Takistus sõltub voolu väärtusest ligikaudu eksponentsiaalselt. Mitu korda erineb takistus pärilülituse korral takistusest vastulülituse korral? Miks? Erinevus on umbes miljon korda. Põhjuseks on pn-siirde eripära vastupingestamisel voolu mitte läbi lasta. Siirdele vastupinge rakendamisel liitub väline elektriväli siirde oma väljaga samasuunaliselt. Selle tulemusena muutub potentsiaalibarjäär sedavõrd kõrgeks, et enamuslaengukandjate difusioon lakkab. Vähemuslaengukandjad läbivad siirde küll takistamatult, kuid neid tekib toatemperatuuril vähe ja vastuvool jääb nõrgaks. Miks on dioodil pärilang ja kui suur see on teie dioodil? Dioodi pärilang on põhjustatud dioodi triivvoolust, mis mõjub difusioonvoolule vastupidiselt ja mille tasakaalustamiseks lähebki osa pinget. Antud dioodi puhul on pingelang 0,4 V.
taseme saavutamiseks alveolaarõhu uuendamisel, kui sissehingamise rõhutamine ! Gaasivahetus kopsudes · Gaasi partsiaalrõhk e. osarõhk näitab milline osa üldisest rõhust kuulub antud gaasile see on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus web.zone.ee/.../image010.jpg · O2 partsiaalrõhk alveolaarõhus on 100 mm Hg, · venoosses veres 40 mm Hg · CO2 partsiaalrõhk venoosses vere on 46 mm Hg, · alveolaarõhus 40 mm Hg. · Difusioon lõpeb, kui partsiaalrõhud saavad võrdseks. 5 Gaaside transport verega · Hapniku transport · Süsihappegaasi Hemoglobiin transport 100 ml veres 15 g O2 Na- ja K-sooladena 1 gr Hb seob 1,36 ml (80%) Hapnikumahtuvus Hemoglobiiniga (10%) 20,4ml Lahustunult (10%) Oksühemoglobiini protsent O2 ja CO2 osarõhk
Soojusõpetus Soojusõpetus tegeleb: (molekulaarfüüsika ja termodünaamika) 1. Mateeria liikumise soojusliku vormiga. See on: · Soojuse üleminek ühelt kehalt teisele,soojuspaisumine ja muud makroskoopilised nähtused · Molekulide kaootiline ehk soojusliikumine 2. Molekulide liikumise iseloomu ja molekulidevahelise vastastikmõjuga Molekulaarfüüsika uurib soojusnähtusi mikromaailma baasil. Termodünaamika uurib soojusnähtusi makromaailma baasil. Molekulaarfüüsika alused Molekulaarfüüsika kirjeldab ainete omadusi tuginedes kolmele eeldusele: · Kõik ained koosnevad molekulidest · Molekulid on pidevas kaootilises liikumises / soojusliikumises · Molekulide vahel on vastastikmõju Aine omadusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks on mingi füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine omadusi või olekut. Parameeter erineb muutujast selle poolest, et muutuja võib omada suvalisi väärtusi aga parameetril...
rakule ohtlikke aineid. On saanud nime seotuse järgi ribosoomidega. Moodustub Golgi kompleksis. Membraaniga. Tsütoskelett – teostab rakku, liigutab rakku ja tema organelle. (niidi moodi valgud, raku tugi) (osaleb rakusiseses liikumises) Ilma membraanita. Aitab organellidel liikuda. 4. Ainete aktiivne ja passiivne transport rakku ja rakust välja. – Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks mitte. Toimub läbi membraani. Difusioon – ained liiguvad sinna poole, kus neid on vähem. Osmoos – lahus liigub sinnapoole, kus lahustunud ainet on rohkem. 5. Kromosoomide ehitus, arv inimese keha-ja sugurakkudes, asukoht. – DNA + valgud (histoonid). Nähtavad rakkude jagunemisel. Asuvad tuumas. Inimese keharakkudes 46, 23paari – partnerid. Sugurakkudes 23kromosoomi, igast paarist 1. 6. Missugused ülesandes 3 nimetatud rakuosades on nii taime-kui ka
Bioogia kt 2 Elusloodus jaguneb: üherakulised ja hulkraksed organismid.-üherakulisi on mitmeid kordi rohkem, aga enamus on väga väiksed ja palja silmaga seetõttu ei näe. Kõige pisem üherakuline on mükoplasma.(võib tekitada hingamisteede haigusi) Üherakulistel aine-, energia-, infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Bakteris on kerakujulised, pulkjad, niitjad, kruvikujulised. Eeltuumsed ehk prokarüoodid (bakterid- puudub membraaniga piiritletud tuum, vähem organelle ja membraanseid struktuure), päristuumsed ehk eukarüoodid (sisemus täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on mitmesuguseid organelle). Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei ole eel- ega päristuumsed. Rakk on ümbritesetud rakumembraaniga Tsütoplasmas on vett, aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahariide, orgaanilisi happeid jt. TSÜTOPLASMA ON PIDEVAS LIIKUMISES JA ...
Lihas,Neuron,sidekoe epiteekode. Lihas liikumine. Neuron närvi impullss. Sidekoe seob lihase luuga. Epiteekode kaitseb teisi kudesi 9. Kirjelda membraani ehitust! Membraan koosned fosfilipiididest ja valkudest nende masssi suhe on ühesugune. 10.Võrdle aktiivset ja passiivset transporti läbi rakumembraani! Aktiivseks aniete transpordiks kulutab rakk energjat aga passivseks ei kasuta. Passivsed on vesi mis ise lihtsalt onn nii väiksed , et lähvad läbi. 11.Mõisted: difusioon, osmoos, fagotsütoos, pinotsütoos, füsioloogiline lahus. 12.Nimeta loomarakku organellid ja nende ülesanded, tunne organelle piltidelt! Rakumembraan-ainete liikumine sisse ja välja Tsütoplasmavõrgustik- rakku sisene liikumine Ribosoomid- valkude süntees Lüsosoomid-ainete lagundamine Golgi kompleks calkude töötlemine ning nende pakkimine skreedi põieketesse ja lüsosoomidesse. Mitokondor- raku varustamine energiaga Tsentrosoomid-jaotavad kromosoomide või kromatiide
1. Millised on RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD? Kõik organismid koosnevad rakkudest, iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas 2. Kuidas toimib ainete liikumine läbi RAKUMEMBRAANI: a) PASSIIVSE TRANSPORDI TEEL? Too näide. Valgulised kandjad, ei vaja lisaainet. NT: osmoos(lahjemast lahusest kangema suunas liikumine, vee ja mineraalsoolte imendumine taime juurtesse). Difusioon(gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani, kõrgemalt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni(CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsuaveoolide) 3. Mis värvi on, millist ülesannet täidavad ja kus asuvad: a) KLOROPLASTID? roheline, nendes toimub fotosüntees, taime maapealsetes osades b) LEUKOPLASTID? värvusetu, varuainete talletamine(tärklis, rasvad), taime maaalustes osades : juurtes 4. Too välja SEENTE KASULIKKUS LOODUSES...
1. Mis on vahelduvvool. Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk- ja efektiivväärtus? kuidas on seotud? Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist. Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil hetkel. Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 3. Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab alaliselt pinget maa suhtes. Nulljuhe ei oma pidevat pinget maa suhtes, kuid on vaja selleks, et tekiks kinnine vooluring .Maandusjuhe on ühendatud ühest otsast seadme metallkorpusega ja teisest otsast võimalikult otse maaga. 4. Miks kasutatakse kaitsmeid? kuhu ühendatakse? Kaitse rakendub, kui seadme metallkest satub pinge alla, ning tekitab kinnise vooluringi ja vool lülitatakse välja. Kaitsmed ühendatakse faasijuhtmele jadami...
Joule-Lenzi seadus Joule-Lenz'i seadus Vooluga juhtmes eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhtme takistuse ja ajaga 4. Keha kaal ja raskusjõud Paljud arvavad, et raskusjõud on keha raskusest põhjustatud jõud. Tegelikult aga pole raskusjõud midagi muud, kui Maa külgetõmbejõud, st gravitatsiooniline tõmbejõud, mida Maa avaldab sellele kehale. Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha tuge mõjutab. 5. osmoos Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal). Osmoosi kulgemissuunda arvestades eristatakse hüpo- ja hüpertoonset keskkonda (lahust). Hüpotoonses keskkonnas on lahustunud aine kontsentratsioon madalam ja vesi tungib sellest keskkonnast hüpertoonsesse keskkonda sisse, kuni nende kahe keskkonna
C mingi konstant; E* - aktiveerimise energia. Vastavalt võrranile on n seda suurem, mida väiksem on E* ja mida suurem on T. Seejuures kasvab n temperatuuri tõusul eksponentsiaalselt. E* on vajalik sidemete lõhkumiseks ja võre deformeerimiseks liikumisel. Aatomi liikumiseks kristallvõres peab olema täidetud kaks tingimust: 1) kõrval peab olema tühi koht (vakants või võrevaheline tühik), kuhu minna; 2) aatom peab olema aktiivne. Metallides toimub difusioon kahe mehhanismi järgi. 4.1.1 Vakantsmehhanism Aatom ja kõrvalolev vakants vahetavad kohad. Aatomi difusiooni korral selle mehhanismi alusel toimub vakantsi difusioon vastupidises suunas. E* on summa vakantsi tekkeenergiast ja kohavahetuse energiast. E* on seda suurem, mida kõrgem on metalli sulamistemperatuur. Selle mehhanismi järgi võib toimuda ka lisandi difusioon, kui A on lisandi aatom. Vakantsmehhanism on põhiline omadifusioonis ja difusioonis tahketes lahustes. 4.1
C mingi konstant; E* - aktiveerimise energia. Vastavalt võrranile on n seda suurem, mida väiksem on E* ja mida suurem on T. Seejuures kasvab n temperatuuri tõusul eksponentsiaalselt. E* on vajalik sidemete lõhkumiseks ja võre deformeerimiseks liikumisel. Aatomi liikumiseks kristallvõres peab olema täidetud kaks tingimust: 1) kõrval peab olema tühi koht (vakants või võrevaheline tühik), kuhu minna; 2) aatom peab olema aktiivne. Metallides toimub difusioon kahe mehhanismi järgi. 4.1.1 Vakantsmehhanism Aatom ja kõrvalolev vakants vahetavad kohad. Aatomi difusiooni korral selle mehhanismi alusel toimub vakantsi difusioon vastupidises suunas. E* on summa vakantsi tekkeenergiast ja kohavahetuse energiast. E* on seda suurem, mida kõrgem on metalli sulamistemperatuur. Selle mehhanismi järgi võib toimuda ka lisandi difusioon, kui A on lisandi aatom. Vakantsmehhanism on põhiline omadifusioonis ja difusioonis tahketes lahustes. 4.1
kinnise grupi liikmed, mis kaitseb neid 3. neid kaitseb nende positsioon, varandus, teadmised. Karjäärijuhus sotsiaalne faktor, mis määrab inimese tuleviku sellega, et avab ja suleb tema ees teatud võimalusi ühiskonnas. Sotsiaalne muutus on protsess, millega aja jooksul muutuvad väärtused, normid jne. Hõlmavad: 1. keskkonnasündmused 2. sissetungid, sõjad 3. kultuurilised kontaktid 4. innovatsioon 5. poulatsiooninihked 6. difusioon Difusioon on kultuurielementide levik, mis tähendab protsessi, millega uued ideed, teod, tehnoloogia, arusaamad levivad isikult isikule. Kultuuriline lõtk kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. Rahvuslus on paljude inimeste usk sellesse, et neil on midagi ühist, mis on küllaldane, et otsida poliitilist ühtsust. Ühiskonna mobiliseerimine sotsiaalse. Maj ja psühholoogilise vanad mustrid nõrgenevad ja
Termodünaamika alused Siseenergiaks nim. keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim. soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt või kehaosalt külmemale. Seejuures soojema keha siseenergia väheneb ja külmema keha siseenergia suureneb. Soojusülekanne kestab seni, kuni kehade temp. saavad võrdseks. Soojusülekande liigutus: ¤Soojusjuhtivuseks nim. soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. ¤Konvektsiooniks nim. soojusülekannet, kus energia levib gaasi-või vedeliku liikumise tõttu. ¤Soojuskiirguseks nim. soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid ei muutu, nim. kehi soojuslikus ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iselo...
Kui me sööme liiga palju siis toitained säilitatakse rasvaga, kui liiga vähe, siis kasutatakse keha varuaineid. E=K+A+M+V+U+T E toitu ja joogiga saadav energia, A ainevahetus, K kasv, M soojuskiirgusena eralduv energia, V väljaheide, U uriin, T töö mida tehakse. 3. Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1) gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine- kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi 2) gaaside difusioon allveoolide õhu ja vere vahel 3) hapniku ja süsinikdioksiidi trantsport verega 4) gaaside difusioon kudede ja vere vahel 5) sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Hingamissagedust reguleeritakse vere süsihappegaasisisalduse järgi. Seda juhib piklikaju hingamiskeskus. 4. Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust. 5. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel?
9. Mis on taimetoitaine? Too näiteid. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on peamiselt ioonidena. Positiivselt laetud ioone nimetatakse katioonideks, negatiivselt -- anioonideks. Näiteks: CO2 , H2O, O2 , 10. Nimeta taimede toitumisviisid. a) Juurtoitumine; b) Juureväline toitumine 11. Kirjelda juurtoitumise viise. · Passiivne omastamine (transpiratsioon, imav jõud). Toimub toitainete imamine koos veega. · Difusioon (kontsentratsioonide erinevused). Sellest osast, kus toitaine kontsentratsioon on suurem, liiguvad toitained sinna ossa, kus kontsentratsioon on väiksem. Ainete liikumine jääb seisma, kui % on mõlemal pool ühesugune. Looduses difusioon seisam ei jää, sest toitained kasutatakse taimes mitmesugustes protsessides. · Asendusadsorptsioon ehk aktiivne omastamine. Sel juhul toimub ioonide vahetus taime ja lahuse vahel
Redutseerijate standardlahused: Redutseerijad reageerivad õhuhapnikuga, seepärast kasutatakse tagasitiitrimist Kasutatakse tserimeetrias, kromatomeetrias Määratakse orgaanilisi peroksiide, Cr(VI), Ce(IV), Mo(VI) jt. Jodomeetria: Titrant: I2+ KI ja Na2S2O3 Indikaator: tärklis Kasutamine: Madala redokspotentsiaaliga aineid tiitritakse otse joodi lahusega Hapete määramine; oksüdeeriate määramiseks Veavõimalusi jodomeetrias: Tärklise lahus tuleb valmistada väga stabiilsetes tingimustes,selleks lisatakse kloroformi või Hg+ soola. Oksüdeerijate standardlahused: Oksüdeerijad: Kaaliumpermanganaat ja Ce(IV) Permanganomeetrilist tiitrimist saab teostada ainult lahustes mis on vähemalt 0,1M happe suhtes. Oksüdeerijatena võrdsed; Ce(IV) lahused on püsivad, KMnO4 ei ole; Permanganaadiga ei saa tiitrida lahuseid, milles on HCl. Permanganomeetria: Titrant: KMnO4, Põhiaine: Na-oksalaat Na2C2O4 Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, ...
a. vedelkristallid) Vedelikele on omane pindpinevus 25. Mis on kapillaarsus ja kuidas on seotud pindpinevusega? Kapillaarsus on nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu tõuseb (või langeb) peenikestes torudes kapillaarides. Mida märgavam, seda väiksem pindpinevus, seda suurem kapillaarsus. 26. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku pinnaomadus kokku tõmbuda, seega kerakujulisuse poole pürgida. 27. Iseloomusta ülekandenähtusi vedelikes. Difusioon. Difusioon vedelikes on aeglasem kui gaasides. Soojusjuhtivus. Vedelikud on paremad soojusjuhid kui gaasid. Sisehõõre on vedelikes tunduvalt suurem kui gaasides. 28. Kirjelda ja iseloomusta ülekandenähtusi gaasides. Soojusjuhtivus. Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu. a. Toimub väga aeglaselt, sest gaasid on väga halva soojusjuhtivusega. b. Sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine soojusisolatsioonis. Sisehõõre
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maja ja niiskus Referaat Koostas: Kait Trumm V-09 Pärnu 2010 Sisukord Kõik laguneb aja jooksul...............................................lk 3 Niiskuse liikumine.........................................................lk 3 Niiskus materjalides......................................................lk 4 Niiskusalliakad..............................................................lk 4 Niiskus kahjustused......................................................lk 5 Kasutatud kirjandus......................................................lk 6 Maja ja niiskus Kõik laguneb aja jooksu...
PLASMIIDID SISALDAVAD GEENE, MIS ON VAJALIKUD BAKTERI KASVUKESKKONNA ERIPÄRAST TULENEVATE ENSÜÜMIDE SÜNTEESIKS. PLASMIIDID AITAVAD LAGUNDADA ÜMBRITSEVAS KESKKONNAS LEIDUVAID ORGAANILISI AINEID. EELTUUMSE RAKU SISEMUSES PUUDUVAD MEMBRAANIDEST KOOSNEVAD RAKUSTRUKTUURID JA NENDEGA ÜMBRITSETUD ORGANELLID (TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK , GOLGI KOMPLEKS, KLOROPLASTID, MITOKONDRID; LISAKS PUUDUB TSENTROSOOM JA TSÜTOSKELETT). DIFUSIOON AINE VÕI ENERGIA ÜLEKANDUMINE KÕRGE SISALDUSEGA PIIRKONNAST MADALAMA SISALDUSEGA PIIRKONDA. MÕNEDE BAKTERITE TSÜTOPLASMAS ESINEVAD GAASIVAKUOLID, MIS AITAVAD ORGANISMIL VEEKOGU PINNALE TÕUSTA VÕI SELLE SÜGAVAMATESSE KIHTIDESSE LIIKUDA. BAKTERID PALJUNEVAD POOLDUMISEGA RÕNGASKROMOSOOM KAHEKORDISTUB, RAKUMEMBRAAN KOOS KESTAGA NÖÖRDUB SISSE JA MOODUSTUB KAKS TÜTARRAKKU, KUMBKI SAAB ÜHE KROMOSOOMI NING LIGIKAUDU VÕRDSE ARVU PLASMIIDE JA RIBOSOOME
Rakumembraani läbitakse igas suunas. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Membraani saavad ained lebida difusiooni või osmoosi teel, nii teevad vesi, gaasid, etanool ja muud pisikesed. Need olid siis passiivsed. Rakumembraanis olevates valkudes on kanalikesed, mille kaudu väiksed molekulid liiguvad sisse ja välja. Membraanis on transportvalke, nemad tegelevad aktiivse transpordiga, ainult kindlate ühenditega. OSMOOS on lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. FAGOTSÜTOOS aineosake tuleb rakule pihta, sopistub membraani ja põiekeses hõljub tsütoplasmas, teda seal süüakse ensüümide poolt. Makromolekulide pärusmaa. Rakuorganellid. Tsütoplasmavõrgustik võib olla sileda-või karedapinnaline. Karedapinnalisel on valke sünteesivad organellid, ribosoomid. Siledal on ensüümid, mis osalevad lipiidide ja
sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. VERERINGE Inimese organismis saab eristada kahte vereringet väikest- ehk kopsuvereringet ja suurt vereringet. Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks. Siin toimub difusioon , mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad veenidesse, mis ühinevad neljaks kopsuveeniks. Venoosne veri suubub südame vasakusse kotta, sealt edasi vasakusse vatsakesse - just sealt saab alguse suur vereringe. Vere teekond südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani imetatakse suureks vereringeks.
(gaasid on enamasti elektriisolaatorid) · Esineb kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel, gaasi erikuju Tahkised - Osakesed on tihedalt koos ja korrapäraselt, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule · Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt · Ei muuda ruumala ega kuju · Ei ole kokkusurutav · Ei voola Difussioon massi ülekanne Osmoos- Lahuses olevate erinevate molekulide erinev difundeerumine (imbumine) läbi poolläbilaskva vaheseina/membraani. Selektiivne difusioon. soojusülekanne energia ülekanne sisehõõre impulsi ülekanne · Osata seletada, mis on temperatuur ja mida see tähendab mikroskoopilisel tasandil - Temp. iseloomustab keha osakeste keskmist kineetilist energiat · Tunda erinevaid temperatuuri skaalasid ja osata üle minna ühelt skaalalt teisele · Teada, mis on rõhk ning millised on rõhu ühikud ning atmosfääri normaalrõhk. atm normaalrõhk on 101300 pa
lainepikkusega laine liitumisel ja mis väljendub liitlaine amplituudi kasvus või kahanemises sõltuvalt liituvate lainete faasinihkest. Difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest lainete kohtumisel tõketega. Lainefrondiks nimetatakse laine levimissuunaga risti olevat pinda, millel laine võnked on samas faasis. Kehasüsteemide liikumine. Molekulid on aine väikseimad osakesed, mis säilitavad selle aine keemilised omadused. Ainete difusioon kujutab kokkupuutesse viidud erinevate ainete tungimist teineteisesse. Staatiliseks mehaanikaks nimetatakse suure arvu kehade liikumist uurivat teadusharu. Isuprotsessideks nimetatakse ühest olekust teise ülemineku protsesse, mille korral üks parameetritest on jääv. Soojus ja kaootilise liikumise energia Gaasi siseenergiaks nimetatakse kõikide gaasis olevate energiate summat. Soojushulk kujutab endast energiat, mida keha saab või annab ära soojusvahetuse teel.
............................................................................................................ 50 6.2. Aatomdifusioon tahketes materjalides (joonis 4.8). ............................................... 51 6.3. Difusiooni vakantsmehhanism. ............................................................................... 51 6.4. Võrevaheline difusioonimehhanism........................................................................ 52 6.5. Statsionaarne difusioon (joonis 4.11, 4.12, 4.13).................................................... 52 6.6. Mittestatsionaarne difusioon (joonis 4.14, 4.15) .................................................... 53 4 6.7. Difusioonikiirust mõjutavad faktorid (joonis 4.16).................................................. 54 6.7.1. Temperatuuri mõju ........................................................................
5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris=8. 6.Kuidas arvutada planaarset aatomtihedust? tih=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas) /suuna pikkus) 7. Allotroopia? Paljud elemendid võivad eksisteerida erinevates temperatuuri ja rõhutingimustes erinevates kristallsüsteemides. 8.Kriteeriumid, mis määravad ära lisandi asendusliku lahustumise astme? a)aatomi suuruse faktor b)elektronegatiivsuse faktor e)asendatava ja asendava aatomi valents d)struktuuri faktor 9.Statsionaarne difusioon?on difusiooni erijuht, kus ei toimu protsessi kaigus muutusi nii allika kui ka difusiooni lõpp-punkti lisandi konsentratsioonis. 10.Omajuhtivusega pooljuht? on omane temperatuuri 0 k taielikult täidetud valentstsoon, mis on eraldatud tühjast juhtivustsoonist suhteliselt kitsa keelutsooniga. 11.Valguse neeldumine mittemetallilises materjalis? Kui valgus läbib mittemetallilist materjali siis osa valgust neeldub:I/Io=e^(-alfa*l) 12.Eutektikapunkt?
millega on seostunud mitmesuguseid ülesandeid täitvad valgud. · Rakumembraani läbivad mõlemas suunas orgaanilised ja anorgaanilised ained. · On olemas passiivne ja aktiivne transport. · Valgud reguleerivad, mis ained pääsevad läbi. · Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. · Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel, nt vesi, O2, CO2, etanool. Difusioon ja osmoos on passiivse transpordi peamised võimalused. · Osmoos aine liikumine madalama kontsentratsiooniga alalt kõrgema kontsentratsiooniga alale. · Difusioon Browni liikumine. · Osa rakumembraani koostisse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikestega, mille kaudu toimub väiksemate molekulide liikumine rakku ja sealt välja. Kui protsessiks ei kuluta rakk energiat, siis on see passiivne transport.
kuna ema antikehad võivad tungida loote vereringesse ja põhjustada aglutinatsiooni. 27. Veregruppe koduloomadel on praktikas vaja teada selleks, et a) teostada vere ülekannet b) põlvnemise selgitamisel c) tõuaretuses 28. Lümf tekib verekapillaaristikust väljanõrgunud vereplasma koostisosadest ja koosneb ainevahetusproduktidest. 29. Lümfisõlmede ülesanne on mikroobide hävitamine, antikehade moodustamine. Ainete transport, membraani- ja aktsioonipotentsiaal 30. Difusioon on selline transpordimehhanism, kus ainete transport toimub mööda kontsentratsiooni gradienti. 31. Aktiivtranspordiga on tegemist, kui ainete transport toimub vastu kontsentratsiooni gradienti. 32. Na-K-pump toimib järgmiselt: Na-kanalid avanevad > rohkem Na-kanaleid avaneb > Na-kanalid sulguvad > K- kanalid avanevad > K- kanalid sulguvad. 33. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. 34
Avastaja või teadlane Uus avastus või teooria Robert Hooke leiutas valgusmikroskoobi, uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakus selle jagunemise teel Hans ja Zacharias Janssen esimene mikroskoop Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku Anton van Leeuwenhoek avastas ainuraksed ja bakterid ; spermid Theodor Schwann kõik loomorganismid on rakulise ehitusega RAKUTEOORIA PÕHISESIUKOHAD: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakks saab aluse olemasolevast rakust · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas UURIMISMEETODID: Binokulaarsed mikroskoobid võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga Ste...
A)Tuuma ümbritseb membraan, tuuma sees on karüoplasma, tuuma sees on ka väikesed tuumakesed. B)Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 7. Millised on rakumembraani ülesanded? Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. 8. Kirjelda rakumembraani ehitust! Koosneb fosfolipiitidest ja valkudest. 9. Nimeta transpordiviise, kuidas saab aineid transportida rakku ja rakust välja? Aktiivne, passiivne, difusioon, osmoos . 10. Milline on ribosoomide ehitus? Millised ülesanded on ribosoomidel? A)Ribosoom on kaheosaline, mõlemad osad koosnevad ribosoomi RNA ja valgu molekulidest. B) ribosoomides toimub valkude süntees. 11. Miks on rakus olulised lüsosoomid? Neis lõhustatakse mitmesuguseid aineid, makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure. 12. Milline tähtsus on Golgi kompleksil rakus? Seal jõuab lõpule valkude töötlemine ning
Sissejuhatus Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse kokkuleppelisel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15K (0C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada nn standardtingimusi: temperatuur 273,15K (0C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Normaaltingimustel: Standardtingimustel: Põhilised ideaalgaaside seadused: Boyle'i seadus: Charles'i seadus: Kaks eelmist kombineerides saab: Ühe mooli gaasilise aine korral: 2 R- universaalne gaasi konstant; R=8,314 J/mol·K Clapeyroni võrrand: Difusioon on aine osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib konsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi...
Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad…(nim ja selgita) (3p) Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes (2p) Nimeta kusepõie seina kihid ja neid moodustavate kudede ül= (6p) Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis. Missuguses nahakihis puuduvad veresooned? Nimeta 2 kudet ja koe ülesannet kõhunäärmes; Selgita mis on difusioon? Selgita sileda endoplasmaatilise retiikulumi ül? Nimeta missugused tsütoskeleti osad on vajalikus silelihasraku ja vöötlihasraku kontraktsiooniks Nimeta 2 kudet hobusabas Nimeta kude mille rakud vooderdavad kapillaari valendiku Kananahk tekib karvapüstitajalihase kontraktsiooni tõttu. Kas tegemist on silelihase või vöötlihasega? Nimeta 3 kudet mao seinas: Nimeta kude (ja põhjenda kuidas) mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis?
HINGAMISELUNDKONNA HULKA KUULUVAD HINGAMISTEED, MIDA MÖÖDA ÕHK LIIGUB, JA KOPSUD, KUS TOIMUB GAASIVAHETUS ÕHU JA VERE VAHEL. HAPNIK JA SÜSIHAPPEGAAS SAAVAD RAKUMEMBRAANE LÄBIDA VAID VEES LAHUSTUNULT, MISTÕTTU ON KOPSU PIND ALATI NIISKE NING HINGAMISEGA KAASNEB VEEKADU. RINGEELUNDKOND TRANSPORDIB KEHAS AINEID. RINGEELUNDKONNA MOODUSTAVAD VERI, VERESOONED JA SÜDA. VERE LIIKUMISE PEAMINE EESMÄRK ON TAGADA AINETE KIIRE TRANSPORT KEHAOSADE VAHEL, MILLE KAUGUSTE TÕTTU ON DIFUSIOON EBAPIISAV VÕI AEGLANE. RINGEELUNDKOND OSALEB HINGAMISGAASIDE TRANSPORDIS, TOITANETE TRANSPORDIS, AINEVAHETUSE JÄÄKPRODUKTIDE TRANSPORDIS, HORMOONIDE TRANSPORDIS, ORGANISMI SOOJUSREGULATSIOONIS JA JÕU EDASIKANDMISES. ERITUSELUNDKOND EEMALDAB KEHSTA MITTEVAJALIKKE AINEID. ERITAMISE KÄIGUS EEMALDATAKSE KEHAST AINEVAHETUSE KÄIGUS TEKKIVAD JÄÄKPRODUKTID, SOOLADE JA VEE LIIG NING ORGANISMI SATTUNUD KEHAVÕÕRAD AINED. ERITUSELUNDKONNA MOODUSTAVAD NEERUD, KUSEJUHAD, KUSEPÕIS JA KUSITI
C mingi konstant; E* - aktiveerimise energia. Vastavalt võrranile 4.1 on n seda suurem, mida väiksem on E* ja mida suurem on T. Seejuures kasvab n temperatuuri tõusul eksponentsiaalselt. E* on vajalik sidemete lõhkumiseks ja võre deformeerimiseks liikumisel. Aatomi liikumiseks kristallvõres peab olema täidetud kaks tingimust: 1) kõrval peab olema tühi koht (vakants või võrevaheline tühik), kuhu minna; 2) aatom peab olema aktiivne. Metallides toimub difusioon kahe mehhanismi järgi. 4.1.1 Vakantsmehhanism Aatom ja kõrvalolev vakants vahetavad kohad. Aatomi difusiooni korral selle mehhanismi alusel toimub vakantsi difusioon vastupidises suunas. E* on summa vakantsi tekkeenergiast ja kohavahetuse energiast (joon 4-2). E* on seda suurem, mida kõrgem on metalli sulamistemperatuur. Selle mehhanismi järgi võib toimuda ka lisandi difusioon, kui A on lisandi aatom. Vakantsmehhanism on põhiline omadifusioonis ja difusioonis tahketes lahustes. 4.1
C mingi konstant; E* - aktiveerimise energia. Vastavalt võrranile 4.1 on n seda suurem, mida väiksem on E* ja mida suurem on T. Seejuures kasvab n temperatuuri tõusul eksponentsiaalselt. E* on vajalik sidemete lõhkumiseks ja võre deformeerimiseks liikumisel. Aatomi liikumiseks kristallvõres peab olema täidetud kaks tingimust: 1) kõrval peab olema tühi koht (vakants või võrevaheline tühik), kuhu minna; 2) aatom peab olema aktiivne. Metallides toimub difusioon kahe mehhanismi järgi. 4.1.1 Vakantsmehhanism Aatom ja kõrvalolev vakants vahetavad kohad. Aatomi difusiooni korral selle mehhanismi alusel toimub vakantsi difusioon vastupidises suunas. E* on summa vakantsi tekkeenergiast ja kohavahetuse energiast (joon 4-2). E* on seda suurem, mida kõrgem on metalli sulamis- temperatuur. Selle mehhanismi järgi võib toimuda ka lisandi difusioon, kui A on lisandi aatom. Vakantsmehhanism on põhiline omadifusioonis ja difusioonis tahketes lahustes. 4.1
4. palavik 5. tõvestavate bakterite isolatsioon nt tuberkuloosikolde lunjastumine kopsus 6. väljauhtumine kehast nt kõhulahtisus, süljevool 7. aktiivkaitse antikehad ja õgirakkude näol Membraansüsteem päristuumses rakus Rakumembraan - vedelik-mosaiikne membraanimudel (JOONIS!) Rakumembraani funktsioonid: membraantransport ei vaja energiat nt difusioon-ainete liikumine kõrgemalt konsentratsioonilt madalamale näiteks gaaside difusioon kopsudes või teine näide lõhnade tajumine osmoos-lahuste liikumine lahjemast lahusest kangemasse konsentratsioonide ühtlustumiseni (JOONIS) osmoosil rajaneb veel imamine mullast juurekarvadel, inimestel hõlbustatud difusioon-ainete ülekanne kõrgemalt konsentratsioonist madalemale ilma energiata kandja valkude abil. Nii lähevad organisimi suhkuralkohole, osa ravimeid, osa aminohappeid, (kiirus sõltub vabade kandjate hulk) vajab energiat. Aktiivtransport-ainete
Prinditus ülesanne?! 30. Kuidas arvutatakse gaasi osarõhud segus ja segu kogurõhk? Segu gaasidest, mis omavahel ei reageeri, käitub ühe puhta gaasina, järgides ideaalgaasi seadust. Daltoni seadus gaaside segu kogurõhk on summa iga individuaalse gaasi poolt avaldatud rõhkudest(osarõhkudest). Ühe gaasisegu komponendi osarõhk on seotud kogurõhuga moolimurru kaudu: Pj=xjP Pj osarõhk; P summarne rõhk. 31. Defineerige efusioon ja difusioon. Selgitage nende suhtelisi kiiruseid. Difusioon ühe aine liikumine (jaotumine) läbi teise aine, vähendamaks konsetratsioonie erinevust erinevate ruumiosade vahel. Difusioon seletab nt parfüümidee ja feromoonide levikut neid eraldavate isendite ümber. Efusioon gaasi molekulide tungimine läbi 3 väikeeste avauste (pooride) madalama rõhuga ruumiosa. Konstantsel temp on gaasi efusiooni kiirus pöördvõrdeline tema
Legeerimine. Vedelik. Rõhk vedelikus. Üleslükkejõud. Kehade ujumine. Vedeliku pinnakiht. Pinnaenergia. Pindpinevusjõud. Pindpinevustegur. Märgamine. Kapillaarsus. Reaalne gaas. Gaaside segu. Osarõhk, Daltoni seadus. Küllastumata ja küllastunud aur. Küllastunud auru tiheduse ja rõhu sõltuvus temperatuurist. Õhuniiskus. Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt. Õhuniiskuse osa meie elus, looduses. Kriitiline olek. Gaaside veeldamine. Ülekandenähtused reaalsetes gaasides: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine. Soojusisolatsioon. Ülekandenähtused vedelikes. Ülekandenähtused tahketes kehades. Faasisiirded, erinevus agregaatoleku muutusest. Tahkumine ja sulamine. Rekristallisatsioon. Sublimatsioon ja härmatumine. Aurustumine ja kondenseerumine. Keemine. 2 Soojusarvutused Keha siseenergia. Siseenergia muutmise viisid. Soojushulk. Soojusbilansi võrrand.
Taimeraku välismembraani nimetatakse sageli plasmalemmiks või plasmalemmaks. Rakumembraan koosneb lipiidsest kaksikkihist (peamiselt fosfo- ja glükolipiidid ning steroolid) ja valkudest ning selle peamine ülesanne on raku sisekeskkonna kaitsmine väliste mõjude eest. Sarnased membraanid (sisemembraanid) ümbritsevad ka raku sees olevaid organelle. 12. Membraani valikuline läbilaskvus. Rakumembraani läbimise erinavad võimalused ainetele, ainete liikumissuund. Mõisted — difusioon, osmoos, osmootne rõhk, turgor, hüpotooniline, isotooniline, hüpertooniline lahus, plasmolüüs. Ekso-, endotsütoos, fago- ja pinotsütoos. Difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda Osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse,
Skandinaavlased keeleteadlaste ja arheoloogia andmetel Essee Esimest korda olevat Skandinaavia nime ehk Scatinaviat maininud Plinius Vanem ,,Naturalis historias" (1. sajand p.Kr), milles ta kirjutas Jüütimaal ehk tänapäeva Taanis asuvatest saartest, mille suurimat saart nimetas Scatinaviaks. Selle all võis ta pidada silmas Skånet Skandinaavia poolsaare lõunaosas, kuid kindlat tõestust sellele ei ole leitud. Samuti kirjutas Jüütimaa saartest 2. sajandil elanud geograaf Ptolemaios oma teoses ,,Geographia" kolmest väikesest saarest nimega Fyn, Lolland ja Sjælland ning suuremast saarest nimega (Skandia). Tacitus kirjutas ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" goodidest, kes pärinesid Rootsi lõunaosas ja Gotlandilt ning mainis ka svealasi 1 ehk svioone (suiones), kes pärinevad Rootsist Uppsala ümbrusest. Tegemist on ka svealaste esmaminimsega lisaks Pliniuse ,,Lood...
Erinevad suhkrud: mannoos,arabinoos jt. Gram-positiivsetel puudub raku välismembraan, esineb vaid tsütoplasmamembraan. Gram-negatiivsete rakuseina ehitus: Välismembraan. Lipopolüsahhariidid (LPS), 3 komponenti: 1) hüdrofiilne 0-antigeen (polüsah.) 2) üldine (core) polüsahhariid, 3) hüdrofoobne lipiid A-toksilisus Välismembraanis rohkelt proteiine: Integraalproteiinid – välismembraani terviklikkus, Ainete transport, poriinid – hüdrofilsete suhkrute, ioonide mitteselektiivne difusioon rakku Transportproteiinid (ainespetsiiflised), Translokatsiooni proteiinid – suured hüdrofiilsed molekulid (B12, Fe-kelaadid), Välismembraani proteiinretseptorid – bakteriofaagidele, sex-pilide retseptorid. 3. Bakterigeneetka. Geneetlise informatsiooni horisontaalne ülekanne: transformatsioon, transduktsioon, konjugatsioon. Bakterirakus sisalduvat pärilikku informatsiooni kandvat DNA-d nimet. genoomiks. Genoom- koosneb üksikust ringjast komosoomist, mille moodustab DNA kaksikspiraal
Rakumembraan Ümbritseb rakku ja annab rakule kuju. Rakumembraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist ja valkudest. Ülesanded: *Kaitseb rakku *Seob organellid tervikuks *ühendab rakud kudedeks *Reguleerib ainete transporti rakku ja rakust välja Aktiivne ainete transport lbi rakumembraani *Vajab lisaenergiat (ATP) *Vajab transportvalke Passiivne ainete transport läbi rakumembraani *Valgulised kanalid *Ei vaja tiendavat energiat *Passiivse transpordi viisiks on difusioon. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) on membraanse ehitusega organell, kus toimub ainete rakusisene liikumine. Eristatakse karedapinnalist- ning siledapinnalist tstoplasmavrgustikku ning Golgi kompleksi. Siledapinnaline ER ER pinnal paiknevad ensüümid, mille abil toimub varuainete (lipiidid, glükogeen) ja hormoonide süntees. Karedapinnaline ER ER pinnal paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. Golgi kompleks Ülesanded:
* Osakesed mõjutavad üksteist. Molekulaar kineetilise teooria seisukohast võttes on gaas kõikidest agregaatolekutest kõige kergemini uuritav. Antud gaasi kogus võib täita mistahes ruumala, gaas on kergesti kokkusurutav, lihtne on mõtta rõhku, gaasi temperatuuri jne. Difusioon- nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Mida hõredam on gaas, seda harvemad on molekulide kokkupõrked, ja seda kiirem on ka difusioon. Difusiooni kiirus ongi võrdeline keskmise teepikkusega, mille molekul kahe põrke vahel läbib. Peale selle sõltub difusiooni kiirus ka temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on difusiooni kiirus. Temperatuuri tõustes suureneb küll molekulide omavaheliste põrgete arv ajaühikus, kuid molekuli keskmine teepikkus kahe põrke vahel temperatuurist oluliselt ei sõltu. Ühesuguse temperatuuri ja molekulide
Kaasaegse difusiooni tavaliseks on näiteks tarbekaubad, kokakoola ja hamburgerid on sageli Ameerika esimesed kultuuriartiklid, mis saavad tuttavaks mitteameeriklastele, nimetusedki võtakse üle otse inglise keelest, tehnoloogia on kõige kergemini leviv, palju vähem altid ollakse vastu võtma selliseid kultuuri mittemateriaalseid elemente nagu uskumised ja väärtused. Eriti vägivaldne kultuuri difusioon esineb siis,kui võimsam grupp vallutab teise ning traditsioonilised kultuurimustrid hävitatakse ja uuendused viiakse sisse jõuga. Muutuste kiirendamine- kui uuendused levivad ja nad omaks võetakse, suurendab grupp oma kultuurilist baasi, need teadmised omakorda stimuleerivad edasisi avastusi ja leiutisi. Muutuste tase on otseses seoses ühiskonna kultuurilise baasiga: mida laiem on baas, seda suurem on edasiste muutuste tõenäosus. Leidlikkus ei ole seotud
Pinotsütoos selle käigus omastab rakk vedelikus lahustunud aineid. Mõned ained (vesi, gaasid, etanool) liiguvad läbi membraani difusiooni ja osmoosi teel (imbuvad) see ongi passiivne transport. Osa rakumembraani koostisse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikesega, mille kaudu toimub väiksemate molekulide liikumine kui selleks ei kulutata täiendavat energiat, siis on ka see passiivne transport. Osmoos lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Raku infovahetus väliskeskkonnaga: Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (nt hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid biokeemilisis reaktsioone, mille tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavalt väliskeskkonna muutustele. Igas eukarüootsel rakul on taku tuum koos rakutuumakestega. Rakutuum kordineerib rakus
Kordamine Made By: WaZ Aine ehituse 3 põhiseisukohta 1. Aine koosneb osadest. 2. Aineosad on pidevas korrapäratus e kaootilises liikumises. 3. Osad mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega. Soojusliikumine? Kuidas seotus temp.? Aineosade liikumist nim. soojusliikumiseks, sest mida kõrgem on temperatuur seda kiiremini on osade liikumine Tahke keha 1. Kindel kuju ja ruumala, mida on raske muuta. 2. Aineosad paiknevad kindlalt kristallvõrede tippudes. 3. Aineosade vahel valitseb suured tõmbe- ja tõukejõud, mis ei lase neil kohalt liikuda. 4. Soojusliikumine seisneb osade võnkumises, tasakaalu asendi ümber. Vedelik 1. Puudub kindel kuju, võtab anuma kuju. Kindel ruumala. 2. Nende paiknemine on korrapäratu, tõmbe- ja tõukejõud väikesed. 3. On võimelised lahkuma oma kohalt. 4. Soojusliikumine seisneb osade võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. ...
võimaldab seetõttu saada kitsamaid piike Nimetatud asjaolu soodustab ka proovi segunemist reagendiga Detektori rakus mõõdetakse pidevalt kandelahuse signaali, mis ka registreeritakse Detektor: UV-SFM, ISE, AAS Dispersioon Dispersioon on voogu süstitud proovi riba laienemise protsess selle riba transportimise käigus läbi reaktori Dispersiooni annavad VSA-s panuse prooviriba molekulaarne difusioon ja konvektsioon: toru keskel liigub voog kiiremini kui servades Dispersioon VSA-s ei ole mitte ainult kontrollitav, vaid ka manipuleeritav. Dispersiooni kvantitatiivse kriteeriumi leidmiseks on sisse toodud dispersioonikoefitsient D D = C0/Cmax, kus C0 on analüüdi kontsentratsioon dispergeerumata proovis ja Cmax on analüüdi piigi maksimumile detektoris vastav kontsentratsioon
Pole tugevad keemilised sidemeid, 4.Nimeta membraanis olevate valkude 3 erinevat ülesannet Ensüümid, ainete transportijad, info vastuvõtjad . 5.Millest sõltub see, kuidas ained rakku pääsevad? Keemilisest koostisest, elektrilaengust ja molekuli suurusest. 6.Mille poolest erineb ainete akiivne ja passiivne transport? Passiivne ei vaja lisaenergiat, aktiivne vajab 7.Tee laused, kus kasutad mõisteid DIFUSIOON - on gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalamale. OSMOOS- on molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. ENSÜÜM - on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. RETSEPTOR- on info vastuvõtjad ja välja saatjad. 8.Nimeta aineid, mis satuvad rakku difusiooni teel. Hapnik, CO2 9
Gram-negatiivsete rakkude välismembraan täidab molekulaarse sõela ülesannet, mis hoiab ära periplasmaatiliste proteiinide lekke ja takistab suuremate molekulide sissepääsu. , Gram-negatiivsete rakkude välismembraan koosneb kahest kihist. Sisemine on fosfolipiidide ja väline lipopolüsahhariidide kiht. Poriinid -- proteiinid, mis moodustavad kanaleid ehk poore. Nende kaudu toimub hüdrofiilsete suhkrute, aminohapete ja ioonide mitteselektiivne difusioon rakku. Läbi poriinide liiguvad madalamolekulaarsed ained. Transportproteiinid ehk permeaasid hoolitsevad ainete aktiivse transpordi eest. Periplasmaatiline ruum ehk periplasm -- asub peptidoglükaani ja tsütoplasmamembraani vahel. See on täidetud geelitaolise ainega ja võib võtta enda alla 30% raku mahust. Periplasm sisaldab mitmesuguseid hüdrolüütilisi ensüüme (fosfataasid, nukleaasid, proteaasid), millega hüdrolüüsitakse suuremaid molekule.
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
TTÜ Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Elise Vainokivi TERASE TERMOTÖÖTLEMINE Kodutöö nr. 4 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:......................................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Tallinn 2020 Sisukord Ülesanne 1 ............................................................................................................................ 3 Ülesanne 2 ............................................................................................................................ 5 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 8 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
