Valmistamise aeg: Tehnoseisund (protektori jääksügavus, vigastused, rehvirõhk): sügavus 100 %, vigastused puuduvad, rehvirõhk 2,2 bar Velje põhitähis: 6J x 15 Velje nihutus: ET 45 Kinnitusvalem koos nõutud pingutusmomendi ja järjekorraga: kinnitus risti 103Nm 5. Rataste seadenurgad: Stoppermutriga fikseeritav pööratav sisemine rooliots 6. Lisaküsimus Millise kiirusega liigub uuritav auto kui tema tagaratas pöörleb pöörlemissagedusega 1500 p/min. Ratta diameeter = Velg 38,1 cm + rehvi kõrgus (185x 65%) 12,025 cm x 2 = 0,622 m Ratta ümbermõõt = 0,622 m x 3,14 = 1,95 m 1500 p/min x 1,95 m = 2925 m/ min = 175,5 km/h Auto kiirus on 175,5 km/h / 2 = 87,75 km/h 7. Rooliseadme iseloomustus (roolimehhanismi reduktori tüüp, võimendi tüüp) Lisage foto roolitrapetsist ja mõõtge ja tähistage skeemil roolitrapetsi osad Elektrilise võimendusega hammaslatt ja hammasratas 8. Auto pööramise analüüs
Veenus 1, Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. orbiit 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest diameeter: 12,103.6 km mass: 4.869e24 kg 2. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: Eosphorus ehk
Vooluallikas peaks andma vahelduvvoolu. Toorikute ettevalmistus Toorikud oleks kõige mõistlikum välja lõigata kasutades giljotiinkääre. Seejärel tuleks nad puhastada võimalikust metallipurust ja õlist. Silindrilise kuju saab neile anda anda valtsirullide abil. Toorikud tuleb iga 300 mm tagant kinnitada lühikeste traagelõmblustega. Keevitusparameetrite valik Kui võtame materjali paksuseks 56 mm, siis Welektroodi diameeter tuleb tabeli järgi võtta 3,2 mm, gaasisuudmiku nr. 14, keevitusvool 200 A, keevituskiirus 0,17 m/min ja gaasikulu 910 l/min. Welektroodi otsa teritusnurk võiks olla 60 kraadi. Keevitusdeformatsioonid Detaili peaks kinnitama keevitamise ajaks jäigalt rakistesse. Siis ei tohiks keevitustraadi kasutamisel deformatsioone tekkida. Liidete kvaliteedikontroll Esmalt tuleks detail kontrollida visuaalselt kasutades mikroskoopi, et avastada võimalikud külm ja kuumpraod
Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. Orbiidi pikem 4 498 252 900 km pooltelg: ehk 30,06896348 aü 49 532 km Diameeter: (ekvatoriaalne) 1,0243×1026 kg Mass: (17,147 Maa massi) Ligikaudne 49 572 km
Tuum- kerataoline, suure tihedusega objekt ahelreaktsioon- reakt. Mis põhjustab iseenda aatomi keskmes. jätkumist- raskete tuumade lõhustumisel. Paljunemistegur: ahelreaktsiooni mõjutav Tuuma diameeter: 10astmes-15 m prooton- elektrilaeng +e : elementaarlaeng, tema neutoronite paljunemine arv määr. Keemilise elemendi kriitiline mass: vähim tuumkütuse kogus, milles laenguarv- prootonite arv tuumas, perioodilisuse tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina süsteemis elemendi järjenumbriks ülekriitiline mass: kõik tuumarelvad plahvatavad
2 Kõrgus 51,04 51,07 51,08 51,06 Ringi laius 1 28,12 28,15 28,33 28,20 Ringi laius 2 31,02 31,03 21,01 31,02 Ringi laius 3 34,25 34,26 34,55 34,35 Ringi laius 4 37,33 37,35 37,76 37,48 1 ringi sise diameeter 25,01 25,05 25,03 25,03 4 ringi sise laiend 29,01 29,05 29,17 29,08 4 ringi õhem sise d. 27,24 27,26 27,55 27,35 1.ringi kõrgus 8,05 8,03 8,68 8,25 2 ringi kõrgus 12,27 12,28 12,45 12,33 3 ringi kõrgus 12,32 12,35 12,27 12,31 4 ringi kõrgus 16,44 16,41 16,76 16,54 Tabel 1
Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile (mitu miljonit kraadi Kelvini järgi) Tähed toodavad ise energiat tuumasünteesiprotsessi abil Palju neid on? Inimene näeb palja silmaga umbes 800 tähte Astronoomide hinnangul on universumi meile tuntud osas vähemalt miljard triljonit tähte Tähtede mõõtmed ... varieeruvad väikestest, paarikümne kilomeetri suurustest neutrontähtedest ülihiidudeni, nagu Põhjanael, mille diameeter on ligi 1000 korda suurem kui Päikesel Samas on ülihiidude tihedus Päikese omast palju väiksem Üks väga massiivseid tähti on Eta Carinae, mille mass on Päikese massist umbes 100...150 korda suurem Tähtede sünd Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest Tekkiva tähe (prototähe) kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus, tihedus ning tõuseb temperatuur.
poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lalande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas ja massilt kolmas. Diameeter: 49 532 km (ekvatoriaalne) Mass: 1,0243×1026 kilogrammi 17,147 Maad Pöörlemisperiood: 16 tundi ja 7 minutit Tiirlemisperiood: 164,8 Maa aastat Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989. aastal, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas jaama kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 kilomeetrit. Neptuunil on 13 teadaolevat kuud.
Kesk. 64 Mõelge, kas t-test tuleks valida 'assuming equal variances' või 'equal' või 'unequal' 'assuming unequal variances' (lähtuvalt eelmise ül. vastusest) P-väärtus Esitage ka t-testi tulemused Jah või ei 16) Sooviti uurida tavalise täpsusklupi ja elektronklupi mõõtmistulemuste erinevust. Selleks mõõdeti samadel puudel diameeter tavalise täpsusklupiga ning elektronklupiga. Kas võib väita, et keskmine mõõtmistulemus nende kluppide puhul on erinev? Kesk. tava Esitage ka t-testi tulemused Kesk.elek. P-väärtus Jah või ei 1. 2. 3. 4. 5. 6
b 2 ( x ) osahulk ning Pi punkt, kusjuures PiSi, piirväärtust protsessis n0, kus n=max{d1, d2,...,dn}, kus di tüki Si diameeter: f ( pi , rj )yi j =1 d i =1 c
taldrikute avade välispiiril (I). Reguleerseibi ava läbimõõdu muutmine muudab hüdraulist takistust vee väljumisel ringkanalist, seega veeluku asendit. Veeluku asend peab olema selline, mis takistab kütuse sattumist eraldustaldriku taha raske faasi kambrisse s.t. vee hulka. Eralduskihi tegelik asukoht sõltub kütuse tihedusest. Kui kütus on suure tihedusega, siis eralduskiht liigub väljapoole ja tuleb võtta ava väiksema diameetriga reguleerimisseib. 1. Eraldustaldriku väline diameeter 2. Reguleerseibi sisemine diameeter 3. Taldrikpaketi avade diameeter 4. Taldrikpaketi väline diameeter 5. Vee ja kütuse (veeluku)piirjoon Reguleerimisseibi valimisel peab teadma, et suurema avaga seib nihutab vee ja kütuse piirjoone trumli pöörlemisteljest väljapoole (II), väiksema avaga seib nihutab veeluku piirjoone sissepoole (III). Esimesel juhul võib koos veega väljuda ka osa kütust. Veeluku nihkumisel liiga taldrikuhoidja
Kokkurullitud villakud pannakse õhku läbilaskvatesse kottidesse, kus säilitatakse villa kuni realiseerimise või pesemiseni Villa kvaliteet Villkarval on väga palju erinevaid tehnilisi omadusi (peenus, pikkus, tugevus, säbarus, venitatavus, vetruvus, elastsus, vormitatavus, läige, värvus, niiskus, hügroskoopsus jm.). Mõned nimetatud omadustest on lõpptoodangu kvaliteeti silmas pidades olulisemad teistest. Villkarva diameeter e. üldisemalt villa peenus on tähtsaim villa kvaliteeti iseloomustav omadus, sest peenemast villast on võimalik teha parema kvaliteediga (eelkõige pehmemat, ühtlasemat ja suurema väljatulekuga) lõnga ja riiet. Peenuse täpseks määramiseks kasutatakse kas okulaarmikromeetiga varustatud mikroskoopi, spetsiaalset villa peenuse mõõturit lanameetrit või kaasaegset optilist või lasertehnikat. Villa peenust saab ekspert hinnata ka silma järgi
Sarrustamise joonis ja kasutatava terase loetelu on osa sellest plaanist. Sarrustamise jooniselt nähtub muuhulgas see, kuidas teraselemendid peaks painutatud olema. 2.5 Varraste painutusvormid: · Sirge varras · Konksukujulise otsaga sirge varras · Ülespoole painutatud varras · Suletud varras Minimaalne varraste vaheline kaugus raudbetoonis peab olema : Varras diameetriga 20 mm või vähem = vahemaa 2 cm Varras diameetriga üle 20 mm = varda diameeter 9 2.5.1 Tugevdusvarraste painutamisel kehtivad tavalised reeglid, sest teras ei tohiks murduda: · Painutamiseks kasutatakse rullikut. · Konksutaoliste otstega varraste painutamiseks mõeldud rulliku diameeter on 4 7 korda suurem varda diameetrist. · Ülespoole painutatud terasvarraste painutamiseks on rulliku diameeter 15 20 korda
liikumisvõimalusega kolb 3. Mootori võll 4. Kaas 5.Silinder 6. Õli sissevool 7.Tühjendusava Võlliliini osade diameetrid peavad vastama nn. registrivalemitele : Dv = Dt, Ne Dv = 92 3 ( 1+ ) , kus Dv on vahevõlli väline diameeter , n Dt - tugivõlli diameeter , n - sõukruvi pöörete arv, Ne - peamasina efektiivvõimsus , - tegur ,mis oleneb mootori taktilisusest , silindrite arvust ja sõukruvi tasakaalustusastmest. Ds = 1,12 Dv +k Dsk , kus Ds - on sõuvõlli diameeter, Dsk sõukruvi diameeter, k- sõuvõlli tegur ,( k= 7 ilma pronkshülsita , k = 10 pronkshülsiga ) Võlliliini osad valmistatakse vähese või keskmise süsinikusisaldusega kvaliteetsest
Ruuduks nim. võrdsete kölgedega ja täisnurkadega nelinurka. Ristkülik on nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad. Trapets on nelinurk, mille kaks külge on paralleelsed. Võrdhaarne trapets on nelinurk, mille kaks haara on paralleelsed ja võrdsed. Täisnurkne trapets on nelinurk, mille kaks külge on paralleelsed ja üks nurk on 90 kraadi. Kolmnurgaks nimetatakse kolme punktiga määratud kinnist murdjoont koos tasandi osaga, mida see murdjoon piirab. Võrdkülgne kolmnurk, mille kõik kolm külge on võrdsed. Võrdhaarne on kolmnurk, mille vähemalt kaks külge on võrdsed. Erikülgne on kolmnurk, mille kõik küljed on erineva pikkusega. Täisnurkne on kolmnurk, mille üks nurk on täisnurk. Nürinurkne on kolmnurk, mille üks nurk on nürinurk, s.o suurem kui 90o. Teravnurkne on kolmnurk, mille kõik nurgad on teravnurgad, s.o väiksemad kui 90o Rööpkülik ehk rööpnelinurk on nelinurk, mille vastasküljed on paralleelsed ning võrdsed. Rombiks nim. nelinurka , ...
kiirusega umbes 300 km/s. · Andromeeda galaktika ja Linnutee liiguvad üksteise poole kiirusega 100-140 km/s. · Kokkupõrge on ennustatud toimuma 2,5 biljoni aasta pärast. · Kokkupõrke korral sulanduvad kaks galaktikat üheks. · Sellised sündmused on suuremates galaktika gruppides sagedased. Kunstniku kujutus Andromeeda ja Linnutee kokkupõrkest (Vaadatuna maalt). Struktuur · Andromeeda on spiraalgalaktika. · Arvatakse, et diameeter on 70 000-120 000 valgusaastat. · Gaas ja tolm Andromeedas muunduvad üldiselt kattuvateks rõngasteks. · Andromeeda ääreala tähtede jälgimine on näidanud, et ilmselt on see teinud läbi meie galaktikaga sarnase evolutsiooni. Andromeeda galaktika infrapunavalguses Tuum · M31 on tuntud selle tiheda ja kompaktse tähekogumiku poolest galaktika keskel. · Tuum koosneb kahest kogumikust (P1 ja P2), mida eraldab üksteisest ligikaudu 4,9 valgusaastat.
Elektrimootori võimsuse sõltuvus koormusest Õpilase nimi Õpetaja märkused Klass 10.b Töö tegemise kuupäev 8.06.2011 Õpetaja allkiri tööle lubamise kohta Töö esitamise kuupäev 8.06.2011 Õpetaja hinnang töö sooritamise kohta Töövahendid: Katseriist elektrimootori võimsuse määramiseks, stopper, nihik. Rihmratta diameeter: Katse nr. F1(N) F2(N) F(N) t(s) (p/s) N(W) 1. 2. 3. 4. 5. 6. Lõppvastus:
Autod-Traktorid II August Tam m eorg TA III 1. ülesanne 1. Honda 2000 s Mootori tüüp: F20C 2.Lähteandmed Mootori töömaht: 1997 cm 3 Mootori Võimsus: 250 HP (8600 pööret m inutis) Mootori Pöördem oment: 217,71 Nm (7500 pööret minutis) Väntvõlli vända diameeter: 84mm 84mm Väntvõlli vända raadius: r := = 42× mm 2 Kepsu pikkus: l := 153mm 3. Kolvi liikumise parameetrid r Väntvõlli vända raadiuse ja kepsu pikkuse suhe on := = 0.275
Rooma linn tänapäeval Colosseum-kõige kuulsaim amfiteater Valmis aastal 80 Toimusid gladiaatorite võitlused omavahel ja loomadega ning merelahingud Ellipsi kujuline 188x156m, kõrgus 48,5 4-korruseline 80 kaart ja 80 sissepääsu Mahutas 50 000 pealtvaatajat Colosseum Colosseum tänapäeval Gladiaatorid areenil Panteon "Kõikide jumalate tempel" lad.k Esimene kuppelehitis, kuplid toetuvad 8. eenduvale müüriosale, mille vahel nisid Silindri diameeter ja ruumi kõrgus on 43,5m kassetlagi Sisekujundus erinevatest marmoritest Sinna maeti kuulsaid inimesi näit. Raffael ja paljud valitsejad Panteoni sisevaade Foorumid Linnaväljakud teede ristumiskohas Palju ehitisi-basiilika(äri-ja kohtuhoone), raamatukogud, templid, trimfikaared, arhiiv, kartser, sammas, monumendid Siin lõppesid triumfikäigud, siin asus uudistetahvel "acta diurna", siin aeti äri ja sõmiti lepinguid Tähtsaim Forum Romanum, aga pea
¿ ¿ f ( x )= ( 2 )( ( x - )( + -x ) )exp [ -12z ] 2 , (1) kus < < + , -< < , ; > 0 , -<© < . 10000 L= Hynyneni funktsioon: e c 1+ c2 log ( D) , (2) Kus D on puistu diameeter sentimeetrites, ning c1, c2, - puuliigist sõltuvad parameetrid. 4 TABELID JA JOONISED Tabel 1. Eesti pindala jagunemine maakategooriate järgi (Mets2011 2013) Eesti pindala1 Riigimetskonnad2 Teised Eesti pindala3 valdajad Land category Maakategooria Total area State forest Other owners Total area
Taldrikutejagaja Taldrikutejagaja Seadmes on 1-2 püsttunnelit, millesse paigutatakse 75- 150 taldrikut. Tunnelid on harilikult arvestatud taldrikutele, mille diameeter on maksimaalselt 250-260 mm. Tunnelis on vedru, mis tõstab taldrikuid ülespoole. Nii on ülemine taldrik alati lauatasapinna kõrgusel. Taldrikutejagaja võib olla soojendatav. Taldrikute soojendusaeg on umbes 30 minutit.
Päikesesüsteemi planeete saab liigitada järgmiselt: Avastamise ajaloo Suuruse Kauguse järgi Päikesest Asendi järgi Maa orbiidi suhtes. Avastamise ajalugu Avastamise ajaloo järgi jagunevad planeedid klassikalisteks (Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn) ja kaasaegseteks (Uraan, Neptuun, Pluuto) planeetideks. Suurus Suuruse järgi - väikesteks (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto) ja hiidplaneetideks (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Väikeste planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km, suurtel enam kui 48000 km. Kaugus Päikesest Kui arvestada kaugust päikesest jagunevad planeedid: lähisplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) ja kaugplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto). Lähisplaneedid asuvad seespool, välisplaneedid väljaspool asteroidide vööd. Asend Maa orbiidi suhtes Asend Maa orbiidi suhtes, võib eristada siseplaneete (Veenus ja Merkuur), mille orbiit on seespool Maa orbiiti, ning
1.Nimeta ja iseloomusta Maa tüüpi planeete (paiknemine; suurus võrreldes maaga, pinna temperatuur) Merkuur-päikesele lähim planeet, kaugus Maast 82000000km-217000000km, pinna temperatuur on -173kraadi kuni 427kraadi. Veenus-päikese poolt loetuna teine planeet, 462kraadi pinnatemperatuur, suurus ja mass on sarnased Maa omaga, veenuse diameeter on Maa diameetrist kõigest 650km väiksem. (Maa) Marss-neljas planeet päikesest, pinnatemperatuur on +25kuni -125kraadi. Kõik need planeedid on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Neil on väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Need neli planeeti moodustavad Maa rühma. 2.Nimeta ja iseloomusta hiidplaneete (paiknemine, suurus võrreldes maaga, pinna temperatuur ja kaaslased üldiselt) Jupiter-päikesest kauguselt viies planeet ja päikesesüsteemi suurim
(Pluuto orbiit on sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta palju väiksem.) 6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Võrreldes teistega on Pluuto väiksem. Pluutol on ebaharilik orbiit (piklik). Teistega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit. Pluuto kaldenurk Maa ja kõigi teiste planeetide orbiitdega tasandi suhtes on 17 kraadi. 7. Millestel planeetidel ei ole kaaslasi? Millistel on kõige rohkem? Jupiter - vähemalt 63 kaaslast. Nendest 47 diameeter on väiksem kui 10km. Saturn - täpne arv pole teada (palju). 2007. aastal identifitseeritud 60 kaaslast pluss 3 kinnitamata. Nendest 52 on pandud nimed. Paljud nendest on väga väikesed: 60-st 34 on väiksema kuni 10km diameetriga. 13 väiksema kui 50 km diameeter. Uraan - teadaolevalt 27 kaaslast. Neptuun - teadaolevalt 13 kaaslast. Marss - 2 kaaslast. Merkuur - pole kaaslasi. Veenus - pole kaaslasi. 8. Merkuuri lühikirjeldus (atmosfäär, pinnavorm, temperatuur).
hüplemisi. Hüpits on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus vastab võimleja kasvule. Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teiste vahenditega. Kavasse kuuluvad erinevates tasapindades kõrged ja madalad visked, rõnga veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt. Rõngas on tehtud puust või plastist.Rõnga diameeter on 80-90 cm ja ta peab kaaluma vähemalt 300 grammi. Pall on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Pall on dünaamiline vahend, mis kava jooksul ei tohi olla staatikas. Pall on tehtud tehiskummist, tema läbimõõt 18-20 cm ja miinimumkaal 400 grammi. Linti kasutades peab võimleja hoidma selle kogu aeg liikumises,
2) Vette valatakse 2-5 sekundiga 300g kipsi ning segatakse see 30 sekundi jooksul homogeenseks massiks 3) Peale segamise lõpetamist valatakse kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas peavad olema eelnevalt niisutatud, kipsitaigna ülejääk lõigatakse noaga maha 4) 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõstetakse silinder kiirest vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogikese diameeter. Kui diameeter ei ole piires 180 ± 5 mm, korratakse katset uue veehulgaga. Katse tulemused on toodud punktis 4.2 tabelis 1.2 3.3 Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks võetakse 200g kipsi ja normaalkonsistentsile vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega üle 30 sekundi
kaugusel olevat fikseeritud punkti, mis asub ringiga (ja ringjoonega) samal tasandil. 4. Ringi raadiuseks nimetatakse ringi keskpunkti kaugust ringjoonest (ringi keskpunkti kaugust ringjoone mis tahes punktist), samuti ringi keskpunkti ringjoone ükskõik millise punktiga ühendavat sirglõiku. 5. Ringi diameetriks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone punkti ja läbib ringi keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust. Diameeter on raadiusest 2 korda pikem. 6. Ühikringiks nimetatakse niisugust ringi, mille raadiuse pikkus on 1 ühik. 7. Rõngas on kujund, mille moodustavad kaks samal tasandil asuvat kontsentrilist (ühise keskpunktiga) ringjoont. Rõngas sisaldab kõiki punkte, mis asuvad kas ükskõik kummal ringjoonel või suurema ringjoone sees, kuid mitte väiksema ringjoone sees. 8. C=2*pi*r 9. S=pi*r2 10. D=raadius*2 11. R=diameeter/2 12
suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt, neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 2)Jupiteri-tüüpi ehk gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. Suuruse järgi: 1) Väikesed: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto. Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km. 2) Hiidplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. Kauguse järgi päikesest: Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. Asendi järgi maa orbiidi suhtes: Siseplaneedid: Veenus ja Merkuur. Nende orbiit on seespool maa orbiiti, neil
6. Eeldades männi diameetrite korral normaaljaotust, x0,7= 37,9
leida jaotuse 0,7-kvantiil, leia 0,2-täiendkvantiil. x0,8= 39,5
Leia alumine kvartiil, mediaan, variatsioonikordaja 31,8 35,2 14,5
7. Eeldades männi diameetrite korral normaaljaotust,
leida diameeter, millest 15% puudest on jämedamad, x0,85= 40,5
leida diameeter, millest neljandik puudest on peenemad. x0,25= 31,8
8. Eeldades männi diameetrite korral normaaljaotust, leida, kui suur osa diameetritest
jääb vahemikku 32 kuni 36 cm P(32
5. Kasutegur ŋ ( absoluutarv või % ), 6. Kavitatsioonivaru ∆ h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head või maksimaalne lubatav vaakum H lub/vac(m), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis - või käigusagedus p / min Üksiktoime- e. lihttoimega kolbpumbad. • Kolbpumba tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste • ühekordse tegevusega pump • n - väntvõlli pöörete arv minutis • D - silindri sisemine diameeter 2 • S - kolvi käik Q D S 60n m 4 • m - pumba mahukasutegur. R Q L Qmax QKESK x S
Solenoidi N= 360 keerdu Solenoidi pikkus l= 250 mm= 0,25 m Pooli N 1= 200 keerdu Pooli S1 = 1052,1 mm2 = 1,0521*10-3 m2 Mõõdetud voolutugevus I= 86A Sagedus (vahelduvvool) f= 50 Hz Mõõtetulemused: U(x) U(-x) IU(x)I x cm mV mV mV fe(x) ft(x) f(x) 0,19068 0,85588 0,66519 0,7772 1 174,1 172,8 173,45 6 4 8 06 0,18931 0,85097 0,66166 0,7775 2 173 171,4 172,2 2 6 4 35 0,18715 0,84252 0,65536 0,7778 3 171,17 169,3 170,235 2 1 9 67 0,83010 0,64595 0,7781 4 168,21 166,8 167,505 0,18415 2 2 59 0,18046 0,813...
Kui pika maa läbib see ratas 10 minutiga? Kuna raadius peab olema meetrites siis teisendame 40cm meetriteks mis on r = 40cm = 0,4m Kuna aeg peab olema sekundites siis teisendame 10minutit sekunditeks mis on t = 10min = 600s Andmed: r = 40cm = 0,4m t = 10min = 600s =82,5rad/s s=? s=v*t ; v=r* (paneme need valemid kokku ja saame) s=r**t s=0,4*82,5*600=19800m=19,8km Vastus: 19,8km 4)auto liigub kiirusega 120km/h. Arvuta rataste nurkkiirus , kui ratta diameeter on 60cm Kuna me vajame ülesandes raadiust mitte diameetrit siis peame jagama diameetri kahega ,et saada teada raadius. r=30cm ja kuna raadius on cm siis teisendame selle meetriteks r=0.3m Kuna meil on vaja kiirust mis oleks meetrit sekundis sisi teisendame 120km/h meetrit sekundiks. V=120/3,6=33,3m/s Andmed: r = 30cm=0,3m v = 120km/h = 33,3m/s =? =v/r =33,3/0,3=111 rad/s Vastus: 111rad/s
Alina Rostsinskaja 9c Planeet Saturn Üldised andmed 6. päikese poolt lugedes suuruselt 2. pärast Jupiteri Gaasiline hiidplaneet Asub 1 433 531 000 km päikesest e. 9,5 a.ü. Teeb tiiru ümber päikese 10 759päeva e.29,5 aastaga. 95 korda raskem kui Maa Ekvatoriaalne ümbermõõt 60 300 km. Saturni tihedus on väiksem kui veel Saturnist saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta, planeedi väike tihedus annab teadlastele uurimisruumi kas... 1. ...Planeedi pind asub kaugel allpool pilvepiiri. 2. ...Planeedil on olemas tahke tuum ning tema keskpunktist väjapoole liikudes läheb aine pilvedeks ja gaasiks sujuvalt üle. Saturni koostis. Vesinikust (~96%) Heeliumist (~3%) Ammoniaak Metaan Etaan Vesi Atsetüleen Fosfiin Saturni pilvekihid. Pilvede ülemine kiht koosneb metaanist ja ammoniaagist. Temperatuur ülemises kihis on -175°C. Alumised kihid on arvatavasti jääkristallidest. Sügavamale minnes kasvab rõhk ja temperatuur. Sa...
ban keelustama budget eelarve can´t help ei saa midagi parata can´t stand ei talu car pool auto ühiskasutus centipede sajajalgne circumference ümbermõõt clad kaetud, riietatud clover ristikhein coal kivisüsi community kogukond, ühiskond consequence tagajärg conservation looduskaitse crimson veripunane, tulipunane daisy tree karikakra puu deceive tüssama, petma, eksiteele viima deforestation metsa lageraie demand nõudma diameter diameeter drawback puudus, tagasilöök drift triivima, hulkuma emit eraldama, kiirgama endangered species ohustatud/hävimisohus liigid energy use energia kasutus epic eepiline, kangelaslik face vastu astuma, silmitsi olema fairy land muinasjutumaa filter filter, sõel fluorescent helendav fossil fuel fossiilkütus (põlevkivi, kivisüsi, nafta vms) fragile habras, õrn frozen külmutatud, jäätunud, tardunud
Linnutee - meie kodugalaktika, mis koosneb 100 miljardist tähest ja on läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Andromeeda udu- umbes kahe miljoni valgusaasta kaugusel asuv galaktika, mida palja silmaga saab eristada uduse täpina. Päikesesüsteem Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto Saturn Orbiit : 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest Diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) Mass : 5.68e26 kg Saturn on kuues planeet päikesest ja suuruselt teine. Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammonniaagist ja "kivimist" - see on sarnane ürgsele Päikese udukogu koostisele, millest moodustus Päikesesüsteem. Saturni tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo oli esimene, kes märkas teda teleskoobiga 1610 aastal; ta
Defineerimine mõiste täpne ja lühike määratlus Algmõiste mõiste, mida ei defineerita (punkt, sirge, tasand, ruum, hulk, arv, suurus) Ülesanne: defineeri ja õpi selgeks järgmised mõisted: 1. Lõik, murdjoon, hulknurk 2. Nelinurk, rööpkülik, ristkülik, ruut, romb, trapets. 3. Ristuvad ja lõikuvad sirged, paralleelsed sirged. 4. Täis-, nüri- ja teravnurkne kolmnurk; võrdhaarne ja võrdkülgne kolmnurk. 5. Kolmnurga kõrgus. 6. Ring ja ringjoon, diameeter, raadius, kõõl. 7. Alg- ja kordarv, naturaalarv, täisarv. 8. Liig- ja lihtmurd. 9. Murru taandamine ja laiendamine. 10. Nurk, sirgnurk, täisnurk, kõrvunurgad, tippnurgad. 11. Üks- ja hulkliige, sarnased üksliikmed. 12. Võrrand, võrre, võrratus. 13. Protsent. 14. Ristsumma. 15. Aritmeetiline keskmine. 16. Aksioom. Lõik Lõik ehk sirglõik on sirge kaht punkti A ja B ühendav osa, punktid A ja B kaasa arvatud. Seda lõiku tähistatakse AB.
PLUUTO AVASTAMINE 18.veebruaril ,1930 .aastal Avastaja oli USA amatöörastronoom Clayde Tombaught. Arvestused , mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel osutusid hiljem valeks , ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte tedlik tollest veast , teostas C. Tombaught Arizonas Lowelli observatooriumis väga hoolika taevavaatluse ja leidis pluuto . Nimi ''Pluuto'' Pluuto sai oma nime Rooma Mütoloogia allmaailma jumala Pluuto (Kreeka: Hades) järgi. Planeedile omistati see nimi (pärast paljusid teisi soovitusi) võib-olla sellepärast, et ta on nii kaugel Päikesest, et ta on pidevas pimeduses ja võib-olla sellepärast, et "PL" on initsiaalid Percival Lowell-st. PLUUTO OMADUSED Kaugeim planeet päikesest. Pluuto on väikseim seitsmest päikesesüsteemi kuust (Kuu, Io, Europa,Titan ,Triton, Callisten, Canymedes). Diameeter on 2274 km. Orb...
RA A G F E D C B Q,N - 5,9 5,9 15, -21 1 - 10, -1,2 M, 1,5 2,6 6 Minimaalne ristlõike diameeter: 32( 21103 ) =¿ 0,027 m=27 mm 3,14( 180106 ) 32M 3 =¿ ¿ [ ] d 3 ¿ []=180 Mpa
jooksul 0htlaseks massiks. Peale segamise lOpetamist valatakse Lipsitaigen surudes elastset kaussi, et tagada iihtlane voolamine ning spaatliga kaasa aidates, et kogu mass saaks Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alus on eelnevalt niisutatui. Kipsitaigna iilejiiiik l6igatakse silindrilt pahtlilabidaga. 45 sekundi m66dumisel kipsi vettevalamiselnomendist t6stetakse silinder kiiresti vertikaalselt iiles ning miiIratakse tekkinud koogikese diameeter (lugedes niiidu aluselt, v6i meie katse puhul nihikuga). Kui diameeter ei oG piires 180 + 5 mm, korratakse katset uue veehulgaga. Katsetulemused niiidat akse punktis 5.2. 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade mliflramine Kipsitaigna tardumisajad m?iiiratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks v6etakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse r6ngasse
küsimuste vastused 27.05.2014 LL-12 Eesti Mereakadeemia Kaspar Reinson 1)Kollektiivsete päästevahendite loetelu: Päästepaat Täispuhutav päästeparv Metallist või plastikust jäik päästeparv Täispuhutav liugtee Tõsteparv Valvepaat Kiirvalvepaat 2)Individuaalstete päästevahendite loetelu: Päästevest Päästerõngas Vee-ja kaitseülikond Termokott 3)Päästerõngastele esitatavad tehnilised nõuded: Päästerõnga välimine diameeter ei tohi ola rohkem,kui 800 mm ja sisemine mitte vähem,kui 400 mm Materjal peab vastu pidama põrutustele, selleks võivad olla korgi laastud, korgi kraanulid, mingi muu ujuva materjali kraanulid või õhuga täidetud sektsioonid. Peab olema võimeline vee peal kandma mitte vähem,kui 14,5 kg raskust 24 tunni jooksul. Rõnga kaal ei tohi olla vähem,kui 2,5 kg. Rõngas ei tohi põleda ega sulada,kui on täielikult ümbritsetud tulega 2 sekundi jooksul.
3. Tippkoormus: Q=Qmax+Qsoojuskaod=2,088MW Aastatoodang: Q=(Qküte+Qvent+Qtv)/(1-kaod)=4401 MWh 4. Kütusetarve M=KM soojusvajadus/(kütuse kütteväärtus*katlamaja kasutegur)=166,1 t/a 2 5. Veekulu ja läbimõõt G=tippkoormus/(vee erisoojus*(Tpv-Ttv))=9,06 kg/s Tihedus (92,2°C)=968,8 Gmahuline=G/tihedus=0,0094 m3/s Sobiv väljuvate torude diameeter antud piirkonna soojusvarustuse tagamiseks: 4* A d = = 0,0997m 6. Keskmine soojuskandja ja ruumiõhu temperatuuride vahe arvutusliku reziimi korral: tksaw=55°C Tabel 4. Kaugkütte temperatuurid sõltuvalt välisõhu temperatuuridest: Välisõhk 1 2 3 -25 127,23 68,17 95,02 -24 125,43 67,38 93,77 -23 123,63 66,59 92,52 -22 121,82 65,80 91,26
on märksa rohkem, aga lühikokkuvõtteks sobib see kirjeldus küll. Kuidas tuuleturbiinid töötavad Peaaegu kõik riiklikku elektrivõrku ühendatud tuuleturbiinid koosnevad tiivikutest, mis pöörlevad horisontaalse rootori ümber. Rootor on ühendatud käigukasti ja generaatoriga, mis asuvad masinaruumis. Masinaruumis asuvad elektroonilised komponendid ning masinaruum ise asub torni tipus. Tegemist on nn "horisontaalteljega" masinaga. Rootori diameeter võib olla kuni 90 meetrit, väiksemad masinad (umbes 30 meetrit) on levinud arengumaades. Tuuleturbiinid võivad olla kolme-, kahe-, või ühelabalised. Levinuimad on kolmelabalised.Labad on toodetud klaaskiuga tugevdatud polüestrist või puitepoksüüdist.Labad pöörlevad ühtlasel kiirusel 10-30 p/min, kuigi viimasel ajal on kasvanud ka vahelduva kiirusega töötavate masinate hulk. Turbiinidel on olemas automaatne võimsuse kontroll, mis peatab masinad
kood). Kuna geneetiline kood on praktiliselt hesugune kigil organismidel, pidi ta kinnistuma evolutsiooni vga varajasel etapil. pidid olema tekkinud molekulid, (lipiidid) mis moodustavad membraani ja eraldama muust keskkonnast isereplitseeruva valkude ja RNA segu. Praegu eksisteerivatest organismidest on lihtsaimad mkoplasmad, ilma kestata bakterid, kes tavaliselt harrastavad parasiitset eluviisi taime vi loomarakkudel. Nende diameeter vib olla 0.3 mikrom. ja nende genoom kodeerib ca 400 erinevat valku. Esimesed rakud meie planeedil visid olla veelgi lihtsamad. Igatahes kik praegu elavad rakud kasutavad DNA-d priliku info salvestamiseks, elu algetappidel arvati selleks olevat RNA. Thtis verstapost raku (elu) evolutsioonis on ca 1.5 miljr. aastat tagasi, kui toimus leminek vikestelt, lihtsa sisestruktuuriga rakkudelt, nn prokarootidelt, keerukamatele rakkudele, millest koosnevad kik hulkraksed organismid
SÜDA nimi Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni:
Võeti välisõhuproov koridorist. Petri tassilt võeti kaas pealt ja lasti seista 5 minutit, siis pandi Petri tassile uuesti kaas peale. Petri tass paigutati termostaati ehk inkubaatorisse. Petri tassil lasti seal seista kaks nädalat. 2 nädala pärast loeti Petri tassilt kokku 11 mikroobipesa. 5 minuti jooksul sadeneb 100 cm 2 suursele söötme pinnale ligikaudu samapalju mikroobe, kui neid on 10 l õhus. Leida 1 m3 õhus olevate mikroobide arv, kui Petri tassi diameeter on 10 cm. ARVUTUSED: Arvutati Petri tassi pindala, millega saadi tegeliku mikroobide sadenemise pindala: d=10 cm r= 5 cm S= r2 S= * 5² = 78, 5 cm2 Arvutati tegelik õhuhulk, mis sadenes Petri tassile: 100 cm2 10 l 78,5 cm2 x l x=7,85 l Arvutati, mitu mikroobi oli 1 m3 õhus: Petri tassis oli 11 pesa 7,85 cm2 25 pesa 1000 l x x= 3185 PMÜ/m 3 TULEMUS/ JÄRELDUS: Koridorist võetud välisõhuproovis oli 1 m3 õhus 3185 PMÜ/m3. Siseruumides
· 1970. a Nõukogude Liidu kosmoselaev Venera 7 · 1990-1994 a NASA kosmoselaev Magellan · 2005 Euroopa kosmoseagentuuri Venus Express Maa · Päikese poolt kolmas planeet · ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu · tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi · maakoor on jagunenud laamadeks · 71% pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega · ainus looduslik kaaslane on Kuu · keskmine orbitaalkiirus 29,783 km/sek · ekvatoriaalne diameeter 12 756, 270 km · mass 5,9736 x 1024 kg · värvuse järgi kutsutakse ka helesiniseks planeediks · suuruselt viies planeet Päikesesüsteemis · keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° Maa kaaslane - Kuu · kesmine kaugus Maast 384 400 km · kiirus orbiidil 1,03 km/sek · läbimõõt 3476 km · Kuu mass - 7,36 × 1022 kg · raskusjõud 6 korda väiksem kui Maal · Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega
( 13.-19. saj. ) Euroopas laialdaselt tuntud südamekujulised, krooni ja linnupaariga kaunistatud sõled said eesti talurahvale omaseks arvatavasti 16.sajandil. 19 saj kanti neid veel Saaermaal. Eesti 19. sajandi rahvarõivastele oli iseloomulik koonusjas ja lilleornamentidega kaunistatud kuhiksõlg, mis kujunes 16.saj moodi läinud renessansipärasest rõngassõlest välja 18 sajandil. Kuhiksõlgede suurus erines paikonniti märgatavalt: Põhja Eestis ja saartel olid need väikesed ( diameeter - 10 cm), Lõuna-Eestis diameetriga 10-15cm ja Setumaal eriti suured läbimõõduga juba 20-35 cm. Setu naise sõlg Talurahva sõlgesi tehti põhiliselt hõbedast,lihtsamaid ka vasesulamist ja neid valmistasid enamasti linnakullasepad. Lihtsamaid tegid ka küla sepad. Erinevad sõled Kuju järgi eristatakse väga mitmeid sorte sõlgi. Kärbisõlg- on eriti iseloomulik Kagu-Eestile. Neil on teljetoru, hiljem liistu või pulga küljes
Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk süsteemis ei tohi ületada 200 bar ja silindri mehaaniline kasutegur on m = 0,8 Antud: m = 1200 kg p= 200 bar m = 0,8 dmin = ? F = mg = 1200 * 10 = 12000 N 12000 Fteg = 12000 + * 20 = 15000 N 80 F = pA 15000 A= 8 = 0,000075m 2 2 * 10 d = 0,000075 / 3,14 = 0,0098m =9,8mm Vastus: Silindri minimaalne diameeter antud tingimustega on d=9,8mm Ülesanne 5 Hüdrovõimendi väiksema silindri kolvi pindala on A1 = 800 mm2 ja talle on rakendatud jõud F1 = 360 njuutonit, suurema silindri kolvi pindala A2 = 2500 mm2 ja temale rakendatud jõud F2 = x. Kolbide käigupikkused silindrites vastavalt S1 = 50 mm, ja S2 = x mm. Võimendi mehaaniline kasutegur m = 0,9 ja mahuline kasutegur v = 0,95. Arvutada F1 ja S1 väärtused. Antud: A1=240mm2 F2=2500N S1=100mm S2=10mm
SILINDRI INERTSIMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 19.11.2014 Tallinn 2014 1 Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2 Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja 3 Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m v2 I v2 Wk= + (1) , kus 2 2 m – silindri mass(kg) v – masskeskme kulgeva liikumise kiirus(m/s) I – inertsimoment (kg m2 ) ω – nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes(rad/s) Lugedes hõõrdejõudude töö tühi...
(nagu planeedid). Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Asteroidide kuju ja suurus Asteroidid on ebakorrapärase kujuga, sest nende gravitatsioon ei ole piisav, et nad kerakujuliseks muutuksid. Väga vähestel asteroididel on läbimõõt suurem kui 100 km. Üldse on vaid 26 asteroidi suuremad kui 200 km, 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km. Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameeter on vaid mõnisada meetrit. Astronoomilises kirjanduses liiguvad väited, et 100-meetriste ja suuremate asteroidide arv võib ulatuda 300 000-ni. Kuidas asteroidid tekkisid Asteroidide vöö ja Jupiteri troojalased. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
