatik Daniel Bernoulli (17001782). 3. Valguse murdumine, murdumisseadus, murdumisnäitaja Valguse murd...
Sulfaatiooni tõestamine: kasutatakse baariumkloriidi, mis sulfaatiooni olemasolul annab valge sademe. Hapniku leidumine looduses : Lihtainena õhus, ühenditena vees, maakoores. Füüsikalised omadused : Värvusetu, Lõhnatu, Maitsetu, Õhust raskem gaas, vees lahustub halvasti Hapniku saamine : laboris 2H2O2 = 2H20 + O2. Tööstuses : õhu vedeldamisel, vee elektrolüüsil. Atmosääris tekib hapnik fotosünteesi kaudu. Hapniku allotroopsed teisendid on : Monohapni, Dihapnik, Trihapnik. Hapniku kasutamine : Hingamine, Õhu rikastamine hapnikuga, hapniku maskid, lõhkeained Osooni füüsikalised omadused : Sinaka värvusega, iseloomuliku lõhnaga, plahvatab kui õhus on 48% Suur osoonisisaldus : mõjub mürgiselt, ebasoodne taimedele, aeglustab fotosüntees. Vähene osoonisisaldus : Soodustab taimekasvu, hävitab baktereid, neelab päikese UV kiirgust. Osooni kasutatakse kliimaseadetes, paberi ja toiduainetetööstuses. Hapniku võimalikud o
, värvus, kõvadus) omadustega aine mis koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest. 7. Liitaine- aine mis koosneb erinevate elementide aatomitest. (nt: vesi koosneb vesinik+ hapnik) Ained võivad olla vedelas, tahkes või gaasilises olekus. 8. Allotroopia- üks ja sama keemiline element võib esineda mitme lihtainena. Nt: süsinik võib esineda nii grafiidi, teemandi, karbüüni kui ka fullereenidena.. Sellist nähtust nim. allotroopiaks. (hapniku allotroopsed teisendid on monohapnik, dihapnik ja trihapnik. 9. Aatomi mass ja aatommass- aatomite mõõtmed ja mass on väga väikesed. Arvutuste hõlbustamiseks kasutatakse suhtarve, kusjuures ühikuks on 1/12 süsiniku aatomi massist. Seda ühikut nim rahvusvaheliseks aatommassiühikuks (1.6*10 astmes-27kg) Aatommass on ühikuta suurus, tegemist on suhtarvudega. 10. Molaarmass- molaarmassi ühikuks on g/mol. Molaarmassi tähis on M, millele järgneb sulgudes aine valem. Molaarmass ja molekulmass on arvuliselt võrdsed, ainult
HAPNIK Oxygenium Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores (~50%), vees(~89%), õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Maa atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja teda tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2. Perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 ...
Kompleksühend – ühendid, mis koosnevad tsentraalaatomist (kompleksimoodustajast) ja seda ümbritsevatest ligandidest, lisaks võib sisaldada ka muid ioone (nt välissfäär). Sisesfäär koosneb tsentraalaatomist ja ligandist. Valemis eraldatakse nurksulgudega Ligandid – molekulid või ioonid, mis on tuntud ka eraldi seisvatena (H 2O; NH3; Cl-; OH-). Saab jaotada: 1 monodentaatne, ühehambaline (NH3) 2 bidentaalne, kahehambaline (etüleendiamiin) ≥3 polüdentaalne, mitmehambaline [Ag(NH3)2]Cl ühend nimetus Tsentr ligand Koor välissf aal d. äär aatom arv Na[Al(H2O)2(O Al3+ H2O; 6 Na+ H)4] OH- K2[...
1. Allotroopia- üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. Enamasti on tingitud kahest asjaolust: 1) aatomite arv molekulis võib olla erinev. Hapnik O2 dihapnik ( harilik Värvitu gaas ( vedelana ja tahkena rõhu all kahvatusinine) molekulaarne hapnik O=O ) Lõhnatu, vees suhteliselt vähelahustuv , läbipaistev, õhust veidi raskem gaas. St0C 219 , Kt0C 183 Eluks vajalik, põlemiseks vajalik Püsiv , kuumutamisel aktiivne, oksüdeerija ( Va. F2 suhtes)
üldnimetusega kalkogeenid. Väliskihil on 6 elektroni (vaja kaks juurde, et kaheksa täis saaks). Reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana. Kõige levinum element maakoores (umb. 45% massist). Esineb oksiididena ja paljude lihtainetena. On tekkinud maale enamasti fotosünteesi tulemusena ja on meie keskkonnas väga tähtis oksüdeerija. Esineb looduses mitme allotroopse teisendina: O – atomaarne hapnik, O 2 – dihapnik (kõige levinum), O3 – trihapnik (osoon). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused O2 nõrk oksüdeerija. Kõrgemal to tugev oksüdeerija. Soodustab põlemist. O tugev oksüdeerija juba tavatingimustes. Osoon – O3 (O2 + O → O3). Iseloomuliku lõhnaga, sinaka värvusega mürgine gaas. Ebapüsiv. Kasutatakse joogivee puhastamiseks (hävitab baktereid), ei lase läbi lühilainelist UV kiirgust (osoonikiht).
reaktsioonide tasakaalu, kineetika, soojusefektide ja termodünaamika arvutusi. Reaalsete gaaside käitumine sarnaneb tavaliste tingimuste korral ideaalse gaasikäitumisele, seega ideaalse gaasi seadused on üsna hästi rakendatavad reaalsetele gaasidele ja nende lahustele. 3 1.0 Mis On Hapnik? Hapnik on keemiline element järjenumbriga 8. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon ( O3). Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas, mis on omapärane selle poolest, et kuigi molekulis on paarisarv elektrone, on ta paramagnetiline. Temperatuuril 183 Celsiust kondenseerub ta siniseks vedelikuks. Ta moodustab 21% Maa atmosfäärist. Õhu koostises sisalduvat molekulaarset hapnikku nimetatakse õhuhapnikuks. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel, tihti
HAPNIK Referaat aines “Keemia” Jõhvi, 2017.a. Sissejuhatus Hapnik (O) on keemiline element järjenumbriga 8. See on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Tavaline molekulaarne hapnik on lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas. Selle keemistemperatuur on 183 °C. Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana, moodustades ühendeid oksüdatsiooniastmega -II. Hapnik on väga levinud looduses, seda suurtes kogustes on maakoores, vees ja õhus. Võib julgelt öelda, et hapnik on üks tähtsamatest elemendidest inimese jaoks, see ümbritseb meid kõikjal ja ilma selleta ei saaks me elada.
Keemilised elemendid 02.12.2007 SISUKORD Lehekülg Sisu 1-6 Metallid 7-8 Mittemetallid 9-10 Väärisgaasid Raud (Fe) Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljandal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt. **Ühendeis on raua oksüdatsiooniaste II või III, viimane neist on keemiliselt stabiilsem. Raud looduses Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Lihtainena...
Lihtainena Maa atmosfääris, tekkinud fotosünteesi tulemusena. Põhiline oksüdeerijameid ümbritsevas keskkonnas, elusorganismides toimub tänu temale põlemine. Allotroobid (elemendi esinemine mitme omavahel koostiselt või struktuurilt erineva lihtainena) on: Trihapnik e osoon O3 terava lõhnaga sinakas mürgine gaas, ebapüsiv, kasutatakse vee puhastamisel, Maad ümbritsev hõre osoonikiht kaitseb lühilainelise UV-kiirguse eest. Dihapnik e molekulaarne hapnik O2- aatomid seotud kaksiksidemega. Monohapnik e atomaarne hapnik O- väga ebapüsiv Hapnikku saadakse laboratoorselt hapnikurikaste ainete kuumutamisel, vee elektrolüüsil, vedela õhu destillatsioonil. Puhast hapnikku kasutatakse terasesulatuses, keevitusel, keemiatööstuses, põlemisel, (meditsiinis) o VESI H2O Looduses väga levinud aine, ligi ¾ Maa pinnast on kaetud veega. Kujundab olulisel määral Maa kliimat.
kalkogeenid. · Väliskihil on 6 elektroni (vaja kaks juurde, et kaheksa täis saaks). · Reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana. · Kõige levinum element maakoores (umb. 45% massist). · Esineb oksiididena ja paljude lihtainetena. · On tekkinud maale enamasti fotosünteesi tulemusena ja on meie keskkonnas väga tähtis oksüdeerija. · Esineb looduses mitme allotroopse teisendina: O atomaarne hapnik, O2 dihapnik (kõige levinum), O3 trihapnik (osoon). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused · O2 nõrk oksüdeerija. Kõrgemal to tugev oksüdeerija. Soodustab põlemist. · O tugev oksüdeerija juba tavatingimustes. · Osoon O3 (O2 + O O3). Iseloomuliku lõhnaga, sinaka värvusega mürgine gaas. Ebapüsiv. Kasutatakse joogivee puhastamiseks (hävitab baktereid), ei lase läbi lühilainelist UV kiirgust (osoonikiht).
destilleerimisel (kasutades hapniku ja lämmastiku keemistemperatuuride erinevust). Eriti puhast hapnikku saadakse vee elektrolüüsil. 2H2O H2O + O2 11. Mis on allotroopia? Too ka mõni näide Nähtust, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena, nimetatakse allotroopiaks ja vastavaid lihtaineid allotroopideks eks allotroopseteks teisendiks. Näiteks hapniku allotroobid dihapnik ehk tavaline hapnik O2 ja trihapnik ehk osoon O3 12. Vee omadused. Reageerimine mittemetallioksiidiga, metallioksiidiga, aktiivse metalliga. Vee erilised omadused on tingitud tema molekulide suurest polaarsusest ja molekulidevahelistest vesiniksidemetest. Vesi on tavatingimustes vedelas olekus vaid vesiniksidemete suure osatähtsuse tõttu. 13. Iseloomusta a) osoon - Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist
kalkogeenid. · Väliskihil on 6 elektroni (vaja kaks juurde, et kaheksa täis saaks). · Reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana. · Kõige levinum element maakoores (umb. 45% massist). · Esineb oksiididena ja paljude lihtainetena. · On tekkinud maale enamasti fotosünteesi tulemusena ja on meie keskkonnas väga tähtis oksüdeerija. · Esineb looduses mitme allotroopse teisendina: O atomaarne hapnik, O2 dihapnik (kõige levinum), O3 trihapnik (osoon). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused · O2 nõrk oksüdeerija. Kõrgemal to tugev oksüdeerija. Soodustab põlemist. · O tugev oksüdeerija juba tavatingimustes. · Osoon O3 (O2 + O O3). Iseloomuliku lõhnaga, sinaka värvusega mürgine gaas. Ebapüsiv. Kasutatakse joogivee puhastamiseks (hävitab baktereid), ei lase läbi lühilainelist UV kiirgust (osoonikiht).
vähelahustuv, keemistemperatuur -183°C. · Keemilised omadused: keemilistes reaktsioonides käitub oksüdeerijana (v.a fluori suhtes), moodustades enamasti ühendeid oksüdatsiooniastmes II. Molekulaarne hapnik pole väga aktiivne, kuid kuumutamisel muutub aktiivsemaks. Atomaarne hapnik ehk monohapnik (võib tekkida vahesaadustena reaktsioonides, kus eraldub hapnik) on palju tugevam oksüdeeruja kui dihapnik. Atomaarne hapnik on väga ebapüsiv, üksikaatomid liituvad kiirelt hapniku molekulideks. Hapniku aatom võib liituda ka hapniku molekuliga moodustades trihapniku. Trihapnik ehk osoon on iseloomuliku terava lõhnaga sinaka värvusega mürgine gaas. Ta on ebapüsiv ja laguneb kergesti, eraldades atomaarset hapnikku. Seetõttu on osoon väga tugev oksüdeeruja. Või kasutada joogivee desinfitseerimiseks (analoogiliselt klooriga). Osooni võib tekkida protsessides,
VESINIK JA HAPNIK - tähtsamad mittemetallid VESINIK hydros - vesi HAPNIK oxy - oksiid Hydrogenium genos - tekitaja Oxygenium genos - tekitaja Sümbol H Sümbol O Lihtaine valem - H 2 Lihtaine valem O 2 I Aatomi ehitus I Aatomi ehitus - on esimene element. Paikneb I perioodis IA - kaheksas element. Paikneb II perioodis VIA rühmas. rühmas. H +1| 1) O +8| 2)6) aatom p= 8 p= 1 é= 8 é= 1 n=8 n= 0 m= 2 Reaktsioonides enamasti ei loovuta ...
Keemia kordamisküsimused 1. Mittemetallide üldised omadused? Enamik elusorganisme sisaldavad neid. Paiknevad perioodilisuses tabelis paremal ja üleval. Maakoores on rohkem. Õhu peamised koostisosad. Väliskihil palju elektrone (4-7).Aatomiraadius suhteliselt väike, suur elektronegatiivsus. Saavad liita kui ka loovutada elektrone. Tugenevad metallidele vastupidi. Füüsikalised omadused on üksteise suhtes väga erinevad(värvus, sulamistemp.),ei juhi elektrit ega soojust, rabedad. 2. Allotroopia - nähtus, kus üks ja sama element saab esineda mitme erineva lihtainena. Isotoopia - keemilise elemendi aatomi tüüp, mis erineb massiarvu poolest. Halogeenid - VIIA rühma elemendid fluor, kloor, broom, jood, astaat. Osoon ehk trihapnik(O3) - sinakas, mürgine, terava lõhnaga gaas, laguneb. Kasut. joogivee desinfitseerimiseks. Berthollet - sool KclO3 ehk kaaluimkloraat, plahvatusohtlik, lõhk...
Allotroopia. Nähtust, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena, nimetatakse allortoopiaks ja vastavaid lihtaineid allotroopideks ehk allotroopseteks teisenditeks. Allotroobid esinevad sellistel mittemetallilistel elementidel, mille aatomid saavad moodustada rohkem kui ühe kovalentse sideme. Kõige tuntumad on hapniku, fosfori ja süsiniku allotroobid. Allotroobid võivad erineda aatomite arvu poolest molekulis: näitks hapniku alltrooobid on dihapnik ehk tavaline hapnik O2 ja trihapnik ehk osoon O3. Allotroobid võivad erineda molekulide paigutuse poolest kristallivõres näiteks süsiniku teeant ja grafiit. Fosfori püsivamad allotroobid punane ja must fosfor on kihilise ehitusega polümeersed ained.
Kordamine. KEEMILINE ELEMENT- ühesuguste tuumalaengutega aatomite liik. ALLOTROOPIA- nähtus, kus 1 keemiline element võib esineda mitme lihtainena. O2-dihapnik, O3- trihapnik(ehk osoon) ISOTOOP- ühesuguste tuumalaenguga, erineva massiarvuga osakesed. 1. AINE KLASSID: a. Lihtained- (400),koosnevad ühe elemendi aatomitest.: · mittemetallid(19)- S, P, O2, Cl2 jne · poolmetallid e. metallid(15)- Ge, As, Sb, Te, At jne · metallid (90); Al, Au, jne b. Liitained- koosnevad mitme elemendi aatomitest: 1. Oksiidid- on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste -II). Oksiid on hapnik (o.-a. II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. a. Aluselised oksiidid oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub...
1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallilised omadused tugevnevad: Rühmas alt üles Perioodis vasakult paremale · See on ühtlasi ka OKSÜDEERIVATE omaduste tugevnemise tendents 1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallides lihtainena esineb kovalentne mittepolaarne side Molekulaarsed: VIIA, N2, O2, H2, S8... Aatomvõrega: C (teemant), Si, B · Allotroopia keemilise elemendid esinemine mitme erineva lihtainena: Erinev aatomite arv molekulis: dihapnik O 2 ja osoon O3 Erinev kristallistruktuur: teemant ja grafiit 2. FÜÜSIKALISED OMADUSED Üldised omadused neid on vähe (erinevamad kui metallid) halb soojus- ja elektrijuhtivus rabedus Erinevad füüsikalised omadused: erinev värvus väga erinev sulamistemperatuur · lämmastik, hapnik broom teemant, grafiit, boor 3. KEEMILISED OMADUSED · Mittemetallid lihtainena käituvad keemilistes reaktsioonides kas redutseerijana või
SISSEJUHATUS Osoon on kaitsekiht mis kaitseb elusloodust ohtliku ultravioletkiirguste eest. Osoon koosneb hapnikust (O3) ja asub stratosfääris. 1970-80ndatel täheldati osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel nn. osooniaugud seda põhjustas stratosfääri saastumine osooni lagundavate freoonide ja lämmastikoksiididega. Osooniaugud ohustavad nii keskkonda kui ka inimeste tervist, sest seetõttu jõuab Maale suuremal hulgal ultraviolettkiirgust. Osoonikihi säilimiseks on oluliselt piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid. 1. OSOON Osoon on hapniku allotroopne modifikatsioon (O3) mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. Osooni lõhna võib mõnikord tunda äikese ajal ja töödates elektrimootorite läheduses. Osoon on terava lõhnaga, suuremaskoguses mürgine, väheses koguses tervi...
Mittemetallid Vesinik 1. Aatomi ehitus: 1 elektron ja 1 prooton, põhiliselt liidab ühe elektroni, väga harva loovutab. Deetrium raske vesinik, aatommass 2 (1 prooton + 1 neutorn) Triitium - Üliraske vesinik, aatommass 3 (1 prooton + 2 neutronit) 2. Leidumine looduses: leidub nii ehedalt kui ühenditena: ehedalt: päikeses, atmosfäri ülemistes kihtides ühenditena: vesi, taim- ja loomorganismid, looduslikud kütused 3. Füüsikalised omadused: Värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. Vees praktiliselt ei lahustu, lahustub mitmetes metallides. 4. Keemilised omadused: Redutseerija, st loovutab elektrone. Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 => 2H2O N2 + 3H2 => 2NH3 (amoniaak) H2 + S => H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 => 2HCl (vesinikkloriid) Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 => Cu + H2O Reageerides väga aktiivsete ...
Elva Gümnaasium Hapnik Referaat keemiast Karl-Gabriel Hiie 9.C klass 2013/2014 õppeaasta Sisukord Sisukord..........................................................................................2 Hapnik.............................................................................................3 Üldiseloomustus......................................................................3 Avastamine..............................................................................3 Saamine...................................................................................3 Omadused................................................................................3 Kasutamine..........................................................................3-4 Osoon ja Osoonikiht............................................
fotosünteesima. Fotosünteesi käigus lagundatakse vee molekule. Praegune atmosfääri hapnikusisaldus (20,95%) saabus umbes 220 miljonit aastat tagasi. Kuna fotosünteesil toodetakse rohkem hapnikku kui seda hingamisel kulub, siis ongi hapniku hulk aja jooksul suurenenud. Suurema osa hapnikust produtseerib fütoplankton, maismaataimede osakaal on väiksem. Kogu atmosfääri hapnik uueneb umbes 2000 aasta jooksul. Blue-green algea developed CO2(g) + H2O(l) ---hnCH2O(s) + O2(g) Dihapnik on stabiilne gaas. · Ta moodustab Maa atmosfäärist ~21%. · Dihapnik on keemiliselt aktiivne. · Hapnik reageerib paljude liht- ja liitainetega Ühinemise tulemusena moodustuvad OKSIIDID C + O2 = CO2 CH4+ 2O2 = CO2 +2H2O SÜSINIKDIOKSIID SÜSINIKDIOKSIID Trihapnik on iseloomuliku terava, veidi kloori meenutava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. · Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine.
Olek: tahke (S, Si, C, P, I2), vedel(Br2), gaasiline (H2, O2, N2, Cl2, F2, väärisgaasid) Värvused: S-kollane, P-punane või valge, I2-hallikasmust, Br2- punakaspruun, Cl2-rohekaskollane Halvad elektrijuhid (v.a. grafiit) Halvad soojusjuhid (v.a. vesinik, teemant) Mõned madala st°-ga, pehmed: väävel (molekulvõrega) Mõned väga kõrge st°-ga, väga kõvad: teemant (aatomvõrega) Allotroopia: üks element mitme lihtainena. Hapnik: monohapnik O, dihapnik (tavaline) O2, osoon O3 Süsinik: teemant, grafiit, karbüün, fullereen Väävel: rombiline, monokliinne, plastiline Keemilised omadused: Reag. metallidega: (metall-redutseerija, mittemetall- oksüdeerija) Mg + Cl2= MgCl2 ; 2Mg+O2=2MgO ; Mg+S=MgS Reag. mittemetallidega: (aktiivsem mittemetall on oksüdeerijaks) Vesinikuga: (vesinik-redutseerija, teine mittemetall-oksüdeerija) H2+Cl2=2HCl; 2H2+O2=2H2O; H2+S=H2S; 3H2+N2=2NH3 Hapnikuga: (enamuses on O2 oksüdeerijaks, v.a. reag. fluooriga)
Mida punane sümboliseerib Punane on keelav värv, nõnda on ka keelumärgid punased Punane on vere, tule, jõu ja sõja sümbol. Samas sümboliseerib punane ka armastust ning kõike sellega seonduvat (näiteks kirge). Loomariigis sümboliseerib punane kõrgemat testosterooni taset ja ühe isase domineerimist teiste üle. Inimeste puhul on punane värv sageli seotud raevu ja vihaga, kuna selles olekus vereringe kiirenemise tõttu nahavärv muutub punaseks. Punane märgib ka ohtu, põnevust ja kiirust. Ka sportautod on seetõttu tihti punased. Purpursed riided sümboliseerisid jõukust ja väärikust, kuna kvaliteetne purpur oli väga kallis purpurit saadi meritigudest ja arvestatava värvikoguse saamiseks läks vaja väga palju tigusid. Punane ajaloos Punaarmee lipp Esmakordselt Suure Prantsuse revolutsiooni ajal heisatud punalipp on rahvusvahelise töölisliikumise ja sotsialistliku suuna sümbol, mis omandas oma seesuguse poliitilise tähenduse 1834. aastal aset ...