ole nad rohkem kui 1.5 kilomeetrit paksud. Hoolimata nende mõjukast välimusest on rõngastes tõesti väga vähe materjali -kui rõngad surutaks kokku iseseisvaks kehaks, ei oleks selle läbimõõt rohkem kui 100 km. "Rõngaste päritolu on teadmata. Saturnil on üsna tugev magnetväli. 9 URAAN Uraan on Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas. Suuruselt kolmas on Uraan diameetri, mitte massi poolest, sest massilt on Uraan kergem kui Neptuun. Uraani avastas 13. Märtsil 1781. Aastal William Herschel. Algul arvas mees, et tegemist ei ole planeedi vaid komeediga. Kuigi tegelikult on teateid Uraani olemasolust juba enne, näiteks 1690. Aastal katalogiseeris John Flamsteed seda kui 34 Tauri, seega tähena. Ka teleskoobis meenutab Uraan pigem tähte, kui planeeti, ning Maalegi paistab Uraan 5,5- nda suuruse tähena. Uraan on
2. kasuta kaitseprille! 3. Kasuta kaitsekiivrit! 116. Millised on kõige tavalisemad inimeste vigastused laeval ohutusreeglite rikkumisel? 1. Mürgistused 2. jäsemete ja sõrmede vigastused 3. luumurrud 117. Nimeta trossi osad. A)........................................ B)........................................ C)....................................... D)....................................... 118. Milline vaieri diameetri mõõtmine on õige? 1. A 2. B 119. Kuidas nimetatkse esemeid? 1……………….. 2……………….. 31 120. Kuidas nimetatakse joonisel kujutatud konteinerite kinnitamise soringut 8 ? 1. tellitav sildliitmik 2. pinguti 3. telrep 121. Mis on kujutatud pildil? 1. Talas 2. pootsmanitool 3
d. Risttahuka pikkus ja laius suhtuvad nagu 3 : 2 ning selle kõrgus on 2 korda suurem madalama osa pikkusest. Silindrikujulise osa katuse pinnalaotuse ümbermõõt on P. 1) Avalda kogu hoone ruumala ümbermõõdu P ja diameetri d kaudu. 2) Kui suur peaks antud P väärtuse korral olema poolringikujulise otsaseina raadius, et madalama osa katuse pindala oleks võimalikult suur? d 2 P d 12 P
Kirjutada lahti tava- ja legeerterasest poldi omadusklass 8.8, 10.9 ja 9.8. 28. 8.8 tõmbetugevus 800 MPa, voolepiir 640 MPa, tinglik voolepiir 600 MPa, Katkevenivus 12%. 29. 9.8 tõmbetugevus 900 MPa, voolepiir 720 MPa, tinglik voolepiir 650 MPa, Katkevenivus 10%. 30. 10.9 tõmbetugevus 1000 MPa, voolepiir 830 MPa, tinglik voolepiir 830 MPa, Katkevenivus 9%. 20. Millest lähtudes valitakse poldi/kruvi kinnitusmomendi väärtus? Tugevusklassi ja diameetri järgi. 21. Millest lähtudes valitakse tikkpoldi keermestatud osa pikkuse? 31. Tikkpoldi korpusesse kinnitamise keerme pikkus sõltub KORPUSE MATERJALIST. Sõltuvalt korpuse materjalist on tikkpoldi vähimad lubatavad mõõtmed standardiseeritud (DIN). 22. Nimetada mutrite liigitused. 32. Võtme profiili järgi: Kuuskantmutrid, Nelikantmutrid, Ümarmutrid 33. Normaalkõrgusega: Kõrguse järgi, Kõrgendatud, Madalad, Sidestusmutrid 34
sisemusest oleme me saanud uurides maavärinate võnkeid. Vahevöö ülaosast saame teavet uurides vulkaanidest pinnale kerkivat laavat, enamik maast on aga ligipääsmatu. Maakoor koosneb peamiselt kvartsist (ränidioksiid) ja teistest silikaatidest nagu päevakivi. (3) Meie teadmised planeetide sisemusest on enamasti teoreetilised, isegi Maa kohta. Arvatavasti on teistel maistel planeetidel sarnane struktuur ja koostis mõningate erinevustega: Kuul on väga väike tuum; Merkuuril on oma diameetri suhtes ülimalt suur tuum; Marsi ja Kuu mantlid on palju paksemad. (3) Erinevalt teistest maistest planeetidest on Maa koor jagunenud mitmeteks erinevateks tahketeks platoodeks, mis ujuvad allpool asetseval kuumal vahevöö kihil. Teadust, mis seda kirjeldab, teatakse kui laamtektoonikat. Kõige rohkem maavärinaid esineb just platoode servadel. (4) Maapind on väga noor. Selle 4, 6 miljardi aasta jooksul on erosioon ja tektoonilised protsessid hävitanud ja uuesti loonud suurema osa maapinnast
Toorkohvisegud röstitakse röstimismasinates kuumas õhuvoolus, mida valvavad asjatundjad. Tähtvili e. Karamboola perekond: Oxalidaceaeladina k: Averrhoa carambola inglise k: Carambola saksa k: Karambole, Sternfrucht rootsi k: Carambola See dekoratiivne tähtpuuvili on arvatavasti pärit Malaisiast ja Tänaseks kasvatatakse teda troopilistes maades. Tähtpuuvili kasvab puu otsas, mis on 10-12 meetrit kõrged. Iga puu annab kindla diameetri suurusega vilja. Tähtpuuvilja tunneb kergesti ära tema ebatavalise viienurgalise kuju poolest. Ta näeb välja nagu kollane täht ja sellepärast kutsutakse teda tähtpuuviljaks. Liha on mahlakas ja meenutab Kurki ning maitseb ka sama värskelt aga palju hapukamalt. Koor on sile ja seda saab süüa. Valmimata vili on heleroheline ja valmis vili kollane. Aga sa ei pea ootama et vili valmiks. Valmimata vili maitseb täpselt samamoodi kui valmisvili. Tähtpuuvilja C-
Loomulik ventilatsioon jaguneb: käsitsi juhtimisega süsteemid, automaatjuhtimisega süstee- mid. Sigalate sundventileerimisel kasutatakse: · õhu väljapumpamisel põhinevaid (alarõhu) süsteeme; · surve (ülerõhu) süsteem; · neutraalseid süsteeme. Sundventilatsiooni korral on õhuvahetuse mahtu ja kiirust võimalik vastavalt vajadusele täp- selt reguleerida ventilaatorite töö intensiivsuse ning õhu sisse- ja väljapääsuavade diameetri muutmise kaudu. Ventilaatorite (sundventilatsiooni) kasutamine tagab laudas ühtlasema õhu- vahetuse. Loomulik ventilatsioon sõltub enam välistemperatuuri kõikumisest ning momendi tuule suunast. Sigala ventilatsiooniavade pindala peab olema vastavuses peetavate loomade arvuga s.t. ventilatsioon peab toimima efektiivselt ka kriitiliste ilmastikutingimuste korral. 20. Sigalate mikrokliima (temperatuur, gaaside kontsentratsioon, tolm, valgustus, müra).
Järgi anda trossi pöörlevalt trumlilt on keelatud. 18. Pärast haalamistööde lõpetamist tuleb liigsed trossid asetada puhtidesse või kerida poolidele ja pelid välja lülitada. 19. Haalamiseks tohib kasutada ainult korrasolevaid trosse, millistel on Klassifitseerimisühingu sertifikaat. Kasutada ei tohi vigastatud, roostes ja jäiki trosse. 20. On keelatud kasutada otsi, mille kuuekordne diameeter ületab trumli diameetri. 21. On keelatud kasutada pelitrumleid, millel on paralleelsed astakud. 22. On keelatud siduda trossidele sõlmi. 23. On keelatud lasta samas kiibist läbi ühes terasvaieriga või kinnitada kaks otsa ühele ja samale pollarile. 24. Haalamise ajaks tuleb kõik luugid ja illuminaatorid, millised on kaist madalamal, sulgeda. Haalamise ajal ei tohi suitsetada ega lobiseda!
ülerõhusüsteem). Loomulik ventilatsioon jaguneb: käsitsi juhtimisega süsteemid, automaatjuhtimisega süsteemid. Sigalate sundventileerimisel kasutatakse: • õhu väljapumpamisel põhinevaid (alarõhu) süsteeme; • surve (ülerõhu) süsteem; • neutraalseid süsteeme. Sundventilatsiooni korral on õhuvahetuse mahtu ja kiirust võimalik vastavalt vajadusele täpselt reguleerida ventilaatorite töö intensiivsuse ning õhu sisse- ja väljapääsuavade diameetri muutmise kaudu. Ventilaatorite (sundventilatsiooni) kasutamine tagab laudas ühtlasema õhuvahetuse. Loomulik ventilatsioon sõltub enam välistemperatuuri kõikumisest ning momendi tuule suunast. Sigala ventilatsiooniavade pindala peab olema vastavuses peetavate loomade arvuga s.t. ventilatsioon peab toimima efektiivselt ka kriitiliste ilmastikutingimuste korral. 20. Sigalate mikrokliima (temperatuur, gaaside kontsentratsioon, tolm, valgustus, müra).
saadetakse vatsa tagasi. Kuiva toitmassi sisaldamise tõttu tundub kiidekas palpeerimisel alati kõva konsistentsiga. Kiidekas surutakse kontraktsioonide tagajärjel toitmassist välja vedelamad koostisosad, mis suunatakse edasi libedikku. Libedik paikneb ventraalsel kõhuseinal, vatsast ja võrkmikust paremal. Maovagu on mäletsejatel esinev moodustis, mis ühendab söögitoru avanemiskohta libedikuga. 30. Soolkanal. Peen- ja jämesool. Soolkanal on seedetrakti kõige pikem osa. Diameetri ja ehituse alusel jaotatakse soolkanal peen- ja jämesooleks ning kumbki jaotub omakorda komeks alaosaks. Peensooles eristatakse kaksteistsõrmikut, tühisoolt ja niudesoolt. Jämesoole alaosadeks on umbsool, käärsool ja pärasool. Peensooles toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille
1. PUU EHITUS Puu elutegevuse näitajaks on aastane juurdekasv - uue aastarõnga moodustumine algab kevadel (mais) ja lõppeb sügisel. Et puitu saadakse valdavalt tüvest, on küllaltki oluline teada aastarõnga juurdekasvu puu tüves aasta jooksul ehk vegetatsiooniperioodil. Juurdekasv ei peegelda mitte ainult puu elutegevust antud aastal, vaid akumuleerib endas ümbritseva keskkonna mõjud puule. Puistu tagavara ja sortimentide kujunemisel etendab põhilist osa diameetri juurdekasv. Diameetri juurdekasvu abil saab hinnata puistu tehnilist küpsust, puu vanust jne. 1.1 Tüvi Piki tüve asetsevat keskset peenikest habrast kude, mis koosneb esmastest rakkudest, nimetatakse säsiks. Taime kasvades areneb säsi tipus ladvapung. _____________________________A. Roos______________________________ 1 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Sellest kasvab välja vertikaalne peavõrse, millest hiljem areneb puutüvi, ning mõned
Harilik tamm Referaat Sisukord 2. Sissejuhatus................................................................................................................3 3. Hariliku tamme kirjeldus............................................................................................4 4. Ravimtaim..................................................................................................................8 5. Puidu iseloomustus ja kasutus..................................................................................10 5.1. Veinivaatide valmistamine................................................................................11 6. Põlis- ja legendidepuu..............................................................................................13 6.1. Hiiepuust piksepuuks.......................................................................................13 6.2. Pärimused ja legendid...................................
silikaatidest nagu päevakivi. Maa keemiline koostis (massi järgi): 34.6% rauda 29.5% hapnikku 15.2% räni 12.7% magneesiumi 2.4% niklit 1.9% väävlit 0.05% titaani Meie teadmised planeetide sisemustest on põhiliselt teoreetilised isegi Maa kohta. Teistel maistel planeetidel on arvatavasti sarnane struktuur ja koostis mõningate erinevustega: Kuul on ülimalt väike tuum; Merkuuril on eriti suur tuum (tema diameetri suhtes); Marsi ja Kuu mantlid on palju paksemad. Erinevalt teistest maistest planeetidest, Maa koor on jaotunud mitmeteks erinevateks tahketeks platoodeks, mis ujuvad allpool asuval kuumal vahevöö kihil. Teooriat, mis seda kirjeldab teatakse kui laamtektoonikat. Maavärinad on palju tavalisemad platoo servadel. Nende asukohtade visandamine teeb kergeks platoode piiride nägemise (paremal). Maa pind on väga noor. Suhteliselt lühikese (astronoomiliste standardite järgi)
Tänapäeval kasutatakse nn. aatomkelli (kvartskell koos aatomresonaatoriga). Mõõteviga on neil ca 1s 100 000 aasta kohta. Nimetus Väärtus Universumi vanus 1018 s 1011 a Üks aasta 3,16 . 107 s Üks ööpäev 8,64 . 104 s Tammepuu suurim vanus 1500 a Vihmaussi maksimaalne eluiga 20 a Sütiku plahvatus 10-6 s Tuumareaktsioon 10-18 s Valgus läbib tuuma diameetri 10-23 s Lühim ajavahemik 10-24 s • Pikkuse mõõtmine • Vanasti kasutati pikkuse “etalonina” inimest, õigemini tema kehaosi. Näiteks Vanas Egiptuses oli ühikuks 1 küünar, mis võrdus kaugusega küünarnuki otsast kuni keskmise sõrme otsani. Kasutusel oli kaks erinevat küünart: kuninglik küünar (52 cm ) ja lihtrahva küünar (45 cm). Nii lahendati käibemaksu probleem :
paksuse saab aga määrata tavalise joonlauaga. Paberilehe paksuse viga on siis ∆ = ∆j /n, kus ∆j on joonlaua absoluutne viga, ∆ on ühe lehe paksuse absoluutne viga ja n on lehtede arv. Lühikese pendli ühte võnkeperioodi pole ka hea mõõta, sest stopperi kinni ja lahti vajutamiseks kuluv aeg on ju võrreldav pendli võnkeperioodiga. Palju täpsema tulemuse saab, kui mõõta küm- ne või rohkemagi võnke kestust. Väikeste kuulide diameetri mõõtmisel saab kuulid joonlaua serva äärde joondada ja seejärel mõõta kuulide diameetrite summa. Loendamine Korduvate sündmuste loendamine läheb varem või hiljem sassi, arvud muutuvad sarnasteks ja lõpuks teiseneb loendamine pagari piparkookideks. Kavalam on lasta kalkulaatoril loendada. Selleks vajuta klahve 1 ja + ning iga sündmuse ajal märgile = . Olgu sündmuseks pendli jõudmine äärmisse asendisse või mahakukkunud vihmapiiskade arv, kalkulaatori ekraan näitab
Tavaliselt on kevadel mullas lumevett küllaldaselt ja niiskuse defitsiiti ei teki, pealegi ei ole lehtede veevajadus siis veel maksimaalne. Juunis-juulis pidurdab sademete puudumine sageli tugevalt kasvu, sest sel perioodil lähevad assimilaadid peamiselt jooksva aasta juurdekasvuks. Kuigi välised tundemärgid veepuudust ei näita, väheneb õhulõhede sulgumise tõttu produktsioon ja mõnenädalane suvine põuaperiood põhjustab nii kõrguse kui ka diameetri juurdekasvu langust. Põua tagajärjel hukkuvad ka peenemad juured ja mükoriisa, mis alandab juurdekasvu järgmistelgi aastatel. Veepuuduse korral jäävad okkad lühemaks ja väheneb lehtede pind, mis omakorda vähendab assimilaatide hulka ja juurdekasvu ka põuale järgneval aastal. Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral. Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub või nad hukkuvad. Juurte
(mulla õhk) osast. Enamasti moodustab põhiosa mulla tahkest mineraalne aine. Ainult liigniisketel aladel, kus tekib turbakiht on orgaanilisel ainel suurem osakaal. Mulla mineraalaine koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest. Mulla mineraalses aines esineb nii suuri kivimitükke kui ka väikesi saviosakesi. Rahvusvaheliselt tunnustatud skaala võtab setete granulomeetrilise koostise aluseks murendmaterjali diameetri. Osakesi grupeeritakse kokkuleppeliselt läbimõõdu alusel ja sageli iseloomustatakse mulla mineraalsete osakeste protsentuaalse sisalduse alusel. See võib muldades suuresti varieeruda. Murendmaterjali erinev granulomeetriline koostis põhjustab suuri erinevusi mulla ja murendmaterjali kvalitatiivsetes omadustes. Näiteks: mida suuremad on osakesed seda enam leidub mullas inertseid aineid nagu SiO2. Väiksemad osakesed moodustavad mulla
1s 100 000 aasta kohta. Reemo Voltri Nimetus Väärtus Universumi vanus 1018 s 1011 a Üks aasta 3,16 . 107 s Üks ööpäev 8,64 . 104 s Tammepuu suurim vanus 1500 a Vihmaussi maksimaalne eluiga 20 a Sütiku plahvatus 10-6 s Tuumareaktsioon 10-18 s Valgus läbib tuuma diameetri 10-23 s Lühim ajavahemik 10-24 s Reemo Voltri · Pikkuse mõõtmine · Vanasti kasutati pikkuse "etalonina" inimest, õigemini tema kehaosi. Näiteks Vanas Egiptuses oli ühikuks 1 küünar, mis võrdus kaugusega küünarnuki otsast kuni keskmise sõrme otsani. Kasutusel oli kaks erinevat küünart: kuninglik küünar (52 cm ) ja lihtrahva küünar (45 cm). Nii lahendati käibemaksu probleem :
ja kv nr. o Riigimetsa mitmetele reformide tagajärjel ei ole kvartalite nr ja nimetusi muudetud, kuna andmete töötlemisel ja haldamisel tekib suur kaos ja selgusetus Numertsioon loode-kagu suunaline Puistu elementide mõõtmine Et teada saada puistu mahtu, selleks on vaja määrata iga puu maht puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel juurekaelast; puu kõrgus Puu diameetri mõõtmine o Metsaklupiga 1,3 m kõrguselt o Klupp peab olema puutüvega risti o Vajadusel nt. teadusliku tööga võetakse tüvelt kaks mõõdet Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid ja ümardatud skaalaga klupid Täpsusklupil on joonlaual jaotused kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega, 0 punkt algab liikumatust haarast Ümardatud klupil on skaala ümardatud kas 2 või 4 cm jämedusastmeni
Histoloogia võimalikud küsimused 1. Küüne ehitus Küüs (unguis) on sarvplaat, mis paikneb küüneloožil (lectulum unguis). Viimane koosneb epiteelist ja dermisest. Küüneplaadi külgmised servad paiknevad küünelooži külgedel moodustunud küünevagudes (sulcus lectuli unguis). Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb küünemaatriks (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%)...
need kõigi rakkudeni, samaaegselt jääkaineid ära kandes. Lisaks on kardiovaskulaarsel süsteemil tähtis roll rakkudevahelises kommunikatsioonis hormoonide jm signaalmolekulide edasikandjana, samuti on vererakkudel kaitsefunktsioon, nad osalevad immuunsüsteemi töös. Vereringe talitluse aluseks olevad füüsikalised protsessid. Vere vool teatud kehapiirkonda on kõige enam määratud rõhkude vahe soonte diameetri abil Rõhkude vahe tekitamise üks viise on südamelihase kontraktsioon ning lõõgastumine. Veresooned ei ole jäigad torud, nende diameeter on muudetav seinte elastsuse ning seinas oleva silelihaskihi olemasolu abil.Samuti muutub keha asend ruumis. Seega on Maali-Liina, jaanuar 2012 vere voolamine väga komplitseeritud ning kasutatakse lihtsustatud mudeleid.
kokku teise tähega. 1917 Einstein tutvustab stimuleeritud kiirguse ideed. 1919 Ashton avastab mass-sepektograafi abil isotoobid. 1919 Arthur Stanley Eddington juhib ekspeditsiooni päikesevarjutuse vaatlemiseks. Ekspeditsioon avastab, et päike põhjustab tähtedelt tuleva valguse kõrvalekaldumist ja kinnitab seega üldrelatiivsusteooriat. 1920 Albert Michelson mõõdab interferomeetrit kasutades Betelgeuse diameetri. 1921 Tsehhi näitekirjanik Capek tutvustab sõna "robot". 1922 Compton uurib röntgenkiirguse footonite hajumist elektronidelt. 1923 Michelson mõõdab interferomeetri abil valguse kiiruseks 299 798 000 m/s. 1923 Louis de Broglie seob osakeste lainepikkuse nende kiirusega. 1924 Arthur Stanley Eddington seob tähtede massi nende heledusega. 1924 Edward Appleton avastab ionosfääri. 1924 Bose ja Einstein esitlevad Bose-Einsteini statistikat.
Nende rohkus viitab püssirohu madalale kvaliteedile. Lähilasuks loetakse sellist lasku, mille ümbruses on täheldatav mingi lisafaktori toime. Käsitulirelvade puhul ongi selleks piiriks 50 cm. Kauglasu e lask distantsilt puhul omavad lasuhaavad tüüpilist iseloomu. Tüüpilisel laskehaaval on kolm komponenti: · sisenemisava · kuuli kanal (haava kanal) · väljumisava Sisenemisava on tavaliselt ümar või ümar-ovaalne (nurga alt). Sisenemisava diameetri järgi ei saa määrata kuuli diameetrit. Sisenemisava iseloomustavad: · sissepoole pööratud servad · nn koedefekti olemasolu · hõõrdumisrõnga olemasolu · määrdumisrõnga olemasolu mõnikord on sisenemisava ka kuulu pikimõõtme taoline (kärbik, rikosett). Olulist tähtsust omab see, et riidekiud on sissepoole pööratud. Koedefekt e miinuskude (,,-" kude) tekib sellest, et kuul ,,pühib" haavakanali sisemusse koe (kokku pannes jääb midagi puudu).
Mass ja energia. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. Albert Einsten 1879 1955 juba (!) 1905 aastal väitis, et ka energial on mass seetõttu kaldub ka kiirgus (energia) massi suunas maailm ei ole lineaarne, vaid deformeeritud. Energia ja massi seos: 2 E = mc , Energia joulides, mass kilogrammides ja valgus kiirus meetrit sekundis 8 2,9979 × 10 , ehk ligikaudu 300 000 km/sec. SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd Mool ja kordsete suhete seadus. Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on oluline keemiaseadus. See väidab, et kui kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu keem...
1 1. PINDPINEVUS/ADHESIOON/MÄRGUMINE/KAPILLAARSUS 1. Mis on dispersse süsteemi peenestusastme mõõduks? Pihussüsteeme jaotatakse sõltuvalt pihustunud aine osakeste mõõtmetest jämepihus- ehk jämedispersseteks ja peenpihus- ehk peendispersseteks süsteemideks. Esimesel juhul on pihuse mõõtmed suuremad kui 10-7 m, teisel juhul jäävad need suurusvahemikku 10-7...10-9 m. Sellest väiksemaid osakesi käsitletakse tõeliste lahuste komponentidena ja neis eristatakse ainult ühte faasi. 2. Mis on pindpinevus, mis on selle ühikud? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevuse ühikuks on . Njuuton meetri kohta võrdub pindpinevusega, mille tekitab vedeliku vaba pinna 1 meetri pikkusele piirjoonele, pinna puutuja sihis mõjuv jõud 1 njuuton. 3. Kuidas sõltub pindpinevu...
5 MÕÕTMETE ÜLDPRINTSIIBID 5.1 Mõõtme määratlus Mõõtmete tolerantside mõisted ja juhised tolereerimiseks on antud standardis ISO 286-1. Mõõde: Lineaarse suuruse numbriline väärtus erilises ühikus. Näiteks: 20 mm või 20 km, kuid mitte 40 kg ega nurk. Lineaarne suurus Kohtmõõde Arvutatud mõõde Statistiline mõõde Üldmõõde Kahe punkti vahemaa Pindala diameetri mõõde Minimaalne mõõde Vähimruutude mõõde Sfääri määrav mõõde Ümbermõõdu- diameetri Maksimaalne mõõde Maksimaalne omistatud mõõde mõõde Keskmine mõõde Minimaalne omistatud mõõde ISO 14660-1 järgi:
I x I xy I xz , I y I xy I yz , I z I yz I xz . Keha V inertsmoment I l mingi telje l suhtes leitakse integraalist Il r 2 f x, y, z dxdydz, V kus r on punkti x, y, z kaugus teljest l. Keha inertsmoment koordinaatide alguse O suhtes määratakse valemiga I O I xy I xz I yz Näide 42. Pöördsilindri kõrgus on 2h ja raadius R. Arvutada silindri inertsmoment tema kesklõike diameetri suhtes, kui aine tihedus on konstantne, s. t f x, y, z 0. Valime koordinaadistiku nii, et koordinaatide alguseks on silindri sümmetriakeskpunkt, z-teljeks on aga silindri telg Siis tuleb arvutada silindri inertsmoment x-telje suhtes Ix I xy I xz y2 z2 0 dxdydz. V Minne üle silinderkoordinaatidele saame
*vabad aminohapped (türosiin, leutsiin, alaniin, glutamiin, trüptofaan) 2 VO2 kajastab otseselt lihaste töötamise intensiivsust SLS on praktiline ja universaalne tööintensiivsuse indikaator. 2. Treeningu tulemusel tekkivad biokeemilised muutused sportlase organismis kiirus- ja jõutreeningu tagajärjel. * Lihaskiudude diameetri suurenemine (hüpertroofia): · müofibrillaarsete valkude -, sarkoplasmaatilise retiikulumi- ja sarkoplasmaatiliste valkude hulga suurenemine * Glükolüütiliste ensüümide aktiivsuse suurenemine skeletilihases * Kretiini kinaasi ja müokinaasi aktiivsuse suurenemine * Glükogeeni varude suurenemine skeletilihases * Puhversüsteemide mahutavuse suurenemine
Munajuhad ehk emakatõrved asetsevad looklevate torujate organitena munasarjade ja emaka vahel. Nende ülesanne on munarakkude toimetamine viljastumispaika munajuha ampulli ja sealt edasi loote arenemise kohale emakasse. Munajuha asetseb serooskesta poolt moodustatud munajuha kinnises. Munajuha kinnise ja munasarja pärissideme vahele jääb munasarja paun, mis ümbritseb munasarja mäletsejalistel ja seal täielikult ning märal osaliselt.Kuju ja diameetri alusel jaotatakse munajuha lehtriks, ampulliks ja kitsuseks.Munajuha sein koosneb seespoolt limas-, vahepealsest lihas- ja väljaspoolsest serooskestast. Munajuha limaskest toimetab ripsmelise liikumise varal munaraku paigast teise ja hajutab seemnerakke. Emakas ehk uuterus on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Peale loote toitmise ja loote eluks sobivate tingimuste loomise on emakal ka kontraktiilne
seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnasdiameetri (sihtdiameetri, küpsusdiameetri). Samuti tohib puistu lageraie korras raiuda, kui ta on liiga hõre. Kuid, et vältida puistute "kunstlikku" keskmise diameetri suurendamist on raie küpsusdiameetri järgi on lubatud tingimusel, et puistus pole lageraiele eelneva viie aasta jooksul tehtud harvendusraiet. Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta). Raiestik - raiutud metsaosa. Raiesuund - selle all mõeldakse lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände, sest Eestis
Muutub ka värviliste ringide raadius. Väiksemad piisad tekitavad suurema läbimõõduga oreooli. Kui piiskade suurus pilve ulatuses muutub, siis võib oreool olla mõnes suunas natuke välja venitatud. Tarades on nagu põhivikerkaareski sinised ringid tsentrile lähemal ja punased kaugemal. Ümmargusel piisal tekkiva difraktsiooni esimese maksimumi nurkkaugus on võrdeline lainepikkuse ja ekraani (piisa) diameetri suhtega. Samasuurtel veepiiskadel kaldub pikema lainepikkusega punane valgus oma esialgsest suunast rohkem kõrvale kui lühema lainepikkusega sinine valgus.Miraaz: Mõnikord näeme kaugeid objekte seal, kus nad ei tohiks kuidagi olla. See on optiline nähtus miraaz ehk terendus, tuntud ka fatamorgaana nime all.Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrberahvaste muinasjuttudes ja meremeeste lugudes
Change Font - kirjatüüpi Arrow - joone otsa: mitte midagi, täpp, suletud ja avatud nooleots Leader - määrab kuidas tekst meile kuvatakse. Pushpin - kuvatakse igal võimalusel View Based - kuvatakse tekstid, millele osutatud on meie poole nähtavad 20.3 Mõõdud Mõõdud oma detailile lisa Dimension tööriista abil. Mõõdud antakse reeglina kahe punkti vahele. Ringide ja kaarte puhul piisab kaarele klikkimisest. Raadiuse ja diameetri vahel valimiseks tee parem klikk mõõdul ning vali Type>Radius või Diameter 97 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Mõõtude seadete muutmiseks kliki soovitud mõõdul ja vali Entity Info Võimalus on muuta: Choose paint - värvi (vaikimisi tume hall) Change Font - kirjatüüpi
· mass: 5, 68 * 1023 tonni (95 Maa massi) · keskmine tihedus: 0, 7 g/ cm3 (0, 13 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 11, 2 m/ s2 (1, 2 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 37 km/ s (3, 3 Maa paokiirust) (Allikad 4, 5, 8, 10) 15 4.3. Uraan Uraan on Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas. Suuruselt kolmas on Uraan diameetri, mitte massi poolest, sest massilt on Uraan kergem kui Neptuun. (Allikad 4, 5, 8, 10) Uraani avastas 13. Märtsil 1781. aastal William Herschel. Algul arvas mees, et tegemist ei ole planeedi vaid komeediga. (Allikad 4, 5, 8, 10) Teleskoobis meenutab Uraan pigem tähte, kui planeeti. Uraan on tegelikult taevas ka silmaga nähtav, kuid kuna taevas on selliseid tähti/planeete palju, siis Uraan jäi vanaaja astronoomidele märkamata
..1,38 mittesobivus väikese silindriläbimõõduga mootoritele. Viimane on 2C + O2 = 2CO · Seepärast peab õhku kütuse põlemiseks olema teoreetilisest hulgast seotud kütuse pihustamisega. Väikese silindri diameetri korral õhuga kiirekäigulistel mootoritel n1= 1,38 ... 1,4 rohkem. Liigõhku silindris arvestab liigõhu tegur , mis võrdub segunemata kütusepiisad võivad paiskuda madalama temperatuuriga silindrisse antud tegeliku õhu hulga ja teoreetiliselt vajaliku õhuhulga põlemiskambri seintele , kus toimub suure osa kütuse mittetäielik
ovariaalaugus. Munajuhad ehk emakatõrved asetsevad looklevate torujate organitena munasarjade ja emaka vahel. Nende ülesanne on munarakkude toimetamine viljastumispaika munajuha ampulli ja sealt edasi loote arenemise kohale emakasse. Munajuha asetseb serooskesta poolt moodustatud munajuha kinnises. Munajuha kinnise ja munasarja pärissideme vahele jääb munasarja paun, mis ümbritseb munasarja mäletsejalistel ja seal täielikult ning märal osaliselt.Kuju ja diameetri alusel jaotatakse munajuha lehtriks, ampulliks ja kitsuseks.Munajuha sein koosneb seespoolt limas-, vahepealsest lihas- ja väljaspoolsest serooskestast. Munajuha limaskest toimetab ripsmelise liikumise varal munaraku paigast teise ja hajutab seemnerakke. Emakas ehk uuterus on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Peale loote toitmise ja loote eluks sobivate tingimuste loomise on emakal ka kontraktiilne ülesanne, mis avaldab kõige ilmekamalt ja jõulisemalt sünnitusajal
Järgi anda trossi pöörlevalt trumlilt on keelatud. 18. Pärast haalamistööde lõpetamist tuleb liigsed trossid asetada puhtidesse või kerida poolidele ja pelid välja lülitada. 22 19. Haalamiseks tohib kasutada ainult korrasolevaid trosse, millistel on Klassifitseerimisühingu sertifikaat. Kasutada ei tohi vigastatud, roostes ja jäiki trosse. 20. On keelatud kasutada otsi, mille kuuekordne diameeter ületab trumli diameetri. 21. On keelatud kasutada pelitrumleid, millel on paralleelsed astakud. 22. On keelatud siduda trossidele sõlmi. 23. On keelatud lasta samas kiibist läbi ühes terasvaieriga või kinnitada kaks otsa ühele ja samale pollarile. 24. Haalamise ajaks tuleb kõik luugid ja illuminaatorid, millised on kaist madalamal, sulgeda. 25. Haalamise ajal ei tohi suitsetada ega lobiseda. 23 Haalamisotsad 24 25 26
Munajuhad ehk emakatõrved asetsevad looklevate torujate organitena munasarjade ja emaka vahel. Nende ülesanne on munarakkude toimetamine viljastumispaika munajuha ampulli ja sealt edasi loote arenemise kohale emakasse. Munajuha asetseb serooskesta poolt moodustatud munajuha kinnises. Munajuha kinnise ja munasarja pärissideme vahele jääb munasarja paun, mis ümbritseb munasarja mäletsejalistel ja seal täielikult ning märal osaliselt.Kuju ja diameetri alusel jaotatakse munajuha lehtriks, ampulliks ja kitsuseks.Munajuha sein koosneb seespoolt limas-, vahepealsest lihas- ja väljaspoolsest serooskestast. Munajuha limaskest toimetab ripsmelise liikumise varal munaraku paigast teise ja hajutab seemnerakke. Emakas ehk uuterus on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Peale loote toitmise ja loote eluks sobivate tingimuste loomise on emakal ka kontraktiilne
● tahhükardia füüsilise pingutuseta, ● süstoolne kahin (ilmnevad juba varakult). ● Haiged peavad hästi vastu ilma füüsilise koormuseta, sest parem vatsake on võimeline kohanema vere suurenenud mahu väljutamisega. ● EKG muutused, ● RÖ-südame parema poole laienemine. ● Ultraheli uuringus sedastatavad: parema koja diastoolse diameetri suurenemine ja kodade vaheseina anomaalne liikumine Raviks operatsioon neljandal-viiendal eluaastal. Tüsistuste korral koheselt Kirjelda lühidalt VSD olemust, tunnuseid, ravipõhimõtteid. Embrüonaalse arengu häirena tekkinud vatsakeste vaheseina ava. VSD väljendub vasaku vatsakese puudulikkusena juba esimesel eluaastal. See on tingitud suurest vasakult paremale śundist ja vasaku vatsakese ülekoormusest. Sümptomiteks on: ● Hingeldus,
REITING: Alljärgneva sihtturgude valiku maatriksi koostamiseks võtke iga segmendi puhul tabelitest atraktiivsuse ja äritugevuse reitingud, mis annavad segmendi positsiooni (asukohapunkti), selle ümber joonistage ring, mis iseloomustab segmendi potentsiaali (käivet). Ringi diameetri iga millimeetri väärtuseks võtke 1 milj. Kr., arvestades tabelis 1 esitatud LOCTITE BALTI käivete prognoositud väärtusi. 5 4,5 SEGMENTIDE AKTRAKTIIVSUS 4 3,5 2,5 2 1,5 1 0,5
Vere mahtkiirus (ml/min //l/min), sellest nähtub, et verevool on võrdeline soontesüsteemi erinevate osade rõhu diferentsiga, veresoone raadiuse neljanda astmega ning pöördvõrdeline veresoone pikkuse ja vere viskoossusega. Muude tingimuste samaks jäämisel sõltuks vere mahtkiirus ainult veresoone diameetrist ja viimane võrduks näiteks kahe ühikuga, siis oleks vere voolamise mahtkiirus valemi põhjal 16 ühikut. Veresoone diameetri kahekordne vähenemine kutsuks esile verevoolu vähenemise 16 korda. Suurte arterite takistus vere liikumisele on suhteliselt väike ja suurim takistus langeb arterioolidele ja kapillaaridele. Vere voolamise seaduspärasused organismis on tegelikult ülimalt keerukad, sest veresooned on muutuva elastsusega, paljude hargnemiste ja koondumistega. Verevool on südame tsüklilise töö tõttu südame lähedal olevates arterites pulseeruv; süstoolis kiirem; diastoolis aeglasem
3. taime kaal sõltub ka diameetrist w =bD2 (2 mõõtmeline); w =bD3 (3 mõõtmeline) Eelnevatest valemitest asenduste teel tuletades ; wN=const. Muutes külvitihedust, saak ei muutu. sirgevõrrand Y = b - ax Isehõrenemise seadus ehk -3/2 astme seadus. Kirjeldatud looduslikes taimepopulatsioonides, eelkõige metsades. Mõistlik on siduda kehakaal diameetri kuubiga (puud). Joone vasakule kaldumine tähendab suremust. Kui on tihedalt, käituvad gruppidna; kui on hõredalt, siis lehtedena. Allpool joont on asjad lubatud, üleval pool keelatud. Joone pealt saab näha, kui suur saab olla taim teatud tiheduse juures. Looduslikes kooslustes on ülekaalus isehõrenemise seadus. Taimed kasvavad suuremaks, kuid samas nende tihedus väheneb. Liigisisesest konkurentsist tingitud suremus. J
Komplekti kuulusid ka ARP 2000 3/4" kepsupoldid. Lähtuvalt sellele, et mootoriplokis olevad originaal terashülsside seinapaksus on väikse varuga ning originaaltootja näeb ette ainult esimese astme (87,25 mm) remontmõõdus kolbi, siis otsustati, et tuleb leida 87,25 mm kolvid ning vastavalt kolbidele ka mootoriplokk töödelda. Lisaks sellele esimese astme remontmõõdu 87,25 mm kasuks räägib ka see, et pole vaja ka plokikaane põlemiskambri ava töödelda suurema kolvi diameetri jaoks. Kuna enamus järelturu kolbide tootjad teevad aga 87,5 mm kolbe, seega suurt valikut polnud. Ainult Wiseco ja Mahle toodavad esimese astme remontmõõdus kolbe antud mootorile. Valikus olnud kolbide parameetrite võrdlus (Tabel 4). 17 Tabel 4. Mahle ja Wiseco kolbide tehaseandmete võrdlus
Sissehingamise ajal tekib südame löögisageduse kerge tõus. Südameklappide avanemist ja sulgumist reguleerivad kontraktsiooni ja lõõgastumise vaheldumisel tekkivad rõhumuutused südameõõnes. 13. Vere voolamise üldpõhimõtted, seaduspärasused ja olulisemad näitajad. Vere liikumise joonkiirus vereringe erinevates osades, vere liikumise mahtkiirus. Verevool konkreetsesse piirkona on kõige enam määratud rõhkude erinevuse ja veresoone diameetri poolt. Veri voolab kõrgema rõhuga piirkondadest madalama rõhuga piirkondadesse. Vere voolamine organismis sõltub rõhkude vahest kardiovaskulaarsüsteemis. Rõhk väheneb voolutakistuse tõttu (tuleneb sisehõõrdumisest). Kuna organismi eri piirkondade ainevahetuslikud vajadused on muutuvad, peab ka piirkonane verevarustus olema paindlikult reguleeritud. Voolutakistus sõltub: veresoonte arvust, piikusest, läbimõõdust, hargnemisest ja vere viskoossusest.
On väga võimsa lainepapp) tootmiseks. Põhimõtteliselt on tehnoloogial põhinev tehas toodab juurestikuga, seetõttu ka Eestis kõige lepapuidu füüsikalised omadused tippkvaliteediga paberit ja kasutab selleks tormikindlam puuliik. (puidukiud) sobivad paberi tootmiseks, toorainena haavapuitu, mistõttu haava Kõrguse kasv lakkab 140-150 a., diameetri kasv kuid suure parkainete sisalduse tõttu on kasvatamine sh, hübriidhaava kasvatamine kestab aga kuni kõrge eani. Võib saada paberi tootmine lepast kulukas ja sugugi on muutunud nii Soomes, kui tema kuni 1500 aastat vanaks. Eestis suurim ja mitte keskkonnasõbralik. naaberriikides aktuaalseks
Kriitiline diameeter D 50 kasutatakse juhul, kui detail töötab painde või väände koormustel, kus pinged muutuvad maksimaalsetest piinnal nullini tsentris (pehmed koormuse liigid). Surve- või tõmbekoormustel materjal töötab kogu ristlõigega (jäigad koormuse liigid), sellel korral tuleb kasutada läbikarastuvuse kriteerium D 95 , mis garanteerib ristlõige keskel 95 % martensiiti, katsed näitavad, et umbkaudselt D95 0,75D50. Kriitilise diameetri määramiseks nomogrammi joon. 13.7 abil vaja teada jahutuskiiruse jaotus otskarastusteimiku ristlõikes. See sõltub terase margist (soojusjuhitavusest), ja harva tuuakse käsiraamatutes. Tavaliselt terase läbikarastuvus iseloomustatakse nn. karastusvöötide (hardenability curves), abil, mis näitavad kõvaduse jaotuse karastusteimiku pinnal sõltuvalt kaugusest jahutatavast otsast. Karastusvöödid saadakse mitmete ühe sama terase margi otskarastusteimi tulemusena
Reeglina pakub metsaomanikule kõige rohkem huvi metsas kasvava puidu kogus - kui palju seda on, palju juurde kasvab, millal mets saab raieküpseks ja raie käigus saadava puidu kogus ning kvaliteet. 8.1 Kasvava puu ja puistu takseerimine, selleks kasutatavad instrumendid. Selleks, et hinnata puu mahtu, tuleb puud mõõta. Reeglina mõõdetakse puul 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast; b) puu kõrgus. a) Puu diameetri mõõtmine. Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m kõrguselt juurekaelast. Saadud suurust nimetatakse rinnasdiameetriks ja tähistatakse d1,3. Kui indeks puudub, siis eeldatakse, et tegemist on rinnasdiameetriga. Kluppimisel: - tuleb klupp asetada risti tüve püstteljega, nii et klupi joonlaud puutuks vastu tüve, st. klupil peab olema 3 kokkupuutepunkti puuga. - klupp peab olema puu tüvega risti.
• Mukoosa Kõige seespoolsem kith söögitorus sileda pinnaga, maos ja peensooles kurruline, jämesooles sile Seedetrakti motoorika • Eesmärgiks toidu segamine seedemahladega ning piki soolestikku edasitoimetamine • Seedekulgla silelihaskude funktsionaalne süntsüütsium (ühest rakust alguse saanud kontraktsioon levib naaberrakkudesse) • Seedekulgla lihaskihile omane kindle toonus, mis määrab seedekulgla pikkuse (pikilihased) ning diameetri (ringlihased) Motoorika liigid: • Propulsiivne peristaltika (pikilihaskiht, ringlihaskiht; küümuse edasiliigutamine) L, lk 7 • Segmentatsioon (ringlihaskiht; küümuse segamine) • Tooniline püsikontraktsioon (sulgurid; seederuumide eraldamine) 45 Seedekulgla innervatsioon (снабжение тканей нервами) • Enteraalne närvisüsteem (ENS)
keskmine terasuurus, sorteeritus, koostis jne Hästisorteeritud sete enamus terasuurustest on lähedased keskmisele. Halvastisorteeritud sete terad erinevate suurustega Sisalduse järgi: bimodaalne jaotus on suhteliselt palju nii jämedat kui peent setet. Vahepealset vähem. Asümmeetriline jaotus domineeriv on kas suure- või väikseteralisus. - kuju isomeetrilisus, lapikus, pikergus, ümardatus kuju keskmise ja lühima ja keskmise ja pikima diameetri suhe. Settekivimite tekstuurid settekomplekside kihtide ja pindade omadused. Ruumiline jaotus. Kihilisus horisontaal-, põimjas-, ja gradatsiooniline kihilisus Kihipinna(sette katkestuspinna) tekstuurid vired, luited, kuivalõhed, jälgfossiilid. Kihilisus vahelduva settimise aktiivsuse tulemus. Õhukesed kihid aastane vaheldumine. Paksud kihid nt pikaajalised kliimavaheldumised.
Kops (pulmo) Asuvad rinnaõõnes ja on paarilised hingamisorganid. Kops koosneb õhku juhtivast süsteemist ja veresooni sisaldavast interstitsiaalsest koest. Kopsusiseste hingamisteede hulka kuuluvad bronhid, bronhioolid ja alveolaarpuu. Bronhi (bronchus) seinkoosneb kolmest kestast: 1. limaskest - tunica mucosa 2. kondrofibrooskest - tunica chondrofibrosa 3. adventiitsiaalkest - tunica adventitia Limaskest – on valendikupoolne kest katab mitmerealine ripsepiteel. Bronhi diameetri vähenedes see madaldub Proopia moodustab sidekoeline. Lihaskiht. Submukoosa koosneb sidekoest ja selles paiknevad veresooned ja bronhiaalnäärmete lõpposad. Kondrofibrooskest – seal paiknevad erineva suurusega hüaliinse kõhrkoe plaadikesed, mida ühendab sidekude. Adventitsiaalkesta moodustab sidekude. Bronhidele järgnevad väiksema diameetriga bronhioolid (bronchiolus). Bronhioolides puudub kõhrkude ja näärmed. Bronhioole vooderdab hoopis
6. Numbrid tehakse normkirjas kogu joonise ulatuses ühesuguse kõrgusega (3,5 või 5 mm). 7. Tehakse vahet joonmõõtmete (pikkused, läbimõõdud, raadiused, kaared) ja nurgamõõtmete (nurgakraadid) vahel. 8. Joonmõõtmed antakse kõigil joonistel millimeetrites, kusjuures mõõtarv näitab alati joonisel kujutatud objekti tegelikku suurust, st ei sõltu joonise mõõtkavast. Ühiku sümbolit (mm) mõõtarvu juurde ei märgita. 9. Ringjoone diameetri mõõtarvu ette kirjutatakse läbimõõdumärk , raadiuse mõõtarvu ette aga täht R. Istude ja tolerantside märkimine joonisele toimub standardite ISO 406 ja ISO 129 järgi. Üldjuhiseid mõõtmete kandmiseks Mõõtmete kandmisel joonisele tuleb lähtuda rahvusvahelise standardi ISO129 – 1:2004 nõuetest. Mõõtjoon kulgeb paralleelselt mõõdetava lõiguga. Tema mõlemas otsas on nooled, mis toetavad vastu distants- või kontuurjooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
