TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ NR.1 Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanika Teaduskond Õpperühm: TI-11b Üliõpilane: Andrus Rähni Janis Mäehunt Egle Kõvask Juhendaja: P.Otsnik Tallinn 2003 Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine 1)Suur silinder Tähised r h V m D Mõõtmed,arvutuse 12,5 35,4 17368,125mm3 154,620g 8,9*10-3kg/m3 d V = r2 h m 154,62 10 -3 kg kg D= = = 8898,0022 3 8,9 10 -3 3 V 12,5 35,4 10 2 -9 m m Järeldus: Arvutuste järgi on katsekeha tehtud vasest. 2)Ketas auguga Tähised r1,r2 h V m D M...
sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 5100 6378 kilomeetri sügavusele. Andmeid maa kohta : Orbiidi pikem pooltelg 149 597 887 km Orbiidi ekstsentrilisus 0,0167 Periheel 147 098 074 km Afeel 152 097 701 km Tiirlemisperiood 365,256 päeva Keskmine orbitaalkiirus 29,783 km/s Suurim orbitaalkiirus 30,287 km/s Väikseim orbitaalkiirus 29,291 km/s Kaaslane 1 (Kuu) Ekvatoriaalne diameeter 12 756,270 km Polaarne diameeter 12 713,500 km Maa keskmine diameeter 12 745,591 km Maa keskmine raadius 6372,795 km Maaellipsoidi lapikus 1:298,252 747 25 Ekvatoriaalne ümbermõõt 40 075,004 km Polaarne ümbermõõt 39 940,638 km Maa keskmine ümbermõõt 40 041,455 km Pindala510 065 284,702 km2; Ruumala 1,0832×1012 km3; Mass 5.9736×1024 kg Atmosfääri mass 5,1×1018 kg Maailmamere mass 1,4×1021 kg Maakoore mass 2,5×1022 kg Maa vahevöö mass 4,05×1024 kg Maa tuuma mass 1,90×1024 kg
valdkondades. Selle kaabli suurteks eelisteks on: 1) Väga suur läbilaskevõime ( kaablis palju kiude, teoreetiliselt läbilaskevõime ühes kius kuni 25 THz, praktiliselt kasutatakse praegu enamasti 10-40 GHz). 2) Väike signaali sumbuvus. Kui võrrelda vaskkaablit ja valguskaablit, siis fiiberoptilise kaabli plussid vaskkaabli ees on: 1) Suurem ribalaius 2) Suurem häirekindlus 3) Väiksem kaal ja diameeter 4) Sobib hästi info edastamiseks just digitaalsel kujul, mitte analoogkujul. Siiski on valguskaablil ka üks miinus, võrreldes vaskkaabliga. Nimelt on valguskaabli installeerimine ja hooldamine tunduvalt kallim, kui vaskkaablil. Fiiberoptiline kaabel koosneb mitmest fiiberoptilisest kiust. Fiiberoptiline kiud koosneb omakorda kolmest kihist: 1) Sisemine kvartskiud ehk südamik (core). Kvartskius liigub valguslaine.
(500W, 20A @ 24V, 40A @ 12V). Jahtide hüdroturbiinide omadustest: · Jahtide võlligeneraatorid teevad töö ajal lisamüra · Nende pöörlemiskiirus purjetamise ajal on suhteliselt madal ja sõltub purjeka kiirusest, setõttu pannakse pöörete tõstmiseks võllide vahele ka reduktor. · Elektrienergia tootmine (täiskoormus 20A) algab 500 p/min ja saavutab nimivõimsuse pööretel 2500 p/min. · 3-labaga propelleri diameeter peaks olema min 14" = 35,5 cm ja 2- labaga propelleri diameeter min 16" = 40,5 cm. · Propelleri samm peaks olema min 12" = 30,5 cm, mida suurem samm, seda parem effektiivsus. · Hüdrogeneraatori lahendusi pakub iga konkreetne jahitootja, väikelaevade-jahtide turul võlligeneraatori valmislahendust ei pakuta. · Uputatavad pärageneraatorid on seevastu saadaval ja nad on ekspluatatsioonis lihtsamad ei vaja vahereduktorit ja elektriliselt juhitavat sidurit.
Algarv- Ühest suurem naturaalarv, mis jagub vaid ühe ja iseendaga Kordarv-positiivne naturaalarv, mis jagub peale ühe ja iseenda veel mõne naturaalarvuga. Lihtmurd- murd, mille nimetaja on lugejast suurem Liigmurd- murd, mille lugeja on nimetajast suurem või temaga sama suur Naturaalarvu tegur- iga naturaalarv, millega antud arv jagub Naturaalarvu kordne- iga naturaalarv, mis antud arvuga jagub Murru laiendamine- murru lugeja ja nimetaja korrutamine ühe ja sama nullist erineva arvuga Murru taandamine- murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva arvuga Arvu absoluutväärtus-selle arvu kujutava punkti kaugusega nullpunktist Üks protsent- üks sajandik osa Nurk-geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Sirgnurk-nurk, mis on 180 kraadi Teravnurk-nurk, mis on väiksem kui 90 kraadi Nürinurk- nurk, mis on suurem kui 90kraadi ja väiksem kui 180 kraadi Täisnurk- nurk, mis on 90kraadi Kõ...
3 MUST MÄND (Pinus nigra) Must mänd on Lõuna-Euroopas lõuna- hispaanias ja Püreneedest kuni Krimmini ning ka Väike-Aasias) katkendlikult (pms mägedes) kasvav ning morfoloogiliste tunnuste ja kõrguse poolest (15-45m) varieeruv 2-okkaline männiliik. Tüve koor on hallikas kuni tumehallikaspruun, vanemas eas on korp laiade pikkiribide ja -lõhedega ning tüve diameeter on 0,7-1,5m. Võra on pikkade okstega ja koonusjas, vanemas eas muutub laiuvaks kuni vihmavarjukujuliseks. Võra on kompaksem ja tänu suurtele okastele tumedam kui harilikul mänil. Võrsed on tugevad, hele- kuni oranzpruunid, paljad ja külgvõrseid esineb vähe. Pungad on teravatipulised munajad, nõrgalt vaigused, hallikaspruunid ja võrreldes võrsete ja okastega suhteliselt väiksed (1-1,5cm). Okkad on (4)8-15(18) cm pikad, sirged, jäigad, tumerohelised ja asetsevad tihedalt 2- kaupa
Eelnevalt niisutatud nõusse valati vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette valati 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segati see 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks. Peale segamise lõpetamist valati kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas olid eelnevalt niisutatud. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõsteti silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määrati tekkinud koogikese diameeter. Kui diameeter ei olnud piires 180 ± 5 mm, korrati katset uue veehulgaga. Katsete tulemused märgiti tabelisse 4.1. 3.2 Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määrati normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks võeti 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. 30 sekundi jooksul segati kips ja vesi ning valati topsi, taigna ülejääk lõigati noaga maha
Pluutost teataks vähe kuna seal pole siiani Third level käidud. Fourth level Fifth level Sinna jõuab 14.07.2015 kosmoseaparaat New Horizons mis saadeti teele 19.01.2006. Pluto diameeter on 2274 km, Maa oma on aga 12 765 km. Ta on väiksem isegi Kuust. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 aastaga. Ümber oma telje teeb ta pöörde 6 päeva 9h ja 18 minga. Oma orbiidil pöörleb Pluuto külili. Pluuto koosneb arvatavasti 70% kivist ja 30% jääst. Pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast 235°C ja 210°C vahele. Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, on äärmiselt hõre ja enamasti jäätunud. Avastamine Pluuto avastas 18.02
materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada vōi ära vōtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vōi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on kōrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil,kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala V=Sp*h d1 - keha välimine diameeter ds - keha sisemine diameeter h – keha kõrgus Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mōōdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mōōtmed. 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5
Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%-des) sõelumiseks võetud esialgsest massist. Kipsi esialgne mass: 45g, kipsi jääk sõelale: 5g. Peensus p = 5 / 45 * 100 = 11,1 % 2.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine (Tabel 1) Segati teatud veesisaldusega kipsitaigen, see asetati silidrisse ning silindri tõstmisel vajus see alusele. Seejärel mõõdeti laiali vajunud kipsitaigna diameeter. Katset korrati, kuni koogi diameeter oli 180 ± 5 mm. Antud konsistents ongi kipsi normaalkonsistentsiks. Normaalkonsistentsi välejendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. 2.3.Kipsitaigna tardumisaegade määramine (Tabel 2) Valmistati normaalkonsistentsiga kipsitaigen ja valati see koonilisse rõngasse. Siis viidi nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning lasti seejärel vabalt langeda taignasse
Ristsõna: Võimlemisteemaline 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 1. Selle esemega sooritatakse iluvõimlemises dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teha teiste vahenditega. Kavasse kuuluvad erinevates tasapindades kõrged ja madalad visked. Selle veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt. See on tehtud puust või plastist. Selle diameeter on 80-90 cm ja ta peab kaaluma vähemalt 300 grammi. 2. Eesti meister iluvõimlemises aastatel 2003-2008 (Perekonnanimi). Spordiklubi Velar. 3. Rõngakava koosneb 18-st kehaelemendist. Nendest 25% peavad olema hüpped, 25% ................, 25% tasakaalud ja 25% painduvuselemendid. 4. See on kitsas vahend, millel saab teostada mitmesuguseid tasakaaluharjutusi ja võimlemisega seotud harjutusi nt: toenghüpped, kägarhüpped. 5. Kuidas nimetatakse neid võimlemises kasutatavaid vahendeid
Koorma tugipostide sisekülgede keskmine vahekaugus 2,30 2,30 2,30 2,30 m Andmed virnatäiuse koefitsiendi leidmiseks Puuliik Hb Ku Hb Ks Koore maht %-des koorega mahust -9 -10 -10 -9 % Nottide aritmeetiline keskmine diameeter koore pealt (cm) NB! Parandusarv on vaja leida! 18 12 12 11 cm Virnastamise kvaliteet (parandusarv) 0 -3 -1 -4 protsendipunkt Nottide kõverus virnas (parandusarv) -1 -3 -2 -2 protsendipunkt Okslikkus (parandusarv) -3 -3 -4 -2 protsendipunkt
Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel Nn. suur vastasseis iga 1517 aasta järel Maast alla 60 miljoni kilomeetri Suurim kaugus Maast kuni 400 miljonit kilomeetrit Marsi pind Punakas kivikõrb Mandrite ja merede vahe keskmiselt 3 km Väiksemaid kraatreid on tasandanud tuul ja liivatormid Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14. kilomeetrini Olympus Mons Suurim mägi päikesesüsteemis 24 km kõrgem ümbritsevast platoost Jalami diameeter üle 500 km Äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust Kraatri diameeter 65 km Tharsis Tohutu kühm Marsi pinnal Läbimõõt ~4000 km Kõrgus ~10 km Valles Marineris Päikesesüsteemi suurim kanjon 4000 km pikkune 27 km sügavune Hellas Planitia Kraater lõunapoolkeral Tekkinud kokkupõrke tagajärjel Üle 6 km sügavune Läbimõõt 2000 km Selgeid tõendeid erosioonist, suurtest
Kaalub umbes 60 tonni ja leiti 1920.aastal Namiibiast, Aafrikast. Langes umbes 80 000 aastat tagasi. Allan Hills 84001 ehk Marsi meteoriit. See oli üks tugevamaid tõendeid,et Marsil võib eksisteerida elu. Cape York on samuti üks suurimaid maailmas ja kaalub 58,2 tonni. Leiti Gröönimaalt 1894. Langes aga umbes 10 000 aastat tagasi. Meteoriidikraatrid: Suurim teadaolev meteoriidi tagajärjel tekkinud kraatreid on Vredefort'i kraater Lõuna-Aafrikas. Diameeter on sellel 300 kilomeetrit ja arvatavasti tekkinud ligikaudu 10 kilomeetri suurusest meteoriidist. Suurim Euroopas on Siljani kraater, millest on saanud järv. Asub Rootsis ja tema diameeter on 52 kilomeetrit. Eestis on suurim Kaali kraater. Läbimõõt on 110 meetrit ja sügavus 16 meetrit. Kraatrit ümbriteb löögist tekkinud 3...7 meetri kõrgune vall. 7 Kokkuvõte
Võrreldes tavaliste telefonivörkudega või raadiosagedusel töötavate mobiilsidevõrkudega on kiudoptilise võrgu läbilaskevõime palju kordi suurem. Seepärast kasutatakse kiudoptilisi kaableid e. valguskaableid järjest laialdasemalt. Nende installeerimine ja hooldamine on vaskkaabliga võrreldes oluliselt kallim. Kui võrrelda seda vaskkaabliga, siis tal on eeliseid: * Suurem ribalaius * Väiksem kaal * Väiksem diameeter * Suurem häirekindlus * Nad sobivad eriti hästi info edastamiseks digitaalsel, mitte analoogkujul Eestis toimub vaskkaablite asendamine valguskaablitega üsna kiiresti. Tuleb ette, et haritumad vasevargad varastavad eksikombel valguskaablit. Seda ei õnnestu neil metallikokkuostjatele müüa. Alguses võeti kasutusele kiudvõrkudes (LAN) ning hiljem hakkasid telefonifirmad neid kasutama magistraalliinidega. FIIBEROPTIKA ...
Atmosfäär Merkuuri pinnavormid paistavad teravate, ümardamata servadega, mis näitab, et sellel planeedil pole olnud märkimisväärset atmosfääri. Gaaside avastamiseks mõeldud aparaadid leidsid planeedi lähedusest vaid tühisel hulgal heeliumi ja vesiniku aatomeid. Pinnas Merkuuri pinnal paistavad tohutud järsakud, mõned on sadu kilomeetreid pikad ja kuni kolm kilomeetrit kõrged. Üks suurimatest iseärasustest Merkuuri pinnal on Caloris Kauss , diameeter umbes 1300 km. Nagu kuukausid, tekkis arvatavasti väga suure kokkupõrke tulemusena Päikessüsteemi algstaadiumis. Merkuuril ka suhteliselt tasaseid lauskmaa alasid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sisemus Merkuuri sisemuses domineerib suur rauast tuum, mille raadius ulatub 1800-st kuni 1900 km-ni.
Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%-des) sõelumiseks võetud esialgsest massist. Kipsi esialgne mass: 50g, kipsi jääk sõelale nr 02: 2,8g. Jahvatuspeensus p = 2,8 / 50 * 100 = 5,6 % Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine (Tabel 1) Segati teatud veesisaldusega kipsitaigen, see asetati silidrisse ning silindri tõstmisel vajus see alusele. Seejärel mõõdeti laiali vajunud kipsitaigna diameeter. Katset korrati, kuni koogi diameeter oli 180 ± 5 mm. Antud konsistents ongi kipsi normaalkonsistentsiks. Normaalkonsistentsi välejendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. 2.3.Kipsitaigna tardumisaegade määramine (Tabel 2) Valmistati normaalkonsistentsiga kipsitaigen ja valati see koonilisse rõngasse. Siis
RINGJOON JA RING
Ringjoon koos
sisepiirkonnaga
moodustab RINGI.
·d diameeter
·r raadius
·d=2r
Kiir OB teeb täispöörde
Täispööre ja jõuab algasendisse.
C
D
A O B
E
On kujutatud laagri välisvõru tolerantsi. Ning Sele 2. On kujutatud sisevõru tolerantsi. Telje tugevusarvutused Telg Lõikele Telje mõõtmed on toodud lisas 1. Kõige ohtlikum on telje lõige kronsteini seinte suhtes. Seetõttu arvutan telje lõikele kronsteini seintega. Kasutan telje lõike arvutamiseks tugevusõpetuse konspekti näidet ,,Lõige Neetliite" [5] Kõigepealt arvutan välja telje lõikepinge A0 järgneva valemiga A0= [5, lk11] Kus: d0 - telje diameeter, 17 mm Seejärel arvutan lõike tugevustingimuse [5, lk 11] Kus: QF - teljele mõjuv kogujõud, 6286 N z - telje lõikepindade arv, 2 A0 A0= Sele 3. 6 Sele 3
4.2 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Normaalkonsistents on näitaja, mida väljendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. See näitaja avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. Kipsitaigen on normaalkonsistentsiga siis, kui taigna väljavoolamisel Suttardi 2 viskosimeetri silindrist selle ülestõstmisel moodustub taignakoogike, mille diameeter on 180 +- 5 mm. Normaalkonsistentsi määramiseks valatakse eelnevalt niisutatud nõusse 50 – 70 % vett kipsi massist. Järgnevalt mõõdetakse välja 300 g kipsi ning valatakse vette 2-5 sekundiga. Segu segatakse 30 sekundi jooksul homogeenseks massiks, peale mida valatakse kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse (mille sisepind ja alusklaas peavad olema eelnevalt niisutatud). Kipsitaigna ülejääk silindris lõigatakse noaga maha. 45 sekundi
Pärmseened Andris ja Kristo Iseloomustus Päristuumsed Umbes 150 liiki Raku diameeter võib-olla 3–40 µm Asustavad mulla-ja veekeskkonnas 1680. aasta Pärmseene joonis Paljunemine Suguta sigimine- Pungumine ja pooldumine Suguline sigimine Sisaldus Proteiini B-grupi vitamiine fosforit ja ergosterooli Kasutusviisid Alkohoolsetes jookides Õlle valmistamine Veini valmistamine Kefiiti jt. Piimajookide valmistamine Saia tegemisel Haigused Tekib kandidoos. Selle teada saamiseks... Kasv
jumalad. Templis asub maailmakuulsa kunstniku Raffaeli haud. Panteon on antiikaja kõrgeim tehniline saavutus ning on kuppelehitise parim näidis. 8. Kirjelda selle sisekujundust ehk interjööri! Kõrgust on hoonel 43m. Kupli tipus on suur ava, mille kaudu saavad siseruumid valgust. Ava diameeter on 8,9 m ning kupli diameeter on 43,5 m. Seesmine alumine korrus on pilastrite ja korintose stiilis sammastega jaotatud kuueks kõrgeks nisiks. Seitsmes niss on sissepääsu vastas. Nendes asuvad skulptuurid. Ehitisel on kassettlagi. Silindrikujulisse
Panteon on vanim säilinud Rooma-aegne ehitis. Samuti on see vanim antiikaegne kuppelehitis 8. Kirjelda selle sisekujundust ehk interjööri! on see vanim antiikaegne kuppelehitis. Kõrgust on hoonel 43m. Kupli tipus on suur ava, mille kaudu saavad siseruumid valgust. Ava diameeter on 8,9 m. Kupli diameeter on 43,5 m. Seesmine alumine korrus on pilastrite ja korintose stiilis sammastega jaotatud kuueks kõrgeks nisiks. Seitsmes niss on sissepääsu vastas. Nendes asuvad skulptuurid. Ehitisel on kassettlagi. Alates aastast 609 on see ristiusu kirik.
1 Materjal teras 20 Materjali paksus s=1mm 110 120 R9 O 100 R1 0 O 120 Detaili välisläbimõõt d2=120mm d1=100mm Detaili kõrgus H=120mm Detaili sisemine raadius R=9mm Detaili välimine raadius r=10mm h=110mm Arvutused: Tooriku diameeter D= d 22 +4 d 2 H-1.72 R d 2-0.56 R 2=¿ 1202+4 * 120 * 120-1.72* 10* 120-0.56* 10 2= 264,34mm D-detaili välisdiameeter (mm) H-detaili kõrgus (mm) R-detaili välisnurga raadius (mm) Võtan tooriku läbimõõduga D=280mm ja paksusega s=1mm Kasutan kaheoperatsioonilist stantsimist seega, I tõmme Tõmbeteguri m1 leian tooriku suhtelise paksuse järgi: s 1 D 100% = 280 100% =0,36 m1=0,56
Sarnaselt Maa valge lumikatte ärasulamisega toimub ka sarnane protsess Marsil põhjapoolkera laik on suviti väiksem kui muidu. Marsi pind Marsil on väga huvitavad pinnavormid: Olümpuse Mägi - Suurim mägi kogu päikesesüsteemis, tõustes 24 kilomeetri kõrgusele Marsi punase taeva kohale. Marineri Orud - 4000 km pikkune kanjonite süsteem, mille sügavuseks on 2-7 km. Hellas Planitia - Löögikraater lõuna poolkeral, sügavuseks 6 km ning diameeter umbes 2000 km. Suur osa Marsi pinnas on täis kraatreid, kuid leidub ka orge, mägesid, tasandikke ning kõrgendikke. Marsi sisemus ja Marsil leiduv vesi Tõenäoliselt on Marsil tihke rauast ning väävlist koosnev südamik, raadiuseks 1700 km, kivine sisekiht ning õhuke koor, paksus varjeerub lõuna poolkera 80 kilomeetrist põhja poolkera 35 kilomeetrini. Erosioonist on Marsil selgeid tõendeid - kuivanud jõe ja meresängid. Need
mata tatud andmed andmed ühik Vaatluste arv 46 Rühmade arv 6 Maksimum 42,1 cm Miinimum 17,85 cm Aritmeetiline keskmine 27,71630435 29,81 cm Ruutkeskmine diameeter 28,2678195 29,40 cm Kaalutud keskmine diameeter 30,00065942 30,17 cm Mediaan 27,15 19,5 cm Mood 29,55 20,5 cm 0,1-kvantiil 21,375 11,5 cm Alumine kvartiil (0,25- kvantiil) 23,8 15,5 cm 0,9-kvantiil 35,59 21,5 cm
7.6 Mis tüüpi õlipumbaga on tegu? Selle mootori puhul on tegemist sisehambumusega hammasrataspumbaga. 7.7 Miks on raamipukkidel ja kepsukaeltel peal märgistus? Selleks, et neid mitte valesti monteerida, kuna iga element on erineva kulumisastmega. 7.8 Kuidas välditakse selles mootoris saalede liikumist kas mootoriploki suhtes või kepsu suhtes? Kepsusaaledel on selle vältimiseks lukustustapp; Raamsaaledel, aga hoopis fikseeritakse saaled kokkupressimise meetodil (saalede diameeter on veidi suurem, kui nendele ettenähtud pesa diameeter). 7.9 Mis anduri leiab väntvõlli vahetust lähedusest? Väntvõlli vahetust lähedusest leiab pöörete ning väntvõlli asendi anduri. 7.10 Kas õlipumba töörõhku saab muuta? Jah, saab, kui lisame reduktsioonklapi vedrule seibe.
Pärast selle avastamist leiti, et Pluuto on liiga väike, et mõjutada teisi planeete. Seda kääbusplaneeti pole külastanud ükski kosmoselaev ja Hubble'i teleskoop suudab näidata ainult kääbusplaneedi iseloomulikke joone. Pluutol on kuu Charon ning enne selle avastamist arvati, et Pluuto on palju suurem, kuni 1978.aastani, kui James Christy avastas Charon'i. Pluutol on teadaolevalt veel 4 kaaslast Nix, Hydra, P4 ja P5. Pluuto raadiust pole täpselt teada, kuid diameeter on umbes 2390 kilomeetrit ja mass on Maast 10 korda kergem. Pluuto orbiidi periood on täpselt 1.5 korda pikem kui Neptuuni om ja orbiidi kalle on samuti palju kõrgem kui teistel planeetidel. Sellele vaatamata, et Pluuto orbiit paistab ületavat Neptuuni orbiidi, ei põrka nad kunagi kokku, kuigi Pluuto orbiit on väga ebatavaline mõnikord on ta lähemal Päikesele kui Neptuun. Pluuto pöörlemisperiood kestab 6 päeva 9 tundi ja 8 minutit ning ta pöörleb oma telje vastupidises suunas
Ringjoon Ringjoone kõik punktid asetsevad ühel ja samal kaugusel ringjoone keskpunktist. Ringjoone pikkus on tema diameetrist (3,14) korda suurem. Ringjoone pikkuse arvutamise valemid: 1) Arvutame ringjoone pikkuse, kui tema diameeter d = 10 cm. Valem: C = d. C 10 ; C 31,4 cm 2) Arvutame ringjoone pikkuse, kui tema raadius r = 8 cm. Valem: C = 2r. C 2 3,14 8; C 50,24 cm. Ring Ring on rinjoonega piiratud tasandi osa koos seda piirava ringjoonega. Ringi pindala Selleks, et arvutada ringi pindala, tuleb korrutada raadiuse ruuduga. Valem: S = r²
asetsevad keskpunktist ühel ja samal tasandil ning nad on ringi keskpunktist võrdsetel kaugustel. Ringjoone pikkus arvutatakse valemiga: p = 2r Kaar Kaar on ringjoone B pikkus punktist A punkti B. Kõõl B Kõõl ühendab kaht mitte kõrvutiasuvat punkti ringjoonel. A Raadius ja diameeter Ringjoone raadius on sirglõik, mis ühendab ringi keskpunkti ringjoonega. Ringi diameeter on ringi keskpunkti läbiv kõõl. Diameeter on kahe raadiuse pikkune. d = 2r Ring Ringjoon koos ringi sees oleva tasandiga moodustavad ringi. Ringi pindala saab
𝜋 ∙ 𝐷3 T = 152,6 Nm 𝑊0 = 16 295 ∙ 106 295 ∙ 106 [𝜏] = = = 36,875 𝑀𝑃𝑎 [𝑆] 8 3 16 𝑇 3 16 ∙152,6 𝐷 ≥ √ = √ = 0,0276 𝑚 ≈ 28 𝑚𝑚 Eelisarvude reast R10’’ on sobivaim diameeter 𝜋 ∙[𝜏] 𝜋 ∙36,875 ∙ 106 30mm. 4. Täisvõlli tegelik varutegur väändel 16𝑇 16 ∙152,6 𝜏𝑀𝑎𝑥 = = = 35,4 ∙ 106 𝑃𝑎 ≈ 35𝑀𝑃𝑎 ≤ [𝜏] = 36,875 𝑀𝑃𝑎 𝜋 ∙ 𝐷3 𝜋 ∙ 0,0283 295 𝑀𝑃𝑎 Tegelik varutegur: [S] = = 8,4
õ - 1,6 - 2,0 kg/m3 surusüsteemidel; (5) S - materjali suurus piirides m. Õhu liikumistakistuse osatähtsuse vähendamiseks torustikus valitakse õhu liikumise kiirus võ tööolukorras 1,5-3 korda materjali hõljumiskiirusest vh suurem. (5) Risttahuka kujulise sahti ruumala tuleb leida, mis oleks vastav kiirusele ja õhukulule. Kasutades ringi pindala valemit, saab leida ristlõike pindala, millest saab standardite järgi tuletada kandilise sahti mõõdud. Toru diameeter arvutatakse valemiga : 4Võ d= =m v Kus V õ = õhukulu m 3 /s v= õhu kiirus m/s Enamasti on defineeritud kui ringjoone ümbermõõdu suhe tema diameetrisse: Suhe C/d on konstant, hoolimata ringjoone suurusest. Näiteks kui ühe ringjoone diameeter on kaks korda pikem kui teise ringjoone diameeter, siis on ka selle ringjoone ümbermõõt 2 korda suurem, säilitades nii suhte C/d väärtuse. Saadud vastuse ümardan vähema standardse suuruseni.
Tabel 1. Koonuse valemid ja koonuse skeem. KOONUS SELETUSED, VALEMID PILT r - koonuse põhja raadius; h - koonuse kõrgus; V - koonudse ruumala - põhja pindala - koonuse külje pindala S - koonuse pindala Tabel 2. Koonuse valemid ja koonuse pilt RINGJOON SELETUSED, VALEMID SKEEM r - ringjoone raadius d - ringjoone diameeter ehk läbimõõt P - ringjoone perimeeter ehk õmbermõõt S - ringjoone pindala Tabel 3. Ringjoone valemid ja ringjoone skeem. Mul millegi pärast ei lubanud diameetri textboxi keerata
Marss Marss ● Kaugus Maast: 55–400 mln km ● Tiirlemisperiood: 687 Maa ööpäeva ● Diameeter: 6750 km ● Pöörlemisperiood : 24 tundi 39 minutit Marsi kirjeldus ● Neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete ● Nimi Rooma sõjajumala järgi ● Phoenixi maandur leidis 2008. aastal planeedilt vett ning NASA teatas 28. septembril 2015, et leidis Marsi pinnalt voolavat soolast vett Sisesruktuur ● Kihilise ehitusega planeet, millel on tihe metalliline tuum ja mida katavad väiksema tihedusega kihid.
NEPTUUN Sisukord Sissejuhatus Avastamine Kaaslased Voyager 2 Rõngad Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Diameeter: 49 532 km (ekvatoriaalne) Mass: 1,0243×1026 kg Atmosfääri temperatuur: 214°C Tuul puhub kuni 2000km/h Avastamine 23. septembril 1846 Urbain Le Verrier John Couch Adams Kaaslased Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton Nereis Kaks tumedat laiku 25. augustil 1989 Tegemist on hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist
Pluuto Vana-Rooma jumal Pluto; Vana-Kreeka allmaailmajumal Hades Venetia Burney 18. veebruaril 1930 Usa amatöörastronoom Clyde Tombaugh Diameeter 2390km(0,19 Maad) Mass 0.002 Maad Täispööre 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga 248 korda pikem Maa aastast Keskmine temperatuur -230°C 5,9 miljardi km kaugusel Päikesest Pinnases 70-80% kivimeid; 20-30% jääd 19. jaanuaril 2006 New Horizons Atmosfäär on hõre 19 000 km kaugusel Charon Nix ja Hydra P4 ja P5 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/pluto.html http://en.wikipedia.org/wiki/Pluto http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/box01.html http://nineplanets.org/pluto.html
PUU KÕRGUS 1. Võtke täisnurkne võrdhaarne kolmnurk ja paigutage see silmade tasemele, nii et vaadates mööda hüpotenuusi, saaks näha puulatva. Kaatetid on vaja paigaldada horisontaalselt ja vertikaalselt. Vaadake skeeemi. 2. Nüüd on vaja mõõta kaugust enda ja puu vahel (L) ja on vaja mõõta kaugust maast silmadeni (h). Skeemilt võib näha , et puu kõrgus võrdub L+h. PUUTÜVE DIAMEETER 1. Puutüve diameetrit tavaliselt mõõdetakse rinnatasemel (1,3 m maast). Mõõtke puu ümbermõõt - C. 2. Nüüd arvutage! Matemaatikast on teada, et ringjoone pikkust arvutatakse järgmise valemi abil C = D . C on mõõdetud juba, 3,14 .. 3. Siis puutüve diameetri arvutamiseks võib kasutada valemi D = C:
PÄIKE Annaabi mees 12c 2012 Päikese üldiseloomustus Kaugus maast: 150 miljonit km. Mass: 1,989×10 30 kg. Tihedus: 1,409 g/cm³. Pinnatemperatuur: 5800K Kiirgusvõimsus: 3,9*1026 W. Keskmine diameeter: 1,391×106 km. Vanus: u 4,6 miljardit aastat. Fotosfäär Päikese nähtav pind. Paksus: u 300km. Kiirgab suurema osa päikeseenergiast. Temperatuur: 4400- 6400 0C. Teraline muster. Päikeselaigud ja filamendid. Päikese osad Päikese atmosfäär · Kromosfäär. · Kroon. Sisemus. Päikese laigud Temperatuur madalam ümbritsevast piirkonnast. Tugev päikese magnetväli. Loited.
21. Võrdhaarse kolmnurga kahe mittevõrdse kõrguse summa on m ja tipunurk A. Avaldada kolmnurga haar. 22. Võrdahaarse kolmnurga haar on a ja haaradele joonestatud mediaanid on teineteisega risti. Avaldada koomnurga pindala. 23. Võrdhaarse kolmnurga alusnurga poolitaja on võrdne haaraga. Leida alusnurk. 24. Võrdhaarse kolmnurga kõrgus on 20 cm ning aluse suhe haaraga 4:3. Arvutada siseringjoone raadius. 25. Võrdhaarse kolmnurga haar on 2 cm ja tipunurk 120°. Arvutada ümberringjoone diameeter. 26. Võrdhaarse kolmnurga alusnurk on A. Leida sise ja ümberringjoone raadiuste suhe. 27. Ringi ümber on joonestatud võrdhaarne kolmnurk tipunurgaga 120°. Leida kolmnurga küljed, kui ringi raadius on R. 28. Leida võrdkülgse kolmnurga pindala, kui tema kõrgus on 30 cm. 29. Avaldada võrdkülgse kolmnurga külg kõrguse h kaudu. 30. Võrdkülgse kolmnurga kõrgus on küljest m võrra lühem. Avaldad kolmnurga pindala. 31. Kahe sarnase kolmnurga pidalade suhe on 3,24 cm
Uraani pöörlemisperioodi määramine on püsivate detailide puudumise tõttu raske ülesanne, selle väärtuseks on eri aegadel pakutud 10 kuni 16 tundi. Kaasaegne väärtus -- 17,2 tundi -- vastab magnetvälja muutlikkusele ning kirjeldab tahke tuuma pöörlemist. Pilvekiht pöörleb aeglasemalt (14-16 tundi). KUUD JA RÕNGAD Uraani viis kõige suuremat kuud olid tuntud enne Voyager 2 jõudmist Uraanile. Sond avastas veel kümme, igaühe diameeter väiksem kui 100 km. Hiljem on neid leitud veelgi. Aastaks 2000 oli teada 18 kuud, kolm võimalikku kuud oli vaatluse all. Enamik kuudest on nimetatud Shakespeare´i tegelaste järgi, näiteks suurim kuu on Titana ja teised Miranda, Oberon ning Puck. Uraani rõngaste süsteem, mis koosneb 11 või enamast suurest rõngast, näib olevat peaaegu püsti ümber planeedi. Põhjuseks on see, et Uraan on külje peale kaldu. Rõngad sisaldavad ligikaudu ühemeetrise läbimõõduga tükke.
nullini. Niisugust objekti saab käsitleda kahe järjestikku ühendatud esimest järku aperioodilise lülina. 1.1 Kalibreerimisgraafik 1.1.1 Töökäik Erinevate rotameetri näitude juures (20, 40, 60, 80, 100) määrame aja, mis kulub nivoo muutuseks 10 cm võrra. Saadud andmete ja anuma ristlõikepindala abil, arvutame välja vastavad mahtkulu ning koostame kalibreerimisgraafiku. 1.1.2 Katseandmed Anuma diameeter: d=19,3 cm Ristlõikepindala: A= r2= *(9,65)2= 292,55 cm2 = 2,93 m2 Maht: V= 292,55 * 10 = 2925,5 cm3 = 0,002926 m3 Rotameetri näit Keskmine aeg, s Maht, m3 Mahtkulu, m3/s 20 52,07 0,002926 0,000056 40 32,81 0,002926 0,000089
= 6,28F * 7,16F cos 64 ° 3. Tugevustingimused ja puitvarda diameetri leidmine Nii tross kui puitvarras on tõmmatud kogu ulatuses ühtlaselt. Trossis pingeid ei arvutata, trossil on piirjõud. Puitvardas on tõmbe korral pinge ristlõike peal ühtlaselt jaotunud. Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) Kuna puitvarda diameeter ei ole teada, siis tarindi tugevusele seavad piiri terastrossi sisejõud. ¿ S¿ lim ¿ 40,810 3 Terastrossile lubatav sisejõud F => tarandile lubatav koormus F => F ¿ 67,16 ¿ 0,95kN
Ehitus · Eestipäraselt lagundavad kehakesed · Leidub kõigis loomsetes rakkudes ja kõrgemate seente taimede ja ainuraksetes. · Tekivad teatud osade eemaldumisel Golgi kompleksist. Ehitus · Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid. · Keskmine diameeter 0,5 mikromeetrit. Suurimad kuni 1 mikromeeter · Sisaldis on elektrontihe. Primaarsetes struktuurne. · Eristatakse primaarseid ja sekundaarseid · Primaarsed on eraldunud Golgi kompleksist. Sekundaarsed on primaarsed, mis on liitunud ülearuse materjaliga rakus. Ülesanded · Kiirendavad/aeglustavad peptiid-, glükosiid- ja esterseoste hüdrolüüsi · Primaarsed lüsosoomid: 1)võivad raku tsütoplasmas lagundada mõningaid aineid
tuulegeneraatorid on veel vähe levinud, nad on väikese võimsusega eriotstarbelised seadmed, mida enamasti kasutatakse akude laadimiseks. Süsteem tuulegeneraator-akupatarei-inverter Kompaktne 300 W tuulegeneraator pakendis Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 inverter Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 · nominaalvõimsus: 400 W · max võimsus: 500 W · rootori diameeter: 1,5 m · tuule min kiirus: 2,5 m/s · tuule keskmine kiirus: 12,8 m/s · genereeritav pinge: 12, 24, 36, 48 VDC · kaal: 15,5 kg · suudab toota 50 kWh elektrienergiat kuus tuule keskmisel kiirusel 12 m/s, 210 h tuult kuus Tuulegeneraatori võimsus sõltuvalt tuule kiirusest Tuulegeneraator
iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. 2.1 Kasvava puu ja puistu takseerimine (diameetri, kõrguse, rinnaslõikepindala mõõtmine, vanuse ja tagavara hindamine), selleks kasutatavad instrumendid. Selleks, et hinnata puu mahtu, tuleb puud mõõta. Reeglina mõõdetakse puul 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast; b) puu kõrgus. Puu diameetri mõõtmine. Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m kõrguselt juurekaelast. Saadud suurust nimetatakse rinnasdiameetriks ja tähistatakse d1,3. Kui indeks puudub, siis eeldatakse, et tegemist on rinnasdiameetriga. Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid; ümardatud skaalaga klupid. Tänapäeval kasutatakse järjest rohkem nn. elektroonilisi kluppe, mis registreerivad lugemi automaatselt.
koore alt on 1 cm või väiksem, pole pikkus piiratud. HEA LAASIMINE · Joonis 1. Oksatüüka pikkuse ja diameetri mõõtmine laasimise kvaliteedi määramiseks · L oksatüüka pikkus. Palgi või noti pikiteljega risti oleva sirge pikkus alates noti pinnalt koore alt kuni oksatüüka ülaservani. Oksa alusel olev muhk loetakse tüvepinna osaks. Murdunud oksaosa, mis pole eraldunud, ei loeta tüüka pikkuse hulka. · D oksatüüka kooreta diameeter, mõõdetakse tüüka alusel oksatüüka teljega risti. · Kaksiksäsi kahe või enama säsi olemasolu palgis (joonis 2). KEERDKASV · Keerdkasv ehk kaldkiulisus puidukiudude suuna kõrvalekaldumine palgi pikitelje suunast (joonis 3). Lubatust suurema keerdkasvuga palkidest pole võimalik saada kvaliteetset saematerjali. KÕVERUS · Kõverus palgi keskjoone kõrvalekalle palgiotste keskkohtade vahele tõmmatud sirgjoonest
Hea une kümme käsku. Tallinn: Eesti Unemeditsiini Selts. http://unemeditsiin.ee/?q=node/84 (22.05.2016) 8 Lisa 1 Fitnesspalli kasutamisjuhend 1. Palli valimine – peale istudes peaks põlve- ja puusaliigesest olema 90-kraadine nurk (reied on paralleelselt põrandaga). Võib järgida ka üldisemaid mõõte: - 150-165 cm pikk – palli diameeter 55 cm - 165- 180 cm pikk – palli diameeter 65 cm - 180+ cm – palli diameeter 75cm 2. Mitte loobuda täielikult kontoritoolist, kuna fitnesspallil istumine suurendab koormust alaseljale ja nõuab lihaselt rohkem tööd, et säilitada keha asendit. Korraga võiks istuda pallil 20- 30 minutit ja siis vahetada pall tooli vastu 20-30 minutiks. Alustada võiks 2-3 korda päevas pallil istumisega ning vaikselt suureneda korduste arvu (nt 3 kuu pärast istud iga tund natuke aega pallil). 3
3) Neljaks: - Punased (oks.) – Punased (oks.-glük.) – Intermediaalsed (oks.-glük.) - Valged (glük.) Liigispetsiifika: Näit: rotil on lihaskiu tüüpe 5, inimesel 3-7 skeleti vöötlihase kiutüüpi. Inimesel on 3 põhilist lihaskiu tüüpi I, IIA ja IIX, varasem IIB, lisaks intermediaarsed IC, IIC, IIAC, IIAB. ! I A: punane, aeglase kokkutõmbega, vastupidav, oksüdatiivne, keskmine diameeter(intermediaarne) II A: punane, kiire kokkutõmbega,vastupidav, oksüdatiivne, väike diameeter II X: valge,kiire kokkutõmbega, kiirelt väsiv, glükolüütiline, suur diameeter
19 55,5 0,7203 20 57,5 1,0875 21 59,5 0,9052 22 61,5 0,4464 23 63,5 0,1631 24 65,5 0,0533 25 67,5 0 Tulemused Kolonni parameetrid · Täidis: Sephadex G-75 · Pundumistegur: k = 0,1 · Täidise kõrgus: L = 32cm ja diameeter: d = 1,7cm · Täidise kogumaht: Vt = 72,63cm3 · Maksimaalne elueerimismaht: Vxmax = 65,357cm3 · Fraktsioonide arv n = 25 Kromatogramm · Teades, et komponentideks olid: 1. Dekstraansinisest 3mg/ml, Mr = 2 · 106 2. Müoglobiinist 6mg/ml, Mr = 1,7 · 104 3. DNP aspartaadist 0,3mg/ml Kuna sinine desktraansinine voolas läbi kolonni kõige kiiremini võib järeldada, et tema molekulmass on suurim.
Et täidis väja ei voolaks, on kolonni alumine ots täidetud klaasvillaga. Eluendi lisamine kolonni ja eluaadi fraktsioonide kogumine toimub käsitsi. Ainehulkade kindlakstegemiseks kogutud fraktsioonides kasutatakse spektrofotomeetrit. Töö käik Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine · Kontrollitakse, et kolonn oleks vertikaalne. · Märgitakse üles kasutatava kolonni täidiseks oleva Sephadex'i mark ja seda iseloomustav tegur k. · Mõõdetakse geelisamba kõrgus L ja ja diameeter d. · Arvutatakse täidise kogumaht Vt · Arvutatakse geelimaatriksi maht Vg = k · Vt ja sellest lähtuvalt kolonni iseloomustav maksimaalne elueerimismaht Vxmax=Vt - Vg · Arvutatakse fraktsioonide üldarv n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml; seega n = Vxmax / 2. · Statiivi pannakse vajalik kogus kalibreeritud ja nummerdatud katseklaase. · Märgitakse üles voolutuslahus ja varustatakse end sobiva pipetiga, millega saab lahust kolonni lisada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
