Ametijuhendi osade läbiarutamine osalistega · Ametijuhendi esmase versiooni koostamine. Ametijuhendi kooskõlastamine juhtkonnaga 9. Millistes dokumentides võivad olla kirjas töötaja tööülesanded (lisaks ametijuhendile või selle asemel) Ametikoha profiil ja -nõuete profiil Vastusvaldkondade kirjeldused Tööjaotuse maatriks Tulemuskaart Funktsioonide diagrammid / voodiagrammid protsessi või selle osade kohta / protseduurireegli osad
Inge Org peatuta. Pool raamatust on nelja tähtsama pidustuse detailne iseloomustamine, seejärel peatub autor lühidalt ka teistel pidustustel. Omaette peatükk kuulub ordumeistri võõrustamise tähistamisele, mis on mittekalendaarsetest pidustustest suurejoonelisim. Uurimuses ilmestavad teksti lisaks mahukale lisade osale mitmed tabelid, diagrammid, nimekirjad, isegi peoprogrammid. Kasutatud on Tallinna rae arveraamatuid ja kodanikeraamatut ning valikut publitseeritud allikatest. Raamatu viimane suurem osa peatub pidustuste põhielementidel: pidusöök-ja jook, tantsud ja mängud, turniirid, käitumisnormid ja nende rikkumine, pidustused ja ruumikasutus, finantseerimine. Kokkuvõttes leiab autor end rahul olevat püstitatud eesmärkide saavutamisega. See sai
omavahel suhtlevad Struktuuri disain – millist informatsiooni tuleb süsteemis esitada? detailne klassidiagramm – klassid koos väljade ja meetoditega käitumise disain – olekudiagrammid – algus ja lõpp-punktiga olekud, vahepeal aga on kommentaarid seisundi kohta Vaatepunkti aspekt Abstraktsioonit Interaktsioonid Struktuur Käitumine ase Analüüs Kasutusjuhtude Kontekstidiagramm Eesmärgimudeli diagrammid, id, d, kasutusjuhtude klassidiagrammid tegevusdiagramm tabelid id, kasutuslood Disain Jadadiagrammi Detailsed klassi- Olekudiagrammi d diagrammid d Platvormist Kasutajaliidese Andmemudelid Detailsed sõltuv disain ja ja olekudiagrammid
[email protected] 7 361 874 Kopli 1, Tartu 50115 Põllu 11C 226 [email protected] 7 361 981 Põllu 11C, [email protected] Tartu 50115 Tabel 3 Tartu KHK õpilaskodud 2014/15 [Autori koostatud] 8 3.3 Seled Kõik seled (joonised, pildid, kuvatõmmised, skeemid, diagrammid, graafikud, valemid, jms) tuleb nummerdada ja pealkirjastada (Viited → Lisa pealdis). Määrata pealdise fondiks Calibri, suurusega 10 p ja reasammuga 1. Kasutades teise autori joonist, viidatakse autorile ja asukohale pealdise lõpus (vt Sele 1). Näide selest Sele 1 Kompetentsuse ring. Kutsesüsteemi vaade [1]. Selele viitamisel märgitakse lause lõppu sulgudesse sele number, nt (vt Sele 65). Valemi sümbolite seletus algab sõnaga "kus" (ilma järgneva koolonita) ning selgitused
Keerukuse tõttu sisendsignaalid summeerimise alusel kasutatakse määramatuse funktsiooni lahutada. Paaritute urimisel tema lõikeid erinevate impulsskarakteristikute korral tuleb tasapindadega. Aluspinnaga üksteise suhtes nihutatud paralleelse tasapinnaga lõikumisel sisendsignaalid summeerimise alusel tekivad määramatuse funktsiooni lahutada. SÜMMEETRILISE diagrammid millest enim kasut lõiget STRUKTUURIGA FIR FILTRI poolel maksimaalväärtuse nivool, SAGEDUSKARAKTERISTIKUD-filtri lõigete laiused sellisel nivool näitavad impulsskaja ja sageduskarakteristik on signaali eristusvõimet lõiketasapinnal omavahel seotud F teisendusega. muutuva parameetri suhtes. Impulsskaja on avaldatav järgmiselt: Määramatuse funktsiooni lõigete
1) Normaalvalentsiga keemilised ühendid, mida moodustavad metallid mittemetallidega ( Feo) 2) Metallidevahelised e. Intermetalsed keemilised ühendid , millest mõned võivad olla ka muutuva koostisega. Faasidiagrammid : kahekomponendiliste sulamite diagrammide aluseks on kontsentratsioonisirge, mille otspunktid vastavad 100 % puhtale komponendile ja iga vahepunkt vastab kindlale sulamile, vertikaalteljel on temperatuur. Diagrammid koostatakse termilisel meetodilkatsete aluselsaadud sulamite jahtumiskõverate järgi, kandes diagrammile kõik sulami kriitilised temperatuurid, mille juures toimub järsk jahtumiskiiruse muutus või temperatuuriseisak. Kristallvõre defektid : 1) Punktdefektid - vakants (vabaksjäänud sõlm kristallvõres ja sõlmede vahekohtades asuvad põhimetalli aatomid) ; lisandite aatomid põhimetalli kristallvõre sõlmedes või sõlmede vahel.
Iga peatükk esitab argumenteeritud uurimuse tulemused Kokkuvõte annab hinnangu, kas tõstatatud probleem leidis lahenduse ja millised on põhilised tulemused. Uut materjali, mida põhiosa ei sisalda, siin ei käsitleta. Kasutatud kirjanduse loendis esitatakse ainult töös viidatud allikad. Lisades esitatakse töö põhiosa täiendav või illustratiivne materjal. Siia võib paigutada ka tabelid, joonised, skeemid, diagrammid, kaardid jne 2 Viitamine Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele (näidatakse koht, kust andmed pärinevad) ehk teisisõnu – igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida
de/cities.html . Toimi samamoodi nagu ül 3 i ja j alapunkti puhul .Kaubandus trade. Mitmendal kohal on riik ekspordimahtudelt maailmas: 9-s ja kui suur on näitaja in/kohta per capita- kliki tabelis sellel tulbal 7.628 $, koht mm-s 49 Mitmendal kohal on riik impordimahtudelt maailmas- 6-s ja kui suur on näitaja in kohta per capita – kliki 10.436 $, koht mm-s 40 8. Kaubanduspartnerid ja „mahud“ %-des /ül 2 esimene link; PS! võid koostada diagrammid – juhul kui seda teed arvutiga , kinnita need eraldi lehel töölehe külge/ Aastaarvud!!!! a. Ekspordi osas: b. Impordi osas: Märkus! Olen teinud need käsitsi viimasele lehele! 9. Vasta töölehe vastuste/leitu põhjal küsimustele. a. kas riigi kaubandusbilanss on positiivne või negatiivne ja kuidas see mõjutab riigi majandust: Negatiivne, sest import ületab ekspordi. Halb majandusele, sest ülesanne oleks saada riiki
aadress (http://www.xxx.ee. kuupäev). Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjalide hankimise kuupäevaga TEKSTISISENE VIITAMINE Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg. Näide: ......................................( Talu, 2006: 134 ). JOONISED Kõiki töös esinevaid graafilisi kujundeid (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised), aga ka geograafilisi kaarte, fotod jms. nimetatakse joonisteks. Igal joonisel peab olema allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Kõik joonised nummerdatakse ning neile viidatakse tekstis. Näide: Kas soovite pärast Eesti liitumist EL-ga minna tööle mõnda teise EL liikmesriiki? Ei osaka öelda Kindlasti 3% 13% Kindlasti mitte
tööd läbiv "Joonis", et neid oleks edaspidi võimalik peatükisisene loetelust valida. Selleks: · Kui tabelis olevad andmed on pärit Æ New Label Æ trüki vastav nimetus Æ OK teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all Edaspidi saab vajaliku pealdise valida neile ka viidata. loetelust · Joonised (s.h. diagrammid, skeemid, Æ OK kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne) · Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata 2 8. Viitamine · Igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile · Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes ja kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad peavad olema viidetes märgitud
ning kujunduse. Sagedustabel Isegi kui esmane küsimus eeldab ainult ühe vastusevariandi e väärtuse esinemissageduse leidmist, koostatakse arvuti abil analüüsi läbi viies mugavuse ja analüüsi kompaktsuse tõttu üldjuhul vastava tunnuse kõiki väärtusi kokkuvõttev sagedustabel, mis võiks eelpool toodud näite 9 puhul välja näha selline: Tabel 3. Facebooki külastuste sagedus. Tabelite ja jooniste kasutamine tulemuste esitlemisel Tabelid ja joonised (s.h. diagrammid, skeemid, pildid) teevad õige kasutamise puhul uurimistöö kergemini loetavaks ja arusaadavaks. Kui lihtsama tabeli või skeemina teostatud joonise saab tekitada otse tekstitöötlusprogrammi (Google dokument, MS Word, LibreOffice Writer) sees leiduvaid tööriistu kasutades, siis diagrammid ja pildid tuleb üldjuhul mõne teise tarkvaralahenduse abil eelnevalt valmis teha ning alles seejärel tekstidokumenti importida. Tulemuste esitlemisel ...
TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 3 (19) 1. Sisukord 1. Sisukord........................................................................................................................................... 3 2. Diagrammid...................................................................................................................................... 4 3. Olemasolev protsess........................................................................................................................ 5 3.1. Protsessi taust........................................................................................................................... 5 3.2. Protsessi eesmärk............................................
3 in-h / mas-h Kilpide ja sarrusvõrkude tõstmine kraanaga 1 tõste 0,9 / 0,3 Kilpide määrimine ja montaaz 1 m2 0,15 Sarrusvõrkude montaaz 1 tk 0,90 Joonised Kõigi töös esinevate illustratsioonide (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, fotod jne) nimetusi võiks võimalusel koondada ühe nimetuse alla näiteks joonised. Juhul, kui erinevaid illustratsioone on palju, võib osutuda otstarbekamaks neid eraldi nummerdada, nt Joonis 1.1, Joonis 1.2, Foto 1.1 jne. Iga joonis peab olema alati nii selgelt esitatud, et seda oleks võimalik iseseisvalt (st ilma põhiteksti lugemata) kasutada. See eeldab sobivaid ning arusaadavaid legende ning märksõnu, graafikute puhul aga ka
Annika Vesselov Bak. VIII Humanitaarained I aasta Õppevara analüüs Õpik: Biologia gümnaasiumine II osa 4. kursus. Autorid: Targo Sarapuu, Mart Viikmaa ja Ivar Puura Toimetajad: Mart Viikmaa, Kalle hein Eesti loodusfoto 2006 Esmapilgul sirvides jättis õpik tervikuna mulle väga hea mulje. See on kompaktne, huvitav ja lugema-vaatama kiskuv. Palju on värvilisi pilte, ja muid illustratsioone (diagrammid, ajateljed, tabelid) Olulisemad laused ja ka üksikud mõisted on tumedamalt trükitud ning seetõttu miist tekstist kergemi...
Uurimistöö Uurimistöö on õpilase põhjalik iseseisvalt tehtud töö, mille tulemusel selguvad uurija seisukohad ja järeldused, s.o uudne teadustulemus ehk uurimus. Uurimistöö ei piirdu refereerimisega. Uurimistöö ülesandeks on probleemi lahendamine või nähtuse kirjeldamine. Uurimisküsimused ja hüpoteesid peavad töös olema korrektsed ning uurimistulemused objektiivsed. Õpilase uurimistöö eesmärk on teadusliku kirjandusega töötamise, andmete kogumise ja analüüsimise ning teadusliku töö vormistamise kogemuse saamine. Lisaks toetab uurimistöö tegemine õpilase arengus oskust arvutit kasutada, oma aega pikema protsessi käigus reguleerida, olla järjepidev. Uurimistöö kirjutamisel on õpilasele toeks juhendaja . Juhendaja aitab teema valikul, suunab allikmaterjalide otsimisel, abistab vormistamisel ja töö käigus tekkivate küsimuste puhul. Uurimistöö lõpeb uurimuse kaitsmisega komisjoni ees. Uurimisöö ülesehitus Uurimistöö soovituslikuks...
Keeled 1) Keele olemus Keele ülesanded: olla vahend info jagamiseks, luua ja hoida suhteid. Milles need väljenduvad: keel kommunikatsioonivahendina - inimestega suhtlemine keel kui suhete hoidja keel kui mõtlemisvahend identiteedi kandja emotsioonide väljendamine DNA kood maagia kultuur ja keel (nt eskimote sõnavaras on palju lumega seonduvaid sõnu, kuid mitte troopiliste taimede kohta; rääkimise kiirus, hääldus; zestikuleerimine) Emotsiooniline laeng sõnal sõimusõnad, tabud Tehiskeeled on inimese loodud keeled, et infot edasi anda, nt matemaatika, keemia, liiklusmärkide süsteem. 2) Keel kui märgisüsteem Mõtte edastamiseks peab tundma koodi ehk keelt(reegleid). Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse reeglite abil. Keelemärk on põhiühik, mis koosneb tähendusest (tähistatav) ja sellega seotud si...
Sektor diagramm ainult 1 tunnus Histogramm - tulpdiagrammi eritunnus, sobib ainult mitme tunnuse põhjal, tulba kõrgus näitab sagedust. Intervalltunnusele, palju erinevaid väärtusi. Moodustab neist väärtustest vahemikud ehk grupid Joondiagramm näidatakse muutust ajas joon ja protsess on pidev erinevad grupid, saab võrrelda Punktdiagramm punktid tähistavad objekte Pinnadiagramm Karp-vurrud diagrammid mitu erinevat arvulist tunnust Kihtdiagramm tulba kõrgus -sagedus Kihid tulba sees näitavad osakaalusi Chart editorist saab näidata osakaalusi. (2 klõpsu graafikul) Arvjoonis 2 tunnust Mediaan Jaotuse keskel paiknev väärtus, mis jagab vaatlustulemused kahte ossa nii, et pooled vaatlustulemused on meidiaanist väiksemad ja pooled suuremad. Aritmeetiline keskmine Keskväärtus Mood
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Viia sobivad paarid kokku Vastus 1 Kasutada andmete salvestamiseks erinevad andmekandjad võimaldab "Database Mapper" pattern Vastus 2 Seostada omavahel objekti atribuudid ja andmebaasi väljad võimaldab "Representing Objects as Tables" pattern Vastus 3 Välistada sama objekti teistkordset väljalugemist baasist võimaldab "Object Identifier" pattern Küsimus 2 Osaliselt õige Hinne 0,50 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Olemi-seose diagrammi normaliseerimiseks tuleb: Vali üks või enam: a. Seostada mudel kasutajaliidesega b. Valida normaalne andmebaasitarnija c. Normaliseerida olemi-seose mudel d. Esitada olemid e. Võimaluse juures liita t...
E γ t t α λ ia ia t t Joonis 4.18. Poolperiood alaldi väljundpinge ja –voolu diagrammid aktiiv-induktiivkoormusel (a) ning vastuelektromotoorjõu puhul (b) Suure induktiivsusega koormuse puhul kui ωL >> R, arvutatakse pinge Ua ligikaudselt valemiga: 2 E2 Ua ≅ cos α . (4.6) π Ühefaasiline keskväljavõttega alaldi (M2). kujutab endast põhimõtteliselt kahe poolperioodalaldi M1 rööpühendust (joonis 4
ÕPISTIILID Kuidas me õpime ja õpetame Mõni vajab õppimiseks visuaalset toetust nagu fotod ja diagrammid, teine eelistab lindistatud loengu kuulamist ja kolmas kõnnib toas edasi-tagasi, et infot meelde jätta. On neid, kes õpivad kiiremini lugedes, aga ka neid, kes vajavad praktiliste ülesannete läbitegemist. Õppimine on niivõrd personaalne tegevus, et tõenäoliselt on õpiülesannetega toimetulemise viise sama palju kui on inimesi. Õpistiilid on köitnud mitmeid uurijaid ning praktikuid, kes on välja toonud mitmeid erinevaid õppimise mudeleid.
vastav mälutüüp), kuid samas püüda kombineerida ka teisi meeli, kuna inimene õpib kõige paremini neid kombineerides. 1 Tajutüüpidest lähtuvate õpistiilidega on seotud VARK-süsteemil põhinevad õpistiilid. VARK õpistiilid Lühend ,,VARK" tuleneb nelja õpistiili ingliskeelsete nimetuste esitähtedest: Visuaalne eelistab õppida visuaalse materjali abil (kaardid, joonised, diagrammid, nooled jne sõnade asemel; NB! Siia ei kuulu nt (reaalelu) fotod, videod, esitlusfailid (PowerPoint jms) jne); kasutab teksti värvilist markeerimist, et olulist esile tuua; kasutab illustreeritud raamatuid Auditiivne eelistab õppida kuulates või rääkides (õppimisele aitab kaasa, kui ta saab õpitava üle arutada, oma sõnadega üle korrata või küsida); eelistab seminare, loenguid, diskussioone Lugemine-kirjutamine eelistab lugeda ja kirjutada sõnalisi tekste
Soo defineerimine: Variable view - soolahtrist Values... - 1=mees, 2=naine - data view - ülevalt view - value labels ette linnuke Kasvavas järjekorras järjestamine: Teed lahtri aktiivseks mida järjestada soovid - ülevalt Data - Sort cases - valid mida soovid sortida - linnuke ascending lahtri ees kindlalt ja OK Mingi väärtuse minimaalse ja maksimaalse väärtuse leidmine, standardhälve, keskmine: Analyze - descriptive statistics - descriptives/frequencies (kui vaja ekstsessi, histogrammi kellukat jn) - valid mille puhul tahad uurida - Options - valid milliseid väärtusi leida tahad ja ok, vastused ilmuvad OutPuti aknasse. Charts all on võimalik kasutada histogrammi joonistamise võimalust. Joonisel olev küsimärk käib osutatud linnukese kohta. Display frequency tables annab käskluse moodustada iga pikkuse kohta sagedustabel. Küsimärk on juurde tehtud, et uurida, kas sellise tabeli koostamine on vajalik. Uue muutuja arvutamine: Transform -...
Juhendaja: prof. Ako Sauga Tallinn 2010 1. Sissejuhatus Kodutöö tegemisel kasutasin Eesti Statsitikaameti kodulehelt saadud andmeid. Valimis on abortide arv Eestis 1970. aastast kuni 2008. aastani. Valimi kirjeldamiseks kasutasin keskmisi ja variatsiooninäitarve ning aegrea analüüsi, mille käigus leiti vajalikud juurdekasvud ja kasvutempod. Samuti viisin läbi erinevad silumised ning koostasin nendele vastavad diagrammid. Käesoleva töö eesmärgiks on lähtuvalt uurimisülesandest kogutud statistilist materjali töödelda ja analüüsida (tabel 1 ja joonis 1). Töö käigus püüan kirjeldada ja analüüsida valimit ning seletada valimis toimunud muutusi ja tendentse. Tabel 1. Aasta Abortide arv 1970 40663 1971 42256 1972 42309 1973 41381 1974 39902 1975 38927 1976 38341 1977 38145 1978 36865 1979 36129 1980 35497
allkirjastatakse (kes v. mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. Tabelite ja jooniste vormistamine. Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. Näited: Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a.(allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur)
Paide Ühisgümnaasium Koolinädalasse suhtumine Paide Ühisgümnaasiumi abiturientide seas Statistiline uurimus Koostajad: Agnes Rikk ja Taavi Kala, 12.B Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus Matemaatika Statistilise Uurimuse ülesandeks oli välja selgitada, millised koolipäevad meeldivad Paide Ühisgümnaasiumi abiturientidele ja miks ning millised koolipäevad ei meeldi ning miks. Samuti taheti välja selgitada kas Paide Ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilased on oma koolinädalaga rahul. Kokku taheti küsitleda 56 õpilast, kuid neist vastasid 47. Analüüsiti klasside ja soo kaupa. Klasside kaupa olid tulemused erinevad aga sama klassi õpilased vastasid sarnaselt. Saadud tulemustega jäädi rahule. Kooditabel 1. Milline koolipäev meeldib sulle kõige rohkem? Esmaspäev ...
Pealkirjad Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad (nt. Sissejuhatus, Kokkuvõte, Kasutatud kirjandus jne.) esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide pealkirjad väiketähtedega. Pealkirjade kirjutamisel tuleb kasutada laade (Pealkiri1, jne). Tabelid Tabeli pealkiri joondatakse tabeli üles vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Tabel". Pealkirja ja tabeli vahele ei jäeta tühja rida. Tabel paigutatakse lehe keskele. Joonised Joonised ja muud illustratsioonid (sh. diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid, fotod...). Joonise allkiri märgitakse joonise alla, joondatuna vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Joonis" koos joonise numbriga (trükkida paksus kirjas) ning pärast punkti järgneb joonise allkiri Joonis 1. Võru Vene Gümnaasium Kasutatud allikmaterjalid Kõik referaadis kasutatud teiste autorite seisukohad ja mõtted peavad olema tekstis
VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED Töö prinditakse ühepoolselt valgele paberile (formaat A4). Kasutatakse arvutikirja Times New Roman suurusega 12 punkti. Üldpealkirjade suurus on 16 pt, alapealkirjadel 14 pt. Reavahe 1,5. Format Paragraph Line Spacing (1,5 line). Eestikeelsel variandil: Vorming Lõik Reasamm Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele ja sisukorra lehele numbrit ei kirjutata. Number paigutatakse alla keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu Justified. Eestikeelne variant: Rööpjoonda. Iga uus (üld)peatükk algab uuelt leheküljelt. Alapealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. (Alapealkiri ei jää kunagi ilma tekstita üksinda lehekülje lõppu). Vasakule jäetakse 3,0 cm, paremale 2.5 cm, üles ja alla 2,5 cm vaba ruumi. File Page Setup Margins. Eestikeelsel variandil: Fail Lehekülje häälestus Veerised Tekst jaotatakse lõikudeks. Iga lõik moodustab si...
seaduspärasuste avastamine (nt ettevõtete jaotamine mingite majanduslike näitajate põhjal). 1 Struktuurne – kvalitatiivselt ühetüübiliste rühmade seesmise struktuuri uurimiseks (nt autode rühmitamine remontidevahelise aja jooksul läbisõidetud tee pikkuse järgi). 5) Kogutud andmed moodustavad statistilise rea, mida korrastatakse, rühmitatakse, leitakse nendele statistilised karakteristikud, moodustatakse tabelid ja diagrammid. Variatsioonirida – tulemus, kui statistilises reas korrastatakse andmed nende väärtuste kasvavas või kahanevas järjestuses. Aegread (kronoloogilised read) – koosnevad andmetest, mis iseloomustavad nähtuse ajalist muutumist. Jagunevad: momentrida – iga liige seotud kindla ajamomendiga. perioodrida – iga liige seotud mingi ajavahemikuga. Intervallitud variatsioonireas on kasvavalt või kahanevalt järjestatud elemendid koos nende esinemissagedustega
17. S. 3. L. 9-11) 5.5. Suuliste allikate loetelu: Näide: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht ... ) mälestused (kirja pandud ... aastal töö autori poolt). Viites piisab näiteks: (J. Paju mälestused) 6. Tabelite ja jooniste vormistamine. Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. Näited: Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a.(allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur) Tabel 3 7. Lisad Lisad sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (näiteks küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid,
Töö nimetus Ühik in-h / mas-h Kilpide ja sarrusvõrkude tõstmine kraanaga 1 tõste 0,9 / 0,3 Kilpide määrimine ja montaaž 1 m2 0,15 Sarrusvõrkude montaaž 1 tk 0,90 Joonised Kõigi töös esinevate illustratsioonide (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, fotod jne) nimetusi võiks võimalusel koondada ühe nimetuse alla – näiteks joonised. Juhul, kui erinevaid illustratsioone on palju, võib osutuda otstarbekamaks neid eraldi nummerdada, nt Joonis 1.1, Joonis 1.2, Foto 1.1 jne. Iga joonis peab olema alati nii selgelt esitatud, et seda oleks võimalik iseseisvalt (st ilma põhiteksti lugemata) kasutada. See eeldab sobivaid ning arusaadavaid legende ning märksõnu, graafikute puhul aga ka
16 Ukraine 16 Ukraine Total 56 USA 50 USA 39,5 USA 26,5 USA 23,3 USA 22 USA 22 USA 21,3 USA 21,2 USA 21 USA 19,8 USA 19,8 USA 18,1 USA 18,1 USA 16 USA 14,6 USA 14,5 USA 14,5 USA 13,5 USA 13,4 USA 13 USA 12,7 USA 12,5 USA 12 USA 12 USA 11,3 USA 10,6 USA 10,1 USA 10 USA 10 USA 10 USA 589,3 USA Total 1706,5 Grand Total Risttabelid - Insert/Pivot Table Ülesanne Koostada antud tabeli alusel järgmised koondtabelid ja diagrammid, iga ülesanne tulemused eraldi lehele: - vanuse keskmine väärtus riikide lõikes; - netovara väärtuste summa riikide lõikes; - inimeste arv riikide lõikes; - inimeste arv riikide ja netovara väärtuste (9-19, 19-29, ... , 69-79) lõikes. FORBES 100 RICH LIST 2011 http://www.thisismoney.co.uk/news/article.html?in_article_id=525125&in_page_id=2 Auaste Nimi Vanus
käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Antakse edasi mõtteid, arvamusi ja tundeid ning see, kes on vastuvõtjaks, loob oma ettekujutuse ja ideed antud saadusest. Tavaliselt suhtleb inimene kogu oma olemusega, kogu oma isiksusega. Oma sõnume edatamiseks on neli kommunikatiivset süsteemi: loomulik keel; tehiskeel, mille alla kuuluvad näiteks noodikiri, arvutused ja matemaatilised tabelid; visuaalne kommunikatsioon, milleks on pildid ja diagrammid ning mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel. Antud kodutöös ongi käsitletud just mitteverbaalset kommunikatsiooni. Michael Argyle'i andmetel moodustab suhtleja antavast terviksõnumist teisele inimesele verbaalne osa 7%, hääletoon 38% ning visuaalne osa kehakeel kogunisti 55%. Visuaalne osa hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus). Seega on
Elust ja tegevusest Eestis Arvo Pärt sündis 11.09.1935 Paides. Ta alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusika- koolis ning juba 14-15-aastaselt oli võimeline kom-poneerima. Aastail 1954-1957 õppis Pärt Tallinna Muusikakoolis muusi- kateooriat ning ta õpetajaks oli temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis. 1955. aastal pidi Pärt aga Riigiteenistujana oma kohust täitma ning oli aasta aega oboemängija ning trummar sõjaväebändis.1956. aastal sai ta naasta õpingute juurde Tallinna Muusikakoolis ning aastal 1957, kui lõpetas muusikateooria eriaala, astus ta Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi, mille ta 1963. aastal lõpetas. 1958. aastal alustas Pärt tööd Eesti Raadios helirezissöörina ning kirjutas muusikat ka teatri ja filmi jaoks. Seega Tallinna Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba professionaalne helilo...
Valitsust aidata, sest Valitsus meid ei aita. Tema moto oli järgmine: ,,Less government in business and more business in government". 2.1.3 HENRY GANTT Töötas välja omanimelise diagrammi süsteemi, mis on mõeldud suurtele infrastruktuuri projektidele. Diagramm oli mõeldud ka boonussüsteemina palga maksmisel ja täiendavate mõõtmismeetodite töötaja efektiivsuse ja tootlikkuse välja töötamiseks. Gantti diagrammid on aksepteeritavad ja olulised juhtimisvahendid ka tänapäeval, see annab graafilise ajakava planeerimise, kontrolli tehtud töö suhtes ning näitab edusamme projekti etappides. Ka ülikoolides kasutatakse tema diagramme, olles isegi nendega kokku puutunud. 2.1.4 FRANK ja LILLIAN GILBRETH Gilbreth'ite panuseks oli liigutusuuring (inglise k. motion study), mis tähendas nende konkreetsete liigutuste uurimist, millega töölised oma tööülesande sooritasid. Nad tõid
arvamusi. Küsimustik sisaldab 7 küsimust, millest 6 olid valikvastustega ning 1 vabavastusega. Käesolevas uurimuses osalesid Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 klass, vanuses 16-18 a. Küsitluses osalesid kõik õpilased, kuid kaks ankeeti olid kasutuskõlbmatud. Küsitluses osales 8 poissi ning 27 tüdrukut. Valim moodustati sellepärast, et nende käest oli kerge andmeid koguda. Küsitlus viidi läbi mätsis 2015. Aastal Küsitluste tulemuste paremaks esitamiseks moodustati diagrammid. 5 3. Tulemused ja analüüs 3.1 Eesmärk Küsitlus viidi läbi, et teada saada, kui paljud noored on teadlikud internetis varitsevatest ohtudest ning kuidas neist ohtudest hoiduda. Küsitluses osalesid Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 klassi õpilased. Küsitluses osalesid kõik õpilased. Sooline koosseis 8
Nende kõik parameetrid on selles punktis võrdsed. Kriitiline punkt- kõrgeim rõhu ja temp. kombinatsioon, mille korral gaasifaas ja vedelikufaas on tasakaalus. Kriitiline temp. on temp millest kõrgemal ei saa aintud aine eksisteerida vedelas olekus (374°C j) Kriitiline rõhk- on vedeliku maksimaalseks võimalikuks aururõhuks. Kriitilisest temp. kõrgemal eksisteerivat olekut nim. superkriitiliseks olekuks. Kahekomponendilised süsteemid- sageli on kasutussel diagrammid kahemõõtmelises teljestikus. Praktikas on rõhk muutumatu olles = välisrõhuga. Eksisteerivad alad kus on tasakaalus kaks faasi. Diagrammilt saab lugeda temp. antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures tekkiv auru ja vedeliku faasi koostis. Lahjendatud lahuse omadused:i) vedelik keeb temp. , mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.. ii)vedeliku külmumine algab temp. mille juures vedeliku ja tahke aine aururõhud võrdsustavad
taustapildi lisamiseks. 1.12 Microsoft Project Project on loodud rühmatööks, mis ühendab töötajad ja seotud tegevused ühtseks jälgitavaks tervikuks. Project aitab infot sisestada, säilitada, töödelda ja ülevaatlikul kujul esitada. See tarkvara pakub mitmeid võimalusi tööülesannete ja ressursside tõhusaks korraldamiseks ning jälgimiseks, aidates sellega projekte ajakava ja eelarve raamides hoida. Mitmesugused kalenderplaanid, võrkgraafikud, diagrammid ja aruanded on projektijuhtimises tähtsal kohal ja neid pakub Project laias valikus. 6 Nimi+eriala 2. Kasutatud infoallikad http://office.microsoft.com/et-ee/default.aspx (19. september 2009) 7 Nimi+eriala 3. Täiendav informatsioon 3.1 MS Office 2013 vahendid Microsoft Word Microsoft Excel Microsoft PowerPoint Microsoft OneNote Microsoft Outlook Microsoft Publisher Microsoft Access
5. ülevaade kasutatud meetoditest ja materjalidest; 6. tulemused ja arutelu; 7. kokkuvõte annab hinnangu, kas tõstatatud probleem leidis lahenduse ja millised on uurimuse põhilised tulemused; 8. kasutatud kirjanduse loetelu- esitatakse ainult töös viidatud allikad; 9. eesti- ja ingliskeelne resümee- antakse terviklik lühiülevaade kogu tööst; 10. lisamaterjal- esitatakse töö põhiosa täiendav või illustratiivne materjal (näiteks tabelid, joonised, skeemid, diagrammid, kaardid, dokumentide koopiad, ankeetküsitlused jms). TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine 1.3. UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE ETAPID: 1. tutvumisetapp- 10.klass I poolaasta a) ainevaldkonna valik b) uurimisülesande leidmine c) varasemate uurimistulemustega tutvumine d) uurimisülesande täpsustamine 2. planeerimisetapp-10.klass II poolaasta a) uurimisprobleemide püstitamine b) uurimismeetodi valik
Õige Hindepunkte Induktiivne statist 1.00/1.00 Teeb otsusi üldkogumi kohta, kusjuures info allikaks on valim Tegeleb reaalsete andmete kirjeldamise, organiseerimise ning visualiseerimisega kasutades kirjeldav statistika tabelid, diagrammid ja arvkarakteristikud Sinu vastus on õige. Küsimus 20 Millised järgmistest karakteristikutest on hajuvuse karakteristikud? Õige Hindepunkte Valige üks või mitu: 1.00/1.00 a. Dispersioon b. Mood c. Standardhälve d. Mediaan e. Keskväärtus
8. Turvalisus, õiguskaitse ja seadusandlus 9. Infotehnoloogia ja Eesti AO2 ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUS 1. Elementaaroskused 2. Töölaud 3. Failihaldus 4. Failide lihtne redigeerimine 5. Prindihaldus AO3 TEKSTITÖÖTLUS 1. Alustamine 2. Põhioperatsioonid 3. Kujundamine (vormindamine) 4. Dokumendi viimistlemine 5. Printimine 6. Muud oskused AO4 TABELITÖÖTLUS 1. Elementaaroskused 2. Põhioperatsioonid 3. Valemid ja funktsioonid 4. Kujundamine (vormindamine) 5. Diagrammid ja objektid 6. Printimine AO5 ANDMEBAASID 1. Alustamine 2. Andmebaasi loomine 3. Vormi kasutamine 4. Informatsiooni otsimine 5. Aruanded AO6 ESITLUS 1. Elementaaroskused 2. Põhitegevused 3. Vormindamine 4. Graafika ja diagrammid 5. Printimine ja levitamine 6. Slaidiseansi efektid 7. Slaidiseansi vaatamine AO7 INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON 1. Veebi kasutamise elementaaroskused 2. Veebis navigeerimine 3. Otsing veebis 4. Järjehoidjad (bookmarks) 5
on elektroni leidumise tõenöosus väiksem ja orbitaali energia seega kõrgem. Sellist orbitaali nim lõdvendavaks. MO Eelised: Hapniku molekulis peaksid kõik elektronid olema paardunud, kuid tal on paramagnetilised omadused, mis ilmnevad vaid paardumata elektronide korral. Diboraan B2H6 peaks Lewis'i struktuuri järgi andma vähemalt 7 sidet, kuid tal on vaid 12 valentselektroni. 24. Koostage homonukleaarsete kaheaatomiliste 1. ja 2. perioodi elementide ühendite MO diagrammid. - 25. Koostage heteronukleaarsete kaheaatomiliste 1. ja 2. perioodi elementide ühendite MO diagrammid. - 26. Selgitage (lähtudes MO teooriast) metallide, isolaatorite ja pooljuhtide vahelisi erinevusi. Metallis osalevad MO-de moodustamisel kõik aatomid. Tulemuseks on väga suur hulk MO-sid, mis on energeetiliselt üksteisele väga lähedal, moodustades pideva tsooni, keelutsooni pole. Täielikult täidetud MO-d moodustavad valentstsooni, tühjad
Publitsistlikud tekstid: uudised, artiklid, intervjuud, reportaazid, lugejakirjad; koomiksid, pilapildid jms. 4. Tarbetekstid: õpikud, käsiraamatud, reisijuhid; teatmeteosed, sõnaraamatud, telefoniraamatud, aadressiraamatud; menüüd, hinnakirjad, sõiduplaanid; eeskirjad, juhendid, teated; määrused, reeglid; sildid, reklaamid, kuulutused; kataloogid; mõistatused, ülesanded, ristsõnad; kirjad, postkaardid, telegrammid jms. 5. Graafilised tekstid: diagrammid, graafikud, tabelid, skeemid, kaardid; grafitid, plakatid jms. 6. Elektroonilised tekstid: internetis leiduvad tekstid, arvutitekstid, teletekstid jms. Tekste võib liigitada ka teistelt alustelt, näiteks: · Meediumi järgi: trükitekst ja elektrooniline tekst. · Teksti vormi järgi: seotud tekst, sidumata tekst, segatekst ja mitmiktekst. · Teksti tüübi järgi: kirjeldav tekst, jutustav tekst, arutlev tekst, seletav tekst,
uurimismeetodite kirjeldust. Kirjeldus võib tugineda nii olemasolevate andmete läbitöötamisele kui ka täiendavate uuringutele, mille käigus on kogutud uusi andmeid. Selleks, et lugeja saaks tehtud uuringuid soovi korral mis tahes ajahetkel korrata, peavad kirjeldused olema võimalikult täpsed. Meetodid esitatakse nende kasutamise järjekorras. Seejärel esitatakse uurimise käigus saadud tulemused (joonised, tabelid, diagrammid jne) ja nende analüüs (selle osa võib paigutada ka kolmandasse peatükki). Võimalusel võrdleb autor töö käigus saadud tulemusi varem kirjanduses esitatud seisukohtadega. Arutluse käigus peavad selguma autori isiklikud seisukohad uurimistulemuste kohta. Tulemused tuleb anda teadusliku kirjanduse jaoks väljakujunenud stiilis (kiretult, lakooniliselt ja täpselt), nende tähendust kommenteerimata. 2.5 Kokkuvõte
..........................................................27 1.7.4 Üldiste funktsionaalsete nõuete täpsustamine..........................................................29 3. Iteratsioon III.........................................................................................................................30 1.8 Nõudmiste analüüs..........................................................................................................30 1.8.1 Infovoogude diagrammid.........................................................................................30 1.8.2 Kasutusjuhtude kirjeldused laiformaadis.................................................................32 1.8.2.1 Kasutajakonto loomine/sisselogimine...............................................................32 1.8.2.2 Sooviavalduse koostamine/esitamine................................................................33 1.8.2
..................14 1.1.1.5Pädevusala objektid (business klassid)................................................ 14 1.1.1.6Pädevusala sündmused........................................................................14 1.1.1.7Pädevusalaga seotud subjektid (business actorid)...............................15 1.1.1.8Pädevusala mudelid..............................................................................15 1.1.1.8.1Business Use Case diagrammid.................................................... 15 1.1.1.8.2Business Use Case `ide kirjeldused .............................................. 18 1.1.1.8.3Kontseptuaalne klassidiagramm.....................................................20 1.1.1.8.4Klasside definitsioonid ...................................................................21 1.1.1.8.5Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri)................................22
Põder.http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html (25.09.2007) Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm (26.09.2007) TABELITE JA JOONISTE VORMISTAMINE Tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. VORMISTAMISE NÄIDE Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a. (allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur) VORMISTAMISE NÄIDE Tabel 3 VORMISTAMINE uurimistööd esitatakse valgel paberil formaadiga A4 kas köidetult v. kiirköitjas trükitakse reavahega 1,5 vaid lehe ühele poolele, srifti suurus 12.
avaldamine tsooni ühele osale mõjutab kõiki teisi selle tsooni osi. [2] Ehkki meditsiiniasjatundjad polnud Fitzgeraldist ja tema teooriatest eriti vaimustatud, leidus siiski üks arst, kes tema töösse uskus dr Joseph Shelby Riley. Fitzgerald õpetas tsooniteraapiat Rileylie ja ta naisele Elizabethile, kes kasutasid seda meetodit aastaid oma meditsiinipraksises. Riley arendas tehnikaid edasi ning koostas esimesed jalalabadel paiknevate refleksipunktide detailsed diagrammid ja joonised. Ta lisas Fitzgeraldi pikitsoonidele keha samuti mõjutava kaheksa horisontaalse jaotuse avastuse. [1] 4 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO-kool 38E Fitzgerald ja Riley töötasid tsooniteraapia teooria küll välja ja arendasid seda edasi, ent
Arvo Pärt Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia,...
Nepali impordipartnerid allikas: The World Factbook 13 kasutatud materjal: kaart, lipp, vapp en.wikipedia.org (5.10.08) riigi arengutase, riigi rahvaarv, rahvastiku tihedus ja paiknemine, loomulik iive, keskmine eluiga, Nepali rahvastiku soolise-vanuselise jaotuse tabel, linnastumine, tööjõud, rahvastikupoliitika, riigi energiamajandus, Nepali ekspordi - ja impordipartnerite diagrammid. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/np.html (5.10.08) riigi arengutase, Nepali SKT inimese kohta diagramm, Eesti ja Nepali IAI võrdluse diagramm http://globalis.gvu.unu.edu/indicator_detail.cfm?IndicatorID=19&Country=NP (26.04.09) IAI ja SKT näitajad http://hdr.undp.org/external/flash/hdi_gdp/ (17.05.09) majandusorganisatsioonid http://www.wto.org/ (17.05.09) http://www.imf.org (17.05.09) Riigi rahvaarv, rahvastikupoliitika http://www.photius
toodete komplekteerimiseks, koostamiseks ja kontrollimiseks. Eskiisid Silmamõõdu järgi tehtavad vabakäejoonised. Sisult on eskiis samaväärne mis tahes joonisega. Jooniste hulka võib liigitada ka graafilised kujutised nagu: Piltkujutised Tehnilised joonistused Geograafilised kaardid Topograafilised kaardid (maa-ala plaanid) Skeemid Diagrammid Graafikud Jooniseid liigitatakse ka erialade järgi. Kõige kaalukama osa erialajoonistest moodustavad masinaehituses ja ehituses kasutatavad joonised. Neid nimetatakse vastavalt masinaehitusjoonisteks ja ehitusjoonisteks Joonestustehnikad Tänapäeval valmistatakse jooniseid nii pliiatsiga paberil kui ka kasutates arvutigraafikaprogramme nagu AutoCad, CAD/CAM, CAD/KEY, Solid Edge, MasrerCAM, Google SketchUp, jt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
