Tegelik pumba indikaatordiagramm võetakse reeglina tehases mudelpumba katsetustel spetsiaalse indikaatori abil. Indikaatoriga saadud diagrammi pindala kujutab endast pumba kolvi poolt tehtud tööd ühe edasi-tagasi käigu jooksul ehk väntvõlli täispöörde kestel. Arvutuslik ehk teoreetiline indikaatordiagrammi ehitamisel võetakse aluseks ideaalne mittekokkusurutav vedelik ja ei arvestata pumba klappide avamise- sulgumisel tekkivaid rõhu kõikumisi. Teoreetilise diagrammi imemiskäigu ajal tehtud töö Limi = Pimi Vs , mis võrdub imemisprotsessi joone aluse pindalaga. See töö tehakse õhurõhu poolt surumisel vedeliku kaudu kolvi pinnale. Survekäigu ajal tehtud töö Lsurve = Psurv Vs , mis võrdub surveprotsessi joone aluse pindalaga ja tehakse pumbale rakendatud jõumasina energia poolt Vs silindri töömaht Tsükli jooksul teoreetiliselt tehtud töö Lt = Limi + Lsurve Lt = Limi + Lsurve
abiandmetega, mis on soovitav paigutada tabeli lõppu. Valemites kasutada nimesid! Tabel luua List-objektina (Table-objekt 2007-s) Tabelis täita 15-20 rida Tellija, materjali ja värvi valimiseks kasutada valideerimist. Tellija asula, materjali ja värvi hinna ning värvi kulu leidmiseks kasutada otsimisfunktsioone. Moodustage omal valikul tabel Tellijad: 8-10 firmat Tehke omal valikul 2 koondit risttabeliga ja 2 päringut arendatud filtriga. Koondandmete põhjal tehke omal valikul 1-2 diagrammi Lisaks proovige tüüptegevusi tabelitega: andmete lisamist, eemaldamist, sorteerimist, filtreerimist jm. Olla valmis töö kaitsmisel nende oskuste demonsteerimiseks. Detailide tootmine Üldandmed Summad D_tootmine / S_m_kogus firma muu_pr / S_v_kogus ... kuupäev / S_m_maks tellija / S_v_maks
delokaliseeritud; *omadused: varieeruv kõvadus ja sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid. 16. Faasidiagramm e olekudiagramm ühekomponendilised süsteemid seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid suletud süsteemis. Võimaldavad määrata aine olekut erinevatel temp ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemp erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temp). Kõverad (jooned) diagrammil kujutavad neid T ja P tingimusi mille juures kaks faasi on omavahel tasakaalus. Kahekomponendilised süsteemid lihtsustamise mõttes esitatakse sageli kahemõõtmelises teljestikus temp koostis. Koostist saab esitada ühel teljel, kuna ühe aine 20%-ne sisaldus tähendab teise aine 80%-st sisaldust.
Arvuti tark- ja riistvara Arvuti (PC, raal, kompuuter ...) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed monitor/kuvar, printer, valjuhääldid *töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega keskseade, välismälud Töötlemine = mingi programmi täitmine Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Ülesanne: 1. usb juhe 2. printer ...
delokaliseeritud; *omadused: varieeruv kõvadus ja sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid. 16. Faasidiagramm e olekudiagramm – ühekomponendilised süsteemid – seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid suletud süsteemis. Võimaldavad määrata aine olekut erinevatel temp ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemp erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temp). Kõverad (jooned) diagrammil kujutavad neid T ja P tingimusi mille juures kaks faasi on omavahel tasakaalus. Kahekomponendilised süsteemid – lihtsustamise mõttes esitatakse sageli kahemõõtmelises teljestikus temp – koostis. Koostist saab esitada ühel teljel, kuna ühe aine 20%-ne sisaldus tähendab teise aine 80%-st sisaldust.
Antud funktsiooni määramispiirkond on . Avaldame teist järku tuletise: Teist järku kriitilised punktid on ja . Kanname need teljele: (JOONIS) Vaadeldava funktsiooni teine tuletis saab märki muuta vaid teist järku kriitilistes punktides. Seega säilitab märki vahemikes . Fikseerime kontrollpunktid neil intervallides ja teeme kontrollpuntkides kindlaks märgid: Kasutades diagrammi paneme kirja kumeruspiirkonna ja nõgususpiirkonna . Argumendi väärtusel asendub kumerus nõgususega. Seega on vastav punkt käänupunkt. Väärtusel käänupunkti pole. 32. Joone asümptoodi definitsioon. Vertikaalasümptoot. Millistel tingimustel on sirge joone vertikaalasümptoot? Põhjendada. Kaldasümptoot ja horisontaalasümptoot. Tuletada valemid kaldasümptoodi võrrandi kordajate jaoks piirprotsessis a. Joone asümptoodi definitsioon
Peenendus (refinement) on seos sama asja kahe kirjelduse vahel, mis on erineva abstraktsioonitasemega. Peenendusseos võib olla tüübi ja teda realiseeriva klassi vahel, siis nimetatakse seda realisatsiooniks (realization). Samuti on peenendusteks seosed analüüsi klassi ja disaini klassi vahel, mis modelleerivad sama asja, või seosed kõrgtaseme kirjelduse ja madala taseme kirjelduse vahel ( näiteks seos kollaboratsiooni üldvaate ning sama kollaboratsiooni detailse diagrammi vahel). Peenendusseost saab kasutada ka sama asja erinevate realisatsioonide (näiteks lihtsa realisatsiooni ehk prototüübi ning keerukama kuid effektiivsema realisatsiooni) modelleerimiseks. Peenendusseost näidatakse katkendjoonega ja kolmnurgaga (üldistuse sümbol) kahe mudelielemendi vahel. Peenendust kasutatakse mudeli(te) kooskõlastamiseks. Suurtes projektides peavad kõik koostatavad mudelid olema kooskõlastatud. Mudeleid kooskõlastatakse selleks,et:
Tõsta esialgse punkti temperatuuri 4 °C Lisa esialgsele punktile vett 4 g/kg Kui palju on vaja lisada vett, RH oleks 69 % Leida joonisel oleva täpi algsed õhuparameetrid. Seejärel: a) Tõsta algse punkti temperatuuri 10 kraadi võrra. b) Lisa algsele punktile 4g vett c) Kui palju tuleb esialgsele punktile vett lisada, et RH oleks 100%? Selle ülesande lahendamiseks kasutan h-x diagrammi. 37 Lahendus: 1. Punkti esialgsed parameetrid - Temp 20ºC - RH on 50% - Niiskussisaldus 7 g/kg - Rõhk 1150 pa 38 2. Tõstan esialgse punkti temperatuuri 4 kraadi võrra - Temp 24ºC - RH on 35% - Niiskussisaldus 7 g/kg - Rõhk 1150 pa 4. Lisan esialgsele punktile 4 g vett ühe kilo kohta - Temp 20ºC - RH on 75% - Niiskussisaldus 11 g/kg - Rõhk 1850 pa 4
Tallinna Laagna Gümnaasium Tiitellehe näidis Mati Allik 12.c klass HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maret Mets Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA..................................................................... 4 2. TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID ............................................................................................... 5 3. TEEMA VALIK ...................................................................................................................... 6 4. UURIMISTÖÖ ESIALGNE KAVASTAMINE ................
parameetrite tegelikeks väärtusteks. 7. Var (ui ) const 2 homoskedastiivsus (identically distributed) · Kui see eeldus pole täidetud: hinnangud ei ole mõjusad. 8. Cov(ui, uj)=0 autokorrelatsiooni puudumine, sõltumatud · Visuaalne kontroll: jääkide diagrammi uurimine. (independent) · Formaalsed testid põhinevad jääkliikmete jaotuse kuju võrdlemisel normaaljaotuse kujuga. Juhuslikud liikmed peavad olema jaotunud ühiselt ja sõltumatult Jarque-Bera test; keskväärtusega 0 ning konstantse dispersiooniga 2
Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.18. Staatilise püstuvuse diagramm näitab taastuva õla pikkust olenevalt kreeninurgast. Teatud hetkel (joonisel on see kreen 370) saavutab õlg l maksimaalse väärtuse. Kreeni edasisel suurenemisel jätkab tegutsemist, kuid muutub kreeni suurenedes üha väiksemaks. Lõpuks (joonisel kreen 820) muutub õlg olematuks, l=0. Seda punkti nimetatakse staatilise püstuvuse diagrammi loojanguks ja vastavat kreeninurka – kaadumisnurgaks. Kreeni jätkuval suurenemisel muutub õlg negatiivseks ja hakkab soodustama laeva pöördumist kiiluga ülespoole. Rahvusvahelised ohutusnõuded ja klassifikatsiooniühingud normeerivad eri tüüpi laevade jaoks staatilise püstuvuse kõvera näitajaid (maksimaalse õla kreeninurk ja diagrammi loojang) Kreeninurga korral alla 10o saab taastumismomenti leida valemist: MT=Δh sin
abiandmetega, mis on soovitav paigutada tabeli lõppu. Valemites kasutada nimesid! Tabel luua List-objektina (Table-objekt 2007-s) Tabelis täita 15-20 rida Tellija, materjali ja värvi valimiseks kasutada valideerimist. Tellija asula, materjali ja värvi hinna ning värvi kulu leidmiseks kasutada otsimisfunktsioone. Moodustage omal valikul tabel Tellijad: 8-10 firmat Tehke omal valikul 2 koondit risttabeliga ja 2 päringut arendatud filtriga. Koondandmete põhjal tehke omal valikul 1-2 diagrammi Lisaks proovige tüüptegevusi tabelitega: andmete lisamist, eemaldamist, sorteerimist, filtreerimist jm. Olla valmis töö kaitsmisel nende oskuste demonsteerimiseks. Detailide tootmine Üldandmed Summad D_tootmine / S_m_kogus firma muu_pr / S_v_kogus ... kuupäev / S_m_maks tellija / S_v_maks
loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe (näiteks rebane-kaval, jänes-arg inimene, hunt-kuri jne). Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. - Legend 1. algselt pühaku elulugu; rahvajutt, mis räägib ajaloolisest isikust või sündmusest, eriti pühakute imetegudest (vagajutt) 2. kunstiteosele lisatav seletav tekst; diagrammi, kaardi seletuskiri. - Anekdoot - lühike, päevakajalise sisuga ning üllatava lõpuga naljalugu. 27. Mis on positivism? Kuidas positivistlik teadusfilosoofia mõjutab kirjandusuurimist? - Esimene kirjandusteaduslik suund tänapäevases tähenduses. - Positivistlik teadusfilosoofia tekib 19. sajandi keskel, levib eeskätt Saksamaal ja Prantsusmaal. Vaade, mille kohaselt vaid teaduslikult tõestatavad ja empiirilisel vaatlusel põhinevad väited võivad olla tõde (Rein Raud)
Kordamisküsimused ja teemad aines ,,Raadiotehnika alused" eksamiks ettevalmistumiseks 2012 1. Selgitada, mida tähendab füüsikaliselt see, et raadiolaine on vertikaalselt või horisontaaselt polariseeritud? Laine on vertikaalselt polariseeritud, kui elektrivälja E jõujooned on maapinnaga risti, ja horisontaalselt, kui E jõujooned on maapinnaga rööbiti. Vertikaalne antenn kiirgab välja vert. polariseeritud laineid. Horisontaalne antenn kiirgab horis. pol. laineid. Maapinna suhtes viltune antenn kiirgab nii vert. kui ka horis. komponenti. 2. Kuidas levib pinnalaine, milline peab olema ta polarisatsioon, missuguse sagedusega lained levivad pinnalainena? Alates väga madalatest sagedustest (3-30 kHz) kuni 2 - 3MHz, levivad lained maapinnas ja vees. Peab olema vertikaalne polarisatsioon (E-vektor risti pinnaga), sest horisontaalpolarisatsiooniga laine lühistuks ...
mm. Kõvaduse määramiseks surutakse kuul pressi abil materjalisse, seejärel arvutatakse tekkinud jälje pindala ja kõvadus. Tugevus Selleks nimetatakse materjali omadust vastupanna pidevalt mõjutavale jõule. Olenevalt deformeeriva jõu suunast võime liigitada järgmisi tugevusi: tõmbe-, surve-, pained-, väände- ja nihketugevus. Tõmbekatse Tehakse selleks, et määrata materjali tõmbetugevust. Kaasaegsed tõmbemasinad joonistavad välja tõmbe diagrammi, mis iseloomustab jõu ja pikenemise suhet. On ka mõned piirid: proportsionaalsuspiir, elastsuspiir, voolavuspiir, tugevuspiir. Sulamid Vasesulamid Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Vase sulamistemperatuur on 1083oC ja tihedus 8900 kg/m3 . Masinaehituses kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda.
Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhu...
Selle mehhanismi saab esitada joonisel 3.11. Joonis 3.11 Hüdrauliliselt sile (a) ja kare (b) toru. tähistab toru seinte konaruste kõrgust. Hüdrauliliselt siledate torude hõõrdetakistus laminaarsel voolamisel arvutatakse järgmise valemiga: = 0.316 Re 0.25 (3.56). Praktikas kasutatakse sageli diagramme ( kui funktsioon Re arvust), mis on ehitatud valemite (3.55) ja (3.56) abil (joonis 3.12). Karedate torude puhul diagrammi tuuakse sisse ka torude karedust, seda tavaliselt suhtelise karedusena (kareduse suhe toru ekvivalentdiameetri, või vastupidi). Sellliseid diagramme nimetatakse Moody diagrammideks (joonis 3.13). Joonis 3.12 Hõõrdeteguri sõltuvus voolamise reziimist siledate torude korral 3.4.3.2 Kohttakistus Kohttakistuse mõju avaldub ainult takistuse paiknemise kohas, erinevalt hõõrdetakistusest. Mis mõjub kogu toru ulatuses. Kohttakistusteks saavad olla nt
väsimuspraoks. Väsimuspiir on suurim pinge, mida materjal talub purunemata kui tahes paljude tsüklite vältel. Konkreetse teguriga R väsimuspiir määratakse proovikehade sarja teimimisega spetsiaalses katsemasinas. Tulemused Wöhleri diagrammina. Väsimustugevuse diagramm – kasutatakse asümmeetrilise tsükli puhul. Iga väsimuskõver annab ühe punkti diagrammi. 8. Varda deformatsioonid: Deformatsiooniks nimetatakse varda mõõtmete ja kuju muutust. Igale varda sisejõule vastab põhideformatsioon, kitsamas mõttes deformatsiooniks nimetatakse ka moondeid (suhtelisi deformatsioone). Deformatsioon kirjeldab materjaliosakeste omavahelise asendi muutumist konstruktsiooni punktis ja annab deformatsiooniolukorra pildi varda punktides. Varda deformatsiooni kui tervikut kirjeldatakse tema deformeerunud telje asendi kaudu ehk telje siiretega
kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga; oskab sihipäraselt vaadelda ja nähtut kirjeldada ning märkab erinevusi ja sarnasusi; 4) kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit ja olukorda; 5) jutustab endast ja lähiümbruses toimunust; 6) kuulab mõtestatult eakohast teksti; 7) loeb õpitud teksti selgelt, ladusalt ja õigesti ning saab sellest aru, mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti; 8) loeb eakohast ilu- ja aimekirjandust; 9) kirjutab õpitud keelendite piires õigesti; 10) jutustab ja kirjutab küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnade või kava abil; 11) töötab tekstiga õpetaja juhiste alusel. Õppesisu ja õpitulemused klassiti 1. klass Õppesisu ja -tegevus klassi lõpetaja õpitulemused
E. peamiseks tootmisüksuseks on uurimis- või teenindusasutus Millised järgmistest väidetest iseloomustavad agraarajastut? A. peamisteks majandusharudeks on tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm B. tööd tehakse peamiselt käsitsi C. peamiseks käsutatavaks ressursiks on maavarad D. üle poole töötajaist on hõivatud põllumajanduses E. maailmamajanduses osalevad vaid üksikud kaubad Selgita diagrammi põhjal, miks on hõive eri majandussektorites toodud riikides nii erinev? Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset? Millisel ühiskonna arenguetapil on nimetatud riigid? X. oskab tuua näiteid koloniaalsüsteemi mõjust maailma eri piirkondadele; Mõisted: tootmisviiside levik, iseseisev ja sõltuvindustrialiseerimine, kolooniad, asunduskolooniad Miks arenesid Põhja- ja Lõuna-Ameerika majandus erinevalt?
ÄRIUURINGUTE ALUSED TMO0150 UURINGUTE VAJALIKKUS Me ei saa otsustada tähtsates küsimustes ilma asjakohast informatsiooni sügavamalt uurimata, kogudes rohkem teavet aspekti kohta, millest me oleme huvitatud. Seejärel me analüüsime kogu seda informatsiooni, et võtta vastu otsus meie probleemi õige lahenduse kohta või vastata kerkinud küsimustele. Äriuuringutes töötame me tavaliselt probleemidega, millega puutuvad kokku juhid ja ettevõtted, näiteks: kuidas siseneda teatud turule; millised faktorid mõjutavad toiminguid ühisettevõttes; missugused tegurid mõjutavad uue toote edukat väljalaskmist; kas reklaami või kui palju reklaami on vaja kindla toote turundamiseks. Uurimata ei saa me vastata ülaltoodud või nendega sarnastele küsimustele. Niihästi kui informatsiooni süstemaatilist kogumist ja kriitilist analüüsi, on meil vaja õppida ka seda, kuidas asjad käivad, te...
Geoinformaatika kordamine Loeng 1 sissejuhatus, erinevad vaatenurgad, GIS tootjad, arengutendentsid, informatsioon ja andmed. GIS geograafiline infosüsteem. · Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste, organisatsioonide ja institutsionaalsete sätestuste kogum maakera piirkondade kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks, analüüsiks ja levitamiseks. GIS = tööriist, vahend. Riistvara Suur, kõrge resolutsiooniga kuvar, kiire arvuti, koordinaatide ja teksti sisetamise seade, arhiiv jne Tarkvara ArcGIS, Mapinfo, GeoMedia, Autocad Map, MGE, IDRISI, ERDAS Mõisted · Geoinfo e. kohateave hõlmab Maa maastikusfääri, so maapindmikuga seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate nähtustega · Geoinfosüsteem automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja esituseks. Infosüsteem ei saa olla...
KMO test ehk Kaiser-Meyer-Olkini test hindab andmete sobivust faktoranalüüsi kasutamiseks ning võiks soovituslikult olla suurem kui 0.5. Bartletti test hindab valimi sfäärilisust ning siin tuleks vaadata testi p-väärtust, mis võiks olla väiksem kui 0.05. Tegemist soovituslike suurustega.) (Additional fit indices – RMSEA võiks olla väiksem kui 0,08; TLI võiks olla suurem kui 0,9/0,95) (Path diagrammi joonisel alati mõõdetud tunnused kastides ja latentsed tunnused ringikestes) Peakomponentide analüüs PCA Peakomponentide analüüsi eesmärk on välja selgitada väiksem hulk komponente, mis vastutavad esialgsete muutujate varieeruvuse eest. Faktoranalüüs ja peakomponentide analüüs on matemaatilises mõttes erinevad. Faktoranalüüsi käigus eeldatakse, et mõõdetud muutujate varieeruvuse eest vastutavad tekkivad
abiandmetega, mis on soovitav paigutada tabeli lõppu. Valemites kasutada nimesid! Tabel luua List-objektina (Table-objekt 2007-s) Tabelis täita 15-20 rida Tellija, materjali ja värvi valimiseks kasutada valideerimist. Tellija asula, materjali ja värvi hinna ning värvi kulu leidmiseks kasutada otsimisfunktsioone. Moodustage omal valikul tabel Tellijad: 8-10 firmat Tehke omal valikul 2 koondit risttabeliga ja 2 päringut arendatud filtriga. Koondandmete põhjal tehke omal valikul 1-2 diagrammi Lisaks proovige tüüptegevusi tabelitega: andmete lisamist, eemaldamist, sorteerimist, filtreerimist jm. Olla valmis töö kaitsmisel nende oskuste demonsteerimiseks. Detailide tootmine Üldandmed Summad D_tootmine / S_m_kogus firma muu_pr / S_v_kogus ... kuupäev / S_m_maks tellija / S_v_maks
abiandmetega, mis on soovitav paigutada tabeli lõppu. Valemites kasutada nimesid! Tabel luua List-objektina (Table-objekt 2007-s) Tabelis täita 15-20 rida Tellija, materjali ja värvi valimiseks kasutada valideerimist. Tellija asula, materjali ja värvi hinna ning värvi kulu leidmiseks kasutada otsimisfunktsioone. Moodustage omal valikul tabel Tellijad: 8-10 firmat Tehke omal valikul 2 koondit risttabeliga ja 2 päringut arendatud filtriga. Koondandmete põhjal tehke omal valikul 1-2 diagrammi Lisaks proovige tüüptegevusi tabelitega: andmete lisamist, eemaldamist, sorteerimist, filtreerimist jm. Olla valmis töö kaitsmisel nende oskuste demonsteerimiseks. Detailide tootmine Üldandmed Summad D_tootmine / S_m_kogus firma muu_pr / S_v_kogus ... kuupäev / S_m_maks tellija / S_v_maks
4 20 80 5 12 60 6 9 54 KOKKU 90 311 Kaalutud aritmeetiline keskmine 3,46 NÄIDE Standardhälve Uuri millistest etappidest koosneb standardhälbe leidmine. Kasutades allpool toodud nooltega nuppu, muuda numbreid ja vaata, kuidas muutub standardhälve. Jälgi ka illustreerivat diagrammi. Püüa sõnastada, millal on standardhälve suurem, millal väiksem. arvud vahed vahede ruudud 30 10 100 N 25 5 25 ( x i -x )2 20 0 0 i=1
abstraktne asi (objekt). Olemitüüp (olemiklass) on reaalses maailmas esinevate objektide üldistus. Atribuut on nimeline olemi omadus. Suhe e. seos on tunnetatud ühendus olemite vahel. Seosetüüp e. suhtetüüp on olemite vahel olevate seoste üldistus. Kontseptuaalse andmemudeli koostamisel pakuvad huvi ainult sellised olemitüübid, seosetüübid ja atribuudid, millele vastavaid andmeid tuleb hoida andmebaasis. UMLis joonistatud olemi-suhte diagrammi näide: 18. Mida näitavad andmebaasi operatsioonide lepingud ja milleks neid kasutada? (teema 7) Kirjeldavad registri poolt funktsionaalsetele allsüsteemidele pakutavaid teenuseid. Näitavad lepingu vormis, millised muudatused on operatsiooni tulemusena andmebaasis toimunud. Ei tule kirjeldada muutusi väljaspool andmebaasi nt. muudatus kasutajaliideses. Tuleb kirjeldada ainult seda, mis andmebaasis operatsiooni tulemusel muutus
Iga elektrimõõteriistaga võib otseselt mõõta vaid seda elektrilist suurust, milleks ta on konstrueeritud. Nii pole näiteks ampermeetriga võimalik vahetult mõõta pinget vooluringis või oommeetriga mõnesse tarbijasse juhitavat võimsust. Enamik elektrimõõteriistu, näiteks ampermeetrid, voltmeetrid jm. näitavad elektrilise suuruse väärtust mõõtmise hetkel. Selliseid mõõteriistu nimetatakse analoog ehk näidumõõteriistadeks. Mõõteriistu, mis annavad mõõtmistulemuse diagrammi kujul või numbriliselt, nimetatakse registreerivateks mõõteriistadeks ehk meerikuteks. Elektrimõõteriistadega mõõdetakse elektrilisi suurusi voolutugevust, pinget, takistust, elektrivoolu võimsust, tööd (energiat) jm. Elektrimõõteriistade ja nendega ühendatud lisaseadiste abil saab mõõta ka mitteelektrilisi suurusi: temperatuuri, rõhk, kiirus, vedeliku nivoo jt. Mõned mõõteriistad, näiteks elektriarvesti, näitavad mõõdetava suuruse summaarset väärtust teatud
! Küll aga metalli pinnaga kokku puutudes tekitab kavitatsioon metalli pinnakihis pulseerivaid pingeid, mis põhjustavad metalli väsimist ja kulumist. ! ! Olekudiagrammid seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid. ! Olekudiagrammid võimaldavad määrata aine agregaatolekut erinevatel temperatuuridel ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemperatuuri erinevatel rõhkudel.! Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P- T diagrammi.! ! ! Kõver BD lõpeb alati kriitilises punktis Tkr, Pkr. Sellest temperatuurist kõrgemal ei saa antud aine e ksisteerida vedelas olekus (olenemata rõhust). H2O: 374.2°C ja 218.3 atm! ! mitsell, lahuses pindaktiivse aine molekulide ühinemisel tekkinud kolloidosakeste mõõtmete ja iseloomuliku siseehitusega liitosake. Mitsellide tekkimisega seletatakse näiteks ! seepide pesemisvõimet.
Kriitilise rõhu juures on aine samaaegselt nii vedelas faasis (vesi) kui ka gaasina (aur). 35. Olekudiagrammid - Seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid. Võimaldavad määrata aine agregaatolekut erinevatel temperatuuridel ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemperatuuri erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. 36.Vedelikud vedelike pindpinevus ja selle tekkmehhanism - vedelike pindpinevus on energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra(g, N/m). Pindpinevus on põhjustatud pinnal asuvate molekulide energiaülejäägist, võrreldes vedeliku sees asuvate molekulidega. Kuna pinnakihi molekulidele mõjuvad jõud on suunatud vedeliku sisse, võtab vedelikupiisk kera kuju. 37
Betooni arvutuslik pingedeformatsioonidiagramm võtab arvesse osavarutegurit 1,5. Kasutatakse paraboolset ja bilineaarset graafikut 28. Armatuuri arvutuslikud pinge-deformatsioonidiagrammid (p 2.1). Armatuur Tugevuskontrollil võib kasutada joonisel 2.4 esitatud kahest sirglõigust koosnevat armatuurterase idealiseeritud pingedeformatsioonidiagrammi. Diagrammil näidatud arvutuslikud suurused saadakse idealiseeritud normatiivse diagrammi jagamisel armatuurterase osavaruteguriga 1,15. 29. Normaallõike tugevuskontrolli lähte-eeldused (p 2.2). Ristlõike arvutusliku kandevõime määramisel lähtutakse järgmistest eeldustest: - tasapinnalised ristlõiked jäävad tasapinnalisteks; - nii tõmbel kui ka survel on betooniga nakkunud armatuuri deformatsioon võrdne armatuuri ümbritseva betooni deformatsiooniga; - betooni tõmbetugevust ei võeta arvesse;
järgi. Diagrammilt näeb: Kas π ja σ vahel on korrelatsiooni Kui pole, on parameetrid üksteisest sõltumatud. parameetrite mõju suunda, kas + või- Hansch'i diagrammis. sarnaste parameetritega asendajad. asendajaid saab valida igast kvadraadist võimalikult laias piires täpse Hanschi võrrandi koostamiseks Hanschi võrrandi olemasolul saab keskenduda ainult ühe kindla kvadraadi asendajale. Craigi diagrammi saab koostada paljude erinevate parameetrite kohta. Mis on Topliss’i skeem ja millised on tema rakendusvõimaused struktuuride optimeerimisel? Tihti pole mõistlik sünteesida suurt hulka moditud struktuuriga ühendeid Hanschi võrrandi saamiseks, kuna sünteesiskeemid võivad olla küllaltki keerukad jm põhjustel. Sel puhul saab määrata olemasolevate analoogie aktiivsust ning kasutada saadud tulemusi uute analoogide omaduste ennustamiseks, määrates
risttabelis oleval suvalisel arvväärtusel hiire paremat klahvi ja VEARGE. lade ja elukohtade lõikes, mitu aastat maksimaalselt ja kasutanud: uleb Values alale sama nimetus vedada kaks korda ja vahetada mele MIN ja SUM2 asemele MAX). ude lõikes, mitmel korral valiti einevaid vastusevariante 12. tamise kohta). Näita tulemust sugude alusel protsentuaalselt: risttabelis oleval suvalisel arvväärtusel hiire paremat klahvi ja ow/Column Total. m. Kliki käsul PivotChart. Vali diagrammi tüüp lähtuvalt gruppide küsimuse kohta, kuidas erialade lõikes jagunevad vastused sa risttabelis oleval suvalisel sagedusel paremat hiireklahvi, se vahemiku moodustamise alus 2). tega risttabel. I risttabel Sugu Naine Total Result Count - 12. Kui sageli kasutad äppe järgmiste seadmetega? [Mobiiltelefon] 43 43 14
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon: ...
kastepunkt. Mullitemperatuur on temperatuur, mille juures veeldatud gaaside segu hakkab temperatuuri tõustes keema. Veeldatud gaaside segu kastepunkt on temperatuur, mille juures segu aurud hakkavad temperatuuri langemisel kondenseeruma. Propaani ja butaani segu tasakaaludiagramm 26 Vaatleme kõige tavalisemat veeldatud gaaside segu propaan + butaan. Selle segu tasakaaludiagramm koosneb kahest kõverast, millest alumist nimetatakse mullitemperatuuri ja ülemist kastepunkti kõveraks Diagrammi alguspunkt vastab puhta propaani keemistemperatuurile ja lõpp-punkt puhta butaani keemistemperatuurile. Veeldatud gaaside segu, mille koostis vastab diagrammi punktile A, hakkab keema temperatuuril 33 °C, kuid segu aur saavutab tasakaalu alles siis, kui segu temperatuur tõuseb kuni 13 °C. Veeldatud gaaside segu aur, mille koostis vastab diagrammi punktile B, hakkab kondenseeruma temperatuuril 8 °C, kuid täielik kondenseerumine toimub siis, kui temperatuur on langenud kuni 27 °C.
Pigem olenes vastuse laad seltskonnast, kus inimene liigub ja loetud teemakohasest kirjandusest. Siiski on lisas 1.1. eraldi 4 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud väljatoodud ka vastanute sooline ja ealine jaotumine ning koguarv. Igale küsimustiku küsimusele pole tekstisiseselt viidatud ning ühtlasi pole igat vastust antud edasi diagrammi kujul, siiski on kõiki küsimusi ja vastuseid uurimuse valmimisel arvesse võetud. Pildimaterjali valikul on taas lähtutud eesmärgist anda edasi võimalikult kirju pilt, et tõestada fantaasia tähtsust haldjate kujutamisel. Ülesehituslikult on esmalt välja toodud antud peatükki puudutavad küsimustiku tulemused, millele järgneb peatükis käsiteldava teema sügavam kirjanduslikele ja teaduslikele allikaile toetuv vaatlus
abiandmetega, mis on soovitav paigutada tabeli lõppu. Valemites kasutada nimesid! Tabel luua List-objektina (Table-objekt 2007-s) Tabelis täita 15-20 rida Tellija, materjali ja värvi valimiseks kasutada valideerimist. Tellija asula, materjali ja värvi hinna ning värvi kulu leidmiseks kasutada otsimisfunktsioone. Moodustage omal valikul tabel Tellijad: 8-10 firmat Tehke omal valikul 2 koondit risttabeliga ja 2 päringut arendatud filtriga. Koondandmete põhjal tehke omal valikul 1-2 diagrammi Lisaks proovige tüüptegevusi tabelitega: andmete lisamist, eemaldamist, sorteerimist, filtreerimist jm. Olla valmis töö kaitsmisel nende oskuste demonsteerimiseks. Detailide tootmine Üldandmed Summad D_tootmine / S_m_kogus firma muu_pr / S_v_kogus ... kuupäev / S_m_maks tellija / S_v_maks
Mehaanika 4. Newtoni seadused I seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad. Järeldused: *Taussüsteem, kus see seadus kehtib, on inertsiaalne (Maa suhtes paigal või liiguvad jääva kiirusega). Ka heliotsentriline tausüst (süst., mille keskpunkt ühtib Päikesega ning mille teljed on suunatud vastavalt valitud tähtedele) on inertsiaalne. Seega, iga süst., mis liigub heliotsentrilise taussüst suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on inertsiaalne. Maa liikumine Päikese ja tähtede suhtes on kiirendusega liikumine (ringliikumine) ei ole inertsiaalne (kuigi vahel võib nii vaadelda, sest kiirendus on väga väike). *On olemas ka teissuguseid taustsüsteeme, kus see seadus ei kehti mitteinertsiaalsed taustsüst-d (keha kiirus muutub ilma, et teda mõjutaks mingi teine keha näit kui buss hakkab järsku liikuma, siis...
abiandmetega, mis on soovitav paigutada tabeli lõppu. Valemites kasutada nimesid! Tabel luua List-objektina (Table-objekt 2007-s) Tabelis täita 15-20 rida Tellija, materjali ja värvi valimiseks kasutada valideerimist. Tellija asula, materjali ja värvi hinna ning värvi kulu leidmiseks kasutada otsimisfunktsioone. Moodustage omal valikul tabel Tellijad: 8-10 firmat Tehke omal valikul 2 koondit risttabeliga ja 2 päringut arendatud filtriga. Koondandmete põhjal tehke omal valikul 1-2 diagrammi Lisaks proovige tüüptegevusi tabelitega: andmete lisamist, eemaldamist, sorteerimist, filtreerimist jm. Olla valmis töö kaitsmisel nende oskuste demonsteerimiseks. Detailide tootmine Üldandmed Summad D_tootmine / S_m_kogus firma muu_pr / S_v_kogus ... kuupäev / S_m_maks tellija / S_v_maks
Sulamistemp.- on temp. mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1 atm. Korral. Aine sulamissoojus on energiahulk ,mis on vajalik 1 ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril.(enamus tahketest ainetest tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb erandiks on vesi). Sublimatsioon- nim. tahke aine üleminek gaasilisse faasi jättes samas läbimata vedelikulise faasi Olekudiagrammid- seovad erinevate faaside püsivuspiirid suletud süsteemis. Tihti kasutatakse p-T diagrammi. Olekudiagrammilt saab määrata aine olekut erineval temp. ja rõhul samuti keemis ja sulamistemp. Erineval rõhul. Kolmikpunkt- punkt kus tahke vedelik ja gaas on tasakaalus. Nende kõik parameetrid on selles punktis võrdsed. Kriitiline punkt- kõrgeim rõhu ja temp. kombinatsioon, mille korral gaasifaas ja vedelikufaas on tasakaalus. Kriitiline temp. on temp millest kõrgemal ei saa aintud aine eksisteerida vedelas olekus (374°C ja 218 atm)
korduv deformatsioon kutsub esile väsimuspragude tekke. Paljude mikropragude tagajärjel hakkab detaili pind murenema. 13.Väsimuspiiri määramine asümmeetrilise koormuse korral 14.Piirpingete diagrammid. (Vene keeles)Serensen-Kinososhvili piirpingediagramm = Haigh`i diagramm. Smith'i (Rabinovitchi) diagrammi ehitamine, lähtudes väsimuspiiridest -1 ja 0 ning voolavuspiirist 15.Pingekontsentratsioon. Pingekontsentratsiooni mõju detailide väsimustugevusele, selle mõju hindamine. Igasugune pingekonsentratsioon vähendab detaili väsimustugevust. Pingekontsentraatrorid soodustavad väsimuspragude teket ja arenemist. Pingekonsentraatorite mõju väsimusele on võimalik hinnata pinge konsentratsiooni väärtustele vastavalt. St, kui pinge konsentratsioonis
avastada 1-bitiseid mäluvigu. Teine mälukiipides tuntud veakontrollimeetod on ECC (Error detection and correction). Selle kontrollimeetodi puhul on iga mälumoodulil eraldi kontrollbitt ja selle kontrollimehhanism ka mälukontrollerile sisse ehitatud. ECC mälude korral on võimalik korrigeerida 1-bitiseid mäluvigu ja avastada 2-bitiseid mäluvigu. 1.2 Arvuti arhitektuur Õpieesmärgid Selle alateema materjale läbi töötades õpid: Määratlema diagrammi abil üldotstarbelise arvuti arhitektuur Kirjeldamatugikiibistiku mõistet ja erinevate siinitüüpide otstarvet arvutisüsteemis Kirjeldama mälu hierarhia mõistet Tuvastama erineva otstarbega arvutisüsteeme. 1.2.1 Arvuti arhitektuuriskeem Kaasaegse arvutiarhitektuuri plokkskeem on kirjeldatud allpooltoodud joonisel. Joonis 1-10. Arvuti arhitektuur Inteli Q67 tugikiibistiku baasil
Harjutus 1 Koosta valemid vastuste veergudesse Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 73 + 65 = 138 73 * ...
MTM0010 - Metroloogia ja mõõtetehnika (õppejõud E. Kulderknup) KORDAMISKÜSIMUSED ja nende vastused õppejõu materjalide põhjal TEOORIA: 1. METROLOOGIA MÕISTE Teadus mõõtmisest ja selle rakendamine Metroloogia hõlmab mõõtmise kõiki teoreetilisi ja praktilisi aspekte, ükskõik milline ei oleks ka mõõtemääramatus ja rakendusvaldkond: - mõõtühikute määratlemine; - mõõtühikute realisatsioon ja esitamine, etalonid; - mõõtühiku jälgitavusahela kindlustamine (töömõõtevahend kuni mõõtühiku realisatsioonini); Võib eristada kolme erinevat taset sõltuvalt täpsustasemest ja rakendamisest. 1. Teaduslik metroloogia tegeleb mõõteetalonide arendamise ja organiseerimisega ning nende säilitamisega kõrgtasemel. Fundamental metrology ei ole otseselt defineeritud, kuid tegeleb metroloogia alustega täpsuse kõrgtasemel, seega teadusliku metroloogia ülemine tase. 2. Tööstusmetroloogia tegeleb mõõtevahenditega ja katsetuste, kalibreerimistega ning mõõt...
sisesta By lahtrisse vahemik); 5) eri maakondades registreeritud eri tüüpi sõidukite protsentuaalne jaotus maakondade lõi leidmiseks klõpsa risttabelis suvalisel sõidukite arvul hiire paremat klahvi, vali kiirmenüüst käsud Fi Show Values As-% of Row). Koosta neljanda risttabeli põhjal diagramm, kus muuda lineaarne skaala logaritmskaalaks (l aluseks 10) . Klõpsa PivotTable Tools menüü Options sakil käsku PivotChart. Vali diagrammi li Column. Klõpsa skaalal paremat hiire klahvi ja vali Format Axis-Logarithmic Scale-Base 10. Risttabeli loomiseks märgista andmetabelis suvaline lahter, klõpsa Insert menüü käskudel PivotTable- PivotTable, vali risttabeli loomise koht (New Worksheet võiExisting Worksheet-Location (klõpsa töölehel suvalisel tühjal lahtril, mille ümber on vaba ruumi).
genereerimine:veerupõhine) veerus ja väka andmed parema veerus AutoReport:Tabular Kui soovud luua aruande ühe tabeli või päringu põhjal ja kuvada (aruande automaat- andmed tabelis, kus väljanimed on veergude ülaservas ja iga kirje genereerimine:tabelipõhine) andmed kuvatud tabeli reana (nagu andmetabelis) Chart Wizard Kui soovud ühes tabelis või päringus hoitavate andmete põhjal (diagrammitark) luua diagrammi Label Wizard (silditark) Kui soovid panna ühe tabeli või päringu andmeid siltidele 20 Makrod Makrod on Accessi vahend korduvate tegevuste automatiseerimiseks. Makrode koostamisel valitakse Accessi standardsete tegevuste {Action) nimetuste hulgast vaja- l i k u d ja paigutatakse need makro tekstis igaüks eraldi reale, näiteks OpenTable (ava tabel) või OpenForm (ava vorm)
üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tule- tule- anne sooritus eesti vene noor- neiud muse muse % keeles keeles mehed % % 1. 2 61,29 61,11 63,72 63,14 59,72 19,3 47,7 2. (osaülesanne 2) Vastake küsimusele diagrammi põhjal. Tooge välja ja põhjendage kahte muutust Suurbritannia majanduse struktuuris. Ainult muutuse nimetamine punkte ei andnud. Üks õigesti põhjendatud muutus andis 1 punkti. 1. muutus: primaarses sektoris on
Fikseerime kontrollpunktid neil intervallides ja teeme kontrollpuntkides kindlaks f ' ' ( x ) märgid: f ' ' (-1 )=60 (-1 )2 (-1-1 ) <0 f ' ' ( 0,5 )=600,5 2 ( 0,5-1 )< 0 f ' ' ( 2 )=6022 ( 2-1 ) >0 Kasutade ^ X =(- ,1) ja nõgususpiirkonna =(1, ) X s diagrammi paneme kirja kumeruspiirkonna . Argumendi väärtusel x=1 asendub kumerus nõgususega. Seega on vastav punkt P=(1,-2) käänupunkt. Väärtusel x=0 käänupunkti pole. 32. Joone asümptoodi definitsioon. Vertikaalasümptoot. Millistel tingimustel on sirge a x = joone ) (xfy = vertikaalasümptoot.? Põhjendada. Kaldasümptoot ja horisontaalasümptoot
1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asü...
Exami küsimuste vastused ! ! ! 1) Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile. terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Tavalisandid terastes Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi- teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha-nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis. Pinn...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
