Rakuteooria: -Kõik organismid koosnevad rakkudest -Iga uus elu saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel -Ainuraksed -Hulkraksed -Ainuraksed on mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus rakumembraani kaudu -Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Loomarakk -Rakumembraan: -Koosneb fosfolipiididest ja valkudest -ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke, annab rakule kuju -Ainete transport läbi rakumembraani: -Passiivne transport .- difusioon(kõrgemalt konsetratsioonilt madalamale, kuni tasakaalustub -gaasid) ja osmoos (lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalama konsetratsioonilt kõrgema suunas tasakaalustumiseni) (membraani läbivad vesi, gaasid, etanool väiksed molekulid), ei vaja lisaenergiat -Aktiivne transport transportvalgud juhivad läbi membraani ainult vajalike aineid, vajatakse energiat -Retseptorvalgud osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga, seovad rakku ümbritsevast keskkonnast ...
Mis kasu on soojusõpetuse tundmisest? Soojusliikumiseks nimetatakse aineosakeste korrapäratut ehk kaootilist liikumist ja need ei lakka kunagi liikumast. Nende liikumine toimub kõikjal näiteks õhus liiguvad lämmastiku, hapiku, süsihappegaasi molekulid, argooni aatomid; veekogus liiguvad vee molekulid, mitmesuguste lahustunud ainete ioonid; tahketes kehades võnguvad molekulid või aatomid. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed seda kõrgem on aine temperatuur. Kristalliliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises oma tasakaalu-asendi ümber. Mida suurem on võnkliikumise intensiivsus, seda kõrgem on aine temperatuur. Soojusliikumine vedelikus seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Temperatuuri tõstmisel saabub tahkes kehas paratamatult hetk, kui ägenenud soojusliikumine suudab osakesed kr...
Plastiidid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell(kloro,kromo,leuko) Vakuoolid-membraaniga ümbritsetud põiekesed,sisaldavad varu ja jääkaineid Lipiidid-org ühendite rühm,ei lahustu vees(rasv,õli,vaha) Rakukest-rakumembraanist väljapoole jääv ümbris,koosneb tselluloosist v kitiinist Tselluloos-taimne süsivesik,taimerakkude seinte kiudaine Poorid-nendest läbivad vesi,gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped) Ligniin-puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine Pektiin-taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu pu...
1. Aine ehituse all me mõtleme aine ehituse mudelit. Ained klassifitseeritakse agregaatoleku põhjal. Agregaatolek- olek milles ained võivad olla: tahke, gaasiline, vedel. 2. Gaas Vedelik Tahke keha Kuju - - Kindel Kokkusurutavus Kerge Minimaalne Minimaalne Molekulide asetus vahemaad suured Tihedalt 11 vastas Kristallvõre Molekulide liikuvus Korrapäratu Takistatud Liiguvad tasakaaluasendi ümber Molekulide vastasmõju Nõrk Suur Tugev Kuju muutus Kerge Kerge Raske 3. a) difusioon-see on ainete iseeneslik segunemine molekulide liikumise teel. Toimub gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Kiirus väheneb nim suunas b) soojusjuhtivus-see on soojusülekanne makrokehades Toimub tahketes kehades, vedelikes ja gaasides. ...
RAKUTEOORIA 1. Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop 2. Robert Hooke - esimene valgusmikroskoop 3. Karl Ernst von Baer - avastas imetaja munaraku 4. Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - rakuteooria põhitees 5. Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoht Prokarüoodid e. eeltuumsed - ainult bakterid, puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Eukarüoodid e. päristuumsed - on tuum, kõik teised elusorganismid. LOOMARAKK Rakumembraan - kaitseb rakke - Ainevahetus Aktiivne ainevahetus(difusioon) - madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale (vajab energiat) Passiivne ainevahetus(osmoos) - kõrgemalt madalamale (ei vaja energiat) Rakutuum - DNA säilitamine - juhib raku elutegevust ja selles toimivaid protsesse Tuumake - toodab ribosoome ja RNA süntees Tsütoplasma - seob rakuorganellid tervikuks - tagab toitainete laialikandmise rakus Tsütoplasmavõrgustik (ER) Siledapinnaline ER - va...
BIOLOOGIA RAKK KONTROLLTÖÖ Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia - rakubioloogia Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop Robert Hook - esimene valgusmikroskoop Karl Ernst von Baer - avastas munaraku Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoha sõnastaja Prokarüoodid ehk eeltuumsed Eukarüoodid ehk päristuumsed Loomaraku ehitus ja talitus Rakumembraan: ümbritseb rakke andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke Difusioon - gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas Tuum: sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse Tuumake: ribosoomide moodustumine ja RNA süntees Tsütoplasma: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks n...
Amorfsed ained võivad löögi mõjul kergesti kildudeks puruneda. Siledale alusele asetatuna võib pika aja möödumisel märgata, et amorfne keha on hakanud pisitasa laiali valguma. Amorfsed ained on näiteks mesilasvaha, pigi, merevaik, kampol. 5. Ülekandenähtused Selle tõttu, et kõigis agregaatolekutes aineosakesed mõjutavad üksteist ja liiguvad korrapäratult, erinevad järgmised nähtused: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine. ÜLEKANDENÄHTU MILLES VÄLJENDUB? S Difusioon Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus Soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Sisehõõre Keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvate kehale mõjuv takistusjõud. See võimaldab gaasis või vedelikus ühe keha teise
Rakumembraan koosneb fosfolipiidide põhimassist ja valkudest. Ümbritseb kõiki rakke. Difusioon- molekulide liikumine kõrgema kontsentratsiooniga lahusest madalama kontsertatsiooniga lahusesse kuni nende võrdsustumiseni. Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani sinnapoole, kus ainete kontsentratsioon on kõrgem. Passiivne transport- ei vaja energiat, toimub madalama kontsentratsiooni suunas, toimub valkude abita, difusioon, osmoos. Aktiivne transport- vajab energiat, toimub vastu kontsentratsioonigradienti, toimub kandevalkude abil, Na/K-pump. Endotsütoos- osakeste rakku transportimine põiekestes. Eksotsütoos- osakeste rakust välja transportimine põiekestes. Fagotsütoos- transporditakse rakku väga suuri osi. Pinotsütoos- transporditakse rakku väiksemaid osi. 3. Raku organellide ehitus ja ülesanded. Mõisted tsütoplasma, tsütosool, prokarüootne ja eukarüootne rakk.
membraaniga ümbritsetud rakutuum ja teised membraansed organellid Rakumembraan koosneb lipiididest valkudest (transport-, retseptorvalgud, ensüümid, struktuursed valgud) süsivesikutest (aitavad rakke koos hoida ja ära tunda) EUKARÜOOTNE RAKK Rakumembraani ülesanded sein väliskeskkonna ja sisekeskkonna vahel ümbritseb kõiki rakke ja mitmeid rakuorganelle aine ja energiavahetus Passiivne transport difusioon läbimembraan, osmoos membraanivalkude poolt vahetatud difusioon Aktiivne transport vajab lisaenergiat ja transportvalke Fagotsütoos tahkete ainete omastamine sissesopistumise teel, suuremate aineosakeste ja makromolekulide jaoks Rakutuum DNA ja RNA geeljas, peamiselt vesi tuumake (olemas siis kui rakutuum on aktiivne) – koosneb DNA molekuli lõikudest, millest toimub süntees kromotiin (laiali rakutuumas) – kromosoomid
Energiabilanss - toidu ja joogiga saadav energia, sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. 3) Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1. Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine - kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi (CO2); 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel; 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega; 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel; 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. 4) Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust. 5) Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel?
E=A+K+M+V+U+T (E-toidu ja joogiga saadav energia; A-ainevahetus; K-kasv; M- soojuskiirgusena eralduv energia; V-väljaheide; U-uriin; T-töö mida tehakse) Kui energiabilanss on tasakaalust väljas siis on kasvuks kuluv energiahulk negatiivne, st. energiat saadakse organismi varuainetest. 16. Hingamise 5 etappi: 1. Gaasivahetus kopsudes e. väline hingamine- kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsinikdioksiidi (CO2). 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku (O2) ja süsinikdioksiidi (CO2) transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Kudede hingamine e. sisemine hingamine- toimub rakkudes, toodetakse elutegevuseks vajalik energia. 17. Mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? Süsinikdioksiidi sisalduse ja vere pH taseme järgi. 18. Selgita, kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon. - automaatselt - toimub veres oleva süsihappegaasi ja vere pH langemise tõttu
Molekulaarfüüsika ..kasutatakse soojusnähtuse kirjeldamiseks molekule iseloomustavaid suurusi: Molekuli kiirus Molekuli mass Molekuli impulss ...jne Termodünaamika ...kasutatakse soojusnähtuste seletamiseks kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi: Temperatuur Rõhk Ruumala Aine ehitus Käsitleb erievusi gaaside, vedelike ja tahkiste struktuuris ja sellest tulenevaid erinevusi ülekandenähtustes nagu difusioon, sisehõõre ja soojusjuhtivus Faasisiirded Käsitlevad üleminekuid aine erinevate faaside(gaas, vedelik, tahkis) vahel. Temperatuur Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. Molekulide soojusliikumine esineb mitmel kujul: Tahkistes molekuild võnguvad kindlate tasakaalusasendite ümber
● Tuum ● Tuumake, tuumamembraan, tuumapoorid ● Fosfolipiidid - fosforhappejäägist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamiseks koostisosaks. Molekuli üks ots on seostuv vee molekulidega ehk hüdrofiilne, teine ots on vett tõrjuv ehk hüdrofoobne. ● Passiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani mis ei vaja lisaenergiat ● Aktiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani, mis vajab lisaenergiat ● Difusioon - gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda ● Osmoos - molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse ● Fagotsütoos - tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Pinotsütoos - vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Tsütoskelett - valguniitidest koosnev võrgustik tsütuplasmas, mis on
KA=8 6.Kuidas arvutada planaarset aatomitehedust? FI(pi)=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas)/(suuna pikkus) 7.Mis on allotroopia? Paljud elemendid võivad eksisteerida erinevates temperatuuri ja rõhutingimustes erinevates kristallsüsteemides. 8.Nimeta kriteeriumid, mis määravad ära lisandi asendusliku lahustumise astme? a)aatomi suuruse faktor b)elektronegatiivsuse faktor c)asendatava ja asendava aatomi valents d)struktuuri faktor 9.Mis on statsionaarne difusioon? Statsionaarne difusioon on difusiooni erijuht, kus ei toimu protsessi käigus muutusi nii allika kui ka difusiooni lõpp-punkti lisandi konsentratsioonis. 10.Mis on omajuhtivusega pooljuht? Omajuhtivusega pooljuht on omane temepratuuri 0 k täielikult täidetud valentstsoon, mis on eraldatud tühjast juhtivustsoonist suhteliselt kitsa keelutsooniga. 11.Kuidas toimub valguse neeldumine mittemetallilises materjalis? Kui valgus läbib mittemetallilist materjali siis osa valgusest neeldub: I/Io=e
1)rakk-organismi kõige väiksem koostisosa millel on kõik elutunnused 2)rakuteooria-bioloogia aluspõhimõte 3)rakuteooria peamised seisukohad 1)kõik organismid koosnevad rakkudest 2)uued rakud tekivad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3)kõiki elutunnused 4)organismid jaotuvad 1)1rakulised-organism kelle kehakoosneb 1rakust nt protistid 2)hulkraksed 5)rakud jaotuvad eeltuumsed ja päristuumsed 6)tsütoloogia-rakuõpe,uurib rakkude ehitust,talitust 7)rakk koosneb teda ümbisevast rakumembraanist tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest 8)tsütplasma-poolvedelrakusisu,milles paiknevad organellid. 9)tsüttähtusus 1)aitab säilitada raku kuju 2)seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks,kindlustab nende koostööd 3)tagab toitainete laialikandumist rakus 10)Organell-eri talitlusega rakuosa,mis on ümbritsetud membraaniga, organellid-arvatavasti endosümbiootilisepäritoluga organoidid-raku tsütoplasmas olevad spetsialisee...
2. Kirjeldada suhkrupeedist suhkru tootmise tehnoloogiat, mille poolest erineb see protsess suhkru tootmisest roosuhkrust. 1) Suhkrupeedi tarnimine ja kontroll peetidel ei tohi olla plekke 2) Pesemine eemaldatakse mustus o Pesemine trummelpesumasin, kus toimub peetide omavaheline hõõrdumine vähese veega o Järgneb puhastamine 1518 kraadise veega 3) Tükeldamine lõigatakse friikartuli sarnased viilud 4) Difusioon tükeldatud viilude leotamine kuumas vees (70 kraadi), eraldub suhkrumahl o Protsessi pikkus 90 min o Saadakse kõrge suhkru konsentratsiooniga vesi ja madala suhkrusisaldusega tooraine 5) Suhkrumahla puhastamine kuuma lubja abil o Mahl filtreeritakse, kuumutatakse 90 kraadini ja lisatakse lubjapiim valgud sadenevad välja (hele mahl koos helvestega)
Tahke ja vedeliku 5 erinevust- ● tahke molekulid on tihedalt seotud ● vedeliku aineosakesed on suvaliselt, ● vedeliku aineo võnkuvad ja põrkuvad, ● vedelik on voolav, ● tahket keha on raske kokku suruda ja teda ei saa laiali valada. ● tahke säilitab oma kuju Tahke ja gaasilise 5 erinevust- ● gaasilise aineo lendlevad, ● ruumala muutub vastavalt anumale, ● Vedeliku ja gaasilise 5 sarnasus- ● mõlema aineo on suvaliselt, ● difusioon, ● voolavad, Pindpinevuse pos ja neg kasutusvõimalused- ● lindude suled ei märgu (pos), ● vesi kannab eset mille kaal on väiksem kui tema nt basilik, kes jookseb vee peal kiirelt (pos) ● veekindlatelt riietetelt ei tule plekk veega välja vaid vaja kasutada pesugeeli (neg) Kuidas vähendada pindpinevust?- pindaktiivsete ainetega, nt fairy ja temp Mis on hügrom tööpõhimõte- sellega saab mõõta gaaside tahkiste, vedelike niiskust. on
30. Lümf tekib verekapilaaristikust väljanõrgunud vereplasma koostisosadest ja nendega segunenud ainevahetusproduktitest ja koosneb...plasmast ja selles asetsevatest vähestest lümfirakkudest. 31. Lümfisõlmede ülesanne on talitleda filtritena: lümfotsüüdid hävitavad mikroobe ja kehavõõraid aineid, seal moodustuvad ka antikehad. 32. Loomaraku membraan koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolestoroolist. 33. Difusioon on selline transpordimehhanism, kus gaasid(või siis vesi, etanool, glütserool jt.) liiguvad mööda konsentratsioonigradienti kõrgemalt madalama suunas. 34. Aktiivtranspordiga on tegemist, kui transport on vastu konsentratsioonigradienti. 35. Na-K-pump toimib järgmiselt: 3Na+ viiakse välja ja 2K+ liigub raku sisse. 36. Erutuvad koed on närvi ja lihaskude. Membraanipotentsiaali tekkepõhjuseks on..
vastavad piirkonnad primaarstruktuuris on ennustatavad valgu hüdrofoobsuskaardilt Liikuvus bioloogilistes membraanides Membraanid ei ole staatilised. Sõltuvalt lipiidsest koosseisust iseloomustab membraane suurem või väiksem liikuvus. Lipiidide liikumine võib olla: * lateraalne * flipflop Lateraalne difusioon Flipflop Membraanivalkude lateraalne difusioon on aeglasem kui lipiididel. Flipflop on suhteliselt aeglane Lipiidset kaksikkihti iseloomustab faasiüleminek, mille käigus muutub lipiidimolekulide asetumise korrapära Faasiüleminekut iseloomustab temperatuur Tm Tm sõltub lipiidsest koostisest
SOOJUSÕPETUSE MÕISTED · Absoluutne niiskus--suurus, mis väljendab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. · Agregaatolekud--aine tahke, vedel ja gaasiline olek. · Amorfne aine--tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata. Füüsika seisukohalt on amorfne aine üliväikse voolavusega (suure sisehõõrdega) vedelik. · Anisotroopia--monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. · Aurumine--faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. · Avatud termodünaamiline süsteem--kehade kogum, mis on soojusvahetuses nii omavahel kui ka väljaspool kogumit asuvate kegadega. · Difusioon--nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. · Entroopia--makroskoopiline suurus, mida kasutatakse ternodünaamikas teise printsiibi kvantita...
Pindpinevusjõud- jõud, mida kokkutõmbuv vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele Pindpinevustegur- vedeliku pinna piirjoonele mõjuva pindpinevusjõu ja selle piirjoone pikkuse suhe on jääv suurus Märgamine- toimub siis kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab Mittemärgamine- toimub siis kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole Kapillaarsus- nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes Ülekandenähtused- difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre Tahke aine- aine, mille võimet voolata me pealiskaudsel vaatlusel ei märka Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord Amfortne aine- tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata Monokristall- terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja see sama süsteem Polükristall- keha, mis koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest
·Ained võivad olla erinevates olekutes ka ühe agregaatoleku (tahke, vedel, gaasiline) piires. ·Ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega termodünaamilise süsteemi osa nimetatakse faasiks. ·Üleminekut ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. ·Faasisiirdeid tahke oleku piires nim. rekristallisatsiooniks. Näit. tinakatk, terase karastamine, jää 1... jää 7 Tahke->vedel(sulamine); vedel->tahke(tahkestumine e- kristalliseerumine); vedel->gaasiline(aurustumine); gaasiline->vedel(kondenseerumine); tahke->gaasiline(sublimatsioon); gaasiline->tahke(härmatumine). Antud aine puhul on iga rõhu väärtuse jaoks olemas temperatuuri väärtus, mille korral aine võib olla kahes faasis korraga. Seda temperatuuri nim. siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuuril on 2 faasi tasakaalus. Kolm faasi võivad antud aine jaoks olla tasakaalus ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Seda olekut nim. kolmikpunktiks. Iga aine jaoks on olemas temperat...
omastab rakk vedelikus lahustunud ained transportvalkude abil juhivad läbi membraani üksnes kindlaid ühendeid. Fagotsütoosi kirjeldus on õpik lk. 57 passiivne transport ei vaja lisaenergiat, liikumine toimub läbi fosfolipiidide kihi, läbi läheb nt. gaasi molekul (O2,CO2). Läbi valgukanalite toimub transport kas kandjaga (transportvalk) või ilma. Osmoos lahusti (nt. Vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema konsentratsiooniga lahuse suunas. Difusioon aine või energia ülekandumine kõrge kontsentratsiooniga alalt madala kontsentratsiooniga alale. Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Seovad rakku ümbritsevast ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule(nt. hormoone) ja vallandavad
Päristuumrakk.- vast. Raku tuuma esin jaot org 2 rühma: eel(prokarüoodid)- ja päristuumsed(taime- seene- loomariik. Rakk- rakumemb, tsütoplasm, organell, tuum- regul raku elutegevust. Tsütoplasm - vesi(60- 90%), selles on lah paljud org ja anorgained( tasakaalus Ph). Sisald: aminohap, nukleotiide,mono- ja oligosahh, organi happeid, esind kõik biopolüeerid, polüsahh, valgud, nukleiinhapp. Ül:seob kõik rakuorganellid tervikuks, toitainete laiali kandmine, jääka eritumis koht, sisal pigmente. Rakutuum - ümbris koos 2 membraanist, milles pooride kaudu toimub ainevah tuuma sisemusse ja välja. Tuumasisene plasma- karüoplasm- sisald DNA ja RNA-d ja mitm ühendeid. Kromosoom on oluline tuuma osa. Toimub rRna sünt ja ribosoomide mood. ÜL:Rakutuum regul kõiki rakus toimuvaid protsesse, sisal ja säilit raku pärilikku infot, juhib raku elutegevust.. Kromosoom - 46, 23 paari, homoloogilised kromos sisald samu pärilikke tunnuseid määravaid geene, eran...
Tsütoloogia 1. Mis on tsütoloogia? Bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. 2. Rakuteooria põhiseisukohad • On olemas kõik elu tunnused • Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel. • Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 3.Kuidas uuritakse rakke? • Valgusmikroskoop • elektronmikroskoop • Radioaktiivsed isotoobid 4. Selgita pro-ja eukarüoot, too näiteid 13.võrlde neid Prokarüoot e. eeltuumne Eukarüoot e. päristuumne Puudub membraaniga piiritletud tuum Tuum Vähem erinevaid organelle ja membraanseid Rohkem -//- struktuure Arhed, bakterid Loomad, taimed, seened, bakterid 5. Miks rakud on erinevad? • Nad jagunevad ühe- ja hulkrakseteks, erineva kujuga( ümarad, pulkjad, kruvikujulised) 6. Rakuorganellid Ehitus ...
Sisehõõre on vedelikus suurem kui gaasilises aines. Mida suurem on vedeliku temperatuur, seda väiksem on selle sisehõõre. 18. Kirjelda tahkiste ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad tahkiseid gaasidest ja vedelikest. Tahkis – gaas: kindel kuju, kristallvõre (molekulid koos, ei liigu). Kindel kuju ja ruumala. Tahkis – vedelik: Molekulid liiguvad korrapäratult – voolavus. 19. Iseloomusta lühidalt ülekandenähtusi tahkistes. Tahkistes praktiliselt puudub difusioon ja sisehõõre. Tahkistes on parem soojusjuhtivus kui vedelikel. 20. Kirjelda sulamist (ka mikrotasandil) ja mis on tahkumine Sulamine on üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse, mille käigus aine neelab energiat. Energia kulub kristallstruktuuri lõhkumiseks. Tahkumine on vedelast olekust tahkeks minemine. Sulamine ja tahkumine toimuvad samal temperatuuril, mida nimetatakse sulamistemperatuuriks. Sulamine: tahke vedel. Energia neeldub: kristallstruktuuri lõhkumine.
avaldama. 63. Millest oleneb difusiooni kiirus ja suund passiivsel difusioonil? Gaas tungib läbi alveooli seina verre siis, kui tema kontsentratsioon on õhus suurem kui veres; gaas liigub suurema osarõhu poolt väiksema osarõhu poole. Kui veres on suurem konsentratsioon kui õhus, siis hakkab gaasi väljumine verest õhku ja veres olev kontsentratsioon väheneb. Sõltub vere ja alveolaarõhu gaasi osarõhkude vahest. 64. Mis on kergendatud difusioon? Aine transport madalama kontsentratsiooni suunas valgulise transporteri abil. 65. Mille poolest erineb kergendatud difusioon aktiivsest transpordist? Kergendatud difusioon ei vaja energiat, aktiivne transport aga vajab, aktiivne transport kasutab ATP energiat ja madalamalt kõrgemale. 66. Mis on teratogeenne toime? Loote arengut mõjutav toime väärarengute näol. Teratogeenid raseduse ajal tarbitavad ained, mis võivad põhjustada väärarenguid. 67
Rakud reguleerivad membraanide fosfolipiidset koosseisu selliselt, et säiliks membraanide optimaalne voolavus. 80. Milline toodud molekulidest võiks olla kolesterool? (erinevad molekulid) C, sest 81. Milline toodud molekulidest võiks olla steroidhormoon? (erinevad molekulid) B 82. Milles avaldub bioloogiliste membraanide asümmeetria (kaks tunnust)? 1) plasmamembraanide erinev lipiide koostis 2) erinevad valgud ja oligosahhariidid 83. Mida tähendab membraanilipiidide lateraalne difusioon? Membraanides olevad molekulid, nagu valgud, on võimelised 2D-ks liikumiseks membraanis ehk membraani tasapinnas toimuvaks difusiooniks. Difusioon on hajumine või levimine. 84. Kas transmembraanne valk on: Integraalne membraanivalk 85. Mida tähendab membraanilipiidide ,,flip-flop" ? Membraanilipiidide flip-flop tähendab nende hüppamist ühelt küljelt teisele läbi membraani. 86. Miks on membraanlipiidide ,,flip-flop" aeglasem kui lateraalne difusioon?
liikumiskiirused suurenevad). Mida suurem on vedeliku temperatuur, seda väiksem on selle sisehõõre. 18. Kirjelda tahkiste ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad tahkiseid gaasidest ja vedelikest. Tahkis gaas: kindel kuju, kristallvõre (molekulid koos, ei liigu). Kindel kuju ja ruumala. Tahkis vedelik: Molekulid liiguvad korrapäratult voolavus. 19. Iseloomusta lühidalt ülekandenähtusi tahkistes. Tahkistes praktiliselt puudub sisehõõre ja difusioon (ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele) Tahkistes on parem soojusjuhtivus kui vedelikel. 20. Kirjelda sulamist (ka mikrotasandil) ja mis on tahkumine Sulamine on üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse, mille käigus aine neelab energiat. Energia kulub kristallstruktuuri lõhkumiseks. Tahkumine on vedelast olekust tahkeks minemine. Sulamine ja tahkumine toimuvad samal temperatuuril, mida nimetatakse sulamistemperatuuriks. Sulamine: tahke vedel
10. Selgita, kuidas avaldab suukaudu manustatud ravim organismis toimet? 11. Millistest teguritest sõltub farmakoni kontsentratsioon veres? Ravimi imendumisest, jaotumisest, metabolismist ja eliminatsioonist. 12. Selgita, mis on transtsellulaarne transport ja paratsellulaarne transport? Kapillaaride endoteeli rakkude vahel on vahed, mille kaudu farmakon võib jõuda kudedesse paratsellulaarne transport. Kapillaaride rakkude vahel ei ole vahesid kesknärvisüsteemis. 13. Selgita, mis on difusioon, millised on selle erinevad liigid ja kuidas liiguvad ained selle protsessi käigus? Difusioon on molekuli liikumine läbi rakumembraani suurema kontsentratsiooni suunas Transtüstoos - osa rakumembraanist sopistub sisse, moodustub rakuväliseid osiseid sisaldav põieke e. vesiikul. Vesiikuli sisaldis võib vabaneda raku sisse või vastasmembraani taga asuvasse rakkude vaheruumi. 14. Milline erinevus on aktiivsel transpordil ja difusioonil? 15
Suurem osa vulkaanilisi gaase on olnud lenduvate ühenditena magma koosseisus. Vulkaaniliste gaaside kõige olulisem komponent on veeaur (ligi 90%), millele järgneb süsinikdioksiid. Lisaks sisaldavad vulkaanilised gaasid ka teisi süsiniku ühendeid, vääveloksiide, lämmastikku jne. Ülekandenähtused gaasis Ülekandenähtused gaasis leiavad aset molekulide kaootilise liikumise ja molekulivaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtused on difusioon, mis väljendub ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtuvus väljendub nii, et soojus levib kõrgema temperatuuri piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Sisehõõre väljendub keskkonnas liikuvale kehale mõjuva takistusjõuna. Boyle'i - Mariotte'i seadus Boyle'i Mariotte'i seadus : Jääval temperatuuril on antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis konstantne. pV = const, kui T = const
Miks on inimesel kaks kopsu? Kops on, nagu paljud elutähtsad organid paarisorganid, mille ühe väljalangemise korral võtab selle funktsiooni üle allesjäänud organ. Parem kops jaguneb kolmeks, vasak kops aga kaheks kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad bronhid aina väiksema läbimõõduga kopsutorudeks, mis lõpevad alveoolidega. Mis on alveoolide ülesanne? Alveoolides toimub gaasivahetus. Kuidas toimub kopsudes gaasivahetus? Alveoolides toimub läbi õhukese seina gaaside difusioon suurema kontsentratsiooniga keskkonnast väiksema kontsentratsiooniga keskkonda ja seetõttu muutub venoosne veri arteriaalseks vereks ning vabanev süsihappegaas hingatakse koos väljahingatava õhuga välja. Mis on peaajus oleva hingamiskeskuse ülesanne? Hingamiskeskuse ülesandeks on hingamisliigutuste juhtimine. Mis on hingeldus? Hingeldus on normaalsest sagedam hingamine. Miks on parem hingata läbi nina kui läbi suu? Läbi nina hingamisel puhastub õhk ninas olevate
LABORATOORNE TÖÖ 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne: määrata metalli mass reaktsiooni eralduva gaasi mahu järgi. Töö eesmärk: mõõta gaasiliste ainete mahtu, tutvuda gaaside segude ja gaaside osarõhuga, arvutada reaktsioonivõrrandite põhjal. Sissejuhatus Gaas on aine, mille molekulid on pidevalt korrapäratus soojusliikumises. Tema molekulide vahelised kaugused on suured, mistõttu nende omavahelised jõud on väikesed ja üksteist eriti ei mõjuta, seepärast loetakse sellist gaasi ideaalgaasiks. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Üldjuhul väljendatakse gaaside mahtu kokkuleppeliselt normaaltingimustel (temperatuur: 273,15 K, rõhk: 101 325 Pa). Avogadro seadus- kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugustel tingimustel võrdse arvu molekule. Vm= 22,4 dm3/mol. Antud katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, m...
Vee ja vedeliku ainevahetus Test! 2 loengu teemat. Jaotus: kogu organismi vesi 60%, Intratsellulaarne (koevedelik) u 40%, ekstratsellulaarne (rakuväline vedelik) u 20%, mis jaotub interstitsiaalne u 15% ja plasma u 5%. Kuhu läheb Na, sinna läheb vesi. Vedeliku jaotust mõjutavad: Vererõhk- vereringe algusosas (arterite süsteemis) suurem, lõpus (venoosses süsteemis) langeb. Onkootne rõhk- tingitud valkude veesidumisvõimest. Difusioon- lahustunud aine molekulide jaotumine ühtlaselt. Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooni suunas. Filtratsioon- hüdrostaatiline rõhk surub vedeliku läbi poolläbilaskva membraani. Ioonpumbamehhanism- nt Na ja K pump. Vedeliku saamine ja eritamine: Saamine- söök, jook, ainevahetuses tekkiv vesi. Eritamine- neerud, kopsud, nahk, seedetrakt, muud eritised. NB! Seedetraktis ringleb pidevalt u 7-8l vett. Ööpäevas tuleb u 1l uriini, arbuusi aja...
Lipiidankurdatud valgud ja ankrute tüübid. Membraani valgud transpordivad aineid ja infot läbi membraani. Valgud jagunevad: integraalsed(a ja b), perifeersed(c-vastasmõjus polaarsete rühmadega, d- vastasmõjus membraani valguga, e-ankurdatud kovalentselt lipiidile) Integraalsed valgud eraldamiseks tuleb membraan lõhkuda. 3. Membraanitranspordi üldised põhimõtted ja liigid. Passiivse ja soodustatud difusiooni iseloomustus. 1) Passiivne difusioon 2) Soodustatud difusioon 3) Aktiivne transport Transporti aitavad läbi viia: ioonkanalid (poore moodustavad membraanvalgud); ionofoorid (keemilised ühendid, mis paiknevad membraanis); ioonpumbad (aktiivne transport). Passiivne difusioon: Laenguta osakeste passiivne difusioon spontaanne protsess, ei vaja spets valke. Laetud osakeste passiivne difusioon sõltub osakeste kontsentratsioonist ning laengust ja elektrokeemilise potensiaali vahest kahel pool membraani
· Õhu keeriseline liikumine - turbulents · Õhu voolujoonte hajumine koos liikumise aeglustumisega - divergents · Õhu lisandite levik koos õhumassiga - advektsioon · Tõusvate ja laskuvate õhuvoolude vaheldumine sooja aluspinna kohal - konvektsioon · Keskkonnaparameetri lühiajaline juhuslik muutus - fluktuatsioon · Õhu voolujoonte koondumine koos liikumise kiirenemisega- konvergents · Milles seisneb turbulentne hajumine ehk difusioon? Millised on erinevused võrreldes molekulaarse difusiooniga? Kuidas eineb turbulentne hajumine õhutemp erinevate kõrguskäikude korral? · Keerised segavad õhku. Difusioon saab toimida igas ruumimõõtmes. Erinevused molekulaarse difusiooniga: turbulentsi korral võib koefitsent K sõltuda ruumikoordinaadist. See muutub atmosfääris vertikaalsuunas palju. Difusiooni koefitsendid on eri koordinaatide suunas erinevad.
Sissehingamisel: kokkutõmbuvad lihased tõstavad roided üle diafragma (vahelihas) lameneb ja rindkere suureneb õhk liigub kopsudesse Väljahingamisel: roided langetuvad diafragma kumerdub rindkere maht väheneb kopsusisene rõhk tõuseb osa kopsudes olevast õhust surutakse välja Hingamise etapid: 1.Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine -kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi (CO2). 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ja rindkere seesmise pinna vahele jääb kapillaarne ruum nn pleuraõõs, mis on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 20 ml). Pleuraõõnes on negatiivne rõhk, mis süveneb sissehingamisel ja vähened väljahingamisel.
Pindpinevus, ülekandenähtused 1)Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb käteräti kasutmine? Kapillaarsus - poorid imevad vee endasse 2)Tinahaavlite valmistamisel valatakse sulatina mingilt kõrguselt läbi kitsaste avauste. Langemise ajal võtab tina kerakuju. Miks? Sest see võtab väikseima kuju mida ta saab võtta, seda omadust nimetatakse pindpinevuseks 3)Miks ujub sularasv veepinnal ringikestena? Sest rasv ei lahustu vees ja rasvatilk võtab väikseima kuju mis ta saab võtta. 4)Miks on villast tehtud teki all soe magada? Sest villas on palju õhku (see on kohev) ning õhk ei juhi eriti soojust 5) Miks seebimull tõmbub kõrre otsas kokku tagasi, kui lakata puhumast kõrre teisest otsast? Sest seebimull tahab võtta väikseima kuju mis saab ja mullis tekib rõhk ja ku vasturõhk kaob siis lükkab rõhk õhu mullist välja. 6)Mis nähtusega on tegemist- Kohvi ja piim segunevad ka siis, kui lusikaga neid ei sega? Difusioo...
Kontrolltöö II „Rakuõpetus” kordamisküsimused ÕPPEMATERJAL: Õpik Bioloogia gümnaasiumile I (uus õppekava, Avita 2012). Teemad: kõik organismid koosnevad rakkudest- bakterirakk. Tunnis kasutatud slaidid (üleval e-koolis kodutööde juures lisatud failidena). 1. Oska selgitada rakuteooria põhiseisukohti ja tea rakkude omadusi (õpik lk 66-68, slaidid) Põhiseisukohad: Kõik organismid koosnevad rakkudest Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel Rakul on olemas kõik elu tunnused Rakkude omadused: 2. Oska võrrelda eel-ja päristuumseid rakke (õpik lk 64 – 65, slaidid) Eeltuumsed- pärilikkusaine asub tsütoplasmas, organelle vähem, väiksem, paljunevad mittesuguliselt Päristuumsed- pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud tuumas, organelle rohkem, suurem, paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt 3. Rakkude uurimise ajalugu- tea olulisemaid teadlasi j...
Rakustruktuur Ehitus Ülesanne Kest (T) Tselluloos, ligniin, pektiin Ainevahetus (difusioon, osmoos), kaitseülesanne, annab kuju, võimaldab kasvada. Membraan (T, L) 2 kihti fosfolipiide. Eraldab väliskeskkonnast sisekeskkonda. Kaitseb välismõjutuste eest, ühendab rakke omavahel. Aine-, info- ja energiavahetus. Tsütoplasmat ümbritseb Tsütoplasma (T, L) rakumembraan, tsütoplasma Tsütoplasma liidab kõik koosneb rakuvedelikust...
Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumembraani peal.plasmodesm-membraaniga ümbritsetud toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke omavahel. Vakuool-membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikumisest taimeraku tsütoplasmasse ja vakuooli.plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid.kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisald varuaineid, nt tärklis. Mida vanemaks taimerakk saab, seda paksemaks kest läheb, korgistub ja puitub, kuni ainevahetus väliskeskk lakkab ja rakk sureb, puittaimede tugevuse ja püstise asnedi tagavad peamiselt rakukestad. Rakukest-kaitseb rakku vä...
9. Koprofaagia Koprofaagiat esineb näiteks mitmete mardikaliste ja kahetiivaliste juures. Koprofaagilised on ka jänesed ja närilised, kellel puudub hästiarenenud mäletsejate- sarnane seedesüsteem, et rohtu seedida. Saamaks toidust kätte rohkem aineid, söövad nad oma pehmed väljaheited uuesti sisse. 10. Gaasivahetuse üldprintsiip. Gaasivahetus on hapniku ja CO2 vahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Gaasivahetuse mehhanismi aluseks on gaaside difusioon kontsentratsioonigradiendi suunas. Hapniku kasutamise võimalused sõltuvad eelkõige hapniku kontsentratsioonist keskkonnas organismi vahetus läheduses. 11. Feromoonid on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised muutused. Feromoonide eritamiseks on loomadel spetsiaalsed näärmed, mis asuvad näiteks peas ja tiibadel, nende ainete vastuvõtmiseks on loomadel erilised retseptorid
3) Kaitseb kahjulike mõjude eest 4) Ühendab rakke omavahel Ehitus 1) Fosfolipiidid (2 kihti) 2) Valgud 3) Kolesterool 4) Oligosahhariidid 10. Transport Aktiivne Aeglane Suured molekulid Liiguvad väikesed molekulid (glükoos, aminohapped) (H2O, etanool, CO2) Vajalik energia (ATP) Difusioon Transportvalgud Osmoos Ei vaja lisa energiat Ei ole vajalik transportvalk 11. Ainete neeldumine rakku Fagotsütoos Pinotsütoos Fagus õgima Pinos jooma Tahkete ainete neeldumine rakku Vees lahustunud molekulide
(nt. neuronisse), impulsi vahendamine keemiliselt ühest rakust teise. PÕHIMÕISTED Anioon - negatiivselt laetud ioon, elektrolüüsil liigub anoodile ehk positiivselt laetud elektroodile) Katioon - positiivselt laetud ioon, elektrolüüsil liigub katoodi ehk negatiivselt laetud elektroodile. Alkaloos vere pH tõus Atsidoos vere pH langus Difusioon (1) aine molekulide liikumine sealt, kus nende kontsentratsioon on suurem, sinna, kus nende kontsentratsioon on väiksem. Difusioon on kahesuunaline protsess. Molekulide liikumine kestab seni, kuni nad on lõpuks võrdselt jaotunud. Paljud ained (hapnik ja süsihappegaas, liiguvad rakkudesse ja sealt välja difusiooni teel; (2) protsess, milles kaks keskkonda segunevad ilma mehhaanilise kaasabita. Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani, et vähendada lahustunud aine kontsentratsiooni teiselpool membraani ning seega võrdsustada kontsentratsioone mõlemal pool membraani
Ideaalse gaasi olekuvõrrand: PV/T = konstantne Kirjeldab gaasi rõhu sõltuvust temperatuurist ja ruumalast PV = nR(8,31)T Difusioon: Molekulide laialivalgumine juhusliku, kaootilise soojusliikumise tõttu, mille käigus molekulid jaotuvad ruumis ühtlaselt Aeglane Liikumine toimub suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga ala poole Difusioon on aeglasem kui molekulide keskmine kiirus Osmoos: Lahuses olevate erinevate molekulide erinev imbumine läbi poolläbilaskva vaheseina/membraani. Selektiivne difusioon Toimub täna soojusliikumisele Tekib lisarõhk Termodünaamika TD I seadus: Energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Isobaariline protsess:
Nr 1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kõik keha punktid liiguvad ühesüguselt. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmeid võib lihtsuse mõttes jätta arvestamata. Tausüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik. Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit. Mehaaniline liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust. Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Kiirus näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. Kiirusvõrrand: v=s/t. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt. Nr...
Kaspaaside toimel akt. ka nukleaasid->tükeldama DNA-d /kus mitokondrid ei tooda enam energiat, plasmamembraani kvaliteet halveneb ja rakk hakkab hävinema. Ainete aktiivtrantsport läbi plasmamembraani toimub vastupidiselt aine kontsentratsioonile? ja vajab trantspordiks täiendavat energiat (ehk ATP) Okasõuna meenutav rakk on erütrotsüüt kui ta on asetatud a) hüpo toonilisse lahusesse või b) hüper toonilisse lahusesse. Selgita mis on difusioon? Difusioon on molekulide liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale. Selgita sileda endoplasmaatilise retiikulumi ülesanne. Sünteesib rasvhappeid, fosfolipiide, steroide. Jääkainete lõhustamine, glükogeeni ainevahetus, membraani teke ja taastootmine. Nimeta, missugused tsütoskeleti osad on vajalikud silelihasraku ja vöötlihasraku kontraktsiooniks. Aktiini- ja müosiini filamendid NAHK
toimet hiljem. Vabas vormis aga koheselt. Toimiv: vaba vorm 64. Millise reaktsiooniga ained imenduvad paremini maost, millised seedetrakti teistest osadest? Maos imenduvad paremini happelise reaktsiooniga ained, peensooltes aluseliste reaktsioonidega ained 65. Millest oleneb difusiooni kiirus ja suund passiivsel difusioonil? Aine liigub kõrge kontsentratsiooni juurest madalama kontsentratsiooni suunas. Sõltub vere ja alveolaarõhu gaasi osarõhkude vahest. 66. Mis on kergendatud difusioon? aine transport madalama kontsentratsiooni suunas 67. Mille poolest erineb kergendatud difusioon aktiivsest transpordist? ained liiguvad madalamalt kõrgema konsentratsiooni suunas 68. Selgita mis on ravimi kaasuv toime ja reflektoorne toime? Kaasuv: toime ravi eesmärgil. näiteks paratsetamool aitab palaviku vastu. Reflektoorne: on toime, mis avaldub KNS näiteks närin nätsu ning tekib tühja kõhu tunne 69. Milliste verekomponentidega seotakse ravimid vereringes
RAKK Tsütoloogia teadus, mis tegeleb raku ehituse ja talitusega Raku tüübid: Prokariootsed e. eeltuumsed (bakterid) Tuum ei ole membraaniga ümbritsetud. Eukariootsed e. päristuumsed (taime-, looma-, seenerakk) tuum on ümbritsetud membraaniga Rakuteooria 3 põhi seisukohta: I Kõik organismid koosnevad rakkudest II Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel III Raku ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas I) Tsütoplasmavõrgustik: 1) Siledapinnaline (peal ensüümid)2) Karedapinnaline (ribosoomidega) Väljanägemine/koosneb: Sisaldab vett 60-90%, süsivesikud, happed, lahustund org. Ja anorgaanilised ained. Ülesanne: Siduda rakustruktuure omavahel tervikuks, raku sisene ainete transport. II) Tuum Välimus: Kõige suurem rakus. Tuumaümbris kahest membraanist. Membraanis poorid. Tuumas on tuumakesed, tuumaplasma, DNA, mis on koondunud kromosoomidesse, ( kromosoom koosneb kahest kromatiidist, kromatiide ühendab ...
Soojusõpetus on f. osa milles uuritakse soojus nähtusi. Lähtuvalt aine ehitusest. Kõik ained koosnevad osakestest: Väikesed(Molekul,Aatom) Aine ehituse põhi seisukohad: -Kui tahkis on deformeerimata, on tõmbe/tõukejõud tasakaalus ja summa 0. -Molekulide vahel esineb tõmbe ja tõukejõud. Tahket keha on raske lõhkuda. (Tahke keha(katkised tükid) kokku ei jää, sest molekulid jäävad konaruste tõttu kaugele) -Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. .10m-10. Õlitilk veepinnal V=s*h=h=d=V/S Difusioon- ainete segunemine molekulide soojus liikumise tulemusena. Browni liikumine tolmuterakese liikumine, mikroskoobi vaateväljas, molekulide põrgetel. Gaasis tav. temperatuuridel molekulide sojliik kiiruse suurusjärk on 500 m/s Üksiku molekuli liikumis kiirust on praktiliselt võimatu määrata. Aine Gaas Vedelik Tahke Kuju Kindel kuju puudub, Voolav, võtab anuma Kindel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
