Koostis : 1. fosfolipiidne kaksikkiht(põhiosa) 2. Valgud a) ulatuvad läbi membraani b) on osaliselt membraani sukeldunud. 3. Oligosahhariidid (ainult membraani välispinnal) 4. Steroidid e. tsüklilised alkoholid. * kolesterool - loomarakkude membraanides. * ergosterool - seenerakkude membraanides. * fütosterool - taimerakkude membraanis. 5. Rasvlahustuvad vitamiinid. (N: vitamiin E - kaitseb vabade radikaalide eest.) Rakumembraani ülesanded : 1. Transport. a) difusioon - Ainete liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale (gaasi difusioon kopsu alveoolides, lõhnasignaalid. (EI VAJA ENERGIAT) b) Osmoos - lahusti liikumine madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale kontsentratsioonile. Toimiub läbi membraani, kuni kontsentratsioonide tasakaalustumiseni. (EI VAJA ENERGIAT)(N: Vee imamine juurtega, vee imendumine seedekulglast. c) Hõlbustatud difusioon e. passiivtransport. (Rakkudesse lähevad orgaanilised
Kasvufaktorite vajaduste järgi jaotatakse mikroobe: 1) Prototroofid sünteesivad mitmesuguseid kasvufaktoreid 2) Anksotroofid ei kasva ilma kasvufaktoriteta. Toitumise mehhanismid Toitained satuvad mikroobirakku läbi vaheseina ja tsütoplasmaatilise membraani. Toitained hüdrolüüsitakse ensüümide abil väliskeskkonnas või periplasmaatilises ruumis ja seejärel viiakse laguproduktid rakku. Erilisteks mehhanismideks, mille abil tungivad rakku toitained, on lihtne difusioon, soodustatud transport, aktiivne transport. Lihtne difusioon selle mehhanismi põhimõte on vastava aine ärakasutamine, mille asemele tuleb väliskeskkonnast uut ainet. Seega lahustunud ained sisenevad mikroobirakku vastavalt nende kontsentratsioonigradiendile. Enamasti eelneb sellele ekstratsellulaarne ainete hüdrolüüs. Soodustatud transport tegemist spetsiaalsete kandjate proteiinidega, mistõttu toimub transport kontsentratsioonigradiendi vastu
Kasvufaktorite vajaduste järgi jaotatakse mikroobe: 1) Prototroofid sünteesivad mitmesuguseid kasvufaktoreid 2) Anksotroofid ei kasva ilma kasvufaktoriteta. Toitumise mehhanismid Toitained satuvad mikroobirakku läbi vaheseina ja tsütoplasmaatilise membraani. Toitained hüdrolüüsitakse ensüümide abil väliskeskkonnas või periplasmaatilises ruumis ja seejärel viiakse laguproduktid rakku. Erilisteks mehhanismideks, mille abil tungivad rakku toitained, on lihtne difusioon, soodustatud transport, aktiivne transport. Lihtne difusioon selle mehhanismi põhimõte on vastava aine ärakasutamine, mille asemele tuleb väliskeskkonnast uut ainet. Seega lahustunud ained sisenevad mikroobirakku vastavalt nende kontsentratsioonigradiendile. Enamasti eelneb sellele ekstratsellulaarne ainete hüdrolüüs. Soodustatud transport tegemist spetsiaalsete kandjate proteiinidega, mistõttu toimub transport kontsentratsioonigradiendi vastu
Et oleks epilimnion ja hüpolimnion, peab järv olema sügav + sesoonsed ilmamuutused – parasvöötmes. Epi- ja hüpolimnion erinevad üksteisest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste omaduste poolest. Epilimnionis on toitained fikseeritud fotosünteetiliselt, produtseeritakse orgaanilist ainet, mis on vajalik elutegevuseks kõikides veekihtides. Sügavates veekihtides (hüpolimnion) akumuleeruvad laguproduktid, mis on vajalikud ülemistes kihtides. Segunemisprotsessid: molekulaarne difusioon (molekulid paiskuvad kokkupõrkamise tagajärjel laiali). Molekulaarne difusioon on äärmiselt oluline väikesemõõtmelistes veekogudes (lombid, tiigid). Molekulaarse difusiooni ületavad upwellingu tüübid. Adektiivse veekerke kutsuvad esile seisulained. Selle tagajärjel aetakse vesi ühest järve otsast teise järve otsa ning alumine veekiht rullub esimesse otsa. Seisulained tekivad siis, kui tuul lõpetab tegevuse. Ookeani pinda katab õhuke kiht, mis hoiab kinni sooja
korruta omavahel, ,,lükka" tulemus pinu otsa tagasi. 1. MIKROSKEEMIDE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIAID OKSÜDEERIMINE räni-oksiidi kihi tekitamine ränikristalli pinnale. Toimub temperatuuril 1000-1300C. Kõigepealt lahtise otsaga kvartstoru lämmastikku, millega välditakse räniplaatide kokkupuudet õhu ja võimaliku saastumist. Seejärel tööreziim, milleks avatakse üks kraanidest. Kuiv hapnik, märg hapnik ja veeaur. Ränioksiidi kihi paksus tavaliselt 0.5-1 mm. DIFUSIOON pooljuhi kristalli viiakse lisandid vajaliku juhitavusega tsoonide tekitamiseks. Põhineb ainete osakeste tungimisel teise ainesse kõrgel temperatuuril. Difusandid tavaliselt kas doonor- või aktseptorlisandid. Puudusteks: lisandite sisaldus pole ühtlane vaid väheneb pinnast eemaldumisel, ei saa teostada üle kolme järjestikkuse difusiooni. EPITAKSIA pooljuhtkristalli kasvatus keemilise reaktsiooni tulemusena. Eelised: väga täpselt orienteeritud
.+pi. 58. Raoult'i seadus: Komponendi aurude osarõhk lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi moolimurru ja aururõhu korrutisega: P lahusti = CX lahusti * P°lahusti. 59. Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. Tk=i*Ke*Cm, kus Cm - lahuse molaalne kontsentratsioon; Ke- ebulliskoopiline konstant; i-isotooniline tegur. 60. Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist: Tk=i*Ke*Cm, kus Ke-ebulliskoopiline konstant. 61. Difusioon - aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Kiireneb kõrgemal temp.-l. Kiirem gaasides. Lahustes põhjustab osakseste liikumise kõrgema kons. Aladelt madalama kons.-ga aladele. 62. Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmoosist põhjustatud vedelikusambale vastavat rõhku tasakaaluolekus, kus lahusesse tungivate ja sealt tagasi pöörduvate
2. Kontrolli ensüümi katalüütilist aktiivsust. Ensüümi hulk rakus sõltub sünteesi kiirusest ja degradatsiooni kiirusest Ensüümi süntees kontrollitakse transkriptsiooni ja translatsiooni tasemel Degradatsioon on samuti reguleeritud (avaldub ensüümide poolestusaja erinevuses) Ensüümaatilise aktiivsuse regulatsioon on eelmistest kiirem Hemoglobiini funktsioon a2,b2 dimeer, sarnased müoglobiinile · Transpordib hapnikku kopsudest kudedesse. · O2 difusioon on liiga ebaefektiivne suurte loomade jaoks. · O2 lahustuvus on plasmas madal, i.e. 10-4 M. · Seotuna hemoglobiinile on [O2] = 0.01 M, ehk sama mis õhus · Alternatiivsed O2 transporterid; · Hemotsüaniin, Cu sisaldav valk. · Hemerütriin, heemi mittesisaldav valk. 1. Energia ja aine liikumine looduses. Looduse eluta ja elusad osad on tihedalt seotud ega saa teineteiseta hakkama.
Funktsionaalsed tagavad objekti kvalitatiivse taastootmise, arengupr viivad selle uuele tasandile, revolutsioonilised on kiired & põhjalikud. 10. Sotsiaalseid muutusi esile kutsuvad faktorid - muutuvad tootmismeetodid, kultuurielemendid, toimuvad sotsliikumised, kehtestatakse ued seadused. 11. Süsteemisisesed ja välised muutusi põhjustavad tegurid: innovatsioon, uus kultuur ja kultuuriline lõtk, konfliktid, difusioon - 1)uuenemine, midagi teisiti tegema, tehnika muutus 2) kultuur loob uued struktuurid, Ogburni järgi kohanevad kultuuri osad pärast uue tehnoloogia rakendamist eri kiirusega. 3) konfliktid annavad märku probleemidest 4) kultuurielementide levik teistest ük-dest. 12. Religiooni põhielemendid (viis) ja funktsioonid (neli) - 1) grupi usu olemasolu, seotud pühade mõistetega, uskumuste kogum, eriliste tegevuste kogum, ettekujutused pühast elust
TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED: Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees). Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees. Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi. Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus). Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel. Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel TAIMEFÜSIOLOOGIA AJALUGU: Taimefüsioloogia on teadus taimeorganismi, tema organite, kudede ja rakkude talitlusest. Jaguneb üld- ja eritaimefüsioloogia. Uurimistasemed: molekulaarne, organelli, raku, organi või organismi tase. 17...
Kopsude kogumahtuvus e. totaalkapatsiteet on õhu hulk, mida kopsud sisaldavad maksimaalse sissehingamise ajal. Koosneb: kopsude eluline maht, jääkmaht. 22. Gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsukapilaarvere vahel. Toimub tänu O2 ja CO2 difusioonile läbi kopsumembraani, mille kutsub esile antud gaaside partsiaalrõhkude erinevus kahel pool membraani (partsiaalrõhk surub mõlemad gaasid läbi kopsumembraani). Difusioon lõpeb kui partsiaalrõhud saavad võrdseks. Gaasi partsiaalrõhk e. osarõhk on võrdeline tema mahuga gaaside segus. O2 partsiaalrõhk alveolaarõhus on 100 mm Hg, venoosses veres 40 mm Hg CO2 partsiaalrõhk venoosses vere on 46 mm Hg, alveolaarõhus 40 mm Hg. Perioodilise sisse- ja väljahingamise tõttu seisab alveolaarõhu koostis suhteliselt püsiv. Ainult sügava väljahingamise lõpul hingatakse välja puhast alveolaarõhku
on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemp. 68. Lahuse külmumistemperatuuri langus (graafik ja selgitus). Madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist: ∆Tk=i*Ke*Cm, kus Ke-ebulliskoopiline konstant. Vedeliku külmumine algab temperatuuril, mille juures vedeliku ja jää auru rõhud võrdsustuvad; lahuse külmumistemp. on alati madalam kui puhta lahusti külmumistemp GRAAFIKUD 69. Difusioon. Difusioon - aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Iseeneslik protsess, kiireneb kõrgemal temperatuuril, toimub kiiresti gaasides, aeglasemalt vedelikes. Lahustes põhjustab osakeste liikumise kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. 70. Osmoos, osmootne rõhk, pöördosmoos, tähtsus.
Samuti kiire transpiratsiooni korral võib kh minna negatiivseks 11. Leidke turgorrõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on .... MPa ja osmootne rõhk .....atm. veepot valem P= fii pii 12. Leidke osmootse rõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on ...... atm ja turgorrõhk ...... MPa. sama valem 13. Defineerige osmoos ja esitage konkreetne näide osmoosi kohta taimerakus Vee (lahusti) difusioon läbi selektiivse membraani. Osmoosi teel liigub vesi mullast taime ja ühest rakust teise. 14. Nimetage osmoosi toimumiseks vajalikud tegurid * rõhu erinevus- läbi kompleksi rakumembraan-rakusein *osmootse rõhu erinevus- raku siselahuse ja välislahuse vahel selgitus: Tugevalt neg. osmootse pot. ja maatrikspot. tõttu on veepot. rakus madalam kui välislahuse veepot. ja vesi siseneb rakku. 15. Vesiniksideme tugevus veemolekulide vahel on vahemikus 0
Mehaanika 4. Newtoni seadused I seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad. Järeldused: *Taussüsteem, kus see seadus kehtib, on inertsiaalne (Maa suhtes paigal või liiguvad jääva kiirusega). Ka heliotsentriline tausüst (süst., mille keskpunkt ühtib Päikesega ning mille teljed on suunatud vastavalt valitud tähtedele) on inertsiaalne. Seega, iga süst., mis liigub heliotsentrilise taussüst suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on inertsiaalne. Maa liikumine Päikese ja tähtede suhtes on kiirendusega liikumine (ringliikumine) ei ole inertsiaalne (kuigi vahel võib nii vaadelda, sest kiirendus on väga väike). *On olemas ka teissuguseid taustsüsteeme, kus see seadus ei kehti mitteinertsiaalsed taustsüst-d (keha kiirus muutub ilma, et teda mõjutaks mingi teine keha näit kui buss hakkab järsku liikuma, siis...
Rakvere Ametikool Sandra Leetberg K08c TOIDUAINETE ÕPETUS Hindaja: Eha Raal Rakvere 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Piim ja piimatooted................................................................................................................. 3 1.1Üldiselt...............................................................................................................................3 1.2Rõõsk koor......................................................................................................................... 6 1.3Piima konservid..................................................................................................................6 1.4Juustud.............................................................................
karotiini leidub taimsetes toiduainetes (porgandid, tumerohelised lehtköögiviljad, apelsinid, sügavkollased ja punased puuviljad nagu näiteks papaia, teised köögiviljad). B1 Vitamiin(tiamiin): Inimene saab tiamiini järgmiselt. Taimsete produktidega (vaba tiamiin) ja loomsete produktidega (peamiselt tiamiindifosfaat) seedekulglasse sattunud vitamiin B1 imendub peensoolest kandja- vahendatud aktiivse transpordi teel. Kui tiamiini tase on peensooles kõrge, domineerib imendumisel passiivne difusioon. Imendumist segavad alkohol, kohv, antibiootikumid. Imendunud tiamiin satub värativeeni kaudu maksa, kus osa fosforüülub- tekib tiamiindifosfaat. Osa transporditakse maksast edasi kudedesse, kus ta fosforüülub samuti tiamiindifosfaadiks. Inimorganismis on 80% tiamiinist tiamiindifosfaadina, mis paikneb rakkudes. Vaba tiamiin on põhiliselt veres. Umbes 50% tiamiindifosfaati lokaliseerub skeletilihastes, 40% maksas, südames, ajus ja neerudes.
TOIDUAINETE ÕPETUS Sisukord 2 Piim ja piimatooted 1.1 Üldiselt Piimas on keskmiselt · Vett 87% · Rasva 2-6% · Valku 3,5-4% · Laktoosi 4,7% · Mineraalained Ca · Vitamiin A Piim on valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Piima keemis temperatuur on 100,2°C. Sortiment: 1. Täispiim lisanditeta 2,5%, 3,5% 2. Rasvata piim 0,5-1% 3. Väherasvane piim 1% Töötlemisviis 1. Pastöriseeritud- kuumutatud 75°C juures 15 sekundit 2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu laktoosi. Pastöriseeritud piima alaliigid 1. Normaliseeritud 2. Taastaud osaliselt või täielikult 3. Vitaminiseeritud 4. Maitsestatud piim s.o lisanditega piim Piima kvaliteet Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järg...
kaksikkiht, transpordi aga membraanivalgud). Membraantransport tagab toitainete imendumise, raku elutegevuseks vajalike ainete võtmise verest, spetsialiseeritud rakkudes toodetud biomolekulide väljutamise, metaboolsete lõpp-produktide väljutamise rakust. Lihtdifusioon: aine liikumine läbi biomembraani madalama kontsentratsiooni suunas osmootse jõu tõttu. Puudub kandja- ja energiavajadus. H2O, O2, CO2, N, NH4 Passiivtransport jaguneb: kergendatud difusioon ( aine seostumine valktransporteriga), vahendaja abil, ioonkanalite abil. Aktiivtransport: aine transport vastu kontsentratsioonigradienti energia otsese kasutamisega. Jaotub primaarseks ja sekundaarseks. 59. Molekulaardiagnostilised meetodid. PCR olemus ja rakendused. PCR ehk polymerase chain reaction on katsutis läbiviidav menetlus. Ta võimaldab paljundada huvipakkuvat fragmenti DNA-st analüüsimiseks piisavas hulgas (miljonites koopiates) mõne tunniga
aga membraanivalgud). Membraantransport tagab toitainete imendumise, raku elutegevuseks vajalike ainete võtmise verest, spetsialiseeritud rakkudes toodetud biomolekulide väljutamise, metaboolsete lõpp-produktide väljutamise rakust. Membraan kontrollib ainevahetust. Lihtdifusioon: aine liikumine läbi biomembraani madalama kontsentratsiooni suunas osmootse jõu tõttu. Puudub kandja- ja energiavajadus. H2O, O2, CO2, N, NH4 Passiivtransport jaguneb: kergendatud difusioon (aine seostumine valktransporteriga), vahendaja abil, ioonkanalite abil. töötab entroopa kasvu seaduse järgi Aktiivtransport: aine transport vastu kontsentratsioonigradienti energia otsese kasutamisega. Jaotub primaarseks ja sekundaarseks. Kulub ATPsid- vajatakse energiat, et pumbata 59. Molekulaardiagnostilised meetodid. PCR olemus ja rakendused. PCR ehk polümeraasi ahelreaktsioon, võimaldab paljundada huvipakkuvat fragmenti DNA-st
KEEMIA ALUSTE EKSAM 2017 PÕHIALUSED Mõisted Mateeria – filosoofia põhimõiste: kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb aineks ja väljaks Aine – kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi Mõõtmine – mõõdetava suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga) Jõud (F) – mõju, mis muudab objekti liikumist. Newtoni teine seadus: F=m*a (mass*kiirendus). Tuum – asub aatomi keskel, koosneb prootonitest ja neutronitest Elektronpilv – ümbritseb tuuma, koosneb elektronidest Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomid ...
- põhiliste katioonide (K+, Na+) ning anioonide(A-, Cl-) mittetasakaaluline jaotus rakus ja rakuvälises keskkonnas. - Rakumembraani valikuline läbilaskvus e. permeaablus erinevate ioonide osas - Na ja K ioonide aktiivne transport kontsentratsioonigradiendile vastupidises suunas metaboolse energia arvel töötava Na+/K+ pumba abil. Põhilist osa membraani puhkepotentsiaali tekkel etendab K ioonide difusioon rakust rakkudevahelisse alasse. Membraanipotentsiaali muutused: - depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine - hüperpolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali suurenemine - repolarisatsioon puhkepotentsiaali algtaseme taastumine Elektrooniline potentsiaal tekib nõrga alalävise ärrituse tingimustes, mille puhul rakumembraani depolarisatsioon nähtub ainult ärritaja toime ajal, pärast ärritaja toime lõppu kaob kiiresti.
Kapillaarsus on nähtus, mis põhjust molekulaarjõudude mõju tasakaalus oleva või liikuva vedeliku vabale pinnale, mittesegunevate vedelike lahustuvus pinnale või taha ja vedela aine piirpinnale. Kapillaarsus seletub nähtusega: vedelike tõus või ringlus peenikestes torudes ja poorsetes kk-s olenevalt, kas vedelik märgab kapillaari või ei. Märgava vedeliku tõus mööda kapill. ja pragusid on pöördvõrd. kapillaaride raadiusega. Osmoos: lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina. P= RT/V= RTM, kus R 0,082 dm*atm/mol*°C, M molaarsus, P osmoosne rõhk (rõhk, mida avaldab lahuse sammas). Looduses on osmoosseks anumaks rakk. Ehituses nt betoonist mahuti lahuses. 10. Vedelate lahuste mõiste. Kuidas määratakse vee üldist ja mööduvat karedust? Vee üldine karedus on 2,8 mmol/l, mööduv karedus 4,5 mmol/l, kui palju tekib katlakivi 12 m3-st veest (CaCO3)? (VT KÜSIMUST 19
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...
transpordi aga membraanivalgud). Membraantransport tagab toitainete imendumise, raku elutegevuseks vajalike ainete võtmise verest, spetsialiseeritud rakkudes toodetud biomolekulide väljutamise, metaboolsete lõpp- produktide väljutamise rakust. Lihtdifusioon: aine liikumine läbi biomembraani madalama kontsentratsiooni suunas osmootse jõu tõttu. Puudub kandja- ja energiavajadus. H2O, O2, CO2, N, NH4 Passiivtransport jaguneb: kergendatud difusioon ( aine seostumine valktransporteriga), vahendaja abil, ioonkanalite abil. Aktiivtransport: aine transport vastu kontsentratsioonigradienti energia otsese kasutamisega. Jaotub primaarseks ja sekundaarseks. 54. Molekulaardiagnostilised meetodid. PCR olemus ja rakendused. PCR ehk polymerase chain reaction on katsutis läbiviidav menetlus. Ta võimaldab paljundada huvipakkuvat fragmenti DNA-st analüüsimiseks piisavas hulgas (miljonites koopiates) mõne tunniga
histoonid, sisemembraanistik hästi eristunud. LOOMARAKU EHITUS JA TALITUS Rakumembraan: ümbritseb, piiristab rakku, kaitseb välismõjude eest, välispinnal olevad retseptorid seonduvad väliskeskkonnast pärit hormoonide, tõvestavate bakterite ja viirustega, osadel loomadel täidab liikumisfunktsiooni (amööb), tagab raku- ja väliskeskkonna vahel aine- ja energiavahetuse. Difusioon gaasiliste osakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale, energiat pole vaja Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse, energiat pole vaja. Ainete passiivne transport toimub vastavate valguliste kandjate abil, täiendavat energiat ei vajata.
ARVUTITE EKSAM PILETID PILET 1. Käsu täitmine protsessoris. Teisisõnu fetch-decode-execute tsükkel. Protsessor viib käsu täide iga käsu väikeste sammude seeriana. Umbkaudu on need sammud järgmised: järgmise käsu haaramine käsuregistrisse -> käsuloenduri muutmine nii, et ta viitaks järgmisele käsule -> teha kindlaks käsu tüüp -> juhul, kui käsk kasutab sõna, mis on juba mälus, siis teha kindlaks, kus see mälus asub -> vajaduse korral haarata see sõna ja viia see protsessori registrisse -> täita antud käsk -> naaseda esimese sammu juurde ja alustada järgmise käsu täitmist. Et käsku täita, peab protsessor 1) pöörduma mälu poole 2) Lugema sealt käsukoodi 3) dekodeerima selle 4) võtma vastu käsu sisule vastavad loogilised otsused 5) väljastama juhtsignaali kõigile komponentidele arvutis. 6) leidma uue käsuaadressi ning salvestama ta käsuregistrisse. Ühe käsu täitmiseks kuluvat aega nimetatakse käsutsükliks VO...
Rakumembraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. EHITUS: Rakumebraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. AINETE TRANSPORT: ainete liikumises eristatakse aktiivsete ja passiivsete transporti. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat (lisa), passiivseks seda vaja ei ole. Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel- vesi, gaasid (O2, CO2), etanool, teised väiksed molekulid. Difusioon ja osmoos on passiivse transpordi peamised võimalused. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis. Aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat, mida saadakse energiarikastest (makroergilistest) ühenditest. Rakuorganellid. Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogi...
MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat lo...
funktsionaalsest süsteemist. HINGAMISE ETAPID Hapniku viimisel ümbritsevast ruumist kudedesse ja süsinikdioksiidi toomisel kudedest väliskeskkonda on vajalik: 1) gaasivahetuskopsudese välinehingamine, mille käigusuuendataksekopsudeventilatsioonigaosaalveoolidesolevastgaasisegust. Kopsukapillaaridegaasivahetustsoonisolevveririkastubhapnikuganingannabärasüsinikdioksiidi 2) Gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel 3) Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega 4) Gaaside difusioon kudede ja vere vahel KUDEDE HINGAMINE Rakkudes toimuval sisemisele kudede hingamisel kasutatakse hapnikku kõrgmolekulaarsete toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite makroergilistesse sidemetesse, ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad süsinikdioksiid ja vesi. HINGAMISTEED
Siseveekogud võivad olla, kas - vähetoitelised e. oligotroofsed, - rohketoitelised e. eutroofsed - keskmisetoitelised e. mesotroofsed. Eesti järvedest on 40% rohketoitelised. Soolasisaldus Vees võib soolasid olla 0...20...30% soolajärvedes ja tiikides. Ookeanide soolasisaldus on keskmiselt 3,5 % e. 35. Surnumeres on soolasisaldus vee pindmises kihis 30%, põhjas 33%. Surnumeri asub 417 m allpool mere pinda. Elustik bakterid, vetikad, arhed. Osmoos lahusti difusioon poolläbilaskva membraani kaudu väiksema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusest suurema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusesse. Läänemeres Taani väinade juures on merevee soolsus 1,5%, Põhjalahe põhjaosas on soolsus ainult 0,2%. See tähendab, et Läänemeri on riimveeline. Happelisus pH e. vesinikioonide negatiivne kümnendlogaritm e. vesinikioonide kontsentratsioon. neutraalne 6,5...7 happeline alla 6,5 leeliseline üle 7.
Mahlade ja karastusjookide tehnoloogia 1. Mahlade liigitus Mahl on puuviljadest, marjadest või köögiviljadest erinevate tehnoloogiliste võtetega eraldatud vedel toiduaine, milles säilib tooraine toiteväärtus suures ulatuses. Valmistatakse kas ühest või mitmest liigist puhastest, küpsetest, värsketest või külmutatud viljadest. Tehnoloogiliselt kasutatakse kas füüsikalist või ensümaatilist töötlust. Naturaalmahlad sisaldavad keskmiselt 82...90% vett, 10...16% süsivesikuid, 0,4...1,7% orgaanilisi happeid, lämmastikühendeid, mineraalsooli, vähemates kogustes vitamiine, parkaineid, pigmente, eeterlikke õlisid jne. Mahla saadakse ka mahla kontsentraadist, millele lisatakse mahla kontsentreerimisel eraldunud koguses vett ning millel taastatakse lõhn ja maitse Toormahl (ei ole kuumtöödeldud, ei sisalda lisandeid) Tarbe- ehk joogimahl Joogimahlale on lisatud kas vett või suhkrut. Maitsmismeelele on kõige sobivam mahl, milles on happeid 0,7...
Eriti rohkelt eritub sappi siis, kui duodeenumisse sattunud küümus on rasvarikas. Enamus seedeensüüme sisaldub soole mikrohattude enterotsüütide poolt. Süsivesikute, rasvade ja valkude seedimine toimub otsekontaktis enterotsüütidega, mis sisaldavad -peptidaasi -laktaasi (galaktoos-glükoos), maltaasi (maltoos-glükoos), sukraasi (fruktoos-glükoos) -lipaasi Seedenäärmed sooles sekreteerivad ensüümi enterokinaasi. Soolevalendikus imendumisest võtavad osa erinevad mehhanismid 1. difusioon 2. filtratsioon a. kandjate abil b. pinotsütoosi teel JÄMESOOL intestinum crassum Jämesool on peensoolele järgnev 1,5 m pikkune ja 4-5 cm laiune seedetrakti lõpposa, mis algab paremas niudeaugus. Paikneb kõhuõõnes alt avatud raamistikuna peensoole lingude ümber, läbib vaagnapõhja ja avaneb pärakuga lahklihal. Jämesool jaguneb järgnevateks osadeks: 1. umbsool, caecum, mille juurde kuulub ka ussripik appendix vermiformis 2
· enesele tähelepanu pööramine, eneseteadvus · identiteedi otsimine · tekivad abstraktsed kognitiivsed võimed Suhted vanematega Arengulised muutused nii lastel kui nende vanematel; tormi ja tungi periood >muudatuste periood IDENTITEEDI KUJUNEMINE Erik Eriksoni järgi: · Identiteedi leidmine · Rollisegadus Marcia järgi: · LAIALIVALGUNUD IDENTITEET e. IDENTITEEDI DIFUSIOON · ENNEAEGNE IDENTITEET · MORATOORIUMI VÄLJAKUULUTAMINE SOTSIAALSED REEGLID · sotsiaalsed konventsioonid · moraalireeglid · prudentsiaalsed reeglid · personaalsed reeglid Murdeiga kui riskiperiood, mil alustatakse · Kuritegeliku käitumise · Narkootikumide tarvitamise · Alkoholi tarvitamise · Seksuaalsete suhetega Üks põhjusi:
Rakutuumaümbris koosneb kahest membraanist. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Ehituselt on tuumamembraan sarnane rakumembraaniga. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Ainete transport toimub läbi rakumembraani, eristatakse aktiivset (rakk kulutab energiat) ja passiivset (energiat vaja ei ole) transporti. Passiivsed on difusioon ja osmoos (molekulid liiguvadmadalamast kontsentratsioonist kõrgemasse ja sellega tekitab rakus osmootse rõhu). Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad aktiivses transpordis. Need juhivad läbi membraani ainult kindlaid aineid. Ka retseptorvalgud on membraanis, osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga. 11. Membraansete organellide ehitus ja funktsioon Endoplasmaatilise retiikulumi (e tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
Rakutuumaümbris koosneb kahest membraanist. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Ehituselt on tuumamembraan sarnane rakumembraaniga. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Ainete transport toimub läbi rakumembraani, eristatakse aktiivset (rakk kulutab energiat) ja passiivset (energiat vaja ei ole) transporti. Passiivsed on difusioon ja osmoos (molekulid liiguvadmadalamast kontsentratsioonist kõrgemasse ja sellega tekitab rakus osmootse rõhu). Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad aktiivses transpordis. Need juhivad läbi membraani ainult kindlaid aineid. Ka retseptorvalgud on membraanis, osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga. 11. Membraansete organellide ehitus ja funktsioon Endoplasmaatilise retiikulumi (e tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus
konstandid, mis olenevad gaasist. Konstant a iseloomustab molekulidevahelisi tõmbejõude ja b molekulide ruumala. 7.7. Ülekandenähtused Ülekandenähtused seisnevad mingi füüsikalise suuruse ülekandumises ühest süsteemi osast teise (näiteks mass, energia, impulss). Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Neid mõlemaid liikumisi saab vaadelda kulgemisena. · Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele tänu soojusliikumisele. Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. Difusioon toimub alati kontsentratsiooni vähenemise suunas. n - n2 Edasikandunud gaasi massi saab leida seosest m = D 1 S t , kus m on aine l
KONTROLLTÖÖ III Veri. Süda ja vereringe. Ainevahetus. Hormoonid AINEVAHETUS Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus: AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja aine. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse orga...
Selle, astme- ja eksponentfunktsiooni korrutisena saadava kõvera kujunemist illustreerib toodud graafik. Maxwelli jaotus ja selle "piirajad" - funktsioonid v2 ning exp(-v2) Integraalse jaotusfunktsiooni saame diferentsiaalse jaotusfunktsiooni integreerimisel. · Ülekandenähtused (tuletuseta). Ülekandenähtuste all mõistame soojuse, keemilise koostise, impulsi või muu parameetri levikut gaasis. Difusioon: ; D difusioonitegur; Soojusjuhtivus: ; soojusjuhtivustegur; Sisehõõre: ; sisehõõrdetegur. Loeng 10 · Termodünaamika I printsiip (valem). Gaasile antav soojushulk on võrdne siseenergia juurdekasvu ning paisumisel tehtava töö summaga. · Töö isotermilisel protsessil (tuletusega)
Materjal/aine Kalju Lott 7. Sedimentatsiooni tasakaal. Kujutame ette sadenemisel tasakaalulist olukorda. Sadestumisel toimub [massiülekanne] . Samas toimub see kahes suunas, difusiooni ja sadestumise protsessidele vastavalt. Difusiooni korral on [massiülekande] avaldis järgmine (Ficki seadus) Sadestumise korral aga Seega kui on saavutatud tasakaal, siis Ehk teisisõnu sadestumine ja difusioon on tasakaalus. Mida aga öelda sadestumiskiiruse kohta? Uurime seda ühe osakese jaoks Ühele osakesele mõjub sademustise jaoks raskusjõud Igale jõule on olemas vastassuunaline jõud, mis on sellega võrdne. Antud juhul sisehõõrdejõud (viskoossus) Kui nad on võrdsed, siis Avaldame valemi kiiruse jaoks, selleks arvestame ,et ~ Järeldame siit mõne huvitava asja. Esiteks näeme, et osakese tihedus peab olema sadestumiseks suurem keskkonna tiheduest (0).
süsiniku difusiooni, mistõttu see võib toimuda ainult kõrgetel temperatuuridel ja teatava ajavahemiku jooksul. Kui jahutada terast kiiresti madalate temperatuurideni (200°C...300°C), siis difusiooniprotsessi ei toimu ja peatub ka austeniidi lagunemine. Sel juhul jääb austeniit metastabiilsena püsivaks ja muutub süsinikuga üleküllastunud ferriidiks ehk martensiidiks leiab aset martensiitmuutus -, mille süsinikusisaldus on võrdne lähteausteniidi sisaldusega. Süsiniku difusioon Fe-C sulameis tähendab süsiniku ja raua segunemist, mis saab toimuda kõrgetel temperatuuridel ja teatava aja jooksul. Seega kui terast kiiresti jahutada madalate temperatuurideni ei saa süsinik täielikult lahustuda ja tekib süsinikuga üleküllastunud ferriit ehk martensiit. AM seletus: martensiidi saamiseks tuleb takistada austeniidi lagunemist feriidiks ja tsementiidiks ehk takistada süsiniku lahustumist rauas. Selleks tuleb kiiresti jahutada terast
nad vähemuslaengukandjateks, siis on nende konsentratsioon emittersiirde läheduses palju suurem, kui kollektorsiirde lähenduses, seega difusiooni tõttu hakkavad nad üle baasi laiali liikuma. Vastupingestatud kollektorsiire aga on laienenud baasi ning selle elektrivälja sattunud augud (teatavasti läbivad vähemuslaengukandjad siirde elektrivälja takistamatult) liiguvad edasi kollektorisse. Seetõttu on endiselt kollektorsiirde läheduses auke vähem, kui emittersiirde läheduses ning difusioon jätkub. Enamik auke liigub edasi kollektorisse ning ainult vähesed rekombineeruvad baasi elektronidega. Rekombineerunud elektronide ja nende, mis liikusid baasist emitterisse, asemele tuleb aga välisahelast juurde uusi elektrone. Nende elektronide liikumine välisahelast baasi moodustabki baasivoolu. Aukude vool baasist kollektorisse moodustab kollektrori voolu. Aukude vool emitterist baasi ja elektronide vool baasist emitterisse moodustab emittervoolu.
Elektrilise laenguta ainete trantsport läbi membraani mõjutab ainete kontsentratsioonide erinevus ja difusioonikiirus. Laengut kandvate ainete liikumist mõjutab elektrivälija iseloomustab Nernsti võrrand: E ioon=RT/FZ ln (ioonide rakuväline gradient/ioonide rakusisene gradient) kus R-univ.gaasikonstant;T-absoluutne temp (K), F-Farady konstant, Z-iooni valents. 2 Aineosede difusioon sõltub ka membraani permeaablusest, mis väljendub: Dm/Dt=P*A*c Dm/dt-membraani läbiv ainemass ajaühiku kohta P -membraani permeaablus A -membraani pindala c-aine kontsentratsioonide diferents K+ ja Na + ebavõrdne jaotus rakus ja rakuvälises ruumis hoitakse üleval ATP-abil töötava Na+-K+-pumba abil, mis viib Na+ rakust välja kõrgema kontsentratsiooni suunas, K+ aga sisse, kuna K+ ioonid liiguvad kontsentratsioonigradiendi tõttu pidevalt rakust välja. Raku
erinevat, üks poorikompleks koosneb ca 1000-st valgumolekulist.Tuumapoori valgud seovad tuumapoori servadel tuuma sise- ja välismembraani kokku. Vaatamata sellele ei difundeeru sisemembraanis olevad molekulid välismembraani ja vastupidi, ning sise- ja välismembraan jäävad oma koostiselt distinktseks. Tuuma ja tsütoplasma vaheline ainete transport. Tuuma ja tsütoplasma vaheline ainete transport käib tuuma pooride kaudu. Transort läbi NPC on kas passiivne difusioon (ioonid, väikesed valgumolekulid) või aktiivne transport, mis vajab energiat ning teatud lubava signaali olemasolu. Iga üksik NPC toimetab nii importi kui eksporti. Rakutuumas sisaldub peale DNA suur hulk valkusid (histoonid, DNA- ja RNA polümeraasid, geeni regulaatorvalgud, jne.), mis sünteesitakse tsütoplasmas ning mis peavad pääsema tuuma. Samal ajal on terve hulk makromolekule ning neist moodustunud supermolekulaarseid
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...
Eksamiteemad 1. Säilitamise üldküsimused 1) Kultuur Inimesele kui bioloogilisele liigile on iseloomulik kultuuri olemasolu. Kultuur on mõiste, mida kasutatakse humanitaar- ja sotsiaalteadustes väga laialdaselt. Kultuuridefinitsioone on sadu. Neist ühe varaseima on loonud inglise antropoloog E. B. Tylor 1871. aastal. Tema sõnul on kultuur või tsivilisatsioon oma laias etnograafilises tähenduses kui kompleksne tervik, mis hõlmab teadmise, uskumuse, kunsti, moraali, seaduse, kombestiku ning iga muu võime/harjumuse, mille inimene on ühiskonna liikmena omandanud. Kultuuris on alati vähemalt 3 komponenti: mida inimesed mõtlevad, kuidas käituvad ja milliseid materiaalseid objekte nad valmistavad. Kultuurile on ka omased terve rida tunnuseid: kultuur on ühine, õpitud, ajalooline protsess, tähenduste ja sümbolite süsteem, mis kandub põlvest põlve. Lühiajaline, vaid ühele indiviidile omane käitumine ei ole kultuuriline. Materiaalne kultuur on...
happelise toidusegu olemasolu duodeenumis. Sapp, mida sekreteeritakse maksas, pääseb duodeenumisse tänu sphinkter Oddi lõõgastumisele. - selle eest vastutab hormoon p ankreosümiin-koletsüstokiniin. - eriti rohkesti eritub sappi siis kui duodeenumisse sattunud küümus on rasvarikas. Soolevalendikus imendumisest võtavad osa erinevad mehhanismid - difusioon ja filtratsioon, mis toimub kas kandjate abil või pinotsütoosi teel. Keemilise seedimise skeem 22 JÄMESOOL INTESTINUM CRASSUM ● peensoolele järgnev 1,5m pikkune ja 4-5cm läbimõõduga seedetrakti lõpposa - algab paremas niudeaugus - paikneb kõhuõõnes alt avatud raamistikuna peensoole lingude ümber - läbib vaagnapõhja ja avaneb pärakuga lahklihal.
rohkem-kui-lihtsalt-magusaine.aspx) Pärast suhkrupeedi saagikoristust viiakse peet suhkrutehastesse. Tehasesse jõudes kontrollitakse, et peetidel ei oleks plekke. Peedikasvatajale makstakse vastavalt plekkideta peetide hulgale ja peedi suhkrusisaldusele. Peedid kaalutakse ja paigutatakse suurtesse kuhjadesse. Siit viiakse need peedipesumasinasse, et eemaldada kivid ja kruus. Suhkru eraldamiseks lõigatakse peedid friikartuleid meenutavateks viiludeks. Difusioon - peetidest suhkru eraldamiseks läbivad peediviilud 70 °C sooja vee. Pärast suhkru eraldamist allesjäänud massist (jääkidest) valmistatakse loomasööta ja muid tooteid. Soe suhkrumahl (toormahl) sisaldab umbes 15% suhkrut, kuid ka 12% lisandeid (mitte-suhkruid), mis tuleb eemaldada. Seda tehakse lubja abil. Suhkrumahla, kahvatukollast vedelikku, nimetatakse vedelaks mahlaks. Mahl pannakse aurustisse, kus üleliigne vesi välja keeb ja saadakse paksem mahl
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium...
Skeemitehnika. SS-98. 1. M.Tooley “Everyday electronics data book” 2. Hessin “Impulsstehnika” 3. Horowits “The art of electronics” Skeemitehnika põhilised mõõtühikud Nimetus Tähistus Sümbol Kirjeldus Amper A I Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul Kulon C Q Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab mahtuvuse elektroodidel laengu. Henry H L Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V. Jaul J E Energiaühik. Oom R Takistuseühik. Siemens S G Juhtivuseühik. Sekund s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
