takistite valmistamisel. Sulfiide (PbS, Bi2S3, CdS, ZnS) kasutatakse fototakistite, fotoelementide ja luminofooride valmistamisel. Seleniide (PbSe, Bi2Se3, CdSe, HgSe) kasutatakse fototakistite, pooljuhttermoelementide ja laserite tootmisel. Pooljuhtideks nimetatakse aineid ja elemente, mille elektrijuhtivus on juhtide ja dielektrikute vahepeal. Pooljuht on elektronjuhtivusega keemiline aine, mis juhib elektrit paremini kui dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid. Räni ja germaanium on kaks kõige kasutatavamat pooljuhti. Neil mõlemal on neli elektroni valise elektronkihil. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes, peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhtide elekrijuhtivus kasvab (ehk elektritakistus väheneb) temperatuuri kasvades, niisamuti ka valguse mõjul
1. Ampere'i seadus:Magnetväljas mõjub vooluga juhile jõud. Magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja sin- ga, kus =nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F=BIl(Kui juht on jõujoontega risti)F=BIl*sin(Kui juht paikneb jõujoonte suhtes nurga a all). Jõu suund Ampere'i seaduses on määratud vasakukäereegli abil. Kui jõujooned suunduvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab väljasitutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. 2. Aine magnetilised omadused: Dielektrikud vähendavad välise elektrivälja tugevust. Aine magnetilisi omadusi iseloomustab ehk suhteline magnetiline läbitavus, mis näitab mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem, kui vaakumis. Ainete magnetilised erinevused on tingitud aatomite ja molekulide magentilistest erinevustest. Ainete magneetumus väheneb temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab osakeste orienteerumi...
Seetõttu on teda võimalik pidevalt taaskasutada. Alumiiniumisulameid on pikka aega kasutatud järgmiste osade valmistamiseks: • mootori plokk • plokikaas • kolvid • sisselaskekollektor • radiaator • käigukasti jm. seadmete korpused PLASTID Plastidel on mitmeid häid omadusi: • kerged (tihedus vahemikus 840…2200 kg/m3); • ei vaja viimistlust; • odavad; • lihtsalt töödeldavad; • head dielektrikud ja isolaatorid; • heli summutavad omadused. Plastide peamised kasutuskohad on: •sõidukite siseviimistlus; •esiosa ja tagaosa detailid(põrkeraud, iluvõre jms.); •paagid; •kaablikatted; •tihendusmassid jne. Ca 75% autoehituses kasutatavatest plastidest on: •polüuretaan (PUR); •polüamiid (PA); •polüvinüülkloriid (PVC); •akrüülobutadieenstürool (ABS).
kompenseerimata teise elektroni negatiivse spinniga. Taoline võimalus on täidetud seetõttu, et elektronide väliskihi allkihtides täidetakse 8. Materjalide jaotus vastavalt elektrijuhtivusele. orbitaalid kõigepealt samasuununalise spinniga Materjalid jagunevad vastavalt elektrijuhtivusele: elektronidega. a. Dielektrikud Kovalentne side tekib, kui ühinevad erinevate aatomite vastandmärgiliste spinnidega elektronide b. Pooljuhid orbitaalid. Sellist sideme tekkimist nim. c. Elektrijuhid elektronpaaride meetodiks. Side võib olla ühe, kahe või kolmekordne. 9. Dielektriku aseskeem ja dielektrikukadude Kovalentse sideme puhul aatomid ei ioniseeru, arvutamine.
Eriti suur dielektriline läbitavus on senjettelektrikutel, mis on ilma välise elektri mõjuta polariseerunud. Nende materjalide domeenides on kõik elektrilised momendid ühesuunalised ja domeenide ümberorienteerumine põhjustabki suurt dielektrilist läbitavust. Curie punktist alates kaovad senjettelektriku eriomadused. Senjettelektrikud leiavad kasutust elektro-, raadio- ja mõõttehnikas suurte mahtuvustega kondensaatorite valmistamisel. Elektreedid, piesoelektrikud ja vedekristallid on dielektrikud otseselt isoleermaterjalide hulka ei kuulu. Valdur Kübarsepp
Elektri laengud ja elektiväli Kehade elektriseerimine Vana kreeka õpetlased märkasid, et villaga hõõrutud merevaik hakkab tõmbama enda külge mitmesuguseid esemeid. Kreeka keeles tähendab sõna elektron merevaiku ja seepärast hakatigi nim nähtusi, mis ilmesid teineteisega kokkupuutuvale kehade hõõrumiseks elektrilisteks. Elektriseeritud kehaks nim keha, millel on elektrilaeng. Elektriseerida võib erinevast ainest valmistatud kehasid. Elektrilaeng on füüsikalien suurus. Elektrilaengul on mõõtühik ning arvuilne väärtus, mida saab mõõta. Keha elektrilaeng võib olla erineva suurusega. Tavaliselt on kehad laadimata olekus (nad ei ole elektriliselt laetud) Kehade elektriseerimiseks on kaks võimalust vastastikune hõõrumine, teda tehakse selleks, et suurendada kehade kokkupuute pindala ja vastastikuse kokkupuude ja sellele järgneva lahtuamine Elektriseerimisest võtab alati osa 2 keha, kusjuures mõlemad eleketriseeruvad. N: kui hõõruda villase r...
1.Kristall- on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. Kristallide korrapärase siseehituse välispidiseks väljenduseks on siledate ja kindlate seaduspärasuste alusel moodustunud tahkudega kristallvormid. Kõik kristallid jagatakse kuue süngoonia vahel, mis omakorda koosnevad kolmekümne kahest punktigrupist. Keelutsoon-Vabad elektronid võivad asuda ainult valentsitsoonis või juhtivustsoonis. Tsoonidevahelised alad on aga "keelatud" tsoonid, kus elektronid statsionaarselt olla ei saa. Seetõttu nimetatakse neid energiavahemikke ka keelutsoonideks. Keelutsoon on energiatsoon, millele vastav energiavahemik on elektronidele laineomaduste tõttu keelatud. Lubatud tsoon- on kristallis valentselektronide energiatasemete jagunemisel tekkinud alatasemete kogum, millele vastavad energiad on elektronidele lubatud. Valentstsoon - on viimane el...
Potentsiaal kirjeldab elektrivälja energeetilisest seisukohast. Erinevatel laengutel võib olla antud väljapunktis erinev potentsiaalne energia, kuid potentsiaalse energia Up ja laengu q0 suhe on selle punkti jaoks jääv suurus. Elektrivälja potentsiaal on töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju / lõppmatusse (iseloomustab välja potentsiaalset energiat antud punktis). 2. Elektriväli aines dielektrikud · Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikud välises elektriväljas (+ näited, joonised) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid) näevad normaaltingimustel neutraalseks tänu mõlema laengu (+ ja ) "raskuskeskmete" kokkulangemisele Polaarse dielektriku aatomite (molekulide) erimärgiliste laengute raskuskeskmed ei lange kokku Kõike polaarseid dielektrikuid võib kirjeldada dipoolina(elektronid paiknevad nihutatult) Dielektrikud välises elektriväljas
valentsitsoonist juhtivustsooni, jääb sinna ka vabu alatasemeid. Täites neid auke, pääsevad ka valentsitsooni elektronid liikuma. 6. Pooljuhid on ained, mis tavatingimustel juhivad voolu halvasti. Nt. Räni, germaanium. Tema elektrijuhtivus on muudetav mingi välisteguri(valgus, temperatuur) mõjul. Pooljuhtideks nimetatatkse aineid ja elemente, mille elektrijuhtivus on juhtide ja dielektrikute vahepeal. Pooljuht on elektronjuhtivusega keemiline aine, mis juhib elektrit paremini kui dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid. On väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. 7. Peamine pooljuhi iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Seda saab tunduvalt tõsta viies kristalli selle kasvatavamise käigus väheke sobivaid lisandeid. 8. Näiteks uuemates valgusfoorides või elektrooniliselt juhitavates liiklusmärkides raudteejaamades, lennujaama terminalides ja infotabloodel. 9
Metallide puhul on painde- ja väändeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbe- teimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevus- arvutuse aluseks. Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist katsekeha (teimik) või sellest valmistatud detail purustatakse või katsetamise käigus materjali või sellest valmistatud detaili oluliselt ei kahjustata, eristatakse purustavaid ja mittepurustavaid katseid (teime). 46) Dielektrikud ja isoleermaterjalid. Nende kasutusvaldkonnad. Dielektrikud leiavad kasutamist peamiselt elektriisoleermaterjalidena; nendele pöörataksegi käes- olevas peatükis põhitähelepanu. Mõiste dielektrik on siiski mõnevõrra laiem, kuna lisaks isoleer- materjalidele kuuluvad sinna ka näiteks elektreedid ja piesoelektrikud. Dielektrikutel on väga väike elektrijuhtivus ja nad polariseeruvad elektriväljas. Dielektrikute hulka
Kõrgsagedusvool koguneb pinnale ja on vajalik suur pinnajuhtivus, korrosiooniproduktid on aga suure takistuseda. Mõnel metallil (nt Hg) saab eritakistus peaaegu võrdseks nulliga juba enne 0 K saavutamist. Selliseid materjale nimetatakse ülijuhtideks ja nähtust ülijuhtivuseks. Kõigist tuntud metallidest umbes pooltel esineb ülijuhtivus. Ülijuhis praktiliselt puudub energiakadu. Ülijuhtivad materjalid on äärmiselt perspektiivsed elektrienergia ülekandmisel. 16. Dielektrikud, nende omadused (polarisatsioon, juhtivus, läbilöök) ja kasutamine. Elektriisolatsioonimaterjalid. Kõige iseloomulikum on polarisatsioon. Polarisatsioon on laengute nihkumine dielektriku sees nii, et tekib sisemine elektriväli, mis on suunatud vastupidi välisele väljale. Kondensaatori mahtuvus avaldub C=Q/U. Kui kondensaatori vahel on dielektrik, avaldub mahtuvus valemiga C=(Ɛ·S)/l. S – plaadi pindala, l – dielektriku paksus, Ɛ – võrdetegur, dielektriline läbitavus.
32. Millal tekib ioonside? Millist sidet nimetatakse kovalentseks ehk homeopolaarseks? Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide omavahelisel tõmbumisel, mis nad seostab. Kovalentne ehk homeopolaarne side on vastassuunalistest spinnidest tekkinud elektronpilve tiheduse tasakaalustus. 33. Kuidas on aatomid/ioonid paigutunud kristallides? Kristallides paigutuvad aatomid/ioonid kindlas järjekorras ja moodustavad väga tiheda ruumvõre. 34. Kuidas kujunevad dielektrikud ja pooljuhid? Dielektrikud ja pooljuhid kujunevad mittemetallides, kus aatomite kõrgeimal hõivatud tasemel on kaks vastasspinnidega elektroni ja täitub kristalli kõrgeim hõivatud tsoon. 35. Mida nimetatakse keelutsooniks? Mida nimetatakse valentsitsooniks? Keelutsoon on vahemik, mis ei omanda energiaid elektronide laineomaduste tõttu. Valentstsoon on kristallaatomite väliskatte elektronide ehk valentselektronide tsoon. 36
1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. Metalli aatomi ehitus. Kristallivõred. Allotroopia, polümorfism, isomorfism. Kristallvõred:primitiivsed(aatom asub võreelemendi sõlmpunktis),ruumkeskend(K8), tahkkesendatud(K12), põhitahkkesendatud.Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Nei...
5. Mis on ja kuidas tekib positiivne ioon ja negatiivne ioon? Positiivne ioon on positiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone. Negatiivne ioon on negatiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone. 6. Mis on elektrivool ja kuidas on määratletud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine ja voolusuund on positiivselt laetud osakeste suund. 7. Võrdle ja too näiteid dielektrike ja juhtide kohta. Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtivad ained. Sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid, neid tekkiv elektrivool seetõttu enamasti väga nõrk. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. See ei erine oluliselt aatomite (või molekulide) üldarvust. 8. Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 9. Coulomb'i seadus. Kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha
Epoksüvaikude kuumkõvastamiseks kasutatakse peamiselt dikarboksüülhapete anhüdriide, formaldehüüdvaike ja polüamiide. Kõvastamata epoksüvaigud ja kõvendid on mürgised. Kõvastamisel liituvad epoksüvaigud tekstiili, naha, puidu, metallide, klaasi, portselani, loodus- ja tehiskividega. Kõvastatud epoksüvaigud on tugevad, ilmastikukindlad, keemiliselt- ja termiliselt (t°-ni 250 °C) vastupidavad, head dielektrikud. Epoksüvaike saadakse peamiselt difenoole, polüalkohole või novolakkvaike 1-kloro-2,3- epoksüpropaani ehk epikloorhüdriiniga töödeldes. Kõige rohkem toodetakse nn. diaanvaike; nende saamiseks töödeltakse 1-kloro-2,3-epoksüpropaaniga 2,2-bis (p- hüdroksüfenüül)propaani ehk diaani. Eesti NSV-s toodeti epoksüvaike aastast 1971 põlevkivi alküülresortsiinidest. Epoksüvaikudest valmistatakse epoksüplaste, liime (nt. Eestis alküülresortsiine-st EPO-liimi), lakke jt
Positiivne ioon on positiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone. Negatiivne ioon on negatiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone. 6. Mis on elektrivool ja kuidas on määratletud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine ja voolusuund on positiivselt laetud osakeste suund. 7. Võrdle ja too näiteid dielektrike ja juhtide kohta. Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtivad ained. Sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid, neid tekkiv elektrivool seetõttu enamasti väga nõrk. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. See ei erine oluliselt aatomite (või molekulide) üldarvust. 8. Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 9. Coulomb'i seadus. Kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja
6. Millest sõltub elektrijõu suurus? Elektrijõu suurus sõltub laengute suurusest, mida suurem laeng seda suurem jõud, ja kehade vahelisest kaugusest, mida suurem kaugus seda väiksem jõud. 7. Mis on juht? Nimeta 3 juhti. Ained, mida mööda liiguvad elektrilaengud nietatakse juhtideks: metallid, kuld, hõbe, vask, alumiinium, meie ise, Maa. 8. Mis on dielektrik? Nimeta 3. Ained, mis ei anna elektrilaengut edasi nimetatakse mittejuhtideks, isolaatorid, dielektrikud: plastmass, kumm, klaas, portselan, õhk, destilleeritud vesi. 9. Kus esineb elektriväli? Elektriväli on ruumipiirkond, kus mõjub elektrijõud. Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli. Esineb laetud kehade ümber. 10. Kuidas saab kindlaks teha elektrivälja olemasolu? Katse tulemusel. Laetud keha abil saab kindlaks teha, kas ruumis on või ei ole elektrivälja. Seega, kui laetud kehale mõjub elektrijõud, siis see keha asub kindlasti
vastandväärtusega. Elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümber paiknemisel selles väljas võrdub laengu suuruse ja laengu lükkumise trajektoori alg- ja lõpppunkti potentsiaalide vahe korrutisega. Kuna elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümberpaiknemisel ei sõltu laengu liikumise trajektoori kujust, siis ei sõltu trajektoori kujust ka nende elektrivälja punktide potentsiaalide vahe. 8. Juhid ja dielektrikud elektriväljas. Dipool elektriväljas. Varjestamine, mikrolaineahi. Juht elektriväljas Et laetud osakesed võivad juhis vabalt liikuda, algab elektrivälja mõjul laengute ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui: väljatugevus juhi sees on null; elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne; kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale;
Gaaslahenduse põhiliigid on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus. Huumlahendust kasutatakse valgusreklaamis ja gaastäitega tänavavalgustuslampides. Kaarlahendusega on tegemist näiteks elektrikeevitusel. Sädelahenduse tuntuimaks näiteks on välk. Koroonalahenduse vahendusel lahkuvad laengukandjad kõrge pingeni laadunud kehade pinnal esinevatelt teravikelt. Sellega võib kaasneda teravikku kroonikujuliselt ümbritsev helendus. 5.8. Juhid, dielektrikud, pooljuhid Vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi jaotatakse aineid kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 g metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Vedelate juhtide korral on vabadeks laengukandjateks ioonid Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe. Dielektrikud on
Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine. I = t Voolu suunaks on kokkuleppeliselt valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund. 8. Ainte liigid juhtivuse järgi 1) Juhid - Palju vabu laengukandjaid (metallid,happed, alused, soolad jne) Juhis tekib soojuse eraldumine. 2) Pooljuhid – ained, milles ainekandjad on seotud, kuid väga ei liigu. Lengukandad pole pooljuhtides alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta (Si, Ge, RaAs, Cu 2 O ). 3) Mittejuhid – dielektrikud ehk isolaatorid, sisaldavad väga vahe või üldse polevabu laengukandjaid (kumm, plastmass jne). 9. Mida näitab voolutugevus (VÜT)? Voolutugevuse ühikuks on üks amper. [ 1C = 1 A·1s ; 1e = 1,6·10-19 C ] q= It 10. Kuloni seadus (V.T). Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon. Järelikult 1C = 1 A·1s. Maksimaalset laengut, mille vooluallikas suudab vooluringist läbi viia, nimetatakse sageli vooluallika
Definitsioonid, põhilised head ja halvad omadused, mittemetalsete tehnomaterjalide tüüpilised kasutusvaldkonnad. Plastid (plastics) ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis onkas puhtad vaigud (polümeerid) või vaigu ja lisandi sulamid.Plaste kasutatakse pakendina,ehituses,autotööstuses. Head omadused: väike tihedus (kerged, 840…2200 kg/m3) ei vaja viimistlust odavad lihtsalt töödeldavad enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused Halvad omadused: Väike kuumuspüsivus ja madal tugevus Pole kraapimiskindlad Vananedes kaotavad oma omadused Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasilsaadud tööriista- ja eriomadustega konstruktsioonimaterjale. Kasutusala järgi: konstruktsiooni-, tööriista- ja elektrokeraamika. Tehnokeraamika üldised eelised: ●Suur kuumus- ja termopüsivus (keemilise koostise stabiilsus) ●Korrosioonikindlus
Tehnokeraamika üldisteks positiivseteks omadusteks on: - suur kuumus- ja termopüsivus (keemilise koostise stabiilsus), korrosioonikindlus, suur kõvadus ja kulumiskindlus, väike tihedus. Tehnokeraamika kasutus Konstruktsioonikeraamika Kuumuskindel keraamika Termokindel keraamika Kulumiskindel keraamika Antifriktsioonkeraamika Poorne keraamika Sitke keraamika Biokeraamika Tööriistakeraamika Ülikõva keraamika Lõikekeraamika Kermised Elektrokeraamika Dielektrikud Pooljuhid Ülijuhid Raadiotehniline keraamika Tehnokeraamika puudusteks on: väike painde- ja tõmbetugevus, suur haprus, Tehnokeraamika Oksiidkeraamika Al2O3-keraamika MgO-keraamika ZrO2-keraamika Al2O3-keraamika MgO-keraamika ZrO2-keraamika jt. Mitteoksiidkeraamika Karbiidikeraamika Nitriidikeraamika Boriidikeraamika Silitsiidikeraamika jt. Segakeraamika Oksinitriidikeraamika Oksikarbiidikeraamika jt. 5.1 Tehnokeraamika liigitus
Väljapunkti potentsiaal on sellesse punkti paigutatud ühikproovilaengu energia. Väljatugevus näitab potentsiaali kõige kiirema kahanemise suunda ja selles suunas potentsiaali muutust pikkusühikul. D) Elektriväljatugevuse voog E) Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks vaakumis elektriväljatugevuse voog läbi mis tahes kinnise pinna on võrdeline pinna sees olevate laengute algebralise summaga F) Gaussi teoreemi rakendusi 11. Elektriväli dielektrikus a. Dielektrikud ja elektrijuhid b. Dielektriku polarisatsioon c. (Di)elektriline vastuvõtlikkus d. Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks aines e. Ääretingimused dielektrikute lahutuspinnal f. Senjettelektrikud A) Dielektrikud ja elektrijuhid B) Dielektriku polarisatsioon tu gevam C) (Di)elektriline vastuvõtlikus D) Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks aines
kasutusala? (Dielektrikute polariseerumine) Mehaanilised omadused: vastupidavus survele, tõmbele, paindele, vibratsioonile, löökidele, samuti elastsus, kõvadus jne. Küllaltki oluline on ka hügroskoopsus st materjali omadus endasse imeda niiskust. Dielektrilisd materjalid peavad täitma konstruktsioon materjal ülesandeid kui ka elektriisolaator ülesandeid. Vedelad ja gaasilised eelmainitulele peavad gaasilised kui ka vedelikud dielektrikud täitma jahutusaine ülesandeid. Tahkedel isolaator materjalidel peab olema tagatud kuumus kindlus. Kuumus kindluseks nimetatakse piir temperatuuri mille juures tahke materjal kaotab oma mehaanilised omadused teformeerub. Isoleermaterjalide üheks olulisemaks omaduseks on võime elektriväljas polari- seeruda, mis seisneb aatomite või molekulide positiivsete ja negatiivsete laengukeskmete nihkumises või polaarsete molekulide (dipoolide) orienteerumises välja sihis
Laetud osakeste ja elektromagnetlainete voo vastastikmõju keskkonnaga mille tõttu toimub keskkonna ionisatsioon, nimetatakse ioniseerivaks kiirguseks. 104. Juhi ja dielelektriku elektrilised omadused. Kui juht satub elektrivälja, siis ta elektriseerub: ühes otsas +, teises -. Dielektrik (eboniit, portselan, puhas vesi, gaasid) ei juhi elektrit. Kui välistingimusi muuta, võib hakata juhtima. 105. Dielektrik elektriväljas: polaarsed ja mittepolaarsed molekulid. Polaarsed dielektrikud koosnevad molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu tsentrid ei lange kokku. Mittepolaarsed dielektrikud koosnevad aatomitest või molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu tsentrid langevad kokku. 106. Coulomb`i seadus. Kahe punktlaengu vaheline jõud on võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahekauguse ruuduga. 107. Elektrivoolu tugevus ja tihedus. Elektrilaengukandjad juhis, pooljuhis, elektrolüüdis.
Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks ( ka vaikaineteks). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastide omadused: · väike tihedus (kerged), · ei vaja viimistlust, · odavad, · suur korrosioonikindlus, · enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur, · head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused, · väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, · vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse: · termoplastsed. · termoreaktiivsed (reaktoplastid) Termoplastid: korduval kuumutamisel ei muutu kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastid: temperatuuri (või kõvendi ) mõjul muutub kuju ja koostis ning kaob plastsus
Keevitus, pealesulatus, termolõikamine, jootmine. NB! Meil oli see viimane test ja ei tulnud need küsimused! Tulid hoopis jpg-failidena (KMT lõikamise test) toodud küsimused. 1) Termomehaaniliseks keevituseks loetakse: joonkeevitust (joonkontaktkeevitust) 2) Keevituse vooluallika välistunnusjoon väljendab: keevitusvoolu ja keevituspinge vahelist sõltuvust. 3) Keevitamisel vahelduvvooluga keevitustrafo keevitusvoolu reguleeritakse: primaar- ja sekundaarmähiste vahelise vahekauguse muutmise teel. 4) Käsikaarkeevituse vooluallikate iseloomulikumaks tunnuseks on: voolu reguleerimisvõimalus. 5) Keevituse vooluallika tühijooksupinge on: 220-380 või 60-90(vahelduvool ja alalisvool) 6) Madalsüsinikterastel asub kõige kõrgemate mehaaniliste omadustega ala keevitamisel termomõjutsoonis: normaliseerimispiirkonnas. 7) Keevitatava materjali ebaühtlane kuumenemine termomõju tsoonis keevitamisel põhjustab: termopingeid 8) Keevitatavate materjalide ett...
väljale. Kondensaatori mahtuvus avaldub C=Q/U. Kui kondesaatori plaatide vahel on dielektriks, siis C= e(epsilon)*S/l. Mida suurem on dielektriline läbitavus, seda suurem on kondensaatori mahtuvus. Polarisatsiooni liigid- 1)elektronpolarisatsioon-eöektropilve deformatsioon.; 2( ioonide polarisatsioon- ioonide nihkumine võresõlmedest välja.; 3) orientatsioon-polarisatsioon- polaarsete molekulide orienteerumine välise välja suunas. Puhtad dielektrikud ei sisalada vabu laengukandjaid, ei oma juhtivust.reaalsed dielektrikud sisaldavad alati lisandeid. Dielektrikuid kasutatakse elektroisolatsioonimaterjalideja ja kondensaatorite dielektrikuna. Isolatsioonimaterjal peab olema suur eritakistus ja väike dielektriline läbitavus. Oluline on ka läbilöögipinge. Polümeeridest on parem isalotsiooniomadused mittepolaarsetel ja vähepolaarstetel:polüetüleenil, teflonil ja polüstüroolil. Polaarsetest polümeeridest kasutatakse
Elektrivälja tugevuse ühik on N/C. Punktlaengu elektriväli Lõputu tasandi elektriväli Superpositsiooniprintsiip: Punktlaengute süsteemi poolt tekitatud elektriväljatugevus on üksikute laengute poolt tekitatud elektriväljatugevuste vektoriaalne summa antud ruumipunktis. 2. Potentsiaal; elektriväli dielektrikutes; polarisatsioon; eriomadustega dielektrikud, piesoelektriline efekt. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrivälja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. φ= Elektrivälja potentsiaal võrdub tööga, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. Punktlaengu korral kehtib seos:
tulemuseks 0 . Kui dielektrik asetada välisesse elektrivälja muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi.Elektriväli püüab korrapärastada dipoolmomente, soojusliikumine segab seda.Polarisatsiooni tugevust iseloomustatakse aine ruumiühiku dipoolmomendiga P = 1/"delta"V"sum"p Väljatugevuse nõrgenemist iseloomustatakse aine dielektrilise läbitavusega ehk konstandiga "epsilon" ,milline on alati suurem kui üks. Piesoelektriline efekt Senjettelektrikud on eri liiki dielektrikud, mille polarisatsioon võib tekkida iseeneslikult, välise elektrivälja mõjuta. Senjettelektriku omadused võivad tekkida ainult kristallilistel ainetel. Kui tavalistel dielektrikutel on E vahemikus 10, siis senjettidel on see vahemikus 10 000 100 000. Polarisatsioon võib tekkida senjettelektrilistes ainetes ka mehaanilise mõjutamise teel. Seda nimetatakse piesoelektriliseks efektiks. Piesoelektriline efekt on ka räni kristallidel, mida kasutatakse ka tehnikas, näit
väändel. 5. Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks (vaikained). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured.
1. Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, I A. 1A voolutugevus mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 q. Juhid Dielektrikud Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda.
magnetilised omadused. Neid nimetatakse elektrimaterjalideks. Materjalide klassifikatsioon Elektrimaterjalid liigitatakse vastavalt nende elektrilistele ja magnetilistele omadustele: Juhid (juhtmed, poolid, kontaktide) kõik metallid, kasutatakse metalle, millel on: väike elektriline eritakistus, küllaldane mehaaniline vastupidavus, vajalikud füüsikalis-keemilised omadused (korrosioonikindlus, kuumuskindlus vm). Dielektrikud (isolatsioon, isolaatorid) Kasutatakse tahkeid, vedelaid ja gaasilisi. Dielektrikul peab olema: suur elektriline eritakistus, läbilöögi kindlus, vajalikud mehaanilised omadused, kindlad füüsikalis-keemilised omadused. Tahkeid dielektrikuid kasutatakse lisaks ka kinnitus- ja kaldeelementidena. Vedelaid ja gaasilisi dielektrikuid kasutatkse ka jahutus ja elektrikaare kustutuskeskkonnana. Materjalide klassifikatsioon Pooljuhid (diood, transistor, türistor jm)
Radiaator Erinevad korpused 9 Veermiku osad Keredetailid Karter Veljed 10 3. POLÜMEERMATERJALID EHK PLASTID 3.1. Plastide head omadused [9] väike tihedus (kerged, 840…2200 kg/m3) ei vaja viimistlust odavad lihtsalt töödeldavad enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused Plastide osakaal auto massist on ca 15% (mahust palju enam). Lähema 5 aasta jooksul suureneb see prognooside järgi 20%- ni. Seega 1000 kg kaaluvast autost moodustavad plastid 200 kg. 3.2. Plastide halvad omadused Negatiivsete omadustena saab nimetada väikest kuumuspüsivust ja madalat tugevust. Plastid pole kraapimiskindlad, vananevad ning vananedes kaotavad oma omadused. Tänapäevastel
(fenoolfariin) Elastomeerid: - Elastsus saavutatakkse vulkaniseerimise või mõne muu meetodiga. - Ahelate vahel elastsed põiksidemed - Sünteetiline kumm Lisandid plastmassides: - Pehmendajad - Stabilisaatorid - Plastifikaatorid - Antistaatilised lisandid - Täitematerjalid - Lisaained töödeldavuse parandamiseks. Plastmasside omadused - Kergus 0,6 1,5g/cm3 - Läbipaistvus (optika) - Isolatsiooniomadused - Dielektrikud - Keemiline püsivus - Veepüsivus - Hõõrdetegur - Elektri- ja soojusjuhtivus - Kasutamistemperatuur: -10+170kraadi. (-80+270kraadi) Polüvinüülkloriid: - Levinum plümeer - Lahustile vastupidav - Vähene kuumakindlus.(<100 kraadi) - Väga jäik, kasutamiseks koos plastifikaatoritega - Tugevasti plastifitseeritud PVC-kunstnahk, reliin Polüetüleen: - Poolläbipaistev, elastne - Vastupidav lahustitele
mehaaniline. Lõikekeraamika on põhilisi tööriistamaterjale, millest valmistatakse metallitöötlemise instrumente. Lõikekeraamikat valmistatakse põhiliselt Al2O3 ja Si3N4 baasil. Lõikekeraamika ei sisalda plastset ja suhteliselt kergesti sulavat sideainet nagu kõvasulamid, mistõttu nad on suurema kõvaduse ja kulumiskindlusega, kuid väiksema haprusega. Elektrokeraamika jaguneb: (piesotakistid,ülikondensaatorid ja muud elektroonikaelemendid) Dielektrikud Pooljuhid Ülijuhid Raadiotehniline keraamika Elektrokeraamikat kasutatakse kõige enam elektroonikatööstuses mitmesuguste elektroonikaelementide (mikroskeemide alused, kondensaatorite ja takistite korpused jne.) valmistamiseks. Elektrokeraamiliste materjalide seas on häid elektrijuhte (keraamilised ülijuhid) kui ka häid isolaatoreid. Elektrokeraamikal on põhirõhk asetatud keraamika elektrilistele ja soojuslikele omadustele (elektri- ja soojusjuhtivus).
juht on elektrit juhtiv materjal. Indutseeritud laengute tekkimine elektrivälja paigutatud kehas. Juhtivuselektronid on liikunud positiivse laengu suunas, positiivsed ioonid kristallvõres on jäänud oma kohale. Sellist nähtust nimetatakse elektriliseks induktsiooniks. 62.Dielektrikud elektriväljas. Suhteline dielektriline läbitavus Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Dielektrikutena kasutatakse nt. kummi, klaasi, õhku jne. Suhteline dielektriline läbitavus ehk keskkonna dielektriline läbitavus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis.
Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks tähendab seda, vabad laengu kandjad tekitavad välja, keha laetakse, tekib väli, kui sinna asetatakse teisi kehi, siis need polariseeruvad, tekivad polarisatsiooni laengud, mis on seotud, koguväli on seotud kui ka vabade laengute põhjustatud väljade summa. E=E0+E’ ehk kogu väli võrdub algse väljaga, mille põhjustab laetud keha ja polarisatsiooni tagajärjel tekkinud välja summaga. 5. DIELEKTRIKUD ELEKTRIVÄLJAS Dielektrikud on ained, milles vabade laengute hulk on normaaltingimustel kaduvväike. Nende juhtivus on 10 astmel 15- 20 korda väiksem kui tavalistel juhtidel. Iga dielektrikut iseloomustab dielektriline läbitavus ja dielektriline tugevus. Dielektrik võib olla kas polaarsete või mittepolaarsete molekulidega. Dielektriku polarisatsiooniks nim. nähtust, kus dielektrikus toimub seiotud laengute ümberkorraldus, dielektriku molekulide dipoolmomendid orienteeruvad
IRM0110 Laineväljad ja antennid EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD 2016 I LAINEVÄLJAD 1. ELEKTROMAGNETILINE VÄLI JA KESKKONA PARAMEETRID 1. Elektri- ja magnetvälja parameetrid ja omadused. IRM0110_03_mgvali.pdf LOENGUSLAIDIDE LÕPUS TABEL!!! IRM0110_02_elvali Elektrivälja tugevus: Laengud mõjustavad üksteist elektrivälja vahendusel. Igasugune laeng muudab teda ümbritseva ruumi omadusi: tekitab seal elektrivälja. Süsteemi kahest laengust võib vaadelda ka ekvivalentsel kujul kui laengut q1, mis asub laengu q2 poolt tekitatud elektriväljas. Elektrivälja tugevus on jõud, mis mõjutab üht laenguühikut elektriväljas. Vektori E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. Joon.2-2. Punktlaengu elektrivälja tugevus E. kus F [N] on elektriline jõud, mis mõjutab üht laenguühikut elektriväljas piki laenguid ühendatavat joont, q1 ...
teataval hetkel on vastava siinuseliselt muutuva pinge max väärtus ruutjuur2 X korda suurem. *Efektiivne voolutugevus- Vahelduvvoolu efektiivväärtuseks nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral. I=Im/ruutjuur2 *Efektiivne võimsus- muutuv elektrivool PILET2 1.Kuidas jaotatakse materjalid elektrijuhtivuse järgi? Kolmeks: Pooljuhid,mille elektrijuhtivus pole niivõrd hea(räni), dielektrikud, mille vabade laengute kandjate arv on väike e. Juhib halvasti(kumm,klaas), juhid, mis juhivad elektrit hästi,see sisaladab rohkelt vabalt liikuvaid lanenguga osakesi(vask) 2.Elektrivoolu töö ja võimsuse arvutamine. 2) Elektrivoolu töö avaldub A=UIt, kus U-pinge(V), I-voolutugevus (A), t-aeg(s). Elektrivoolu võimsus(vattides W) (N) avaldub N=UI, kus U-pinge, I-voolutugevus. PILET3 1.Mis on vahelduvvool? Elektrivool,mille suund ja tugevus perioodiliselt muutvad
Vabade tasemete olemasolu tõttu saavad elektronid tõusta tsooni hõivamata ossa, võttes elektrivoolu põhjustavalt elektriväljalt lisa- energiat Elektronid saavad liikuda ja seetõttu ongi metallid head elektrijuhid Lubatud tsoon Keelutsoon Täidetud tsooniala 22.11.12 35 Ainete liigid energiatasemete järgi1 · Dielektrikud valentselektronide energiatsoon on elektronidega täielikult hõivatud Energia Elektronidel puudub liikumisvabadus, sest pole vabu naabertasemeid Järgmine lubatud energiatsoon paikneb lootusetult laia (kuni 10 eV) keelutsooni taga, elektrivoolu ei saa tekkida Lubatud tsoon Keelutsoon Täidetud tsooniala 22.11.12 36
tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. 4. Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks (vaikained). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured
remondi- ja hooldustöödel käsutatavaid materjale. Otstarbest lähtudes võib need liigitada isoleer-, juhtme-, pooljuht-, magnet-, konstruktsiooni- ja abimaterjalideks. Kasutuskoht määrab reeglina ara ka nende vajalikud omadused.Isoleermaterjalidel peab olema eelkõige suur elektritakistus, küllaldane temperatuuri- ja niiskusekindlus, samuti mehaaniline tugevus. Klassikaliselt jagunevad elektrimaterjalid: dielektrikud (isoleermaterjalid), pooljuhid, elektrijuhid, magnetmaterjalid. Lisaks on tänapäeval lisandunud elektrimaterjale, mis omadustelt kuuluvad mitmesse liiki või ei sobi üldse varasemalt antud klassikalise klassifikatsiooniga. ISOLEERMATERJALID Isoleermaterjalide liigitus Isoleermaterjalideks ehk dielektrikuteks nimetatakse materjale, mida käsutatakse elektriseadmeis erineva potentsiaaliga osade eraldamiseks (isoleerimiseks).
aatomid . Ained loetakse juhiks aga ka ss , kui mitme tuhande aatomi või molekuli kohta tuleb vaid üks vaba laengukandja (nii on see näiteks kraanivee korral ) . Juhtides saab nende laengukandjate likumapanemise teel tekitada elektrivoolu . Dielektikud on ained , milles vabade laengukandjate arv on aatomite arvust palju (üle miljandri korra ) väiksem . Dielektrikutes saab tekitada vaid tühiselt närka elektrivoolu . Seetõttu nimetatakse dielektrikud mõnikord ka elektriliselt isoleerivateks aineteksehk isolaadsedeks . Pooljuhid on ained , milles laengukandjate arv on reguleeritav ( sõltub temperatuurist , pealelangenudest valgusest jne ) . Pooljuhid paiknevad oma juhtivuse poolest juhtide ja dielektikute vahel . Vabade laengukandkate suunatud (korrastatud ) liikumise tekitab elektriväli . Elektrivälja iseärasusest olenevalt on tekkiv elektrivool kas alalisvool või vahelduvvool .
FÜÜSIKA II. MÕISTEID JA SEADUSI I. Elektrostaatika Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu ( e = 1.6 10 -19 C ) täisarvkordne; elektrilaeng on alati seotud laengukandjaga ja on relativistlikult invariantne suurus. Liikumatute punktlaengute q1 ja r r q1 q 2 r q 2 vastastikune mõju on määratud Coulombi seadusega: F = k , kus r2 r 1 1 r k SI = , elektriline konstant 0 = , r - ühe laengu kohavektor teise suhtes, 4 0 4 9 10 9 ...
Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. 1.8 Elektrijuht Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. 1.9 Dielektrik Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. 1.10 Pooljuht Pooljuhtideks nimetatakse aineid ja elemente, mille elektrijuhtivus on juhtide ja dielektrikute vahepeal. 1.11 Takisti Takisti on element mingi soovitava või kindla takistuse tekitamiseks vooluringis. Sellest
Kondensaator C = Q/P ; [F] 1 - dielektrik 2 - metall plaat S U Pinge d- Film Capacitor (Kile kondendsaator) Isolatsiooni kile paksus 2-20 mikromeetrit, Parameeter Polüester Polükarbonaat Polüstüeer Mahtuvus 100pF - 22nF 100pF - 68µF 10pF 0,5µF Sagedus 1MHz 1MHz 10MHz Tolerants ±5-20% ±5-10% ±1-5% C pinge 1600V 400V 500V Elektrolüüt kondensaator a) Märjad ehk klassikalised elektrolüüt kondesaatorid b) Kuivad ehk tandaal elektrolüüt kondensaator 1. Kuivad elektrolüüt kondensaatorid Ta2O C=25 Induktiiv poolid Mahtuvuslik reaktiivtakistus Alalisvool ei lähe läbi. Takistus lõpmatu. Induktivsus [H] Henri Pooljuht seadised (semi-conducktor) Pooljuht kui m...
III: 1. Laengute vastastikune toime-Punktlaenguks nim keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvat kehadest.Columbi seadus f=k(q 1-q2/r2 ) Jõud millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. E= 0,885*10-11F/m F=1/k*40 2. Elektrivool-Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks.Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laeng...
Tekib ettringiit (mineraal)seob vettmaht suureneb. Tekivad soolade kristallhüdraadid. IV. Terasarmatuuri korrosioon- Betoon on tugevalt aluselinearmatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist. Kui pH <8,5 + armatuuri kaitsev Fe-oksiidi kiht on karboneerumise tõttu ebaühtlane + gaaside (hapnik, CO 2, SO2, H2S ja Cl- ioonid saavad armatuurile ligikorrosioon. 118.Plastide omadused: Omadused: väike tihedus, suur korrosioonikindlus, enamikel suur hõõrdetegur, head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavate omadustega, dekoratiivsed, väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Eelised: madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu. kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks). viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus. hea töödeldavus. Korrosioonikindlus. hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus)
Selliseid materjale nimetatakse ülijuhtideks ja nähtust ülijuhtivuseks. Kõigist tuntud metallidest umbes pooltel esineb ülijuhtivus, kuid ülijuhtivuse tekkimise temperatuur on erinev ja asub vahemikus 0,01 K (volfram) kuni 9,2 K (nioobium). Ülijuhis praktiliselt puudub energiakadu. Peale metallide on ülijuhtivus leitud ka mitmetes ühendites, kusjuures tunduvalt kõrgemal temperatuuril. Ülijuhtivad materjalid on äärmiselt perspektiivsed elektrienergia ülekandmisel. 16. Dielektrikud ja isolatsioonimaterjalid, nende omadused (polarisatsioon, juhtivus, läbilöök) ja kasutamine. Elektriisolatsioonimaterjalid, (9.7), antud joon 9-19 ja 9-20 9.7.1 Dielektrikute omadused Dielektrikute (isolaatorite) kõige iseloomulikum omadus on nende polariseerumine välises elektriväljas. Polarisatsioon see on laengute nihkumine dielektriku sees nii, et tekib sisemine elektriväli, mis on suunatud vastupidi välisele väljale. Mida