Tekstiga väheseotud materjal paigutatakse lisana töö lõppu kasutatud kirjanduse loetelu taha. Erineva sisuga materjal vormistatakse erinevate lisadena. Igale lisale antakse pealkiri ja number. Töö tekstis viidatakse lisadele (nt vt Lisa 4). Alljärgnevalt on toodud valik võimalikest materjalidest, mida lisadena esitatakse. · ankeetküsitluse vorm ja vajadusel ka vastatud ankeedid; · andmete statistilise töötluse tulemused koondtabelina; · graafikud ja diagrammid, kui neid on palju ja neile suhteliselt vähe viidatakse; · suuremad plaanid ja kaardid; · keeleuurimustes kasutatud sedelid; · mõõtmis- ja vaatlusprotokollid; · töös kasutatud kirjad, memuaarid, intervjuude tekstid; · skeemid ja joonised; · pildid ja fotod; · reproduktsioonid. Jooniste alla kuuluvad kõik töös sisalduvad illustratsioonid, olgu need siis diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid või fotod
· klassipiirideks ümmargused arvud; · klasside arvuks suurusjärk ruutjuur objektide arvust, aga mitte rohkem kui 20 klassi; · klasside sagedused võrreldavatena. Tabelites toodud infot saab näidata ka diagrammidena, mõistlik on esitada kas tabel või diagramm, mitte mõlemaid järjest. Tabeli või diagrammi valikul peab arvestama, kumb on lugejale ülevaatlikum ja paremini infot edastav, kusjuures esitatavad tabelid, diagrammid ei tohi olla liiga vähest infot sisaldavad (näiteks ainult vastanute soo kirjeldamiseks pole mõtet ei tabelit ega diagrammi tuua). Levinud on ringdiagramm, kus ring kui tervik on vastavalt tunnuse väärtuste esinemistele jaotatud sektoriteks, tulpdiagramm, kus ühel teljel on tunnuse väärtused (väärtuste grupid) ning teisel teljel vastav sagedus (osakaal). Tulpdiagrammi võime teha ka osadele tunnuste
Selle põhjal saab luua andmebaasi tehnilise kirjelduse erinevate keskkondade jaoks. 17. Kontseptuaalne andmemudel (teema 7) Kontseptuaalne andmemudel on mittetehniline mudel, mis kirjeldab süsteemi baasandmeid. Ta kirjeldab nõudeid andmebaasile, aga mitte andmebaasi tehnilist realisatsiooni. Kontseptuaalse andmemudeli võimalikku struktuuri kirjeldab järgmine valem: Kontseptuaalne andmemudel = andmebaasi kontseptuaalset struktuuri esitavad diagrammid + diagrammide elementide tekstilised spetsifikatsioonid (semantika kirjeldus) + andmetega seotud kitsenduste spetsifikatsioonid. Võib dokumenteerida kasutades olemi-suhte diagrammid, olemitüüpide, atribuutide ja seosetüüpide definitsioonid. Olemi-suhte diagramme võib luua kasutades UML klassidiagramme kasutades alamosa UML klassidiagrammide notatsioonist Üks võimalik alternatiiv oleks dokumenteerimine ORM (Object-Role Modeling) mudelite abil (http://www.orm.net)
korraldus nimetakse Vastus 2 Lähenemine, kus peamise tähelepanu all on Objekt orienteeritud lähenemine infosüsteemiga seotud ärimaailma obejktid ja nendevaheline koostöö nimetakse Vastus 3 Lähenemine, kus peamise tähelepanu all Protsessile orienteeritud lähenemine andmeid töötlevad protsessid nimetakse Küsimus 8 UML toetab järgmised diagrammid Vali üks või enam: a. ERD b. Andmevoo diagramm c. Use-Case d. Klassidiagramm e. Activity Küsimus 9 Objekt – Orienteeritud lähenemise põhimõtted Vali üks või enam: a. Iga objektiga on seotud teadmised ja käitumine b. Protsessid ja objektid ei ole omavahel seotud c. Äriobjekt on reaalse maailma objekt d. Süsteem koosneb objektidest e. Iga objrekti saab modelleerida eraldi Küsimus 10 Objektide omavalelise koostöö teatud ajaperiooni jooksul saab näidata Vali üks: a
Tulemused: a) Kommunaliteedid - kirjeldavad faktorite algtunnuste variatiivsuse ühist osa. Suur kommunaliteet näitab, et vaadeldav tunnus sobib faktorite leidmise protsessis hästi teiste vaadeldud tunnustega kokku. Communalities Initial Extractio n Sõnavara ,220 ,528 Diagrammid ,378 ,479 Andmed ,290 ,367 Informeeritu ,224 ,308 s tekst ,082 ,115 matemaatik ,444 ,671 a ruumiline ,212 ,266 Extraction Method: Maximum Likelihood.
0..* Bonus (from T öötajate register) 7 Teine iteratsioon 2.1 Kasutusjuhtude mudel Kasutusjuhtude mudel koosneb kasutusjuhtude diagrammidest ja nende kirjeldustest. Diagrammid on koostatud infosüsteemi põhifunktsioonide kaupa. 2.1.1 Broneeringute arvestus Broneerimise protsessi kasutusjuhtude diagramm on järgmine: Üldistus Paring koikide broneeringute kohta Subjekt seos
taandreata sõnaga “kus” järgneva koolonita. Valemite järele mõõtühikuid tavaliselt ei kirjutata. Mõõtühik näidatakse vajaduse korral valemi juurde kuuluvas seletuses. Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad analoogiliselt tabelitega (vt ptk 2.8). Valemi number pannakse ümarsulgudesse ja kirjutatakse lehe paremasse serva. Viidates tekstis esitatud valemile, paigutatakse selle number sulgudesse. Illustratsioonid Kõiki töös esinevaid illustratsioone (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, geograafilised kaardid, fotod jne) võib nimetada joonisteks. Igal joonisel peaks olema allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Allkirja tekst algab suure tähega jaselle lõppu punkti ei panda. Kõik joonised tuleb nummerdada analoogiliselt tabelitega. Joonise allkirjale võivad järgneda selgitused. Sel juhul pannakse põhiteksti järele koolon. Selgituste elemendid eraldatakse semikooloni või komaga, numbrilised või tähelised tähistused eraldatakse
Lennart Meri näitab põhiseadust. Konnotatsioon aga on kujundlik, piltlik, kaudne tähendus. Need on personaalsed muljed, mis märk selle lugejas/vaatajas äratab. Särasilmne Lennart Meri, põhiseadus käes, sümboliseerib innukat taasiseseisvunud Eestit. 14. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). * Ikoonid - märgi tähendus järeldub otseselt tema vormist, tähendus annabki märgile vormi. Märk on seotud objektiga saranasuse kaudu. Peirce'il 3 ikooni alamklassi: kujundid, diagrammid ja metafoorid. * Indeksid - märk, milles tähistatava ja tähistaja vahel on füüsiline suhe, nt. jalajälg annab märku sellest, et keegi teine on seal viibinud. Eristab loomulikke ja kunstlikke(termomeeter). * Sümbolid - tähistav ja tähistatav on omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppelisus eristab teda indeksitest ja ikoonidest, kavatsuslikkus eristab pärisnimedest. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine ....................................................................................................
• Constraints • Essential use case models • Essential user interface prototypes • Persistence/data models • Technical requirements • UML activity diagrams • UML class models • UML collaboration diagrams • UML component diagrams • UML deployment diagrams • UML sequence diagrams • UML state chart diagrams • UML use case models • User interface flow diagrams • User interface prototypes UML põhidiagrammid : • Staatika diagrammid • Klassidiagramm • Use Case diagramm • Dünaamika diagrammid – Suhtlusdiagrammid • Jadadiagramm (sequence diagram) • Koostöödiagramm (collaboration diagram) – Elutsükli dikagrammid • Seisundidiagramm (state diagram) • Tegevusdiagramm (activity diagram) • Realisatsiooni diagrammid • Komponendidiagramm (component diagram) • Rakendusdiagramm (deployment diagram) UML Concepts • The UML may be used to:
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 12.R klass SUURBRITANNIA geograafia uurimus Hindaja: Kadri Marksoo Rakvere 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. GEOGRAAFILINE ASEND............................................................................................................4 2. ÜLDANDMED................................................................................................................................5 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................6 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE.......................................................................................................7 5. RIIGI ARENGUTASE......................................................................
· Sümboliliselt vahendatud kognitiivsed protsessid on "kõrgemad" bioloogilise baasiga protsessidest Arengu mõistmise võtmeks tuleb mõista, et sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised süsteemid, millest kõige olulisem on keel. Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks suhtlemiseks kasutavad märgisüsteemid? Märgisüsteemid on nt: keel, mnemotehnilised võtted, loendamise võtted, algebra sümbolid, kunst, kirjutamine, skeemid, diagrammid, kaardid, joonised ja muud kokkulepitud märgid Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon. Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi: Nt. keelatud värvide mäng Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng: Nt. klotside kategoriseerimise ülesanne
Tabelis esitatud andmed peavad olema seotud töö tekstiga. Selleks kasutatakse kas otsest viitamist (Alljärgnev tabel 1 iseloomustab ...) või kaudset viitamist, märkides lause lõppu sulgudesse tabeli numbri ( vt tabel 9). Teksti sisse paigutatakse lühikesed tabelid. Mahukamad tabelid (maht ületab ühe lehekülje) on soovitatav paigutada töö lisadesse. 1.5.4. Joonised Töös esinevad illustratsioonid esitatakse joonistena. Siia kuuluvad kõik graafikud, skeemid või diagrammid. Joonised nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses. (Office 2003: LisaViide Lisa ViidePealdis Viide Pealdis; Pealdis; Office 2007: ViitedLisa Viited Lisa pealdis) pealdis) Igal joonisel peab olema joonise sisu avav pealkiri. Joonise allkirja tekst algab vasakust servast. Joonise number kirjutatakse joonise allkirja ette ja eraldatakse sellest punktiga.
MAINORI KÕRGKOOL Disaini õppesuund Graafilise disaini eriala Enrico Järna METROOKAART KUI GRAAFILISE DISAINI ZANR Ainetöö Juhendaja: Tõnu Kaalep Tartu 2010 Metrookaart kui graafilise disaini zanr Metrookaart kui graafilise disaini zanr Sissejuhatus Ainetöö on kirjutatud teemal ,,Metrookaart kui graafilise disaini zanr". Valisin eelnevalt nimetatud teema, kuna see tundus minu jaoks väga huvitav . Arvestades seda, et see ei ole väga aktuaalne, siis otsustasin ainetöös pigem keskenduda metroo kaardi tutvustamise ja anda kogu tekkimise ajaloost lühikese ülevaate. Töö eesmärgiks on tutvustada metrookaardi ajalugu, selle loomisega kaasnenud tagasilööke ning mehi, kes selle taga olid. Koostan ülevaate metrookaardi mõjutustest muudes ku...
mii.lu.lv/audris/Kalnins_Barzdins_UMLBM_Final.pdf) Protsessidiagrammid annavad selge orientatsiooni kogu juhtumile (algus ja lõpp) ning selles osalevatele tegevustele. Ka siin võib läheneda komponeerivast või dekomponeerivast aspektist. 18. Selgita andmemudelit (ER, OM) ja eesmärke, lisa näide Joonis 47 Objektmudeli (OM) näide (I.Sander) Andmemudelid (ER, OM) annavad ülevaate säilitatavatest andmetest ning nende vahelistest seostest (reeglitest). Vastavad diagrammid on juba selgeks juhiseks infosüsteemi teostajatele.
Lahendus 6.Sündmused Julgusta ennast detailselt kirjeldama · Küsimuste esitamine: - laiendada teemat; - lisada detaile; - näita õpilastele, kuidas välja öelda kõike, mis pähe tuleb; · kuula ära mitu vastust · kirjuta vastused üles - nõus? vastu? kas detaile on vaja lisada? · kirjuta üles kõik, mida tead - näita kõike, mida tead; · kasuta graafilisi abivahendeid mõtete organiseerimisel (joonised, diagrammid jne.); · kasuta piltsõnastikke; · juhi lugemisel tähelepanu detailide kirjeldusele, märgi tekstis detailid · julgusta õpilasi kirjutama: sõnade "nimekirjad", keelatud sõnad. JAGA · küsimused · mõtlemine · lahendus · meetmed · tunded Sõnavara arendamiseks · näita eeskuju, innusta; · "päevasõna", "nädalasõna"; · sõnatahvel, grupeeritud, kasuta 3 korda; · korda, vaheta, kinnita; · jutusta ümber;
vastustele laekumine. Silmside ja kehakeel on kaks olulist asja, mida Online uuringu puhul ei esine (Murphy). Seda liiki uuring sobib paremini arvamusküsitlusteks ja spetsiaalselt just seda liiki inimeste arvamuste uurimiseks. Põhjalike uuringute jaoks peaks valima siiski mingi sobivama uuringu liigi. Vahetu intervjuu: see on eelistatuim uurimismeetod tänu oma paindlikkusele. Selle uuringu puhul saab kasutada audiovisuaalseid lisavahendeid – pildid, tooted, diagrammid, reklaamiklipid jne. Selle uuringu läbiviimine võtab kõige rohkem aega ja sellepärast peetakse vahetut intervjuud kõige põhjalikumaks uurimise meetodiks. Vastajad saavad hoolikalt valida ja põhjalikumalt järele mõelda, seega väheneb ka mitte vastajate osakaal. Järgenvalt on tabelis 2.4 toodud vahetu intervjuu eelised ja puudused. 11 Tabel 2.4
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE VENE GÜMNAASIUM Anasstassia Aboljanina Anna Lipskaja 11.B klass MULTFILMIKANGELASTE MÕJUST 11. KLASSI ÕPILASTELE Uurimistöö Juhendaja E.Prave Kohtla-Järve 2013 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................................4 1. 1Mõju mõiste......................................................................................................................4 2. EMPIIRILINE TAUST...........................................................................................................7 ...
omaduste sõltuvust koostises uuritakse füüsikalis-keemiliste vahestaadiumite kaudu ja tekivad ebapüsivad vahesaadused. Üksikute Gaaside lahustumine on eksotermiline ja väheneb temperatuuri meetoditega, mille tulemuste põhjal koostatakse omadus-koostis staadiumite kiirused erinevad tavaliselt oluliselt ja summaarse kiiruse tõustes. N: eralduvad vee soojenemisel arum seintel vee mulli- diagrammid. Sulamite diagrammid koostatakse termilise analüüsi määrab kõige aeglasema reaktsiooni kiirus. dena. Gaaside lahustuvus väheneb, kui vees on lahustunud sooli. meetodil mõõdetud jahtumiskoverate abil. 5) Ahelreaktsioonid Ahelreaktsioonide puhul tekivad reaktsiooni 6..5 Vedelike ja tahkete ainete lahustumine vedelikus. 5) Keemiliste reaktsioone seaduspärasused
57. Osata tasakaalustada redoksreaktsioone 58. Mida on võimalik arvutada ja määrata redokspotentsiaalide abil? 59. Mis on elektroni aktiivsus? H22H++2 elektroni E0=0V 60. Mida iseloomustab pE? Kui H ühikulise konsentratsiooniga lahuses on tasakaalus H 2 rõhul 1 atm on selles keskkonnas elektronide aktiivsus 1. · pE iseloomustab mulla/ vee süsteemi redokstingimusi · Kõrge pE- oksüdeerivad tingimused · Madal pE- redutserivad tingimused · pE-pH diagrammid võimaldavad iseloomustada vee/mulla peamisi omadusi · pE ja pH väärtused määravad, mis osakestena ja millises oksüdatsiooniastmes erinevad elemendid võivad eksisteerida 61. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon nim metallide keemilist hävinemist väliskeskkonna toimel. Tõrje: metalli isoleerimine väliskeskkonnast; katoodkaitse; protektorkaitse; katmine korrosioonikindlama metalliga; inhibiitorite kasutamine. Vahendid: polümeeri vesilahus, vahekiht.
Selline jõuline võimalused on hea strateegilise mõtlemise tuum. Suurendamine aitab juhtidel sündmustele reageerida enne kui see kriisiks muutub. See aitab neil vastu võtta uusi võimalusi samal ajal jätkates tegutsemist põhimõtetega, mis ehitab toetuslikke asutusi pikemaks ajaks. Juhid peaksid tegema ruumi suurendustele. Pildilinelevik on ühendatud lahi- ja kaugvaate raamidega, mis käitub nagu digitaalse fotoaparaadi lääts. Seega samal ajal kui diagrammid ja teised graafilised elemendid baseeruvad materjalil on välja töötatud antud materjali põhjal. Lugejad peaksid hästi tundma järeletehtud interaktiivsest formaadist, mis lubab ühe minuti külastada ehitusplatsi ja järgmisena saadab sind kosmosesse. Üle kümne aastastele. Artikkel arutab tehnoloogia kokkupuuteid raha turvalises kasitlemises Ühendriikides. Lisaks sellele need raha kasitlemis toimingud sisaldavad tunnustajaid ja kinnitajaid, paberraha ja müntide
Tabeli koostamisel kasutatud andmete kohta, mida ei ole kogunud autor ise, peab esitama vastavad allikad väikeses kirjas (Times New Roman, suurus 10 punkti, reavahe 1,0) tabeli all. Kui tegemist on autori arvutustega, tulebki nii märkida. Näide: Allikas: Eesti piirkondlik … 2001: 17–19, 44–49. Või Allikas: Eesti Statistika … 2002: 27; autori arvutused. 3.1.7. Joonised Joonisteks nimetatakse kõiki töös sisalduvaid illustratsioone, olgu need siis diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid või fotod. Igal joonisel peab olema allkiri, mis joonisel kujutatut lakooniliselt sõnastab. Joonise allkiri märgitakse joonise alla, joondatuna vasakule, mille ette kirjutatakse sõna “Joonis” koos joonise numbriga (poolpaksus kirjas) ning pärast punkti järgneb joonise allkiri tavalises kirjas kirjasuurusega 12 punkti reavahega 1,5. Joonise ja allkirja vahele ei jäeta tühja rida. Tekst ja arvud joonisel tuleb
Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused 1. Millist väljaannet peetakse esimeseks eestikeelseks lauluraamatuks? Heinrich Stahl’i „Käsi ja koduraamatu“ teist osa 2. Millist väljaannet nimetatakse luterlikus traditsioonis a) „vanaks lauluraamatuks“ b) „uueks lauluraamatuks“? a) Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat(1721) b) „Uus lauluraamat“ (1899), tehti mitmeid kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani 3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus? „Kiriku laulu-ja palveraamat“ 4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust? Lauluraamatus on laulusõnad, kuid mitte viisi. Koraaliraamatus on viis ning seade aga pole tekste. 5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks? Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see vara...
MAINORI KÕRGKOOL Toivo Tornius PRAKTIKAARUANNE Ettevõttepoolne juhendaja: Vahur Võsa Koolipoolne juhendaja: Priit Tannik Viljandi 2004 SISUKORD 1. Sissejuhatus....................................................................................3 2. Ettevõtte üldiseloomustus.....................................................................3,4 2.1 Ajalugu......................................................................................3 2.2 Asukoht.....................................................................................3 2.3 Tegevusalad................................................................................3 2.4 Tegevuse üldkirjeldus.....................................................................3 2.5 Kasutatavad ressursid.....................................................................3,4 3. Organisatsioon ja juhti...
Sulamite om-te sõltuvust koostises kuju määravad peakvantarv (n) ja orbitaalkvantarv (l). uuritakse fsk-s-keem-te meetoditega, mille tulemuste põhjal koost. Orbitaalkvantarv isel-b samal kihil olevate ekt-de en erinevust omadus-koostis diagrammid. Sulamite diagrammid koostatakse st.elektronpilve kuju. Magnetkvantarv määr. orbit-de suuna ja termilise analüüsi meetodil mõõdetud jahtumiskoverate abil. tema väärtused on (-1 kuni +1). Aatomis ei saa olla kahte täpselt 5) Keemiliste reaktsioone seaduspärasused. ühesug-s en-olekus asuvat st.ühesug-te kvantarvudega ekt-i
pA Tb ioonideks jagunenud. Põhjused: T ,P T ,P 32. P- x ja T - x diagrammid ideaal- ja reaallahustele. T ,P H = H + H l v s
ja (GM L ) = , kus iy vedeliku vabapinna keskinertsimoment mahuti y telje suhtes [m4] . 3.2.3. Algpüstuvus lastimisel või lossimisel Juhul, kui laeva dokumentatsioonis puuduvad püstuvuse kontrolli ning vööri ja ahtri süviste diagrammid, kuid on olemas teoreetilise joonise elementide kõverad või hüdrostaatika elementide tabel (GHS General Hydrostatic Data), siis on võimalik määrata laeva trimm ja püstuvus alljärgnevate lahendustega. Laeva alg trimm ja -püstuvus määratakse valemitega: ( XG - XB ) t = TF -TA = 100 MTC GM = KM - KG
Kuupäev Diiselkütus Bensiin 98 Bensiin 95 01.01 98,50 127,00 108,00 01.02 99,50 127,50 109,50 Allikas: Äripäev, 16.02.1999, lk 28 16 3.6 Joonised Joonise nimetuse alla kuuluvad näiteks kõik töös sisalduvad diagrammid, graafikud, skeemid, ja pildid. Igale joonisele tuleb tekstis viidata. Joonis peab asuma pärast viidet võimalikult selle lä- hedal. Viitamisel tuleb näidata joonise täielik number, mis eraldatakse muust tekstist ümarsul- gudega, näiteks (joonis 2). Igal joonisel on joonise number, sisuseletus ja allikas. Joonised nummerdatakse samuti nagu tabelid: kas läbi kogu töö või peatükkide kaupa. Joonise number, sisuseletus ja allikas kirjuta- takse vahetult joonise alla, joondatuna vasakule
Plokkstiil Taandridade asemel kasutatakse lõikude vahel suuremaid reavahesid e. Plokkstiili. Plokkstiil: Format Paragraph Spacing Before ja After Lisamine : Before / After" = 6p, 12p... 40 Eemaldamine : ,, Before / After" = 0 NB! Ära pane ette ja taha korraga täiendavat reavahet ! ( saad 2x suurema vahe kui vaja! ) Internetist kopeeritud tekstilt eelmada korraldus ,,Auto" ! GRAAFIKUD = arvjoonised = Diagrammid Graafikud teevad info mõistmise lihtsamaks . Graafikud koostatakse tabeli põhjal ! Koosta tabel programm teeb selle põhjal graafiku. Graafiku lisamine : Insert Object MS Graph 2000 Chart 41 Ülemise päiserea tekstist moodustatakse tekst graafiku alla ! Valemite konstrueerimine ! Insert Object Microsoft Equation 3,0 1. Valemiruutu sisesta andmed klaviatuurilt ja töövahendiribalt 2
r=1+3,32*log n. Kus r – rühmade(intervallide) arv, n – kogumi maht. Intervalliks nim. uuritava tunnuse väärtuse vahemikku, millega määratakse kindlaks missugusesse rühma rühmitatava kogumi liige tuleb arvata. Ms Excelis on rühmitamise jaoks funktsioon FREQUENCY. Kogutud andmed moodustavad statistilise rea, mida korrastatakse, rühmitatake, leitakse nendele statistilised karakteristikud, moodustatakse tabelid ja diagrammid. Kui statistilises reas korrastatakse andmed nende väärtuste kasvavas või kahanevas järjestuses, nim tulemust variatsioonireaks. Lihtsatest ridades on sama palju arve kui on vaatlusega hõlmatud kogumis liikmeid. Intervallitud variatsioonirida hõlmab 2 koostisosa – intervallide loetelu ja igasse interv. langevate rea liikmete arv. 5. Kaalutud aritmeetiline keskmine – tuleb kasutada kui iga variant stat
Milliseid klasse me sealt kasutaksime? Milliseid seadmeid meie süsteem peab käsitlema? Iga süsteemiga ühendatud tehniline seade võib anda klassi, mis seda seadet käsitleb. Kas meil on organisatsiooniüksusi? Organisatsioon esitatakse klasside kaudu, eriti ärimudelites. Milliseid rolle ärisubjektid täidavad? Rolle võib vaadata klassidena: klient, töötaja, kasutaja,.. Kõige enam toetavad klasside leidmist teised (Use Case ning dünaamika-) diagrammid. Ilma süsteemi eesmärke ja funktsionaalsust modelleerimata pole võimalik otsustada konkreetsete klasside vajalikkuse üle. Atribuudid Klassi atribuudid kirjeldavad objektide omadusi. Süsteemi eesmärk ja funktsionaalsus mõjutavad klassi kirjeldavaid atribuute. Kirjeldatakse ainult modelleeritava süsteemi kontekstis huvi pakkuvaid atribuute. Atribuudil on tüüp: Primitiivsed tüübid: integer, Boolean, real, point, area, enumeration Spetsiifilised (programmeerimiskeele jaoks)
a Cyprus Czech Republic France Germany India Israel Italy meste arv riikide ja netovara väärtuste Israel Italy Kuwait Malaysia Mexico Saudi Arabia Saudi Arabia Switzerland UK Ukraine USA Risttabelid - Insert/Pivot Table Ülesanne Koostada antud tabeli alusel järgmised koondtabelid ja diagrammid, iga ülesanne tulemused eraldi lehele: - vanuse keskmine väärtus riikide lõikes; - netovara väärtuste summa riikide lõikes; - inimeste arv riikide lõikes; - inimeste arv riikide ja netovara väärtuste (9-19, 19-29, ... , 69-79) lõikes. FORBES 100 RICH LIST 2011 http://www.thisismoney.co.uk/news/article.html?in_article_id=525125&in_page_id=2 Auaste Nimi Vanus
Mõnede teemade puhul on näitmaterjaliks ka fotod. Viimaseid nummerdatakse ainult juhul, kui fotosid on mitu ja tekstis on vajalik neile osutada. Harilikult piisab allkirjast. Näide: Foto 1. Albrecht Düreri ,,Rüütel, surm ja kurat" TABELID. Näide: Tabel 1. Ettevõtte töötajate haridustase Jrk nr Töötaja ametikoht Töötaja haridus JOONISED. Siia alla kuuluvad kõik diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid jms. Joonisele kantavad tähised, arvud ja sõnaline tekst tuleb trükkida suurusega 11 kirjapunkti. Näide: Joonis 1. Vastanute vanus VALEMID. Valemid eraldatakse muust kirjast kirjavahemärkidega, mis vastavad üldistele eesti keele reeglitele. Valemite vormistamiseks tuleb kasutada valemiredaktorit. Kogu töö ulatuses tuleb silmas pidada valemite ühtset kirjaviisi. Valemid kirjutatakse
Aeg x x Autokorrelatsioon esineb x x Jääkide diagrammid Cov(ui, uj) 0 Aeg Aeg Konstantne dispersioon: Muutuv dispersioon: homoskedastiivsus heteroskedastiivsus
{ 1 , 3 , 5 , 7 , 9 , 11 , . . . } Kui 2 hulka osutuvad teineteise osahulkadeks , siis nad on võrdsed: { 0 , 1 , 3 , 5 , 7 , 11 , 13 , 17 , 19 , 23 , 29 , 31 . . . } (A ⊂ B ∧ B ⊂ A) ↔ A = B — üldise avaldise kaudu , mis kehtib kõigi hulgaelementide jaoks: Venni Diagrammid { n | ( n > 1899 ) ∧ ( n < 2000 ) } Venni diagramme kasutatakse hulkade illustratiivseks graafiliseks esitamiseks. { x | x mod 2 = 0 } Diagrammil esitatakse hulki ringjoontega , mille sees võivad olla { x | x mod 2 = 1 } näidatud ka hulgaelemendid.
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on Maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ning leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: 1) erilised matemaatilised seaduspärasused(transformatsioon, projektsioon, mõõtkava 2) sümbolism(leppemärkide kasutamine-vähendamiseks, ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks, mittefüüsiliste nähtuste kujutamiseks) 3) abstraktiivsus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? 1. Igal kaardil on esile toodud just antud juhul oluline info. Seetõttu on kaardi võrreldes satelliitpildi või aerofotoga palju kergem mõista ja lugeda. 2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja paiknemisest, mida tegelikkuses ei ole võimalik otseselt näha nagu maapõue geoloogiline kaart, õhutemperatuuri jaotumise kaart või rahvastiku tihenduse kaar...
Uudist korrigeeritakse Uudise muutmine Kõike uudiste nimekirja vaatamine Uudiste nimekirja vaatamine 2.2.2.8 Seotud subjektid (business actorid) Pädevusala kliendid: Andmesisestaja Pädevusala teenindajad: Andmesisestaja TTÜ IS strateegiline analüüs 5 © TTÜ Informaatikainstituut 2.2.2.9 Mudelid 2.2.2.9.1 Business Use Case diagrammid a) pädevusala teenindaja rollis Vappi loomine Uudise loomine Uudise muutmine Vappi muutmine Vappide haldamine Uudiste haldamine
väheneb 25 Üldhinnang ja perspektiivid AS Tallinna Lennujaama majandus-finantstegevuse analüüsi tulemusena selgus, et ettevõtte seisukorda ja tegevuse tulemusi võib pidada rahuldavaks. Tuleviku perspektiiv oleks hoida finantsnäitajaid tasakaalus või suuta saavutada paremaid tulemusi. 26 Projekti graafiline osa : 1. Käibevahendite struktuuri diagrammid 2. Finantsnäitajate graafikud Lühiajalise maksevõime hindamine 27 28 29
tähistaja on tähistatavaga seotud loomulikus seoses. Sündroom on reeglile alluv stabiilse märgitsetuga (denotatum) sümptomite konfiguratsioon. Sümptomite eripära, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi (s.o patsiendi -- ,,subjektiivsed sümptomid") ja adressaadi (s.o arsti -- ,,obj. sümptomid") jaoks erinevad. (11.loeng slaid 54) 3)Ikoon- tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel. Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid. Todorovi arvates on ikoon pigem sünekdohh (tähenduse ülekanne kvantiteedisuhte alusel. Nt osa või üksiktunnus terviku asemel (Kreml 'Venemaa'), tervik osa asemel (maailm 'ümbritsevad inimesed' ei taha mu murest midagi teada), konkreetne arv ebamäärase tähenduses (toon sulle tuhat tervist 'palju tervisi'). Probleemid: sümmeetria küsimus (paavst ja foto) ja regressiooni küsimus (tütarlapse portree
töö formaadist (A4) suurem. Kui tabelis kasutatakse andmeid kirjandusest, siis peab viide olema tabeli pealkirja järel nurksulgudes, tabeli jätkamise osas ei kirjutada. Tabeliga ei alustata ega lõpetata kirjaliku töö struktuurilist osa (põhijaotist, alajaotist, jaotist). Selleks on sissejuhatav ja lõpetav lause, kommentaar. 2.2.15. Joonised Illustratsioonideks võivad olla fotod, piltjoonised, tehnilised skeemid, diagrammid, mida kõiki tuleb üldistavalt nimetada joonisteks. Igal joonisel peab olema sisukohane täpne allkiri. Joonised nummerdatakse kaherühmalise liitnumbriga, milles esimene tähistab põhi- jaotise numbrit ja teine joonise järjenumbrit selles põhijaotises. Kõikidele illustratsioonidele tuleb tekstis viidata, joonised peavad järgnema kohale, kus nendele esmakordselt viidati, kas samal lehe- või järgneval leheküljel.
kui kõik hulga A elemendid kuuluvad ka hulka B, st A ⊆ B ⇔ ∀x[ x∈A ⇒ x∈B ] Ülemhulk o DEF: Kui hulk A on hulga B alamhulk, siis nimetatakse hulka B ka hulga A ülemhulgaks ja kirjutatakse B ⊇ A. Pärisalamhulk o DEF: Hulka A nimetatakse hulga B pärisalamhulgaks (pärisosahulgaks) ja kirjutatakse A ⊂ B, kui hulk A on hulga B alamhulk ja A ≠ B. 15. Hulkade ühend, ühisosa, vahe. Universaalhulk. Hulga täiend. Venni diagrammid. Tehete algebralised omadused, nende tõestamine ja kontroll . [3, 4, 5] Ühend o DEF: Hulkade A ja B ühendiks e. summaks nimetatakse hulka A∪B, mille moodustavad kõik elemendid, mis kuuluvad vähemalt ühte hulkadest A ja B, st A ∪ B = { x | x∈ A ∨ x∈ B } Ühisosa o DEF: Hulkade A ja B ühisosaks e. lõikeks nimetatakse hulka A∩B, mille moodustavad kõik elemendid, mis kuuluvad nii hulka A kui hulka B, st A∩B = { x | x∈ A & x∈ B }. Vahe o DEF: Def
põhiomadusele. Tihti on raske vahet teha funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete (kvaliteedi) nõuete vahel, see teeb selle raskesti aru saadavaks. o Struktureeritud loomulik keel, nt kasutaja lood, kasutusjuhud, tsenaariumid. o Mudelid, mis illustreerivad nõudeid, ehk graafilised notatsioonid. Nt iteratsioonidiagrammid, klassidiagrammid, süsteemi käitumis diagrammid jne. o Formaalsed ehk matemaatilised spetsifikatsioonid, nt Z keel. Kaks olulist nõuete esitamise viisi o Kasutajalood (user stories) Üldkuju: Kui kasutaja mängib üht teatud rolli, siis mina pean olema võimeline tegema mingeid tegevusi, et tellimus saavutaks eesmärgi. Nt. ÕIS-i puhul, võttes õppejõu siis tema peab sisestama mingi hinde õpilasele.
2) juhitavad Koosnevad tavaliselt 2 või 4 dioodist (sildlülitus), kus dioode avatakse spets juhtimpulssidega. 30 Skeemitehnika. SS-98. 1. Mittejuhitavate NF-te põhimõtteskeemid ja UV diagrammid C Ülemise ja alumise 0-NF- U v ä lj D d erinevad teineteisest
server server Tulemüür filiaal 1 12 2. Süsteemi määratlus 2.1 Süsteemi kasutusjuhtude mudel Kasutusjuhtude mudel koosneb diagrammidest ja nende kirjeldustest. 2.1.1 Kasutusjuhtude diagramm Järgnevalt esitatakse bussijaama infosüsteemi kasutusjuhtude diagrammid. Need on jaotatud osadeks vastavalt bussijaama põhifunktsioonidele. 2.1.1.1 Töötajate arvestus Töölt lahkumine Töötaja andmete parandamine BUSSIJAAMA TÖÖTAJA JUHATAJA
Ülikool Akadeemia Nord KEEL JA KÕNE Koostanud: P1p Ago Kitsemets Tallinn 2009 Sissejuhtus.....................................................................................................2 Kõne sotsiaalne päritolu......................................................................................5 Keele struktuur................................................................................................ 6 Keele omadused...............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid..............................................
3.5.3. Tulemused ja arutlus Kindlasti ei piisa vaid uurimise käigus kogutud andmete esitamisest, neid tuleb ka analüüsida, interpreteerida ja teha järeldusi, pakkuda välja lahendusi. Mõistagi tulenevad konkreetsed jaotused ja esitusviis konkreetsest uurimisprobleemist, töö eesmärgist ja uuringutüübist. Mõnikord on otstarbekas eelnevalt esitada saadud andmed ja seejärel neid analüüsida, mõnikord on otstarbekam esitus ja analüüs kohe siduda. Joonised ja diagrammid on tõhusad teabe näitlikustamise vahendid. Samas ei tohi unustada, et need on vaid saadud andmete esitamise viisid ning need tuleb ka lahti kirjutada. Tulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil, kus analüüsitakse, sünteesitakse, võrreldakse ja üldistatakse saadud andmeid, kõrvutatakse saadud tulemusi varem kirjanduses esitatud seisukohtade või andmetega ning püütakse tulemust teoreetiliselt põhjendada. Arutluses
tagasitulekut. Eelõhtul süüdakatse suur tuli, mis sümboliseerib vana aasta lõppu, ning järgmisel hommikul unustavad lõbusad pidulised kõik tänapäevased käitumisnormid ning pilluduvad üksteist punaseks värvitud vee ja punase pulbriga (sümboliseerib ohvrilooma verd, punane ka viljakuse värv, peetakse õnnetoovaks pulmade ajal) • Jumalateenistuse ehk pudža juurde kuuluvad pildid ja kujud (murti), palved (mantrad) ja kosmilised diagrammid (jantrad) • Kõige lihtsam jantra koosneb ruudu sees asuvast ringist ja kolmnurgast • Ruudul on neli väravat (4 ilmakaart) • Templid ka sellise kujundusega • Päikesetõusul ja -loojangul • Preester viib läbi jumalakuju ja templi rituaalse hooldamise • Loetakse mantraid, mille vibreeriv heli kutsub jumala kohale, ja pakutakse ohvriande, mis sümboliseerivad muistset ohverdamist • Paljud palved ja annid on mõeldud soovide täitumiseks
mis kuuluvad hulka A, aga ei kuulu hulka B, st AB = { x | x A & ¬(x B)}. d. Universaalhulgaks nimetatakse hulka, mis sisaldab alamhulkadena kõiki antud probleemis või mõttekäigus vaadeldavaid hulki. e. Hulga A täiendiks A' nimetatakse hulka, mille moodustavad kõik need universaalse hulga elemendid, mis ei kuulu hulka A: A' = { x U | (x A) } = { x U | ¬(x A) }. f. Venni diagrammid, tehete algebralised omadus, nende tõestamine ja kontroll https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=78718 lk 5 12 16) a. Hulkade A ja B otsekorrutiseks e. Descartes'i korrutiseks nimetatakse hulka A × B, mille moodustavad kõik järjestatud paarid (a, b), kus a A ja b B: A × B = {(a, b) | a A & b B }. b. Hulga A n-ndaks otseastmeks An nimetatakse otsekorrutist A×...× A, kus A esineb n korda. c
Püstitatud hüpotees ei leidnud kinnitust. Kui aastal 2000 oli kõigis külades kokku 557 inimest, siis aastaks 2012 oli arv kahanenud 462 inimeseni. Rahvaarv vähenes 95 inimese võrra. Vähenemine on toimunud kõigis külades, välja arvatud Kolski, Mähkli ja Rebasemõisa külad. Ka nende külade rahvaarvu suurenemine 25 ei kompenseeri üldist vähenemist. Et anda täpsem ülevaade olen lisanud lisadesse tabeli ja diagrammid, mis näitavad andmeid aastast 2000 ja 2012 aastat võrreldes. Viimane lisa on küsitlusleht, mis aitas saada aimu kohalike arvamusest ja hetkeolukorra tegelikkusest külades. (5)Töös kasutasin andmete saamiseks internetti, küsitlusi ja vallavalitsuste andmeid, abi sain ka Karula Rahvupargist.Kõige suuremaks takistuseks töö tegemisel olid minu jaoks info vähesus ja lahknevused andmebaaside vahel.Töö käigus ilmnes, et 2002 aasta kohta pole uurimistöö korrektseks läbiviimiseks
Project 9 Category 4 Employee 1 2/5/2016 6/9/2016 250 124 3/5/2016 5/5/2016 200 60 Kasutatud on MS Exceli malli 1. Koosta kolm diagrammi: sektor-, tulp- ja joondiagramm. Vajadusel kasuta abitabeleid. Vormista diagrammid: kasuta sorteeritud andmeid, lisa pealkiri, vajadusel lisa teljetiitlid või trendijoon, muuda skaalat või legendi asukohta vmt. Employee 1 kulutatud aeg projektide peale (päevades) Employee 1 kulutatud aeg projektide peale tundides 900 60
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
