· Karjäärivõimalused Väline bränd: · (Tipp)juhi isik · Töökuulutuste stiil · Organisatsiooni töötajad kõneisikute ja arvamusliidritena 14. Inimressursi tulemuslikkuse (töösoorituse) juhtimise olemus Töösoorituse juhtimine on süsteemne, sihipäraste juhtimistegevuste kogum, mille eesmärgiks on organisatsiooni tulemuslikkuse suurendamine seal töötavate inimeste ja meeskondade suutlikkuse arendamise kaudu. Töösoorituse juhtimine on olemuselt dialoog: pidev tagasiside ja juhtimitegevus jooksva töö käigus ning samuti regulaarne, kindlatele reeglitele toetuv, konkreetses vormis toimuv dialoog. Töösoorituse juhtimine eeldab: · Tuginemist organisatsiooni eesmärkidele ja strateegiale · Süsteemset lähenemist · Adekvaatseid mõõdikuid ja kriteeriume · Tippjuhtkonna panust · Pidevat protsessi 15. Erinevad mudelid tulemuslikkuse ja töösoorituse juhtimiseks; hinnang neile mudelitele
tema luuleloomingu põhiosa on heroilis-filosoofilised oodid ja karjaselaulud(pastoraal). Oodid ülistab inimmõistust ja -vaimu, sõprust ja armastust ( ,,Inimene", ,,Sügise", ,,Sõpruse" ). Oluline teema on luule ja luuletaja motiiv: ,,Laulja" räägib prohvet-poeedi missioonist rahvas elus. Populaarseimas oodis ,,Kuu" loob eredate loodus- nähtuste toel elava pildi maakeele tõusust. Karjaselaulud põhinevad antiikeeskujudel, tähtis väljendusvahend on dialoog. Pastoraalides kujutatakse karjalaste idüllilist elu kauni looduse rüpes. (,,Karjalaste laul. Ott ning Peedu", ,,Jaak ja Jüri - karjapoisid"). Kogu tema looming on sügavama elumõtte otsimine, inimese dialoog maailmaga. Proosa. Galanderi ,,Mythologia Fennica" tõlkimine rootsi keelest saksa keelde tõi eesti rahvausundisse soome muinas- jumalad ja pani aluse meie pseudomütoloogiale. 1922.aastal avaldati Kr.J.Petersoni tööde kogumik nimega ,,Laulud, päeva-raamat ja kirjad", millesse
Tallinna xxx Gümnaasium xxx NATO e. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Juhendaja: xxx Tallinn 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Mis on NATO?.................................................................................................................... 4 Eesmärgid............................................................................................................................ 5 NATO muutumine..................................................................................................
Populaarseks saab vabavärss. Jaan Krossi, Ellen Niidu ja Ain Kaalepi kirjutised vallandavad nn vabavärsipoleemika: Osa kirjanikkonnast väidab, et riimitu luule on kodanlik, osa kiidab uue vormi heaks. Lõpuks antakse vabavärsile nö "õigus elada". Luule · Mõjutusi tuleb Läänest: kasutusele võetakse haiku, romanss ja tanka, luuletekste kasutatakse tihti ka muusikas (progerokk, folkmuusika). · Murdeluule kirjutamine elavnes. · Tekib varjatud dialoog pagulasluulega. · Alates 1960. aastate teisest poolest hakkab luulet mõjutama inglise-, prantsuse- ja soomekeelne modernism ja sürrealism, eriti kasutas seda Andres Ehin. Artur Alliksaar · 1923-1966. · Kassetipõlvkonna vaimne isa, kuid tsensuuri tõttu tema luulet ei avaldatud. Kasutab palju keelelist mängu, kõlaseoseid. Töötas välja ainulaadse modernistliku luulekeele. Esimene luulekogu
ja vastastikusest mõjust. Kriitiline hulk: klastris peab olema piisav hulk liikmeid, et nende koostoimel oleks positiivne ning tähendusrikas mõju ettevõtete tulemustikkusele. (Estonian Institute for Sustainable Development) Klastriarendusfaasid: Tegevused jaotuvad eesmärkide põhjal kuude peamisesse gruppi: - uuringud ja võrgustumine (infokogumine, klastriülevaated, info levitamine, seminarid, veebilehed jne); - poliitika (lobitöö, dialoog ettevõtete, T&A-asutuste ja avaliku sektori vahel); - ärikoostöö (hanked, turuinfo, eksporditurundus); - haridus ja koolitus (erialane ja juhtimisteemaline); - innovatsioon ja tehnoloogia; - klastri laiendamine (piirkonna tootemargi arendamine, välisotseinvesteeringud, inkubatsioon, ülikoolist võrsunud ehk spin-off-ettevõtted). 3. Miks on klastit vaja? Strateegia väljatöötamisel lähtuvad klastri arengueesmärkidest, mis eeldavad osaliste
informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessi käigus edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. (Ülemus ütleb, et kollektiiviga liitus uus kolleeg.) Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoog, mis nõuab informatsiooni edastajalt enam planeerimist, kavandamist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlemist, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist. 2. Kommunikatsioonimudel (Minu teada on kõige populaarsem Berlo komm.mudel googelda seda ja saad kohe aru :) ) 3. Mida tähendavad: saatja – (inimene kes edastab uudise, nt avalike suhete juht),
küsimus on määras ja kavatsustes. Ilmseks üheks oluliseimaks kokkuvõteks on autori enda lõpusõna, kus ta mainis, et võime püüda maailma parandada ent võimatu on pöörata see tagasi kujuteldud paradiisiaega. Lõpuks saame vaid aksepteerida oma vastuolulist loomust. Küll aga võime püüda kahjustada kaasinimesi ning teisi looma- ja taimeliike, kellega me jagame seda väikest planeeti. Reaktsioonid. Dialoog autoriga. Kommentaarid teose väärtusest Sinu eriala kontekstis. Leian, et tegemist on fantastilise raamatuga. Lihtne struktuur ja kirja vormis paberile pandu on just see, mis teose omapäraseks teeb. Selle lihtsus ning isiklikkus teevad köite veelgi huvitavamaks ja kaasahaarvamaks, muidugi annavad omalt poolt juurde ideaalselt illustreerivad tsitaadid. Antud raamatu lugemine andis mulle kindlasti palju selgema pildi mida õigupoolest antropoloogiline
linnaproosaga, süzeed laenatud, mille tegevuse tõi Itaaliasse, kõik ühiskonna kihid Ekloog-karjaselaul, Erasmus- varauusaja tähtsaim ,,Esseed"-Montaigne, Euphes- Lyly E karjaste dialoog. humanistik õpetlane, teoloogia puudutab erinevaid romaanidest ,,Euphes Viljelesid Dante, doktor, Karl V nõuandja, teemasid, kasutab ehk Teravmeelsuse Boccaccio, Petrarca, kritiseerib sõda. Teosed palju tsitaate, anatoomia" ja Sannazaro ,,Arkaadia" ,,Narruse kiitus" , mõtiskleb elumõtte ja ,,Euphes ja tema
Tallinna Polütehnikum Charlotte Bronte ,, Jane Eyre" Author: Pyotr Konovalov Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2013 1 Sisukord Jane Eyre iseloomustus ja lapsepõlv.....................................................3 Jane Eyre elu uuel töökohal ja tema armastus......................................4 Jane Eyre iseloomustus ja lapsepõlv. Jane Eyeri elu oli väga raske lapse põlvest. Kui ta oli väike, tema vanemad surid. Teda viidi enda tädi juurde. Seal kõik suhtusid tema juurde halvasti. Selle tädi lapsed narrisid teda ka kõik süüdistasid teda. Tädi majas tema väga kartis punast ruumi. Igakord kui ta midagi tegi, saadeti teda punase ruumi. Ta kartis nii väga seda ruumi, et kukkus maha ja ärkas järgmine päev üles. Tädil oli temast kõrini täis ja saatis teda tüdrukute kooli. Selles koolis ei olnud tall lihtne. Palju tüdrukuid olid seal suremas. Seal oli p...
ees. Seega väljendatakse arusaama inimeste ühistegevusest kui viisist, kuidas vastutust kanda võtta ja kuidas oma ühiskonna käekäiku mõjutada. Kui aga tuleb valida kahe termini hetkel rohkem kasutust leidnud "kodanikuühiskonna" ning sellele lähedase "kodanikeühiskonna" vahel, eelistan siiski viimast. Põhjuseks on veel üks lootus, mida mõned kõnealusele sfäärile asetavad: et tema rüpes toimuks kodanikevaheline dialoog ühiskonna tulevaste arengusuundade üle. Seega ei peaks ta väljendama ühiskonna ühistahet, mida "kodanik" oma abstraktses ainsuses kehastab, vaid peaks juba definitsioonikohaselt olema mitmekesine, erinevate arvamuste ja püüdluste jaoks avatud. Niisiis kodanikeühiskond. 1. Mis on "kodanikeühiskond"? 2. Milliseid termineid kodanikeühiskonna kohta toob autor veel näitena? 3
kirjeldada. Tekstist leiame sageli vastuolusid narratiivi aja ning loo aja vahel. Jutustamisel on aeg mitmetasapinnaline. Samas loeme me teksti lineaarselt, ent lugedes muutub see kujuteldava maailma ajaks. Toimub üleminek terviklikule kujutlusmaailmale. - Ajaline korrastus kronoloogiline; mitmetasandiline; ettevaated (analepsis) ja tagasivaated (prolepsis); anakronismid - Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) - Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) - Fiktsionaalses tekstis on autori ja loo vahel instants, kes vahendab sündmustikku lugejale. Reaalne - autor otsekui delegeerib jutustamise jutustajale. Austria anglist Franz Karl Stanzel (sünd 1923) on - käsitlenud tüüpilisi jutustamisolukordi. - Jutustamisolukorra loovad peamiselt vaatenurk (perspektiiv) ning jutustaja hääl (kes räägib?). - Stanzel eristab
duuriline Motoorne Emotsiona Ekstero Sensoorne alne Intero Ideaalne Verbaal- Sõnali- Dialoog Monoloog Propriot- Motoorne sed Loogiline septiivsed kujundilin e Reprodut-
). · Jumal on ülim maailma looja, isand ja kohtumõistja. · Jumal lõi inimese oma näo ja kuju järgi ning andis talle õiguse maailma valitseda; vaimne ülimus materiaalse üle; kõige väärtuslikum on inimese elu; surematu hing. · Jumal ilmutab ennast äravalitud rahvale, kes on juudid, sõlmides nendega brit e liidu. · Äravalitud rahval ei ole privileege, vaid rohkem vastutust nii Jumala kui teiste rahvaste eest. · Inimese elu on tema ja Jumala dialoog nii isiklikul kui ka rahva tasandil. · Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse Jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga. · Kohus peale surma pärast Mesiahi (Messia) tulekut. Kes on juut? · Halahha e Juudi Seadus peab juudiks isikut, keson sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele (läbib gijuri), kusjuures misjonitöö on keelatud.
on tunnuslik aastaajale osutav sõna, nt kirsiõied-kevad, kägu-suvi jne. Jaapani haikumeister Matsuo Basho, Eestist Mats Traat, Jaan Kaplinski jt Jaan Kaplinski Sipelgas ronis kõrtpidi päikesesse ja tuul jäi vakka KÕNEKUJUNDID: epiteet (rauged lained), võrdlus (lugu nagu muinasjutt), metafoor (elutee), isikustamine ehk personifikatsioon (tuul hingab, vihm naerab). 5. DRAMAATIKA ehk näitekirjandus. Tunnused lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoog ehk kahekõne, ramrk ehk autoripoolne märkus, tegevuse olevikulisus. Näidendid jagunevad vaatusteks ja/või piltideks ning stseenideks. Tähtsamad zanrid komöödia, tragöödia ja draama. Eriliigid ja telelavastus ja kuuldemäng. TRAGÖÖDIA ehk kurbmäng on dramaatika vanimaid liike, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane hukkub ebavõrdses võitluses. Antiikajast Sophokles ,,Kuingas Oidipus", hiljem Shakespeare ,,Hamlet", Kitzbergi ,,Libahunt".
· Hemingway elufilosoofia kokkuvõte, vaimne testament · Pidas seda ise ka kõige paremaks teoseks · 1953 Pulitzeri preemia · 1954 Nobeli preemia 6)autobiograafiline romaan ''Surm pärastlõunal'' 7)mälestusteraamat ''Pidu Sinus eneses'' · · Kirjutanud veel luuletusi, näidendi, reisikirju, ''Viies kolonn'', mälestusi ja publistikat. · Lakooniline ja objektiivne stiil · hakitud repliigid, kokkusurutud dialoog, sisemonoloogid, sümblolid, alltekst, vähe võrdlus' · Sündmustest, mitte emotsioonidest · Irooniline pilge ja saatuse iroonia JÄÄMÄE printsiip: ''... kirjanduslik looming meenutab mulle jäämäge. Paistab ainutl kaheksandik sellest, mis on vee all. Tuleb välja jätta kõik, mis saab välja jätta. See tugevdab jäämäge, mis on välja jäetud, läheb vee alla.'' ''Olulisem on see, mis jääb ütlemata, kui see, mis välja öeldakse'' kahte-liisi tegelased
saaks välismaal edasi õppida. Tervise nõrgenemise tõttu ei olnud see enam võimalik. Tema luuleloomingus on põhiosa heroilis-filosoofilised oodid ja elurõõmsad karjaselaulud ehk pastoraalid. Oma oodides tugineb ta kreeka, rooma ja saksa ülevatele luuleteostele. Ta ülistab vaimu, sõprust ja armastust. Rõõmsad karjaselaulud esindavad hoopis teist maailma- põhinevad antiikeeskujudel. Kogu tema looming on elumõtte otsing, inimese dialoog nähtamatu igavikulise maailmaga. Kristjan Jaak Petersoni tööde kogu avaldas alles 1922. Aastal A. Paltser pealkirja all ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad" Ta asetas ajast kaugel ees käie esimesed kivid eesti rahvusliku kirjanduse alusmüüri. ,,Laul"- väljendab lahkumisluuletust eestist, igatsus kodu ja vanemate järele. ,,Kuu"- loob eredate loodusnähtuste toel üleva pildi Eesti maakeelest.
Sai Lenini preema. Raamat räägib teekonnast Antarktisele, kuhu ta jõdis esimese eestlasena ja teise saarlasena. · Muhu monoloogid" (1968) humoristlik teos muhulaste huvitavatest juhutmistest. Üks proosaloomingu tipp teos. Anekdoodi laadsed lood, kus tõde ja väljamõeldis põimuvad. Näidendid: · "Atlandi ookean" (1957) - kalapüüdmisest · "Lea" (1960) · "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) vaimukas dialoog, inimlikkus · ,,Polkovniku lesk" (1965) monoloogi vormis näidend. Lesk oli rumal ja armastas palju rääkida, sõjakas ja agressiivne. Lüürika Lüüra(kr. keeles) keelpill, mille saatel laule ette kanti. Lüürika on üks kirjanduse kolmest põhiliigist dramaatika ja eepika kõrval. Lüürika eripäraks võrreldes teistega: · Mahult lühem · Luule vormis · Subjektiivne ja keskendub rohkem tunnetele
Pikaajalises plaanis tehakse investeeringuid, et võtta kasutusele uued võimalused, mis toetaksid GMESi teenuste arendamiseks vajalike andmeallikate ja infrastruktuuri jätkuvust. GMES-i tegevuse juhtimisel tuleb ühtlasi saavutada optimaalne vastastikune täiendavus. GMESi pikaajalisi juhtimisstruktuure arutatakse ELi ja ESA liikmesriikidega. Tõhus andmehaldus ja teabe jagamine on GMESi teenuste pakkumise nõutavaks eeltingimuseks. Säilitatakse pidev dialoog sidusrühmade vahel, et arendada välja vajalikud ruumiandmete infrastruktuurid, ja toetatakse INSPIRE (Euroopa ruumiandmete infrastruktuur) direktiivi ettepaneku elluviimist. Nii hõlbustab GMES juurdepääsu georuumilisele teabele ning selle kasutamist ja ühtlustamist üleeuroopalisel tasandil. GMES on oluline vahend riiklike süsteemide ühilduvuse suurendamiseks, aidates välja arendada kohased Euroopa standardid. GMES muutub üha olulisemaks ELi
2001 mõtlemisvõime arendamise eest. Loogika vormide ja reeglite tundmine ja rakendamine võimaldab analüüsida tekste (arutlusi), korrigeerides neid korrektsuse ja üheselt mõistetavuse suunas, samuti asjatundlikult oponeerida kaasvestleja seisukohti. Ja lõpuks pisut tarkust, et vältida targutusi. Kui vestlus, dialoog muutub häguseks, vestlusringis osalejate vahel on enam erimeelsust, kui tahet probleemi lahendada, siis tuleks arutlust korrigeerida järgmiste küsimustega: 1) Milline on arutluse all oleva(te) mõiste(te) tähendus? 2) Mille üle toimub mõttevahetus? Milline on probleem? 3) Mis on arutluse eesmärk? Milleni soovitakse jõuda? Tavaliselt taolised kursi korrigeerivad täpsustused
Mikkelsen(Igor) Film ''Coco Chanel ja Igor Stravisky'' on kui jätk filmile ''Coco avant Chanel''. Cocot lummab helilooja Igori mõttemaailm, ka Igor tegi midagi teistsugust, mida ülejäänud rahvas ei suutnud aksepteerida. Ta soovis teda tundma õppida ja kasutas ära oma tutvusi. Coco kutsus Igori koos oma naise ja lastega tema uude maamõisa. Kahe loomingulise inimese vahel arenes armuafäär, mis ei jää märkamata ka Stravinski haigele abikaasale Caterinale. Omavaheline dialoog Igori ja Coco vahel peaaegu puudub. Samal ajal saab filmis alguse ka parfüüm Chanel No 5. Võrdlus: Igor Stravinskist raamat ''Chanel - elu nagu muinasjutt'' ei kõnele. Räägib vaid suhtest Boyga. Raamatus ''Chanel sõltumatu naine'' on kirjutatud, et parfüüm Chanel nr 5 sai alguse 1923. aastal,''Coco Chanel & Igor Stravinsky'' loodi parfüüm nende armuafääri ajal. Tegelikult oli nende suhe selleks hetkeks juba läbi ja Cocol oli tekkinud uus armuke. Nii filmis kui ka
Mõistuslik ja eetiline loomutäius. Viimane oskus valida kuldne kesktee asjade vahel, mis iseeneset pole hea ega halb. Nt nagu hirm. Aristoteles oli heasüdamlik ja õilis. Nende kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. 3) Vana-Kreeka luule põhijooni Hellenismi ajajärgul luule õitseng. 4) Vana-Kreeka teatri põhijooni Kujunes välja Dionysosele pühendatud koorilauludest. Algul etendused ehk draamad koori ja ühe näitleja vaheline dialoog. Hiljem lisanud veel mitmeid näitlejaid, ent koorile jäi siiski keskne roll. Draamad leidsid aset päeval vabas õhus hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes näiteplats ehk orkestra, mille taga enamasti puust lavakonstruktrioon (oli taustaks). Näitlejad vaid mehed, erirollide jaoks erinevad maskid. Eriefektiks kasutati kraanataolist seadeldist. Rahastajad rikkad valitud kodanikud. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd pälvisid auhinna
rongkäiguga akropoli jalamil asuvasse Dionysose teatrisse.Teater oli hobuserauakujulise põhiplaaniga avatud ehitis, mille keskmes asus näiteplats mille taga taustaks olid puust dekoratsioonid Teater • Etendati nii tõsise sisu ja enamasti kurva lõpuga müüdisüžeedel põhinevaid tragöödiaid kui ka lõbusa sisuga ning igapäevaelu ja poliitikat käsitlevaid komöödiaid. Kui algselt kasutati laval ainult ühte näitlejat ja koori, kelle vahel toimus dialoog, siis aja möödudes lisandus näitlejaid. Kõiki osi mängisid näidendites mehed, kandes tegelaskuju iseloomustavaid maske. riietus • Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon (põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese), mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati kitoonile peale paksem üleriie – himation. Jalas kanti sandaale. Toit
· Majandusühendusele panid aluse 6 Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia homogeensed riigid nii majanduse arengult kui sotsiaalse taseme poolest puudus vajadus SP koordineerida Euroopa Ühenduse asutamisleping (Rooma leping, 1957) SP-st määratletud järgmised valdkonnad: · töötajate vaba liikumine · koordineeritud kindlustussüsteemid · ühtsed tervishoiunõuded · meeste ja naiste võrdne tasustamine · sotsiaalne dialoog töötajate ja tööandjate vahel · Pandi alus Euroopa Sotsiaalfondi asutamisele olulisim sotsiaalsete programmide rahastaja EL-s Neoliberalismiperiood (1957-1972) Liitumine EL-ga : · 1973.a. Taani, Iirimaa ja Suurbritannia · 1981.a. Kreeka · 1986.a. Hispaania ja Portugal · 1995.a. Austria, Soome ja Rootsi · 1957 Rooma lepingu seadusandlus ühtse SP edasiarendamiseks oli ebapiisav ja sisaldas vähe inimestele laienevaid otseseid õigusi. Valitses üldine
Seikluslik proovilepanekuromaan (ehk rännakuromaan) Katsumusromaan Biograafiline romaan- tavaolukorrad Kujunemisromaan (Bildungsroman) tegelane muutlik, psühholoogiliste joontega Jutustuse aeg ja jutustamise aeg: Vene vormikoolkond, G. Genette Faabula ja süzee (story/ plot) Kord (kõrvalekaldumised faabulast, süzee moodustavad:anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis) Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) Vaatepunkt "Vaatepunkti" kaks tähendust: tegelase asen ruumis ja ajas/hinnang, hoiak, mentaalne visioon, nägemine Diegees- rääkimine vastandub jäljendamisele, fiktsionaalsele väljamõeldud maailm Jutustaja: autor-jutustaja (heterodiegeetiline), jutustaja-tegelane (homodiegeetiline) Jutustamise vorm (esimene või kolmas isik)
3 4. Kirjanduse sotsioloogia a) retseptsiooni uurimine. Kirjanduse ja kunsti vastuvõtmise uurimine. Teoreetilise aluse andis retseptiivne esteetika. 1970.aa Konstanzi ülikool: H.R Jauss ja W. Iser väitsid, et tekst on autori ja lugeja ootusehorisontide kohtumispaik. Ootushorisont on autori või lugeja kultuurikompetents, mis määrab ära autori ja lugeja vahekorra. Tekst on dialoog, seega üksnes lugeja osavõtt annab tekstile lõplikkuse. Tekst sisaldab küsimust ja stimuleerib lugejat küsimusi esitama, saades tekstist ka vastuseid. Lugeja suhtub teksti valikuliselt ja loob uue teksti. Tekstis on muutumatu ja muutlik osa. Muutumatu osa on materiaalne (kirjamärgid), muutlik osa kerkib lugeja teadvuses. Tänapäeval on teksti muutlikkus suurenenud. Retseptivistika uurib teksti muutlikku osa: lugejaid, hinnanguid, arvamusi ja tõlgendusi
Sissejuhatus Galileo Galilei (1564-1642) oli Itaalia astronoom, füüsik, matemaatik ja filosoof. Galileo Galilei lõi mitmeid erinevaid mõõteriistu, millega pani aluse seletavale loodusteadusele. Juba lapsena janunes Galileo Galilei teaduse ja teadmiste järele. Kuid mitte keegi ei osanud ennustada, et suureks sirgudes teeb see väike õpihimuline poiss avastusi, mis muudavad kogu meie maailmapilti. Galilei tõestas esimesena Koperniku maailmasüsteemi kehtivuse, mille järgi tiirlevad Maa ja teised planeedid ümber Päikese. Niisuguse väite pärast ähvardas 16. sajandil elanud Galileid vangistus või isegi surm. See tõi kaasa katoliku kiriku hukkamõistu, teda sunniti seisukohtadest lahti ütlema ja määrati koduaresti. Alles 1992. aastal tunnistas katoliku kirik ametlikult, et Galileil oli olnud õigus. Galilei panus teaduse arengusse oli ka selles, et just tema lükkas ümber paljud Vana- Kreeka filosoofi Aristotelese teooriad....
Tavaliselt kasutatakse teda alustatud tegevuse katkestamiseks Scroll Lock Ühekordne vajutus süütab indikaatortule. Kui sellele klahvile on vajutatud, liigub üles- ja allasuunaklahvidele vajutamisel mitte kursor vaid tekst. Klahvikombinatsioonid Klahvikombinatsioonid on head käskude kiireks sisestamiseks. Klahvikombinatsiooni puhul tuleb esimesena mainitud klahv(id) alla vajutada ja nii hoida ning siis vajutada järgmist. Ctrl+Alt+Delete kombinatsiooni puhul ilmub ekraanile End Task dialoog, mille abil saab näiteks kokku jooksnud programme sulgeda. Kui Ctrl ja Alt alla vajutada ja siis Delete'i klõbistada, teeb arvuti restardi. Enim kasutatavad klahvikombinatsioonid on näiteks Ctrl+C kopeerimine (Copy) ja Ctrl+V kleepimine (Paste). Klaviatuuri kasutamiseks on tehtud kümnendsõrmesüsteem, milleg järgi on igal sõrmel klaviatuuril oma piirkond. Algasendis on sõrmede asukohad järgmised:
hukkus siiski. Tema tuntuim lause oli ,, Kõikide asjade mõõt on inimene". Sofistid olid relativistid. Relatiivsus on suhteisus. Nad olid arvamusel et kõik on suhteline. Niinagu asi sulle tundub nii ta ka sulle on. Sokrates oli Platoni õpetaja. Ta rääkis õiglusest ja moraalist ja ta meeldis noortele. Temast teame ültse tänu Platonile, kes oli tema kuulsaim õpilane. Ise ei pannud ta midagi kirja. Tema vahend oli dialoog. Tema kuulsaim lause ,, Ma vähemalt tean, et ma ei tea mittemidagi". Ateena linn andis ta kohtu alla sofistina ja norsoorikkumises. Ta mõisteti surma. Platon pettus kohutavalt kogu ühiskonnas. Tema viha sofistide vastu suurenes. Paljud tema filosoofilised- poliitilised tekstid räägivadki,kuidas sofistide kujundatud maailma paremaks muumta. 5. Üleminek mütoloogiliselt maailmamõtlemiselt teaduslikule. Varem oli ühiskond hästi fatalistlik ehk usuti saatusesse
respekteerimisega. **Võim=vastutus, kontroll, raha, austus, hirm, usaldus, võimuvõitlus, kompetentsus. Autokraatlik käsitlus- kindel suurus, mille võib keegi ära kaotada ja teine leida. Dem käsitlus- muutuv suurus, mis võib suureneda ilma, et kellegilt midagi ära võetaks. **Suhtlemine=inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine. Suuline suhtlemine- dialoog jne. Kaudne suhtlemine- arvuti, telefon. Massiline teabelevi- meedia, massikomm. Formaalne viis- vastavalt kehtestatud võimule. Informaalne viis- eirates org struktuuri,isiklikud suhted. Suhtlemistõkked- barjäärid mis osaliselt või täielikult blokivad info või tekib ebaõige info. Keskonnast ting= keelebarjäär, kellaaeg, müra.(+edastaja,vastuvõtja poolsed) Personaalsed suhttõk= psühho distants,rass, sugu, haridustase(füsioloogilised, semantilised).
Paide Gümnaasium Mida andis antiikkirjandus Lääne kultuurile? Referaat Eneli Väli 10h Paide 2009 Sisukord Referaat......................................................................................................................................1 Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................4 ...................................................................................................................................................5 Vanakreeka kirjandus.......
Ajalugu on muutnud ja muudavad edaspidigi esmapilgul vähemärgatavad isikud ja sündmused, mille kohta ajaloolased oskavad alles aastakümneid hiljem sõltumatuid hinnanguid anda. Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914-1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani, kuid uusaja algust pole kindlalt kokku lepitud. Sel ajal elasid mitmeid tähtsaid avastusi teinud teadlased. Inimeste maailmavaadet muutid oluliselt filosoofid. Arusaamad elust ning uued leiutised panid aluse hüppelisele teaduse arengule. Astronoomia ja füüsika: Galileo Galilei 16. saj oli Mikolaj Kopernik väitnud, et Maa tiirleb ümber päikese, ja esitanud seega heliotsentrilise (Päikese-keskse) maailmasüsteemi idee. 1600. aastal põletati ketserina tuleriidal Giordano Bruno, kes oli jõudnud järeldusele, et universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti. Eriti panid talle pahaks õpetust maailmade paljususest. 17.saj jätkasid teadlased u...
protovõimest, mis oli oma loomult eelkõige muusikaline (Levmann 1992). Hiina ja Tai toonikeelte uurimisel on selgunud, et erinevatel helikõrgustel baseeruvate intonatsioonimallide kasutamine tundmuste väljendamiseks omandatakse ammu enne fonoloogilist väljendusoskust (kõnet). Selline võime on olemas ka loomadel, samuti väikelastel. Muusika on kommunikatsioonivahend. Juba ahvid tagusid vastu püütüve rütme, eesmärgiks territooriumi kaitsmine. Tekib dialoog, kus suhtlemine toimub märkide abil ja märgisüsteemi nimetatakse keeleks. Inimene areneb: visuaalselt koopamaalingud, kujukesed, ornamendid, ehitised jne verbaalselt väljendamine suulisel teel See väljendus erinevates · heli kõrgustes, mis algselt olid gissando taolised · tämbrites ehk kõlavärvides (tingitud emotsioonidest) · rütmides (algselt rütmilised hüüatused) · teistes kunstides (miimika, tants)
Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada marliin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Marliin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuig...
Hollywoodi dikteeritud filmituru lagunemiseni. Turg jagunes nüüd keelte alusel paljudeks väikesteks osadeks. Püüti toota ka mitmekeelseid filme, näiteks Dupont´i ,,Atlantic" (1929) võeti üles inglise, prantsuse ja saksa keeles, kasutades kolme erinevat näitlejate koosseisu. Heli ei mõjutanud mitte üksnes filmi sisu ja stiili, vaid ka tööstuse struktuuri. Kunstiline efekt oli aga kesine, sest paljud helifilmid olid viletsa kvaliteediga etenduste adaptsioonid, milles domineerisid dialoog, kehvapoolne näitlejatöö ja liikumatu kaamera ja mikrofon. Enamik filme olid ekraanile toodud Broadway show´d. Pikapeale õppisid rezissöörid ja stuudio tehnilised töötajad seda, kuidas maskeerida kaamera müra, muuta see vabamaks ja mobiliseerida mikrofonid ja helisalvestusseadmed. Sellest alates oli helifilm tulnud, et jääda. Heli ei muutnud ainult filmitööstust, vaid ka paljude rezissööride ja näitlejate karjääri.
Anton Thor Helle 1683 1748 Päritolu ning haridus: Anton Thor Helle sündis Tallinnas samanimelise saksa kaupmehe pojana. Tema täpne sünniaeg ei ole teada, sest säilinud on vaid andmed ristimise kohta Tallinna Niguliste kirikus 28. oktoobril 1683. Esimese hariduse sai ta Tallinna gümnaasiumis, mille järel läks Saksamaale Kieli ülikooli usuteadust õppima. Tagasi tulek kodumaale: Tema tagasituleku ja Põhjasõja-aegse käekäigu kohta puuduvad andmed. 1713. aastast töötas Thor Helle kirikuõpetajana Tallinna lähedal Jüri (St. Jürgens) kihelkonnas, 1715 valiti Thor Helle Eestimaa konsistooriumi erakorraliseks ja 1721 korraliseks assessoriks. Alates 1740. aastast hooldas ta lisaks Jüri kogudusele ka Kose (Kosch) kogudust, 1742. aastast määrati ta Ida-Harjumaa praostiks. Isiklik elu: 1713. aastal abiellus Thor Helle Jõhvi (Jewe) pastori Knieperi tütre Catharine Helenega, kellega ta...
Osalemistingimus: vähemalt ühe konflikti osapoole kutse Kallis tegevus. Ebaefektiivsus. Reform Eesti ja ÜRO: Liige: 1991 Liikmemaksu probleemid (NL) Oma geograafilise grupi puudumine Lahkhelid Venemaaga ÜRO-s Eesti soov saada Julgeolekunõukogu liikmeks (2020-2021) OSCE/CSCE- Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon 1975 – konverents ja loomine Algus: Uued Pan-Euroopa ideed Nõukogude Liidult 1950.aastad: N.Hruštšov (julgeolek) 1960.aastad: regulaarne dialoog Ida-Lääne vahel 1966: Ida bloki “Üleskutse kõikidele Euroopa riikidele” 1969: NATO vastus USA ja Kanada kaasamine Olulised põhimõtted: 1. Kõik osavõtjad-riigid on suveräänsed ja võrdsed 2. Kõik otsused konsensuse alusel 3. Koostöö-julgeolek Miks julgeolekukonverentsi vajati? 1. N.Liit: territooriumid 2. USA: relvastusläbirääkimised 3. Lääne-Euroopa: killustatuse idee 4. Neutraalsed, mitteühinenud riigid: koostöö ja sõprus OSCE alusdokument 1
loomist. Nagu igas arendatud riigis, Rootsil on eesmärk luua õiglased ja läbipaistvad õigusnormid investoritele, ettevõtjatele ja kasutajatele. Nimelt puudutab see järgmisi aspekti: sadamaasutuste roll,riiklik rahastamine, sadamakontsessioonid, tehnilised laevandusteenused (näiteks lootsimine, pukseerimine ), kaubalaadungite ladustamine, sadamamaksud, konkurents kolmandate riikidega. Peetakse olulisemaks ka struktuuriline dialoog sadamate ja linnade vahel. Viimaseks oleks eesmärk arendada sektoridialoogi, mis käsitleb tööd sadamates, ja parandada koolitus-, ohutus- ja hügieenitingimusi. 3 Rääkides riikide erinevusest ja sarnastustest, võib öelda, et ühest küljest sõltub suur osa majandusest Eesti merendusest, kuna umbes 60% Eesti ekspordist ja impordist toimib meritsi.
Galileo Galilei 15.02.15648.01.1642 Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Peale Galileo Galilei, elasid perekonna lastest täiskasvanueani välja vend Michelangelo, ning õed Virginia ja Livia. Perekond ei olnud jõukas ega ka vaene. Galileo isa, oli edumeelne ja laia silmaringiga mees, kes peale muusika, huvitus muusikateooriast ja matemaatikast. Esmase hariduse andis lastele isa ise, vahel ka koduõpetajaid kaasates. Kuigi isa ei hoolinud eriti religiooni järgimisest, pani ta noore Galilei parema hariduse nimel 1575 Vallombrosa kloostrikooli. Noormehele meeldis mungaelu ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordu ridadesse. Isale selline asjade käik ei sobinud ja kui Galileid tabas silmahaigus, viis ta poisi kloostrist ära ega toonudki teda pärast paranemist tagasi. Kuigi koduõpetamist jätkasid sama ordu mungad,...
Taanduvate looduspiltide asemele tuleb linnamiljöö ja enesetunnetuslikke hingemaastikke. Kodunemisraskused tehiskeskkonnas toovad luulesse tusameelsust ja ahistavat suletust, millest püütakse üle saada pilku enesesse pöörates, oma piire ja eetilisi kohustusi määrata katsudes, loomulikkust, headust ja armastust ükskõiksele või vaenulikule välismaailmale vastandades. Alates kogust "Pildi sisse minek" pöördub Luige luule sagedamini indiviidist väljapoole. Süveneb luuletaja dialoog maailmaga enda ümber. Nüüdismaailma pilt selles luules on joonistatud karmides toonides. Kuid läbi tusameele kumab lootus ja igatsus puhta ja püha järele. Eriti kogus "Rängast rõõmust" keskendub Luik elukiituse ja eksistentsiaalsete probleemide kõrval poetiseerima jõulist ühtekuuluvustunnet oma rahvaga, tema saatusraskete kogemustega ja põlise vabadustungiga üha ohustatud kodumaal, elujõudu ja olemismõtet andvas taandumatus truuduses selle vastu.
4. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ilukirjanduses nimetatakse autobiograafiaks teost, kus autor kirjeldab oma elu. Näiteks Juhan Smuuli (1922 -1971) "Autobiograafia". 5. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. 6. Dialoog - kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. 7. Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 8. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi 9. Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem
ja ,,Undiin". Paul Claudeli elumõistmine on sügavalt religioosene. Tema näidendite peateemaks on inimese võitlus kiusatuse ja patuga, moraalne ületamine läbi raskete hingeliste võitluste ja katsumuste. Nii nagu Giraudoux, vaatleb ka Claudel inimest maise-jumaliku mõõtkavas, ent kuulutab kirglikult absoluutsete, jumalike väärtuste ülemust. Claudeli draamade vormis on jooni keskaja müsteeriumidest, hispaania auto'dest, aga samuti jaapani no-teatrist. Dialoog on värsskõne ning stiil poeetiline ja paatoslik. Tema olulisemad näidendid on ,,Vahetus", ,,Kespäevalahe" ja ,,Maarja kuulutamine" Müütidele toetuv rituaalne teater oli Antonin Artaud sihiks ja paleuseks. Artaud peateos ,,Teater ja tema teisik" ilmus 1938. a, kuid laiemat vastukõla äratasid tema ideed alles pärast Teist maailmasõda. Tema kirjutistes kõlab jõuliselt teatri iseseisvuse nõue. Teater ei ole
filmilooja mõttemaailmaga ja nende loodud kuvandiga ning meis enestes tekib erinevate tähenduste paljusus ning segunemine. Kirjandusteostes annab kirjutatud tekst tugevama selguse ja seoste kimbu ning on iseloomult konkreetsem, lähtudes iga kirjaniku stiilitunnetusest, kuigi laiemas plaanis lisandub lugeja omaenese loodud fantaasia, mida ta leiab endale raamatus ridade vahelt. Filmikunstis on pilt ajas kordades konkreetsem, tekst - monoloog või dialoog, mängib vähemolulisemat rolli ning tegevuse ja loo jutustamise kiirus kinolinal on vaataja silmades olulisemalt kõrgema määraga. Samas võime väita, et asjade ja nähtuste tajumise vastuvõtmine sõltub meis keelelise kontrolli võimalikkusest, kuna sõna- või pildisõnum tõlgendatakse igas inimeses mõistuse ja meelte abil. Siit tulenevalt saame me küll igasugust kunstiteost teatud piirini mõista ja laiendada, kuigi lõpuni ei suuda me igasugust kunstiteost lahti seletada
1.4 Demonstreerige jagatud kataloogi kasutamist teisest arvutist. Tarvikud: 1 keerupaari kaabel. Samm 1: Enne kaabli kasutuselevõttu tasub seadistada praktikumis kasutatavad arvutid. Nüüd ja edaspidi toimuvad paljud tegevused Control Panel’iga. Juhtpaneelis tasub kasutada Switch to Classic View võimalust. Kõigepealt tuleks seada arvutitele nimed ja töögrupid. Selleks valida juhtpaneelilt System ning avanevalt aknalt Computer Name. Arvuti nime muutmiseks avada Change… dialoog. Määrake igale arvutile (töörühma ulatuses) ainulaadne nimetus. Määrake igale arvutile sama töörühm. Lubada süsteemil restart sooritada. Samm 2: Kui arvutite töörühmad ja nimed on määratud, tuleks seadistada iga arvuti võrguliides. Selleks kasutada taaskord juhtpaneeli ning valida sealt Network Connections. Avanevast aknast avada ainsa olemasoleva Local Area Connection’i Properties vaade. Nimistust This connection uses the following items valida Internet
loobumist ja psüühilise tervise ebastabiilsust pärast sportlaskarjäärist loobumist. 5) Miks on oluline hoida ära ebaõnnestumise hirmu? Ebaõnnestumise hirmu foonil suureneb psüühilise läbipõlemise ja ka sporditraumade risk. Treener kui grupi liider 1) Loetlege juhtimise traditsioonilised stiilid. Dikteerija, veenja, diskuteerija, mittesekkuja. 2) Kirjeldage õppeprotsessi sümmetrilist ja asümmeetrilist suhet. Sümmeetriline suhe ehk konservatiivne dialoog õppeprotsessis. Asümmeetriline suhe ehk Coaching dialoog õppeprotsessis. Treener on õppekeskonnast osavõtja, mitte selle ainuvalitseja. Õpilane on aktiivne ja teadlik osaleja protsessis, mis on suunatud arenemisele valitud tegevuses. Teadmine kui tulemus on õpilase konkreetne kogemus, millisena ta näeb ennast oma keskkonnas. 3) Nimetage kolm peamist tehnikat coaching'u dialoogis. Fokuseerimine, kuulamine ja küsimuste esitamine.
Rohkem infot visuaalse mõtlemise strateegiate kohta: Kadi Rinaldo tutvustus KUMU lehel http://www.ekm.ee/kumu.php?p_id=41&id=548. Dialoogiline vaatamine (Wilson McKay ja Monteverde 2003). Dialoogiline vaatamine on kunstiteose nautimise viis, kus vaatajal tekib ja ta sõnastab võimalikult palju küsimusi. Kunstiteadlased ja pedagoogid Sara Wilson McKay ja Susana R. Monteverde on kirjeldanud kolme võimalikku teose vaatamisel aset leidvat dialoogitüüpi: 1. Dialoog kahe vaataja vahel, kes vaatavad sama teost. Vahetatakse tähelepanekuid, esitatakse küsimusi ja pakutakse välja vastuseid. Teise inimese vaatepunkt laiendab märgatavate nüansside ringi. Oluline on vaba ja võrdne mõttevahetus. 2. Sisedialoog, mis toimub vaataja mõttes, kui ta otsib kontakti või vaatleb kunstiteost. See küsimuste ja vastuste ahel lähtub eelkõige vaataja varasemast kogemustepagasist, samuti eelarvamustest ja kahtlustest
argistiil varieeruv · oluline sotsiaalne tegur sugu: naised on enamasti normikeelesemad/ühiskeelsemad · oluline sotsiaalne tegur haridus: haritumad on normikeelsemad/ühiskeelsemad 4.1. Register ja selle uurimismeetodid Register (Tiit Hennoste) kesksed situatiivsed faktorid: · Suuline suhtlus / kirjalik suhtlus · Spontaanne tekst / redigeeritud tekst · Argine suhtlus / avalik-institutsionaalne suhtlus · Vahetu suhtlus / vahendatud suhtlus · Dialoog / monoloog · Suhtlejate põhieesmärk: informeerimine / suhtlemine ise (involvement) Suulisus-kirjalikkus: · kõne on tagasikerimatu: kuulaja ei saa kõnet tagasi kerida ja mitu korda kuulata. Kiri on tagasikeritav · kõne on kustutamatu: kõik, mis on välja öeldud, jõuab kuulajani. Kiri on kustutatav, lugejani jõuab ainult lõplik variant · kõne on lineaarne: kuulaja saab teksti sõna sõna järel. Kirja loeb inimene terveid lauseid korraga haarates.
Kreeka teater Kreeka draama on välja kasvanud Dionysose auks peetavatest pidustustest. Aga see pole ainuke draama allikas. Draama tekkimise küsimuses on mõndagi vaieldavat, kuid võib kindlasti väita, et draama algeod sisaldusid juba rahvaloomingus, lüürilises luules (näiteks, pulma- ja nutulauludes), milles leidus mõningaid miimilise mängu ja dialoogi elemente. Paljudel juhtudel eraldus koorist eeslaulja, kellega kooril arenes dialoog. Miimilised mängud koos maskeerimisega (kasutati mõne jumala, deemoni ja eriti loomade maske) etendasid tähtsat osa põllunduskultustes: viljakuspidustuste ajal kujutati neis mängudes vana surma ja uue sündi, noore võitu vana üle, viljakusdeemoni surma ja ülestõusmist. Õgimine, suguline ohjeldamatus, ropendamine pidid kindlustama hea viljasaagi, loomade sigivuse ja toidukülluse-aasta. Kreeka kultusliku draama näidiseks võib olla püha mäng müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises
Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Erirelatiivsusteooria käsitleb muuhulgas ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutuvad suhtelisteks: kestus ja vahemaa võivad olla eri vaatlejate jaoks erinevad. Aeg ja ruum saavad mõistetavaks ühtse aegruumi raames. Erirelatiivsusteooria põhipostulaadid: 1. Vaatleja peab olema konkreetses taustsüsteemis. Järelikult dialoog loodusega on võimalik vaid siis, kui oleme ka ise looduses, mitte sellest väljaspool, kõrvalseisja positsioonil, mis pole võimalik 7 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 26 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Erirelatiivsusteooria (16.03.2009) 9 http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Cldrelatiivsusteooria (16.03.2009) 5 2. Maailmas puudub absoluutne aeg. Eri inertsiaalsüsteemides mõõdetud ajad on erinevad.
Reaalne maailm on näiline ja ajutine, see peegeldab täiuslike ideede maailma. Ideaalset maailma ei saa tunnetada. Seda suudab edasi anda vaid kunstnik, kes oskab luua sümboleid.Esindajad: prantsuse luuletajad C. Baudelaire, P. Verlaine ( 1844-1896), A. Rimbaud (1854-1891); belgia draamakirjanik M. Meterlinck (1862-1949). Sümbolistlik draama Tegevuse aeg ja koht ei ole konkreetselt määratud, sündmustik on tingitud ja staatiline, sageli muinasjutuline, tegevus ja intriigid on napid, dialoog lakootiline, tegelased on allegoorilised või sümboltähendusega. Peamine on hingeseisundite ja elamuste esiletoomine. Avaraid interpreteeriumis- ja üldistamisvõimalusi annavad võrdkujundid ja pildid, sümoltähendusega tegelased ja situatsioonid. Esindajad: peamine esindaja on belgia näitekirjanik M. Maeterlinck (1862-1949). Tema draamalooming läheb muinasjuttudest, legendidest ja filosoofilistest ideedest. Paremad näidendid on : "Printsess Maleine"
kohting Holdenile üheks tõukeks koolist enneaegselt lahkumiseks. Jane´i võib omamoodi pidada Holdeni ideaalkujuks ja peaaegu peategelaseks, kes saadab Holdenit läbi teose truult nagu punane nokamüts. Raamat meenutas mulle rootslaste Anders Jacobssoni ja Sören Olssoni Berti-lugusid, olles pisut sarnaselt humoorikas ja tegelanegi maailmavalus samaealine. Enim meeldis mulle Holdeni ja taksojuht Horwitzi dialoog Keskpargi parditiigi asukate talvise saatuse teemadel. Lugeda on mõnus, kuigi vahetevahel hakkab Holdeni ennast kordav keelekasutus kaunikesti häirima, ehkki see on taotluslik näitamaks noormehe segadust. Jättes raamatust mõtte otsimise ja sügavuti sisseelamise vahele, on ,,Kuristik rukkis" üsna lõbus meelelahutus. Tegelikult tahab autor aga näidata, kui raske on täiskasvanuks saamise tee, ja paljudel ei pruugi see õnnestudagi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
