tuulegeneraatorid on veel vähe levinud, nad on väikese võimsusega eriotstarbelised seadmed, mida enamasti kasutatakse akude laadimiseks. Süsteem tuulegeneraator-akupatarei-inverter Kompaktne 300 W tuulegeneraator pakendis Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 inverter Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 · nominaalvõimsus: 400 W · max võimsus: 500 W · rootori diameeter: 1,5 m · tuule min kiirus: 2,5 m/s · tuule keskmine kiirus: 12,8 m/s · genereeritav pinge: 12, 24, 36, 48 VDC · kaal: 15,5 kg · suudab toota 50 kWh elektrienergiat kuus tuule keskmisel kiirusel 12 m/s, 210 h tuult kuus Tuulegeneraatori võimsus sõltuvalt tuule kiirusest Tuulegeneraator
Planeet Maa Koostasid : Tanel ja Ardi Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna. Maa on ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega. Maa kaaslaseks on taevakeha Kuu. Maa mõõtmed Ümbermõõt : 40 075,004 km ( ekvaatoril ) 39 940, 638 km ( poolustel ) Kogupindala : 510 065 284,702 km² Ruumala : 1 083 230 000 000 km³ Diameeter : 12 756,270 ( ekvaatoritasandil ) 12 713,500km ( poolusi läbiv sirge ) Keskmine kõrgus : 623 m, keskmine ookeani sügavus 3,8 km. Andmeid Maa kohta Tiirlemisperiood : 365,256 päeva. Keskmine orbitaalkiirus : 29,783 km/h. Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal : 15°C Keskmine raadius : 6372,795 km Keskmine tihedus on 5,5 g/cm³. Ma...
Neptuun Neptuun · Kaheksas planeet Päikesest ja diameetri järgi suuruselt neljas. · Nimi Vana-Rooma merejumala Neptunuse järgi. Andmed · Tiirlemisperiood: 164,8 Maa aastat · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1, 0243x 1026 kg · Pöörlemisperiood: 16 h 7 min · Kaaslaseid: 14 · Keskmine kaugus Päikesest: 4 497 mil km · Atmosfääri temperatuur: -235o Kaaslased · Viimane kuu avastati 2013. aastal · 1846. aastal avastati Neptuuni kõige suurem kuu Triton · 1949. aastal leiti Nereid · Suuruselt teine kaaslane Proteus Rõngad Väga tumedad Koostis teadmata Huvitavad faktid · Võib omada tahket tuuma · Külastanud ainult üks kosmoselaev
Maa Page 1 Page 2 Andmed ·Tiirlemisperiood: 365,256 päeva ·Keskmine diameeter: 12 745,591 km ·Keskmine ümbermõõt: 40 041,455 ·Kaugus päikesest: ~150 millionit km ·Pöörlemisperiood: 23 h 56 min 4 s ·Maa telje kaldenurk: 23.439º ·Kaaslane: 1, Kuu ·Pindala: 284,702 km (71% kaetud soolase veega) ·Vanus: 4,55 miljardit aastat Page 3 Maa saamine http://www.natgeoeducationvideo.com/film/1170/the-origin-of-earth Kuu saamine Page 4
koonuse tipunurk – järskkoonuselised (<45) ja lamekoonuselised (>45) c) pöörleva koonuse kinnitus – rippuva koonusega ja konsoolvõlliga d) pöörleva koonuse liikumise iseloom – kiikuva koonusega e güratsioon-tüüpi, ekstsentrilise ringliikumisega ja tsentraalse ringliikumisega. 8. Koonuspurustite tootlikkuse arvutus. m3/h. , milles Dk-liikumatu koonuse diameeter täiteava juures, d-liikumatu koonuse diameeter väljumisava juures, e-liikuva koonuse käigu pikkus β- liikuva ja liikumatu koonuse tipunurgad vastavalt, Kn- kivimaterjali kobestustegur, nopt- pöörleva koonuse optimaalne pöörlemissagedus mis määratakse järgmisest seosest p/min 9. Valtspurustite kasutusala ja liigitus. kasutatakse peamiselt keskmise ja väikese kõvadusega kivimite keskmiseks- või peenpurustamiseks. Liigitatakse a) valtside arv purustis – ühevaltsilised,
1 14 Balloonis on suruõhk temperatuuril 15ºC rõhul 4,8 Mpa. Tulekahju ajal tõuseb temperatuur balloonis 450ºC-ni. Kas balloon lõhkeb, kui on teada, et sellel temperatuuril kannatab balloon rõhku kuni 9,8 Mpa? v = const T1 = 15+273,15=288,15K T2 = 450+273,15=723,15 p1 = 4,8Mpa p2 = ? p1 / p2 = T1 / T2 p2 = T2p1 / T1 = =723,15 * 4800000 / 288,15 = 12046225,92 Pa =12,046 Mpa Vastus: Rõhk on suurem, kui 9,8 Mpa, seega balloon lõhkeb. 1 23 Määrata toru diameeter, mis on vajalik masuudi põletamisel tekkiva suitsugaasi ärajuhtimiseks, kui tunnis põletatakse 800 kg kütust. Suitsugaasi temperatuur torus on 400ºC, rõhk 1,1 bar ning tihedus normaaltingimustel o = 1,22 kg / m3. Gaasi kiiruseks võtta 4 m / s ja 1 kg. masuudi põletamisel saadava gaasi mass on 24 kg. p = 1 bar = 105Pa 1,1 bar = 110000Pa po ( 0ºC; 760 mm Hg ) = 101325 Pa o = 1,22 kg / m3 M = 800 kg / h Vo = ? d=? pV / T = poVo / To Vo = vo M vo = 1 / o
, kus p – rõhk silindris F F – kolvile mõjuv jõud Avaldan A A – kolvi pindala p η – kasutegur asendan A 110 4 1 1 0,0006m 2 600mm 2 2 10 0,85 2000 0,85 1700 7 mille puhul silindri diameeter on 4A 4 600 d 27,6mm 3,14 Vastus Antud juhul on miinimum silindri mõõde d min 27,6mm , standard mõõtude seast sobiks järgmisena 32mm läbimõõduga silinder, mille puhul 1000kg raskuse tõstmiseks peab olema F 10000 10000
silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk, bar? Hüdrosilindrite normaalläbimõõtude (mm) rida: 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50,63, 80, 100, 125, 160, 200, 220, 250, 280, 320, 360, 400. Antud: F = 2800 kg = 28000N = 0,86 pmax=200bar=200x105 dmin=? F = pA p rõhk silindris F kolvile mõjuv jõud A kolvi pindala kasutegur Avaldan F A= p × A= = =0.002m2 = 2000mm2 mille puhul silindri diameeter on: d= = = 50,46mm Vastus Antud juhul on miinimum silindri mõõde d min = 56,46mm , standard mõõtude seast sobiks järgmisena 63mm läbimõõduga silinder, mille puhul 1000kg raskuse tõstmiseks peab olema rõhk F 2800 10000 pmin = = = = 5,81MPa = 58,1bar vähemalt A × 0,002 × 0,86 0,00172 Ülesanne 5 (variant 12)
silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk, bar? Hüdrosilindrite normaalläbimõõtude (mm) rida: 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50,63, 80, 100, 125, 160, 200, 220, 250, 280, 320, 360, 400. Antud: F = 3600 kg = 36000N = 0,9 pmax=200bar=200x105 dmin=? F = pA p rõhk silindris F kolvile mõjuv jõud A kolvi pindala kasutegur Avaldan F A= p × A= = =0.002m2 = 2000mm2 mille puhul silindri diameeter on: d= = = 50,46mm Vastus Antud juhul on miinimum silindri mõõde d min = 56,46mm , standard mõõtude seast sobiks järgmisena 63mm läbimõõduga silinder, mille puhul 1000kg raskuse tõstmiseks peab olema rõhk vähemalt F 3600 10000 p min = = = = 14,63MPa = 146,3bar A × 0,000804 × 0,9 0,0006834 Ülesanne 5 (variant 14)
TÖÖ NIMETUS: LIISTU ARVUTUS ÜLESANNE NR: 5 ÜLIÕPILANE: KOOD: RÜHM: AAAB30 Töö esitatud: 18.12.2016 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2016 1. Algandmed: M = 620 Nm d = 55 mm 0,055 m l = 80 mm 0,080 m Kuna võlli diameeter on 55 mm, siis valime kataloogist: b = 16 mm 0,016 m; h = 10 mm 0,010 m; t1 = 6 mm 0,006 m; t2 = 4,3 mm 0,0043 m. 2. Arvutused: Liistu pikkus l lv (5...10) = 80 (5...10) = 75...70 mm Valime l = 73 mm 0,073 m Muljumispinge: 2M 2620 c= = =42 MPa d ( h-t 1 )(l 1-b) 0,055 ( 0,010-0,0006 )(0,073-0,016) , mis on < []c = 100 MPa
2 lahendit, kui antud väiksema külje vastasnurk! Kolmnurga küljed on võrdelised vastasnurkade siinustega ja võrdeteguriks a b c Siinusteoreem 2R on ümberringjoone diameeter. sin sin sin Koosinusteoreem a² b² c² 2bc cos Kolmnurga ühe külje ruut on võrdne ülejäänud külgede ruutude b² a² c² 2ac cos summaga, millest on lahutatud samade külgede ja nendevahelise nurga koosinuse kahekordne korrutis.
kuumust, vett, megabaidist 2,5" , lugemispead, mis mitmete tolmu ja gigabaitideni 5,25" loevad infot ketaste magnetvälju pealt, mis liiguvad kiiresti CD, DVD Vesi, päike, CD: 700 MB, CD: Diameeter: DVD: Andmeid kraapsud, DVD: 4,7 17 120 mm krüpteeritakse niiskus GB DVD: 120 mm, DIVX 80 mm krüpteeringut Paksus: 1,2 mm CD: Korduvkasutatav plaatides on
1998 esimene suur common rail sissepritsega mootor Wärtsilä mootor Wärtsilä mootor RTA96C parameetreid: 2taktiline 14 silindriline ühisanumpritsega mootor Silindri maht 1820 liitrit Kaal 2300 tonni (sh. väntvõll 300 tonni) 108920hj 102 pöörde juures Väändemoment üle 7,5 miljoni Nm Kütusekulu 6284 liitrit tunnis Silindri diameeter on 38'' (u.1,0m) Kolvikäik on 98'' (u. 2,5m) Wärtsilä mootor Wärtsilä mootor Wärtsilä mootor Wärtsilä mootor Mootori eripära Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Nadezda Lebedeva, Sofja Kudina 8b klass Tallinna Laagna Gümnaasium Üldandmed Ehitus Huvitavad faktid Kasutatud materjalid Orbiidi keskmine kaugus Päikesest on 57910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass on 3,30*10^23 kg Temperatuur muutub 90K kuni 700K Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm3 Merkuur koosneb umbes 60-70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Magnetvälja tugevus Merkuuri ekvaatoril on umbes 300nT Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbiit 1. Koor, mis on umbes 100-300 km paks. 2. Kate, umbes 60km paks. 3
selles ülesandes töötava pumba poolt avaldatav rõhk? Veejoa algkiiruse arvutame pöördtehtest, kui suur oleks lõppkiirus kui vesi kukuks 20 m kõrguselt: v =2as=(29.8 20)=19.8 m/s. Et 1cm düüsist väljuks vesi kiirusega 19.8m/s=1980cm/s peab pumba jõudlus 2 olema 1980cm3/s=1.98 l/s. Rõhu arvutame kui veesamba kaalu aluse pinnaühiku kohta, mis on 19.8m*1000*9.8=194040Pa. Tehnilistes atmosfäärides oleks rõhk 1.98at. 6. Tsentrifugaalpumba rootori diameeter on 20cm. Missugune peab olema pöörlemiskiirus, et vesi purskuks 20m kõrgusele? Et vesi tõuseks 20m kõrgusele, peab juga väljuma düüsist algkiirusega 19.8m/s. Ringliikumise joonkiirus v=2r u, kus u on pöörlemissagedus. Siit u=v/2r=19.8/2*0.1=31.5pööret s-1=(2*19.8)/(2*0.1)=198 radiaani s-1=31.5*60=1890 pööret min-1. Võrdluseks: Elektrimootorite pöörlemiskiirus on kas 1500 või 3000 pööret min (määratud võrgusagedusega), automootoritel vahemikus 500 kuni 5000 pööret min. 7
Kasutatakse ligikaudset väärtust 3, 14. Selles õpikus on juurde lisatud ka lühike info taskuarvutite kohta. Kalkulaatoril peaks olema konstandi jaoks eraldi nupp. Sellele vajutades ilmub ekraanile ligikaudne väärtus, tavaliselt 7 kümnendkohaga (3, 1415926). On ka lühidalt antud ajalugu kes selle arvu () väärtuse kindlaks tegi ja valemeid seletusteega: C = - Ringjoone pikkus on tema diameetrist korda suurem. C = Kuna ringjoone diameeter on raadiusest kaks korda pikem, st d = 2r, võime valemit kirjutada ka nii. S = 2 Selleks, et arvutada ringi pindala, tuleb korrutada raadiuse ruuduga. Õpikus on antud ka näiteülesandeid ringjoone pikkuse ning ringi pindala arvutamisest. 3.1.1. Näiteülesanded Arvutame ringjoone pikkuse, kui tema diameeter d = 10 cm. Arvutamiseks kasutame valemit : C =. C = 3, 14 x 10 C = 31, 4 (cm). Arvutame ringjoone pikkuse, kui tema raadius r = 8 cm. Arvutamiseks kasutame valemit : C = .
haruldane, siis kui on soe front tulemas. Laussadu peab langema läbi jaheda õhukihi ja piisad aurustuvad. Esineb vihmasajuga. Advektiiv-radiatsioonilised udud soe õhk jahedale aluspinnale ja öösel kiirguslik jahtumine. Precipitation fog frontaalne udu. Mais ja juunis on vähe udu, ööd lühikesed, vähe niiskust. Aasta keskmine udupäevade arv. Kagu-eestis ja rannikualadel on vähe, vahe-eestis, lääne-eestis palju. Jäide. Jäitepukk, ladestuse diameeter ilma traadita. Ülemine traat on vahetatav, mõõdetakse ladestuse kaal. Alumist ei puudutata, vaid mõõdetakse diameeter. 90 kraadine nurk traatide vahel on tuulte tõttu. See kaasneb sooja frondiga. Eestis tavaline lühiajaline, mõni tund ja väike, 1-2 mm. Rannikul 1, sisemaal 10-12 jäitepäeva aastas. Eesti jäiterekord: Kirde-Eestis 1969. a nov algus, statsionaarne seisev front ja väga niiske õhk. Jäite
kääbusplaneet, Pluutost suurem Neptuuni-tagune objekt. · Selle avastasid Michael E. Brown, Chad Trujillo ja David L. Rabinowitz 5. jaanuaril 2005 21. oktoobril 2003 tehtud ülesvõtete põhjal. · Läbimõõt: 3100km · Peegeldab tagasi 86% päikesevalgusest. · Tiirlemisperiood on 556,7 aastat. · Kuu Dysnomia ·Sedna on Neptuuni-tagune kääbusplaneet, mille avastasid Michael brown, Chad Trujillo ja David Rabinowitz 14.novembril 2003. ·Tiirlemisperiood on umbes 12000 aastat · Diameeter on 1180 ja 1800 kilomeetri vahel. · Kuna Sedna on liiga kaugel Kuiperi vööst siis loetakse teda kuuluvat Oorti komeedipilve.
Tuuliseim paik Päikesesüsteemis (1800km/h). Suurimad tormid suuremad kui Maa. Saturn Suuruselt teine planeet. Sisemus on kuum. Kiirgab rohkem energiat, kui Päikeselt saab. Koosneb 75% vesinikust, 25% heeliumist, veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivist". Suur magnetväli. Kerge, kuid suur. Fakte Öösel selges taevas on näha palja silmaga. 1 Saturni aasta=29.5 Maa aastat. 1 Saturni päev=10h ja 35min Maa päevast. Ekvatoriaalne diameeter on 120 536 km. Kasutatud kirjandus http://www.sciencedaily.com/videos/2008/0708-are_saturns_r http://www.nineplanets.org/saturn.html http://www.windows.ucar.edu/tour/link=/saturn/lower_at mosphere.html http://www.helium.com/items/530663-facts-about-saturn www.google.com http://csep10.phys.utk.edu/astr161/lect/saturn/moons.html Õpilase Entsüklopeedia Meie Päikesesüsteem Tänan kuulamast!
MATEMAATIKA 8. KLASS GEOMEETRILISED KUJUNDID Kesknurgaks nimetatakse ringi kahe raadiuse vahelist nurka. Sektori kaare AB kohta öeldakse, et kesknurk toetub sellele kaarele. Kaarekraad Ringjoone kaht punkti ühendavat lõiku nimetatakse kõõluks. Pikim kõõl on ringjoone diameeter. Ringjoone punktist tõmmatud kahe kõõlu vahelist nurka nimetataks piirdenurgaks. Kõõlude teiste otspunktide vahelise kaare BC kohta öeldakse, et piirdenurk toetub sellele kaarele. TEOPiirdenurk on pool temaga samale kaarele toetuvast kesknurgast. TTKõik ühele ja samale kaarele toetuvad piirdenurgad on võrdsed. Poolringjoonele (või diameetrile) toetuv piirdenurk on täisnurk. Kaks täisnurkset kolmnurka on võrdsed, kui ühe kolmnurga
Ülejäänud viiest neli on gaasilised. Päike hoiab planeete tiirlemas ümber enda oma tugeva raskusjõuga. Planeetide orbiidid on ringjoonest pisut erinevad ellipsid. Saturn Saturn on tohutu gaasikera, mille keskel peitub väike tahke tuum. Planeedi ekvaatori kohal näeme sadu rõngaid, mille laius kokku on võrreldav Kuu kaugusega Maast. Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet ja suuruselt teine: orbiit: 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) mass: 5.68e26 kg Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturni ööpäev kestab 10 tundi ja 47 minutit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturni läbimõõt on 120 536 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest. Nagu teisetel jupiterlikel planeetidel on Saturnil oluline magnetväli. Ajalugu Saturni tuntakse juba antiikajast. Rooma mütoloogias oli Saturn põllumajanduse jumal
Metallkest kaitseb mootorite, fluoor valgustite ja muude segajate eest. Koaksiaalkaablit on raske paigaldada, kuid on hästi kaitstud kõrvaliste signaalide eest. Koaksiaalkaabel 5 Koaksiaalkaabli abil saab ühendada pikki vahemaid arvutivõrgus. Sobib kohtadesse kus on rasked tingimused (palju segavaid signaale). Peenike koaksiaalkaabel Peenike koaksiaalkaabel thinnet 10BASE2 puhul kasutatakse peenikest kaablit. See on Etherneti üks standard. Kaabli diameeter umbes 5 mm. Segmenti pikkus on 185 m (mõnel juhul kuni 200 m). Peenike koaksiaalkaabel 2 Kaablit kasutati koolides võrkude loomiseks. Kasutatakse tavaliselt siinvõrgu loomisel. Kasutati algselt mereväes kuna kaabel oli välistingimustele vähetundlik ja kaabel sai piisavalt pikk. Jäme koaksiaalkaabel Jäme koaksiaalkaabel thicknet 10 BASE5 puhul kasutatakse jämedat kaablit. See on Etherneti üks standard. Kaabli diameeter umbes 1 cm. Segmenti pikkus on 500 m
Eluendi lisamine kolonni ja eluaadi fraktsioonide kogumine toimub käsitsi. Ainehulkade kindlakstegemiseks kogutud fraktsioonides kasutatakse spektrofotomeetrit. Töö käik Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine 1. Kontrollitakse, et kolonn oleks vertikaalne. 2. Märgitakse üles kasutatava kolonni täidiseks oleva Sephadex’i mark ja seda iseloomustav tegur k. 3. Mõõdetakse geelisamba kõrgus L ja ja diameeter d. 4. Arvutatakse täidise kogumaht Vt 5. Arvutatakse geelimaatriksi maht Vg = k • Vt ja sellest lähtuvalt kolonni iseloomustav 6. maksimaalne elueerimismaht Vxmax=Vt - Vg 7. Arvutatakse fraktsioonide üldarv n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml; seega 8. n = Vxmax / 2. 9. Statiivi pannakse vajalik kogus kalibreeritud ja nummerdatud katseklaase. 10. Märgitakse üles voolutuslahus ja varustatakse end sobiva pipetiga, millega saab
12.Segaarvude liitmine ja lahutamine 32.Näide: mis on protsent? 13.Näide: Segaarvude liitmine ja lahutamine 33.Protsendi leidmine arvust 14.Segaarvude teisendamine liigmurruks 34.Ringjoon 15.Erinimeliste murdude liitmine 35.Arv 16.Erinimeliste murdude liitmine 36.Ringjoone pikkus 17.Erinimeliste murdude liitmine 37.Ringi pindala 18.Murru põhiomadus 38.Ringjoon, ring, raadius, diameeter, keskpunkt 19.Erinimeliste murdude lahutamine 39.Sektordiagramm, näide 20.Erinimeliste murdude lahutamine
Skeletilihaskiudude tüpiseerimine ·Värvuse alusel · Kineetilise kriteeriumi alusel · Metaboolsete kriteeriumite alusel · Müosiini ATP-aasi aktiivsuse alusel I tüüpi lihaskiud ·Aeglane kokkutõmme · Madal müosiini ATP-aasi aktiivsus · Vähem arenenud SR ·Madal glükolüütiliste ensüümide sisaldus · Kõrge mitokondrite sisaldus · Kõrge müoglobiini sisaldus · Hästi arenenud kapillaarvõrgustik · Kõrge oks ens akt · Väike lihaskiudude diameeter · Kõrge väsimustaluvus IIA tüüpi lihaskiud ·Kiire kokkutõmme · Kõrge müosiini ATP-aasi aktiivsus · Hästiarenenud SR · Kõrge glükolüütiliste ens akt · Kõrge mitokondrite sisaldus · Hästiarenenud kapillaarvõrgustik · Kõrge müoglobiini sisaldus · Vahepealne lihaskiude diameeter · Hea väsimustaluvus IIB tüüpi lihaskiud · Kiire kokkutõmme · Kõrge müosiini ATP-aasi aktiivsus · Hästiarenenud SR · Kõrge glükolüütiliste ens akt · Madal mitokondrite sisaldus ·
jooksul ühtlaseks massiks. Peale segamise lõpetamist valatakse kipsitaigen surudes elastset kaussi, et tagada ühtlane voolamine ning spaatliga kaasa aidates, et kogu mass saaks Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alus on eelnevalt niisutatud. Kipsitaigna ülejääk lõigatakse silindrilt pahtlilabidaga. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamiselnomendist tõstetakse silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogikese diameeter, (lugedes näidu aluselt, või nihikuga). Kui diameeter ei ole piires 180 + 5mm, korratakse katset uue veehulgaga. Katsetulemused näidatakse punktis 5.2, tabel 5.1 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks võetakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda
Linnutee Lily Eelsaar 9.Klass Mis on linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Kuna hakati uurima Algas alles 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Linnutee galaktika tuum on must auk. ...
On tähtis mäletada, et nihiku viga on kuskil 1 mikromeeter ehk 0,001mm ning tehniliste kaalude viga on 0,001 mg. Lisandub ka mõõtmisel võimalik inimviga. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Katsekeha tiheduse saab arvutada järgmise valemiga: D= m/V Selles valemis D on katsekeha materjali tihedus, M on katsekeha mass, V on katsekeha ruumala. Sfääri ruumala saab arvutada järgmise valemi abil: V = (4/3)* r* 3 = ( /6) D3 , kus D on sfääri diameeter. 5. Täidetud arvutus tabelid. Tabel 1 Keha mõõtmise tulemused Mõõdud d1 , mm d2 ,mm V, mm3 m, g D, kg/m3 Tulemused 24,46 24,55 7718,982 60,8 7,876* 103 dkesk - 24,52 mm 6. Kontrollarvutused. 1. dkesk= (24,46+24,55)/2=24,52 mm 2. V=0,524*14742,17=7718,982 mm3 4 1 3
Lühiuurimus Meeled Nägemine Nägemine on üks viiest meelest. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad edasi närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid peaaju nägemispiirkonda, kus infot töödeldakse. Kõige suuremad silmad on hiid-kalmaaril (diameeter üle 30 cm), kuid kõige kompleksemad mantis shrimp'il (koorikloom, seltsist Stomatopoda), kes elab ookeani põhjas troopilistes vetes. Nii linnud (taevas) kui ka kalad (vees) neil on tugev sensitiivsus ultravioletile= arvatavasti peavad eristama toitu ja vaenlasi sinisel taustal...Siiani arvati, et süvamere kalad ei erista punast, kuna nii sügavale jõudes on valguskiirest punased pikkused kadunud. Nüüd on avastatud, et osad süvamere kalad floresseeruvad punaselt (lähedalt vaadates) tõe...
Päike Markus Puidak Boris Rostovski 8B Klass Mis on päike ? Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis Päike on tavaline G2V täht Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte Millest koosneb päike ? 73,47% vesinikust (H) 24,85% heeliumist (He) 1,67% muud elemendid (O,C,Fe,S,Ne,N,Si,Mg) Päikese andmed Diameeter: 1,390,000 km. Mass: 1,9891×10³º Tihedus: 1409kg/m³ Temeratuur: 5800 K (pinnal) 15,600,000 K (keskel) Millal ja kuidas tekkis päike ? Arvatavasti,tekkis päike umbes 4,59 miljardit aastat tagasi Päike tekkis kiire kokkusurumise all gravitatsiooni ja molekulaarsele vesiniku pilve vastasmõjust ,selle tagajärjel tekkis meie galaktika piirkond Päikese laigud Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes
5. Radiaatori korgi ülesanne on tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1- 0,13bar. Vajalik temp. tõstmiseks. 6. tsentrifugaalpumba tööpõhimõte: pumba tööratta pöörlemisel tekib tsetrifugaaljõud,mille mõjul paisatakse vesi ratta keskelt äärte poole spiraalkambrisse.tööratta keskel tekib vaakum ja imitorust tungib vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel.voolukiiruse ühtlustamiseks suureneb spiraalkambri diameeter. 7. suurt ja väikest ringvoolu reguleerib termostaatklapp. 8. 5 põhjust miks mootor võib üle kuumeneda: I. jahutusventilaator ei tööta. II. Jahutusvedeliku on vähe. III. Termostaatklapi rike. IV. Radiaator ummistunud. V. Veepumba rike. Karol Tiits AT 22
MARSS TUTVUSTUS Neljas planeet alates Päikesest Suuruselt seitsmes Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Orbiit: 227,940,000 (1,52 AU) Päikesest Diameeter: 6, 794 km Mass: 6, 4219e23 kg AJALUGU Marss on nime saanud Sõjajumalast, punansest värvusest Esimene kosmoselaev, Mariner 4 1965. aastal 1976. aastal kaks Viking maandurit 4. juuli 1997. aasta Marsi Rajaleidja(MarsPathfinder) MAA JA MARSS Marsi raadius on poole väiksem, kui maa oma. Marsi mass on 9 korda väiksem maa omast. Marsi maapinda on natukene vähem, kui
või enamast üksteise suhtes risti asetatud spoonilehtedest paksusega 4-25 mm. Spoonilehed asetatakse nii kokku, et plaadi keskkihi kõrval paikneks paaritu arv spoonikihte. Vineeri liimitakse sünteetiliste termoaktiivsete liimidega: fenoolformaldehüüd- või karbamiidliimiga. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peaks olema mõõdus diameeter kuni 200 mm ja pikkus 1...2 m. Üldiselt on okas- ja lehtpuu vineerplaatide valmistamise protsess sama: palgi koorimine, palgi aurutamine ja/või leotamine, vineeri lõikamine, vineeri kuivatamine, vineeri ettevalmistamine, liimi pealekandmine, pressimine, paneeli parajakslõikamine ja paneeli lihvimine. Vineeri valmistamine Spoonilehed asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti nii, et
enamast üksteise suhtes risti asetatud spoonilehtedest paksusega 4-25 mm. Spoonilehed asetatakse nii kokku, et plaadi keskkihi kõrval paikneks paaritu arv spoonikihte.Vineeri liimitakse sünteetiliste termoaktiivsete liimidega: fenoolformaldehüüd- või karbamiidliimiga. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peaks olema mõõdus diameeter kuni 200 mm ja pikkus 1...2 m. Kuidas ristvineeri valmistatakse? Spoonilehed asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti nii, et kihtide arv oleks paaritu (spoonikihi paksus on 1,4–3,2 mm). See on vajalik vineertahvli kaardumise tõkestamiseks, kuna väliste spoonikihtide kiud on ühesuunalised. Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuitu. Üldiselt on okas- ja lehtpuu vineerplaatide valmistamise protsess
ühetasaseks ja eemaldaga lahtine orgaaniline aine. Püüdke mulda, mitte puudutada. Suruge purgid mulda 2-3 cm sügavusele. Mõõtke ära, kui kõrgel maapinnast on purgi siseküljele märgitud ülemine joon. Nüüd tuleb tegutseda võimalikult kiiresti. Kui hakkate vett valama rõngasse, siis tuleb stopper käima panna ning kui vesi on maa sisse imbunud, siis tuleb stopper kinni panna. Seejärel tuleb kindlaks teha, kui suur on rõnga diameeter ja siis tuleb arvesse võtta rõnga sisse tehtud dkaala vahemikud ja arvutada selle kindla ala infiltratsiooni kiirus.
Illustratsioonid Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) seletused MASINAELEMENDID I -- MHE0041 KODUTÖÖ ÜLESANDE PÜSTITUS Võlli diameeter: d=90 mm Rummu diameeter: d 2=180 mm Nõutav varutegur: [ S ] =2 Võlli ja rummu liite pikkus: L=90 mm pingist H7/r6 Võlli ja rummu materjal: parendatud teras C60E LAHENDUSKÄIK 1. Koostada istu skeem ning arvutada pingu piirväärtused Joonis 1 *Joonis mõõtkavas: 1:10 Käsiraamatust saan, et terase C60E Voolepiir :σ y =750 MPa Tugevuspiir :σ u=450 MPa Missuguse pingu tagab ist ∅ 90 H 7 /r 6 ?
Normaalkonsistentsi määramine: - nõuse valatakse vett, 50 70% kipsi massist - vette valatakse 2 - 5 sekundiga 300 g kipsi ning sekatakse see 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks - seejärel valatakse kipsitaigen Suttardi viskoosimeetri silindrisse - 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõstetakse silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogi diameeter 4.3 Kipstaigna tardumisaegade määramine Valmistati normaalkonsistentsiga kipsitaigen ja valati see koonilisse rõngasse. Siis viidi nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning lasti seejärel vabalt langeda taignasse. Tardumine algas siis, kui nõel ei vajund enam läbi taignakihi alusplaadini. Seejärel hakati nõela laskma iga 3- 10 sekundi tagant kehasse, samas võeti lugem, kui sügavale nõel vajus. Tardumisaeg loeti lõppenuks, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1mm
Maa Jupiter Päikesesüsteemi planeetide Saturn suuruste võrdlus Uraan Neptuun Sissejuhatus Neptuun on kaheksas planeet Päikesest ja neljas Päikesesüsteemi hiiglaslikest gaasplaneetidest. Sissejuhatus Faktid · Avastajad: Urbain Le Verrier, John Couch Adams, Johann Galle · Avastamise aeg: 23. September 1846 · Diameeter: 49532 km (ekvatoriaalne) · Atmosfääri temperatuur: 218°C (pilvede kohal) · Mass: 1,0243×1026 kg · Kaaslaste arv: 13 Avastamine John Couch Adams Johann Galle Urbain Le Verrier 18111877 18191892 18121910 Neptuuni ehitus Voyager 2 Voyager 2 Laigud Neptuunil Tuuled Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000
Latrodectus mactans Süstemaatiline kuuluvus liik: Latrodectus mactans perekond: Leskämblik sugukond: Keraämbliklased selts: Ämblikulised klass: Ämblikulaadsed hõimkond: Lülijalgsed riik: Loomad Geograafiline leviala Neid võib peamiselt leida Ameerika kirdeosast ja Kanada kaguosast, Eestist neid leitud ei ole Ehitus Täiskasvanud emane on umbkaudu 38 mm pikk ja tema diameeter ulatub 6,4 millimeetrini. Emaste mõõtmed varieeruvad suuresti, seda eriti mune kandvate emaste hulgas. Paljudel emastel leskedel võib esineda oranz või punane laik kohe võrgunäsade kohal. Isane on suuruselt palju väiksem, jäädes oma keha diameetrilt reeglina alla 0,75 cm. Nende tagakeha on hallikas kuni must ja see on kaetud kollaste ja oranzide tähnikestega. Lisaks leidub valgeid triipe tervel kehapinnal, kaasa arvatud jalgadel. Eluviis
Puu kasvas 132,6 meetri kõrguseks ja oli kõrgem kui enamik kirikutorne. Tänapäeva kõrgeim puu on Californias kasvav hiidsekvoia ehk mammutipuu, mis on umbes tuhat aastat vana ja 112 meetri kõrgune. Kõige vanem puu maakeral on umbes 4800aastane ohteline mänd mis kasvab samuti Californias. Euroopa vanim puu kasvab Saksamaal ning selleks on suur jugapuu (Allgäus) ja see on üle 2000 aasta vana. Maailma kõige jämedam puu on Adansonia, mis asub Aafrikas, Limpopos. Tema tüve diameeter on 15 meetrit. Eesti kõrgeim puu on harilik kuusk Järvseljal mille kõrguseks on mõõdetud 44,1 m. Eesti jämedaim puu on Tamme-Lauri tamm Urvaste vallas Võru maakonnas selle puu ümbermõõt rinna kõrguselt on 8,3 m. Tamme-Lauri tamm on istutatud arvatavasti 1326. aastal ja on seega ligi 700 aastat vana. Tamme-Lauri tamme peaksid kõik näinud olema vähemalt 10-ne kroonise rahatähe peal, kui mitte oma silmaga. Selline oli minu lühike esitlus vanimatest ja kõrgeimatest puudest nii
dT 300 väljapaisatava gaaside segu ja ümbritseva õhu temperatuurid LPK 8 Lubatud Piirkontsentratsioon n 1 on üks... ? m 1,6875918981 gaaside levikut iseloomustav parameeter mis sõltub ilmastiku Vm 2,0064132367 Ohtlik tuule kiirus Wg 4,0128264735 gaaside väljalaske kiirus D 1,2613576796 Korstna diameeter f 0,0026030194 m leidmiseks vajalik parameeter Cm 5,8947220576 Saasteainete kontsentratsioon tohib olla max Tulemuse teada saamiseks muuda järjest kõrgus (H) ruutu orstna suudmes g/m3 ust iseloomustav tegur, mis hetel on 1 mbritseva õhu temperatuuride vahe dT=300 ameeter mis sõltub ilmastikust ohib olla max Veepeegli pindala 2,5 km2 3.1. Valgla 45 km2 3.2. 3
MARSS Marss on neljas planeet alates Päikesest ja suuruselt seitsmes. · Orbiit: 227, 940, 000 km (1.52 AU) Päikesest · Diameeter: 6.794 km · On olemas aastaajad · Puudub voolav vesi · Silmaga vaadeldav suur punakas täht. Marsi suurus võrreldes Maaga ANDMED ·Tiirlemisperiood 1.881 aastat ·Kaugus Päikesest 288 milj km ·Mass 0.11 M ·Tihedus 4.0 g/cm³ ·Läbimõõt 0.53 D ·Pöörlemisperiood (ööp) 24h 37min 23s ·Atmosfäär väga hõre, 95% CO2 ·Pinna temperatuur 140 kuni +20ºC ·Magnetväli on olemas ·Kaaslaste arv 2 ·Kaugus Maast 55400 milj km
MERKUUR 10. klass Teistsugune füüsika Merkuur Klassikaaline planeet Siseplaneet Lähisplaneet Väike planeet Kiviplaneet Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuuri nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana- Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil Mõned faktid Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C) Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur koosneb umbes 60–70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Heledus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 5–6%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Merkuur...
Ekspeditsioonide põhieesmärk on olnud kahtlemata leida märke kunagisest elust. Ligi nelikümmend aastat on teda uuritud (proovitud uurida), kuid kahekümnest retkest on korda läinud vaid kaheksa. Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 27km sügavune kanjonite süsteem (paremal); Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 kmse läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral. Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja
· Band-pass kastil paistab ainult inverter/ inverterid : inverterid Milline peaks olema kast ? · Õige subwoofer peaks olema raskes ja massiivses kastis, et vältida kastil heliga kaasa võnkumist. Kast peab olema akustiliselt täiesti neutraalne (parim subwooferi kast olevat betoonist valatud). Samuti on õige subwoofer'i valjuhääldi vähemalt 8tollise (~ 20cm) diameetriga. Tavaliselt ulatub diameeter 821 tollini (~ 20cm 53cm). Maksimaalsuurus ulatub 60 tollini (~ 152cm) Kasti teeb eriliseks selle ilus · disain, mis koosneb läikivast iluvõrest, klaasist ja sinisest valgusest. Subwoofer on 12-tollise diameetriga inverter · Pildid erineva disainiga subwooferi kastidest band-pass · kinnine inverter Pildid erinevatest subwooferitest
vastusest tuleks T-test valida 'assuming equal variances' . Tabel1. Diameetrite keskväärtused Kesk. Oma 6,387 cm Kesk. 64 22,19 cm Equal or unequal equal P-väärtus 1E-50 Jah või ei Ei ole oluliselt erinevad keskväärtused 16) Sooviti uurida tavalise täpsusklupi ja elektronklupi mõõtmistulemuste erinevust (tabel2). Selleks mõõdeti samadel puudel diameeter tavalise täpsusklupiga ning elektronklupiga. Kas võib väita, et keskmine mõõtmistulemus nende kluppide puhul on oluliselt erinev (t-Test, Paired Two Sample for Means) Tabel 2. Täpsusklupi ja tavaklupi mõõtmistulemused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Tavaline 17,9 21,1 20,7 19,5 19,7 20,1 20,6 18,9 19,4 19,7 20,3
.............................................................................................10 4.4 Puitvarda ohutu koormus F, mis sõltub varda läbimõõdust............................................10 4.5 Puitvarda optimaalne läbimõõt.......................................................................................10 4.5.1 Terastrossi tõeline tugevusvarutegur........................................................................10 4.5.2 Trossi diameeter, kui terastrossi varutegur on ligikaudu võrdne puitvarda omaga, ning koormusena kasutan samuti terastrossi koormust.....................................................11 4.6 Puitvarda koormuse "F" suurim lubatud väärtus, kui d = 2 cm......................................11 4.7 Tarindile lubatav suurim koormus F...............................................................................11 5. Tugevuskontroll.....................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut MEHAANILINE SEGISTI Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika Õppejõud: Jelena Veressinina, Keemiatehnika õppetool lektor Tallinn 2014 SISUKORD Töö ülesanne...............................................................................................................................3 Katseseadme skeem....................................................................................................................4 Katseandmed ja arvutused..........................................................................................................5 Kokkuvõte.................................................................................................................................14 ...
Küsimus 12 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Vali üks või enam: a. Terases/malmis toimuv polümorfne muutus (K12 ja K8) b. Terase kuumutamisel tekkiv sulafaas c. Terases kiirel jahtumisel tekkivad sisepinged d. Terase kõrge sulamistemperatuur Küsimus 13 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valige sobiv austenitiseerimise temperatuur hammasrattale, mille diameeter on 300 mm ja ristlõige 10 mm. Materjal on EN 10083 C45. Vali üks või enam: a. 727-757 C° b. 960 - 1100 C° c. 890-940 C° d. 800-840 C° Küsimus 14 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valige orienteeruv austenitiseerimise aeg hammasrattale, mille diameeter on 300 mm ja ristlõige 10 mm. Materjal on EN 10083 C45. Vali üks: a. 20 min b. 10 min c. 5 min d. 50 min Küsimus 15 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus
ühendite heitkoguseid. • Korki nagu puitugi saab värvida. • Korgi põrandad vastavalt kvaliteedile võivad säilida 10-30 aastat. Bambus • Bambuse põrandakate on nagu teine puidu variant, mis kogub populaarsust. • Bambus on jätkusuutlik ja valmistatud looduslikust taimkattest. • Bambused on kõige kiiremini kasvavad puittaimed maailmas: kasvukiirus võib päevas ulatuda 91,5...122 cm-ni, tunnis aga 3,9...5 cm- ni. • Kasvab kuni 24m kõrguseks ja diameeter on 20 cm. • Nende ülikiire kasv on tingitud omapärasest risoomivõrgustikust. • bambus kasvab täisealiseks kolm kuni viis aastat. • Bambuse põrandaid valmistatakse bambuse Bambus omadused : • vastupidav (survetugevus on suurem kui betoonil) • veekindel • antibakteriaalne, • kergesti hooldatav • lihtne paigaldada. • kerge • saadaval paljudes toonides Bambuse põrandakate on tavaliselt kallim kui laminaat, aga samas odavam kui traditsiooniline puidust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
