Puhtad dielektrikud ei sisalda vabu laengukandjaid ja ei oma juhtivust. Reaalsed dielektrikud sisaldavad alati lisandeid, mis tekitavad teatud juhtivuse. Kõrgematel temperatuuridel on võimelised liikuma ka dielektriku ioonid (kui ta on ioonilise ehitusega) ja tekib ioonjuhtivus. Vahelduvas elektriväljas tekib dielektrikus polarisatsioonivool, mis on seotud laengute nihkumine ühes suunas ja teises suunas. Küllalt suure pinge juures kaotab dielektrik oma isoleerivad omadused ja toimub elektriline Joonis 9-20 läbilöök sädeme või elektrikaare kujul. Vastavat pinget nimetatakse läbilöögipingeks. Isolatsioonimaterjalil peab olema võimalikult suur eritakistus ja väike dielektriline läbitavus st ta peab olema mittepolaarne. Peale selle on oluline veel läbilöögipinge, mis peab olema võimalikult suur. 9.7.2 Dielektrikute kasutamine Dielektrikuid kasutatakse elektriisolatsioonimaterjalidena ja kondensaatorite dielektrikuna
· dielektriline konstant 8...9 · lahustub paljudes polaarsetes lahustites atsetoon, etüülatsetaat, putüülatsetaat ei lahustu vees · piesolelektrik (slaid 59) materjali painutades toimub laengute ümberjaotus elektrivälja mõjul võimalik aine kuju muuta sensoritena saab kasutada > elektrivool vastavalt mehaanilisele m õjutusele · sulab ~170C juures · halb dielektrik · suurepärane ilmastiku ja UVkindlus · läbipaistev 8 Monday 1 October y · hea keemiline vastupidavus alkoholid ja anorgaanilised happed · kasutatakse metallpindade ilmastikukindlates katetes katused/aknaraamid · Nafion (membraanmaterjal, poorne) JOONIS 11 tugevalt happeline polümeer · tahke superhape
Füüsika arvestus 2011 teooria 1.Elastsusjõud (Hooke`seadus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeeruva jõuga. Kui keha elastsusjõud muutub võrdseks raskusjõuga, siis seisab keha paigal. Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, k-keha jäikus ja l- teepikkus Hooke`seadus: Keha deformeerumisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga. F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega. Raskuskese on punkt mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultaadi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. 3.Kulgliikumise iseloom...
Ns 2np2 -->tih kasvab, aatomraadius suureneb, matellilisus suureneb, sul ja keem temp väh, ionisatsioonienergia väh. Süsinik(C) - Looduslik süsinik. 2isotoobi segu. Atmosfääris esineb radioakt isotoopi 14C –tähtis vanusemääramise viis arheoloogias. Looduses: 1)karbonaatkivimid (lubjakivi CaCO3) 2)looduslik kütus- gaas-, vedel-, tahkekütused. On olemas kõikide elusorg. koost., kõige tähtsam element. Teemant –kõvim lood. mineraal , säravam ja hinnaliseim vääriskivi, hea dielektrik. Kasut tehnil eesmärkidel ja juveelidena . Leiukohad: Aaf, India, Venemaa. Puhtaim lood.süsinikuvorm. Ei reag. Hapete ega leelistega, ega sula kuumutamisel. Suurim Cullinan. L-aafrikas 1905. Grafiit- 6 aatomiliste rõngaste kihid, mis eralduvad kergesti. Pasiivne, kuigi teemant veidi aktiivsem, tulekindel. Karbüün- süsinikaatomite lineaarne pölümeer. Fulleereenid – avastamise ja uurimise eest anti Nobeli preemia. Lonsdeiliit – moodustub kõrgetel
Sellepärast omandavad nii polaarne kui ka mittepolaarne dielektrik kui tervik elektriväljas nullist erineva summaarse dipoolmomendi. Niisugust nähtust nimetatakse dielektriku polariseerumiseks. Dielektriku polariseerumise intensiivsust iseloomustab tema polarisatsioon. Dielektriku polarisatsiooniks nimetatakse ühe ruumalaühiku dipoolmomenti: Elektrivälja nõrgenemine dielektrikus Elektrivälja asetatud dielektriku polariseerumine, mille käigus dielektrik omandab nullist erineva summaarse dipoolmomendi, põhjustab dielektriku sisemuses täiendava elektrivälja tekkimise. See elektriväli on ilmselt suunatud esialgsele elektriväljale vastu, järelikult peab dielektriku sisemuses elektriväli olema nõrgem kui ta oleks samadel tingimustel vaakumis. Aine dielektriline läbitavus näitab seda, mitu korda nõrgeneb elektriväli selles aines võrreldes vaakumiga samadel tingimustel: E=E0/ 38
Termopildi tegemise eesmärk on tuvastada soojalekkeid ja kontrollida hoone seina, akende ning kõikvõimalike liitekohtade soojapidavust. Samuti on termokaamera (termoviisori) abil võimalik tuvastada seinasiseseid külmasildu või vastupidi, ülekuumenenud kohti. Lisaks saab avastada metalseid ja plastdetaile, pragusid ning objekte valgustamata kohtades. 6. Miks ei saa mikrolainemeetodiga uurida metallist sarrusega betoonkonstruktsioone? - Sest betoonkonstruktsioonis olevas metall pole dielektrik. 7. Kas röntgenograafia on mittepurustav meetod materjali sisestruktuuri uurimiseks? - Jah, on Mittepurustav materjali sisestruktuuri uurimine. 8. Kuidas töötab elektroonne sensortehnika? -Sensor reageerib mingile füüsikalisele või keemilisele välisele toimele ja muundab selle elektriliseks signaaliks, mida saab rakendada infotöötluseks või automaatseadme tööle rakendamiseks. 9. Kuidas määratakse betooni niiskust? -Kaltsiumkloriidi testiga
vahe vahel, et elekter edasi minna ei saaks. *) Tema tööpõhimõte on erinevatel pindadel erinevate laengute tekitamine (üks pind laetakse positiivselt ja teine negatiivselt) ning nende vahele tekib pinge. *) Elektrit on vaja säilitada, sest osades elektrisüsteemides pole pinge alati ühtne. *) Kondensaatorit võib kasutada praktiliselt igavesti, sest seal ei toimu mingit liikumist ja seega ei ole kuluvaid osasid. * Dielektrik aine, mis ei juhi elektrit. * Elektrimahtuvus C ~E (materjal, mis on dielektrikuks) * S (plaatide pindala) / d (plaatide kaugus) -) Ühik = farad (1F = 1C/1V) 5.1.4 Takistus * Takistus sõltub temperatuurist. * Ülijuhtivus hästi madalatel temperatuuridel takistus kaob. 5.1.5 Töö. Võimsus * Mehaaniline töö A [1J]; soojus Q [1J] * Võimsus N [1W] * A = N * t [1J = 1W * 1s] (1kWh) 5.1.6 Jada- ja rööpühendus * Jadaühendus: R = R1 + R2 + ... +Rn
jõuväli ,jõu töö sel juhul võrdub jõu f ja tema rakenduspunkti nihke s korrutisega. A=f*s*cos Elektriväli dielektrikutes Dielektrikus ei saa laengukandjad vabalt liikuda. Nad võivad vaid pisut nihkuda asendist, milles nad olid elektrivälja puudumisel. Selliseid laenguid nim seotud laenguteks, ja see tähendab, et tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus. Kui lisandub elektriväljast tingitud jõud, leiavad osakesed uue, varasemaga võrreldes nihutatud asendi. Dielektrik on aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaalu-asendi suhtes. See on dielektrikute polarisatsioon. Suhteline dielektriline läbitavus Suhteline dielektriline läbitavus on arv, mis näitab, mitu korda laengute vahel mõjuvad vm-vastastikmõju jõud antud keskkonnas on väiksemad kui vaakumis. =0/ >1 Senjettdielektrikud, piesoelektrikud ja elektreedid Elektreedid on teatavad dielektrilised materjalid, mis sobivatestingimustes tugeva
1. Vektorite liitmine ja lahutamine (graafiline meetod ja vektori moodulite kaudu). Kuidas leida vektorite skalaar- ja vektorkorrutis? Graafiline liitmine: Kolmnurga reegel – eelmise vektori lõpp-punkti pannakse uue vektori algpunkt. Vektorite liitmisel tuleb aevestada suundasid. Saab kuitahes palju vektoreid kokku liita. Rööpküliku reegel – vektorite alguspunkt paigutatakse nii, et nende alguspunktid ühtivad. Saab ainult kahte vektorit kokku liita. ax – x-telje projektsioon ay – y-telje projektsioon az – z-telje projektsioon i, j, k – vektori komponendid ⃗a + b⃗ =i⃗ ( a x + bx ) + ⃗j ( a y +b y ) + ⃗k (a z +b z ) Skalaarkorrutis: ⃗a ∙ ⃗b=|⃗a||b⃗| cosα=a x b x +a j b j +a z b z Kui suudame ära näidata, et vektorid on risti, siis võime öelda, et skalaarkorrutis on 0. ⃗ ⃗ Vektorkorrutis: |a⃗ × b|=¿ ⃗a∨∙∨b∨sinα Vektorid on võrdsed, kui suund ja siht on sama. Samasihilised võivad olla erisuunalised. ...
vooluringis. Elektromotoorjõud võrdub pingega ainult juhul kui toiteallikas ei ole voolu (elektrikud ütlevad: ta on koormamata ehk tühijooksus). 5 1.3 Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. Sõltuvalt võimest elektrit juhtida liigitatakse ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks ja isolaatoriteks. Elektrijuht juhib voolu hästi, isolaator ehk dielektrik praktiliselt ei juhi voolu. Pooljuhi juhtivus sõltub tema tüübist. Näiteks juhib ühes suunas voolu hästi, vastassuunas aga väga halvasti. Elektrijuhtidena kasutatakse enamasti vaske ja alumiiniumit. Kõige parem elektrijuht on hõbe. Isolaatoritena kasutatakse peamiselt tehismaterjale (näiteks klaaskiud koos epoksüvaigu, räniorgaanilise kummi või tefloniga), portselani ja klaasi. Metallis moodustab elektrivoolu elektronide suunatud liikumine, elektrolüüdis aga ioonide
erakordsed mehhaanilised omadused. omadused sõltuvad vähe temperatuurist, hüdrofoobsed. Kosmeetika, ehitus, meditsiin, silikoonõlid, kosmosetehnika. Silikoonidega täidetakse liitekohti ja vuuke, nt vannitoas, et teha nad veekindlaks. Kasutatakse pindade, nt betooni hüdrofobiseerimiseks. 129. Teflon: Kuulub C-klassi soojuskindluse 250°C ja külmakindluse järgi -260°C. Üle 327°C muutub amorfseks. 415°C juures la guneb ja eraldub mürgine gaas fluor . Mittepolaarne dielektrik, omadused on stabiilsed. Raadiotehniline materjal, kasutatakse termostabiilsetes kondensaatorites, mähistraatide ja montaazijuhtmete soojuskindla painduva isolatsioonina. Masinaehituses kasutatakse: masinate ja seadmete hõõrdsõlmete liugalustoed ja laagrid; liikuvad kolbrõngastihendid; määrdeta või piiratud määrdega korrosiooni põhjustavas keskkonnas töötavad mansetid. Toiduainete tööstuses ja olmetehnikas (torloonkatega pannid ja palju muud)
vooluringis. Elektromotoorjõud võrdub pingega ainult juhul kui toiteallikas ei ole voolu (elektrikud ütlevad: ta on koormamata ehk tühijooksus). 5 1.3 Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. Sõltuvalt võimest elektrit juhtida liigitatakse ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks ja isolaatoriteks. Elektrijuht juhib voolu hästi, isolaator ehk dielektrik praktiliselt ei juhi voolu. Pooljuhi juhtivus sõltub tema tüübist. Näiteks juhib ühes suunas voolu hästi, vastassuunas aga väga halvasti. Elektrijuhtidena kasutatakse enamasti vaske ja alumiiniumit. Kõige parem elektrijuht on hõbe. Isolaatoritena kasutatakse peamiselt tehismaterjale (näiteks klaaskiud koos epoksüvaigu, räniorgaanilise kummi või tefloniga), portselani ja klaasi. Metallis moodustab elektrivoolu elektronide suunatud liikumine, elektrolüüdis aga ioonide
vooluringis. Elektromotoorjõud võrdub pingega ainult juhul kui toiteallikas ei ole voolu (elektrikud ütlevad: ta on koormamata ehk tühijooksus). 5 1.3 Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. Sõltuvalt võimest elektrit juhtida liigitatakse ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks ja isolaatoriteks. Elektrijuht juhib voolu hästi, isolaator ehk dielektrik praktiliselt ei juhi voolu. Pooljuhi juhtivus sõltub tema tüübist. Näiteks juhib ühes suunas voolu hästi, vastassuunas aga väga halvasti. Elektrijuhtidena kasutatakse enamasti vaske ja alumiiniumit. Kõige parem elektrijuht on hõbe. Isolaatoritena kasutatakse peamiselt tehismaterjale (näiteks klaaskiud koos epoksüvaigu, räniorgaanilise kummi või tefloniga), portselani ja klaasi. Metallis moodustab elektrivoolu elektronide suunatud liikumine, elektrolüüdis aga ioonide
vooluringis. Elektromotoorjõud võrdub pingega ainult juhul kui toiteallikas ei ole voolu (elektrikud ütlevad: ta on koormamata ehk tühijooksus). 5 1.3 Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. Sõltuvalt võimest elektrit juhtida liigitatakse ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks ja isolaatoriteks. Elektrijuht juhib voolu hästi, isolaator ehk dielektrik praktiliselt ei juhi voolu. Pooljuhi juhtivus sõltub tema tüübist. Näiteks juhib ühes suunas voolu hästi, vastassuunas aga väga halvasti. Elektrijuhtidena kasutatakse enamasti vaske ja alumiiniumit. Kõige parem elektrijuht on hõbe. Isolaatoritena kasutatakse peamiselt tehismaterjale (näiteks klaaskiud koos epoksüvaigu, räniorgaanilise kummi või tefloniga), portselani ja klaasi. Metallis moodustab elektrivoolu elektronide suunatud liikumine, elektrolüüdis aga ioonide
Erinevus magnetpulga ja elektrilise dipooli vahel peaks siit näha olema. Samuti põhjus, miks magnetpulka ei saa "poolusteks saagida". Jõujooned magnetpulgas ja elektrilises dipoolis. Pöörake tähelepanu joonte suunale pulga sees. · Elektrivälja tugevus dielektrikus ning laetud juhi lähedal: praktilised järeldused. Kui laenguid ümbritsevaks keskkonnaks on dielektrik, ei saa selles olevad laengud vabalt liikuda. Nimetatakse selliseid laenguid seotud laenguteks, ja see tähendab, et tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus. Kui lisandub elektriväljast tingitud jõud, leiavad osakesed uue, varasemaga võrreldes nihutatud asendi. Nagu teame molekulaarfüüsika kursusest, võib keskkonnaks olla tahke, vedel või gaasiline aine. Tahkes aines on aatomid või molekulid seotud kristallvõresse. Tihti on
Erinevus magnetpulga ja elektrilise dipooli vahel peaks siit näha olema. Samuti põhjus, miks magnetpulka ei saa "poolusteks saagida". Jõujooned magnetpulgas ja elektrilises dipoolis. Pöörake tähelepanu joonte suunale pulga sees. · Elektrivälja tugevus dielektrikus ning laetud juhi lähedal: praktilised järeldused. Kui laenguid ümbritsevaks keskkonnaks on dielektrik, ei saa selles olevad laengud vabalt liikuda. Nimetatakse selliseid laenguid seotud laenguteks, ja see tähendab, et tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus. Kui lisandub elektriväljast tingitud jõud, leiavad osakesed uue, varasemaga võrreldes nihutatud asendi. Nagu teame molekulaarfüüsika kursusest, võib keskkonnaks olla tahke, vedel või gaasiline aine. Tahkes aines on aatomid või molekulid seotud kristallvõresse. Tihti on
r2 e. Boltzmanni konstant 185. Mis on aine dielektriline läbitavus? Näitab kui palju suureneb näiteks puiduga täidetud kondensaatori mahutavus, võrreldes õhkkondensaatoriga 186. Formuleerige elektrilaengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemides on kõigi osakeste laengute algebraline summa jääv 187. Mille poolest erineb juht dielektrikust? Dielektrik ei juhi elektrit (temas puuduvad vabad laengud). Juht on aine, mis sisaldab vabu laenguid (elektrone/ioone). 188. Mis on vabade laengute kandjad metallis? Elektronid 189. Mis on vabade laengute kandjad vedelikus ja gaasis? Ioonid 190. Milles seisneb elektrostaatilise välja ekraniseerimine? See seisneb selles, et elektrilaeng muudab ruumi omadusi enda ümber nii, et tekib elektriväli E = -grad* 191
Tänapäeval kasutatakse rohkem UTP’d. 2 rakendusprobleemidega, siis alumised neli kihti tegelevad teisendab arusaadavale kujule. Adressaat – kasutab saadud koaksiaalkaabel-süsteemid: ringikujulise ristlõikega kaabel, andmetranspordiga. Transpordikiht pakub transporditeenust andmeid. mis koosneb neljast kihist – elektrikust südamik, dielektrik ülemistele kihtidele, et isoleerida neid andmetranspordi 5. Andmete liikumine läbi kihtide, protokoll. vahekiht ning elektrikust varjestuskiht, mis on tavaliselt spetsiifilistest probleemidest. Transpordikihi tegevusvaldkonda Arvutivõrgul on mitmekihiline arhitektuur. Andmed liiguvad maandatud. Kõike seda katab veel välimine kattekiht. jäävad transpordi veakindluse, virtuaalsete võrkude loomise,
Seadme elektrivõimsus väljendab ajaühikus toodetava või tarbitava elektrienergia hulka. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub A elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus: P = Võimsuse ühik SI süsteemis on W (vatt). Δt 4. Dielektrikud elektriväljas. Suhteline dielektriline läbitavus. Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Dielektrikutena kasutatakse nt. kummi, klaasi, õhku jne. Suhteline dielektriline läbitavus ehk keskkonna dielektriline läbitavus on füüsikaline suurus, mis
Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist katsekeha (teimik) või sellest valmistatud detail purustatakse või katsetamise käigus materjali või sellest valmistatud detaili oluliselt ei kahjustata, eristatakse purustavaid ja mittepurustavaid katseid (teime). 46) Dielektrikud ja isoleermaterjalid. Nende kasutusvaldkonnad. Dielektrikud leiavad kasutamist peamiselt elektriisoleermaterjalidena; nendele pöörataksegi käes- olevas peatükis põhitähelepanu. Mõiste dielektrik on siiski mõnevõrra laiem, kuna lisaks isoleer- materjalidele kuuluvad sinna ka näiteks elektreedid ja piesoelektrikud. Dielektrikutel on väga väike elektrijuhtivus ja nad polariseeruvad elektriväljas. Dielektrikute hulka kuuluvad kõik gaasid ning osa vedelikke ja tahkeid aineid. Aine ehituse poolest jagunevad dielektrikud neutraalseteks ja polaarseteks. Neutraalsed dielektrikud koosnevad aatomitest ja molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu keskmed ühtivad (näit
takistusega seisu Actel-I Anti fuse omab kolme taset: Alumine kiht-positiivselt laetud räni (n+diffusion) Keskmine kiht- dielectic Ülemine kiht mitmekristalliline räni Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 47 instituut. FPGA-de programmeerimise tehnoloogiad (Anti-Fuse) Programmeerimiseks lastakse 18 V pinge kaitse mõlemale otsale vooluga 5 ma. Tekkinud kuumuse tulemusena sulab dielektrik ning moodustub juhtivuslik side ülemise ja alumise kihi vahel (takisus 300 kuni 500 oomi). Acteli "anti-fuse"-t kutsutakse ka kui PLICE anti-fuse. Quicklogic-u oma kutsutakse "ViaLink" omab madalamat takistust (80 oomi), vajalik programmeerimispinge on samuti madalam (10 volti). Anti-Fuse omab väikest pindala võrreldes, teiste meetoditega, samas jälle kõrgepinge transistore. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 48
Silikoonid · Kõrgpolümeersed dielektrikud võivad olla nii isoleervedelikud kui ka tahked vaigud, · Suur keemiline püsivus, · Suur vastupidavus veele, mineraalõlidele ja elektrisädelahendusele, · Keemiliselt püsivad, · Omadused sõltuvad vähe temperatuurist, hüdrofoobsed, · Kosmeetika, ehitus, meditsiin, kosmosetehnika. Teflon valge värvusega tahke aine, tundub olevat rasuse pinnaga: · Mittepolaarne dielektrik, stabiilsete omadustega, raadiotehnniline materjal, · Kasutatakse masinaehituses, toiduainete tööstuses ja olmetehnikas, · Hästi töödeldav, võib puurida, treida, lihvida, · Keemilistele ainetele on vastupidavus kõrgem, kui väärismetallidel, emailidel ja eriterastel. Biolagundatavad polümeerid · Tubastes tingimustes püsiv, · Laguneb looduses mõne kuuga, · Saadakse maisist (ka nisust, riisist), · Valmistatakse kilet, karpe, konteinereid.
Teema 3. Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3.2.2 Päripingestatud pn-siire ...
kütuste s org. ainete se g un a või polüm e e r struktuurina, mitte puhta lihtaine kujul. Biosfääris: kõikide elus org a nis mid e koo stis e s . Tänap ä e v a tead mi ste alus el: süsinik on ainus ele m e nt, mis on võim elin e mo o du sta m a sed av õrd ke erulisi ühend eid, et nend e s võiks funktsion e e rida elu ( mõistus teadvus ) .Teemant:puhtal kujul värvitu ülitugev (kõvim lood. minera al) ; rabe, habra s ; hea dielektrik või pooljuht . säravaim ja hinnalisim vääriskivi . kasut. pea m . tehnil. otstarb ek s ja juve elide n a . Grafiit: Kihiline heks a g o n a aln e struktuur ; Kihid eralduvad kerg e sti: joonistusvah e n d , määrd e ain e d. G. on peh m e . väga tulekind el (hapniku puudu mi s el ) tiiglid, ahjud e vood erdu s . Tah m a kasutataks e: kum mi täiteainen a (üle 80%); plastide s, eripab erite s ;(sh
suurusjärgus molekulide arvuga. Näiteks metallid, milles kõigi aatomite valentselektronid (välimisel kihil paiknevad elektronid) on ühtlasi vabadeks elektronideks. Käesolevas alapunktis käsitleme põhjalikumalt dielektrikke. Polaarseks dielektrikuks nimetatakse niisugust dielektrikku, mille molekuli dipoolmoment erineb nullist. Mittepolaarseks dielektrikuks nimetatakse dielektrikku, mille molekuli dipoolmoment võrdub nulliga. Kui dielektrik ei paikne elektriväljas, siis üldjuhul tema kõigi molekulide summaarne dipoolmoment võrdub nulliga. Seda ka polaarse dielektriku korral, kuna molekulid on orienteeritud kaootiliselt ja seetõttu saame nende dipoolmomentide liitmisel samuti nulli.
Suhteline dielektriline läbitavus on elektriisoleermaterjalidena; nendele pöörataksegi laengute Q ja Q0 suhe: käesolevas peatükis põhitähelepanu. Mõiste dielekt- rik on siiski mõnevõrra laiem, kuna lisaks isoleer- = Q / Q0 = (Q0 + Ql ) / Q0 = 1 + Ql / Q0. 74 Vaadeldes kondensaatorite mahtuvust, kui elektroodide vahel on vaakum ja kui elektroodide vahel on uuritav dielektrik, saame: C0 = Q 0 / U ja C = Q0 / U = C0 . Seega näitab seda, mitu korda suureneb samade mõõtmetega kondensaatori mahtuvus, kui asendada vaakum kondensaatori elektroodide vahel dielektrikuga, mille suhteline dielektriline läbitavus on . Nagu nähtub ülaltoodud valemitest, on dielektrikute alati suurem kui üks. Gaaside erineb ühest niivõrd vähe, et gaaside võib võtta võrdseks ühega. Enamkasutatavatel neutraalsetel vedelatel
Paljud spetsialistid tegelesid 20 a. vältel (1918-1938) briljantlihvi ratsionaalsete proportsioonide väljatöötamisega. Ümarbriljandi optimaalne geomeetria (mis annab parima sädeluse ja ilu suhtel. ökonoomsuse juures): Ven. M. Tolkovski s.o. klassikal. Briljandi ideaalkuju TEEMANT: puhtal kujul värvitu ülitugev (kõvim lood. mineraal) (pr.diamant) rabe, habras suur murdumisnäitaja: 2,417 hea dielektrik või pooljuht luminestseerub UV-, röntgen-, katoodkiirtes säravaim ja hinnalisim vääriskivi (massiühik karaat 1ct = 0,2g) suurimad leiukohad Aafrikas, Indias, Venemaal, Brasiilias jm. kristallid: oktaeeder, kuup, tetraeeder jt. vormid kasut. peam. tehnil. otstarbeks ja juveelidena
välispinnaga. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Laengu salvestamiseks ette nähtud seadet nimetatakse kondensaatoriks. Kuidas selline riistapuu on valmistatud ja milliseid nippe kasutatakse mahtuvuse suurendamiseks, lugege lisatekstist. Väli dielektrikus. Kui laenguid ümbritsevaks keskkonnaks on dielektrik, ei saa selles olevad laengud vabalt liikuda. Nimetatakse selliseid laenguid seotud laenguteks, ja see tähendab, et tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus. Kui lisandub elektriväljast tingitud jõud, leiavad osakesed uue, varasemaga võrreldes nihutatud asendi: Nagu teame molekulaarfüüsika kursusest, võib keskkonnaks olla tahke, vedel või gaasiline aine. Tahkes aines on aatomid või molekulid seotud kristallvõresse. Tihti on tegu
) füüsikalise ruumi ka väljatugevuse ruuduga.elektrivälja kolmemõõtmelisusega. energia ruumtihedus w=0E²/2. 1.4 Elektrostaatilise välja jõudude töö ja 1.5 Elektriväli dielektrikes, dielektriline potentsiaal induktsion Elektriliseks pingeks nimetatakse Dielektrik on mittejuht, vabu elektrivälja kahe punkti potentsiaalide laengukandjaid mittesisaldav aine vahet ning see on füüsikaline suurus, (aatom või molekul moodustab mis näitab, kui palju tööd tuleb teha, et elektriliselt neutraalse tervikliku liigutada laengut ühest punktist teise või süsteemi). Aine, milles elektrivälja mõjul alguspunktist lõpp-punkti toimub seotud laengukandjate
= 2,5 Q = 2 x 10 5 x 2,5 x (3 x 10 1)2/9 x 10 9 = k = 9 x 10 9 Nm2 / C2 = 5 x 10 6 C Q=? 3.1.4. Kondensaator. Kehade omadust koguda elektrilaenguid, nimetatakse elektrimahtuvuseks. Tekitame metallplaatidel, millised on eraltatud üksteisest dielektrikuga potensiaalide vahe. Plaatide vahel tekib elektriväli, mille tulemusena dielektrik polariseerub s.t. saab elektrilaengu. Laengu suuruse ja plaatide vahelise pinge suhe antud konstruktsiooni juures on muutumatu suuurus ning iseloomustab seadme mahtuvust. C=q/U kus: q ( C ) -leengu suurus plaatidel U ( V ) - plaatide vaheline pinge C ( 1C/ 1V = 1 F ( farad )) -elektrimahtuvus. Kaks teineteisest ioleeritud ja teineteise lähedalasetatud juhti
• Silikoonidega täidetakse liitekohti ja vuuke, nt vannitoas, et teha nad veekindlaks. • Kasutatakse pindade, nt betooni hüdrofobiseerimiseks. 147. Teflon (flourplast): omadused, kasutamine. - valge värvusega tahke aine, tundub olevat rasvase pinnaga. - Kuulub C-klassi soojuskindluse 250°C ja külmakindluse järgi -260°C. Üle 327°C muutub amorfseks. 415°C juures laguneb ja eraldub mürgine gaas fluor . - Mittepolaarne dielektrik, omadused on stabiilsed. Raadiotehniline materjal, kasutatakse termostabiilsetes kondensaatorites, mähistraatide ja montaažijuhtmete soojuskindla painduva isolatsioonina. Masinaehituses kasutatakse: masinate ja seadmete hõõrdsõlmete liugalustoed ja laagrid; liikuvad kolbrõngastihendid; määrdeta või piiratud määrdega korrosiooni põhjustavas keskkonnas töötavad mansetid. Toiduainete tööstuses ja olmetehnikas (torloonkatega pannid ja palju muud).
1)kõrgtihe polüetüleen (HDPE) on valdavalt lineaarne polümeer. Materjalil on madalatel temperatuuridel hea löögisitkus ning suurepärane keemiline vastupanu, kuida ta on tundlik ultraviolettkiirgusele. 2)madaltihe polüetüleen (LDPE) on ulatuslikult hargnenud ahelatega polümeer. Materjalil on samuti madalatel temperatuuridel hea löögisitkus, kuid tal on väga väike kõvadus ning tugevus, hea keemiline vastupanu ja ta on suurepärane dielektrik. 3)lineaarne madaltihe polüetüleen (LLDPE) on korrapärase struktuuriga polümeer. LLDPE-d iseloomustab kõrgem tõmbetugevus ning löögisitkus ja parem sulavoolavus kui LDPE-l. 4)ülikõrge molekulmassiga polüetüleen (UHMWPE) on tunduvalt kõrgema molekulmassiga polümeer. UHMWPE-l on arvestatav kõvadus, suurepärane keemiline vastupanu ja hea vastupanu kriimustamisele ja abrasiivkulumisele; ta on tunduvalt suurema sitkusega
Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käeso...
IF Läbilöögi Pinge. UBR JOONIS 1.8. R JOONIS 1.9 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) Nagu eespool märgitud, on lisanditeta pooljuht absoluutsel nulltemperatuuril dielektrik. Lisanditega pooljuht on aga ka sellises olukorras küllaldase juhtivusega. Seetõttu võiks P-N-siire töötada väga madalatel temperatuuridel. Tehnoloogilistel ja konstruktiivsetel põhjustel loetakse enamiku pooljuhtseadiste alumiseks töötemperatuuripiiriks -60 C°. Temperatuuri tõusuga omandavad elektronid suurema energia ja omajuhtivus suureneb. Lisandjuhtivus sõltub samuti teataval määral temperatuurist
kui muutva takistusena elementi, mille takistus oleneb rakendatud pingest (joonis 1.9). Päripingel on siirde takistus väike, vastupinge korral aga suur. I F Läbilöögi Pinge. U BR 9 JOONIS 1.8. R JOONIS 1.9 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) Nagu eespool märgitud, on lisanditeta pooljuht absoluutsel nulltemperatuuril dielektrik. Lisanditega pooljuht on aga ka sellises olukorras küllaldase juhtivusega. Seetõttu võiks P- N-siire töötada väga madalatel temperatuuridel. Tehnoloogilistel ja konstruktiivsetel põhjustel loetakse enamiku pooljuhtseadiste alumiseks töötemperatuuripiiriks -60 C°. Temperatuuri tõusuga omandavad elektronid suurema energia ja omajuhtivus suureneb. Lisandjuhtivus sõltub samuti teataval määral temperatuurist. Mingi temperatuuri juures
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
