Hingamis füsioloogia 1.Hingamisprotsessi erinevad osad väline hingamine- See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel(difusioon). Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes. gaaside transport- See on hapniku transport verega kudedesse ja CO2 transport verega kudedest kopsudesse. Koehingamine- gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine. 2.Inspiirium sissehingamine, selle ajal kontraheeruvad välimised roiete vahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole, kontraheerub ka diafragma, nende protsesside käigus suureneb rindkere õõs ning lanegb rõhk. Kopsukelme välimine leste liigub negatiivse rõhu suunas seega pleuraõõne ruumala suureneb, rõhk muutub veelgi negatiivsemaks. Kopsukude venitub välja...
Füüsika mõisted · Ideaalne gaas - lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. · Reaalne gaas - laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. · Ülekandenähtus - difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. · Difusioon - aine või energia ülekandumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda · Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel.
ja see akumuleerub tihti maagaasi reservuaarides, siis eraldatakse heeliumi tavaliselt maagaasist. 11) Millised väited on õiged reaalgaasi kohta: (a) mida väiksem on kokkusurutavustegur, seda kergem on gaasi kokku suruda (b) gaasi viriaalkoefitsiendid sõltuvad temperatuurist (c) gaasi van der Waalsi koefitsiendid ei sõltu temperatuurist (d) viriaalisoterm on ideaalgaasi isotermi erijuhud 12) Mis on difusioon ja mis efusioon? Difusioon on ühe aine järkjärguline hajumine teises aines. Lõhna levimine õhus on difusioon. Difusiooni tõttu püsib atmosfääri koostis praktiliselt muutumatuna, sest anomaalselt suur ühe gaasi kontsentratsioon hajub. Efusioon on gaasi pihkumine vaakumisse läbi väikese ava. Efusiooni seaduspärasused on gaaside kineetilise teooria paikapidavuse üheks tõestuseks. 13) Kas efusiooni kiirus on võrdeline või pöördvõrdeline gaasi molaarmassiga?
Tahkised Mis on tahkis? Tahke aine, millel on kristallstruktuur. Soojusliikumine toimub osakeste võnkumise näol. Võnkeamplituud Molekulidevahelisest kaugusest ~10%. Temperatuuri tõstes suureneb ja lõpuks hakkab kristallstruktuur lagunema s.o aine sulamistemperatuur. Amorfsed ained Tahked ained, millel puudub kristallstruktuur. Klaas, plastmass, pigi. Puudub sulamistemperatuur. Voolavad raskusjõu mõjul. Molekulide paiknemine Terve ainekogus sama süsteemi järgi monokristall. Ainekogus koosneb paljudest monokristallidest polükristall. Anisotroopia Molekulide korrapärase paigutuse korral sõltuvad aine omadused suunast. Ülekandenähtused Difusioon ühed monokristallid tungivad teiste vahele. Soojusjuhtivus võnkumisenergia antakse edasi. Sisehõõre amorfsete ainete puhul. Tänan kuulamast! ...
määravaid geene 8. histoonid- peamised kromosoomivalgud, kaitsevad DNAd ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida 9. nukleosoomne fibrill- selle moodustab DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste 10. aktiivne transport- ainete liikumine läbi rakumembraani, ainete transpordiks kulutab rakk energiat 11. transportvalgud- valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest otsast teise 12. osmoos- on lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama konsentratsiooniga keskkonnast kõrgema konsentratsiooniga lahuse suunas 13. difusioon- 14. plastiidid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse koloro-, kromo- ja leukoplaste 15. klorofüll- taimerakkudes esinev roheline pigement, mis seob fotosünteesiks vajalikku valguseenergiat. Kuulub kloroplasti koostisesse 16
Kuid vaid vähesed ained suudavad membraani kaksikkihti iseseisvalt läbida, reeglina on need apolaarsed. Polaarsed ja laetud ühendid ei suuda aga üldse membraani iseseisvalt läbida. Nende transport toimub membraanivalkude abil. Membraanivalgud vahel ainult kiirendavad difusiooni kontsentratsioonigradiendi suunas. Kuid transpotrt võib toimuda ka kontsentratsioonigradiendi vastases suunas (energiat vajav protsess). Passiivne difusioon tähendab ilma valkude abita difundeerimist läbi rakumembraani. Kui ühelpool membraani on osakesi rohkem kui teisel pool, siis hakkavad osakesed sealt, kus neid rohkem on, liikuma sinna, kus neid on vähem (difusioon mööda kontsentratsioonigradienti).See protsess on spontaanne (G<0) ning difusiooni kiirus sõltub kontsentratsioonide vahe suurusest. Kui difusioonis osalevatel osakesel pole laengut siis on määrab
Tahketes ainetes on molekulidevahelised sidemed sama tugevad kui vedelikes, kuid vedelikes on osakeste liikumise kiirus nii suur, et sidemed on neil kohe katkemas. Tahketes ainetes sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite ümber. Gaasides on molekulide liikumise kiirus nii suur, et jõud ei suuda neid enam kinni hoida. Seetõttu saavad molekulid vabalt ruumis liigelda. 12) Mis asi on difusioon? Difusioon - ainete iseeneslik segunemine. Gaaside liikumist ruumis nimetatakse difusiooniks (deodorandi liikumine õhus; 2 tõrvapappi tükki muutuvad 5-6 aasta möödudes samaks tükiks koos olles). 13) Kas gaasid on head või halvad soojusjuhid? Kus seda ära kasutatakse? Gaasid on väga halvad soojusjuhid. Kasutatakse ära talvejopedes (sulejoped). 14) Mille poolest erineb mittemärguv aine märguvast ainest? Mittemärguv aine ei valgu siledal pinnal laiali, kuid märguv aine valgub
Tahke, vedel ja gaasiline aine erinevad aineosakeste liikumise poolest. Difusioon-Ainete iseeneslik segunemine. Nt:Lõhnaõli pudeli avamine. Lõhn levib ruumis, sest lõhnava aine molekulid segunevad õhuosakestega ja liiguvad korrapäratult. Soojuspaisumine-põhineb soojusliikumisel. Vedelik termomeeter. Soojushulk-keha siseenergia hulk, mis kandub ühelt kehalt teisele.[1J][1KJ][1cal] Soojusülekande liigid: Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus.(Metallid on head soojusjuhid, vesi halb). Aine erisoojus-näitab, kui suur soojuhulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Sulamistemperatuur-on temperatuur, mille juures aine sulab. Aurustumissoojus-näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril. Vee keemise etapp: tekivad mullikesed anuma seintel(vedeliku lahustunud gaasi eraldumise tulemusel) Gaasi hulk väheneb ja gaas hakkab eralduma. Edasisel vee kuumutamisel mullikesed paisu...
Suhkru tootmine 1.Kirjeldada roosuhkru tootmise tehnoloogiat, selgitada, mille poolest erineb see tehnoloogia suhkru tootmisest suhkrupeedist. 1) Mahla kättesaamine suhkruroo pressitakse valtspressides , suhkrupeedi difuusoris. 2) Mahla puhastamine roosuhkru kasutatakse vähem lubja , suhkrupeedi rohkem lubja. 3) Suhkru rafineerimine suhkrupeedist rafineeritakse tootmisprotsessi käigus, roosuhkrut aga eraldi,teises tehases. 2. Kirjeldada suhkrupeedist suhkru tootmise tehnoloogiat, mille poolest erineb see protsess suhkru tootmisest roosuhkrust. Suhkru tootmine suhkrupeedist : 1.Suhkrupeedi tarnimine 2.Kontroll 3.Pesemine 4.Lõikamine 5.Difusioon 6.Suhkrumahla puhastamine 7.Mahla paksendamine 8.Suhkru kristalliseerimine 9.Tsentrifuugimine 10.Kuivatamine 11.Pakkimine Suhkru tootmine suhkruroost : 1.Suhkruroog kasvatatakse troopilises ja pooltroopilises kliimas 2.Suhkruroo eraldamine.suhkruroog peenestatakse, pre...
kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust Reaalsed gaasid · Reaalne gaas käitub ideaalsena suurtel hõrendustel(molekulidevaheline kaugus on suurusjärgus kümme molekuli läbimõõtu) · Väiksematel kaugustel tuleb arvestada nii molekulide läbimõõtu kui molekulidevahelist vastastikmõju · Erinevalt ideaalsest gaasist, saame reaalse gaasi puhul rääkida ülekandenähtustest. Ülekandenähtused gaasides · Difusioon. Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Difusiooni kiirus sõltub Molekulide liikumise keskmisest teepikkusest Temperatuurist Molekulide kontsentratsioonist Molekulide massist Ülekandenähtused gaasides · Soojusjuhtivus. Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu. Toimub väga aeglaselt, sest gaasid on väga halva soojusjuhtivusega. Sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine soojusisolatsioonis.
Töötab rütmiliselt. Rakud on väiksemad, hargnenud ja moodustavad võrgustiku. 8. Sidekudede liigitus. Tunnused. Vastus: Rasvkude- rakud koguvad endasse rasva. Moodustab nahaaluse kihi. Luu- ja kõhrkude- rakuvaheaines on suurel hulgal mineraalsoolasid. Haaralise kujuga. Täidavad tugi-ja kaitsefunktsiooni. Veri- vedel, rakuvaheaineks on vereplasma 9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded. • Passiivne transport. Osmoos. Difusioon. • Aktiivne transport. • Fagotsütoos. • Infovahetus väliskeskkonnaga. Vastus: Rakumembraan on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annavad tugevust kolesterooli molekulid. Passiivne transport- valgumolekulide vahel on kanalid, millest läbi pääsevad vaid väikesed molekulid. Liikumine toimub difusiooni teel. Aktiivne transport- toimub transport rakkude abil, vajab energiat. Transportvalgu
Rakuteooria – iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevatest rakust selle jagunemise teel. Rakumembraan: Ümbritseb rakku, andes rakule kuju Ühendab rakke kudedes Kaitseb rakke Selle kaudu toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel Ainete transpordi viisid: 1. aktiivne transport – rakk kulutab energiat 2. passiivne ainete transport – energiat ei ole vaja (difusioon, osmoos) Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsenratsioon. Rakutuum: sisaldab ja säilitab pärilikkusainet juhib raku elutegevust reguleerib rakus toimuvaid protsesse tuumakeses toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees kromosoomides sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid
7. Lihaskudede liigitus. Tunnused. Silelihaskude; vöötlihaskude; südamelihaskude. 8. Sidekudede liigitus. Tunnused. Veri, lümf, mesenhüüm, sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude, tihe sidekude, kõhrkoed, luukude. 9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded. Fosfolipiididest (2 kihti), valgud, süsivesikud, kolestorool. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest. • Passiivne transport. Osmoos. Difusioon. Passiivne transport - toimub valkude kaasabil, ei vaja täiendavat energiat. Osmoos - selle teel läbivad membraani vedelikud. Vee molekulid läbivad rakumembraani madalama sisaldusega lahusest kõrgema sisaldusega lahusesse. Difusioon – ainete kandumine raku ühest otsast teise toimub difusiooni teel. • Aktiivne transport. Aktiivne transport – osalevad transportvalgud, protsess vajab täiendavat energiat. • Fagotsütoos.
Elav tuli? Tuli on kuumade gaaside segu ja leek on keemiliste reaktsioonide tulemus (hapnik reageerib kütusega) Reaktsiooni tulemusel tekib CO2 , aur, valgus, soojus. Kui leek on piisavalt kuum tekivad ioonid ja tekib plasma. Tavalises tules on enamus ainest gaasiline. Ülekandenähtused aines on mingi füüsikalise suuruse (mass, energia, impulss) ülekandumine ühest süsteemi osast teise. Toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtuste liigid: Difusioon – massi ülekanne Soojusülekanne – energia ülekanne Sisehõõre – impulssi ülekanne Difusioon on molekulide laialivalgumine juhusliku, kaootilise soojusliikumise tõttu, mille käigus molekulid jaotuvad ruumis ühtlaselt. Ei nõua lisaenergiat. Näide: lõhnaõli lõhna levimine ruumis, värvi laiali minemine vette sattudes. Liikumine toimub suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga ala poole
on juhtkude, ksüleem ja floeem, mis juhivad vett ja toitaineid erinevate taimeorganiteni. Juhtkude ulatub lakkamatu süsteemina teistesse taimeorganitesse nagu oksaharud, lehed, õied ja viljad. Ksüleemi kude hoolitseb vee, lahustunud mineraalide ja juhuslike orgaaniliste molekulide ülespoole transpordi eest läbi taime. Floeem hoolitseb esmaste orgaaniliste ainete ümberpaigutamise eest sünteesi paigast talletamise või ainevahetuse toimumise kohta. 3. Veeauru difusioon läbi õhulõhede on tuntud kui transpiratsioon läbi õhulõhede. Sel viisil väljub lehtedest 90-95% veeaurust. 5-10% veeaurust väljub lehtedest kutiikula kaudu - kutikulaarne transpiratsioon.
Eukarüootne loomarakk Eukarüootn e päristuumne Raku- ehk plasmamembraan *Moodustub fosfolipiidsest kaksikkihist. *Fofolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud. *Süsivesikud (oligosahhariidid) membraani välispinnal Rakumembraani funkstioonid *Ümbritseb, piiristab rakku => Säilitab raku kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise *Kaitseb rakku välismutuste eest. *Välispinnal olevad retseptorid (valgud või oligosahhariidid) seovad väliskeskkonnast hormoone, tõvestavaid baktereid, viirusi. *Liikumisfunktsioon amööb kulenditega *Tagab kudedes rakkudevahelised ühendused kurdude ja sopistuste abil. *Fago- ja pinotsütoos membraan sopistub sisse ja ümbritseb tahked või vedelad aineosakesed. Moodustub põieke. Iseloomulik amööbidele, leukotsüütidele. *Tagab raku ja väliskeskkonnavahelise aine- ning energiavahetuse Difusioon- Gaasiliste aineosakeste liikumine läbi me...
agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused. Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. 2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel (difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglustub, väga madalatel temperatuuril lakkab see peaaegu täiesti. 4
Omadused: 1) kristallstruktuur 2) molekulid paiknevad kindla korra järgi 3) kindel sulamistemperatuur Nt: jää, metallid, teemantid 49. Amorfsed kehad tahked ained, millel puudub kristallstruktuur. Omadused: 1) puudub kristallstruktuur 2) on voolavad 3) sulamistemperatuuri puudumine 4) isotroopsed Nt: klaas, orgaaniline klaas, enamik plastmasse, kautsuk 50. Difusioon ainete segunemine iseenesest. Difusioon erinevates agregaatolekutes: Gaasides kõige kiirem, sest molekulid paiknevad hõredalt, tihedus on väike. Vedelikes aeglasem kui gaasides, sest vedelikel on suurem tihedus ning teepikkus, mille molekul keskmiselt põrgete vahel läbib, on väiksem. Tahkistes esineb difusioon vähesel määral. Difusioonist sellises mõttes, nagu vedelikes või gaasides, rääkida ei saa, sest see saaks
Betooni poorsus Kivistunud tsement sisaldab endas poore ja pragusid, mis on varieeruvad. Betooniomaduste testimisel võime seepärast rääkida eelkõige vedelate ainete läbivusvõimest betoonist, mis võib jagada 3 kategooriasse: 1. Vedeliku või gaasi rõhu all läbimine, kus surve mõjul antud aine pressitakse läbi vabade pooride ja kanalite läbi betooni. 2. Aatomite, molekulide, ioonide difusioon, mis kujutab endast väikseimate füüsikaliste osakeste valgumist ja edasikandumist betoonis. 3. Kapillaarne imandumine- toimub peenikeste kanalite abil, milles vesi iseeneslikult edasi pürgib. Vedeliku läbivusvõime vedelast segust ja betoonist Vedeliku läbitavusvõimet tsemendist mõõdetakse tavaliselt alusele asetatud betoonitükist, mis on veekindlalt ümbritsetud ja millele avaldatakse mõju rõhu all oleva vedelikuga (veega).
arusaamas, et üh.-s pole olemas sots. klasse. 7. Staatuse omandamine: klassi immobiilsus, staatuse omandamise põhimudel (119- 121) Klassi mobiilsus tendents, et konkreetsesse klassi kuulujad taastoodavad selle klassi liikmeid põlvkonnast-põlvkonda. Staatuse omandamise põhimudel Isa töökoht, poja haridus ja poja esimene töökoht on kolm muutujat, mis kujundavad poja hilisema töökoha. 8. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine (sh difusioon ja kultuuriline lõtk) (220-223) Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. Põhilised allikad on keskkonnasündmused, sissetung/sõda, kultuurilised kontaktid, innovatsioon, populatsiooninihked ja difusioon. Difusioon kultuurielementide levik. Kõige tähtsam muutuste tekitaja. Uued ideed, teod,
Hingamise füsioloogia Hingamise on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. See protsess koosneb põhiliselt kolmest osast: 1. Välimine hingamine See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri - ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub gaaside difusioon. Seega on siin haaratud gaasivahetuse need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes. 2. Gaaside transport S.o. hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. 3. Sisemine e. koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Hingamise mehhanism Sissehingamise (inspiirium) mehhanism: Sissehingamine on aktiivne protsess, mis toimub hingamislihaste osavõtul.
Omadused: 1) kristallstruktuur 2) molekulid paiknevad kindla korra järgi 3) kindel sulamistemperatuur Nt: jää, metallid, teemantid 49. Amorfsed kehad – tahked ained, millel puudub kristallstruktuur. Omadused: 1) puudub kristallstruktuur 2) on voolavad 3) sulamistemperatuuri puudumine 4) isotroopsed Nt: klaas, orgaaniline klaas, enamik plastmasse, kautšuk 50. Difusioon – ainete segunemine iseenesest. Difusioon erinevates agregaatolekutes: Gaasides kõige kiirem, sest molekulid paiknevad hõredalt, tihedus on väike. Vedelikes aeglasem kui gaasides, sest vedelikel on suurem tihedus ning teepikkus, mille molekul keskmiselt põrgete vahel läbib, on väiksem. Tahkistes esineb difusioon vähesel määral. Difusioonist sellises mõttes, nagu vedelikes või gaasides, rääkida ei saa, sest see saaks
Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete l...
Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete liikumist....
Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest (fosfolipiidid moodustavad kaks kihti, mille vahel või peal esinevad hajusalt valgu molekulid) ning kolesteroolist (loomarakkudes). Aktiivseks (transportvalgud, fagotsütoos (ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel.)) ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks (difusioon, osmoos (lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas, lakkab teatud osmootse rõhu saabudes), valkude kanalikesed; vesi, gaasid, etanool) seda vaja ei ole. Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Rakusisesed membraanid on oma ehituselt sarnased välismembraaniga. Päristuumse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga (peamiseks koostisaineks on vesi, seal on
Veresooned ja vereringe Ursula Potivar 9.A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri. Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel. Iga kokkutõmbega paiskab süda artereisse suure rõhu all verd. Et süda pumpab verd arteritesse suure survega, liigub veri seal kiiremini, kui veenides. Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tu...
KK Hingamiselundkond KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 1.Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. Hingamise funktsioon täidab väliskeskkonna ja organimsi vahel gaasivahetuse ülesannet. Sisse hingame hapniku ja välja süsihappegaasi. Hingamine on väga tähtis kuna hapniku on vaja meie kehal pidevalt ja suures koguses. 2.Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) nii eesti kui ladina keeles * Ninaõõs- cavum nasi *kõri- larynx *hingetoru- trachea *peabronhid- bronchi principales *kopsud-pulmones 3. Mida mõistetakse kopsuhingamise all? See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus al...
Ioonid, aatomid, Lahused molekulid Lahus koosned lahustunud ainest ja lahustist LAHUS=LAHUSTI + LAHUSTUNUD AINE Difusioon-ühe aine levimine teises aines, tänu osakeste soojusliikumisele Veemolekulis on polaarne kovalentne side Hüdraatumine-lahustunud aine osakeste seostumine veemolekulidega Elektrolüüdid Tugevad Lagunev ad täielikult Nõrgad Ei lagune täielikult Aine temperatuur tõuseb, kui hüdraatumisel eraldub rohkem energiat, kui kulub kristallvõre lõhkumiseks Aine temperatuur langeb, kui hüdraatumisel eraldub vähem energiat, kui kulus kristallvõre lõhkumiseks *Tahkete ainete lahustumine on enamasti endotermiline *Vedelike ja gaaside lahustumine on enamasti eksotermili...
- vähendab materjalide tugevust ja jäikust - hallituse kasv pindadel - puit materjalide kõdunemine - materjalide paisumine - külmakahjustused - esteetiline välimus - metallide korrosioon - väheneb materjalide soojusmahtuvus - mikroorganismide kasv - määrdumine - veeauru kondenseerumine Kas niiskus satub piiretesse kiiremini KONVEKTSIOONI või DIFUSIOONI teel? Konvektsioon toimub läbi pragude ning avade, difusioon läbi pooride. Piiretesse satub niiskus kiiremini konvektsiooni teel.
soojushulgast anda osa Q2 jahutile (ümbritsev keskkond). 49 Soojusmasina kasutegur näitab kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks η = A/Q1 η = Q1-Q2/Q1 50 entroopia - Iseloomustab süsteemi tasakaalulisust, mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 51 külmkapp - On pööratud soojusmasin, kus lisatööd tehakse elektrienergia tarbelt. 52 konditsioneer - On pööratud soojusmasin, kus lisatööd tehakse elektrienergia tarbelt. 53 Difusioon – ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Gaasides difusiooni intensiivsus võrdeline temp. Mida väiksem molekulmass, seda intens difusioon. 54 Soojusjuhtivus – ülekande liik, kus energia levib molekulide vastastikmõju tulemusena. Võrdeline temp-ga. 55 Sisehõõre – keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. Suurem temp, suurem sisehõõre. 56 Ülekandenähtused gaasides
gaasiks võib kaasneda enam kui tuhandekordne ruumala kasv. Näiteks ammooniumnitraadi plahvatamisel tekib 1 moolist (46 cm3) tahkest ainest 75 dm3 gaasi! S.o 1630-kordne ruumala kasv! · Segu gaasidest, mis omavahel ei reageeri, käitub ühe puhta gaasina, järgides ideaalgaasi seadust. · Daltoni seadus: gaaside segu kogurõhk on summa iga individuaalse gaasi poolt avaldatud rõhkudest (osarõhkudest). · Ühe gaasisegu komponendi osarõhk on seotud kogurõhuga moolimurru kaudu. Difusioon: · Difusioon on ühe aine liikumine (jaotumine) läbi teise aine, vähendamaks kontsentratsioonide erinevust erinevate ruumiosade vahel. · Difusioon seletab näiteks parfüümide ja feromoonide levikut neid eraldavate isendite ümber. Efusioon: · Efusioon on gaasi molekulide tungimine läbi väikeste avauste (pooride) madalama rõhuga ruumiossa. · Konstantsel temperatuuril on gaasi efusiooni kiirus pöördvõrdeline tema molaarmassi ruutjuurega. · Sama seos kehtib ka difusiooni kiiruse kohta.
2) keraamika kasutuselevõtt 3) Üleminek viljelusmajandusele Viljelusmajandus sai alguse pigem ekvaatori ümber ja tnp Iisraeli läheduses Viljelusmajanduslikud kultuurid Euroopas. Neli etappi: 1) 7000-5500 eKr (Kreeka kuni Serbia/Ungari) 2) 7000-4500 eKr (Edela läänemere äär) 3) 5500-4500 eKr (Tšehhoslovakkia, Lõuna-Poola, Ida-Saksa) 4) 4500-3500 eKr (Pr, Sks, Ingl, Venemaa, Lõuna-Soome/Rootsi) Levimisviisid: 1) deemiline difusioon (1, 3) – põllupidajad rändavad edasi, kultuur levib 2) kultuuriline difusioon (2, 4) – naabrid näevad, et teised, kes kasvatavad vilja, elavad paremini ka hakkavad ka nii tegema Neoliitilised kultuurid Läänemeremaades. 1) Kammkeraamika kultuur/etapp – Laadoga j ümbert pärit (Pärnu, Narva, Kõpu ps) 2) Nöörkeraamika kultuur/etapp – Tšehhi kohalt pärit (ehk venekirveste kultuur,
liikuma. Ainete transport toimub läbi rakumembraanide. Membraani läbivad suhteliselt hõlpsasti veemolekulid ja veel mõned molekulid (O2, CO2, uurea jt). Liipidset kaksikkihti ei läbi paljud ioonid (K+, Na+, Ca2+, Cl- jt), väikesed hüdrofiilsed molekulid ja makromolekulid. Transpordimehhanismid: passiivne transport (piki kontsentratsioonigradienti) ja aktiivne transport (vastu kontsentratsioonigradienti). Difusioon on soojusliikumisest tingitud protsess, mille käigus ained kanduvad kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. Difusioon on iseeneslik protsess. Hõlbustatud difusioon - valgud transpordivad läbi membraani aineid, mis muidu ei suuda seda läbida. Ainete ülekande suund on vastavalt kontsentratsioonigradienti. Aktiivne transport - transmembraansed valgud kannavad üle ioone vastu nende kontsentratsioonigradienti
temperatuurist Boltzmani võrrandi järgi: n = N xC x exp(- E*/kT) kus N aatomite üldine kontsentratsioon; C mingi konstant E* - aktiveerimise energia. Vastavalt võrranile 4.1 on n seda suurem, mida väiksem on E* ja mida suurem on T. E* on vajalik sidemete lõhkumiseks ja võre deformee-rimiseks liikumisel.Aatomi liikumiseks kristallvõres peab olema täidetud kaks tingimust: 1) kõrval peab olema tühi koht ,kuhu minna;2) aatom peab olema aktiivne. Metallides toimub difusioon kahe mehhanismi järgi. 4.1.1 Vakantsmehhanism Aatom ja kõrvalolev vakants vahetavad kohad. Aatomi difusiooni korral selle mehhanismi alusel toimub vakantsi difusioon vastupidises suunas. E* on summa vakantsi tekkeenergiast ja kohavahetuse energiast E* on seda suurem, mida kõrgem on metalli sulamistemperatuurVakantsmehhanism on põhiline omadifusioonis ja difusioonis tahketes lahustes. 4.1.2 Võrevaheline mehhanism Aatom liigub ühest võrevahelisest asendist teise
16. Kuidas muuta materjalis dislokatsioone nähtavaks? dislokatsioonide mikroskoopiliseks uurimiseks objekti eelnevat söövitamist selektiivsete söövitajatega või dislokatsiooni dekoreerimist. 17. Millele põhineb dislokatsioonide "ilmutamine"? 18. Miks materjali välispind kujutab endast energia liiga? dislokatsioonil esinevate vabade sidemete tõttu. 19. Mis on faaside vahelised piirpinnad materjalis? 20. Mis on foononid? Aatomite võnkumine kristallivõres 21. Mis on difusioon? materjali ülekandumine, mis põhineb aatomite liikumisel materjalis. 22. Kuidas väljendub difusiooni temperatuursõltuvus? 23. Mis on aktivatsiooni energia? Energia hulka, mida aatomid peavad omama üle kõigi aatomite keskmise energia nimetatakse aktivisatsioonienergiaks E* 24. Millised on aatomdifusiooni mehhanismid tahketes kehades? vakantsmehhanism ja võrevaheline mehhanism. 25. Kirjelda difusiooni vakantsmehhanismi? Aatomid võivad liikuda kristallvõres ühest sõlmest
CS ( ) V R =V M + V =V M + K V S CM S Cs – konts statsionaarses faasis; Cm – mobiilses faasis Vr – retensiooniruumala; Vm – mobiilse faasi ruumala; Vs – stats.faasi ruumala K – koefitsient. Aine tsooni laiust määravad faktorid kapillaar ja pakitud kolonnides Pakitud kolonnides - molekulide erinevad teepikkused, kuna kolonni täidise mõõtmed pole ühtlased, difusioon e tsooni laienemine. Massivahetus mobiilse ja stats.faasi vahel; difusioon mobiilsest statsionaarsesse st täidise pooridesse; difusioon statsionaarsest tagasi mobiilsesse. Kapillaarkolonnis - mobiilse faasi kiiruse paraboolne jaotus eluendi laminaarsel voolamisel. Kandilisem. GC - Erinvad teepikkused täidiskolonnidest, sõltudes pakkimisest ja osakeste läbimõõtudest. Difusioon mõjutab nii täidis kui
nukleosoomne fibrill lahtikeerdunud kromosoom, mis koosneb DNA ja valgu (histooni) molekulidest (nukleoproteiin), esineb päristuumse raku interfaasis aktiivne transport ainete liikumine läbi rakumembraani, milleks vajatakse täiendavat energiat; valdavalt seotud transportvalkudega, kasutatakse ATP energiat transportvalgud valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest osast teise; esinevad näiteks rakumembraani koostises osmoos- lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama konsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas difusioon- nähtus, kus ained segunevad üksteisega? plastiidid- membraanidest koosnevad taimerakule omased organellid klorofüll- taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajalikku valgusenergiat karotinoid- taimeraku kromoplastides esinev pigment, mis annab taime vastavatele osadele kollase või punase värvuse
vähendamiseks, nt temperatuur, soolsus, vedeliku regulatsioon, pH. Energiabilansi valem. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? VALEM E=A+K+M+V+U+T. Kui me sööme liiga palju, siis liigsed toitained säilitatakse rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. Nimeta hingamise 5 etappi. I Gaasivahetus kopsudes kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi. II Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. III Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. IV Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. V Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes, toodetakse elutegevuseks vajalik energia. Mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus süsihappegaasi sisalduse järgi veres. Selgita, kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon. *Hingamine ja selle regulatsioon toimuvad automaatselt
soojuskiirgusena eralduv energia, V väljaheide, U uriin, T töö, mida tehakse. Kui sööme liiga palju, siis toitained säilitatakse rasvana. Kui sööme liiga vähe, siis keha varub varuaineid. 3. Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1. Gaasivahetus kopsudes ehk välimine hingamine kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi. 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. 4. Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? 1/10 5. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? Sissehingamisel kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided, diafragma kuppel laieneb ja rindkere
Kopsutorus hargnevad peenemateks harudeks. Pleuraõõs - Kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsudes rõhku. · Kopsud on kaetud sidekoelise kopsukelmega. · Kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedelikukihiga. Kopsualveoolid - Õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised. · Tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid. · Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel ( difusioon ) glükoos+õhk energia+CO2lendabära+vesi · Difusioon aine liigub kõrgema kontsentratsiooniga alalt madalama kontsentratsiooniga alale. Rakuhingamine · Hapniku ja CO2 transport verega. Gaasidevahetus kudede ja vere vahel. · Sisemine e kudede hingamine toimub rakkudes.Rakkudes toimub toitain. lõhustamine hapniku abil,selle käigus vabaneb e. Hingamine gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel.
lateraalne rotatsiooniline Tüüpiline eukarüootne membraan - ca 50% valk flip-flop Mitokondri sisemembraan - valk-lipiid suhe=3.2 Lateraalne difusioon Integraalsed membraanivalgud Perifeersed membraanivalgud Flip-flop Seotud tugevalt hüdrofoobsete Dissotseeruvad membraanide küljest
c) taevakeha d) energia tähis 8. Milline neist ei sobi mehaanika jaotusesse? a) kvantmehaanika b) klassikaline mehaanika c) reaalne mehaanika d) hüdromehaanika 9. Kes neist ei ole füüsik? a) Georg Friedrich Händel b) Isaac Newton c) Georg Simon Ohm d) Hans Christian Ørsted 10. Mis on kiirgus? a) reostaat b) radiatsioon c) deklaratsioon d) mikrofon 11. Kuidas nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutust? a) deformatsioon b) kontsentratsioon c) atraktsioon d) difusioon 124. Kuidas nimetatakse soojuse levimist vedelikus või gaasis? a) ablatsiooniks b) konvektsiooniks c) diskussiooniks d) aniooniks 13. Milline neist ei olnud Isaac Newtoni tegevusala? a) füüsika b) astronoomia c) alkeemia d) keemia 14. Kellena sai tuntuks Ernest Rutherford? a) tuumafüüsika isana b) röntgenkiirte leiutajana c) magnetvälja avastajana d) optika kuningana 15. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu,
Kordamisküsimused 1. Kontrolltööks 1. Mis on absoluutne õhuniiskus? Õhu veeauru sisaldus 2. Mis on absoluutse õhuniiskuse mõõtühik? g/m3 3. Mis on suhteline õhuniiskus? % võimalikust maksimaalsest antud temperatuurist 4. Mis on suhtelise õhuniiskuse mõõtühik? % 5. Mis juhtub küllastunud veeauruga? Kondenseerub 6. Mis on kastepunkt? Temperatuur, millisel algab antud absoluutse õhuniiskuse korral veeauru väljumine aurufaasist vedeliku faasi (kondenseerub) 7. Mis juhtub õhuniiskusega kastepunktis? Muutub veeks 8. Mida võib põhjustada erinev veeauru osarõhk (nt toas kõrgema temperatuuri tõttu kõrgem veeauru osarõhk ja õues madalama temperatuuri tõttu madalam)? Veeauru liikumist läbi hoone välispiirete. 9. Millal on oht õhuniiskuse kondenseerumiseks ehituskonstruktsioonides? Temperstuuri languse tõttu saavutatakse ksstepunkt. 10.Kuidas tungib niiskus ehituskonstruktsioo...
süsteem läbib kõiki olekuid mis pärisuunaski ja jõuab algolekusse tagasi. · 15. Termodünaamiliste protsesside tõenäosuslik iseloom. · Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu. · 16. Ülekandenähtused gaasides. Põhikarakteristikud. · Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtused reaalsetes gaasides: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine. · 17. Difusioon, soojusjuhtivus, viskoossus. · Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. · Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eri osades on ainel erinev temperatuur.
Sarnase taustaga ja isegi samast perekonnast mehed võivad elutee lõpetada väga erineva prestiiziga töökohtadel. Sobilike tingimuste korral võib töölisklassi kuuluv noor liikuda ühiskonnas ülespoole. Sotsiaalse mobiilsuse juures säilib alati õnne element, mida mõõta on võimatu olla õigel ajal õiges kohas, saada oma sõbralt õige vihje või järgida õigel hetkel oma südant. 9. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine (sh difusioon ja kultuuriline lõtk) Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. Sots. Muutused toimuvad protsesside ja sündmuste läbi, mis on ühiskonnasisesed või välised. Sots. Muutuste tavalised kanalid hõlmavad: 1)keskkonnasündmusi, 2)sissetunge ja sõdu, 3)kultuurilisi kontakte, 4)innovatsiooni, 5)populatsiooninihkeid ja 6)difusiooni.
KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1.Rakuteooria( teadlased, teke, väited). Tekkis 19. sajandil 1. poolel. Selle sõnastasid Schleiden ja Schwann. Schleiden tuli järeldusele, et kõik taimed koosevad rakkudest, Schwann avastas sama loomarakkude kohta. Põhiväited: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Uus rakk tekib olemasolevast 3. Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud. 2.Mõisted eu/prokarüoot, arhed, organell, protistid, mikromeeter, preparaat, kude, sünaps, osmoos, difusioon, aktiivne/passiivne transport, fagotsütoos, füsioloogiline lahus, geen, poorid, DNA replikatsioon. Eukarüoot – päristuumne rakk, rakkudes on rakutuum, mida ümbritseb membraan. Prokarüoot – eeltuumne rakk, rakkudes rakutuuma pole, nende pärilikkusaine asub tsütoplasma Arhed – ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed
4.Nimeta membraanis olevate valkude 3 erinevat ülesannet. a) tegutsevad ensüümidena b) ainete transport c) info vastuvõtjad ehk retseptorid 5.Millest sõltub see, kuidas ained rakku pääsevad? Keemilisest koostisest, elektrilaengust, molekulide suurusest 6.Mille poolest erineb ainete akiivne ja passiivne transport? Aktiivne vajab lisaenergiat, passiivne transport ei vaja täiendavat energiat 7.Tee laused, kus kasutad mõisteid DIFUSIOON on gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda OSMOOS on molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga kekskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga keskkonda ENSÜÜM on valk, reguleerib rakkudes toimuvate reaktsioonide kiirust RETSEPTOR- on ärrituste vastuvõtja 8.Nimeta aineid, mis satuvad rakku difusiooni teel. Hapnik ja süsinikdioksiid(süsihappegaas) 9
Energia fluktuatsioonide tõttu võib mõni aatom omandada energia, mis ületab keskmise energia sedavõrd, et aatom saab võres liikuda. Seda energiabarjääri, mida aatom liikumiseks peab ületama nim difusiooni aktiveerimise energiaks. Aatomid, mis omavad seda lisaenergia, on difusiooni mõttes aktiivsed. Aatomi liikumiseks kritallvõres peab olema täidetud kaks tingimust: 1)kõrval peab olema tühi koht, kuhu minna; 2) aatom peab olema aktiivne. Metallides toimub difusioon kahe mehhanismi järgi: 1)Vakantsmehhanism- aatom ja kõrvalolev vakants vahetavad kohad. Aatomi difusiooni korral selle mehhanismi alusel toimub vakantsi difusioon vastupidises suunas. Aktiveerimise energia on seda suurem, mida kõrgem on metallid sulamistemperatuur. Selle mehhanismi järgi võib toimuda ka lisandi difusioon, kui A on lisandi aatom. Vakantsimehhanism on omadifusioonis ja difusioon tahketes lahustes. 2)Võrevaheline mehhanism Aatom liigub ühest võrevahelisest asendist teise
Organell Ehitus Ülesanne Tsütoplasma Poolvedel aine, peamine koostisosa on vesi, Seob kõik rakuorganellid sisaldab hulgaliselt madalmolekulaarseid org. ühtseks tervikuks. ühendeid, lisaks biopolümeerid, ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulatoorained ja lahustunud gaasid. Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Reguleerib kõiki rakus Nendes paiknevad poorid, tuuma sees karüo- toimuvad protsesse. plasma, milles DNA ja RNA, lisaks madalmo- lekulaarsed ühendid. Tuumas on üks või mitu tuumakest. Enamasti ümara kujuga kui kuju ja suurus võib varieeruda. Rakumemb- Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Membraan eraldab raku sise- raan ...
1. Rakuteooria põhi seisukohad : *) kõik organismid on rakulise ehitusega *) iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust jagunemisel. *) rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 2. Loomsed koed: Epiteelkude- tihedalt, naha pindmine osa. Sidekude- hajusalt, ümbritseb rakuvaheaine, ühendab org. Koed ühtseks tervikuks. Lihaskude- pilikud, müofibrillid, rakud muudavad mõõtmeid Närvikude- pikad jätked, pea- ja seljaaju moodustajad. 3. Tsütoplasma koostis: Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Ülesanne: liidab kõik organellid ühtseks 4. Tuuma koostis: tuumake (tuumas) , poorid, kromosoomid,kromatiin (niidikesed), 5. Tuumakese tähtsus: toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. 6. Kromosoomid- puhkeolekus ei näe, (siis nim neid kromatiinideks) enne jagunemist muutuvad nad nähtavaks. Nukleosoomne fibril...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
