Uraan ja Neptuun Click icon to add picture Click icon to add picture U r a a n Uraan Uraani avastamine William Herschel avastas Uraani koduaias omatehtud pikksilmaga algul arvas ta, et see on komeet. Hiljem tuli välja, et see oli Uraan, mida on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte. Planeet nimetati alguses kuningas George III auks Georgium Sidus ( ladina keeles 'Georgi täht') Seda nime aga ei jäetud kasutusele ja see nimetati Uraaniks nimi võeti Kreeka jumalatelt nagu ka teiste planeetide omad. Uraan on antiikne Kreeka taevalaotuse jumalus, varaseim ülemjumal, kes oli Kronose (Saturn) ning kükloopide ja titaanide isa (Olümpose jumalate eelkäija). Uraan · Raadius (km): 25559 · Orbitaalne kaugus päikesest(km): 2875038615 · Pöörlemis periood(1=24 hours): 0.718333 · Mass (Miljon tonni): 8.683E+13 · Tihedus (g/kuupcm kohta): 1.29 · Avastati: ...
1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Herschelist sai üks kõigi aegade silmapaistvamaid astronoome URAAN Uraan on Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas. Suuruselt kolmas on Uraan diameetri, mitte massi poolest, sest massilt on Uraan kergem kui Neptuu...
Vxmax = Vt Vg Neid aineid, mille molekulid suudavad difundeeruda kasutatava geeli pooridesse ja mille elueerimismaht Vx vaadeldavas keskkonnason kindlaks määratud, iseloomustatakse liikuvusteguriga Rf: Rf = Vx - Vxmin / Vxmax - Vxmin Töö käik: Kolonn ja selle ettevalmistamine: · Kontrollisin kolonni vertikaalsust ja märkisin üles täidise margi: Sephadex G-75 k=0,1. · Mõõtsin geelisamba (täidis) kõrguse L = 32,2 cm ja diameetri d 1,9 cm, kasutades joonlauda. Arvutasin täidise kogumahu Vt = 91,296. · Arvutasin geelimaatriksi mahu Vg = k * Vt = 9,1296 ja kolonnile iseloomuliku max elueerimismahu Vxmax = Vt Vg = 82, 16665. · Arvutasin fraktsioonide üldarvu n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml ehk n = Vxmax / 2 = 41,08. · Nummerdasin vajaliku arvu kaliibritud katseklaase, märkisin üles voolutuslahuse
Veenilaiendid Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Kuidas tekivad veenilaiendid? 1) Veeniseina elastsus kaob ja samaaegselt tekib hüdrostaatilise rõhu toimel veeni diameetri laienemine: veen muutub looklevaks ning võivad tekkivad kotjad muutused, mille tulemusena veeniklapid ei sulge enam veenivalendikku ja tekib venoosse verevoolu tagasivoolu häire. 2) Klapihõlmade ehitus kahjustub, mis tekib tihtipeale seoses põletikuga. Siin häirub samuti vere tagasivool (valesuunaline vool), mille tulemusena suureneb perifeersema veenisüsteemi rõhk ja areneb varikoos, hiljem krooniline veenipuudulikkus. Varikoos võib tekkida ka mõne teise ha...
liikuvusteguriga Rf Rf = Kromotogramm-kromotograafia protsessi visuaalne väljund, see on graafiline sõltuvust eluaadi fraktsioonides sisuldava aine kontsentratsioon ja eluaadi mahu vahe. Töö käik Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine Kolonn nr.1.Kontrollisin kolonni vertikaalsust ja märkisin üles täidise margi: Sephadex G-75. Pundumistegur k=0,1. Joonlauda abiga mõõtsin geelisamba (täidis) kõrguse L = 17,4 cm ja diameetri D = 2,8 cm. Arvutasin täidise kogumahu Vt = = 76,49 cm3 Arvutasin geelimaatriksi mahu Vg = k Vt = 7,65 cm ja kolonni iseloomustav maksimaalne elueerimismahu Vxmax = Vt Vg = 68,84 cm. Arvutasin fraktsioonide üldarvu n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml ehk n = Vxmax / 2 = 34,42. Nummerdasin kaliibritud katseklaase (35t) Märkisin üles voolutuslahuse koostise: elueerimispuhver NaCl M =0,15 pH = 7,5,
Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadillõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja soltuvuse graafikuks on sirge tousuga k = /S ning siit saame,et = k ·S kus S ( S = r²)on traadi ristlõike pindala. 4.Täidetud arvutus tabelid Traadi diameetri mõõtmine. Jrk. d (mm) 1. 1,55 2. 1,61 3. 1,68 4. 1,57 5. 1,57 keskmine d = 1,596 S = r² S = · 0,0001596 ² = 0,00000080 (m ²) Traadi taksistuse sõltuvus traadi pikkusest Jrk l (m) U (V) R () 1
1) Kõik mõõtmiste käigus saadud tulemused kandsime tabelisse 1 . Tegime uuritavate katsekehade eskiisjoonised koos mõõdetavate suuruste tähistega (a, b, c) tabelisse 1. 2) Mõõtsime kehade metalliosade ruumalade arvutamiseks vajalikud mõõtmed ja kandsime need mõõtmed tabelisse 1. 3) Arvutasime välja metallkehade ruumalad vastavalt nende kehade ruumala valemiga. Kehadega nr. 1-5 oli vaja leida raadius, et arvutada välja ruumala. Raadiuse leidmiseks jagasime mõõdetud keha diameetri kahega. Teisendasime kehade mõõtmed millimeetritest meetritesse. Keha nr.1 Ruumala leidmiseks oli vaja leida nii tühja augu ruumala, kui ka keha täis ruumala ja seejärel arvutada nende vahe. V1,2 ¿ r 2 h V1 ¿ ×(0,0011905)2 ×0,0268=1,19× 10-5 (m)3 V2 ¿ ×(0,007155)2 × 0,0268=4,31× 10-6 (m)3 V = V1 V2 V = 1,19× 10-5 - 4,31 ×10-6 = 7,59 × 10-6 (m)3
Päikesesüsteem ja selle 8 planeeti Päiksesesüsteemi sünd algas ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi tähtedevahelises ruumis kogunenud gaasipilvest. Täna moodustavad päikesesüsteemi Päike ja tema ümber tiirlevad kehad. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslaseid ning teadmata koguses meteoorset ainet, tolmu, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi, Galaktika, osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Tänu kosmosetehnikale on meie käsutuses küllalt head andmed peaaeg...
83. Üks trapetsi nurkadest on 30° ja tema haarad lõikuksid pikendusel täisnurga all. Leida trapetsi lühem haar, kui kesklõik on 10 cm ja üks alustest on 8 cm. 84. Trapetsi diagonaalide lõikude ja trapetsi alustega piiratud kolmnurkade pindalad on 16 cm² ja 25 cm². Arvutada trapetsi pindala. 85. Trapetsi alused suhtuvad nagu 3:2. Kui suure osa trapetsi pindalast moodustab selle trapetsi täienduskolmnurga pindala? 86. Ringi diameetri otspunktid asuvad ringjoone puutujast 1,6 m ja 0,6 m kaugusel. Arvutada diameetri pikkus. 87. Ringust on välja lõigatud väiksem ring, mille diameeter võrdub antud ringi raadiusega. Sel teel saadud kujundi pindala on 27 cm². Leida suurema ringi raadius. 88. Ringjoonel asetsevast punktist on joonestatud diameeter ja raadiusega võrdne kõõl. Leida nendevaheline nurk. 89. Ühest punktist on ringjoonele tõmmatud kaks puutujat. Puutuja pikkus on 12 cm ja puutepunktide baheline kaugus 14,4 cm
Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine
silmaga, ei märganud seda vana-aja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu.Uraani keemiline koostis on sarnane Neptuunile, erinedes selgelt suuremate gaasiliste planeetide Jupiteri ja Saturni koostisest. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst.Sarnaselt teistele hiidplaneetidele on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid. Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h.
Kas olete märganud, et teie jalad on muutunud? ...nad väsivad kiiresti, esineb raskustunnet (jalad oleksid nagu pakud) ja valusid. Õhtuti võib sääremarjas või mujal alajäsemes tekkida krampe. Esineb jalgade turseid. Samuti võib pärast pikka seismist või istumist (eriti soojade ilmadega) tekkida sügelus ja rõhumistunne. Tihti jätate kaebused tähelepanuta, kuna teie sugulastel ja sõbrannadel on samad mured. Kuid tegemist ei ole kosmeetilise probleemi, vaid haigusega. See nõuab kohe tegutsemist ning arsti poole pöördumist, sest me kõik ihkame kauneid jalgu. Ometigi võivad nina naha alla pistnud veenilaiendid ühel heal päeval kõikidele kaunitele soovidele kriipsu peale tõmmata. Kuidas ära tunda algust? Vaevused ehk algsümptomid, mis võivad esineda alajäsemete veenilaiendite korral: · väsimus, valu ja raskustunne jalgades (leevenduvad lamades ja liikudes); · krambid sääremarjas või mujal jalgades (tavaliselt õhtuti...
Rf = V max−V min x x Kromotogramm - kromotograafia protsessi visuaalne väljund, see on graafiline sõltuvust eluaadi fraktsioonides sisuldava aine kontsentratsioon ja eluaadi mahu vahe. Töö käik Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine Tööd teostasin kolonni juures nr 2. Kontrollisin kolonni vertikaalsust ja märkisin üles täidise margi: Sephadex G-75. Pundumistegur k=0,1. Mõõtsin geelisamba (täidis) kõrguse L = 23,3 cm ja diameetri D = 1,6 cm. Arvutasin 2 täidise kogumahu Vt = π ∙ r ∙ L = 0,82*23,3* π =46,85 cm3 Arvutasin geelimaatriksi mahu Vg = k ∙ Vt = 0,1*46,85= 4,685 cm ja kolonni iseloomustav maksimaalne elueerimismahu Vxmax = Vt – Vg = 42,162 cm. Arvutasin fraktsioonide üldarvu n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml ehk n = Vxmax / 2 = 42,165/2≈21. Võtsin 21 kaliibritud katseklaasi
üksteisest 60 kilomeetri kaugusel, st kaugused on väga suured. Isegi astronoomilised ühikud on liiga väikesed (1 aü=150 miljonit km). Ühikutena kasutakse valgusaastat (1 va või rahvusvaheline lühend 1 ly), so vahemaa, mille läbib valgus 1 aastaga, ja parsekit (parallaks+sekund; 1 va=0,3066 pc=63239 aü). Parallaktiline nihe on mingi objekti näilik nihe kaugemate objektide taustal, kui vaatleja nihkub kaheteistkümne tunni jooksul Maa pöörlemise tõttu diameetri ühest otsast teise. Kaugemate objektide puhul kasutatakse aastaparallaksi, mis tuleneb Maa liikumisest poole aasta jooksul orbiidi läbimõõdu võrra ehk 300 miljoni km võrra. Objekti kaugus on 1 parsek siis, kui sellelt objektilt vaadatuna paistab Maa orbiidi läbimõõt (aastaparallaks) ühe kaaresekundilise nurga all (1''). 1 pc=3,263 va=206 265 aü. Lähima tähe Proxima Centauri kaugus on 1,31 pc (4,33 va). Suuremate vahemaade mõõtmiseks kasutatakse ka kpc, Mpc, Gpc.
silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks valgest hämarasse või valgesse minekul. Esiteks on silma võrkkestale langev kiirgusvoog reguleeritav silmaava muutumisega. Silmaava diameeter on pimedas >7 mm ja päevavalguses 2 mm. Silmaava diameetri muutumisega saab kiirgust reguleerida kõigest paarkümmend korda. Edasine jaotus on tagatud kolvikeste ja kepikeste erineva tundlikkusega, mis jaotab kogu diapasooni kaheks alamdiapasooniks: nõrgemate kiirgusvoogude korral on vastuvõtjaks kepikesed, suurematel objekti heledustel aga kolvikesed. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, reageerides ka nõrgas valguses, kuid ei erista värve. Kasutatud kirjandus: http://www.physic.ut
Uraani keemiline koostis on sarnane Neptuunile, erinedes selgelt suuremate gaasiliste planeetide Jupiteri ja Saturni koostisest. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst.(2) NEPTUUN Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Neptuun on oma nime saanud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised.(2) 10 KOKKUVÕTE Päikesesüsteem on tähelepanuväärselt korrapärane. Päikesesüsteemis on kaheksa planeeti mis kõik tiirlevad umber Päikese ühes ja samas suunas ja ühes ja samas tasandis. Päikese mass on umbes 700 korda suurem kui planeetide kogumass,
elueerimismahuga. Eluaadi maht kuni kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni: Vxmax = 65,5 ml. D. Viimasena väljunud komponendi elueerimismahu võrdlemine arvutusliku Vxmax-ga Viimasena väljunud komponendi elueerimismaht on V = 65,5 ml, arvutuslikult tuli Vxmax = 60,24. Erinevus on ~5 ml, mis võis tingitud olla näiteks geeli või täidise mahtude arvutamisel tekkinud ebatäpsustest, kuna joonlauaga ei pruukinud geeli samba kõrguse ja diameetri mõõtmistulemused olla väga täpsed. E. Liikuvusteguri Rf väärtuse leidmine segus sisaldunud valgu jaoks Rf = (Vx Vxmin)/(Vxmax Vxmin) = (33,5 25,5)/(60,24 25,5) = 8/34,74 = 0,23
Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Refleksid. Refleksi mõiste. Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. Reflaksikaare põhilised koostisosad ja nende funktsioonid. Tingimatu refleksi ja tingitud refleksi olemus
* t A 77. Mis on kruvijoone samm (keerd)? * Kruvljoone 05a, mis vastab punkti OheletaispoordeleOmberkruvijoone telje, nim. kruvljoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nlm. kruvijoone sammuks 78. Milliste parameetritegaon maaratud sllindriline kruvijoon? * Raadius(r), samm (h), kaellsus (vasaku- voi paremakaeline) 79. Kuldas ~valdub silindril ise kruvijoone Ohekeeru pikkus sammu ja diameetri kaudu? * 12=h2+(nd) 2 80. Mis on algebrallse pinna jark, lahtudes geomeetrillsestseisukohast? * Aigebralise pinna jark on vordne selle pinna ja tasandi loikejoone jarguga vol selle pinna ja sirgjoonte lolkepunktlde arvuga 81. Kuidas tekib uldkujullne poordplnd? * Tekib mistahes jeone poorlemlsel umber klndla slrgjoone, mlda nlm. poordplnna teljeks 82. Mis on poordpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, voo)?
.....................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................8 2 Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemis. Neptuun on ka väga kuulus oma avastusloo poolest. Neptuunil on ühe aasta pikkus 164.8 maa aastat ja üks ööpäev kestab 16 tundi ja 7 min. Suuruselt, diameetri järgi on Neptuun neljas planeet. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, Maast on aga Neptuun massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes
Lahendus: 1) Leian toru ristlõike pindala. m3 q = vA s kus: q mahuline vooluhulk, [l/m] A voolu ristlõike pindala, [m2] v vedeliku voolukiirus, [m/s] m3 0,00167 q s = 0,000417 m 2 q = vA A = = v m 4 s 2) Leian toru diameetri: 2 d A = 2 kus: A - vedelikuga koormatud seina osa pindala, [m2] d ringi diameeter, [m2] Archimedese konstant, [~3,14] 2 d A 0,000417 m 2 A = d = 2 = 2 = 0,023m = 23mm 2 3,14 3) Arvutan välja maksimaalse rõhu, kui tõmbepinge .[Rm ] = 400 N /mm2 pDs [ ] = t kus: [] toru materjali lubatud tõmbepinge, [Pa]
Vxmax = Vt Vg Neid aineid, mille molekulid suudavad difundeeruda kasutatava geeli pooridesse ja mille elueerimismaht Vx vaadeldavas keskkonnason kindlaks määratud, iseloomustatakse liikuvusteguriga Rf: Rf = Vx - Vxmin / Vxmax - Vxmin Töö käik Kolonn ja selle ettevalmistamine: · Kontrollisin kolonni vertikaalsust ja märkisin üles täidise margi: Sephadex fine G-75 k=0,1. · Mõõtsin geelisamba (täidis) kõrguse L = 16,8 cm ja diameetri d = 2,7 cm r= 1,35cm, kasutades joonlauda. Arvutasin täidise kogumahu Vt = L·r2 = 114,45 · Arvutasin geelimaatriksi mahu Vg = k * Vt = 11,44 ja kolonnile iseloomuliku max elueerimismahu Vxmax = Vt Vg = 103,01 · Arvutasin fraktsioonide üldarvu n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml ehk n = Vxmax / 2 = 53 · Nummerdasin vajaliku arvu kaliibritud katseklaase, märkisin üles voolutuslahuse
Tähtis on uurida perekondliku anamneesi onkoloogiliste kasvajate osas, kaasuvate haiguste olemasolu, ülakeha operatsioonide anamneesi (4). Lisaks peaks uurima, millal patsiendil tekkisid Horneri sündroomi sümptomid. Selleks võib vaadata patsiendi vanu pilte. Kui esineb heterokroomsust, võib eeldada, et kahjustus tekkis patsiendi kahe esimese eluaasta jooksul. Haige füüsilise uurimise juures on vaja (5): 1. Uurida pupillide reaktsiooni valgusele, akomodatsiooni, mõõta pupillide diameetri nii valges kui ka hämaras. 2. Hinnata dilatatsiooni mahajäämust. 3. Uurida ülalaugu – kas esineb ptoos? + mõõta ptoosi ulatust. 5 4. Uurida alalaugu – kas esineb upside-down ptoosi? + mõõta ulatust. 5. Uurida silmamuna liikuvust. 6. Vaadata silma pilulambiga, hinnata pupillide kuju, iiriste värvust. 7. Uurida vaateväljasid. 8
LOE 5< <6 ehk 5,... NB moodustavad reaalarvude hulga 3< <4+4< <5 ehk 7,... osahulga 4.Irratsionaalarvud - saab esitada lõpmatu Ül.1283 mitteperioodiline kümnendmurruna; Ruutjuure ligikaudne väärtus leida tekivad näiteks , , ; 6.klass: proovimise teel ümardatuna ühelisteni. 2 2 ringjoone pikkuse ja diameetri jagatis 2, sest 1 =1, 2 =4, 3 on lähemal =3,141592653589793238 arvule 4 46264338327950288419716939937510..., 2 2 5, sest 5 =25, 6 =36, 29 on lähemal arvutamisel kasutada 3,14; hulga tähis I arvule 25 2 2 6, sest 6 =36, 7 =49, 40 on lähemal
maailmakuulsaid polüneesia musti pärleid, mille kasvatamine on vägagi kallis ja aeganõudev protsess. Just nende tootmise keerukuse tõttu ongi mustad pärlid kallid- leidub ju umbes 100 tuhande karbi kohta ligikaudu 30 kvaliteetset pärli. Need pärlid, vaatamata nende nimetusele, võivad olla väga erinevat värvi: hallid, hõbedased, rohelised, pruunid, lillad, kuldsed ja isegi vikerkaarekarva. Erinev on ka pärlite suurus ja kuju. Hind sõltub ühel pärlil põhiliselt diameetri suurusest. Parim koht Tahitil pärlite ostmiseks on Tahiti Pearl Market, mille kauplused asuvad Tahiti pealinnas Papeetes. Pealinnas asub ka kuulus Robert Wan'i pärlimuuseum. Tänavatel müüakse üsna palju võltsitud pärleid, mille tunneb ära põhiliselt vähese sära järgi. Tahitilaste tavapäraseks riietusesemeks on pareo ehk puusarätt, mis on mugav ja seetõttu kantakse teda igal ajal ja igal pool. Enamasti kannavad
Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan. 15. Neptuuni välisilme ja tema kaaslase Tritoni erinevus teistest suurtest kaaslastest: Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun'i tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 16
Kokku 117,62 154,76 100,00 X 5059,63 Kokku puuliigid 222,28 292,47 X X Kontroll: 9481 Kontroll 222,28 292,47 X X 9481 Vahe: - 0,00 0,00 Mõõdetud diameetri ja kõrguse paarid Puuliik Diameetriastmes Täpsetele diameetritele h24 arvutamine puuliigile: täpsed diameetrid vastavad kõrgused h24=sum(h)/sum(hs(d)) Ku 18 20 22 20,9 22,2 23,1 Ku 23 26 23 23,7 26,6 24,2 26 26
8 3,36 07 70 10 9,4 0,12 0,6997 hõlju/lainetus 0,6304 3,44 98 Materjal: rapsiseemned Materjali kaal: 250ml = 181g Materjali tihedus: 1207 kg/m3 6 M. keskmine diameeter: 0,00159 m Materjali keskmise diameetri leiame järgnevalt: n ∑ di 1 de= n n – osakeste arv (5) di – i-nda osa diameeter, m (1.5, 1.8, 1.35, 1.75, 1.55 mm) (1,5+1,8+1,35+1,75+ 1,55) de= =1,59 mm=0,00159 m 5 Määrame osakese tiheduse ρkk Ɛ =1− ρ os ρos ja ρkk – osakeste tihedus ja kihi tihedus (nn puistetihedus) kg/m 3 ning materjali poorsuseks võtame Ɛ = 0,4
automaatne fraktsioonide kogumine. Töö käik: Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine · Kontrollisin kolonni vertikaalsust ja vajadusel korrigeerisin kolonni asendit. · Märkisin ples kasutatava kolonni täidiseks oleva Serphadex'i margi ja seda iseloomustava teguri k. Sephadex'i mark: Tegur k: · Mõõtsin geelisamba (täidise) kõrguse L ja diameetri d. Täidise kõrgus: Täidise diameeter: · Arvutasin täidise kogumahu . · Arvutasin geelmaatriksi mahu ja sellest lähtuvalt kolonni iseloomustava maksimaalse elueerimismahu . · Arvutasin fraktsioonide üldarvu n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml. · Katseklaasistatiivi asetasin fraktsioonide arvule vastava hulga kindla mahu järgi (2 ml) kaliibritud katseklaase ja nummerasin.
Kordamine arvestustööks 1. Üldkogum (uurimisobjekt, populatsioon) on teatud nähtuste (objektide) hulk, mida soovitakse objektiivsete meetoditega tundma õppida. 2.. Valimiks nimetatakse teatud hulka üldkogumi elemente, mille mõõtmisandmed on uurija käsutuses. Esinduslik valim. 3. Valimi mõõtmisandmed moodustavad andmestiku. Rühmitamata ja rühmitatud andmestik. 4. Arvuline tunnus pidev, diskreetne. Pidev võib omada väärtusi mingil lõigul. Diskreetne arvuliste tunnuste võimalike väärtuste hulk on lõplik või loenduv 5. Mittearvuline tunnus järjestustunnus, nominaaltunnus. Järjestustunnus mittearvuline tunnus, mille väärtused on järjestatavad (Krafti klass, puistu Orlovi boniteet). Nominaaltunnus mittearvuline tunnus, mille väärtused pole järjestatavad. 6. Juhuslik suurus ehk juhuslik muutuja suurus või muutuja, mille väärtus enne mõõtmist või katset ei ole teada. 7. Kuidas on defineeritud jaotusfunktsioon? Jaotusfunktsiooni sk...
PÄIKESESÜSTEEM Tartu Kesklinna Kool 9.a klass Riinu Pae Tartu 2009 Päikesesüsteem Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooni väljaga. Meie Päikesesüsteemi keskmeks on Päike. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, mille läbimõõt on u 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte. Orbiit on väga lähedane ringjoonele. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Päikesesüsteemi kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses)....
Keha kaal Raskusjõuga Kui raskusjõud mõjub alati kehale endale, aga oma kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. Kui keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, siis P = mg Kui keha liigub üles kiirendusega a, siis P = m( g + a ) Kui keha liigub alla kiirendusega a, siis P = m( g - a ) Ülesanne 1 Arvuta raskuskiirendus Jupiteri pinnal. Jupiteri mass on 1,881027kg ja läbimõõt 143000 km. Leia raskuskiirenduse väärtus diameetri kaugusel Jupiteri keskmest. Ülesanne 2 Kui suur on 60 kg massiga inimese kehakaal, kui ta seisab paigal? kui ta liigub liftis üles, kiirendusega 4m/s2? 6.3 Elastsusjõud Elastsusjõud tekib keha kuju või ruumala muutumisel, s.t. keha osade vastastikuse liikumise tulemusena ja püüab esialgset kuju või ruumala taastada. Deformatsioon on keha kuju või ruumala muutumine Deformatsiooni liigid: a) Tõmme b) Surve c)Nihe d)Vääne e)Paine a b
REFERAAT KOOL KOOL Päikesesüsteem Lühireferaat Töö Koostas: KOOSTAJA, 9b kl. Õpilane Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. Meie kohalik täht Päike valitseb Päikesesüsteemi. Ta on selle süsteemi kõige suurem ja massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Päi...
samaks. 8. Mis murd on murd 3 ? 4 9. Murdude teisendamisel ühenimeliseks, tuleb neile leida ________ 10. Kui vahetada lugeja ja nimetaja , siis saadud arv on esialgse arvu suhtes 11. Mis on jagamise märgi tähendus ? 7 3. Protsentide ristsõna Arvuta ning vastused kirjuta ruutudesse. Vastuseks saad maakera keskmise diameetri ehk maakera keskmise läbimõõdu kilomeetrides. 1. 2. 3. 4. 5. 1. Avalda protsentides 1,02 2. 300 % on 81 3. 3 % 2400-st 4. Avalda protsentarvuna arv 5,36 5. Mitu protsenti on 1,28 arvust 2 1. 2. 3. 4. 5. km²
pumpade sobivust kahjutule kustutamiseks tingimusel, et veevõrgus on tagatud surve 10m H2O. Vajadusel lisada pumplasse kolmas pump või tagada kahjutule kustutamiseks vajalik vooluhulk pumpade pöörete arvu reguleerimisega. Pumpamine toimub kahte rööbiti paigaldatud peatorusse, millede pikkus on l. Torude materjjal on teras, karedus =0,5mm. Pumpade staatiline tõstekõrgus on Hst. Lähteandmed: Q1 = 60l/s Q1+2= 240l/s l= 1600m Hst= 28m Qtuli= 270 l/s karedus =0,5mm 1. Valin süsteemi toru diameetri: Q= 240+30=270l/s Kuna tegemist 2 toruga siis 270/2=135l/s Valin D=400mm =0,4m Leian toru suhtelise kareduse: /D=0,5/400=0,00125 Leian süsteemi karateristikud ühe toru jaoks D = 400 mm Leian toru suhtelise kareduse: /D=0,5/400=0,00125 Q Leian kiiruse v = A Leian Reynoldsi arvu Re = (v×D)/ -6 = 1,005× 10 m2/s Leian uue survekõrguse ühe töötava pumba jaoks arvestades survekadusid Hpäeval = Hst + ht ht - hõõrdetakistus Hst= 28m
kontsentratsiooniga fratsiooni väljumiseni: Vxmax=86 mL
Liikuvustegur: , kusjuures kasutama peab kolonni arvutuslikku Vxmaxväärtust.
Järeldus
Arvutuslikult sain maksimaalseks elueerimismahuks Vxmax =99,7 cm3. Katse tegemisel selgus,
et tegelik maksimaalne elueerimismaht oli hoopis Vxmax=86 mL.
Katse viga tuleb: . See on küllatki suur erinevus, mis võis tulla näiteks sellest, et mõõtsin
geelisamba kõrguse või kolonni diameetri ebatäpselt. Erinevus võib tulla sisse ka sellest, et
mõni 2 mL fraktsioon sai pisut suuremaks ja teine jälle jäi väiksemaks kui 2 mL.
Liikuvusteguri väärtus peab olema 0
Antud töös kasutatakse spektrofotomeetrilist meetodit. Töö käik: Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine ·Kontrollisin kolonni vertikaalsust, asendit korrigeerida polnud vajalik. ·Kolonnis oleva Sephandex'i mark: Sephandex G75 fraktsioonimispiirkond 3000-80000 D, k=0.1 (väärtus sõltub kasutatava geeli pundumisastmest) ·Mõõtsin geelisamba kõrguse L ja diameetri,kasutades sobivat joonlauda.n L=28cm; d=2.2cm. ·Arvutasin täidise kogumahu Vt= r 2 *L= *1.1²*28=106 cm³ ·Arvutasin geelimaatriksi mahu Vg=k*Vt=0.1*106=10.6 ja sellest lähtuv kolonni iseloomustav maksimaalne elueerimistmaht Vx;max=Vt-Vg=106-10.6=95.4 ·Arvutasin fraktsioonide üldarvu, arvestan kindlaks mahuks 2ml. n=Vx;max/2=95.4/2=47.7. (Kuigi selline arvutus, läks mul vaja 36 katseklaasi).
Seos (5) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga ning siit saame, et (6) kus S on traadi ristlõike pindala. Töö käik 1.Protokollime mõõteriistad. 2.Mõõdame kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kanname tulemused tabelisse (Tabel 1). Leiame traatide keskmised diameetrid. Traadi diameetri mõõtmine Tabel 2 Järjekorra d1 (mm) d2 (mm) number 1. 0,66 1,56 2. 0,64 1,54 3. 0,68 1,58 4. 0,65 1,49 5. 0,64 1,59 d1keskmine=0,65 d2keskmine=1,54
Kui kihte oleks lõputult – alumised kihid valgust ei saaks. 33 Isehõrenemise seadus ja selle eeldused. 1. eeldus (specific leaf area) SLA = lehepind / pindalaühik = L L = const. 1. eeldus L = λN = const λ – 1 isendi keskmine lehepind N – polulatsiooni tihedus 2. eeldus: 1 taime lehtede kogupindala λ on seotud taime diameetri ruuduga (läbi mingi koefitsiendi, keskkonna parameetri a) Taimede projektsiooni diameter annab taime pindala 2.eeldus 2 λ = aD 3. eeldus. saab esitada 2 erineval kujul, sõltuvalt sellest, kuidas kujutame täiskasvanud populatsiooni. 1) 1 taime massi ja diameetri sõltuvuse olemus (3D) W – taime keskmine mass 3.eeldus W = bD3 2) taimel puudub kõrgusmõõde (2D) 3.eeldus W = bD2
Päikesesüsteem Referaat Sisukord Sisukord........................................................................ Sissejuhatus:mis on päikesesüsteem.......................... Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid:........................ Merkuur............................................................................... Veenus................................................................................ Maa..................................................................................... Marss.................................................................................. Jupiter................................................................................. Saturn.................................................................................
Uraan (ja Neptuun) on paljuski sarnased Jupiteri ja Saturni tuumale ilma massiivse vedela metallilise vesiniku katteta. Näib, et Uraanil ei ole kivist tuuma nagu Jupiteril ja Saturnil, ning et tema materjal on rohkem või vähem ühtlaselt jaotunud. uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis.
vaatlustest väljapoole), mis ise paikneb veel palju suuremas heterogeenses universumis. Piiratud kosmoloogilised vaatlused on üldiselt näidanud, et suurematel heleduskaugustel on suurem energiatihedus. Tihedamaid ja vähem tihedaid piirkondi heterogeenses jaotuses saab avastada üksnes juhul, kui selle struktuur jääb nii kauaks stabiilseks, et valgus jõuab erinevate osade vahelt läbi tulla.Kui heterogeenne universum peaks avastatama, leitaks tõenäoliselt üks kahest järgnevast:Sama diameetri ja nurkmõõtmetega galaktikatel on oluliselt erinevad punanihked, millest tulenevad Hubble'i konstandi erinevad väärtused. Eri galaktikaparvedel, millel on ühesugune siniste irregulaarsete galaktikate ja tavaliste galaktikate vahekord, on erinev punanihke väärtus, millest tulenevad erinevad Hubble'i konstandid, mis on suurtes nurkmastaapides heterogeenselt jaotunud. Kaugemate piirkondade uurimisel tekivasd süstemaatilised vead, sest sealt paistavad ainult heledamad objektid
ühe külje. Telgllõige: Silindri telglõige tekib, kui silindrit lõigata tasandiga, mis läbib põhjade diameetreid. Pindala: S=Sk+2Sp Ruumala: V= r²·h 9. Koonus: Mõiste: Koonus on pöördkeha. Koonuse moodustab täisnurkne kolmnurk, mis pöörleb ümber ühe kaateti. Koonuse telglõige: Koonuse lõikamisel tasandiga, mis läbib telge nim. telglõikeks. Pindala: S=Sk+Sp Ruumala: V= r²·h 10. Kera: Mõiste: Kera on keha, mis tekib poolringi pöörlemisel umber oma diameetri. Lõiked: Kera iga tasandiline lõige on ring. Kui lõiketasand läbib kera keskpunkti, siis lõikeringi raadiuseks on kera radius ning lõiget nim. kera suurringiks, vastavat lõikejoont suurringjooneks. Pindala: S=4· r² Ruumala: V=4/3· r³ 11. Vektor: Mõiste: Vektoriks nim. suunaga lõiku. Vektori koordinaadid: Koordinaattelgede suunalised ühisvektorid i ja j moodustavad vektorbaasi tasandil. Iga vector v avaldub kujul v=Xi+Yj, kus arvud X ja Y on üheselt määratud. Neid arve
4. Mõõtarvud kirjutatakse mõõtjoonte kohale võimalikult nende keskkoha lähedale, suunaga paremalt vasakule või alt ülesse. 5. Numbrid tehakse standardkirjas kogu joonise ulatuses ühesuguse kõrgusega (3,5 või 5 mm). 6. Joonmõõtmed antakse kõigil joonistel millimeetrites, kusjuures mõõtarv näitab alati joonisel kujutatud eseme tegelikku suurust, s. t. ei sõltu joonise mõõtkavast. Ühiku sümbolit (mm) mõõtarvu juurde ei · Ringjoone märgita. diameetri mõõtarvu ette kirjutatakse läbimõõdumärk Ø, raadiuse mõõtarvu ette aga täht R Eseme pinna elemendid Joonise mõõtmestamine · Detaili joonisel peab olema piisavalt mõõtmeid toote valmistamiseks. Et vajalike mõõtmeid oleks lihtsam kindlaks teha, on otstarbekas detail mõtteliselt elementideks ( geomeetrilisteks põhivormideks) liigendada. · Mõõtmetega tuleb üheselt määrata detaili iga element, samuti elementide omavaheline seos.
· Töö käik etappide kaupa Kõigepealt iseloomustasin kolonni ja valmistasin selle ette: o Kontrollisin kolonni vertikaalsust, geelisamba vertikaalsema piiri saamiseks sai seda loksutatud ning lastud sellel uuesti settida. o Märkisin ülesse kasutatava kolonni täidiseks oleva Sephadex'i margi Sephadex G-75 ja seda iseloomustava teguri k=0,1. o Mõõtsin geelisamba (täidise) kõrguse l=32 cm ja diameetri d=1,6 cm, kasutades sobivat joonlauda. o Arvutasin täidise kogumahu Vt = Vv + Vs + Vg = PI*(d/2)2*l = 64 cm2. o Arvutasin geelmaatriksi mahu Vg = k*Vt = 0,1*6,4= 6,4 cm2 ja sellest lähutvalt kolonni iseloomustava maksimaalse elueerimismahu Vxmax = Vt Vg = 64cm2 6,4 cm2 = 57,6 cm2. o Arvutasin fraktsioonide üldarvu n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml; seega n= Vxmax/2 = 57,6/2 =~29.
15. Veskite kasutusala ja liigitus. veskid on kasutusel kivimaterjalidest mineraalse pulbri valmistamiseks. Liigitatakse 1. Tööprotsessi iseloomult – perioodilise ja pideva 2. Konstruktiivse lahenduse järgi – trummelveskid, rullveskid, sõrm- ja korvveskid e desintegraatorid ja vibroveskid 3. Jahvatustsükli iseloomu järgi – lahtise ja kinnise tsükliga. 16. Trummelveskite liigitus. 1. Trumli geomeetrilise kuju alusel – silindrilise ja koonilise trumliga 2. Trumli pikkuse L ja diameetri D suhte L/D alusel – lühikesetrumlilisteks, millel L/D=1..2 ja pikatrumlilisteks, mille L/D=2...6 3. Trumli täitmise ja tühjendamise viisi järgi – perifeerse täitmise ja tühjendamisega, tsentraalse täitmise ja perifeerse tühjendamisega ning tsentraalse täitmise ja tühjendamisega 4. Pikad trummelveskid jaotatakse veel – ühe- ja mitmekambrilised 17. Trummelveskite trumli optimaalse pöörlemise vajadus ja selle määramine. Optimaalsest
[3P/2P/Ttr (tan tan radius)] Kui meil on teada ringi keskpunkt ja raadius või diameeter, siis tuleks seejärel ekraanil hiirega määratagi ära ringi keskpunkti asukoht. Seejärel kuvatakse tekst: Specify radius for circle or [Diameter] sisesta ringi raadius või [diameeter] - Raadiuse sisestamiseks võibki siis kohe kirjutada käsuribale raadiuse väärtuse või vedada hiirega ring vajaliku suuruseni. - Kui on teada aga diameetri väärtus, siis tuleb kirjutada kõigepealt: d ja seejärel sisestada diameetri väärtus. 3P ringjoon läbi kolme etteantud punkti - Peale CIRCLE käsu valimist kirjutada käsuribale 3P - Specify first point on circle (sisestada esimene punkt mida ring läbib) 6 - Specify second point on circle (sisestada reine punkt ...) - Specify third point on circle (sisestada kolmas punkt ...)
1933 c. 1943 d. 1953 e. 1913 4 : 1,00 Mida võimaldab polarisatsioonifiltri kasutamine laserandurites? : a. Võimalik on registreerida läikivaid objekte nt alumiinium purke b. Võimalik on registreerida matte objekte c. Võimalik on registreerida värvilisi objekte d. Võimalik on registreerida läbipaistvaid objekte e. Võimalik on registreerida liikuvaid objekte 5 : 1,00 Treipingis on diameetri suunas liikumine (radiaalne liikumine) ................sihis : a. x-telje b. y-telje c. z-telje d. v-telje e. w-telje 6 : 1,00 Millisel loetletud materjalidest on suurim dielektriline läbitavus : a. vesi b. paber c. puit d. sool e. õhk 7 : 1,00 Kas dünaamilisse tööre~iimi võivad süsteemi viia : a. mõlemad b. ainult sisendsignaali muutus c
........ ......... = ......... cm. h12 = no n 22 = ......... ......... = ......... cm. h13 = no n 23 = ......... ......... = ......... cm. h14 = no n 24 = ......... ......... = ......... cm. Arvutused ja veaarvutused Kuna kasutatud koormiste lubatud põhiviga on 0.03 g, mis on suurusjärgu võrra täpsem kui koormiste endi massid, võib selle vea arvestamata jätta. Samuti võib mitte arvestada võlli diameetri viga. Mõõdetud aja vea arvutamine t 3, 0.95 3.2 (t t ) 2 1.6760 10 3 s 4 1. i 1 i (t n t )2 1.6760 10 3 t1 t n 1, 3.2 0.037818 s i 1 i
Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan. 15.Neptuni välisilme ja tema kaaslane Tritani erinevus teistest suurtest kaaslastest Neptuun on suuruselt diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun'i tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
