Igapäevases elus kasutatakse ka väljendeid valguse tugevus või heledus. 10. Mida nimetatakse difraktsiooniks? Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. 11. Mida nimetatakse varju piirkonnaks? Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. 12. Millised tingimused peavad olema täidetud, et tekiks valguslainete difraktsioon? Selleks, et jälgida valguslainete difraktsiooni, peavad avade või tõkete mõõtmed olema võrreldavad valguse lainepikkusega. 13. Mida nimetatakse interferentsiks? Interferents on valguslainete liitumine. Kui interfereeruvad lained tugevdavad teineteist, siis nende amplituudid liituvad, tekib suure amplituudiga laine, nõrgenemisel satuvad kokku vastasfaasides lained ning vastavasse ruumipiirkonda sel juhul laineenergia ei kandu
Igapäevases elus kasutatakse ka väljendeid valguse tugevus või heledus. 10. Mida nimetatakse difraktsiooniks? Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. 11. Mida nimetatakse varju piirkonnaks? Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. 12. Millised tingimused peavad olema täidetud, et tekiks valguslainete difraktsioon? Selleks, et jälgida valguslainete difraktsiooni, peavad avade või tõkete mõõtmed olema võrreldavad valguse lainepikkusega. 13. Mida nimetatakse interferentsiks? Interferents on valguslainete liitumine. Kui interfereeruvad lained tugevdavad teineteist, siis nende amplituudid liituvad, tekib suure amplituudiga laine, nõrgenemisel satuvad kokku vastasfaasides lained ning vastavasse ruumipiirkonda sel juhul laineenergia ei kandu
75) Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? Koherentsed on lained, millede faasivahe igas ruumipunktis on jääv.Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas ja ruumis püsiv häiritus, mida nim interferentsiks ehk võnkumiste tugevnemine või nõrgenemine. 76) Lähtudes interfereeruvate lainete amplituudi leidmise üldvalemist, tuletage maksimumi ja miinimumi tingimus. 77) Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. Tõkkele langevad lained levivad geomeetrilise varju piirkonda. Seletuse aluseks on Huygens-Fresneli printsiip. Igat ruumipunkti võib vaadelda uue keralaine allikana. 78) Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika?
v λ= f Laine levimiskiirus – laine levib ühe lainepikkuse võrra oma perioodi jooksul. Levimine toimub jääva kiirusega v. (Laineperiood on kahe laineharja vaheline „kaugus“ ajas.) v =λf 3. Lainefunktsioon (+ valem) Punkti kaugus oma tasakaaluasendist kaugusel x ajahetkel t. x ( ) ψ ( x , t )= A ∙ sin ∙ ω t− v 4. Laine interferents (+ seisev laine) ja difraktsioon (+joonised) Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem. Seisulaine ehk seisev laine ehk seisevlaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. 9
Selleks, et kindlaks teha, missuguistes keskkonna punktides tekib lainete maksimaalne või minimaallne hälve, tuleb määrata lainete käiguvahe see tätähendab et määratakse, mitu poollaine pikkust mahub läbitud teepikkuse peale. Kui käiguvahe on paarisarv poollaine pikkusi, siis võnkumised tugevnevad, kui on aga paaritu arv poollaine pikkusi, siis võnkumised nõrgenevad. Lainete difraktsioon. Lainete kõrvale kaldumist sirgjoonelisest levimissuunast nende paindumist tõkete taha nimetatakse lainete difrakstsiooniks. Difraktsioon erineb ainult juhul kui laine pikkuse ja takistuse mõõtmed on ühes suurusjärgus. Lainete peegeldumine. Üldjuhul toimub kahe keskkonna lahutuspinnal nii nende peegeldumine kui ka tungimine uude keskkonda. Peegeldumisel kehtivad järgmised seadmed: lainete peegeldumisel on langev kiir ja peegeldunud kiir võrdse nurga all.
FÜÜSIKA MEHAANIKA 2.peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju...
1. Punktmass:Teatud tingimustel võib jätta keha mõõtmed arvestamata ja vaadelda keha punktmassina. Taustsüsteem:Selleks, et uurida antud keha liikumist teiste kehade suhtes, tuleb kasutusele võtta taustsüsteem. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljed. Nihkevektor: kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. 2. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim liikumist, kus keha kiirus muutub mis tahes võrdsetes ajavahemikes sama palju. 3. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajas. 4. Pöörlemise kinemaatika: Kõik jäiga keha punktid liiguvad mööda ringjooni, mille keskpunktiks on pöörlemistelg. Kui mingi punkt pöördub mingi nurga võrra, pöörduvad ka kõik teised. Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kõik osad on üksteisega seot...
rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Tuletatud ühikuteks on: Luumen (lm) - valgusvoog, mida kiirgab punktallikas 1 cd ruuminurka 1 sterradiaan; Luks (lx) vastab valgustatusele üks luumen ruutmeetri kohta; nitt (nt) vastab heledusele 1 cd kiirgava pinna ruutmeetri kohta 18. Laineoptika Põhimõisted: interferents, difraktsioon, polarisatsioon, koherentsus Interferents on lainete liitumine, arvestades faasinihet. Difraktsioon on laine murdumine tõkke taha (valguse levimine geomeetrilise varju piirkonda). Koherentseteks nimetatakse (valgus)allikaid, mille poolt kiiratud (valgus)lainete faasinihe on kogu aeg ühesugune. (Tavalised valgusallikad pole koherentsed; kui soovime tekitada valguse interferentsi, peame kasutama sama allika kaht kujutist.) Polarisatsioon on valguse võnkumine mingis võnketasandis.
rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Tuletatud ühikuteks on: Luumen (lm) - valgusvoog, mida kiirgab punktallikas 1 cd ruuminurka 1 sterradiaan; Luks (lx) vastab valgustatusele üks luumen ruutmeetri kohta; nitt (nt) vastab heledusele 1 cd kiirgava pinna ruutmeetri kohta 18. Laineoptika Põhimõisted: interferents, difraktsioon, polarisatsioon, koherentsus Interferents on lainete liitumine, arvestades faasinihet. Difraktsioon on laine murdumine tõkke taha (valguse levimine geomeetrilise varju piirkonda). Koherentseteks nimetatakse (valgus)allikaid, mille poolt kiiratud (valgus)lainete faasinihe on kogu aeg ühesugune. (Tavalised valgusallikad pole koherentsed; kui soovime tekitada valguse interferentsi, peame kasutama sama allika kaht kujutist.) Polarisatsioon on valguse võnkumine mingis võnketasandis.
2.3. Valguse polarisatsioon Loomulikus valguses on võnketasandid ruumis orienteeritud suvaliselt. Valgust, mille võnketasandid on korrastatud, nimetatakse polariseeritud valguseks. 10 Malus'i seadus I 1 = I 0 cos 2 Peegeldunud või murdunud valgus on osaliselt või täielikult polariseeritud. Brewsteri seadus: Kui langemisnurk on võrdne murdumisnäitajaga, siis on valgus täielikult polariseeritud. 2.4. Valguse difraktsioon Difraktsioon on omane igasugusele lainelisele nähtusele. Mida suurem on lainepikkus ja mida väiksem on ava, seda rohkem levib laine geomeetrilise varju piirkonda. 11
(m/s), on lainepikkus (m), T on periood (s) ja f on sagedus (Hz). o Lainefunktsioon (+ valem) määrab kvantmehaanikas mikroosakese oleku. Selle argumendid on osakeste koordinaadid ja aeg ning see leitakse Schrödingeri võrrandi kaudu. Selle funktsiooni väärtuse mooduli ruut on tõenäosus, millega osake viibib teatud asukohas Lainefunktsioon f(x,t) –punkti kaugus oma tasakaaluasendist kaugusel x ajahetkel t. ψ(x,t) = Asin(ωt − kx). Laine interferents (+ seisev laine) ja difraktsioon tingimus millal esineb?(+ joonised) interferents – kui ruumis levib korraga mitu lainet, siis nende poolt kutsutud häiritused liituvad. Interferents on lainete liitumisel tekkiv püsiv energia ümberpaiknemine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise tugevdamisest ühtedes punktides(ϕ2 −ϕ1 = 2πn A = A1 + A2) ja nõrgendamisest teistes punktides(ϕ2 −ϕ1 = (2n +1)π A = A1 − A2). Seinale langeva ja sealt peegelduva laine liitumisel tekib nn. seisev laine
Laine faas määrab laine võnkeseisundi antud ajahetkel; valgus laien korral E-vektor. Valguse interferents on koherentsete valguslainete liitumisel esinev amplituudi muutumine. Teatud tuumipunktides toimub valguslainete tugevnemine, teatud punktides nõrgenemine. Koherentsus on üldmõiste kohrentsete laienete tekkimise, levimise ja liitumise kirjeldamiseks. Koherentsed lained on lained, mille faaside vahe ei muutu aja jooksul. Neil on sama lainepikkus. Valguse difraktsioon on nähtus, kus valguslained kanduvad varju piirkonda. Lainete difraktsioon on lainete kandumine tõkete taha. Valguskiir on joon, mis näitab valguse levimise suunda. 5 Valguse sirgjoonelise levimise seadus ütleb, et homogeenses ja isotroopses keskkonnas ehk ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.
KUJUTIS 1. Kui suur on valgusmikroskoobi kasulik suurendus? Kuni 1000 korda. 2. Kuidas määrata optilise läätse fookuskaugust? Fookuskauguse mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata läätse fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. -> 3. Mida nimetatakse difraktsioonibarjääriks? 4. Mida nimetatakse difraktsiooniks? Difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Difraktsioon piirab lahutusvõimet, sest tegelikult koosnevad kõik kujutise punktid difraktsioonirõngastest. 5. Mida nimetatakse lahutusvõimeks? Lahutusvõime on minimaalne kahe objektil oleva punkti vaheline kaugus, mille korral võib neid veel eristada kui eraldiasuvaid. 6. Mida nimetatakse sügavusteravuseks? Sügavusteravus on objekti paksus, mis on suurendatud kujutises üheaegselt terav. Või teisiti kujutise kauguste piirid, milles ekraaniliigutades objektikujutis jääb teravaks. 7
b. võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist - hälve c. aeg, mille jooksul sooritatakse 1 täisvõnge - võnkeperiood d. täisvõngete arv 2 pi sekundi jooksul - ringisagedus 5. Kui sundiva jõu sagedus langeb kokku süsteemi vabavõngetega, tekib: resonants 6. Võnkumine, mille korral tänu hõõrdumisele võnkuva keha energia ja amplituud, on sumbuv võnkumine 7. Nurga taga seisva auto mootoi mõra kuuleme me seetõttu, et lainete korral esineb: difraktsioon 8. Kui neli sagedus on ühe ja sama amplituudi korral 2 korda suurem, siis neli intensiivsust: on 4x suurem 9. Inteferents on: lainete liitumine 10. suurema sagedusega lainetel on lainepikkus: väiksem 11. Lainete liitumisel: mõnedes ruumipunktides lained nõrgenevad, mõnedes ruumipunktides tugendavad üksteist 12. Millest sõltub matemaatilise pendli võnkeperiood? Pendli pikkusest, raskuskiirendusest. 13. Kui võnkeperiood suureneb 2x, siis võnkesagedus: väheneb 2 korda 14
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
Valguslaines muutub E-vektor siinusfunktsiooni kohaselt. Valguse interferents lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Lainete liitumise tulemus on määratud käiguvahega . Käiguvahe onvõrdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud teepikkuste vahega. Koherentsus lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu, nimetatakse koherentseteks. Valguse difraktsioon nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. VALGUSE JA AINE VASTASTIKMÕJU Valguskiir näitab valgusenergia levimise suunda. Valguse sirgjoonelise levimise seadus ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Peegeldumine nähtus, kus valguskiir pöördub esimesse keskkonda tagasi. - langemisnurk - peegeldumisnurk
Ühik: m 31. Lainete interferents tekib, kui keskkonnas levib korraga mitu lainet. Interferents on nähtus, kus lainete liitumise tulemusena keskkonna mõne punkti võnkeamplituud suureneb, teisel aga väheneb. Keskkonna erinevad punktid hakkavad võnkuma erineva amplituudiga. Interferentsi tekkimiseks peavad olema lained koherentsed sama sageduse ja lainepikkusega ning samas faasis, või faaside erinevus ei tohi muutuda. 32. Lainete difraktsioon nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Tekib tingimusel, kui tõkke mõõtmed on lainepikkusest väiksemad või lainepikkusega võrreldavad. 33. Keha siseenergia kehas olevate molekulide koguenergia. Molekulid omavad: 1) kineetilist energiat , liikumise tõttu. 2) potentsiaalset energiat, vastasmõju tõttu. Tähis: U , Ühik: J 34. Soojushulk - füüsikaline suurus, mis tähendab ühelt kehalt või kehade süsteemilt teisele
Ühik: m 31. Lainete interferents – tekib, kui keskkonnas levib korraga mitu lainet. Interferents on nähtus, kus lainete liitumise tulemusena keskkonna mõne punkti võnkeamplituud suureneb, teisel aga väheneb. Keskkonna erinevad punktid hakkavad võnkuma erineva amplituudiga. Interferentsi tekkimiseks peavad olema lained koherentsed – sama sageduse ja lainepikkusega ning samas faasis, või faaside erinevus ei tohi muutuda. 32. Lainete difraktsioon – nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Tekib tingimusel, kui tõkke mõõtmed on lainepikkusest väiksemad või lainepikkusega võrreldavad. 33. Keha siseenergia – kehas olevate molekulide koguenergia. Molekulid omavad: 1) kineetilist energiat , liikumise tõttu. 2) potentsiaalset energiat, vastasmõju tõttu. Tähis: U , Ühik: J 34. Soojushulk - füüsikaline suurus, mis tähendab ühelt kehalt või kehade süsteemilt teisele
Joonspektri alusel tehakse kindlaks aine keemiline koostis. 44. Oskad konstrueeruda kujutist läi nõgus- ja kumerläätse, oskad iseloomustada tekkinud kujutist? Kumerad läätsed koondavad valgust, nõgusad läätsed hajutavad valgust. 45. Optiline tugevus (ühik). dioptria 46. Kuidas inimesed jagunevad nägemise järgi, kuidas parendataktse? 1) tavanägijad 30% 2) lühinägijad (nõguslääts) 20% 3) kaugnägijad (kumerlääts) 50% 47. Valguse difraktsioon ja millal on märgatav Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. 48. Interferents ja tekkimise tingimus, interferents kiledes. Kahe laine liitumine, mille tulemusena võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Millal tekib lainete liitumisel hele triip ja millal tume triip? (võib teha joonise) .... 49. Miks seebimull värviline? Käiguvahe on võrdeline seebikile paksusega ja pöördvõrdeline lainepikkusega 50. Mis on ja kus kasut. selgendavaid katteid?
See sai selgeks alles pärast hajunud röntgenikiirte polarisatsiooni (Barkla 1905), kiiruse (Marx 1905) ja interferentsi (Laue 1912) kindlaks tegemist. Röntgeni uurimistöö oli niivõrd põhjalik, et uued põhjapanevad uurimused järgnesid alles 10 ja enama aasta pärast. Röntgenikiirgus on väga väikese lainepikkusega (6 x 10 -10 - 2 x 10 -7 cm) elektromagnetkiirgus, mis tekib kiirete elektronide voo pidurdamisel aines. Röntgenikiired võivad murduda ja peegelduda ning nende puhul esineb difraktsioon ja interferents, kuid seda ainult ainetes, mille aatomite vahelised kaugused ligikaudu võrduvad kasutatava röntgenikiirguse lainepikkusega, s. t. peamiselt kristallides. Röntgenikiirte omadustel põhineb nende kasutamine defektide avastamiseks läbipaistmatutes esemetes, haigete läbivalgustamiseks, pahaloomuliste kasvajate ravimiseks, ainete keemilise koostise uurimiseks. Röntgenkiirgusallikast lähtuv kiirgus läbib keha, neeldub osaliselt ja jõuab detektorisse.
osa lk 61 Interferents tekib kahe või enama koherentse laine liitumise tulemusel. Interferentsi korral tekib mingil alal püsiv valguse intensiivsuse maksimumide ja miinimumide jaotus-interferentsipilt. Lained on koherentsed kui nende faasivahe jääb konstantseks. Kaks ühesuguse sagedusega lainet on koherentsed. 29 Monokromaatne laine on ühesuguse sagedusega laine (ühevärviline) 54. Difraktsioon Huygens-Fresnelli printsiip. Difraktsiooniks nimetatakse valguse (ja üldse lainetuse) paindumist tõkete taha homogeenses isotroopses keskkonnas. Selle nähtuse korral geomeetrilise optika seaduspärasused ei kehti. Eristatakse Fresneli ja Fraunhoferi difraktsiooni. Esimesel korral langeb tõkkele tavaliselt sfääriline laine ja difraktsioonipilti jälgitakse tõkkele suhteliselt lähedal. Sel juhul liituvad vaatluskohas sfäärilised lained.
Fermat' printsiip. Valguse kiirus keskkonnas on pöördvõrdeline keskkonna optilise tihedusega; levides punktist punkti valib valgus tee, mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne. Fermat' printsiip peegeldumisel: kõigist teedest punktide A ja B vahel on lühim see, kus langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga . Huygensi printsiibist järeldub difraktsioon (lainetus levib ka tõkete taha), aga valguse teel olev tõke jätab terava varju. ookusekaugus defineeritakse analoogiliselt optilise pinna omaga: 1. fookus on punkt optilisel teljel, kuhu koonduvad teljega paralleelsed kiired; 2. fookusekaugus on fookuse kaugus läätse (süsteemi viimase, fookusele lähima elemendi) tasandist. Suurendus on mõistetav kaheti: · kujutise lineaarmõõtmete suhet objekti mõõtmetesse nim. joonsuurenduseks,
6p.Transformaator- nim elektromagneetilist seadet, mis on mõeldud teatud pingega vahelduvvoolu muundamiseks sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvooluks. 1. Transform südamik 2. Primaarmähis 3. Sekundaarmähis 4. .. 5. Puistemagnetvoog Aututrafoks nim trafot, mille alampingemähiseks on osa ülempingemähisest. Optika põhiseadused-Valgus on dualistliku loomuga: temas on nii laine kui ka korpuskulaarsed omadused.Nähtustes nagu interfrents, difraktsioon, polarisatsioon- käitub valgus kui laine. Nähtuses nagu fotoefekt, röntgenefekt jt.- käitub valgus kui osakeste voog. Valguse sirgjoonilise levimise seadus. Valgus levib homogeenses keskonnas sirgjooneliselt. Valguskiirte levimisel, nende lõikumisel nad ei mõjusta üksteist Valguse peegeldumisseadus. Peegeldunud kiir, lagev kiir ja selle langemispunktist keskondade lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk on võrdne ja vastasmärgiline langemisnurgaga.
esemest suurendatud toelise kujutise, mida vaadeldakse omakorda okulaari kui luubiga ja saadakse omakorda suurendatud kui nailine kujutis. Teleskoop koosneb objktiivist ja okulaarist. Kaugetest esemetest tuleb pikksilma paralleelne kiirtekimp, mis tekitab kujutise objektiivi fookuses. Seda vaadatakse okulaari ja luubiga. Objektiivi ja okulaari fookused langevad kokku ja pikksilmast valjub paralleelne kiirtekimp. Teleskoop suurendab vaatenurka. Valguse laineomadused difraktsioon, interferents, polarisatsioon, dispersioon, peegeldumine, murdumine. Difraktsioon laine paindumine tokete taha (varju piirkonda). Jalgitav vaikeste avade ja tokete korral. Interferents (max ja min) Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad voi norgendavad teineteist. Maksimum, kui liituvad samas faasis olevad lained, kui kaiguvahe on taisarv lainepikkusi. Kui =2k*/2, kus k=0,2,4 Miinimum, kui liituvad vastasfaasides olevad lained, kui kaiguvahe on paaritu arv poollainepikkusi
suurendatud tõeslie kujutise,mida vaatleme omakorda okulari kui luubiga ja saame sellest veel kord suurendatud, kuid näiva kujutise.Teleskoop-koosneb objektiivist ja okulaarist. kaugetest esemetest tuleb pikksilma parallellene kiirtekimp,mis tekitab kujutise objektiivi fookuses.seda vaadatakse okulaari ja luubiga, objektiiv ja okulaari fookused langevad kokku ja pikksilmast väljub paralleelne kiirtekimp.teleskoop suurendab vaatenurka.Valguse laineomadused- difraktsioon, interferents, polarisatsioon, dispersion, peegeldumine,murdumine. Difraktsioon-laine paindumine tõkete taha(varju piirkonda) jälgitav väikeste avade ja tõkete korral.Interferents maximum ja minimum- Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad teineteist.. maksimum,kui liituvad samas faasis olevad lained, kui käiguvahe on täisarv lainepikkusi. Kui =2k*/2, kus k =0,2,4 Minimum,kui liituvad vastasfaasides olevad
Laine levimiskiirus - laine levib ühe lainepikkuse võrra oma perioodi jooksul. Levimine toimub jääva kiirusega v. (Laineperiood on kahe laineharja vaheline ,,kaugus" ajas.) v = f Lainefunktsioon Punkti kaugus oma tasakaaluasendist kaugusel x ajahetkel t. x ( ( x , t )= A s i n t - v ) Laine (seisev laine) interferents ja difraktsioon Laine on ruumis leviv häiritus (võnkumine). Keskkonna oleku muutumine ruumis aja jooksul. Lainega kaasneb energia edasikandumine MITTE osakeste edasi liikumine. Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem. Seisulaine ehk seisev laine ehk seisevlaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi
6.1 Sissejuhatus. Footonkristallide kontseptsioon. 40 6.2 Difraktsioonvõre ja footonkristalli värvuse tekkimise võrdlus Difraktsioonvõre: peegeldab erineva lainepikkusega komponente erinevalt 41 Värvuse muutus difraktsoonvõres ja footonkristallis. Mehaaniline pinge muudab aine värvust: muudetakse struktuuri, mis tekitab Braggi difraktsiooni. Braggi difraktsioon toimub struktuuri erinevatel kihtidelt. Opaal: värvust tekitab difraktsioon struktuurilt (sfäärilised räni nano-osakesed) mitte neeldumine. KÜSIMUS: 15) Mis erinevus on värvipigmendil ja footokristallil (mõlemad võivad tekitada sama värvusaistingu)? Näiteks sinine õlivärv ja sinine liblika tiiva värvus. 42 7 METALL KUI OPTILINE MATERJAL: PINNAPLASMONID (SURFACE PLASMONS) 7.1 Sissejuhatus 7.1 Tööpõhimõte
Valgusallikad, valgusallikate koherentsus Koherentseteks nimetatakse (valgus)allikaid, mille poolt kiiratud (valgus)lainete faasinihe on kogu aeg ühesugune. 29.Valguse interferents Valguse interferentsiks nimetatakse nähtust, mille korral kahest või enamast valgusallikast kiiratud valguslainete liitumisel toimub valgusenergia ümberjaotumine, mille tulemusena ühtedes ruumipunktides valguse intensiivsus kasvab, teistes kahaneb. 30.Valguse difraktsioon difraktsioonipilt tekib lainefrondilt lähtuvate sekundaarlainete interferentsi tulemusena. 31.Absoluutselt must keha Kui kõigi lainepikkuste jaoks on a= 1, siis r= d= 0 , mis tähendab, et keha neelab kogu talle langeva energia. Selliseid kehi nimetatakse absoluutselt mustadeks kehadeks. 32.Kiirgusseadused Kiirgusvõime ja neeldumisvõime suhe termodünaamilise tasakaalu tingimustes ei sõltu kehast, ta on kõigi
Kinnistamisel lahustatakse allesjäänud AgBR kirstallid ja pestakse need emulsioonist välja. Saadakse filmi negatiiv, kus enam valgustatud kohad on tumedad ja vähem valgustatud kohad heledad. Pärast tuleb positiivi saamiseks valgustada fotopaberit läbi negatiivi ja jälle ilmutada ja kinnistada. Lahenda ülesanded 1-7 lk 101. Vasta küsimustele 1-5 lk. 101 T 16.05.2006 17. Valguse dualistlik käsitlus. 1. Milliseid nähtusi seletatakse valguse laineteooriaga? Difraktsioon, interferents, murdumine ja dispersioon. Valgus ise on elektromagnetlaine. 2. Milliseid nähtusi seletatakse valguse kvantteooriaga? Fotoefekt, valguse neeldumine ja kiirgumine. Valgus on kui footonite voog, mis kiirguvad ja neelduvad kui osakesed, mille energia on võrdeline valguslaine sagedusega. 3. Miks me ei erista raadiolainete puhul elektromagnetvälja kvante? Sagedusel 1MHz on ühe kvandienergia nii väike, et signaali tekitamiseks peab antenni jõudma 1010kvanti sekundis
Seda nähtust nim elektrolüüsiks. Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid 6.Keemilised vooluallikad -patareid -akumulaatorid pliiakud Optika põhiseadused-Valgus on dualistliku loomuga: temas on nii laine kui ka korpuskulaarsed omadused.Nähtustes nagu interfrents, difraktsioon, polarisatsioon- käitub valgus kui laine. Nähtuses nagu fotoefekt, röntgenefekt jt.- käitub valgus kui osakeste voog.Valguse sirgjoonilise levimise seadus. Valgus levib homogeenses keskonnas sirgjooneliselt.Valguskiirte levimisel, nende lõikumisel nad ei mõjusta üksteist. Valguse peegeldumisseadus. Peegeldunud kiir, lagev kiir ja selle langemispunktist keskondade lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk on võrdne ja vastasmärgiline langemisnurgaga
Objektiivi https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47 . 14 15 ja okulaari fookused langevad kokku ja pikksilmast valjub paralleelne kiirtekimp. Teleskoop suurendab vaatenurka. Valguse laineomadused difraktsioon, interferents, polarisatsioon, dispersioon, peegeldumine, murdumine. Difraktsioon laine paindumine tokete taha (varju piirkonda). Jalgitav vaikeste avade ja tokete korral. Interferents (max ja min) Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad voi norgendavad teineteist. Maksimum, kui liituvad samas faasis olevad lained, kui kaiguvahe on
ajaühiku jooksul. Kehtib seos v=λ/t=λf Lainet elastses keskkonnas tekitab selle ühe osa häiritus, millest tuleb võnkumine ümber tasakaaluasendi. Lainet keskkonnas põhjustab võnkeallika võnkumine. Laine levimiskiiruse määrab keskkonna inertsuse ja elastsuse vaheline vastastikune toime. Elastsusel põhinevad jõud, mis püüavad häiritusest tingitud seisundimuutust kaotada, inertsus paneb nende jõudude toimele vastu. 27. LAINETE DIFRAKTSIOON JA INTERFERENTS. SEISEV LAINE. DOPPLERI EFEKT. Lainete difraktsioon: Difraktsioon on lainete tõkete taha levimise nähtus, see on samuti seotud interferentsiga. Lainete interferents: Interferents on lainete liitumise nähtus. Liituda võivad nii lained veepinnal kui ka helilained. Seisulaine ehk seisev laine ehk seisevlaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid
Hemoglobiini ahel Oligomeerse valgu molekuli assotsieerumine mikrotorukeseks Valkude ruumiline struktuur regulaarne või irregulaarne? Primaarstruktuurid tohutult varieeruvad 1934 pepsiini kristallidelt difraktsioon 1958 müoglobiini struktuur (Kendrew) 1965 lüsotsüüm raeguseks on teada ca 10000 valgu struktuur "Perhaps the most remarkable features of the molecule are its complexity and its lack of symmetry. The arrangement seems to be almost totally lacking in the kind of regularities which one instinctively anticipates, and it is more complicated than has been predicted by any theory." John Kendrew kommenteerides esimest globulaarse valgu kristallstruktuuri, Cambridge
Elektronide võnke amplituud ning ka valguse neeldumine on kõige suurem resonantssagedustel. Seetõttu valguse neeldumine aines sõltub ainest ja on selektiivne, st. eri värvi valgus neeldub erinevalt. Valguse intensiivsuseks nimetatakse pinnaühikult ühes sekundis kiiratud energiavoogu Valgustugevuse I mõõtühikuks on kandela: 1 cd kiirgab absoluutselt must keha 1/60 cm² suuruse pinnalt normaali suunas temperatuuril 2042,5 K Valguse interferents ja difraktsioon Ideaalne tasalaine on laine, millel on üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperiood. Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikkusega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus 0,4 0,75µm(valguse spektrivärvid) Polükromaatiline kiirgus ei oma kindlat lainepikkust, sagedust ja perioodi. Nende lainete liitmisel ei teki piisavat interferentsipilti. Lainete korral on olemas *interferentis maksimumvalguslained tugevdavad teineteist *miinimum, kus lained kustutavad teineteist
a. Fotokaamera joonsuurendus b. Pikksilm nurksuurendus c. Projektor joonsuurendus d. Luup nurksuurendus 2. Millise suurusega kujutis tekib erinevate peeglite korral? a. Nõguspeegel kujutis on suurem kui objekt b. Kumerpeegel kujutis on väiksem kui objekt c. Tasapeegel kujutis on sama suur kui objekt 3. Vali igale nähtusele sobiv termin a. Valguslainete paindumine tõkete taha difraktsioon b. Keskkonna murdumisnäitaja sõltuvus valguse sagedusest dispersioon c. Mitme valguslaine liitumine interferents d. Elektri- ja magnetvälja võnkumised toimuvad ainult ühes tasandis polariseeritud valgus 4. Levides punktist A punkti B, valib valgus tee , mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne 5. Footoni energia on võrdeline valguse sagedusega 6
Nende poolt kiiratavad lained interfereeruvad ekraanil, andes pildi, kus interferentsimaksimumid (heledad ribad) vahelduvad tumedate miinimumidega. Ainult koherentsete valguslainete puhul: 1. Monokromaatne valgus(sama sagedus,lainepikkus, võnkeperiood). 2. Püsiva faasivahega. Rakendusi: Gaasi murdumisnäitajate määramiseks. Väga täpseks pikkuse ja nurkade mõõtmiseks. Pindade töötluse kvaliteedi hindamiseks. · Valguse difraktsioon, Huygens'i printsiip (+joonis, selgitus, tingimused) Difraktsioon on laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ning paindumine ümber väikeste takistuste või levimine väikesest avast välja. Takistuse suurus peab olema samas suurusjärgus laine lainepikkusega või väiksem. Valguse teele jääva tõkke mõõtmed peavad olema 0,7-4 mikromeetrit. Huygens´i-Fresneli printsiip: Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute
v - elektroni suurim võimalik kiirus; m - elektroni mass ❏ Kvandi energia ei saa jaguneda mitmele elektronile, sest kvante ei saa vähemateks osadeks jagada ❏ Kus vaja? Neeldunud valguskvantide energia annab võimaluse viia elektronid samas ainetükis teise kohta, tihti teise kihti. Nii töötavad näiteks päikesepaneelid ja fotoaparaatide sensorid. ❏ Footon tabab metalli pinda ja tõrjub sellest elektroni ja annab sellele kineetilist energiat. ❏ Elektronide difraktsioon. Aatomimudeli üheks aluseks on dualismiprintsiip. Kõigil osakestel on lainelised omadused. Kehad ei saa olla mitmekesi täpselt samas kohas, lained saavad. Samas faasis kohtuvad lained liituvad ja vastandfaasis kohtuvad lained kustutavad üksteist ❏ Valgus võib esineda erinevates nähtustes kord lainena, kord footonina ❏ Elektronid näitavad lainelisi omadusi, moodustub interferentsiribasid
48. Optiline tugevus (ühik). Dioptria on optilise kauguse mõõtühik. 1dpt on niisugune kumerläätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1m. 49. Kuidas inimesed jagunevad nägemise järgi, kuidas parendataktse? Lühinägijad - ei näe kaugele (nõguslääts) 20% Kaugnägijad - ei näe lähedale (kumerlääts) 50% Osaline värvipimedus – ei erista kõiki värve. Peamiselt punast ja rohelist. Täielik värvipimedus – Must/hall valge 50. Valguse difraktsioon ja millal on märgatav? Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. 51. Interferents ja tekkimise tingimus, interferents kiledes . Kahe laine liitumine, mille tulemusena võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. 52. Miks on seebimull värviline? Värvid tulevad seebikile välimiselt (õhk-seebivesi) ja sisemiselt (seebivesi-õhk) pinnalt peegeldunud valguse interferentsist. Kui mullile langeb peale valge valgus,
raadiolainete murdumine ionosfääris, Appletoni kiht 1974 M. Ryle, Cambridge, raadioteleskoopide apertuuri-süntees 1974 A. Hewish, Cambridge, otsustav osa pulsarite avastamisel 1993 R. A. Hulse, Princeton neutrontähtedest lähiskakspulsari avastamine, grav. lainete allikas 1978 A. A. Penzias, Holmdel, N. J. , R. W. Wilson, Holmdel, N. J. , kosmoloogiline kiirgusfoon 1901 W. C. Röntgen, München, X-kiirte avastamine 1914 M. von Laue, Frankfurt, X-kiirte difraktsioon kristallides 1915 W. H. Bragg, London, W. L. Bragg, Manchester, Kristalli struktuuri analüüs X-kiirte abil
· Laine faas määrab ära muutuva suuruse väärtuse antud aja hetkel. · Valguse interferentsika (P) nimetatakse kahe laine liikumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdada või nõrgendavad üksteist. · Koherentsed lained on lained, mille kuju aja jooksul ei muutu. · Difratsiooniks nimetatakse nähtust, kus lained painduvad tõkete taha. Hästi jälgides difraktsioon ilmneb siis, kui ava laius on võrdne 2-5 lainepikkusega. Valgulained erinevad helilainetest laineallika, laine tüübi, laine kiiruse ja võnkumisamplituudi poolest. · Valguskiireks nimetatakse sirget mis näitab valguse levimise suunda. · Valguse murdumine on nähtus kus valguskiir muudab oma suunda 2 keskkonna piiril. · Murdumisnurk on võrdne langemisnurgaga kui =0o
Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks 10-12W/m2See sõltub aga subjektist ja sagedusest.Heli valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I 0(dB) - heli valjuse ja intensiivsuse vaheline seos. Valguslained: Optika põhiseadused – Valgus on dualistliku loomuga: temas on nii laine kui ka korpuskulaarsed omadused. Nähtustes nagu interferents, difraktsioon, polarisatsioon – käitub valgus kui laine. Nähtustes nagu fotoefekt, röntgenefekt jt. – käitub valgus kui osakeste (footonite) voog. Põhiseadused: 1)Valguse sirgjoonelise levimise seadus, mille kohaselt levib valgus ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt. 2)Kiirte sõltumatuse seadus, mille kohaselt kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. 3)Valguse peegeldumise seadus, mille kohaselt langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. 4)Valguse
Akustika – on füüsika osa , mis käsitleb häält ning tema seost teiste füüsiliste nähtustega. Helid jaotakse : lihthelid ehk toonid, liit helid, mürad 6.1.Lained elastses keskkonnas Lainet elastses keskkonnas tekitab selle ühe osa häiritus, millest tuleb võnkumine ümber tasakaaluasendi. Lainet keskkonnas põhjustab võnkeallika võnkumine. Keskkonna elastsuse tõttu levib häiritus ühest punktist teise. 6.2.Lainete interferents ja difraktsioon Interferents on lainete liitumise nähtus. Liituda võivad nii lained veepinnal kui ka helilained. Kui liituvate lainete amplituudid ja võnkeperioodid on võrdsed, tekib ruumis kindel võnkumise amplituudide jaotus, mida nimetatakse interferentsipildiks. Lainete difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisest ehk lainete paindumist tõkete taha. 6.3.Akustika elemendid 7.VEDELIKE MEHAANIKA. 7.1.Rõhk seisvas vedelikus.
elektronidel olema laineomadused. Siiski on elektronil olemas seisumass, mis valgusosakesel puudub. Valgusosake footon ei saa kunagi peatuda, vaid peab liikuma pidevalt valguse kiirusega. Samas on valgusosakestel lisaks lainelistele omadustele ka osakestele iseloomulikud omadused. Hüpoteesi "kui on olemas seos lained-osakesed, siis peaks eksisteerima ka seos osakesed- lained" püstitas prantsuse füüsik Louis de Broglie. Laineomaduste kinnituseks on sellised nähtused nagu difraktsioon ja interferents. Kui elektron on laineliste omadustega, siis peaksid need nähtused ilmnema ka elektroni puhul. Elektronide lainelisi omadusi kinnitab nende difraktsioonipilt. Vt. Järgmine slaid. Röntgenikiirte ja elektronide difraktsioonipildid A röntgenkiirte difraktsioon, B elektronide difraktsioonipilt. Elektronidel on lainelised omadused! Elektroni laine olemus. Laine on millegi perioodilise muutumise levimine ajas ja ruumis
Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine Punktmass Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine Selline sirgj...
ELEKTROSTAATIKA 1)Elektrilaeng ja -väli Elektrileng(+elementaarlaeng) ja laengu jäävuse seadus(+valem, näide) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elementaarlaeng on 1,6*10-19 C Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2...+qn=const Elektriväli(välja kujutamine jõujoontega/joonis) Elektriväli-Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid." Elektrivälja tugevus(valemid ja mõõtühikud) Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q 0=1C) mõjuv jõud 2)Elektriväli aines-dielektrikud Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikd välises elektriväljas(joonis) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid)...
olekust tahkesse – tahkestumiseks. Üleminekut tahkest olekust gaasilisse nimetatakse sublimatsiooniks, aga üleminekut gaasilisest olekust tahkesse – härmatumiseks. Sulamisel, aurustumisel ja sublimatsioonil tuleb ainele soojust juurde anda. Tahkestumisel, kondenseerumisel ja härmatumisel eraldub ainest soojust. Võnkumised, lained, heli. Võnkumine ja laine. Lainete liigid: kulg- ja seisulaine, piki- ja ristlaine.Elastsulainete difraktsioon ja interferents. Heliallikas. Heli omadused. Doppleri efekt. Kaja Võnkumine - korrapärane edasi-tagasi liikumine ühe punkti ümber piki kindlat trajektoori. Kui viime pendli tasakaalust välja ja laseme selle lahti, siis hakkab pendel võnkuma. Raskusjõud püüab pendlikeha viia Maa keskpunktile võimalikult lähedale, kus oleks selle potentsiaalne energia minimaalne. Mingi arvu võngete järel jääb pendel siiski vertikaalselt rippu ja seda asendit nimetatakse pendli tasakaalu asendiks
FÜÜSIKA II. MÕISTEID JA SEADUSI I. Elektrostaatika Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu ( e = 1.6 10 -19 C ) täisarvkordne; elektrilaeng on alati seotud laengukandjaga ja on relativistlikult invariantne suurus. Liikumatute punktlaengute q1 ja r r q1 q 2 r q 2 vastastikune mõju on määratud Coulombi seadusega: F = k , kus r2 r 1 1 r k SI = , elektriline konstant 0 = , r - ühe laengu kohavektor teise suhtes, 4 0 4 9 10 9 ...
paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Keha kaalu ei tohi samastada raskusjõuga,sest need jõud mõjuvad erinevatele kehadele. Keha kaal on olemuselt elastsusjõud. Pilet 6.2 Valguse laine ja kvantolemus. Laine 2 teooriat. Huygens'i lähtus sellest et valgus levib erilises keskonnas nn eetris levivate lainetena. Newton lähtus valguse korpuskolaar teoorias st: valgus levib aineosakestena. Need 2 teooriat eksisteerisid paraleelselt kuni 19. saj. Kus avastati interferents ja difraktsioon, mis seletub laineteooria järgi. Pilet 6.3 Laboratoorne töö: Vooluallika emj. Ja sisetakistuse määramine. E=IR+Ir IR=U I=E-U/I Pilet 7.1 Hõõrdejõud ja selle arvutamine, elastsusjõud. Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust.
mõõtmiseks; pindade töötluse kvaliteedi hindamiseks. Riistu interferentsi mõõtmiseks nimetatakse interferomeetreiks. 46. Difraktsiooniks nimetatakse geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ette jäävatest tõketest. See avaldub kõige selgemini valguse levimises geomeetrilise varju piirkonda. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis on difraktsioon nõrk ja raskesti avastatav. Just niisugune on olukord valguse kasutamisel. Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygensi Fresneli printsiibi abil, mis kehtib kõikide lainete puhul. Printsiip: Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nimetatakse sekundaarlaineteks. Kui võnkumine on jõudnud mingisugusesse ruumipunkti, siis
Lainepikkus kaugus kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel. Sagedus näitab, mitu võnget teeb keha ühes ajaühikus. Periood on ajavahemik, mille jooksul keha teeb ühe täisvõnke. Faas määrab võnkesüsteemi oleku mis tahes ajamomendil. Valguse interferents on lainete liitumise randjuhtub, mille tagajärjel tekib ruumis püsiv amplituudi jaotus. Koherentsus Koherentseteks nimetatakse laineid, mille sagedus on sama ja faaside vahe muutumatu. Valguse difraktsioon on lainete kandumine tõkete taha. Valguse ja aine vastastikmõju: Valguskiir on valgusenergia levimist näitav joon. Valguse sirgjoonelise levimise seadus homogeenses keskonnas levib valgus sirgjooneliselt. Murdumine Valgus muudab kahe keskkonna lahutuspinnal oma levimissuunda. Murdumisnurk Nurk, mille murdunud kiir moodustab pinnanormaaliga. Murdumisseadus langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunktist kah ekeskkonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
